Sinu Mets nr 52, september 2018 by SA Erametsakeskus

Nr 52 METSA Ã&#x2022;PPELEHT

September 2O18

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael Piia Kiivramees

Metsamaaparandustööde toetus

Piia Kiivramees

siseriiklik@eramets.ee piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Piia Kiivramees

E-post

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Telefon

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

12 14

METSAOMANIK

4 Tark planeerib raietöid ja keskendub ka lepingule 5 Eesti metsades lubatud raieviisid 6 Sertifikaat laiendab puidu turustamisvõimalusi 8 Tasub mõtelda rahulikumale majandamisele 10 Uudiseid metsateadlastelt 25 Missugustest metshaldjatest on 11 Droon aitab aega kokku hoida kõneldud? JAHIMEES 26 Tillukesed ussid, kes aitavad hoida 12 Linnujahihooaeg algas koolitustega ökoloogilist tasakaalu 14 Valged loomad – kes, miks ja kuidas TEATED neid võtta? 28 Eesti Jahimeeste Seltsis 16 EV 1OO puhul said kokku sada eesti 29 Erametsaliit teatab hagijat 30 Metsaühistu annab nõu 17 Naised arutasid Soomes suurkiskjate 30 Mida teha, kui toetuse abil rajatud seisu metsakultuur ära kuivas? 18 Jahimehed võitlevad endiselt sigade Aafrika katkuga AMETLIK INFO 19 Hirvlane näeb ümbritsevat 31 Töörühm sõnastas üle saja mustvalgena metsandusliku probleemi METSAELU 32 Tublid metsaomanikud said 20 Mis toimub puudega põuasel suvel? tunnustatud 22 Mida liigkuivus metsas kaasa võib tuua? 33 Tüütutelt metsaostjatelt nõua oma 23 Kuidas põud seentele mõjub? andmete kustutamist! 24 Kutsutakse üles kotkapesi otsima 34 Uudised

Metsa õppeleht

Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht

Kertu Kekk, tel 5596 7682, e-post kertu.kekk@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Eesti Meedia

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Anna Budanova

Esikülje foto

Toomas Kelt, Metsaühistu – õppepäeval

sinu mets

september 2O18

metsaomanik

Tark planeerib raietöid ja keskendub TIIT KOSENKRANIUS metsakonsulent

Kas kehtib vana tõde, et metsaraie õige aeg on talv? Tõde oli see kindlasti sel ajal, kui talumees kevadest sügiseni tegeles põllumajandusega ja talvel, põllutöödest vabal ajal, raiuti metsast küttepuid ja palke. See oli raske füüsiline töö ja seepärast püüti valida võimalikult sobivaim aeg, mil saab parima kvaliteediga puitu. Tänapäeval puidu mehaanilised omadused nii oluliselt määravad enam ei ole, kuna suuremalt osalt kasutatakse puitu töödelduna. Täispuidust ehitiste ja mööbli ning muude selliste tarbeesemete tarvis, mis endiselt eeldavad just heade mehaaniliste omadustega puitu, on võimalik ka tänasel päeval kasutada külmal ajal langetatud puudest saadavat materjali. Oluline nüanss metsatöö juures – nagu teisteski valdkondades – on tegijate spetsialiseerumine. Põlluharimise kõrvalt paaril talvekuul metsa raiuv talumees oli metsas siiski vaid asjaarmastaja, kuid aasta ringi metsatööga tegelevad mehed-naised on professionaalid. Kui palju aega kulub tavaliselt raie planeerimisele, mida selleks vaja on? Planeerimine algab metsaomanikust ja kõik sõltub tema tahtmistest. Protsess algab sellega, et peavad olemas olema litsenseeritud metsataksaatori ehk metsakorraldaja kogutud inventeerimisandmed – nende põhjal koostab ta ka metsamajandamiskava. Taksaator võib ühe päevaga välitöid teha mitmekümne hektari jagu. Arvutiprogrammi abil saab selle kõik ka vormistada üsna kiiresti. Kõige enam võtab tavaliselt aega metsatakseerimise andmete kandmine Metsaportaali metsaregistrisse. See võib olla keskmiselt paarinädalane protsess. Raietöö võib olla lõpetatud juba kuu

sinu mets

september 2O18

Pole tõsi, et Eesti metsades töötavad vaid suured masinad. Pildil on väikeharvester Usewood, mis teeb

aega pärast mõtte tekkimist, aga sellega siiski ei tasu liigselt kiirustada. Puud maha saagida on lihtne, aga kui selgub, et miski läks valesti, siis tagasi püsti teda enam ei pane. Mis otsast peaksin alustama, kui tahan raiet ise korraldada? Mina soovitan siiski pöörduda asjatundjate poole. Võiks pöörduda lähima metsaühistu poole, kes aitab korraldada. Aitame ka neid, kes mingil põhjusel ei soovi metsaühistuga liituda. Sel juhul on tasu tööde korraldamise eest veidi kõrgem. Igal juhul pakume ka võimalust metsaühistu liikmeks astuda. Kas igas metsas on vaja teha ka harvendusraiet? Metsa majandamise eeskirjale vastavat harvendusraiet ei ole igas metsas võimalik teha. Majandamise viis oleneb konkreetsel metsaeraldisel oleva puistu tegelikust olemusest ehk metsandusliku terminoloogia järgi takseernäitajatest. Näiteks ei saa metsa majandamise

eeskirja järgi teha harvendusraiet siis, kui puistu on liiga hõre (metsanduslikult öeldes: kui puistu täius on 60 või alla selle). Kas Eestis ikka on veel saemehi, kes teevad harvendusraiet, kui ma masinraiet ei taha? Saega metsas palgatööd tegevaid inimesi jääb üha vähemaks. See töö tähendab suvi läbi võitlemist palava ilma ja putukatega ning talvel külma ja lumega. Saemehi veel leidub, kuid kõik asjalikumad on tavaliselt tööga väga hõivatud. Mis kulude ja tuludega harvendusraie korral arvestada saab? See sõltub ikka just sellest metsas, kus seda tööd tehakse. Väga üldistav hinnang oleks selline, et valgustusraie 5–15aastases metsas on investeering tulevikku, esimene harvendusraie 15–25aastases metsas peaks enam-vähem katma tööde kulud ja veidi vanemas puistus saab metsaomanik arvestama hakata mõningase tuluga.

metsaomanik

TIIT KOSENKRANIUS

ka lepingule

Kas võiks olla mõttekas tellida metsafirmalt raie, kuid puit ise maha müüa? See peaks olema ka kokkuleppe küsimus. Üldjuhul oleneb see metsafirmast. Tavaliselt on hulgimüüjatel (nagu enamasti ka metsafirmad) lepingutega tagatud veidi kõrgemad hinnad kui üksiküritajad saaks. Tahan tellida metsafirma lageraiet tegema, aga mets paikneb teiste omanike maade vahel. Kas masinate ligipääsu kokkulepped pean sõlmima mina või metsafirma? See tuleb teil omavahel kokku leppida, kumb pool naabritega suhtleb. Kuidas ära hoida seda, et raie tegija metsa sügavaid masinaroopaid tekitab? Soovitan ka sellised asjad kokku leppida ja lepingusse kirja panna. Kas juhul, kui olen tellinud kasvava metsa raie, kuid talv on väga soe, saan veel tagantjärele dikteerida raie tegemise aja? Raie tegemise lepingu juures saab väga kenasti ka selle probleemi täpselt ära sõnastada.

harvendusraiet 20aastases metsas.

Kas raieküpses metsaosas lageraiet planeerides võin raie tellida ka vaid osale sellest metsast? Metsateatis antakse välja tervele eraldisele, kuid tööde tegeliku mahu otsustab metsaomanik. Olen kuulnud, et enne lageraiet masinaga tuleks sel alal võsalõikust teha. Kas nii on ja kas võiksin seda ka ise teha? Miks ka mitte. Ei oska pakkuda põhjust, miks hakkaja metsaomanik ei saaks oma metsas ise tööd teha. Võsalõikust tehakse sellepärast, et liiga tihe võsa aeglustab harvesteri tööd. Masinajuht peab töötamise ajal nägema seda puutüve, mida ta harvesteri lõikepeaga saagima läheb. Kas mul on võimalik metsafirmalt lageraiet tellides kuidagi kontrollida seda, mis koguseid ja puidusorti lõigatakse ja müüakse? See on kokkuleppe küsimus. Tööde tellimiseks tehakse kahepoolne leping ja sinna tasub kõik oma tingimused kirja panna.

Tahaksin oma metsa majandada valikraietega, aga metsamajandamiskava räägib uuendus- ja harvendusraiest. Millest peaksin lähtuma, kust alustama, et oma soovi ellu viia? Peaksite laskma oma metsamajandamiskava sisu ja võimalused kellelgi asjatundjal enese jaoks lahti seletada. Metsamajanduskava on soovitus. Alati võib raiuda vähem või hoopiski raied tegemata jätta. Vaid töö tulemus peab metsaseadusega kehtestatud raamidesse ära mahtuma. Tahaksin metsa majandada püsimetsailmeliselt, aga endal oskusi pole. Kas Eestis on metsafirmasid, kellelt saaks sellist majandamist teenusena tellida? Kindlasti on see võimalik, kuid peate selle juures arvestama keskmisest suuremate töökuludega. Näiteks meie oma metsaühistus MTÜ Ühinenud Metsaomanikud pakume metsaomanikele individuaalseid lahendusi metsaeraldiste viisi. See algab metsamajanduskava koostamisega koos selle lahti seletamisega, hõlmab raiete planeerimist, metsauuendamist ja hooldamist ning kõikide nende tööde tegemise ja korraldamisega seotud küsimusi.

Eesti metsades lubatud raieviisid* • Uuendusraie – võimaldab metsa uuendamist või uuenemist. Lageraie – lühikese ajaga raiutakse kõik puud. Turberaie (aegjärkne, häil- ja veerraie) – puud raiutakse korduvate raiejärkudena pikema aja jooksul. • Hooldusraie – võimaldab puude paremat kasvu ja metsa väärtuse parandamist. Valgustusraie – raie kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga** puistus puude kasvutingimuste parandamiseks. Harvendusraie – raie 8 cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus metsa väärtuse tõstmiseks. Sanitaarraie – raie kahjustatud metsa (nt seenhaigused, üraskirüüste, tormimurd) seisundi parandamiseks. • Valikraie – raieviis püsimetsa majandajale; raiutakse üksikuid puid või väikehäilusid. • Trassiraie. Muu hulgas ka kuni 4 m laiuselt piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi, teeserva, kraavikalda jms puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter on üle 8 cm. • Raadamine – võimaldab metsamaad kasutada muul otstarbel. • Kujundusraie – tehakse kaitstaval loodusobjektil looduskaitse-eesmärkidel. * Kogu raietegevust reguleerivad metsaseadus ja selle alusel kehtestatud metsa majandamise eeskiri ning suur hulk määruseid. ** Rinnasdiameeter on puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Puistu keskmiseks rinnasdiameetriks loetakse enamuspuuliigi puude keskmist rinnasdiameetrit. Allikas: metsaseadus

sinu mets

september 2O18

metsaomanik

Sertifikaat laiendab puidu Teisalt edendab metsa sertimine säästvat majandamist.

KERTU KEKK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

etsa- ja puidutööstus on Eesti väliskaubanduse vedur ning meie metsadest pärit puitu ja sellest tehtud tooteid eksporditakse üle maailma. Globaalsel turul kaubeldes muutub puidu päritolu ja metsade jätkusuutliku majandamise tõendamine järjest tähtsamaks. Paljudele puittoodetele leidub vaid siis ostja, kui nende valmistamiseks kasutatud puidu kohta on ette näidata säästva metsamajandamise sertifikaat. Metsa sertifitseerimise ehk sertimise eesmärk on aidata kaasa säästva metsanduse põhimõtete rakendamisele. Sertifikaat annab metsaomanikule audiitori kinnituse, et tema metsa on majandatud keskkonnasäästlikult, kogukonna huve ja loodusväärtusi arvestades. Maailmas rakendatakse selle kinnituse vormistamisel mitut rahvusvahelist sertimissüsteemi, Eestis on nendest peamised FSC ja PEFC. Sertifikaati omav metsaomanik või ettevõte peab oma metsa majandades jälgima sertifikaadi standardis kirja pandud nõudeid, metsas tegutsemise kohta aru andma ja metsa seisukorda järjepidevalt jälgima. Metsa majandamise vastavust rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele kontrollivad sõltumatud audiitorid. Sertimine metsaühistu kaudu Eestis on kogu riigimetsale omistatud nii FSC kui PEFC säästva metsanduse sertifikaat, erametsas on levinum PEFC. Tänavu kevadel oli erametsas PEFC serditud metsamaa pindala u 240 000 ha, FSC sertifikaadiga oli kaetud u 125 000 ha. Metsaomanikul on võimalik sertifikaati taotleda ise või teha seda metsa-

sinu mets

september 2O18

Üks näide keskkonnasõbralikult majandatud metsast: on tehtud lageraie ja kasvama on pandud uus m jäetud alles vanu puid ja nende osasid, mis elupaigaks paljudele liikidele.

ühistu või mõne grupisertifikaadi hoidja kaudu. Grupisertifikaadi hoidjateks on näiteks Eesti Erametsaliit ja Keskühistu Eramets (PEFC sertifikaat) või MTÜ Ühinenud Metsaomanikud ja Rakvere Metsaühistu (FSC sertifikaat). Nendega on koostööd alustanud mitu muud metsaühistut. Võrreldes omaette sertimisega on metsaomanikul grupisertifikaadiga liitudes vähem bürokraatiat, sertifikaadi hoidja teeb ise või koostöös metsaühistuga ära suurema osa vajalikust paberitööst. Metsaomaniku kohustuseks jääb järgida sertifikaadiga kaasnevaid nõudeid, anda igal aastal ülevaade oma metsas tehtust ja tasuda aastamaksu, mille suurus oleneb serditud metsamaa pindalast. Mõnel juhul võidakse aastamaks katta serditud metsa-

materjali müügist saadud tulust. Kas tasub ära? Sertifikaat annab niisiis nii metsaomanikule kui kõigile teistele sõltumatu audiitori kinnituse, et seda metsa on majandatud keskkonnasõbralikult ja säästvalt. Lisaks kaasnevad sertifikaadiga paremad turustamisvõimalused puidule ja potentsiaalselt ka kõrgem puidu eest makstav hind. Sertifikaadi majanduslik kasu ilmneb metsaomaniku jaoks eelkõige keerulisemates turutingimustes, kui puidu pakkumine on suurem kui nõudlus. Alles paar aastat tagasi oligi olukord, kui sertimata metsamaterjali puidutööstuse väravas vastugi ei võetud. Hetkel on olukord vastupidine – puidutööstusel on toormaterjalist pigem puudus, nõudlus

metsaomanik

KRISTEL PERN

turustamisvõimalusi on suur ja hinnad kõrged ka sertimata puitu müües. Rahvusvaheline nõudlus Eesti tänasel puiduturul võib sertifikaadiga kaasnevat hinnalisa loota vaid mõne puidusordi, näiteks paberipuidu ja palgi eest. Ettevõtted, kes seda maksavad, nimetavad peamise põhjusena rahvusvahelist nõudlust.

Sertifikaat kinnitab, et metsa on majandatud keskkonnasõbralikult ja säästvalt.

mets. Samas on elurikkuse järjepidevuse hoidmiseks

SERTIFITSEERIMISTOETUS METSAÜHISTUTELE Keskkonnaministeerium töötas sel aastal välja uue toetusmeetme metsaühistutele. Ühistud saavad Erametsakeskusest küsida toetust metsade sertimise edendamiseks. Esimeses toetusvoorus septembri alguses soovis toetusevõimalust kasutada 18 ühistut, kes plaanivad u 6000 ha metsa sertimisel abistada ligi 200 metsaomanikku. Sertimise edendamine metsaühistute kaudu aitab hoida kokku kulusid – mida rohkem metsaomanikke on kaasatud ühte rühma, seda odavam on metsahektari sertimine. Toetuse abil planeeritud tööde elluviimiseks on ühistutel aega 2019. aasta maini.

Kundas haava paberipuidust puitmassi tootva Estonian Cell AS juht Lauri Raid selgitab, et näiteks tselluloositurul eelistavad pea kõik kliendid serditud toodet. Tiheasustusega riikides, kus paberitoodete tarbimismahud suured, on metsa ühe elaniku kohta kordades vähem kui Eestis. Sealsete tarbijate jaoks on tähtis turvatunne, et teistest riikidest pärinev tooraine pärineks allikatest, mis kooskõlas rangeimate keskkonnanõuetega. Nii serdivad oma tooteid enamus Euroopa paberitootjaid, kes ei saa seetõttu sertimata puidust toodetud puitmassi osta. Raidi sõnul on tselluloositurul peamiseks sertimisskeemiks FSC, sertimise konkurents aga on tänapäeval esile kutsutud Lõuna-Ameerikast, kus toodetakse ligi 60% maailma tselluloosist ja kus pea kõikidel tootjatel on FSC sertifikaat. Lauri Raid arvab, et tulevikus sertimise nõudluse kasvutrend jätkub ja Eesti ei ole selles küsimuses arvamusliider. Turumahud on suurte riikide käes ja meil on võimalus kas sertida ja turueelist omada või sertimisest loobuda ja müügihinnas vähem teenida. Ta peab tähtsaks aru saada, et Eestis jäädakse sertifikaadita lõpuks aja hammasrataste vahele. Eriti Põhja-Euroopa puiduturul, kus konkurendiks on ka Venemaa, kust juba täna edukalt FSC puitu eksporditakse. Estonian Celli jaoks on oluline kind-

lustada piisavas mahus serditud puidu tarne, sealjuures eelistatakse FSC sertifikaati. Nad on valmis serditud puidu eest metsaomanikule ka hinnalisa maksma. Seda kindlasti seni, kuni serditud puidu pakkumine turul on nende vajadusest madalam. Hinnalisa ületab sertimisega seotud administreerimiskulud ja lisaks sellele annab sertifitseeritud puidu olemasolu eelisõiguse tarnida Estonian Celli puitu. Nordwood (Aegviidu, Viiratsi ja ViruNigula) saeveskite varumisosakonna juhataja Aivo Kalmet näeb samuti serditud puidu osas turunõudluse kasvu. Täna eelistavad nad oma saeveskites palgi ostmisel FSC sertifikaati, kuid Kalmeti kinnitusel on ka PEFC sertifikaadi olemasolu mõnel saematerjaliturul abiks. Ta nendib, et enamasti neile serditud toodete eest hinnalisa ei maksta, erandiks on puiduhake. Kasu serditud metsamaterjali kasutamisest väljendub eelkõige laiemates müügivõimalustes, mis on eriti oluline väiksema nõudlusega perioodidel. Seetõttu on nad valmis tarnijaga läbi rääkima ja vastavalt turuolukorrale serditud puidu eest ka hinnalisa maksma. Enamjaolt on see jäänud kuni 1€ /tm. Oma rahvusvaheliste klientide vajadustest lähtuvalt on serditud puidu eest rohkem maksnud ka Metsä Forest Eesti. Ettevõtte juht Enn Sapp räägib, et hinnalisa on olnud eri aegadel erinev. Ta usub, et kui sertimine ei muutu kohapeal seatavate kitsenduste kaudu ebamõistlikuks, jätkub nõudlus ja hinnalisa maksmine ka tulevikus. KUST SAAB LISATEAVET SERTIFIKAADI TAOTLEMISE KOHTA? • Kohalikust metsaühistust. Kontaktid leiab www.eramets.ee/metsauhistud või Sinu Metsa tagakaanelt. • Erametsaliidust (PEFC grupisertifikaat) www.erametsaliit.ee, • Keskühistust Eramets (PEFC grupisertifikaat) www.metsauhistu.ee, • Metsaühistust Ühinenud Metsaomanikud (FSC grupisertifikaat) www. eestimetsad.ee. sinu mets

september 2O18

metsaomanik

NÄIDE 1. Viiehektariline ala on majandatud kitsaste veerraietega, põhimõttel, et kitsa langi uuendab looduslikult selle kõrval kasvav vana mets. Kuna veerraied on tehtud eri aegadel, on ka uuendus eri vanusega. Ühes servas on noored kuused juba 6meetrised, teises kasvab 0,7 hektaril selle metsaosa ainuke istutus. Tähtis nüanss asja juures on, et raieid on alustatud teest kõige kaugemale jäävalt metsaservalt. Kui oleks alustatud teeservast, oleks kaugemad alad ligipääsmatud, kuna tegu on suhteliselt märja alaga. Kuna neljal hektaril pole metsa istutatud, on omaniku kokkuhoid 4000 eurot. Arvestades, et neljalt hektarilt saab kokku 1000 tm puitu ja ülestöötamisele kulub 2 lisaeurot iga tihumeetri kohta, tähendab see 2000eurost lisakulu. Kui see saadud tulust maha arvestada, jääb alles ikkagi 2000 võidetud eurot. Lageraiel raiutaks kõik puud korraga ja pärast seda istutataks raiesmikule taimed. Järkude kaupa tehtud veerraie uueneb enamasti looduslikult ja vana metsa alla saabuv valgus annab seal eelduse järelkasvu tekkeks. «Kahjuks ei saa sellise majandamise juures alustada esimese raiejärguga varem, kui metsa küpsusvanus täis. Viimase osa raiumisel võib metsa sanitaarne seisukord olla juba liiga halb,» nentis ühe puudusena Taavi Ehrpais.

Tasub mõtelda rahulikumale Väikeste lankidega majandamine on nn tavamajandamisest veidi kulukam, kuid asulate ja teede lähedal võiksime seda rohkem teha.

TAAVI EHRPAIS metsaomanik

õigepealt küsimus, miks mina seda teen. Esiteks saan n-ö tavalist metsaseaduse järgset majandamisviisi oma igapäevatöös palju ja igal pool kasutada nagunii. Teiseks on ühiskonnas järjest enam kirgi kütmas see, et

sinu mets

september 2O18

lageraiet on justkui liiga palju ja muid raieliike liiga vähe. Olen sellega päri, et see ongi probleem. Oleme muutunud metsamaad majandades liiga mustvalgeks. Loome arutult uusi looduskaitsealasid, mille pindala on n-ö ületanud mõistuse piiri, kuid samal ajal majandame kohati teeäärseid metsi nii, nagu oleks viimne päev käes. Juba seitse-kaheksa aastat tagasi tekkis mul oma metsa ühes osas, puhkekoha lähistel mõte, et seal piirkonnas – umbes 200 ha – ei raatsi suuri metsatöid teha, eriti just teede ääres. Hiljem olen vaadanud, et see on nii äge – kitsad langid, veerraied uuenevad looduslikult väga hästi, see majandamisviis töötab. Seetõttu olen oma mittetavapärase tegutsemise ala järjest laiendanud kõikidele hea juurdepääsuga kinnistutele. Hea asukoht ja suurem metsamassiiv loob selliseks tegutsemiseks eeldused. Paljudes kohtades on ju erametsa-

maad hoopis näiteks pikkade siiludena kusagil, kus juurdepääs kehv ja infrastruktuur olematu – seal muidugi tulebki maksimum puitu metsast välja võtta, kui üldse ükskord masinatega juurde pääseb. Aga näen ka majandamist, kus see nii paratamatu pole. Riigimetsaski hakkab viimastel aastatel järjest silma, kuidas headel mineraalsete muldadega maadel, väga hea ligipääsuga kohtades, on tehtud maanteede äärde suuri avatud raielanke. Ma üldse ei imesta, et ühiskond tagajalgadel on. Loodame, et see ei lõpe igasuguse lageraie keelustamisega, milleks nii Soomes kui ka Eestis juba allkirju kogutakse. Kas rahulikum majandamine on kallim? Kui oleksin juba näiteks 15 aastat oma metsas tegutsenud praeguse loogikaga, saaksin teha juba järeldusi ja esitada väiteid, mis kindlamal alusel. Aga ma olen üsna laialt häilraieid, veerraieid ja valik-

metsaomanik

NÄIDE 2. «Põhiline, et avad lõunapoolset metsaserva,» kommenteeris seda paika Taavi Ehrpais. «Annad looduslikule uuendusele valgust. Praegu on näha, et selles väikeses häilus pole valgusešokki rohkem tekkinud, kui vaid kahel väikesel kuusel, mis kasvasid otse suure vana puu varjus. Eelmine siinne lank on juba täielikult uuenenud. Tänu järelkasvu säilitamisele olen võitnud aega ja istutamisele pole kulutanud ühtegi senti.»

NÄIDE 3. Selle kännu juures selgitas Taavi Ehrpais oma teeservade kujundamise viisi. Känd jääb väikese raiesmiku serva tee äärde kasvama jäänud mändide grupi sisse. «Leppisime masinamehega kokku, et tee ääres jäävad püsti kõik männid, aga ta kahjuks võttis paar tükki sellest grupist ikkagi maha,» rääkis Taavi Ehrpais. «Aga mõte on selles, et teeserv jääks ilus, et need männid annaksid seemet, kasvaksid edasi ja annaks ka kõrval asuvale keskealisele metsale tormikindlust. Kui raiesmikul juba uus mets kasvab ja on suurem, saan igal ajal need männid raiuda nii, et noort metsa ei lõhu.» FOTOD: 3X VIIO AITSAM

majandamisele raieid teinud alles 7–8 aastat. Kindlaid väiteid veel esitada ei saa. Siiski on mulle hakanud tunduma, et kõige keskmisemate näitajate järgi on minu raietegevus oma metsas tavapärasest raiest kallim 2 eurot tihumeetri kohta. Kusjuures see jaguneb nii, et 1 euro ülestöötamisele ja 1 euro planeerimisele. Väiksemad langid tahavad palju rohkem planeerimist, metsas käimist, sisse märkimist ja mitu korda läbimõtlemist. Tihti tuleb näiteks ka konkreetne harvesteri liikumise tee sisse märkida. Ülestöötamisel lisakulu väga palju pole, kui metsad on ühes massiivis ja pole vajadust treilerit kasutada. Kui masin ühel väikesel langil lõpetab, sõidab ta lihtsalt 300–400 meetrit edasi ja hakkab järgmisel väikesel langil tööle. Kordan, et seda ei saa teha igal pool. Riigimetsas oleks see paljudes kohtades siiski tehtav, aga kindlasti mitte selliste töömahtude juures, mis täna on ühe-

le raiete planeerijale ette nähtud. Selle majandamisviisi eripära ongi, et tegija peab konkreetset metsa ja selle võimalusi väga hästi tundma – laia lauaga ja mingite ühtsete reeglite järgi ei jõua kusagile, sest iga mets on erinev. Mis on selle majandamisviisi plussid? Esiteks maastik ja see ongi peamine pluss – ei näe suuri lageraielanke ja loodus on mitmekesine. Jahti pidada selliselt majandatud metsas on nauding. Hobimetsaomanikule sellest piisakski. Mina ennast hobimetsaomanikuks pidada ei saa, numbrid peavad igal pool klappima, kuna mets on minu pere elatusallikas. Aga numbrite poolelgi on plusse – kokkuhoid metsa uuendamise arvelt. Tänavu näeb meie kandis päris palju metsakultuuride põuakahjustusi, mis jäävad enamasti suurtele lankidele ja kuivadele

muldadele. Pilt on päris kole – istutatud taimed on elujõus vaid kusagil langi serval või säilikpuude grupi lähedal. Kohe tulevad meelde vanad õpikutõed, miks kuivadel muldadel on ikkagi soovitatud vaid kuni 30 meetri laiuseid lanke. Minu majandamisviisi juures, kus langid on põhiliselt väikesed, võidan ma selle, et enamasti uuenevad need loodusliku uuendusega ja langi pind on nii väike, et järelkasvu raiejärgset valgusešokki ei teki, rääkimata laialdasest põuakahjustusest. Tänu looduslikule uuendusele saab kokku hoida 1000 eurot hektari kohta, mis on langi uuendamise keskmine kulu (istutamine pluss kolm-neli aastat kultuurihooldust). Maapinna mineraliseerimist on mõistlik teha seal, kus järelkasv puudub. Kindlasti ei anna selline majandamisviis täielikku kindlust kvaliteetse loodusliku uuenduse tekkeks, aga teatud muldadel ja piirkondades enamasti küll. sinu mets

september 2O18

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt

PRIIT PÕLLUMÄE

Kaitsti palju erametsanduslikke lõputöid Juuni alguses toimusid lõputööde kaitsmised. Bakalaureuseastmes kaitsesid edukalt oma lõputöö 30 metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse üliõpilast. Magistriastmes kaitsesid oma tööd edukalt 10 metsamajanduse ja 10 metsatööstuse noort spetsialisti. Lõputöö teemade spekter oli väga lai. Nagu metsade majandamiselgi, käsitleti lõputöödes nii ökonoomilisi, sotsiaalseid kui ka ökoloogilisi aspekte. Muu hulgas olid esindatud ka erametsade ja erametsaomanikega seotud teemad. Näiteks Merilin Mühlberg (2018) näitas oma lõputöös, kui erinevalt suhtuvad ja suhestavad end metsaomanikud looduskaitseliste seisukohtadega – on neid, kes peavad olemasolevat loodukaitsekorraldust ebapiisavaks, ning on neid, kes arvavad, et metsaomanikel peaks olema selles suurem kaasarääkimise õigus. Marek Tamm (2018) analüüsis põhjalikumalt metsaühistute juhtide seisukohti kogu erametsanduse tugisüsteemi küsimuses. Metsaühistute esindajad hindasid toimunud arengut üldjoontes heaks,

PRIIT PÕLLUMÄE peaspetsialist Eesti Maaülikoolis

ent toodi välja ka mõningaid probleemseid kohti. Näiteks arvati, et metsaühistutel kui metsaomanike endi mittetulundusühingutel on võrreldes metsafirmadega raskem konkurentsis püsida. Samuti viidati probleemsetele tendentsidele, et väikemetsaomanikud on viimastel aastatel aina rohkem oma metsaomandist loobunud. Feliks Sirkas (2018) ja Robert Org (2018) uurisid metsaühistutesse kuuluvate ning mittekuuluvate isikute seisukohti ja arvamusi erametsanduse tugisüsteemi kohta. Nii metsaomanike kui ka ühistujuhtide vaate järgi on erametsaomanike jaoks ühed kõige olulisemad asjad täna nõustamise võimaldamine ja metsandustoetuste olemasolu. Kõikide lõputöödega saab lähemalt tutvuda Maaülikooli digitaalarhiivis http://dspace.emu.ee/. Doktoritöö uuris metsa uuendamist 1. juunil kaitses doktoritööd Andres Jäärats ( Jäärats 2018), kes uuris oma töös istutusmaterjali ja maapinna ettevalmistamise mõjusid metsa uuendamise edukusele. Temaatika on oluline, kuna ca 30% lageraielankidest uuendatakse vahetult istutamisega (Eestis umbes 95% ulatuses okaspuudega). Sealjuures kasutatakse istutamisel erinevaid taimetüüpe – konteinertaimede ja paljasjuursete taimede osakaal (mõlemat kokku umbes 25 mln taime) on Eestis ligikaudu pooleks. Tänane reeglistik kehtestab istikutele hulga nõudeid, kus lisaks päritolule on oluline ka kõrgus. Andres Jääratsi tööst järeldub, et ainult miinimumkõrguse nõue ei pruugi olla piisav, tagamaks parimate omadustega istutusmaterjali tootmist, kuna lisaks taime kõrgusele on olulised ka näiteks taime juurekaela läbimõõt ja selle suhe taime kõrgusesse. Nii soovitabki ta näiteks viljakamates kasvukohtades eelistada paljasjuurseid kuusetaimi, kuna neil on väiksem kõrguse/diameetri suhe, mis muudab nad konkurentsis alustaimestikuga vastupidavamaks. Seetõttu ongi metsa uuendamisel oluline meelde jätta, et puuliigi ja istutusmaterjali tüübi valikul tuleb ennekõike lähtuda konkreetse kasvukoha eripäradest (tüüp, veerežiim, mullastik).

Viidatud allikad: Jäärats, A. (2018) Istutusmaterjali ja maapinna ettevalmistamise mõju metsa uuendamisele. Doktoritöö: Eesti Maaülikool. 120 lk. Mühlberg, M. (2018) Elurikkuse kaitse ja korraldamine: metsaomaniku vaade. Bakalaureusetöö: Eesti Maaülikool. 37 lk. Org, R. (2018) Metsaühistu liikmete rahulolu erametsanduse tugisüsteemi ja selle teenustega. Bakalaureusetöö: Eesti Maaülikool. 41 lk. Sirkas, F. (2018) Metsaühistusse mittekuuluvate erametsaomanike side riikliku tugisüsteemiga. Bakalaureusetöö: Eesti Maaülikool. 52 lk. Tamm, M. (2018) Metsaühistute spetsialistide vaade erametsanduse tugisüsteemile. Bakalaureusetöö: Eesti Maaülikool. 29 lk.

sinu mets

september 2O18

metsaomanik

PILLE-RIIN RESSAR

Droon aitab aega kokku hoida Meie metsaühistus on droon eelkõige kasutusel metsamajanduslike tööde kontrollimiseks.

PILLE-RIIN RESSAR Ühinenud Metsaomanikud MTÜ keskkonnaspetsialist

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud droonikogemus sai alguse 2017. aastal, kui ühistule soetati Hiina ettevõtte DJI droon Mavic Pro, mille tootja lubas turul esimesena 4K pilti, lennukaugust 6,9 km ja lennuaega 27 min (avatud maastikul ja tuule kiirusega 0 m/s). Reaalne lennukaugus jääb erinevate tingimuste keskmisena kusagil 2 km raadiusesse ja pikimaks lennuajaks ~22 minutit – see annab kolme akuga tunniajase lennuaja, mis on üheks pikaks metsapäevaks täiesti piisav. Kõik sõltub õhutemperatuurist, tuule tugevusest ja lennustiilist. Vajaduse korral saab kasutada autos olevat laadijat, et teel järgmisele kinnistule tühjad akud laadida. Mugav kontrollimisriist Mavicu eelis on, et seda on võimalik pisikeseks voltida (83mm x 83mm x 198mm). Metsas töötades aitavad Mavicut hoida sensorid, mis tuvastavad takistuse juba 15 m kauguselt. See võimaldab droonil ise takistusest kõrvale kalduda, et vältida õnnetusi. Metsa minnes on droon pakitud pisikesse kandekotti, milles on ka pult ja varuakud. See teeb drooni kasutamise väga mugavaks. Meie metsaühistus leiab droon peamiselt kasutust metsamajanduslike tööde ja FSC sertifikaadi vastavuse kontrollimisel. Lisaks kasutame drooni kopratammide seiramisel ja turunduse eesmärgil. Veel on sellest väga suur abi, et saada ülevaadet ulatuslikest tormimurdudest. Droon aitab kontrollida valgustus-, harvendus- ja lageraiet, maapinna ettevalmistust ja metsauuendust. Eeliseks

Näide droonipildist.

on aja kokkuhoid – lühikese ajaga saab eraldistest pildi, mida on võimalik hiljem metsaomanikuga jagada. Kasutame metsamajanduse tarkvara Forest Information System (FIS), millele on loodud eraldi äpp E-Mets (jookseb ainult iOS tarkvaral). E-Mets kasutab metsaregistri andmeid ja näitab reaalajas drooni asukohta eraldisel. Äpp jagab ekraani kaheks ning korraga on näha drooni kaamerast tulev pilt ja drooni asukoht eraldisel. See võimaldab kontrollida raie piiridest kinnipidamist, mis on eriti tähtis FSC sertifikaadi seiretes.

Muu hulgas saab drooniga ülevaate ulatuslikest tormimurdudest. FSC sertifikaadi vastavuse kontrollimisel on droon üldse äärmiselt vajalik vahend, sest neid seireid peab olema võimalik tõendada. Mis on veel parem kui kinnistust tehtud selge video, kus on täpselt näha näiteks õige seemnepuude arv. Ligipääs mõnele eraldisele on vägagi keeruline ja drooni kasutamine hoiab palju aega kokku. Kui droonipildilt on näha midagi ebatavalist, on võimalik spetsiaalselt asja kontrollima minna. Kopratammid ja tormimurd Lisaks igapäevasele tegevusele on droonist abi kopratammide leidmisel. Drooni lennutades on võimalik täpselt ära näha, mitu tammi veekogul on ja kus

need täpselt asuvad. Samamoodi kasutatakse drooni tormimurru ulatuse hindamisel. Kui metsaomanik annab teada, et tema kinnistust käis tugev tuul üle, siis läheme koos metsa ja sõidame drooniga üle kinnistu. Tihtipeale ei ole kinnistu äärest võimalik hinnata, kui suured kahjud on. Lisaks on tormist räsitud metsas jalgsi raske liikuda. Palju mugavam on vaadata droonipilti ja eraldiste kihti, et hinnata kahju ulatust. Näeb ka üldvaateid Muidugi on ülevalt nähtav pilt ka väga atraktiivne reklaamivahend. Seetõttu kasutame drooni metsamajanduslike tööde filmimiseks. Nii anname olemasolevatele, aga ka potentsiaalsetele ühistu liikmetele ülevaate meie tegemistest. Näiteks saab ka võrrelda, milline näeb ülevalt vaadates välja hooldatud mets ja milline hooldamata mets. Droonist on ühistu töös väga palju abi. Tänu E-Metsa äpile on see usaldusväärne vahend, mis aitab aega kokku hoida. MIS ON DROON? • Droon on mehitamata õhusõiduk, mis kasutab lendamiseks aerodünaamilisi jõude ja mida juhitakse puldi abil maapinnalt. • Esimene mehitamata õhusõiduk on teada 1849. aastast ja see loodi militaarsel eesmärgil. Esimesed tsiviildroonid pärinevad aastast 2006. sinu mets

september 2O18

jahimees

EES

Koolipinki tuleb istuda kõikidel välismaalt Eestisse saabuvatel linnujahimeestel.

Linnujahihooaeg algas

–

JA HI

MEE

S T E S E LT S

EES

Kaarel Roht

Veelinnumääraja jahimehele –

MEE

S T E S E LT S

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Mis on koolituse eesmärk? Koolitada on vaja nii, et jahikülaline: • tunneks ja rakendaks Eestis kehtivate veelinnujahti reguleerivate õigusaktide nõudeid, sh tunneks kütitavaid veelinnuliike; • teaks ja arvestaks jahiohutuse nõudeid; • oleks teadlik Eesti jahinduse heast tavast; • omaks Eestis väljaantud kehtivat jahitunnistust.

elle aasta veelinnujahihooaeg algas välismaisetele jahikülalistele tavapärasest erinevalt. Eelmistel aastatel said nad veelinde küttida, kui soetasid välismaalase jahitunnistuse ja maksid riigile ära jahipidamisõiguse tasu. Nüüd on enne jahti vaja läbida ka koolituskursus. Jahiseaduses tehtud vastava muudatuse tingis Eesti ornitoloogiaühingu avalik petitsioon, milles oli ära toodud hulk süüdistusi ja ettepanekuid. Petitsiooni arutati nii keskkonnaministeeriumis kui ka korduvalt riigikogus, kus tulemuseks oli see, et saadikud otsustasid toetada ministeeriumi pakutud täiendava koolituse varianti. Toetust ei leidnud ei ornitoloogide ettepanekud ega jahimeeste pakutud lahendused. Nii saigi riigikogus vastu võetud jahiseaduse muudatus otsekui saalomonlikuks otsuseks. Mida siis seaduses muudeti? Viidi sisse täiendus, mille järgi välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel

sinu mets

september 2O18

(EJS), kes on lepinguga võtnud enda kanda osa riigile olulistest jahinduslikest ülesannetest. Samas sätestati seaduses, et esitatavad nõuded sellele veelinnujahiga seotud koolitusele ja koolitajale, samuti koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab veel eraldi keskkonnaminister määrusega. Ministri vastav määrus hakkas kehtima 1. augustist.

Tänaseks on Eesti jahimeeste selts ette valmistanud umbes 1OO koolitajat. Eestis jahitunnistuse saanud isikule antakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba alles pärast jahindusalase koolituse läbimist. Koolituse korraldamine pandi jahiseaduse alusel Eesti jahimeeste seltsile

Millest välisjahimeeste koolitus koosneb? Koolituse sisu koosneb järgmistest teemadest: õigusaktidega sätestatud nõuded, mis reguleerivad Eestis veelinnujahti; veelinnujahi ohutusnõuded; Eesti jahikultuur, -eetika ja jahinduse hea tava. Olgu siinkohal mainitud, et Eesti jahimeeste selts on tõlkinud jahinduse hea tava juba viide võõrkeelde, sh soome ja itaalia keelde. Tõlkimisel on ka vastavad õigusaktid. Need on kättesaadavad EJSi kodulehel. Välisjahimeestest linnukütte koolita-

jahimees VESTO NÕGEL

koolitustega

Haned

Pardijahimees rannal.

Rabahani

takse vahetult enne veelinnujahiks väikeulukiloa väljastamist. Koolituse läbimist tõendab külalisjahimees, andes väikeuluki jahiloa saaja lahtrisse allkirja. Siin on vastutus nii loa väljastajal kui ka välisjahimehel endal. Millised on nõuded koolitajatele? Määrusega kehtestati nõuded ka välisjahimeeste koolitajale. Ta peab olema vähemalt viieaastase jahipidamisõiguse ja praktilise jahipidamiskogemusega. See tähendab, et koolitaja ise on läbinud juba (kui oma jahitunnistust taotles) 56-tunnise koolituse ja sooritanud 4 vajalikku eksamit – seda teevad kõik, kes Eestis jahimeheks pürgivad – ning tal on ka piisavalt praktilist kogemust. Samuti peab koolitaja tundma jahinduse õigusakte, ulukibioloogiat, jahiohutusnõudeid ja Eesti jahinduse head tava. Kui kellelgi peaks tekkima huvi, milline näeb välja Eesti jahimehe eksam, kus on ka küsimusi veelindude kohta, siis sellega saab tutvuda EJS kodulehel (www.ejs.ee). Samuti on võimalik seal omi teadmisi proovile panna ja proovieksamit sooritada. Koolituse korraldamiseks peavad koolitajal olema vajalikud õppevahendid. Selleks on EJS koostanud nii juhendi kui ka soovitatava kirjanduse loetelu. Muu hulgas soovitame jahi korraldajatele kindlasti Kaarel Rohu «Veelinnumäärajat jahimehele», mis on saadaval nii jahimeeste seltsis kui raamatupoodides. Koolitaja nõuetele vastavust hindab keskkonnaamet või praegusel juhul ja-

samas ka piisavalt suure vastutuse.

Hallhani (ad.)

Rabahani (ad.)

Suur-laukhani (ad.)

! Rabahane pea on Fragment Kaarel Rohu raamatust Ad.

nokk on tipu «Veelinnumääraja jahimehele».tume, ja tüviku osas must,

noka keskel oranž või kollakas laik

NB! Rabahanel võib hiseaduse alusel keskkonnaministeeriumõnikord olla nokatüvikulEJS. sarnaselt miga halduslepingu sõlminud laukhanega Juv.

valge riba

Kuidas hindate koolitajaid? Noorlinnul võib nokakeskne laik olla Peale selle, mida on kaasa toonud seaduvähemärgatav semuudatus, on Eesti jahimeeste selts raKitsas valge kendanud ka koolitajate koolituse progtipuvööt rammi. Seda õigusaktid ei nõua, vaid see on me endi initsiatiiv, et välisjahimeeste koolitamine oleks üle Eesti ühtlaselt heal tasemel. Kui koolitaja on selle täiendava koolituse läbinud, kontrollib EJS ta vas5 tavust määruses nõutud kriteeriumidele. Kui kõik on vastavuses, väljastame koolitaja tõendi, mis kehtib kolm aastat. EJS peab ka koolitajate registrit. Välismaalasest linnujahimeeste koolituse ajalise mahu määraja on ministri määruse alusel koolitaja, kes arvestab seda tehes külalisjahimehe varasemaid teadmisi, kogemust ja piirkonna jahipidamise eripärasid. See punkt on äärmiselt tähtis, nõuab koolitajalt professionaalsust ja lisab

Kuidas on siiani koolitused läinud? Tänaseks on Eesti jahimeeste selts ette valmistanud umbes 100 koolitajat. Ligi 40 neist on mitmepäevase koolitajate koolituse juba eelnevalt läbi teinud – nad on noorjahimeeste atesteeritud koolitajad, kes vastavad igati ka uue määruse nõuetele. Lisaks on EJS ette valmistanud koolitajaid, kes varem sellega pole tegelnud, kuid nüüd on saanud õiguse õpetada linnujahimeestest väliskülalisi. Koolitajate koolitused on olnud avalikud ja kõigil soovijatel on olnud võimalus osaleda, seda on ka aktiivselt tehtud. Täpsemat infot sellest leiab meie kodulehelt. Vajadusel on Eesti jahimeeste seltsi koolitajad ka maakondadesse kohapeale sõitnud, et seal koolitust korraldada. Välismaalastest linnujahimehi on seni koolitatud kusagil ligi 200 – täpset arvu ei saa praegu ütelda, sest meil jooksvat arvestust, mis iga kell arvu näitaks, ei ole. Ehkki koolitusnõude sisseviimine on suurendanud bürokraatiat, oleme kindlad, et see tõstab väliskülaliste teadmiste kvaliteeti ja vähendab õigusrikkumiste riske. Eesti jahimeeste selts on alati olnud seisukohal, et jahieetilisi küsimusi on tänapäeval efektiivne lahendada teadmiste ja teadlikkuse tõstmisega. Ülereguleerimine viiks meid sammu tagasi, sinna, kust oleme tulnud ja kuhu tagasi ei taha. Kui aga esineb õigusrikkumisi, siis tuleb neile reageerida ja vastavalt seadusele rikkujad ka vastutusele võtta. sinu mets

september 2O18

jahimees

Valged loomad – kes, miks Kui lühidalt öelda, põhjustab looduses erandlikku värvust muudatus pigmendirakkude toimimises.

JÜRI TÕNISSON ulukiuurija

õigepealt pisut fakte meilt ja mujalt. 2017 ja varemgi on Eestis albiinometsloomi nähtud. Näiteks 23.09.2017 kohati Pärnumaal Tootsi kandis valget põdralehma vasikaga. 16.11.2017 tabati Jõgevamaal Kungla jahialalt albiinonugis. Tartumaal on jäänud fotokaamerate ette nii 2015. aastal kui tänavu aprillis valge metskits. Valget kitse on 2010. aastatel kohatud ka Saaremaal. Tänavu juulis pälvis suure meediatähelepanu albiinopunahirv, kelle jahimees Roman Paršin jäädvustas videole Hiiumaal Tahkuna jahipiirkonnas. Aastaid ripub Eesti jahimeeste seltsi peamaja fuajee seinal ka õppematerjalina kasutatav valge peaga põdralehma büst. Valged punahirved pole pelgalt üsna haruldane nähtus metsas. Neid peetakse ka Euroopas mitmel pool aedikutes. Näiteks Lätimaal Mores oli 2004. aastal kari valgeid punahirvi. Samuti peetakse albiinohirvi teadusliku uurimise eesmärgil Tšehhis. Valgeid põtru kohatakse aegajalt ka Rootsis ja Norras. Materjale nende kohta on veebist kerge leida, samuti levib neist internetis videoid. Fakte on juba piisavalt, et öelda: valged loomad on olemas nii meil kui mujal ning pakuvad paljudele suurt huvi. See on hea ajend, et endalegi veidi teema tagamaid avada. Mis värvi keegi on? Enamasti aitab liigiomane, st pika valiku jooksul kinnistunud, ent sugugi mitte kivistunud värvus isenditel keskkonda sulanduda. Noortel isenditel võib värvus olla teistsugune kui täiskasvanuil, lindu-

sinu mets

september 2O18

Lätis aedikus peetavad valged punahirved.

de näitel on isasloomade värvus sageli silmatorkavam. On ka neid, kes loomupäraselt on kas osaliselt või täiesti valged. Näiteks imetajatest jääkaru või haruldasem PõhjaAmeerika mägikits (Oreamnus americanus). Mägikitsele valge ilmselt on sobinud, kuna ta elab mägedes, kus taustaks tihti lumi ja liustikud. Suurtel valgetel lindudel, nagu luiged, iibised, pelikanid, valge toonekurg jpt, pole ehk olnud nii palju looduslikke vaenlasi, et valikus oleks esile tulnud muud värvi sulestik. Samas on nendegi noorlinnud tihtipeale esimestel elukuudel tumedamad, paremini varjatud. Parasvöötme imetajategi seas on neid, kellel tavalisel kombel on suvel tumedam ja talvel lume taustale paremini sobiv heledam talikarv. Näiteks valgejänese või nirgi ja kärbigi sabaotsani valge karvastik. Miks siis mitte kõigil? Ilmselt on osutunud muudki variandid heaks, näiteks ilvesel helepruun ja täpiline. Põtradel, kel looduslikke vaenlasi vähe, on samuti hea keskkonnasulanduvus: jalgade hele jääb kombinatsioonis tumeda kerega puude taustale ja pruunid sarved teevad ta üsna silmatorkamatuks. Sama võib öelda metskitse talvel hallika ja suvel pruunika, metssea tumeda kehakatte jpt kohta. Erandlikult valged loomad torkavad

silma ja tekitavad suurt huvi. Näiteks 1980. aastate lõpu poole Vihulas, Käreveres, Karilatsis välja ilmunud heledate põtrade puhul oletati koguni, et tegu on Tšernobõli kiiritusega. Samas valge on vaid üks näide kehakatete värvuse varieerumisest looduses, võrreldes liikide tavapärase värvkattega. Mis annab värvuse? Loomade värvusega seonduvat leiab näiteks Vikipeediast (otsingusõna melaniin; põhjalikumad materjalid leiab viidetest), mille järgi tagavad värvuse pindmises marrasknahas ja naha tekistes (karvad, suled) asuvad erilised värvaineid (melaniinid) sisaldavad rakud (melanotsüüdid). Värvuse määrab värvainete kogus ja värvained ise kujutavad endast erinevaid biopolümeerse iseloomuga pruune kuni musti pigmente. Sellest lähtuvalt nimetatakse melanotsüüde ka pigmendirakkudeks. Peale marrasknaha leiab taolisi rakke ja melaniine veel paljudes kudedes, kus nendel on oma osa täita organismi sisekeskkonna toimimises ja kaitses ebasoodsate keskkonnamõjude eest. Näiteks aitavad need kaitsta lindude sulestikku UVkiirguse eest ja (kaudselt) tagada isendite sulestiku erksust, mis isalindudele on omamoodi kvaliteedimärgiks: su-

jahimees

MADIS NOORMETS

JÜRI TÕNISSON

JANA ÕIM

ja kuidas neid võtta?

ARGO KERMIK

Jõgevamaal kütitud albiinonugis.

Pärnumaal nähtud valge põdralehm

lestiku erksam värvus paelub emalindu rohkem. Melaniinide sünteesi imetajate marrasknaha pigmendirakkudes reguleerib ca 120 geeni. Välja paistab tulemus liigiomaste, vahel ka erandlike naha, karvade jne värvilahendusena. Erandlikkus võib avalduda valge, musta või muu värvusena. Albinismi ehk valge naha, karvastiku või sulestiku põhjuseks loetakse organismis melaniini biosünteesi takistavat mutatsiooni, mis põhjustab sünteesiks vajaliku ensüümi defitsiidi. Melanismi ehk päris tumedat või koguni mustjat karvastikku põhjustab tumeda pigmendi ülekaal. Sedagi esineb ka Eesti jahiulukitel. Näiteks on meil nähtud peaaegu musti metskitsi. Metsseadki on valdavalt tumedat karva. Jooksuajal täheldatakse tihti aktiivseid tumedaid põdrapulle. On arvatud, et nende sügisene karv on tume seepärast, et on uus ja pleekimata. Tumedus osutab siin aga pigem melaniinide sünteesi ja testosterooni rohkuse seosele organismis, testosteroon omakorda tumedate pullide heale konditsioonile ja aktiivsusele. Hiljem, eriti talve lõpu poole, näib põtrade karvastik tunduvalt pleekinum. Lisaks silmatorkavale valgele või tumedale on mitte-päris-liigiomaseid värvusi muidki. Näiteks võib hiirtel melanii-

Saaremaa valge metskits.

vasikaga.

nide koostoimel ilmneda lisaks tavalisele hallikale ka täiesti musta ja kollast karvastikku.

datud rohketest valgete loomade leidudest toon vaid mõned, keda võiks kohata või on kohatud ka Eestis: lindudest vares, ronk, punarind, musträstas, musträhn, sinikael-part; imetajatest karihiir, mutt, nahkhiir, halljänes, nugis, saarmas, metssiga, pruunkaru, punahirv, kabehirv; kaladest forell jne. Kõige selle taustal polegi üllatav, et taimedel, sh kultuurtaimedel tuleb samuti albinismi ette. Sellised taimed on siiski dr Gržimekile tuginedes vähese vastupanuvõimega, hukkudes tihti juba idanditena, sest puudulik klorofüllivaru ei taga nende eluspüsimist. Kes looduse valgetest «üllitistest» rohkem huvitatud, võiks külastada meie loodusmuuseume või Moskvas asuva Darwini muuseumi vägevat valgete loomade osakonda. Nii saab lähedalt näha, mis toimub looduses valiku äärealadel.

Kes on ebatavaliselt valged loomad? Kui loom on palju heledam, laiguline või koguni valge, siis on põhjus tumeda pigmendi vaeguses ehk leukismis. Pigmendi täielikul puudumisel on tegemist albiinoisendiga ja albinismiga. Loomaliikide skaala, kellel on täheldatud leukismi ja albiinosid, on aastakümnetega aina täienenud ja üpris lai. Albiinode kohta on palju paeluvat esile toonud tuntud zooloog, dr Bernhard Gržimek (1909–1987) oma 1969. aasta artiklis «Gibt es weisse Mäuse?» (Kas on olemas valgeid hiiri?). Näiteks on üks Lõuna-Aafrika antiloop (Damaliscus pygargus phillipsi) olnud albiinona üpris halva valgustaluvusega, mistõttu tema kõrvad on saanud kergesti päikesepõletusi. Ta on jäänud vananedes peaaegu pimedaks, takerdudes aiavõrkudesse ja olles kergeks saagiks koertele. Tolle antiloobi silma võrkkest oli albiinoomase pigmendipuuduse tõttu roosakas ja seega väga valgustundlik. Siit tuleneb üks albiinode hea välistunnus: nad hoiavad päevavalguses silmi vidukil. Bernhard Gržimeki värvikalt kirjel-

MÕISTEID Albinism – taime- või loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni täielik puudumine. Leukism – pigmentatsiooni vähesus võrreldes tavapärasega. Melanism – musta või üldse tumeda pigmendi ülekaal loomadel või inimestel. sinu mets

september 2O18

jahimees

EV 1OO puhul said kokku sada eesti hagĳat Meie ainukesele Eestis aretatud koeratõule taotletakse rahvusvahelist tunnustust.

ANDRA HAMBURG Eesti Jahimeeste Seltsi toimetaja

de mõjusid. Ülevaatus oli igal juhul tähtis verstapost eesti hagija tõu rahvusvaheliseks tunnustamiseks. See viiks meie hagija samale tasemele maailma koeratõugude (u 300) enamusega ja see tähendaks, et eesti hagijat saaks ka mujal maailmas hakata kasvatama ja nendega näitustel käima. Tõu lõpliku tunnustamiseni kulub siiski veel aega – see on tavapäraselt väga pikk protsess. Hagijate kokkusaamine kujunes väga meeldejäävaks nii osalejatele, korraldajatele kui ka FCI esindajatele. Eesti juubeliaasta kingituseks seatud eesmärk sai auga täidetud – ülevaatusel osales täpselt 100 hagijat.

VILVE ROOSIOKS

Sada eesti hagijat olid koos 18. augustil Harjumaal Luigel. Eesti riigi juubeli puhul korraldatud ülevaatusel «Eesti 100

hagijat» oli kaks suurt eesmärki. Esiteks soovisid Eesti Kennelliit ja hagijate omanikud teha Eestile sünnipäevakingituse sellega, et tuua eesti hagijaid kokku võimalikult palju. Teiseks oli siht saada kokku vähemalt 60 hagijat, et rahvusvahelise künoloogilise organisatsiooni FCI eksperdid saaksid koerad üle vaadata, kontrollida olemasoleva populatsiooni vastavust kirjapandud tõustandardile ning pärast arutelu anda hinnang, kas pooldada eesti hagija tõu rahvusvahelist tunnustamist. Ametlikku hinnangut pole veel saabunud, ent kohapeal käinud eksperdid ütlesid, et kuigi on tunda teatud ühiseid tõujooni, on kohati veel näha ka teiste tõugu-

Kes on eesti hagĳas? Tõustandard määrati 27. detsembril 1954. Eesti hagijas on aretatud kohalike hagijate keeruka vältava ristamise teel Inglise madalajalgse hagija (beagle), inglise rebasehagija (foxhound), šveitsi hagija (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), luzerni hagija (Luzernen Laufhund) ja berni hagijaga (Dreifarbiger Berner Laufhund). Aretustööd mõjutas see, et ennesõjaaegses Eestis oli keelatud jaht hagijate-

sinu mets

september 2O18

ga, kelle turjakõrgus üle 45 cm. Sõja tõttu kinnitati eesti hagija tõustandard alles 27. detsembril 1954. Eesti hagijas on alla keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega. Turjakõrgus on isastel 45–52 cm, emastel 3 cm madalam. Ülekaalus on mustalaiguline kõrbpiirdega värvus (kolmevärviline). Lubatud on ka halli-, punase- ja kollaselaiguline ning must karvkate, kusjuures koon ja käpad on valged. Aastatel 1947‒1954 vaadati Eestis

üle ja hinnati 2460 hagijat, sealhulgas nii puhtatõulised, ristandid kui ka tõutud koerad. 1954. aasta septembriks selgitati välja 48 suhteliselt ühetüübilist väikesekasvulist isendit, kes esitati spetsialistide komisjonile hindamiseks. Samaks ajaks koostas Sergei Smelkov uue hagijatõu standardi projekti. Olemasoleva materjaliga alustati aretust ja tõug sai nimetuse «eesti hagijas». Riiklik kinnitus tõustandardile anti Nõukogude Liidu põllumajandusministeeriumist. 1938. aastal ilmunud jahinduse käsiraamatu (autor Franz Reidolf) andmeil ja Eesti Kennelklubi tõuraamatu kannete põhjal olid ajujahis kasutatavad hagijad (tõuraamatus 43 looma) tol ajal tõuliselt määratlemata ning nende populatsioonis esines peamiselt šveitsi (helveetsia) hagijaid, beagle’it, aga ka saksa brakke ja taksbrakke. 1942. aasta trükises «Jahimehekatsete küsimusi ja vastuseid» (autor Edgar Vester) jaotatakse Eestis kasutatavad hagijatüübid kõrgejalgseteks (kostroma, poola, inglise hagijad) ja madalajalgseteks (šveitsi hagijad, beagle’id, taksbrakid). Sel perioodil otsustati hakata rõhku panema sõralisi mitte ohustava, väiksemakasvulise ja aeglasemalt jälge ajava tüübi eelistamisele, kuid sõjakeerises hävis kahjuks suurem osa tõumaterjalist. Praegu on Eesti Kennelliidu registrisse kantud 1089 eesti hagijat, kellest paljusid kasutatakse ka jahipidamisel. Allikas: Eesti Kennelliit

jahimees

TRIIN ROOSTFELDT

Naised arutasid Soomes suurkiskjate seisu Naisküttide rahvusvahelisel konverentsil olid peateemaks suurkiskjad, kuid palju tähelepanu pöörati ka tendentsidele looduses ja jahinduses. Eesti naisküttide seltsi delegatsioon osales 17.–20. augustil Soomes Ilomantsis konverentsil «Naine ja jätkusuutlik jahindus». Rahvusvahelise jahindusorganisatsiooni CIC Artemise klubi egiidi all toimuv konverents korraldati seekord Soome karuderohkeimas piirkonnas ja eraldi peateema oli «Naine ja karu – minevikust tänapäevani». Maailmas on naisküttide arv valdavalt tõusuteel. Soomes on neid juba üle 22 000 (riigis kokku 300 000 jahimeest) ja igal jahieksamil osaleb juba neljandik naisi. Soome naisküttide arv on üks kõrgemaid maailmas. Näiteks Eestis jõudis jahitunnistusega naisküttide arv tänavu juulis 401ni. Aastal 2010 oli see alles 207, kuid nüüd on naiskütte pea 3% jahimeeste koguarvust. Tõeline karude maa Kui üldisemalt, siis räägiti konverentsil: karu kui suuruluki rollist jahikultuuris; naisest ja karust kui sümbolist Soome kultuuriloos; ulukiliha hügieenist ja sanitaartingimuste rakendamisest Soomes; õppekavade ja -suundade arengust USA ülikoolides (jahinduse süvaõpe); kiskjate levikust Euroopas, jahinduse tendentsidest maailmas ja naisküttide rollist jätkusuutlikus jahinduses. Peateemast lähtuvalt arutleti karude ja teiste suurkiskjate arvukuse, kahjustuste ja populatsiooni haldamise üle. Soomes on looduskaitsekeskuse Luke andmetel viimastel aastatel nii karude arvukus kui ka karupoegade juurdekasv suurenenud. Mullu mais hinnati, et koos äsjasündinud karupoegadega oli riigis 2000 pruunkaru, mis on aegade rekord – viimase kümne aastaga on arv rohkem kui kahekordistunud.

Eesti delegatsiooni neli liiget koos Soome jahimeeste liidu presidendi Tuomas Hallenbergiga Soome konverentsil. Naised (vasakult): Janika Valge, Terje Saar, Triin Roostfeldt ja Anne Toompalu.

Tänavu määras põllumajandus- ja metsandusminister ka rekordilise küttimismahu – 355 isendit. See on senine suurim karude küttimismaht Euroopas. Järgides peateemat, mõned ääremärkused suurkiskjate teemal ka mujalt riikidest. Näiteks Poolas elutsevad juba 1988. aastast kaitse all olevad hundid suurtes metsamassiivides ja nende asurkond laieneb pidevalt. Eelmise aasta seisuga oli riigis umbes 2390 hunti. Samas Hollandis on hunt alles jõudnud päevakorrale – kaua aega neid polnud, 2015. aastal nähti üksikut ja nüüd teatakse riigis kindlalt elavat 10‒15 hunti, kes on murdnud juba150 lammast. Kiskjarohke piirkond on Slovakkia, kus huntide arvukus on viimase kümne aasta jooksul suurenenud üle poole ‒ 2006. aastal loendati 1219 isendit, kuid 2017. aastal juba 2621. Riigis on kümne aastaga kasvanud ka pruunkarude arvukus – 2006. aastal 1577 ja 2017. aastal 2441 – ning statistika näitab pidevat kasvutrendi. Aina rohkem on karude tekitatud kahjustusi ja nad on 36 juhul rünnanud ka inimesi. Horvaatias elavad karud valdavalt

mägi- ja piirialadel, kus nende asustus on tihe. Seal elab kohalike jahimeeste hinnangul 866 karu ja küttimismaht on aastatega suurenemas. Naisküttide roll Konverentsil tõdeti, et tänapäeva urbaniseerunud ühiskonnas võivad just naised olla need, kes jahinduse «päästavad» ja järelkasvu tagavad. Muu hulgas rõhutati naistele lähedast loodusehoidu, mis jahinduse jätkusuutlikkust tugevdamas. Kaudsemalt seostub sellega üks konverentsi üllatusettekandeid – Slovakkia koolitüdruk Adrian Sojakova tutvustas üht oma kooliprojekti, millega seoses selgitas välja, et suur osa koduküla inimestest ei tea midagi küla lähedal metsas elavatest sõralistest. Tüdruku töö kinnitas üldisemat tendentsi, et inimesed on hakanud loodusest võõranduma. See võib tulevikus tekitada suuri konflikte nii jahinduses kui ühiskonnas laiemalt. Jahimeestel kui looduse tundjatel on tähtis roll neid konflikte ennetada ja leevendada. Et seda hästi teha, tuleb kasuks saada teavet ka sellest, mida mujal ette võetud on. EESTI JAHIMEESTE SELTS sinu mets

september 2O18

jahimees

Jahimehed võitlevad endiselt sigade Aafrika katkuga Suve hakul teatas keskkonnaamet viimaste uurimistulemuste põhjal, et katkupuhang ei ole nelja aasta vältel siiani raugenud.

ANDRA HAMBURG Eesti Jahimeeste Seltsi toimetaja

uigi riskivaba pole ükski aastaaeg, kinnitab varasemate aastate kogemus, et katku leviku oht metsast farmi on kõrgeim suvekuudel. Sel suvel pole Eestis kodusigadel seakatku diagnoositud. Sigade Aafrika katku uusi juhtumeid koduseafarmides on võimalik vältida, kui seakasvatajad suhtuvad vastutustundlikult bioohutusmeetmetesse. Veterinaar- ja toiduametil valmis augustis koostöös Eesti jahimeeste seltsi ja maaeluministeeriumiga video metssigade käitlemisest pärast küttimist. Metsas leviva seakatku ohjeldamiseks on kõige tähtsam takistada nakkuse edasist levikut looduses. Valminud video tutvustab eesti ja vene keeles bioohutusnõudeid ja parimaid praktikaid, mida tasub järgida, et takistada nakkuse levikut pärast küttimist. Videoid näeb aadressil toiduteave.ee. Metssigade uuring Euroopas 26. juunil tutvustati Europarlamendi konverentsil uuringut «Metssea populatsioon Euroopas». Uuringu tegi Euroopa maaomanike organisatsiooni ELO, kes uuris 550 teadusartikli põhjal

sinu mets

september 2O18

metssea asurkonda, vaatles trende Euroopas ja tegi järeldusi. Selgus, et metsseapopulatsioon on viimase 30 aasta jooksul Euroopas pidevalt suurenenud nii karjade kui ka levikuala mõttes. See on kaasa toonud keskkonna-, majanduslikke ja ka sotsiaalseid probleeme. Kiiret populatsiooni suurenemist, millele on kaasa aidanud ka kliima soojenemine, peetakse seakatku leviku üheks võimalikuks põhjuseks. Mõne riigi jaoks on asurkonna suurenemine olnud positiivne, näidates sobivaid elupaiku ja jahitavate ulukite olemasolu. Teisal on mõjunud see negatiivselt sigade tekitatud põllumajanduskahju ja liiklusõnnetuste tõttu. Kuigi paljud uuringus käsitletud materjalid olid keskendunud asurkonna suurenemisele ja sellega seotud probleemidele, oli raske leida teaduslikku infot seakatkuprobleemi võimalikest lahendustest. Seakatk levib Põhja-Euroopa aladelt järjest enam lõuna poole. Viimati on tulnud teateid Rumeenia ja Ungari seakatkuleidudest. Katku on nakatunud lisaks Eestile Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Rumeenia ja Venemaa sead. Seakatku hetkeseis Eestis Eestis on juuli keskpaiga seisuga uuritud kokku 3296 metssiga, kellest 228 looma olid taudi nakatunud. Katkuleiud pärinevad peamiselt Lääne- ja Loode Eestist ning Saaremaalt, kohati leiti aktiivset viirust ka Harju- ja Põlvamaalt. Mujal on olnud üksikuid sigade Aafrika katku positiivseid leide. Vaid Hiiumaa on seni ohtlikust taudist puutumata. Enim (73 isendit) on taudileide tuvastatud Saaremaal. Jahimehed on enim küttinud kulte (216) ning emiseid (215). Sel jahihooajal on kõige aktiivsem küttimine olnud märtsis – 339 metssiga.

INFOKS Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomade kohta saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Katku leviku piiramise eesmärgil võib jahieeskirja järgi metsseale pidada aasta ringi varitsus- või hiilimis- või ajujahti. Küttimismahtude täitmist jälgib ja jahimeestele seatud ülesannet ajakohastab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt keskkonnaameti kodulehel. Kuigi jahimeeste hinnangul on «mets sigadest tühi», teevad metssead endiselt olulist kahju Hiiumaal, kuhu katk pole veel jõudnud. Hiljuti on jahimehed sealsetes metsades näinud ja videosse saanud suure metsseapere, kus emised rohkem kui 10 kesikuga. Sellist pilti võisid mandri jahimehed viimati näha pea viis aastat tagasi. Valvsust ei tohi kaotada Veterinaar- ja toiduameti ning keskkonnaministeeriumi ametnikud on pi-

INGMAR MUUSIKUS

jahimees

Hirvlane näeb ümbritsevat mustvalgena Kas on tõsi, et metsloomad erandliku välimusega liigikaaslasi tõrjuvad? Kommenteerib ulukiuurija

JÜRI TÕNISSON

Noor metssiga

Kui erandliku looma väliskuju, häälitsused ja lõhnad on liigiomased, siis on omavaheline suhtlus tagatud. Seda kinnitab näiteks Pärnumaal Tootsi kandis nähtud valge põdralehm, kes jäi pildilegi koos vasikaga. Kuna hirvlased näevad ümbritsevat mustvalgena, eristades rohkelt halle varjundeid, siis erandlik valge või must värvus on nende silme jaoks lihtsalt kontrastsemad kui tavapärane karvkate. Seega ei sega silmatorkav erandlik värvus looma liigikaaslastega suheldes, kuid võib olla tüliks varjumisel ja võib eluiga lühendada. Näiteks linnud, kellel kuulmine ja nägemine on suhtluses valdavad, on värvinägijad. Kui värvus pole õige, ent käitumine on liigiomane, võib isend, näiteks salgas, osutuda siiski talutavaks. Aga kui näiteks röövlinnul on erandlikult valge sulestik, on ta silmatorkavam ja eeldatavasti on tal seetõttu raskem saaki tabada.

Hundid ei ole näljas Kas on tõsi, et hundid jahivad seakatkus otsa saanud metssigade asemel nüüd rohkem koduloomi?

danud sigade Aafrika katku tõrjemeetmete ja -strateegia üle Euroopa Komisjoniga pikki läbirääkimisi ning soovinud, et tsoneerimisel arvestataks rohkem meie kolme aastaga saadud teadmisi ja kogemusi. On hästi, et Euroopa Komisjon nõustus kolmanda tsooni piirangute kestvuse lühendamisega, mis tähendab et Eestis seda tsooni enam pole. See siiski ei anna põhjust kergemalt hingata, sest paraku jääb seakatk meie metsadesse veel aastateks. Farmidest püsib taud eemal üksnes siis, kui täidetakse

kõiki rangeid bioohutusnõudeid. Kogu ELis kehtib seoses seakatkuga hulk erireegleid, kuid katku levimise peamiseks riskiteguriks loetakse ikkagi inimest, ta tegevust või tegevusetust. Metsas käivad marjulised, seenelised, jahimehed ja teised looduses liikujad peavad olema hoolsad, sest viirus võib levida ka sõiduvahendite ning riiete ja jalanõude kaudu pikkade vahemaade taha. Endiselt ootab VTA teateid surnuna leitud metssigade kohta. Allikas: ELO, maaeluministeerium, keskkonnaamet, veterinaar- ja toiduamet

Eestis on iga hundi kohta umbes tuhatkond uluksõralist, kellest suure enamuse moodustavad metskitsed. Hundid tarbivad ära heal juhul vaid 10% sõraliste iga-aastasest juurdekasvust. Hundi toidubaas on hoolimata metssea madalseisust seega rikkalik. Hunt on laia saagispektriga kiskja, toitudes kõige kättesaadavamatest toiduobjektidest antud alal ja ajal. Ta toidusedel võib sisaldada nii suuri saakloomi (põder, hirv, metskits, metssiga) kui ka pisinärilisi, selgrootuid, raibet ja taimset toitu. Noored hundid õpivad iseseisvalt jahti pidama alles pärast oma vanemate juurest lahkumist ja siis on väiksemad saakloomad (metskits, kobras, kährik) neile olulised. Nemad toituvad võimalusel ka raipest. Sageli leidub raipeid näiteks lautade juures ja see on üks peapõhjuseid, miks hunte ka inimasustuse läheduses luusimas nähakse. Allikas: Peep Männil, looduskalender.ee sinu mets

september 2O18

metsaelu

Mis toimub puudega Tänavune tavatult pikk kuumus ja vähene sademete hulk panid proovile ka taimed.

IVAR SIBUL dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent, Eesti Maaülikool

arnaselt inimestele vajavad puud oma elutegevuseks piisavalt vett. Vesi on taime iga organi, kudede ja rakkude oluliseks koostisosaks. Vesi esineb peamiselt raku vakuoolides, aga ka protoplasmas ja kestades. Veesisalduse hulk taimedes ja nende organites oleneb taime liigist. Näiteks vetikates on see kuni 98%, rohttaimede lehtedes kuni 86%, puittaimede lehtedes 79–82% ja puutüvedes 40–55%. Veesisaldus taimede kudedes muutub pidevalt ööpäeva jooksul, aga ka vegetatsiooniperioodi vältel ja taime kasvu eri faasides. Kõrge veesisaldus kudedes tagab taimede pingul- ehk nn turgoorse oleku. Taimelehtede veesisaldusest sõltub lehe õhulõhede sulgrakkude avanemine ja sulgumine, millest omakorda sõltuvad transpiratsiooni ja fotosünteesi toimumine ning intensiivsus. Vee defitsiit mõjutab kogu elutegevust Transpiratsioon on taime üks tähtsamaid funktsioone, mis seotud tema toitumise ja kasvuga, ning on üks peamisi ülekuumenemise vältimise mehhanisme. Seda viimast saab kõige lihtsamalt seletada nii, et vedelal kujul vee auruks muundumisel kasutatakse lehe soojust – see jahutab lehte. Transpiratsiooni ehk vee aurumise tõttu kaotab taim pidevalt vett, mistõttu temas on alatine vee puudujääk. See põhjustab taime lehtede nn imamisjõu, mis kandub läbi tüve puiduosa (ksüleemi) juhtkoekimpude (okaspuudel tahheiidid ja lehtpuudel sooned) kohesioonjõu

sinu mets

september 2O18

Lehe pealispinnal asuvates kloroplastides on fotosüntees lakanud ja leht on kolletunud.

toimel juurteni, tekitades seal vee imamiseks vajaliku küllastamatuse seisundi – vesi imatakse osmoosi teel juurekarvade abil juurestikku. Kui vee hulk lehtedes intensiivse aurumise tõttu kahaneb, aga mullas on vee defitsiit, siis lehtede temperatuuri reguleeriv süsteem aeglustub või katkeb. See mõjutab omakorda fotosünteesi, mis liiga kõrgel temperatuuril lihtsalt lakkab. Lisaks väheneb vee nappuse tõttu lehtede sulgrakkude turgor (pingulolek) ja õhulõhed sulguvad. Kui õhulõhed sulguvad, muutub fotosüntees aeglasemaks ja võib pika põuaperioodi korral ka üldse katkeda, sest süsihappegaas ei pääse lehtedesse või on siis lehekudedes veesisaldus nii vähene, et see ei kindlusta fotosünteesil normaalset ainevahetust. Veesisaldusest oleneb ka kloroplastide (rakuosad, kus toimub fotosüntees) hulk leherakkudes. Veepuudusel nende süntees lakkab ja kaua kestva põua korral kloroplastid isegi lagunevad – see on toimunud puudel, mille lehed põua ajal

pruunistuvad või kolletuvad. Põuast häiritud puu vajab taastumisaega Kui süsiniku assimileerimine on veepuuduse tõttu pidurdunud ja toitainete omastamine häirunud, väheneb puude üldine juurdekasv, lehed ei arene normaalselt ja juurestik funktsioneerib halvasti. Pikaajalise põua tagajärjel võivad puude peenjuured ja mükoriisa hukkuda, mistõttu põuajärgsel aastal on puude kasv sageli aeglasem kui enne põuda – puud peavad esmalt taastama kahjustatud juurestiku. Kui ka järgmine aasta on põuane, on see puudele ohtlik, sest siis ei pruugi puu vajaduste katmiseks vähestest sünteesitud ainetest ja varuainetest piisata ja puu võib hukkuda. Kui kõik varuained on juba kasvuks ära kulutatud, võib seesama juhtuda kahjurite-haigustekitajate ründe korral. Samas – mida kohanemisvõimelisem on puutaim, seda suurem tõenäosus on tal ebasoodsate tingimuste korral ellu jääda.

metsaelu

põuasel suvel?

Õhulõhede kaudu toimub vee aurumine ehk transpiratsioon

MÕISTEID Transpiratsioon – vee aurumine taime lehtedest jt maapealsetest osadest. Fotosüntees – klorofülli sisaldavates taimerakkudes valguse toimel kulgev anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine, mille käigus eraldub hapnik. Turgor – turdus, taime- ja loomakudede pingulolek ehk raku siserõhk, mida põhjustab osmoosi mõjul rakkudesse sisenenud vee hüdrostaatiline rõhk. Osmoos – protsess (nt rakkudes), kus madalama kontsentratsiooniga lahusti liigub läbi poolläbilaskva vaheseina (nt rakuseina) suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Vegetatsiooniperiood – taimekasvuperiood, aeg, mille jooksul taimed intensiivselt kasvavad; Eestis aprilli lõpust oktoobri keskpaigani, pikem on see Lääne-Eestis ja saartel.

Määravam on suve esimese poole ilmastik Ajajärku, mil puutaimed on vegetatsiooniperioodil vee suhtes kõige tundlikumad, nimetatakse veerežiimi kriitiliseks perioodiks. Enamasti jääb see suve esimesele poolele, kui toimub maksimaalne lehtede areng ja võrsete kasv. On teada, et 1 kilo orgaanilise kuivaine moodustamiseks (võrsed, lehed, viljad jne) aurustub puust lehtede kaudu 150– 350 liitrit vett. Muidugi ei ole see kogus ühe puuliigigi puhul alati ühtlane, vaid oleneb paljudest teguritest: taime kasvust, juurestikust, võrast, toitainete kontsentratsioonist, mulla struktuurist, liigist ja niiskusesisaldusest, valguse intensiivsusest jne. Kui taim sel kriitilisel perioodil ei saa tarvilikul määral vett, siis pidurdub järsult tema kasv ja langeb viljakus. Kuigi pärast kriitilist perioodi ei anna veepuudus end enam nii teravalt tunda, vajavad puud vett ka suve teisel poolel, mil toimub tüve ja okste kasvamine jämeduses ning varuainete kogumine.

Õhulõhede kaudu siseneb fotosünteesis töödeldav süsihappegaas

Väljub fotosünteesi kõrvalprodukt hapnik

Transpiratsiooni mõjul tekib vee puudujääk, mis tekitab imamisjõu

Imamisjõud kandub tüve juhtkimpude kaudu juurteni

Ühel lehel on tavaliselt 40–300 õhulõhet, mis paiknevad enamasti lehe alumisel pinnal. Kuigi õhulõhede pindala moodustab lehe pinnast vähem kui 1%, on vee eritumine auruna nende kaudu tohutu. Suur lehtpuu võib ühe päevaga kaotada sel viisil kuni 300 liitrit vett.

Tekib vee küllastamatuse seisund, mis paneb juured mullast vett võtma

Mitme aasta keskmine sademete hulk Eestis jääb 500–750 mm piiridesse, kuid, nagu viimased aastad on ilmekalt näidanud, kõigub aastate lõikes väga suurel määral. Ka on see erinevates paikades erinev. Kõige vähem tuleb sademeid LääneEesti saartel ja piki mererannikut – kuni 500 mm aastas. Kõige sademeterohkemad on Pandivere, Sakala ja Haanja kõrgustik – üle 700 mm aastas. Taimede kasvu niiskustingimusi iseloomustades on tähtis arvestada mitte aasta keskmist näitajat, vaid niiskuse hulka vegetatsiooniperioodil. Tänavune Eesti keskmine sajuhulk mais, juunis ja juulis jäi oluliselt väiksemaks paljude aastate keskmisest, küündides vaid 20–40 mm kuu kohta. Kui arvata vegetatsiooniperioodil sadanud sademete hulgast maha keskmiselt 25%, mis aurub mullast ja taimede eluprotsessidest osa ei võta, siis tavapärastel aastatel piisab ülejäänud veehulgast nii puutaimede kasvuks, arenguks kui ka viljumiseks. Põua-aastal jääb sellest taimede normaalseks arenguks väheks.

Oleneb ka mullastikutingimustest Tänavu kevadel päästis meid suurematest põuakahjudest eelmise aasta teise poole sademeterohkus – mulluste suveja sügisvihmade niiskus oli vegetatsiooniperioodi alguseks kenasti meie põllu- ja metsamuldadesse akumuleerunud. Puude kasvus etendavadki tähtsat osa ka üldised mullastikutingimused, sh veemahutavus. Näiteks sademete hulk, mis on vajalik soodsate kasvutingimuste loomiseks liivmullal, võib savimullal liigseks osutuda. Kui mullas on vett piisavalt, kulgevad fotosüntees ja transpiratsioon normaalselt. Kestva kuivaperioodi ehk põua puhul on fotosüntees takistatud nii vee vähesuse tõttu kui ka seepärast, et süsihappegaasi pääs läbi suletud õhulõhede lehtedesse on häiritud. Seetõttu sünteesitakse seda orgaanilist ainet, mida on vaja puu kasvamiseks, viljumiseks, patogeenide ja kahjurite eest kaitsmiseks ning varuainete säilitamiseks, vähem. Vt ka lk 22 sinu mets

september 2O18

VIIO AITSAM

metsaelu

IVAR SIBUL dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent, Eesti Maaülikool

Liigkuivus nõrgestab puid-põõsaid ja muudab nad kahjustajate suhtes vastuvõtlikumaks.

Enim võib liigkuivuse tõttu kannatada saada pinnalähedase juurekavaga kuusk.

22 22

sinu mets

september 2O18

Tuntud ja metsas tänavu eriti noorte tammede lehtedel tihti silma hakkav tammejahukaste kahjustus.

ressiivsed biotüübid. • Põuasel ja sellele järgnevatel aastatel tõuseb putukakahjustuste oht, sest pikka aega kestev veepuudus vähendab puude vastupanuvõimet kahjuritele. Keskkonnatingimuste paranedes puude tervislik seisund tavaliselt küll taastub, aga kui võimalike kahjurite arvukus on metsas kõrge, võivad nad puid asustada ja hukkumiseni viia enne, kui kuivaperioodist toibutud on. • Vanas metsas on põud eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk oma pinnalähedase juurekavaga ei saa ennast enam veega küllaldaselt varustada, mistõttu langeb puutüves vaigurõhk – vaigueritus väheneb ja puu ei suuda enam putukate (nt kooreüraskite) ründele vastu astuda. • Pikalt kestvad ülisoojad ilmad ja soodsast suunast liikuvad õhumassid võivad põua-aastatel meile kanda ja siin kinnistada ohtlikke invasiivseid võõrliike. IVAR SIBUL

Mida liigkuivus metsas kaasa võib tuua?

• Esmased sümptomid taimedel on kasvu pidurdumine, õite ja viljade enneaegne varisemine, viljade suhkrusisalduse vähenemine ja lehtede värvimuutus. • Puud-põõsad muutuvad paljudele nakkushaigustele vastuvõtlikuks. Haigestutakse eelkõige lehtede laiktõbedesse: hele- ja kuivlaiksus, lehetähnisus jne, mida põhjustavad mitmesugused Ascochyta ja Ramularia perekondade seened. • Ka meie metsapuude üks ohtlikumaid juuremädaniku tekitajaid – poolparasiitne külmaseen (Armillaria spp.) ründab eelkõige ekstreemsete ilmastikutingimuste (peamiselt põua) tagajärjel stressis igas vanuses peremeestaimi. • Kergesti alluvad liigkuivuse (nagu ka liigniiskuse) käes kannatavad taimed jahukasteliste nakkusele. Erinevalt enamikust seenpatogeenidest võivad jahukasteseened (selts Erysiphales) areneda mitmesuguse (ka vähese) niiskusastme juures – neid mõjutab niiskus mitte otse, vaid peremeestaime kaudu. Haiguse levikut soosib ühtviisi hästi nii kuiv ja kuum kui ka niiske ja jahe ilm. Haigestunud taimeosad (enamasti lehed, ka viljad, õied, võrsed) muutuvad nõrgaks ja kuivavad. Levinumad jahukasteseened on näiteks tammel tamme-jahukaste (tekitaja Microsphaera alpitoides) ja vahtral vahtra-jahukaste (tekitaja Uncinula tulasnei). • Kõrge temperatuuri ja veepuuduse tagajärjel võivad puud ainevahetushäirete tõttu eritada oksa- või tüvevigastustest ning muudest lõikehaavadest suhkrurikkad eritisi, millel arenevad nõgiseened. • Enamiku fütopatogeensete seente areng on põuastel aastatel pärsitud, kuid ka siis osa eostest säilivad ja levitavad soodsate ilmastikutingimuste saabudes uuesti nakkust. See tähendab, et pärast põuaseid aastaid nende seente virulentsus tavaliselt suureneb või neil tekivad uued ag-

Kõrge temperatuuri ja veepuuduse tagajärjel võivad puud ainevahetushäirete tõttu eritada oksa- või tüvevigastustest ning muudest lõikehaavadest suhkrurikkad eritisi, millel arenevad nõgiseened. Pildil on see juhtunud kuivastressis maarjakasel, mida on suvel laasitud.

metsaelu

Kuidas põud seentele mõjub? VIIO AITSAM

Söögiseente käekäik sõltub suuresti puudest.

namus Eesti tuntud söögiseentest elab koos puudega. Mükoloogid ütlevad, et nad moodustavad puudega mükoriisat, täpsemalt ektomükoriisat. See tähendab, et taimejuure- ja seenerakud põimuvad ning puujuurtele tekib tihe seeneniidistiku-ümbris, mis võimaldab puul ja seenel toitaineid ja suhkruid vahetada. Akadeemik Urmas Kõljalg on tudengitele mõeldud konspektis seletanud seda nii: «Taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuuride kaudu toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ning mineraalainete transport seenest taime. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid – mikroskoopilise seenehüüfi kontakt mullaosakestega on efektiivsem ja seenehüüfistik levib tavaliselt suuremal alal kui taime juurestik. Seen kui mittefotosünteesiv organism saab aga taimelt eluks hädavajalikke orgaanilisi ühendeid.» Hüüfideks nimetatakse seente pikki silinderjaid rakkusid, mis harunenult moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Puu võib seent aidata Mis juhtub puu ja seene (puravikud, riisikad, pilvikud, kukeseened jt) kooselus, kui tuleb põud ja vett on äkki väga vähe? «Kui vesi saab otsa ja tuleb põud ning ka puul pole vett, on muidugi probleemid nii puul kui ka seenel,» ütleb Urmas Kõljalg. «Kui puu lühijuured, mille kaudu toitainete edasiandmine toimub, jäävad põuas ellu, on siiski kõik korras. Seeneniidistik võib olla ka kergelt kuivanud, aga on võimeline taastuma ja üldjuhul käib see väga kiiresti.» Urmas Kõljalg selgitas, et teatud puhkudel, kui vaid puujuurte otsad kuivavad, aga seen on elus, võib puu kasvatada niiskuse saabudes endale uued imijuured. Kui on nii kuiv, et lühijuured surevad, kuivavad täielikult, on olukord tõsine nii puu kui ka seene jaoks.

Ootamatult kohatud seenelised Raplamaa erametsas. Korvid olid puravikke täis.

Palju sõltub puuliigist, selle juurestikust. Osa puudest toovad põuasel ajal maapõue sügavamatest kihtidest ise vett. Eestis on selline näiteks tamm, kelle juured ulatuvad väga sügavale, lõunamaal on selline eukalüpt. Urmas Kõljala sõnul on katsetega selgitatud, kuidas puu põuatingimustes kasutab päeval seda vett oma lehestiku ülalpidamiseks, kuid öösel, kui fotosünteesi lehtedes ei toimu, suunab vee juurtesse seeneniidistiku ülalpidamiseks. Pikaajalist põua mõju pigem pole Seda, nagu võiks tänavune kuivus kuidagi mõjutada järgmise aasta seenesaake, Urmas Kõljala järgi karta ei tasu. «Kui on mingid mõjud, siis marginaalselt. Et mõjud avalduksid, peaks olukord olema nii hull, et puud surevad. Kui puud jäävad ellu, on rohelised, taastuvad seened põuast ruttu. Seda on kindlasti seenelised ka ise märganud.» Pigem võib olla tänavu kohati kasinat seenesaaki, kuna ilmastikuolud on piirkonniti olnud nii erinevad. Puujuurtega mükoriisat moodustavate seente elutegevus jääb eelkõige kuni 20 cm pealmisse mullakihti. «Mükorii-

sa tekib mulla ülemises horisondis, kus on kõige rohkem toitaineid. Seal on seeneniidistik ja moodustatakse seene viljakehad,» märkis Urmas Kõljalg. Poeseened kasvavad puudeta Puid, kellel üldse seentega kooselu poleks, ei ole, kuid osal puudest, nagu näiteks vaher, saar, jalakas, künnapuu, on mükoriisa teistsugune, seeneniidistik mullas vähearenenud ja viljakehi üldse ei teki – puud peavad toitaineid ka ilma seeneta hankima. Samas on söögiseeni, kes eluks kasvavat puud ei vaja, näiteks surnud puitu lagundavad austerservikud või surnud orgaanilist ainet (sõnnikut) lagundavad šampinjonid. «Miks näeme poes just neid seeni ja mitte puravikke või riisikaid? Sest püüdke kasvatada tehases ektomükoriisaseeni – selleks on vaja elusaid puittaimi ja tootmine läheks liiga kalliks,» rääkis Urmas Kõljalg. Ta lisas, et mõned tootjad maailmas siiski sellega tegelevad. Näiteks Austraalias kasvatatakse tammepõldudel edukalt trühvleid ja kuuldavasti on poodides nähtud potis kuuski, mida müüdi koos kukeseene niidistikuga. sinu mets

september 2O18

metsaelu INDREK TAMMEKÄND

Vabatahtliku kaitse soovitused Soomaa rahvuspargis Keskkonnaamet nimetab soovitusi Soomaa metsade majandamise heaks tavaks. Ameti pressiteate järgi ajendasid soovitusi sõnastama 2018. aasta kevadtalvel Soomaa rahvuspargis tehtud metsaraied. Soovitused piiranguvööndi metsade majandamiseks töötati välja kohalike huvigruppide ja riigiasutuste esindajate koostöös. Keskkonnaamet soovib soovitustega «anda nõu, kuidas oma metsi võimalikult loodust säästvalt majandada ja mida oma lepingupartneritelt või alltöövõtjatelt metsas tegutsedes nõuda». «Soomaal on palju kohalikke, kes eelistaksid praktikat, et rahvuspargis metsi ei raiuta, vaid jäetaksegi need looduslikule arengule. Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri täielikku majanduskeeldu praegu seada ei luba, küll aga saab alati paremini arvestada olemasolevate loodusväärtustega,» kommenteeris keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. Viilma sõnul on tegu kõigile huvilistele vabatahtlikuks järgimiseks mõeldud soovitustega. Näiteks puudutavad need lindude pesitsusrahu, erinevate liikide elupaikade säilitamist, harvendusraiete suuremat täiust ning jõgede kallastel ja tee-äärtes kasvava metsa teistmoodi majandamist. Soomaa metsade majandamise soovitustega ühines ka RMK. Soovitused leiab Soomaa rahvuspargi kodulehelt (https://www.kaitsealad.ee/est/ soomaa-rahvuspark). SM

sinu mets

september 2O18

Väike-konnakotka noorlind.

Kutsutakse üles kotkapesi otsima Teateid ootab masti otsitakse kotkaid varem teadaolevate, mittetulundusühing Kotkaklubi. kuid hetkel asustamata pesade lähedusest,

änavu suvel võttis keskkonnaministeerium kaitse alla väike-konnakotka 37 uut püsielupaika ja muutis seniste, 2010. aastal moodustatud püsielupaikade piire nii, et need hõlmavad täpsemalt lindude tegelikke elutsemispiirkondi. Uute püsielupaikade kogupindala on 515 ha, millest 361 ha moodustavad sihtkaitsevööndid ja 154 ha piiranguvööndid. Kogupindalast umbes kolm viiendikku jääb eramaale.

Ühel paaril mitu pesa Eestis on hinnanguliselt 600–700 väikekonnakotka haudepaari ja lindude arvukus on hinnatud stabiilseks (2013. aasta hinnang). Väike-konnakotkas pesitseb nii okas-, leht- kui ka segametsas, kus peapuuliigiks on enamasti kuusk ja puistu vanuseks 80–100 aastat. Ühe paari territooriumil on enamasti mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Kui väike-konnakotkast ei häirita, kasutab ta pesapaika aastakümneid. Ornitoloogiaühingu väljaande Tiirutaja tänavuses juuninumbris kirjutas ornitoloog Renno Nellis, et kotkapesade, aga ka must-toonekurepesade otsimine jätkub. «Kotkaklubile on teada ainult ligikaudu pooled kotkaste ja must-toonekure asustatud pesad, niisiis on sajad kotkapesad Eesti metsades leidmata. Seetõttu on pesade otsimine klubi liikmete igapäevane vabatahtlik tegevus.» Renno Nellis märgib, et ena-

sest kotkad ehitavad uue pesa pigem vana pesa ligidusse. Samuti jälgitakse avamaastikul kotkaste lendu ja kogutakse vaatlusandmeid, et aimata lindude pesakohti. Kotkaklubi liikmed leiavad Nellise sõnul aasta kohta 40–80 seni teadmata kotkapesa. Enamik neist kuulub väike-konnakotkale ja merikotkale, kes on Eesti arvukaimad kotkaliigid, vähem leitakse kalakotkaste pesi. «Enamasti leitakse ka mõni kaljukotka ja must-toonekure pesapaik. Suur-konnakotka pesaleiud on väga harvad.» Isegi stipendium Kotkaklubi õhutab pesi otsima ka kõiki teisi, kes metsades liiguvad. Alates 2010. aastast on välja kuulutatud ka pesaleidja stipendium. Uuest kala-, meri-, kalju- või väike-konnakotka pesast teataja saab stipendiumi 65 eurot ja must-toonekure, suurkonnakotka või madukotka pesa leidja 300 eurot. (Kotkaklubi liikmed ise stipendiumi ei saa.) Renno Nellis märgib, et Kotkaklubile laekub aastas 40–60 teadet röövlindude risupesadest, mille hulgas on 10–20 kotkapesa. Ajavahemikul 2010–2017 anti teada teada 157 kotkaste ja must-toonekure pesast, mis liigiti jagunesid nii: merikotkas – 90, väike-konnakotkas – 33, kalakotkas – 25, must-toonekurg – 5 ja kaljukotkas – 4 pesa. Lähemalt stipendiumist ja risupesateateid ootavate klubilaste kontaktid leiab Kotkaklubi kodulehelt www.kotkas.ee. SM

metsaelu

Missugustest metshaldjatest on kõneldud? VIIO AITSAM

Kord on nad puudest suuremad, kord rohust madalamad.

iinsete metshaldjate kirjeldusi leiab Eesti kirjandusmuuseumi 2004. aastal välja antud Oskar Looritsa raamatust «Endis-Eesti eluolu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest». Piirkonniti ja jutustajate kaupa on kirjeldused erinevad.

Hiiglased ja hallid vanamehed Näiteks on Viljandi kihelkonnast üles kirjutatud jutus metshaldjas nii pikk mees, et ta pea on ulatunud üle kuuselatvade. Haldjas olevat end ilmutanud, kui poisid söömiseks kuusekasvusid korjasid. Haldja manitsussõnadest käinud läbi ka see, et linnupesi ei tohi lõhkuda. Suure-Jaani kihelkonnas on suur mees, kelle pea ulatus latvade kohale, suure hirnumisega kirikulisi hirmutanud. Kose kihelkonnas nähtud aga teed mööda liikumas kolme suurt kuuske, kes moondunud kollaste hammastega meesteks, samblad seljas. Hiiglased olevat vastu tulnud inimesed teelt kõrvale visanud ja ise edasi sammunud. Haldjad võtvat juttude järgi vahel ka ilusate naiste või hallide vanameeste kuju. Naised on nendel juhtudel tavaliselt metsa eksitajate rollis. Hallid vanamehed on tihti need, kes kutsuvad metsas tegutsejaid korrale. Mõnes jutus on haldjas üsna iseäralik. Näiteks Vaivara kihelkonnas olevat nähtud väga paksu inimese sarnast olendit, kel väga peenikesed jalad ja pikad käed ning pea üleüldse puudu. Kui teda kohanud inimesed küla vanadelt elanikelt küsinud, kellega tegu, olevat nendel kohe selge olnud, et haldjaga. Kuusalu kihelkonnas on aga nähtud metsas magamas meest, kellel käed küünarnukkideni ning jalad põlvedeni punased – taas haldjas. Rakvere kandis nähtud halli vanameest, kellel kuldsar-

Punased kärbseseened.

ved otsa ees. Kõrvad olnud veripunased ja juuksed pealael püsti... Ühes vanas ajakirjas Eesti Mets (6/1926) on autor, kes kasutab initsiaale N. J., kutsunud lugejaid üles koguma metshaldjateateid ja -juttusid. Sealsamas toob ta näiteid teiste rahvaste metshaldjatest ehk -vaimudest. Näited on toodud Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Karjalast ning ilmselt on ka üldisemat juttu. Müristab ja naerab koledasti Näiteks Ukrainas ilmutavat metshaldjas end vahel kuradina, kes alasti, sarvede, sõrgade ja habemega. Tihti võtvat ta ka koera kuju, Kaluuga kandis ka hundi kuju. Kui sealne metshaldjas oma võimkonda üle vaatab, kohisevat mets ja paukuvat puud. «Ta laulab mokahelil (ilma sõnadeta), plaksutab käsi, vilistab, huikab, naerab jõledasti ja nutab.» Metshaldjad elavat metsas nii üksi kui ka pereti ja vahel lähevad nad omavahel tülli, nii et kogu mets kajab. Valgevene metshaldjate puhul rõhutab kirjutaja nende eksitajarolli. «Püüab teekäijat metsas võrgutada, vahetab teetähiseid ja muudab ennast puudeks. Mõnikord võtab ta tuttava inimese kuju ja juttu alustades viib teekäija märkamatult kõrvale.» Nagu Eestigi juttudest võib leida, on meist ida pool usutud, et kui metsas keegi

haigeks jääb, on ta käinud kogemata üle haldja jälgede. «Et metshaldja viha lahutada, peab talle tüki leiba ja soola viima.» Jahimehed sõlmisid lepinguid Ande viisid nagunii karjased ja jahimehed. Kirjutises on viidatud ka jahimeeste kombele metshaldjas välja kutsuda, et temaga lepingut sõlmida. Väljakutsumiseks on vaja raiuda noored kased ja need asetada ringi, ladvad sissepoole. Siis võetakse rist kaelast ja hüütakse kõva häälega: «Vanaisa.» Teine viis olevat langetada mänd nii, et ta kaks haaba pooleks murraks. Siit astutakse haabade otsa ja keeratakse nägu põhja poole. Öeldakse: «Metsahaldjashiiglane, sind kummardama tuli (siin öeldakse oma nimi), saa temaga sõbraks.» Sõlmitakse hingepandileping, mille alusel metshaldjas inimesele jahiloomi ette ajab ja ta kariloomi hoiab. Kirjutaja märgib, et nii kaugele tegelikult inimesed tavaliselt ei läinud või kasutasid nõia abi, kes nende nimel lepingu ära sõlmis. Kui võrrelda selles vanas kirjutises kirjeldatud haldjaid Oskar Looritsa raamatus olevate haldjatega, on üsna palju ühiseid jooni. Mulje järgi erineb näiteks see, et meie haldjad justkui suured kolistajad ja viinajoojad pole olnud ja ka inimeste äravarastamist on mujal justkui rohkem. SM sinu mets

september 2O18

metsaelu

MARI IVASK

Tillukesed ussid, kes aitavad Valgeliimuklased on väikesed loomad, kes millegi atraktiivsega silma ei torka – enamus inimestest ei tea nende olemasolust mitte midagi.

Mõned valgeliimuklaste liigid on nii suured, et neid saab pildistada ka ilma suurenduseta, tavalise fotoaparaadiga. JANE RAAMETS

mullaökoloog

õik elusorganismid lõpetavad oma eksisteerimise ühtemoodi – nad surevad ja lagunevad. Lagunemine on protsess, milles taimede ja loomade kudedest pärit keerulisemad orgaanilised ühendid muunduvad lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks ja sisenevad uuesti aineringesse. Oma olemuselt on see protsess bioloogiline ja selle läbiviijad on organismid, keda nimetatakse lagundajateks. Tänu lagundajate elutegevusele luuakse elusas looduses hädavajalik ökoloogiline tasakaal. Kõige tähtsamad lagundajad on mikroorganismid – bakterid ja seened. Nende kõrval toimetab aga väga mitmekesine ja arvukas selgrootute loomade armee, mis aitab kaasa, et see protsess oleks efektiivne, optimaalne ja täielik. Nad närivad, kraabivad, uuristavad jne lagundatavat ainet ehk tükeldavad seda niivõrd, et selle pind muutub suuremaks ja mikroobikooslusele kättesaadavamaks. Nad seedivad lagundatava aine läbi ja nende väljaheide on lõpplagundajatele algsest ainest suupärasem. Lagundajate hulka kuulub suurem osa selgrootutest – putukad ja nende vastsed, mitmesugused ussid, tuhatjalgsed, teod, aga ka väiksemad loomad (hooghännalised, lestad ja nematoodid), lisaks väga paljude teiste loomarühmade esindajad. Enamasti tegutsevad lagundajad üsna vaikselt ja varjatult. Nii varjatult, et on andnud põhjuse neis-

sinu mets

september 2O18

MARI IVASK

Laboris tehtud suurendus. Näha on

Laboris tehtud fotol on 10 mm pikkune

ühetaolised kehalülid ja vöö, mis paikneb

valgeliimuklane.

keha esiosas.

se üsna üleolevalt suhtuda – mõni loodusinimene on neid nimetanud mõttetuteks, ebahuvitavateks loomadeks, kelle olemasolustki enamasti ei teata. Aga kui selgrootud lagundajad ökosüsteemis puuduks, siis tõenäoliselt oleksid muutused sellised, ei neid märkaks õige pea oma silmaga iga inimene. Üks arvukamaid loomarühmi põhjapoolkeral Vaid tähelepanelik vaatleja märkab metsas ja rohumaal taimses varises ja mullas väikesi valgeid silmatorkamatuid usse, kelle pikkus on enamasti vaid mõni millimeeter kuni 2 sentimeetrit, üksikute liikide isendid kasvavad ka pikemaks. Need on valgeliimuklased ehk enhütreiidid. Tegemist on ühe arvukama loomarühmaga põhjapoolkeral, samas on teadmised nende ökoloogiast ja liigirikkusest äärmiselt kasinad. Et nende kehaehitust uurida, tuleb kasutada suurendust. See on üsna keeruline, kuna häirimisele vastavad nad liigutamisega, aktiivse vingerdamisega.

Kannatlik uudishimulik uurija näeb, et tegemist on lülilise kehaga, millel on eristatav peapoolne ots ja mille õhukesest nahast kumavad läbi ussi siseelundid. Enamasti on nende kehal harjased, mida näeb vaid väga suure suurendusega, kuid mille arv ja paiknemine on oluliseks liigiomaseks tunnuseks. Kui ussid saavad suguküpseks, areneb nende kehal vöö – sarnaselt vihmaussidega. Valgeliimuklased (sugukond Enchytraeidae) kuuluvad rõngusside hõimkonda, kellest hoopis paremini tuntakse nende oluliselt suuremaid sugulasi – vihmausse. Rõngussid on kõrgema arengutasemega ussid, kelle keha on jagunenud lülideks, see annab neile hea liikuvuse. Esimene kehalüli on ehituselt erinev ja seal paikneb suuava. Valgeliimuklased nagu vihmaussidki vajavad eluks niisket keskkonda ning seetõttu on aktiivsemad kevadel ja sügisel. Neid leidub enam niisketes mahalangenud lehtedes ja mullas, kompostis, muus kõdunevas taimses materjalis. Sarnaselt vihmaussidega on nad

metsaelu

hoida ökoloogilist tasakaalu

hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised – isendid ei jagune soo järgi emasteks ja isasteks. Valgeliimuklaste osa metsa energiavoos ja aineringes ei ole väga suur, kuid on väga tähtis. Mullafauna tervikuna viib kirjanduse andmetel lagunemisest läbi kuni 30%. Valgeliimuklased peenestavad varise, nende seedetrakti läbides seguneb lagunev orgaaniline aine seedeensüümidega, mis on suupärane lagundavatele mikroobidele – bakteritele ja seentele, kes selle materjali kiiresti asustavad ja lõplikult mineraliseerivad. Kuna valgeliimuklased selles protsessis söövad koos orgaanilise ainega ka mikroorganisme, ilmneb siin selgelt ka nende reguleeriv mõju mikroobsele lagundajakooslusele. Teatud metsades üle 5O OOO isendi ruutmeetril Valgeliimuklased elavad varises, kõdus ja mulla ülemises paarikümnesentimeetrises kihis. Nad on tundlikud elupaiga tingimuste suhtes, mistõttu nad on head niiskuse- ja happesusetingimuste indikaatorid ning neid kasutatakse laborites ökotoksikoloogilistes testides. Liigid on elutingimuste suhtes erineva nõudlusega, mistõttu tuleks leitud isendid mää-

rata liigini. See on tegelikkuses keeruline ülesanne ja nõuab laboriseadmeid nii valgeliimuklaste substraadist eraldamiseks (ekstraheerimine) kui ka liigitunnuste suurendamiseks, et teha võimalikuks nende analüüs ja uuritava isendi liigiline kuuluvus. Valgeliimuklaste sugukond on liigirikas. Vähese uurituse tõttu ei teata, kui mitu liiki neid meil üldse leidub. Eesti väheharjasusside parima tundja bioloogiadoktor Tarmo Timmi andmetel on Eestis seni leitud 51 maismaaliiki, ent tegelik arv võiks tema hinnangul olla kindlasti suurem. Eesti happelisemates muldades on enamlevinud liigiks Cognettia sphagnetorum, madalama happesusega muldades on dominandiks perekond Fridericia mitmed liigid. Liigirikkad perekonnad on Enchytraeus ja Henlea. Maaülikooli emeriitprofessor Raimo Kõlli koos saksa teadlase Ulfert Graefega on avaldanud artikli Eesti metsades elavatest valgeliimuklastest. Nad leidsid pohlamänniku mullas ja kõdus vaid 1 liigi, männi-kuuse segametsas 7 liiki, kuuse-männi-kase segametsas 11 liiki. Valdav osa leitud isenditest paiknes ülemises (5 cm) mullakihis, mis on hästi õhustatud ning rikas värske orgaanilise

aine poolest. Valgeliimuklaste arvukus on kõrge. Kesk-Euroopa metsades võib esineda kuni 35 000 isendit ühel ruutmeetril. Raimo Kõlli uurimuses mõõdeti Eesti metsades arvukuseks: pohlamännikus 17 000, männi-kuuse segametsas üle 23 000, kõdusoo kuuse-männi-kase segametsas ligi 55 000 isendit ühel ruutmeetril. Pärast lageraiet arvukus lühikeseks ajaks suureneb Kirjanduse andmetel on rohumaadel valgeliimuklaste liike rohkem kui metsas, kuid hoopis vähe leidub neid põllumullas ja -varises. Lageraie mõjutab valgeliimuklasi eeskätt muutunud keskkonnatingimuste kaudu – suurenevad nii päikesekiirgus, mulla niiskus (pole enam puid, kes vett tarbiks) kui ka toitainete hulk (suurenenud varisekoguse tõttu). Uuritud on seda näiteks Soome ja Rootsi okaspuumetsades, kus valgeliimuklaste arvukus suurenes lageraie järel lühikesel perioodil (kuni 5 aastat) kuni seitse korda ja seejärel langes kiiresti raie-eelsele tasemele. Raiejäätmete mahajätmine mõjutab valgeliimuklaste arvukust positiivselt. sinu mets

september 2O18

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Ilmus Eesti Jahimees 4/2018. Ajakirja kaaneteema on jahipidamine Hiiumaal. Bioloog-ornitoloog Kaarel Roht võrdleb tuliste diskussioonide taustal veelinnujahi statistikat ja ornitoloogide linnujahiandmeid. Juttu on ka jahtidel pildistamisest ja filmimisest isikuandmete kaitse üldmääruse võtmes. Veel kirjutatakse salaküttimisest, sokkude pillitamisest, ulukiasurkonna seisundist ja küttimisest, Euroopa naaritsast jpm.

Leedus jahitrofeesid hindamas.

• Rahvusvaheline komisjon hindas Leedus jahitrofeesid. 2‒3. juunini hinnati Alantas Leedu jahitrofeenäituse eksponaate. Lisaks rahvusvahelisele komisjonile osales hindamisel umbes 80 eri kvalifikatsiooniga trofee-eksperti ja -mõõtjat. Komisjoni kuulusid lisaks Baltikumi ja Poola ekspertidele Eesti trofee-eksperdid Kaarel Roht ja Andres Lillemäe. • Arutati metskitse asurkonna haldamist. 7. juunil oli maaomanike esindusorganisatsioonide, teadlaste ja jahimeeste esindajate metskitseteemaline ümarlaud. Teadlaste sõnul on metskitse arvukus ja küttimine viimasel kolmel aastal tõusnud ning seda tuleks tõhusamalt ohjata. Osapooled arutasid ohjamise võimalusi. Edaspidi on plaan teha ministeeriumile metskitsejahi suhtes konkreetsed ettepanekud.

sinu mets

september 2O18

Jahimeeste kokkutulek oli rahvarohke.

• Ääsmäe jahimehed korraldasid lastele loodusõppereisi Poola. Ääsmäe jahimeeste eestvedamisel korraldati 8.–15. juulini Ääsmäe kooli lastele loodusõppereis Põhja-Poolasse. Kaheksapäevasel reisil külastati looduskeskusi, -parke ja turismiettevõtteid, matkati jne. EJS

KAAREL ROHT

EJS

• Jahimeeste kokkutulekul oli rekordarv osalejaid. Pärnumaal Pärlseljal 6.‒8. juulil toimunud üleriigilisel jahimeeste kokkutulekul «100 Pärnus» osales kolme päeva jooksul ligi 6000 inimest. Kokkutulek toimus 38. korda, samas möödus esimesest kokkutulekust, mida peeti 1968. aastal Ida-Virumaal Toila-Oru pargis, 50 aastat. Kokkutulekul osalesid ka väliskülalised.

Jahisarveansambel oma 10. tegevusaastal.

• Jahisarveansambel esitles duubelalbumit. 17. augustil esitles Põltsamaa jahisarveansambel oma 10. tegevusaasta puhul esimest duubelalbumit «Kui hüüab jahisarv». Duubelalbumil on valik jahimuusikat meilt ja mujalt, lisaks jahisignaalid ja ulukite häälitsused. • Jahimehed osalesid Eesti looduse päeval. 18. augustil korraldasid jahimehed üle Eesti looduse päeva et-

tevõtmisi. Enamasti kutsuti huvilised oma jahimajja, kus sai tutvuda jahinduse ja metsaloodusega. Selliseid kohtumisi korraldasid näiteks Harjumaa Ääsmäe, Raplamaa Valtu, Hiiumaa Kõrgessaare, Lääne-Virumaa Vihula ja Pärnumaa Aruvälja jahimehed. Põltsamaa jahiselts osales oma kohvikuga Hundi Ulg looduspäeva kodukohvikute üritusel. Eesti jahimeeste selts oli oma telgiga Läänemaal Uuemõisa mõisapargis kogu pere metsapäeval. • Jahimehed pakkusid loomaaias loodushariduslikke tegevusi. 25. augustil osales ka Eesti jahimeeste selts Tallinna loomaaia 79. sünnipäeva tähistamisel, kus pakuti külastajatele loodusharilikku tegevust. Seltsi telgis oli jäljekool ja mõõduvõtt kaugushüppes (sai järele proovida, kui kaugele mis loom hüppab), lisaks palju jahinduslikku infomaterjali. • Euroopa jahimehed arutasid Poola vastuolulise jahiseaduse üle. 25. augustil toimus Poolas Varssavis rahvusvaheline koosolek, kuhu olid kutsutud Poola naaberriikide, Baltimaade ning rahvusvahelise katusorganisatsiooni CIC ja Euroopa katusorganisatsiooni FACE esindajad. Põhilisteks jututeemadeks olid sigade Aafrika katk ja Poola uus jahiseadus. Poola võttis vastu jahiseaduse, kus piiras väga tugevasti jahimeeste õigusi – see on Euroopa jahindusorganisatsioone ärevile ajanud. • Arutati hundi arvukuse uurimist. 27. augustil oli Eesti jahimeeste seltsi majas nõupidamine, kus arutati hundi arvukuse uurimise võimalusi. Kõneldi kavandatavast geneetilisest ELME uuringust, mis on üks tõhusaid meetodeid. Proovimaterjali kogumisega tahetakse alustada juba sel sügisel, esialgne projekt kestab 2020. aastani. Projektijuht on Madli Linder keskkonnaagentuuri eluslooduse osaVt ka www.ejs.ee konnast.

teated

Erametsaliit teatab hüvedele, mida mets ja loodus meile pakuvad, ja nende hinna arvutamise võimalikkusele.

HELIAN MAIVEL Eesti Erametsaliidu juhatuse keskkonnanõunik

• Kolisime uuele aadressile. Alates 16. juulist asub erametsaliidu kontor aadressil Toompuiestee 24, Tallinn. • Esitasime vaide Haapsalu linnavolikogule. Haldusreformiga ühines Ridala vald Haapsalu linnaga ning Haapsalu linnavolikogu otsustas muuta Ridala valla üldplaneeringu seletuskirja puhkealade ja väärtuslike maastike peatükke nii, et lageraie tegemine on võimatu. Esitasime linnavolikogule vaide, et tunnistada lageraiet piirav otsus kehtetuks. Leiame, et üldplaneeringu muutmisel on tehtud olulisi menetlusvigu, piirangute kehtestamise eeldusi ei ole ja seatud piirangud on ebaproportsionaalsed. Pärast vaide esitamist käisime kohtumas volikogu esindajatega ja oleme valmis minema kohtuni välja. • Võtsime tööle tegevjuhi. 1. augustil asus erametsaliidu tegevjuhi ametisse Andres Talijärv. Ta on keskkonnaministeeriumi endine kantsler, kelle ametiaeg tänavu lõppes ja kes uueks ametiajaks enam ei kandideerinud. Varem on ta töötanud abimetsaülemana, metsaülemana ja peametsaülemana. Samuti on ta olnud pärast Eesti taasiseseisvumist keskkonnaministeeriumi metsaameti peadirektorina Eesti metsanduse kõikide suurte ümberkorralduste juures. Pärast metsaameti reorganiseerimist oli ta ministeeriumis metsaosakonna juhataja, seejärel seitse aastat metsatööstusliidu tegevdirektor. Erasektorist naasis ta ministeeriumi, kus oli neli aastat metsanduse ja looduskaitse asekantsler ning viis aastat kantsler. Nüüd on ta jõudnud ringiga tagasi erasektorisse ning tema kogemused on suureks abiks ja toeks erametsaliidu edasisele arengule ja erametsaomanike õiguste eest seismisel. • Osalesime oma aruteluga arvamusfestivali metsaalal. Paide arvamusfestivalil oli 11. augustil metsaala, kus moderaator Anu Välba juhtimisel toimus kolm põnevat arutelu. Meie arutelul «Metsakaubamaja – valikus on erinevad keskkonnahüved!» osalesid erametsaomanik Ando Eelmaa, ökosüsteemiteenuste ekspert Lauri Klein ja ühiskonnateadlane Maie Kiisel ning ka publik lõi aktiivselt kaasa. Vestlus keskendus erinevatele ökosüsteemiteenustele ehk

• Korraldasime 18. augustil kogu pere metsapäeva ja metsamajandajate kokkutuleku. Päev algas ekskursiooniga 2017. aasta parima metsamajandaja Liidia Kösteri metsas Piirsalu külas Läänemaal. Liidia koos poja Sveniga näitas kohaletulnutele oma metsa eriilmelisust ja rääkis, mis töid nad on metsas teinud. Teist aastat korraldatav kogu pere metsapäev toimus sel korral Haapsalu külje all asuvas Uuemõisa mõisapargis. Kohal oli 18 organisatsiooni/ettevõtet, kes tutvustasid oma tegevust ja tooteid enam kui tuhandele külastajale. Osaleda sai mitmes põnevas töötoas, võistlusel ja retkel. Kontserdi andsid superstaarid Uudo Sepp ja Jüri Pootsmann. Päeva juhtis Urmas Vaino. Õhtul oli metsamajandajatele kutsetega õhtusöök Uuemõisa mõisa valges saalis. Tehnilise poole pealt aitas sündmust korraldada Orangetime Event OÜ ja rahaliselt toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Suureks abiks olid SA Erametsakeskus ja Läänemaa Metsaühistu. • Kuulutasime välja 2018. aasta parima metsamajandaja konkursi tulemused. Uuemõisa mõisapargis 18. augustil toimunud suurejoonelisel kogu pere metsapäeval andis peaminister Jüri Ratas parima metsamajandaja tiitli Lauri Salumäele Lääne-Virumaalt. Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse koostöös 25. korda korraldatud konkursi hindamiskomisjoni hinnangul paistab ta silma põhjalike teadmiste, järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Lisaks jagati välja kaheksa tiitlit: taimetundja metsaomanik, ühistegevust toetav metsaomanik, laiahaardeline metsaomanik, tubli hobimetsaomanik, professionaalne metsamajandaja, tubli püsimetsamajandaja, metsamajanduse tulevikutegija ja innukas metsauuendaja. (Vt lähemalt lk 32–33) • Jätkame MAK 2030 ettevalmistustega. Käimas on metsanduse uue arengukava (aastateks 2021–2030) lähteülesande koostamine, milles osalevad ka erametsaliidu esindajad. Augusti lõpus toimusid valdkondlike (sotsiaal, kultuur, ökoloogia, majandus) alamtöörühmade viimased kohtumised ja septembri keskel oli kõikide valdkondade esindajate ühine kokkusaamine, kus vaadati üle valitsusele esitatava arengukava koostamise ettepanek. Lõplik lähteülesanne koostatakse käesoleva aasta sügisel. Värsked uudised www.erametsaliit.ee. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu jagatud uusima infoga Facebookis.

sinu mets

september 2O18

teated

Metsaühistu annab nõu Metsaomanikel on õige aeg hakata mõtlema kevadisele metsauuendusele. Seekord tuletame meelde, mida pidada silmas taimede valikul ja nende ettevalmistamisel istutamiseks. Kuhu ja mida istutada? Metsauuendust planeerides on vaja kõigepealt teada kasvukohatüüpi, vastavalt sellele valitakse ka puuliik. Metsa on lubatud uuendada ainult kasvukohatüübile sobivate puuliikidega ja selle nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Täpsemat informatsiooni saad oma metsamajandamiskavast või selle puudumisel Metsaühistust.

Arvestada tuleb ka sellega, et kui varem kasvas sel kohal juurepessuga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Parimaks peetakse kaske. Istutamine on kindlasti eelistatav: • kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; • viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed; • külmakohrutusohtlikel muldadel; • erosioonile alluvatel muldadel. Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele. Suletud juurekavaga taimi (nn potitaimi) sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ettevalmistatud maapinnale.

Tuletame meelde, et enne istutamist tuleb külmunud istikud kindlasti üles sulatada. Seda ei tohi teha liiga kiiresti ja kindlasti ei tohi neid panna sooja ruumi. Parim paik on kelder vms jahe ruum. Sulama pandavate taimede kastide kaaned tuleb avada ja kilekottide suu alla keerata. Enne istutamist tuleb sulanud taimi valgusega harjutada ja nad tuleks istutada võimalikult kiiresti. Enne istutamist hoia taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt ja ära unusta paljasjuureliste taimede juurte kärpimist, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taime juurdumist. Nii taimede hankimise kui ka sobiliku puuliigi valiku küsimustes saab nõu Metsaühistust. Selleks pöördu lähima metsaühistu poole, mille kontaktid leiad www. metsauhistu.ee/kontaktid.

• Kui toetuse abil rajatud metsakultuur on põua tõttu kuivanud, tuleks kahjustuse kohta keskkonnaametile esitada metsateatis. Seda tasub teha sügisel, kui kahjustuse ulatusest saab parema ülevaate. • Pärast teatise saamist teeb keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi – hindab kohapeal kahjustuse ulatust, annab soovitused edasiseks tegevuseks ja uue tähtaja metsa uuendamiseks. • Kui keskkonnaametile kahjustuste teatist esitatud ei ole, on Erametsakeskusel õigus toetust mitte välja maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. • Teatist on vaja, kui metsakultuur on oluliselt kahjustunud ehk kui istutatud kultuuris on elujõuliste puude arv hektaril väiksem kui 1500 mändi, 1000 kuuske, 1500 harilikku tamme või muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. • Erametsakeskus kontrollib langil nende puude arvu, mille istutamiseks toetust küsiti. Näiteks kui sinilille kasvu-

sinu mets

september 2O18

VIIO AITSAM

Mida teha, kui toetuse abil rajatud metsakultuur ära kuivas?

Põua tõttu kuivanud kuusetaim.

kohatüübis on toetust küsitud kuuse istutamiseks, arvestab Erametsakeskuse kontrolliüksus objektil ringproovitükke tehes ainult kuusetaimi, kuid mitte loodusliku tekkega kaske või haaba, mida muidu metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetakse.

• Kui kultuur on hukkunud enne toetuse väljamaksmist, kuid kahjustuse kohta on esitatud metsateatis, maksab Erametsakeskus toetuse siiski välja. • Kui kultuur hukkub pärast toetuse väljamaksmist (5 aasta jooksul), ei alusta Erametsakeskus kahjustuse teatise olemasolu korral juba makstud toetuse tagasinõudmise menetlust. • Toetuse abil uuendatud, kuid pärast seda hukkunud metsaosale metsa uuendamise toetust teist korda ei maksta. • Metsaomanikul on kohustus tagada metsa uuenemine olenevalt kasvukohast 5–10 aasta jooksul pärast raiet või metsa hukkumist. • Abi ja nõu saab kohalikust metsaühistust (vt kontakte erametsaportaalis www.eramets.ee/metsauhistud). • Küsimuste korral pöörduge EMK kontrolliüksuse (kontroll@eramets. ee) või toetuste üksuse (siseriiklik@ eramets.ee) poole. ERAMETSAKESKUS

ametlik info

VIIO AITSAM

Töörühm sõnastas üle saja metsandusliku probleemi Märtsist alates on keskkonnaministeeriumis käinud metsanduse uue arengukava koostamise ettevalmistustöö.

KRISTEL JÄRVE keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

raegu kehtiv metsanduse arengukava on kinnitatud aastani 2020. Seetõttu on alustatud uue arengukava (MAK2030 ehk arengukava perioodiks 2021–2030) algatamise ettevalmistusega. Tänavu märtsis moodustas keskkonnaminister Siim Kiisler uue arengukava algatamise ettepaneku koostamiseks ekspertidest, teadlastest ja huvirühmade esindajaist koosneva töörühma. Selle ülesanne on olnud sõnastada uue arengukava koostamise eesmärgid ja kirjeldada metsanduses lahendamist vajavaid probleeme. Kokku on töörühmas osalenud üle 50 inimese. Et probleemide kaardistamine oleks tasakaalukas, moodustati lisaks suurele töörühmale ka neli valdkondlikku alamtöörühma, mis vaatlevad metsanduse olukorda lähtuvalt neljast erinevast tahust – kultuur, majandus, sotsioloogia ja ökoloogia. Probleemide kaardistus ja teadusuuring MAK2030 algatamise ettevalmistamine on olnud avatud ja erinevaid osapooli kaasav. Probleemide kaardistamiseks ja ettepanekute kogumiseks on poole aasta jooksul toimunud nii töörühmade koosolekuid kui ka avalikkust kaasavaid arutelusid, nagu näiteks kogu protsessi algust tutvustav infopäev ja arvamusfestivali metsaala debatid. Lisaks koguti inimeste mõtteid avaliku küsitluse ja kogukondlike kohtumiste abil, aga ka võima-

Metsanduse uue arengukava koostamise vili – arengukava ise – peab valmis olema 2020. aasta lõpuks.

luse kaudu ministeeriumisse otse kirjutada. Kõiki ettepanekuid on töörühm oma kohtumistel arutanud ja koostanud nende põhjal valdkondlike probleemide kaardistuse. Üldse kokku on töörühm kaardistanud üle saja metsandusega seotud probleemi ja selle kõrval sõnastanud arengukava eesmärke. Arvamuste paljususe tõttu on see töö olnud kohati küll pingeline, ent tänu ühisele jõupingutusele siiski tulemuslik. Töörühma materjalid on olnud avalikud kogu protsessi vältel ning nendega on võimalik jätkuvalt tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel: www.envir. ee/et/mak2030-algatamise-tooruhmakohtumised. Paralleelselt probleemide kaardistamisega töörühmas on ülikoolide teadlased tegelnud metsanduse arengukava alusuuringuga, et anda valdkonna aktuaalsetele teemadele ka teaduslik käsitlus. Alusuuringu lähteülesande pani kokku keskkonnaministeerium metsandusnõukogu liikmete abiga ja tulemusi kasutatakse nii MAK2030 algatamise kui ka koostamise etapis. Alusuuringu eesmärk on toetada MAK2030 koostamise protsessi metsade säästliku majandamise ja hoidmise teadmispõhise infoga. Alusuuringu täisversioon valmib septembri teises pooles, mil see tehakse (Sinu Metsa ilmumise ajaks on võib-olla juba tehtud) keskkonnaministeeriu-

mi kodulehel ka avalikkusele kättesaadavaks. Esmase lühikokkuvõttega on võimalik tutvuda aadressil bit.ly/MAK-alusuuring. Kuidas edasi? Viimane algatamise töörühma kohtumine oli 13. septembril, mil lepiti kokku arengukava koostamise eesmärkide lõplik sõnastus ja prioriteetsed probleemid. Nii eesmärgid kui ka probleemid on osa MAK2030 algatamise ettepanekust, mille esimest versiooni said töörühma liikmed juba varem näha. Arutleti ka selle üle, mis ootused töörühma liikmetel on arengukava koostamise järgmiseks etapiks. Arengukava algatamise ettepaneku eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks saadetav versioon valmib oktoobri algul. Avalikkusele tutvustatakse MAK2030 ettepanekut 12. oktoobril toimuval infopäeval, kuhu on oodatud kõik huvilised. Pärast eelnõude infosüsteemi kooskõlastamist esitab keskkonnaministeerium MAK2030 algatamise ettepaneku vabariigi valitsusele ja kui valitsus ettepaneku heaks kiidab, algab arengukava kokkupanek aastatel 2019 ja 2020. Selleks koostatakse metsaseaduse alusel uus töörühm, kes hakkab ettepanekus toodud probleemidele lahendusi otsima. Uus, alates 2021. aastast kehtima hakkav metsanduse arengukava peab valmima ja saama Riigikogu heakskiidu 2020. aasta lõpuks. sinu mets

september 2O18

ametlik info

Siin pildil on (vasakult): Tornator Eesti OÜ esindaja Martin Tishler, autasustamisel Mikk Vakkumit esindanud ema Anu Kivinukk, Marge Salumäe, Lauri

Tublid metsaomanikud said KERTU KEKK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

uba 25. korda kuulutati välja Eesti parim metsamajandaja. Eesti Erametsaliidu ja SA Erametsakeskuse korraldatud metsamajandajate konkursil kandideeris tänavu üheksa metsaomanikku. Tunnustust jagati neile augustis Haapsalu külje all Uuemõisa mõisapargis toimunud kogu pere metsapäeval. 2018. aasta parimaks metsamajandajaks sai Lauri Salumäe, kellele andis tiitli üle peaminister Jüri Ratas. Lauri Salumäe – 2018. aasta parim metsamajandaja Lääne-Virumaa metsaomanik Lauri Salumäe elab ja majandab metsa oma vanaisa talu maadel. Tema omandis on 92 ha metsamaad, kus toimetatakse koos abikaasa Margega. Lauri on ametilt metsakorraldaja, lisaks kasvatab pere lambaid ja kitsesid ning tegeleb turismiga. Lauri paistis žüriile silma põhjalike teadmistega ning järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Säästva metsamajandamise kinnituseks on ka FSC sertifikaat, mille nõuete-

sinu mets

september 2O18

le kõik pere metsades tehtud tööd vastama peavad. Lauri Salumäe on olnud Rakvere metsaühistu pikaaegne eestvedaja ja praegune nõukogu liige. Mikk Vakkum – metsamajanduse tulevikutegija + Deskise eriauhind Järvamaa noor metsaomanik Mikk Vakkum on metsas ja metsaga tegutsenud juba kooliajast. Pärimise või ostu teel saadud metsamaad on tal ligi 32 ha. Oma metsas on Mikul iga metsakasvatusliku töö kohta kohe öelda ka põhjendus, miks just nii on otsustatud toimida. Otsuseid toetavad nii koolis õpitud teooria, enda kogemused kui ka ametikaaslastega peetud arutelud. Mikk on Põhja-Eesti metsaühistu liige ja lööb ka ise ühistu tegevuses kaasa. Mare ja Heini Kunimägi – innukas metsauuendaja + AS Plantex/Juhani Puukool eriauhind Mulgimaa metsaomanik Mare Kunimägi on oma metsade majandamise usaldanud poja Heini kätte. Talu ümber 76 ha metsamaadel on kõikjal näha peremehe kätt. Eriti paistavad silma noored puistud, mis on raja-

tud endisele põllumaale ja sooheinamaadele. Heini Kunimägi põhimõtteks metsa majandades on proovida endast maha jätta igas mõttes väärtuslikum mets. Kunimägid on metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige. Maive Vaarpu – taimetundja metsaomanik Maive Vaarpu sai metsaomanikuks mitukümmend aastat tagasi, kui Hiiumaal tollase kodumaja kõrval suurema privaatsuse saamiseks 22 ha metsa osteti. Romantikuhingega Maive ütleb, et ta on oma metsa armunud ja majandab seda pigem püsimetsana. Maivega koos metsas käies on näha, et kõik metsaelanikud on tal hästi teada – teele ei jää taime, keda Maive ei tunneks. Metsatööde planeerimisel küsib Maive nõu ja kasulikke kontakte Hiiumaa metsaseltsist, mille liige ta on. EELK Ridala Püha Magdaleena kogudus – ühistegevust toetav metsaomanik Läänemaal asuv Ridala kogudus usub ühiselt tegutsemisse ka oma metsa majandamisel. Kogudusele kuulub 15 ha metsa, mille majandamisega alustamist ajendas kogudusehoone parandamist vajav seisukord. Esialgu otsis kirikuõpetaja abi koguduse liikmetelt, kuid siis jõudis Läänemaa metsaühistuni, kelle tegevust met-

FOTOD: ERAMETSAKESKUS

ametlik info

Salumäe, Maive Vaarpu, Ilmo Torn, EELK Ridala Püha Magdaleena koguduse õpetaja Küllike Valk.

tunnustatud satööde korraldamisel ja info jagamisel nüüd kiidab. Ta nendib, et kuna endal metsateadmisi pole, on ühistu abil töid korraldades palju vähem muresid. Märt ja Oliver Koitmaa – tubli hobimetsaomanik Tartumaalt pärit perekond Koitmaade 20 ha suurune mets asub Viljandi- ja Valgamaa piiril, isa sünnitalu lähedal. Pere metsade eest hoolitsemise on isa Märt usaldanud metsandusharidusega poja Oliveri kätte, kes nüüd ise ja sõprade abiga metsas toimetab. Metsatöid korraldavad Koitmaad ise. Metsatoetustega kaasneva asjaajamise lihtsustamiseks on aga liitutud metsaühistuga Eesti metsamajandajate selts. Ilmo Torn – laiahaardeline metsaomanik Saaremaalt pärit Ilmo Torn on oma metsad pärinud vanematelt, kuid neid ka ise juurde ostnud. Talle kuulub 56 ha, nagu Ilmo ütleb, «tavalist Saaremaa metsa». Metsas toimetab ta laiahaardeliselt ja mitmel rindel. Lisaks metsakasvatusele tegeleb ta aktiivselt jahindusega, peab metsas mesilasi ja asutas koos pojaga puukooli, kus metsataimi kasvatatakse. Ilmo Torn on üks eestvedajaid kohalikus metsaühistus Saaremaa metsaühing, kus

ta vajadusel ka teistele metsaomanikule kasulikku nõu jagab. Tornator Eesti OÜ – professionaalne metsamajandaja Tornator Eesti OÜ on Eesti suurim erametsaomanik, kelle metsad asuvad üle Eesti. Ettevõtte metsade majandamine on läbimõeldud, efektiivne ja selgete eesmärkidega. Tööde planeerimisel ja korraldamisel kasutatakse palju IT-lahendusi ja võimalikult palju pakutakse tööd kohalikele metsameestele. Tornator Eesti OÜ on metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige. Jüri Stroo – tubli püsimetsamajandaja Lääne-Virumaa metsaomanik Jüri Stroo on lapsest saati metsaga kokku puutunud. Metsas oli tema esimene töökoht ning tänagi, pensioniiga veetes, rügab ta oma 70 ha metsakinnistul. Suure osa töödest teeb Jüri oma metsas ise – raied, materjali väljavedu, isegi maaparanduseks vajalikud projektid. Metsa kujundab ta segametsaks ja hoiab seda oma lastelastele. *** Konkursil osalejatele jagasid auhindu STIHL Eesti, MTÜ Loodusajakiri, Deskis OÜ, AS Plantex/Juhani Puukool ja Värska Originaal.

Tüütutelt metsaostjatelt nõua oma andmete kustutamist! Paljudele metsaomanikele on tuttav mure pealetükkivad helistajad, kes justkui iga hinna eest metsa või raieõiguse ära osta tahavad. Tehinguteni üritatakse jõuda nii meelituste kui hirmutamisega. Meelitatakse peamiselt ettemaksu lubamisega. Kuigi summad võivad tunduda suured, on metsa tegelik väärtus sageli oluliselt kõrgem. Hirmutajad räägivad näiteks kiiresti levivatest metsakahjustustest. Lepinguid soovitakse tavaliselt sõlmida kiirustades, kohe ja praegu. Nii ei jää metsaomanikule aega oma metsa tegeliku väärtuse kohta uurida. Siiski tasub oma otsused teha põhjalikult kaalutledes ning pere ja asjatundjatega nõu pidades. Tasub arvestada ka andmekaitseinspektsiooni nõuannetega. Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul lubab seadus erandkorras inimese poole pöörduda, kui varem on sama teenust või tooteid pakutud. Isikuandmete kaitse seadust ei saa rakendada ka siis, kui number on valitud n-ö pimejuhuse teel, isikuandmeid teadmata. Sellisel juhul on võimalik tüütust helistajast lahti saada numbri blokeerimisega. Soovitusi muudeks puhkudeks: • Küsige helistajalt, kellega täpselt tegu, mil viisil on kontaktandmed saadud ja millisele õiguslikule alusele toetudes isikuandmeid kasutatakse. Füüsilisel isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist. • Kui õiguslikku alust pole ja/või andmeid ei kustutata, siis on inimesel õigus pöörduda inspektsiooni poole kas märgukirja või kaebusega (allkirjastatud kaebus ehk sekkumistaotlus tuleks saata aadressil info@aki.ee või posti teel Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn. Taotluse vormi leiab aadressilt www.aki.ee/et/poordu-inspektsiooni-poole/sekkumistaotlus). • Metsaühistute liikmed saavad alati öelda, et ajavad metsaasju vaid läbi ühistu. See on tavaliselt pahatahtlikke helistajaid peletanud. Nõu saab küsida andmekaitseinspektsiooni nõuandeliinilt 5620 2341 (E-R kella 10–12 ja 14–16) või aadressil info@aki.ee. SM sinu mets

september 2O18

ametlik info METSASTATISTIKA

METSANDUSHARIDUS

Aastaraamatu esimesed peatükid on valmis Keskkonnaagentuuri andmehaldus- ja metsaosakonna koostöös valmisid aastaraamatu «Mets 2017» esimesed peatükid: metsavarude, raiete ja keskkonna kohta. Tänavu avaldataksegi aastaraamat kahes osas – ülejäänud traditsioonilised peatükid ilmuvad novembrikuus. Aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest, majandusest, teadusest ja õppetööst. Valminud peatükkidega saab tutvuda keskkonnaagentuuri kodulehel keskkonnaagentuur.ee.

Veel üks stipendium õppureile Tornator Eesti OÜ alustas maaülikooli metsandusliku hariduse toetamist, tunnustades kümne aasta vältel parimaid magistritöid rahapreemiaga. Parimaid valides peetakse tähtsaks aktuaalsust, töö kvaliteeti ning järelduste mõju ulatust metsamajandamisele. Tänavune preemia jagati kahe magistritöö vahel. Parimaks hinnati Martin Kõksi töö «Harvendusraie vajaduse hindamine aerolidari andmetelt Laeva katsealal» (juhendajad doktorant Tauri Arumäe ja dotsent Mait Lang). Tunnustati ka Toomas Tarmu tööd «Puistu ülakõrguse modelleerimine puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmeil» (juhendaja professor Andres Kiviste). Preemia-summad olid vastavalt 700 ja 300 eurot. Allikas: Tornator Eesti OÜ

KERTU KEKK

Allikas: keskkonnaagentuur

Bioajastu rändnäitus.

PUIT Rändnäitus tutvustab puidust tulevikku Mööda Eestit on ringi sõitmas ratastel rändnäitus «Bioajastu – puidust tulevik». Soome teaduskeskus Pilke loodud ja Eesti Metsaseltsi Eestisse toodud näitus kirjeldab meie võimalikku tulevikku, mis tugineb keskkonnasõbralikul biomajandusel. Eesti tähtsaim taastuv loodusvara puit suudab asendada naftast valmivaid tooteid meie igapäevaelus, kosmeetikast kuni autodeni. Näitus toob välja puidu arengu verstapostid minevikust ja tänapäevast. Näituse külastaja saab uurida, milliseid võimalusi pakub puit kui tulevikumaterjal. Juba augustis ringsõitu alustanud näituseveok läbib kõik Eesti maakonnad. Tasuta näitusega on veel võimalik tutvuda: 26.–27. septembril Viljandis Vabaduse platsil, 29. septembrist 2. oktoobrini Pärnus Rüütli platsil, 4.– 6. oktoobril Kuressaares hotelli Meri parklas, 8.–9. oktoobril Hiiumaal Kärdla keskväljakul, 11.–14. oktoobril Tallinnas Vabaduse väljakul. Näitus on avatud E-R kella 9–18, L-P kella 12–18. Alates novembrist on näituse eksponaadid huvilistele näha ja katsuda Sagadi metsamuuseumis (seal näitus avatud 18. oktoobrist aasta lõpuni, iga päev kl 10–16; grupikülastustest palutakse ette teada anda). Lisainfo www.bioajastu.ee. Allikas: Eesti Metsaselts

sinu mets

september 2O18

JAHT Muutus šaakali ja metskitse jahiaeg Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas muudatused jahieeskirjas. Muudatuse keskmes on 2017. aasta loomaks valitud metskits ning 2016. aastal meie jahiulukite hulka arvatud šaakal. Esiteks pikendati jahikoeraga peetava šaakalijahi hooaega ühe kuu võrra. See tähendab, et varasema 1. novembri asemel võib neile koeraga jahti pidada 1. oktoobrist. Muudatus on vajalik selleks, et võimaldada šaakalijahti ka teistele ulukitele peetavates jahtides, näiteks rebasejahis, kus koerte kasutamine on lubatud. Teiseks pikendati ühe kuu võrra metskitse jahiaega, mis lõpeb senise 31. detsembri asemel 31. jaanuaril. Muudatus on vajalik metskitsede arvukuse kiirest kasvust tingitud metsakahjustuste vältimiseks. Küttimisaega pikendatakse seetõttu, et jaanuariks on metskitsed liikunud oma talvistesse elupaikadesse ja muudatus võimaldaks metskitsede asustustiheduse vähendamist just kahjustusriskiga aladel. Allikas: keskkonnaministeerium

KUTSEVÕISTLUSED Metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed Septembris toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Juubelinumbriga võistluste võitjaks tuli RMK Pärnumaa metskond, kellele jäi vaid kolme punktiga alla Luua metsanduskooli esindus. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskond. Metsandusvaldkonna kutsevõistlused on kõige pikemalt järjepidevalt toimunud kutsevõistlused Eestis. Võistlusalade seas on nii metsatöödest tuletatud alasid (näiteks metsakasvatajate, noorendike hooldajate ja metsameistrite mitmevõistlused), jahimeeste võistlust kui ka sporti. Juba 50. korda toimunud metsanduse kutsevõistlustest võttis osa 230 võistlejat. Võistlusi korraldasid Luua Metsanduskool ja Eesti Metsateenijate Ühing. Allikas: Luua metsanduskool

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Ahti Ilves Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Allar Luik Guido Ploompuu Kalev Jaanson Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Kadri Kukk Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Ahti Ilves Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 506 4759 505 4390 525 8199 5345 3698 5349 7454 5558 3777 522 6485 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 526 1226 5343 2528 5818 8289 5556 0125 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 506 4759 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Kohila Metsaselts Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Vooremaa Metsaühistu Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee ahti.ilves@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee allar.luik@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee kalev.jaanson@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee valdu.reinaas@erametsaliit.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee ahti.ilves@metsauhistu.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Kui palju 2O17. aastal Eestis metsa raiuti? Raiemahu arvestamise aluseks on: • raiedokumentide raiemaht (sh erametsades kavandatud raie ehk see, mida on märgitud metsateatistes); • SMI (statistilise metsainventuuri) andmed; • kaugseire andmed. Selle põhjal koostab keskkonnaagentuur raiemahu eksperthinnangu. Kavandatud raie ei näita tegelikku raiet. 2O16–2O17 raiuti näiteks tegelikult füüsilisest isikust metsaomanike metsades 55% ja juriidilisest isikust metsaomanike metsades 44% kavandatud lageraiemahust.

2O17. aasta koguraiemaht raiedokumentide järgi Muudele maadele kavandatud raieid

2O17. aasta koguraiemaht eksperthinnangu järgi

RMK raied

4,32 mln m³

0,07 m³

4,32 mln m³ Muudele maadele kavandatud raieid

0,05 m³

füüsilisest isikust metsaomanike kavandatud raiemaht

14,48 mln m3

juriidiliste isikute kavandatud raiemaht

63%

Erametsades kavandatud raieid

10, 09 mln m³

37%

10,99 mln m3 Erametsade raied

juriidilisest isikust metsaomanike raied

6,62 mln m³

3,8 mln m³

füüsilisest isikust metsaomanike raied

2,82 mln m³

Raiedokumentide järgi kasvas 2017. aasta raiete maht (st RMK tegelik raiemaht + muude omanike raiekavatsused) 2016. aastaga võrreldes 5%. Keskkonnaagentuuri eksperthinnangu järgi kahanes 2017. aasta raiete maht 2016. aastaga võrreldes 2,5%. Allikas: keskkonnaagentuur, Aastaraamat Mets 2017

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee