Sinu Mets nr 53, november 2018 by SA Erametsakeskus

Nr 53 METSA Ã&#x2022;PPELEHT

November 2O18

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael Piia Kiivramees

Metsamaaparandustööde toetus

Piia Kiivramees

siseriiklik@eramets.ee piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Piia Kiivramees

E-post

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Toompuiestee 24 (I korrus), Tallinn 10149. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Telefon

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

METSAOMANIK 4 6 7 8

Juhuslik metsandus Metsauuendus on omaniku vastutada Metsast saab kive! Kasesiirup – kasemahlast magusam ja tummisem 9 Tuhanded matkajad Eesti looduses 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Tarkvara, mis kasvatab tulu

JAHIMEES

12 Kutsume maaomanikke üles metskitseteavet jagama! 13 Huntide uuring vabatahtlike abiga 14 Põdralihas olevad parasiidid inimest ei ohusta 15 Kuidas võtta proovi metssea põrnast? 16 Hundi toitumine seakatku tingimustes 18 Jahiohutus on esmatähtis! 19 Punahirvede küttimise aega tuleks pikendada

METSAELU

20 Valik tänavu ilmunud trükistest 22 Põhjamaades kuum päike, Islandil laussadu 23 Mis saab, kui kliima soojeneb?

24 Vana puu õõnsuses elab haruldane eremiitpõrnikas 25 Kaitsealused putukad Eestis 26 Tähtsad lagundajad, kellest teadlasedki kõiki ei tunne

TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab 30 Metsaühistu annab nõu 30 Aasta viimased taotlusvoorud tulevad detsembris 31 Erametsaliit koostab taas valimiskompassi

AMETLIK INFO

32 Varsti jõustub uus maaparandusseadus 34 Uudised

Metsa õppeleht

Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht

Kertu Kekk, tel 5596 7682, e-post kertu.kekk@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Eesti Meedia

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Anna Budanova, Jelena Kasterpalu

Esikülje foto

Kertu Kekk – Erametsakeskuse õppepäeval

sinu mets

november 2O18

metsaomanik

Juhuslik metsandus Eesti raiemaht on väiksem juurdekasvust sellepärast, et paljud metsaomanikud ei tee oma metsas mitte midagi.

LAURI SALUMÄE parim metsamajandaja 2018, Mäehansu talu peremees

ee kirjatükk on tellitud aasta parimalt metsamajandajalt vabal teemal. Pealkiri on laenatud Artur Nilsonilt ja peaks iseloomustama metsanduse olemust Eestis. Säästlik metsandus tähendab ühtlast kasutamist SMI 2017 järgi raiutakse Eestis keskmiselt 10 mln tm aastas. Umbes 90% raiemahust tuleb lageraiest, mille kogupindala oli 33 000 ha (riigimetsas 19 000, erametsas 14 000 ha). Metsa (omaniku) haldaja seisukohast tuleks raiemahu planeerimisel lähtuda metsa olemist. Majandusmetsades on küpset metsa 507 000 ha (riigimetsas 194 000, erametsas 313 000 ha), valmivat 246 000 ha (riigimetsas 93 000, erametsas 153 000 ha). Tundub, et saaks küpset metsa raiuda kohe, kuid säästliku metsanduse põhiideed arvestades peaks plaanitava lageraie pindala aastas olema näiteks kuni 1/10 küpsete pluss kuni 1/20 valmivate metsade pindalast, kuna igal aastal muutub osa valmivast metsast küpseks. Seega peaks aasta lõppraielank olema kuni 63 000 ha, mis peaks tähendama raiemahtu 17 mln tm (+ teistest raietest veel 1,5 mln tm). Hea peremees peaks lähtuma sellisest loogikast, kui on tahtmine käituda ratsionaalselt. Säästliku metsanduse või metsanduse hea tava kohaselt peaks toimuma metsa ühtlane kasutus, arvestades juurdekasvu taset. Küpsed metsad on kuhjunud erametsa Paistab silma, et küpsed metsad on kuh-

sinu mets

november 2O18

jumas erametsa, kus on olnud pidev alaraie. RMK aastalank võiks olla metsa küpsuse järgi 24 000 ha, mis on ainult 26% suurem tegelikkusest. Erametsas saaks raiuda aastas lagedaks 39 000 ha, mis tähendab, et tegelikult raiutakse ca 36% võimalikust. Siit tulebki nüüd välja erametsanduse juhuslikkus ja mõjutatavus. Küpsete metsade suur osakaal teeb hädavajalikuks säästliku metsanduse põhimõtte rakendamise ja kahjuks peaks mõned aastad raiemaht ületama juurdekasvu arvestusliku taseme. Sealjuures seaduslikult pole raiemahule erametsas võimalik seada ülempiiri. Erametsa raiemaht tuleb põhiliselt juriidiliste isikute metsast, mis tähendab, et metsaomanikud, kes on saanud omanikuks maa tagastamisel või muidu peaaegu tasuta, ei raiu peaaegu üldse. 2017. aasta metsamaa ost-müük oli 23 100 ha, kust ilmselt on tulnud põhiline erametsa raiemaht. Kui metsaomanik hoiab metsa näiteks pensionifondiks, mis on üldiselt levinud eesmärk, siis pole see kuidagi kooskõlas säästliku metsanduse põhimõtetega. Paistab välja, et kui metsaomanik soovib mingil põhjusel metsast raha välja võtta, siis läheb kinnistu müüki ja juriidilisest isikust uus omanik teeb maksimumraie, et maa ostuks tehtud investeering realiseerida. Samas on selge, et metsakinnistule ühe korraga tekkinud lageraielankide uuenemine saab olema mittepiisav. Muidugi mõjutab metsa müügi- ja raieotsuseid metsahoiu tahe, rahavajadus, pinnase veesisaldus, puiduhinnad, kaasomanike omavaheline läbisaamine, maksukoormus, ka soov vältida metsaistutamist ja muud juhuslikud asjaolud. Nn talumehetarkus ei ole päris kooskõlas hea tavaga Kas küpsete metsade suur osakaal viitab metsanduse halvale mainele ja samas looduskaitse populaarsusele? Säästliku metsanduse põhimõtete kohaselt ei saaks metsaomanik kogu küpset metsa kohe ära raiuda. Raied tuleb edasi lükata, raievanus on sellisel juhul mõnevõrra kõrgem küpsusvanusest.

Mäehansu talu kuusikus. «Metsamajandus on majandu

oleks jätkusuutlik,» nendib parim metsamajandaja 2018

Säästliku metsanduse idee tuleneb metsa kasvukiirusest ja heaperemehelikust käitumistavast. Nn talumehetarkus ei ole päris kooskõlas hea metsanduse tavaga. Kui talumehel puudub vajadus puidu järele, siis ta metsa ei raiu. Küll aga võib mets vajada raiet, et õigel ajal ja õigest kohast puit enne surma välja tuua. Säästlik metsandus eeldab metsa suhteliselt pidevat kasutust ka väikeste kinnistute puhul.

Säästlik metsandus eeldab metsa suhteliselt pidevat kasutust. Praegu üldlevinud seisukoht, et „mets uueneb ise”, välistab suures osas säästliku metsanduse. Millegipärast peab ikka veel tõestama, et metsaistu-

JÜRI PERE

metsaomanik MÄEHANSU TALU METS • Metsamaa pindala

106,1 ha

• Keskmine tagavara

128,4 tm/ha

• Koosseis 39ks25mä20ku9lv6hb1re • Juurdekasv

us nagu iga teine, sellesse peab investeerima aega ja raha ning sellega peab pidevalt tegelema, et ta

tamine on enamasti vajalik. Looduslik uuendus ei taga reeglina väärtuslikku uuendust ja isegi mitte liigirikkust. Lepa lageraielangid võivad lepa juurevõsusid mitte anda, haavauuendus haavalankidel suure tõenäosusega saab tõsiseid ulukikahjustusi. Loodusliku seemne uuenduseks realiseerimine sõltub seemneaastatest, sademetest mais-juunis, käbikahjurite levikust, rohurinde tihedusest ja langi koristamisest okstest ja võsast. Metsakasvatuse suhtes on riigi ametiasutused andnud välja eksitavat infot, et justkui looduslik uuendus on sama hea kui suunatud metsauuendus, aga sealjuures tunduvalt odavam. Selliseid erametsades viljakatel kasvukohatüüpidel halvasti uuenenud endiseid okaspuu lageraielanke on suure tõenäosusega üle 100 000 ha, kus praegu kasvab valdavalt ebaühtlane väikese okaspuuosalusega majanduslikult vä-

hekvaliteetne lehtpuuvõsa ja põõsastikud. Iga aastaga hakkab tegelik noorendike seis ka statistikas rohkem välja paistma ja mõjutama tuleviku metsamajandajate tegevust. Kahjuks tuleb nentida pidevat metsaseaduse § 25 (Metsa uuendamise kohustus) rikkumist. Looduskaitse kui vastuseis metsandusele! Looduskaitsepoliitika mõjutab oluliselt metsandust. Looduskaitse metsas vastandub metsandusele, loodusväärtuste kaitse on teisejärguline küsimus looduskaitsele. Looduskaitse on osa sotsiaaldemokraatlikust poliitikast, mis taotleb sotsiaalset võrdsust ja eraomandi piiramist. Hetkel kehtiva looduskaitseseaduse järgi on nii, et kui kellelgi looduskaitseeksperdil tekib idee metsaosa min-

462 tm/a

• Raiemaht 2018

355 tm

• Tulundusmets

100 %

• FSC sertifitseeritud

92 ha

gi kaitsealuse liigi kaitseks range kaitse alla võtta, siis pole takistuseks ei omaniku vastuseis ega ka metsa tegelik looduskaitseline väärtus. Ekspert ei pea tõestama suurt midagi, keskkonnaamet kinnitab suure tõenäosusega iga ekspertiisi. Kaitsealuse liigi või metsaelupaiga tüübi ohustatus on sõnastatud EL õigusloomes ja lihtsalt tõlgitud eesti keelde ilma kohalikele oludele kohandamata. 2016. aastal võeti range kaitse alla lendorava potentsiaalsed elupaigad, 20– 30 metsaomanikku said kirjaga kaitsekohustuse teatise, mille kohaselt on nende maal metsakasutus peatatud. Tegemist on metsadega, mille rahasse arvutatud väärtus võib olla 5000–10 000 €/ha. Nii mõnigi omanik sai 6-kohalise summa suuruse karistuse osaliseks, looduskaitsjaid keskkonnaametis ei takistanud ka see, et sellist karistusliiki nagu metsakasutusõiguse äravõtmine (või peatamine) karistusseadustikus pole. Need omanikud, kes olid saanud maaomanikuks suhteliselt tasuta, justkui eriti kahju ei kannata. Küll aga need, kes pensionisambasse investeerimise eesmärgil olid soetanud metsamaad, on asunud kohtuteele. Õiguskaitseorganites on seni toiminud praktika kohaselt ilma arusaadava põhjuseta looduse õigused ülimuslikud kodanikuõigustest. Kohtud on asunud tõlgendama põhiseaduse vaimu endale sobivalt. Nn lendoravasaaga on hästi kajastatud meedias, küll aga on vaikselt samasugune protsess toiminud enne ja toimib ka tänapäeval. Riik pakub range kaitse alla sattunud metsakinnistu eest kinnistu ostu võimalust, mis pole tihti rahuldav mitte ainult hinnastamise tõttu. Küll aga tuleb nii mõnelgi senisel metsahoidjal hakata vaatama teist elupaika, sest tema igapäevane elu ja tegevus oma kinnistu ligidal muutub mõttetuks. Tuleb jällegi korduvalt tunnistada, kuidas linnaegoism juhib maaelu kadumist... sinu mets

november 2O18

metsaomanik

Metsauuendus on omaniku vastutada Pilt noorest (uuenenud) metsast on tehtud tänavuse parima metsamajandaja Lauri Salumäe talu maadel. JÜRI PERE

Keskkonnaamet rakendab senisest süsteemsemat metsauuenduse kontrolli.

METSA UUENDAMISEKS SAAB TOETUST • Uuendustöödesse investeerinud metsaomanikel on võimalus osa rahast tagasi küsida. Erametsakeskusest saab nii sel kui järgmisel aastal küsida toetust metsataimede soetamise ja istutamise, maapinna ettevalmistamise ja noore metsakultuuri hooldamise eest. Toetuse taotlemisel on abiks metsaühistud, kes aitavad vajadusel ka kõik tööd nõuetekohaselt ära korraldada. Vt ka lk 30 või erametsaportaalist www.eramets.ee/toetused

OLAV ETVERK keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

iimasel ajal on meediakanalites metsast räägitud väga palju ning arvamused metsa rollist ulatuvad seinast seina. Ühes on aga ilmselt kõik ühel meelel – mets peab Eestis alles olema ka lõputus tulevikus. Jättes kõrvale erinevad arusaamad, kas Eestis peaks mets pärast lageraiet uuenema looduslikul teel või inimese kaasabil, soovin tähelepanu juhtida tänastele seadusest tulenevatele kohustustele uue metsapõlve rajamisel ning keskkonnaameti tegevusele nende kohustuste täitmise järelevalvel. Seadus kohustab metsa uuendama Metsaseaduse järgi peab metsaomanik pärast lageraiet tagama metsa uuenemise. Sõltuvalt kasvukohatüübist peab uus metsapõlv olemas olema 5 või 10 aasta pärast ning selle tekkimiseks peab metsaomanik rakendama metsa uuendamise võtteid (maapinna ettevalmistamine, külv, istutus, kultuurihooldus) kahe aasta jooksul raiest alates. Võimalus on raielank

sinu mets

november 2O18

jätta ka looduslikule uuenemisele, kuid selleks peavad olemas olema piisavad eeldused (seemnepuude piisav olemasolu, maapinna mineraliseeritus, seemneaastate tsükkel, ümberkaudsete puistute koosseis looduslikult seemnete külvamiseks, kännu- või juurevõsu lootus jne). Keskkonnaameti ülesanne on hinnata, kas ja kuidas on metsaomanikud enda kohustust täitnud. Selleks teevad meie spetsialistid metsas metsauuenduse hindamise ekspertiisi. 2016. aastal tehti sellist hindamist 5503 hektaril, 2017.aastal 4777 hektaril ja tänavu esimese 9 kuuga on tehtud juba 6235 hektaril. Mitteuuendaja saab kõigepealt märgukirja Varem on metsauuenduse olemasolu hinnatud valdavalt lageraiete metsateatiste raames (saamaks teada, kas planeeritava lageraie kõrval asuv vanem raielank on uuenenud või mitte, et vältida suurema kui 7 ha lageda ala tekkimist). Tänavu alustasime kontrolli süstemaatilisema valimi alusel – koostasime nimekirja 2012. aasta lageraielankidest, mis metsaseaduse kohaselt peavad olema uuenenud (5 aastat on möödas), ning tegime täiendava inventuuri kokku peaaegu 3000 hektaril.

Valikus olid viljakamad kasvukohad, kus peapuuliigiks enne raiet mänd, kuusk või kask. Tulemuste kokkuvõte ja analüüs on veel ees, kuid juba praegu võib öelda, et suuremal osal üle vaadatud lankidest on uus metsapõlv kasvamas. Siiski on ka selliseid kohti, kus mets uuenenud ei ole – mis siis saab? Sel juhul saadab keskkonnaamet metsaomanikule märgukirja ning tuletab meelde, et maha raiutud mets tuleb uuendada. Metsast hooliv metsaomanik reeglina ka reageerib märgukirjale, saab paluda keskkonnaametilt metsa uuenemise tähtajale pikendust (seejuures peab pikendus olema ka piisavalt põhjendatud) ja korraldab ka vajalikud tegevused, et mets uueneks. Kui metsaomanik märgukirjale ei reageeri, on keskkonnaametil õigus teha ettekirjutus ja anda konkreetne tähtaeg, millal peab mets uuenenud olema. Kui ettekirjutust ei täideta, on võimalus rakendada ka sunniraha. Sel juhul rajab riik ise uue metsapõlve ja nõuab selleks tehtud kulutused metsaomanikult tagasi. Ka järgmistel aastatel on keskkonnaametil kavas pöörata senisest suuremat tähelepanu metsade uuenemisele. Lankide uuenemise kontrollil on alustatud koostööd Erametsakeskuse kontrolliüksusega.

metsaomanik

Metsast saab kive! Kui räägime metsa kõrvalkasutusest, üllatab metsaomanik Jüri Stroo ütlemisega, et tema saab metsast kive.

eeneline või marjuline LääneVirumaa metsaomanik Jüri Stroo enda sõnul ei ole. Küll aga on ta elus olnud periood, mil ta on metsast koju toonud igasuguseid erilisi, n-ö kõverikke puid. Nendest on valminud kas tarbeesemed (nt lillepostament, nagi) või dekoratiivsed aiakaunistused. Samamoodi on ta aeda toonud suuri kive, millest püstitatud rajatised koos puidu ning mitme veesilma ja tiigiga loovad aias iseäraliku meeleolu. Kord tehtut ei taha korrata „Puiduga on nii, et ta ju mädaneb, ei püsi igavesti,” ütleb Jüri Stroo. 2006. aastal lõi ta oma aiaga laineid, kui pälvis üle-eestilisel võistlusel „Kodu kauniks” Horteselt põnevaima aialahenduse preemia. Huvilisi tuli aeda vaatama busside kaupa. Nüüdseks on osa puidust pilgupüüdjatest hakanud mädanema. Jüri Stroo neid ei uuenda, ütleb, et ta ei taha sama asja juurde tagasi pöörduda, pealegi metsast enam täpselt samasugust nagunii pole võimalik leida. Siiski hakkavad siiani silma huvitavad tüveläbilõiked, pahkadega tüveosad, suured looduses figuurideks kasvanud puuosad. Kiviaial on näha üht erilist kolmejärgulist kopra näritud tüveosa. Ühe hoone mansardkorruse ruumi on kogutud väiksemad huvitavast puidust tehtud esemed, mida on ekstra töödeldud. Esemete ümber on tajuda tegija õhinat – neid on valmistatud luues, mitte tootes. Jüri Stroo ütleb, et tootjaks, kes oma valmistatut ka müüks, ta ei kõlba just sellesama pärast, et ei taha kord tehtut enam korrata. „Mõnikord võtan midagi ette, aga sellest saab siiber. Siis ma pikka aega ei pruugi jätkata. Tootja ei saa endale seda lubada.”

Kivitorn tiigis.

4 X VIIO AITSAM

„Eks igaühel ole oma kiiks,” naeris Jüri Stroo keset oma õue.

Väiksemad „kõverikud” räästa all on paremini säilinud.

Jüri Strool on kogemus, et eriliste puude märkamiseks peab olema vastav silm. „Oli üks aeg, kui ma pärast autobaasi lagunemist, kus töötasin, hakkasin metskonna oksjonitelt ostma lanke ja mul olid lõikajad tööl,” jutustab Jüri Stroo. „Kui enne oksjoni metsa üle vaatamas käisin, nägin kõik kõverikud ära. Rääkisin meestele, et jätke kõverad alles, aga nemad ei näinud neid!”

rab oma laia maapealse juurestikuga tagurpidi 7–8meetrise läbimõõduga lappe. Alati ei ole seal kive, aga mõnikord on ainult kivid.” Kividest on Jüri Stroo ehitanud aedu, seinu, tiigipiirdeid ja suuri dekoratiivseid kivikuhjasid. Kive on kombineeritud puiduga ja omavahel. Iga kivi on hämmastavalt eriline. Jüri Stroo pakkus, et kui kuidagi oleks võimalik, võiks selle looduse loomingu viia kunstinäitusele ja see oleks võimas näitus. *** Jüri Stroo, kelle perel on metsa kokku üle 100 hektari, pälvis tänavusel metsamajandajate konkursil tubli püsimetsamajandaja tiitli. Enamuse metsatöödest teeb ta ise ja eripära on see, et lageraielanke pole.

Iga kivi on ise nägu Suuri kive on Jüri Stroo toonud aeda nii traktoriga kui ka metsaveoautoga, mis on nüüdseks oma teenistuse lõpetanud ja seisab aia ääres. Kõik kivid ei ole pärit oma metsast ega ka mitte ainult metsast. Paljudel kividel on pikk saamislugu, selgub, kui Jüri Stroo jutustab, kuidas ta ühte või teist märkas, sellele järele sõitis, trosse kasutas jne. „Kivide olemasolu sõltub piirkonnast,” nendib Jüri Stroo ja jutustab, kuidas sealkandis, kus ta mets, on pärast suuri torme näha olnud, mis on kuuskede all maapõues. „Kuusk, mis tuuleheitega on maha tõmmatud, kee-

Kivi ja puit – kombineeritud aiarajatisi.

sinu mets

november 2O18

KASEKUNST OÜ

metsaomanik

Kasesiirup – kasemahlast magusam ja tummisem Metsaomanik leidis uueks tooteks inspiratsiooni raamatust.

ahtramahlast siirupi tegemine ei tekita kelleski küsimusi, kasesiirupist aga igaüks kuulnud ei ole. Põhja-Eesti metsaühistu andis Sinu Metsale teada ühistuliikmest, kes mõni aasta tagasi just kasesiirupi tootmisega algust tegi. Algteadmised Ameerikast Piret Peiker, üks Kasekunst OÜ asutajaid rääkis, et nende soov oli oma metsa kasutada millekski muuks kui puidu saamiseks, mistõttu asuti uurima erinevaid võimalusi. Inspiratsiooni leiti Michael Farrelli raamatust, mis rääkis kasesiirupi tootmisest USAs. Mõte Eestis kasesiirupi valmistamisega alustada viis nad Ameerikasse õppereisile, kus tutvuti sealsete kogemustega kase- ja vahtrasiirupi tootmisel ning kohtuti nii teadlaste kui ettevõtjatega. Kuigi olud võivad näida sarnased, tuli

Eestis tootmise alustamiseks teha Ameerikas väljatöötatud protsessis mitu muudatust – pinnas ja eelkõige maastik on Eestis väga erinevad. Selleks saadi abi ka maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna teadlastelt. Kasemahla kogumiseks võeti kasutusele kaasaegne tehnoloogia – peenikeste voolikutega ühendatakse kõik puud ühte suletud süsteemi ning vaakumpumba abil pumbatakse mahl ühte suurde kogumispaaki. Selline mahlakogumise viis on efektiivne ja aitab vältida mahla saastumist. Oma metsast koguvad nad aastas umbes 100 000 liitrit kasemahla, ühe liitri siirupi valmistamiseks kulub seda umbes 140–150 liitrit. Tootmine laieneb veelgi Naturaalse kasemahla suhkrusisaldus on ligikaudu 1%, siirupi saamiseks aurutatakse mahlast vesi välja. Siirupiks kontsentreeritud kasemahl sisaldab vaid looduslikke suhkruid – peamiselt

Paljude võimaluste sfäär Metsa kõrvalkasutust on rohkem kui ametlik statistika „kinni püüab”.

etsa kõrvalkasutusega seostuvad eelkõige metsamarjad, seened, pähklid, ravimtaimed. Tulu teenitakse ka kasemahlaga, sambla ja samblikega, jõulupuude ja okaspuuokstega, samuti metsas turismielamuste pakkumisega. Kui vaadata valdkonda Euroopa skaalal, lisanduvad eksootilisemate näidete-

sinu mets

november 2O18

na kork ja trühvlid, rohkem mainitakse ka metsamesindust, vaigu ja park ainete, aga ka sööda kogumist. KeskEuroopa riikides, kus metsi vähem, on levinud tavaks metsade majandamise asemel nende jahimaadeks või rekreatsioonialadeks väljarentimine. 2015. aastal Euroopa metsade seisundit kajastava raporti andmetel turustati Euroopas 2015. aastal metsa kõrvalsaadusi enam kui 2,2 miljardi euro väärtuses. Sellest enam kui 2/3 moodustasid taimsed saadused, ülejäänu loomad

Kasemahla kogumine.

fruktoosi ja glükoosi, on rikas mineraalide poolest ja maitsebuketilt metsane. Kasekunsti andmetel toodetakse maailmas umbes 10 000 liitrit kasesiirupit aastas, sellest enamik Alaskal. Eestis kasesiirup veel väga tuntud ei ole, Peikeri sõnul aga eestlastel nende toodete vastu huvi jätkub, koostööpartnereid on leitud ka välismaal. Tulevikus soovivad nad laiendada nii tootmist kui ka sortimenti ja töötavad selle nimel, et oma tooteid nii Eestis kui mujal laiemalt tutvustada. Ettevõtmist kannustab ka missioonitunne, soovitakse panustada innovatsiooni nii põllumajanduses kui ka metsanduses. Nii ollakse valmis ka oma kogemusi kase- või vahtramahla kogumisel ja kasesiirupi valmistamisel kõigile huvilistele tutvustama. Kasekunsti siirupitootmist iseloomustab veel see, et siirupeid on mitu – hele siirup, karamellisem tume, ruuge, tõmmu. SM Üks tootenäidiseid.

ja loomsed tooted. Erinevaid teenuseid (sh ökosüsteemiteenused, aga ka metsamaade rent jmt) turustati Euroopa metsades 723 miljoni euro väärtuses, see summa on aasta-aastalt vähenenud. Aruandes nenditakse, et riigiti kogutakse metsa kõrvalkasutuse kohta andmeid väga erinevalt, mistõttu ei ole Euroopas turustatud metsakõrvalkasutuse toodetest ja teenustest täielikku ülevaadet. Sedasama saab nentida ka Eesti puhul. SM Allikas: Raport „Forest Europe, 2015: State of Europe’s Forests 2015”; bit.ly/EMK111.

metsaomanik

Tuhanded matkajad Eesti looduses Loodusretked ja matkad on Eestis populaarne metsa kõrvalkasutusala.

sirinnas on siin RMK, kus pakutakse igaüheõiguse alusel tasuta puhkamise-matkamise võimalusi. RMK puhkeobjekte külastati 2017. aastal kokku (arvestus koos väliskülalistega) 2,4 miljonit korda. Erametsaomanikel, kes tahavad loodusretkede teenust pakkuda ja sellega ka elatist või lisatulu teenida, tuleb kõvasti pingutada, et riigi igaüheõiguse võimalustest erineda ja erinevusega turul silma paista, et ka külastajaid oleks. Ainulaadne loomapark Kesk-Eestis paikneb eramaadel 928-hektariline Toosikannu loomapark, kus elab praeguse seisuga üle 400 punahirve. Loomaparki majandab Toosikannu puhkekeskus. Külastajatele pakutakse võimalusi käia vaatlemas loomi nende loomulikus elukeskkonnas. Pargi suurel territooriumil kohtab ka põtru, metskitsesid ja väikeulukeid. „Põhilised loomapargi külastajad on seminaridel osalejad,” ütles puhkekeskuse tegevjuht Leo Kass. Keskus on populaarne seminaride, pidude, kokkutulekute jms korraldamise koht, kus loomavaatlus (safari eri sõidukitega, vaatlustornid jm) on lisavõimalus. Ühtlasi suurendab loomapark puhkekeskuse atraktiivsust – näiteks punahirvede jooksuajal võib hirvepullide möirgamist kuulda ja ka nende käitumist vaadelda lausa majade juurest. Tegelikult ollaksegi nii või teisiti loomapargis. Puhkekeskusesse minejatel tuleb läbida värav, mis toimib nii, et autod-inimesed pääsevad läbi, kuid sõralised loomad mitte. Loomapargi tulusust kogu ettevõtmisest eraldi välja tuua ei saa, kuid üldjoontes on kasu mitmetine. Leo Kass loetles, et park annab külastajatele võimaluse loomi vaadelda, neid pildistada ja park on ka loodushariduse paik (tänapäeval paraku ei tee paljud inimesed vahet põd-

Punahirv Toosikannu loomapargis.

VIIO AITSAM

ral, punahirvel ja metskitsel). Puhkekeskuse töötajatele annab park tööd. Kuna hirvekari elab piiratud alal, on tähtis loomade arvukust ohjata. Leo Kassi sõnul lastakse aastas 40-50 looma. Kogu lihakäitlus on kohapeal ja liha kasutatakse Toosikannu puhkekeskuse köögis. Ainulaadne preeriakoda Raplamaal tegutseb eramaadel Preeriakoda, millel tunnuslause – „Kuula maad & Tuuluta skalpi”. Külastajaile pakutakse matkasid, retkesid ja rännakuid koos pikniku või ööbimisega indiaani püstkojas. On töötoad, püstkodade õmblemine ja rent ning looduslähedane indiaaniküla ürituste korraldamiseks. Marko Aleksejev, kes on ka Preeriaküla ülesehitaja, rõhutab kogu ettevõtmise juures loodusrahvaste maailmanägemist. Kogu infrastruktuur (laagriplats, püstkojad jms) on ise loodud ja kujundatud. Kodulehe tekstidest aimab üsna terviklikku ühtset ideed, millel ettevõtmised tuginevad ja mis ajarutus väsinud inimestele elamusi ja meelekosutust lubab. Tegutsetud on üheksa aastat. „Tegevus on olnud pigem hobi ja kõrvaltegevus, aga viimastel aastatel on mahud oluliselt kasvanud ja võimaldaks hetkel juba ka põhitegevusena tulu saada,” rääkis Marko Aleksejev. Preeriakoja värskeim suur uudis on,

Kui võtta preeriaindiaanlaste järgi, siis pole pildil mitte püstkojad, vaid tipid. PREERIAKODA

et Suurbritannia meediaväljaanne The Guardiani valis koja kahepäevase räätsadel nomaadirännaku rabas, inimtegevusest puutumatutel maastikel (koos ööbimisega indiaani püstkojas) maailma 20 omapärasema ja samas taskukohase talvepuhkuse hulka. Tulevikust rääkides viitas Marko Aleksejev sellele, et Eestis on üle miljoni elaniku, aga Euroopas üle 500 miljoni, kellest valdav enamik on urbaniseerunud. „Nende suurte numbrite taga on aina enam inimesi, kes otsivad erinevaid võimalusi looduses viibida.” Kui lähitulevikust rääkida, siis pakub Preeriakoda jõulukohast räätsaretke, mille juurde kuuluvad kuusejutud ja muu hulgas ka kasvava kuuse ehtimine metsas. SM sinu mets

november 2O18

metsaomanik

Uudiseid metsateadlastelt Ilmunud on raamat metsaökosüsteemi hüvistest

PRIIT PÕLLUMÄE

2015. aasta augustis kogunes Tartusse ligi 200 teadlast üle kogu maailma, et arutleda teemadel, mis põimivad metsaökosüsteemide hüviseid ja maastikku. Metsaökosüsteemide hüvisteks peetakse hüvesid, mida inimesed saavad otse või kaudselt selle süsteemi toimimisest. Sellisteks hüvedeks võivad olla marjad, seened, puit, aga ka teenused (kliima reguleerimine, turism, vee puhastus jm) või kultuurilised hüved (Keskkonnaministeerium 2018). Tartu konverentsil tehtud ettekannete põhjal ilmus hiljuti kokkuvõtlik ingliskeelne raamat (Perera jt 2018), mis oma üheksas mahukas peatükis käsitleb hüviste kõige päevakajalisemaid arengusuundi. Selgitatakse väljakutseid, kuidas metsaökosüsteemide hüvised oleksid hoitud ja kättesaadavad, sõltumata administratiivsetest või poliitilisest piiridest. Tuuakse välja selliseid hüviseid, mis varem on jäänud ehk tähelepanuta – näiteks muldade ning metsaökosüsteemi võime mõjutada atmosfääris leiduvate ühendite kogust (nt metaan) ja sedakaudu kogu maailma kliimat. Üheks raamatu läbivaks teemaks on kompromisside leidmine ja hüviste mastaapsus. Mõne hüvise (nt puit) kasutamine mõjutab lühiajaliselt teiste hüviste kättesaadavust ja vastupidi. Mõned hü-

PRIIT PÕLLUMÄE dotsent, Eesti Maaülikool

vised on olulised lokaalsel tasandil (marjad), aga mõned rahvusvahelisel (süsiniku sidumine). Kogu selle keerukuse optimeerimine on suur väljakutse. Nii kolme aasta taguse konverentsi korraldamisel kui ka raamatu ilmumisel on olnud suur roll maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Urmas Petersonil. Metsaökosüsteemide hüviste temaatika on saamas üha enam tähelepanu nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Esimese näiteks on ka asjaolu, et Eesti metsanduse uue arengukava (aastani 2030) alusuuring sisaldas palju sellekohaseid ülevaateid ja ettepanekuid (Keskkonnaministeerium 2018).

Uuriti metsaomanike omandi tajumist Hiljuti uuriti Euroopa kümne riigi erametsaomanike näitel (sh Eesti), milline on omanike psühholoogiline seotus konkreetse metsaomandiga (Matilainen jt 2018). Et neid aspekte selgitada, koguti kokku andmestik, mis koosnes 23 intervjuust. Eesmärk oli analüüsida ja võrrelda omanikuks olemise ja metsa omamise väljenduslikkust ja selle manifesteerimist erinevates kultuurilis-ajaloolistes kontekstides. Analüüsist selgus, et pea kõik intervjueeritud metsaomanikud tõlgendavad omanikuks olemist kas kui kontrolli omamist või vähemalt arvamust sellest, et omatakse mingit kontrolli metsa(maa) üle. Kontrolli jõud ning selle tähtsus ja olemasolu oli muu hulgas eriti selgelt väljajoonistuv Ida-Euroopa riikide metsaomanike intervjuudes. Olles formaal-juriidiliselt omandi kaotanud, suurenes tihti psühholoogiline side kaotatud metsaomandiga veelgi rohkem. Sestap on pärandil tihti ka uute metsaomanike seas väga tähtis roll. Autorid järeldavad oma analüüsist, et metsaomanike käitumise ennustamine ja hindamine metsa andmete ja/või sotsiaal-demograafiliste näitajate alusel on keeruline ning tõenäoliselt muutub tulevikus veelgi keerulisemaks. Konkreetne uurimus esitab aga ühe alternatiivse võimaluse, selgitamaks metsaomanike käitumist. Eesti näite edasiarendusest on järgmise aasta kevadeks valmimas ka põhjalikum magistritöö. Selles käsitletakse kohaseotuse mõjusid metsa omamisele ja majandamisele.

Viidatud allikad: Keskkonnaministeerium. (2018) Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Tartu: Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool. https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf Perera, A.H.; Peterson, U.; Martinez Pastur, G.; Iverson, L.R. (Toim.). (2018). Ecosystem Services from Forest Landscapes. Springer. 265 lk. Matilainen, A., Koch, M., Živojinović, I., Lähdesmäki, M., Lidestav, G., Karppinen, H., Didolot, F., Jarský, V., Põllumäe, P., Colson, V., Hricova, Z., Glavonjic, P., Scriban, R. (2018). Perceptions of ownership among new forest owners – A qualitative study in European context. Forest Policy and Economics [ilmumas]

sinu mets

november 2O18

metsaomanik

Tarkvara, mis kasvatab tulu ERAMETSAKESKUS

Tüve järkamisest sõltub metsatulu suurel määral.

MEELIS SCHMIDT AS Toftani ostuspetsialist

etsaomaniku kolm järjestikust põlvkonda saavad mõistliku majandamise korral metsast rahalist tulu mitu korda, suurim tulu saadakse puude eluringi lõpus. Tulu lõplik suurus sõltub raiutavate puude kvaliteedist, läbimõõdust ja kogusest. Saetööstused ja vineerivabrikud on huvitatud võimalikult jämedatest ja võimalikult pikkadest palkidest/pakkudest. Need annavad parema valmistoodangu kvaliteedi ja suhteliselt rohkem valmistoodangut. Tooraine pikkus annab tööstuses parema tootlikkuse. Seetõttu ongi enamikel tööstustel läbimõõdu- ja pikkusepõhised hinnakirjad, kus jämedamad ja pikemad puidusordid on kallimad. Puid saab kasvatada pikemaks ja jämedamaks, kui metsa eest hoolitseme, teeme õigel ajal valgustus- ja harvendusraieid. Aga kuidas olemasolevate puude ja hinnakirjade vahelt maksimum võtta? Kuidas saada jämedaid ja pikki palke? Saepalkide väärtust saab tõsta Kõik puud on koonilised ja see muutub puu pikkuses – kännu lähedal ja puu ülemisel kolmandikul on koonilisus suurem kui keskmiselt. See sunnib lõikama puu esimese palgi ja viimased palgid lühemana, tüve keskosas võiks lõigata ka pikemaid. Üldjuhul üritavad harvesterioperaatorid tabada soovitud sortimentide pikkus- ja läbimõõdupiire käsitsi, tunnetuse ja kogemuse baasilt, masin ise minimaalselt aitamas. Tulemuseks võivad olla palgid, mis on küll soovitult pikad, aga kukuvad odavatesse läbimõõdugruppidesse. Või vastupidi – on jämedad, aga lubamatult lühikesed. Kui

Metsaomanikud järkamise õppepäeval.

kasutame targemini harvesteri tarkvara võimalusi, saab raiutava metsamaterjali väärtust kasvatada. Kõikidesse harvesteridesse on võimalik sisestada lõigatavate sortimentide informatsioon täpselt samal kujul kui tööstuste hinnakirjades. Saab määratleda läbimõõdu ja pikkusklassid ja neile vastavad hinnad. Puu langetamisel hakkab masin tarkvara abil kontrollima puu läbimõõtu, ise samas laasides ladva poole liikudes. Iga sentimeetri tagant saadud läbimõõdunäitu kasutatakse iga konkreetse puu lõpliku koonilisuse ja pikkuse ennustamiseks, selleks võrreldakse saadud näite pidevalt harvesteri andmebaasis talletatud mudelpuude näitajatega. Iga 0,2 sekundi tagant tehakse uus arvestus kogu tüvesest saadavate sortimentide osas. Arvestus võtab arvesse sisestatud hinnamaatriksi – masin üritab seada järgnevad järkamised „kallitesse” hinnaklasDiam (mm) /Pikkus (m)

3,1 3,7 4 4,3 4,6 4,9 5,2 5,5

80 105 135 155 175 205 215 255 571

59 62 82 82 82 62 62

52 72 72 74 74 60

70 80 80 83 84 60

70 83 83 85 86 60

70 83 83 86 87 60

Näide: tööstuse hinnakiri harvesteri APT failina.

sidesse. Puu tüve iseloomu muutumisel või operaatori sekkumisel puu kvaliteedi tõttu tehakse alati ülearvutus, millega tagatakse tüvese parim võimalik rahaline väljatulek. Tuntavalt hea tulemus Kuivõrd 1 cm läbimõõtu on „väärtuslikum” kui 60 cm pikkust, näeme, et palgid muutuvad pisut lühemaks, eriti tüve alumises ja ülemises osas. Suureneb nende palkide osakaal, mille läbimõõt on just üle järgmise kalli hinnapiiri. Jäme(normaal)palkide keskmine läbimõõt kasvab, peenpalkide osakaal väheneb, paberipuidu osakaal väheneb järsult. Oleme Toftani Metsanduse OÜ kinnistutel raiunud väärtusmaatriksit kasutades juba üle 2 aasta. Keskmiselt saame männitüvest kätte 93% palke, kuusetüvest 87%, harvendusraietel kindlalt üle 60%. Oleme oluliselt parandanud kase vineeripaku väljatulekut, seda just kallimate pakusortimentide osas. Metsaomanik peaks küsima endalt enne raiet: kas harvendatav või lõppraiutav mets vastab läheduses olevate tööstuste soovitud läbimõõdu- ja pikkusklassidele? Kas need klassid on ausalt hinnastatud või üritatakse 1 € hinnavahega meelitada üleliia pikki (ja sealt siis ka peenikesi) palke tegema? Kas teie ülestöötaja kasutab harvesteris väärtuspõhist hinnamaatriksit või „käsijuhtimist”? sinu mets

november 2O18

jahimees

Kutsume maaomanikke üles metskit Teave metskitsede talvistest kogunemispaikadest aitab küttimist paremini korraldada ja ühtlasi kitsekahjustusi vältida.

etskitse arvukus on viimasel ajal tunduvalt kasvanud. Et metskitsede tekitatud kahjud põllu- ja metsamajandusele ei muutuks ülemäära suureks, on neid loomi vaja efektiivselt küttida. Selleks vajavad jahimehed maaomanike ja põllumeeste abi. Palume neil, kes talvisel ajal potentsiaalsetes kahjustuskohtades kitsekarja kogunemisi märkavad, sellest teada anda – ajalugu on näidanud, et just talvised koondumispaigad (rapsi- ja orasepõllud, nendega piirnevad metsanoorendikud jms) kipuvad hiljem olema ka tegelikud kahjustuskohad. Arvukus on kiiresti kasvanud Öeldakse, et metskitse arvukus suureneb kiiremini kui jahimehed oma (arvamus)loendustega seda näitavad. Siiani pole metskitse arvukust olnud võimalik täpselt hinnata. Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes on märgitud, et ta arvukus ja asustustihedus võib olla keskmiselt 2,5–3,5 korda suurem sellest, mis saadakse, kui jahimeeste tavaloenduse andmed kokku liidetakse. Sellesama aruande järgi on metskitse arvukus praeguseks tõusnud tasemele, kus mitmes maakonnas oleks vaja seda juba alla viia ja mitmes teises selle edasist suurenemist pidurdada. Tänavu talvel võib keskkonnaagentuuri ulukiseirajate hinnangul elada Eestis 120 000‒130 000 metskitse. Viimastel aastatel on ka metskitse küttimismahud jõudsalt kasvanud: 2015. aastal kütiti 6500, 2016. aastal 11 000, 2017. aastal 16 000 isendit. Maakondlikes jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sel jahihooajal tuleks küttida 22 298 metskitse. Küttimise eesmärgiks on metskitse arvukuse kasvutrend langusele pöörata. On spekuleeritud selle üle, et metskits tuleks arvukuse tõusu kontrolli

sinu mets

november 2O18

alla saamiseks määratleda väikeulukiks (praegu suuruluk). See tooks metskitseasurkonna haldamisse täiendavaid probleeme. Siiani pole huvigrupid seda kompromisslahendust lõplikult toetanud. Teemale on lähenetud mitmekülgselt Üks oluline edusamm metskitsede ohjamisel on see, et rohkem on tähelepanu pööratud loenduse põhitõdedele (2017. aasta oli Eesti jahimeeste seltsis «Loenda ulukit» aasta). Relvaseadusesse on sisse viidud võimalus pääseda hajaasustuses elutsevaid metskitsi vähem häirivalt reguleerima (alates 1. juulist on lubatud jahipidamisel kasutada helisummuteid). Maaomanike esindusorganisatsioonide, teadlaste ja jahimeeste seltsi ühisel koosolekul, kus arutati metskitsejahi korraldamist jooksval jahiaastal, olid kõik osapooled nõus, et metskit-

sepopulatsiooni tuleks paremini ohjata – liiga suur arvukus kahjustab populatsiooni ennast ja tekitab majanduslikke kahjusid. Teadlastega lepiti kokku, et nad koostavad jahimeestele metskitse küttimise soovitused. Kompromissina pakuti välja, et efektiivsema jahikorralduse nimel tuleks metskitsejahi aega pikendada. Jahieeskirjas ongi tehtud muudatus, et metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 31. jaanuarini, sealhulgas: • sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini; • kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini. Eelkõige on küsimus usalduses. Eestis on 327 jahipiirkonda, igas umbes

jahimees

tseteavet jagama! INGMAR MUUSIKUS

Huntide uuring vabatahtlike abiga

40‒50 jahimeest. Kui piltlikult öeldes oleme valijatena usaldanud riigile kõige muu hulgas ka metskitsejahi korraldamise, siis võiks riik selle delegeerida ka jahimeestele laiemalt kui see seni tavaks on olnud. Ei ole mingit alust arvata, nagu ei teeks jahipiirkondade kasutajad ka suurema vabaduse korral mõistlikke otsuseid. Tasub teha koostööd Metskitsejaht jaanuaris annab võimaluse maaomanike ja jahimeeste koostööle tuginedes reguleerida metskitse arvukust talvistes koondumispaikades. Väide, et nüüd kütitakse kõik kitsed viimseni maha, ei vasta tõele. Ükski Eesti jahimees oma alalhoidlikkuses ei laseks sellel juhtuda – riigi määratud kohustustesse suhtutakse tõsiselt. Jahimeestel tuleb lähimal paaril jahihooajal tõestada oma suutlikkust metskitse arvukust ohjes hoida. EESTI JAHIMEESTE SELTS

KUHU TEATADA? • Maaomanike ja põllumeeste teateid loomade talvistest koondumistest potentsiaalsetesse kahjustuskohtadesse ootavad kohalikud jahiseltsid. • Kes kohalikke jahimehi ei tunne ja nende telefoninumbrit ei tea, see leiab vajalikud kontaktid Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt: www.ejs.ee/liikmed/.

Huntide DNA-uuringu projekti ellukutsujad kutsuvad vabatahtlikke appi peamist uuringumaterjali koguma. • Keskkonnaagentuuri juhitava ELME* projekti raames on alustatud katsega teha geneetilise uuringu abil kindlaks kogu Mandri-Eesti hundipopulatsiooni suurus. Esialgu on plaanis tuvastada isendite arvukus ja nende sooline jaotus enne ja pärast tänavust küttimishooaega, kuid enne uute pesakondade sündi. • Uuringus kasutatakse ja analüüsitakse geneetilist infot kandva materjalina algaval jahihooajal kütitavate huntide koeproove, novembrist märtsini kogutavaid väljaheiteproove ja tänavu murtud kariloomadelt võetud murdja süljeproove. Kõiki arvatavaid hundiproove võrreldakse koerte proovidega ja segase päritoluga proovid eemaldatakse edasistest analüüsidest. • Peamise analüüsimaterjali ehk väljaheidete kogumisel on tähtis roll üle Eesti vabatahtlikel, sh jahimehed. Mida rohkem on kaasalööjaid ja mida rohkem saab erinevate huntide väljaheiteid, seda suurem tõenäosus on välja selgitada populatsiooni tegeliku suuruse. • Proovide kogumisel ja säilitamisel tuleb järgida juhendit, milles kirjeldatakse, kuidas ära tunda hundi värsket väljaheidet (ekskrementides laguneb DNA väga kiiresti, mõne päevaga, eriti soojas), kuidas seda ohutult koguda, proovi sildistada, säilitada ja kuhu see toimetada. • Uuring on esialgu planeeritud umbes aasta vältava pilootprojektina. Olenevalt tulemustest, mis selguvad 2019. aasta lõpus, on tulevikus võimalik välja töötada hundi DNA-l põhineva püsiseire ja vabatahtlike süstemaatiliselt korraldatud seire. Mõeldav on ka kogutud ekskrementide edasiandmine hundi toitumisuuringute tegijaile. • Peamine on see, et teaduspõhiselt välja selgitatud arvukus annab võimaluse hundi kaitse- ja ohjamistegevust targemalt planeerida. • Uuring ise annab võimaluse Eestis testida Soomes juba kolm aastat juurutatud DNA-põhist hundiseiret ja vabatahtlike seiresse kaasamist. • Juhendmaterjalid ja kogu täiendav info on kas juba üleval või kohe jõudmas ELME projekti lehele www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme. Sealt leiavad vajaliku teabe ka potentsiaalsed uued vabatahtlikud, kes ettevõtmises kaasa lüüa tahaks. SM Allikas: Madli Linder, ELME projekti juht *Lühend ELME tähistab elurikkuse meedet, mille üks toetatav tegevus on kõnesolev DNA uuring. sinu mets

november 2O18

jahimees

Põdralihas olevad parasiidid inimest ei ohusta Missuguseid parasiite põdralihas võib olla ja kas nad on inimesele ohtlikud?

EPP MOKS Tartu Ülikooli teadur

õdralihast võib leida peeneid punakat värvi usse, mis asuvad tavaliselt põdra lihastes ja lihastevahelises sidekoes. Tegemist on ümarusside ehk nematoodide perekonna Elaphostrongylus parasiidiga. Eestikeelset nime neil ussidel ei ole, kuid silmatorkava välimuse tõttu on nad jahisaagi esmasel töötlemisel hästi märgatavad. Kaht liiki ümarussid Perekonda Elaphostrongylus kuuluvad parasiidid paiknevad enamasti jäsemelihastes, lihastevahelises sidekoes või epiduraalruumis (seljaaju ning selgroo vahelises ruumis). Viimases asukohas võivad ussid põhjustada liikumisprobleeme ning raskemal juhul ka peremeeslooma surma. Eestis ei ole seni veel nakkust põhjustavat liiki kindlaks tehtud. Meie hirvlaste tervist uurinud spetsialisti Inga Jõgisalu arvates võivad Eestis esineda liigid: • Elaphostrongylus cervi (väga laia levikuga nii Euraasias kui ka PõhjaAmeerikas) ja • E. alces (levinud Skandinaaviamaades). Perekonna Elaphostrongylus liikidel

Põdralihas leiduda võivad ümarussid on silmatorkava välimusega.

on täiskasvanuks saamiseks vaja kaht peremeest. Uluksõraline on lõpp-peremees ‒ tema lihastes, sidekoes või epiduraalruumis olevad punakad ussid on täiskasvanud emased ja isased. Emased ussid paiknevad alati veresoonte läheduses – nii jõuavad nende munad vereringesse ja kantakse koos verega kopsu. Kopsus arenevad väikesed vastsed, kes liiguvad suuõõnde, kust peremees nad alla neelab ja läbi seedetrakti väliskeskkonda eritab. Väliskeskkonnas sisenevad parasiidi vastsed oma vaheperemeestesse, maismaatigudesse, kus nad arenevad nakkusvõimelisteks vastseteks. Suvi oli arenguks soodne Uluksõralised nakatuvad, kui neelavad koos toiduga alla tigudest vaheperemehi. Oma lõpp-peremehe, uluksõralise seedetraktist liiguvad vastsed välja ning sobivasse kohta jõudes arenevad täiskasvanuks.

EJS

Lõpp-peremehest väliskeskkonda sattunud parasiidi vastsed on väga vastupidavad ja elavad üle ka ekstreemsed ilmastikuolud. On teada, et nakkust esineb rohkem pärast soojemaid suvesid, sest kõrgemal temperatuuril toimub parasiidi nakkusvastsete areng vaheperemehes (maismaateos) kiiremini. Möödunud suvi oli parasiidi arenguks väga soodne, mistõttu on põdral olnud varasemast suuremad võimalused nakkuse saamiseks. Sellegipoolest on hea teada, et oma silmatorkavast välimusest hoolimata ei ole perekonna Elaphostrongylus liigid ei inimestele ega jahikoertele ohtlikud. Kasutatud allikad: Samuel W M, Pybus M J, Kocan A A. 2001. Parasitic Diseases of Wild Mammals. Iowa State University Press Anderson R C. 2000. Nematode Parasites of Vertebrates. CABI Publishing Steen M, Olsson Ressner I-M, Olsson B, Petersson E. 2016. Epizootiology of Elaphostrongylus alces in Swedish moose. Alces 52; 13-28

ULUKILIHA TÖÖTLEMISE KOOLITUS VÕRUMAAL Võrumaa jahimeeste seltsi ja Eesti naisküttide seltsi koostöös kestavad Võrumaal ulukiliha töötlemise ja toiduvalmistamise koolitused. Koolitused toimuvad jahiseltside juures ja veel on need ees: Krabis 14.12.2018, Vastseliinas 12.01.2019, Mõnistes 2.02.2019,

Krabis 9.02.2018, Antslas 20.03.2019, Haanjas 13.04.2019,

Viitinas 15.06.2019, Haanjas 17.08.2019, Viitinas 20.08.2019.

Koolituste raamiks on projekt «Ulukisaaduste kasutusala laiendamine kogukonnas», mis valmis koostöös Võrumaa Partnerluskoguga ja mida on rahastatud PRIA Leader meetmest. SM

sinu mets

november 2O18

EJS

jahimees

Kuidas võtta proovi metssea põrnast? Kutsume jahimehi koostööle, et selgitada metssigade madalat seakatku viirusekandvust, mida vereproovid ei näita.

HARLES KAUP veterinaar- ja toiduameti loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja

igade Aafrika katku (SAK) viirus on peaaegu nelja epideemia-aasta jooksul laastanud Eesti metssigade populatsiooni ja põhjustanud haiguspuhanguid kodusigade 27 farmis. Vaatamata teadlaste püüdlustele on mitu küsimust, mis aitaksid taudi paremini tõrjuda, seni vastuseta. Üks sellistest küsimustest puudutab antikehadele positiivsete metssigade rolli viiruse levitamisel. Antikehadega sigadel võib esineda viirusekandvus n-ö madalal tasemel, mis tähendab, et sellise looma vereproov on haigustekitajale (PCR) negatiivne, aga viirust leidub kudedes. Millisel hulgal võiks selliseid loomi looduses olla, selle kohta andmeid ei ole. Et sellele küsimusele valgust heita, kutsume jahimehi üles koostööle. Selleks palume kütitud loomadelt võtta lisaks vereproovile ka väike tükike (um-

bes nii suur kui tikutoos) põrna. Muus osas ei muutu jahimeeste jaoks midagi, uurimistulemus laborist tuleb jätkuvalt lubatud aja jooksul ja viisil. Proovivõtt Proovivõtujuhend põrnast proovi võtmiseks (proov võetakse lisaks tavapärasele vereproovile): • Lõika väike tükk põrna. • Pane see puhtasse plastkotti ning sule kott korralikult. Väldi koti välist saastumist. • Pane proov järgmisse plastkotti. • Pealmisele plastkotile kirjuta veekindla markeriga proovi ID (sama, mis vereproovi katseklaasile). • Kui kogud korraga proove mitmelt metssealt, pane iga proov eraldi plastkotti ning veendu, et iga plastkott oleks korrektselt märgistatud. Kaaskiri ja andmed Edasi toimi nagu tavapäraselt vereproove kogudes. Kuni proovide laborisse jõudmiseni hoia proove jahedas (+4°kuni +6°C), ära külmuta! Täida kaaskiri loetavalt: • Kirjuta kindlasti jahiloa number, eposti aadress ja kontakttelefon. • Ära unusta jahipiirkonna nime! • Pea silmas, et kõik ülejäänud andmed on samuti olulised. Veterinaar- ja toiduamet tänab olulisemat partnerit, Eesti Jahimeeste Seltsi ja kõiki jahimehi sigade Aafrika katku tõrjele kaasaaitamise eest Eestis!

Seakatk jõudis ka Lääne-Euroopasse Septembris diagnoositi esimest korda seakatk Belgias. Eestis on sigade Aafrika katkuga (SAK) võideldud alates 2014. aastast. SAKi farmidest eemale hoidmiseks on rakendatud rangeid bioohutusnõudeid ja metssigade populatsiooni vähendamise tulemusena on SAKi levik meie metsades pidurdunud. Nelja aastaga on ära tehtud suur töö. Metssigade teadliku küttimisega on oluliselt vähendatud metssigade populatsiooni arvukust. Võrreldes 2014. aastaga, mil SAK jõudis Eestisse, on metssigade arvukus meie metsades vähenenud umbes kuus korda. Sigade Aafrika katku kodusigadel diagnoositi Eestis viimati 2017. aasta septembris. Selle aasta 31. augusti seisuga on kokku uuritud 3564 metssiga, kellest 236 looma olid SAK-i suhtes positiivsed. Samal ajal ollakse seakatkuga hädas ka mujal. Näiteks Poolas, Leedus, Lätis ja Rumeenias. 13. septembril diagnoositi Belgias metssigadel esimesed SAKi juhtumid – haigus tuvastati kolmel surnud metsseal. Esialgselt on oletatud, et taud levis riknenud toidu kaudu. Pärast Belgias avastatut kutsus Prantsusmaa valitsus oma riigi piiriäärsete alade ametnikke üles tõrjet tõhustama ja takistama haiguse levikut üle piiri. SM Allikas: www.seakatk.ee

sinu mets

november 2O18

jahimees

Hundi toitumine seakatku Metssigade puudust korvab suurel määral metskits.

ANDRUS DRÄBTSINSKI TÜ magister

unt ehk susi, kelle kuulsust aitavad alal hoida nii folkloor, hirm kui meediapilt, pole arvatavasti ühelegi eestimaalasele tundmatu loom. Kuigi ta ei kujuta enam inimestele ega kariloomadele niisugust ohtu nagu paarsada aastat tagasi, toob ta inimestele siiski Eesti kolmest suurkiskjast suurimat majanduslikku kahju. Hundi tekitatava majandusliku kahju vähendamine on päevakorral, sest paari viimase aasta kahju on kümne aasta kõrgeim. Vahetab saaklooma suhteliselt kergesti Hundi arvukus on Eestis kahtlemata väga keeruline teema. Madala arvukuse puhul oleks rünnakuid kariloomadele harva, kuid teisalt tõuseks metsas metsikute sõraliste arvukus, kes toovad kahju metsanoorendikele ja põllumaale. Inimesele sobiks kõige paremini hunt, kes murrab metsas põtru ja kitsi, jättes lambad karjamaal puutumata. Kahjuks sõltub hundi toitumine ja saakloomade valik väga paljudest faktoritest, millest inimesel täielikku ülevaadet ei ole, kuigi selles vallas on siiski ka edusamme tehtud. Ideaalsel juhul võiksid hundid saada «kõhud täis» pelgalt metsloomadest, aga nende arvukus võib aastate jooksul fluktueeruda (kõikuda) suurel määral, mistõttu hunt kipub ikkagi ka karjamaa poole vaatama. Näiteks suurenes eelmise sajandi lõpul Itaalia mägistes piirkondades suuresti metskitsede arvukus ning seoses maaelu allakäiguga vähenes mõnevõrra kariloomade arvukus. Ootuspäraselt hakkasid hundid murdma rohkem metskitsi ja kariloomad jäid aina enam

sinu mets

november 2O18

puutumata. Kuid miks ei võiks see näide töötada ka vastupidi – oportunistliku kiskjana suudab hunt oma peamist saaklooma vahetada üsna hõlpsasti. Metssiga on eelistatuim toit 2014. aastal jõudis Eestisse Lätist ja Venemaalt sigade Aafrika katk (SAK), mis on algselt pärit Ida- Aafrikast ja mille akuutsed vormid jõudsid esmakordselt Ida-Euroopasse 2007. aastal. Haiguse tapatöö mastaap on olnud hirmuäratav, kusjuures meil on kõige enam saanud kannatada Ida-Eesti. 2012. aastal oli Eesti aladel umbes 20 000 metssiga, aga nüüdseks on arvukus langenud umbes 3400 loomale.

Hundi toidulaud aastaaegade lõikes varieerub. Metssiga on hundi jaoks üks kõige olulisemaid ja eelistatumaid saakloomi. Kuidas ta reageerib nii suurelt muutunud olukorrale? Selle uurimine oli teemaks käesoleval aastal Tartu ülikoolis valminud magistritööle «Hundi (Canis lupus) toitumine sigade Aafrika katku ja madala metssea arvukuse perioodil». Töös on uuritud hundi toitumist talvisel perioodil väljaheiteproovidest kogutud andmete põhjal. Siinkohal väärib äramärkimist asjaolu, et hundi toidulaud varieerub aastaaegade lõikes suurel määral. Talvisel perioodil on Eesti oludes peamisteks saakloomadeks metssead, metskitsed ja põdrad, kuid suvel väikeimetajad ning suve teisel poolel ka kariloomad. Sellest hoolimata on metssiga olnud võrdlemisi oluline toit aasta ringi ja tema puudumine toidulaualt võib seada hundi raskesse olukorda. Uuringu tulemused olid mõnevõrra ootuspärased, kuid teisalt ka veidi üllatavad. Hunti päästab metskits, ilvest jänesed Uuringu üks tulemus oli, et uluksõralised moodustasid hundi talvisest

Hundi väljaheited on hundi toitumise uurijale kõnekad

toidust 60%, mis on igati normaalne. Kuid metskitse osakaal murtud sõralistest oli võrreldes varasemate aastatega oluliselt tõusnud – 90%. Metssiga moodustas söödud sõralistest kõigest 9% ja põder 1%. Seega tundub, et hunt on end ümber orienteerinud metskitse murdmisele. Need arvud võivad siiski olla mõnevõrra petlikud – spetsiaalse uuringumeetodi järgi tehtud arvutused tõestasid ootuspäraselt, et hundi tegelik eelistus kuulub endiselt metsseale, kelle järel tuleb metskits ja siis põder. Hundil on metssigu maastikul kergem märgata ja murda kui metskitse. Põder oma esijalahoobiga kujutab endast hundile ohtlikku looma, keda ta eelistab rünnata pigem suure karjaga ja paksus lumes. Lagunenud karjad ja lumevaesed talved seletavad põtrade vähest murdmist. Metskitsede varasemast massilisem murdmine tõstatab küsimuse, kas seetõttu võib suureneda hundi ja ilvese toidukonkurents? Teadupoolest on metskits ilvese üks kõige olulisemaid saakloomi, kelle suur murdmine hundi poolt võib jätta ilvese toiduhätta. Il-

jahimees

tingimustes

INGMAR MUUSIKUS

jäneselised 10 % keskmise 4%

suurusega kiskja

24 % taimne materjal

väikesed imetajad

60% sõralised

Hundi toit talvisel perioodil.

vese arvukus on viimasel paaril aastal olnud madalseisus ja ei ole märgata juurdekasvu, mistõttu on oluline leida ka seakatku mõju ilvesele. Varasematele uuringutele toetudes on selgunud, et nende kahe kiskja vaheline konkurents pole siiski kasvanud, vaid on hoopis langenud – ilvese päästavad näljast jänesed, keda ta on osavam murdma kui hunt. Õunad ja kährikud Hundi teise olulise toiduobjekti moodustas taimne materjal (24%), millest pool oli lõikehein ja teine pool õunad. Mõnevõrra muret võib tekitada õunte nõnda suur osakaal, mis võib viidata näljale. Sellisele näljale, mis sundis hunte sööma ka mädanenud õunu ja otsima neid ka asulate ligidalt. Taimsele materjalile järgnesid keskmise suurusega kiskjad (10%). Huvitaval kombel näitas uuring, et selle kategooria saakloomadest (kährikud, rebased ja kärplased) oli söödud ainult kährikuid – rebastel ja kärplastel oli õnnestunud hunti vältida. Kährikute tavatult suurt osakaalu toidus võib seletada lumevaeste talvedega, mil kährik ei pruu-

gi taliuinakule jääda ja hulgub maastikul ringi, jäädes suurema tõenäosusega hundi koonu ette. Kährikute murdmine võib aga kujutada ohtu hundile endale, sest kährikupopulatsioon on Eestis kärntõve looduslik reservuaar ja haigus võib seeläbi laiemalt levima hakata ka huntide seas. Kärntõves kährikute murdmine võib olla ka üks põhjustest, miks haiguse levik hundipopulatsioonis on 2015. aastast kasvanud.

Taimsest toidust poole moodustasid õunad. Väikeimetajad (4%) ehk hiired, rotid, siilid jne ning jäneselised (2%) moodustasid talvisest toidulauast tillukese osa. See on ka igati ootuspärane, sest hundil on neid kergem murda suvisel perioodil. Seakatku mõju jätkub Kokkuvõtteks võib öelda, et hundi toitumine on seakatku tõttu muutunud, kajastades mõneti nälga, teisalt ümber-

orienteerumist teistele saakloomadele. Ühtlasi näitas uuring, et talvel hunt kariloomi suurel määral ei murra, kuid raske on öelda, mida toob tulevik. Metssea arvukus muutub Eesti piires jätkuvalt. Saartel ja Lääne-Eestis väheneb sigade arvukus endiselt sagedaste katkupuhangute tõttu, kuid Kagu- Eestis, mis sai haiguse mõju tunda märksa varem, näitab metsseapopulatsioon taastumise märke. Kahtlemata kulub katkueelsele tasemele jõudmiseks veel aastaid. Seda protsessi me hunte suuremas mahus küttides kiirendada ei saaks – metssea osakaal hundi toidus on nii väike. Praegu võib suurem küttimissurve anda hundikarjade lõhkumise tõttu hoopis vastupidise efekti – suurenema hakkaks rünnakud koertele ja kariloomadele. Nagu juba mainitud sai, on hundi toitumine võrdlemisi keeruline, sõltudes väga paljudest teguritest. Me ei tea veel küllalt täpselt, kuidas reageerib hunt, kui tema mitmepalgeliselt toidulaualt on üks roog kadunud. Aga selles võime olla kindlad, et kui metssealiha on rohkem, siis hundi isu lambaliha järele ei kasva. sinu mets

november 2O18

jahimees

Jahiohutus on esmatähtis! Tasub korrata üle tähtsamad põhitõed, mis seotud jahirelva kasutamisega.

ks aluspõhimõtetest on, et igasugust relva tuleb käsitleda kui laetud relva. Ettearvamatute või suisa traagiliste olukordade vältimiseks ei tohi kunagi jahil ohutuse osas valvsust kaotada. Eriliselt tähtis on see näiteks siis, kui ühisjahti pidades liigutakse ühest jahipiirkonnast teise. Jahipidamisel on palju ohutuse nüansse, mida iga jahimees peab arvesse võtma nii jahi ajal kui ka enne ja pärast seda.

Üldised ohutusnõuded Jahieeskirja §6 järgi on kehtestatud jahiohutuse üldnõuded, mille järgi on keelatud: • viibida jahil joobeseisundis, olles tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotroopseid aineid; • jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta; • suunata jahirelva või vinnastatud jahivibu inimesele; • pidada jahti rikkis jahirelvaga; • tulistada või lasta jahivibuga hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas; • lüüa haavatud ulukit jahirelvaga; • panna käest ära laetud jahirelva; • ületada takistusi (kraave, purdeid, tarasid jne) laetud jahirelvaga; • tulistada või lasta jahivibuga üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti paadis püsti seistes, ja vahetada paadis kohti, kui seal on kas või üks laetud tulirelv; • paigaldada püüniseid nii, et nad oleksid ohtlikud teistele loomadele ja inimestele; • tulistada kunstlikku valgusallikat kasutades, kui püssiraua suue on lasu sooritamise hetkel madalamal kui 2,5 meetrit maapinnast. Jahieeskirjaga on kehtestatud ka nõuded, mida tuleb järgida jahirelva transportimisel ja käsitsemisel. Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus!

sinu mets

november 2O18

Vestid seljas ja kogunemiskohas relvad lahti murtud.

Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, v.a jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist. Ühisjahil laskekohtade vahetamisel võib transpordivahendis jahirelv olla kotist väljas, kuid igal juhul laadimata. Jahieeskirja §7 lg 3 järgi on laadimata jahirelv see, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves. Mida ühisjahil silmas pidada Jahiohutuse tagamiseks on ühisjahiks kehtestatud veel täiendavad nõuded, mille järgi on keelatud laadida jahirelva laskekohal enne naaberküttide asukohtade kindlakstegemist ja laetud relvaga viibimine kogunemiskohtades. Seal peab relv olema lahti murtud või avatud lukuga. Ühisjahil on ohutuse tagamise eesmärgil jahil viibivatel isikutel kohustuslik kanda looduses selgelt eristuvat punast või oranži pealiskuube või vesti, v.a juhul, kui peetakse varitsusjahti kõrgistmelt. Jahimehed ei tohi lahkuda laskekohalt jahijuhataja loata enne aju lõppemist ega tulistada või lasta jahivibuga ajajate ja küttide suunas, kui pole veendutud täielikus ohutuses. Jahti pidades peavad jahimehed

ANDRA HAMBURG

veenduma, et kütiliin poleks määratud intensiivselt kasutatavate riigimaanteede juurde, kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud. Kütiliini ületamine enne asjakohast märguannet on ajajatele keelatud. Metsas liikuvad ajajad ei tohi viibida ajus laetud jahirelvaga, v.a juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit. Juhul, kui metsas liigub haavatud uluk, ei tohi alustada tema jälitamist enne aju lõppemist. Jahipidamisel ohutuse tagamisel on suur roll ka jahijuhatajal. Tema on kohustatud teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest. Jahijuhataja on kohustatud võtma tarvitusele vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral. EESTI JAHIMEESTE SELTS

RÕHUTUSI • Enne jahile minekut kontrolli, kas relv ja optiline sihik on töökorras ning padrunite varu piisav. • Nii jahile minnes kui ka jahilt tulles lae relv tühjaks ja pane püssikotti. • Relva ei tohi kunagi suunata inimese suunas.

INGMAR MUUSIKUS

jahimees

Punahirvede küttimise aega tuleks pikendada Jahiaja pikendamise ettepanek sündis maaomanike ja jahimeeste juba traditsiooniliseks muutunud ümarlauas.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

17. oktoobril toimus Eesti Jahimeeste Seltsis jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide traditsiooniline ümarlaud. Seekord oli teemaks punahirve ohjamine suurenenud hirvekahjustuste tingimustes ja seda eelkõige Saaremaal. Erametsaliit oli eelnevalt teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta punahirve jahitähtaegu. Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on tähtaegade pikendamine jahimeestele pigem võimalus kui kohustus. See võimaldab paremini täita maaomanikega sõlmitud lepinguid. Ümarlaual tegi Saaremaa põllumees Tõnu Post ettepaneku, et tuleks teaduslikult välja arvestada, kui palju peaks hirvesid olema, et kahjud jääks taluvuse piiridesse. Metsamees Andres Oleski sõnul on ulukikahjude ohjamiseks vaja keskseid lahendusi. Oleski väitel on mandril

ÜMARLAUD Jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud on viimastel aastatel välja kujunenud töövorm selleks, et arutada ja lahendusi otsida keerulistele maaomandi ja jahindusega seotud probleemidele. Ümarlaud on loonud hea koostöövormi, mis võimaldab efektiivselt kaitsta maal elavate, töötavate ja tegutsevate inimeste elustiili ja väärtusi üha agressiivsemaks muutuva linnaegoismi tingimustes.

muutunud metsameestele probleemiks metskitsekahjustused – alles hiljuti oldi hädas hoopis põdraga. Hirvemure on suurim Saaremaal Põhiliselt arutati selle üle, kuidas saaks Saaremaal küttida senisest rohkem hirvi. Sel hooajal tuleks küttida 1700 isendit, mis lepiti ka jahindusnõukogus kokku. Saarte jahiseltsi tegevjuhi Ive Kuninga ettekandest selgus, et saarlased on siiski oma küttimismahud hirve osas eelnevatel aastatel täitnud. Viimase viie aasta kokkuvõttes on Saaremaal kütitud 443 hirve rohkem kui keskkonnaagentuuri seirearuande koostajad on soovitanud. Ümarlaual osalenud Jaan Ärmuse sõnul on ulukite majandamisel kõige tähtsam jälgida õiget küttimisstruktuuri. Punahirve arvukuse vähendamisel tuleb

rohkem rõhku panna järelkasvu ja emaste isendite küttimisele. Kui vaadata kõiki seisukohti, mida ümarlauas esitati, on üldpilt arvamusrohke ja vastuoluline. Ühelt poolt pakuti välja, et jahiseadus tuleb ümber vaadata, ja punahirv väikeulukiks kuulutada, teisalt leiti, et midagi pole vaja muuta. Kompromissiks jahi pikendamine Kõik kohalolnud said aru, et edasi saab minna vaid koostöös ja kompromissidega. Arutelu oli pikk ja raske, aga samas konstruktiivne. Päeva lõpuks lepiti kokku, et jahitähtaega võiks pikendada hirvevasika ja hirvelehma küttimiseks ning hirvejahti võiks alustada 15. augustist. Hirvepulli küttimist sooviti pikendada kuni 15. veebruarini. Nii nagu metskitsejahiaja pikendamisegi puhul, leiti nüüdki, et eelkõige annaks jahiaja pikendamine võimaluse loomi just kahjustuskohtades rohkem küttida. Küttimine senisest varem või hiljem on pigem võimalus kui kohustus. Otsustati ka seda, et kahjustuste teemaga peab ümarlauas edasi minema. Ümarlauda juhtis jahimeeste seltsi president Margus Puust. Kokku osales arutelus üle paarikümne inimese, esindatud olid: põllumajandus-kaubanduskoda, keskkonnaministeerium, maaülikool, erametsaliit, keskkonnaagentuur, Saaremaa põllumeeste liit, Saaremaa jahindusnõukogu, Saarte jahimeeste selts, Leluselja jahiselts, talupidajate keskliit ja Eesti jahimeeste selts. sinu mets

november 2O18

metsaelu

Valik tänavu ilmunud trükistest Metsaomaniku maksustamine • Erinevad valikud metsade majandamisel • Erametsakeskuse väljaanne • Koostaja Martin Huberg, Eesti maksumaksjate liidu vanemjurist • Praktiku nõu andis Olavi Udam Teatmikus on kirjeldatud erinevaid metsa majandamise õiguslikke vorme ning analüüsitud nende sobivust maksustamise aspektidest lähtuvalt.

k r-

Ühine mets • Erametsakeskuse väljaanne • Koostaja Jaanus Aun Õiguslikku teavet ja nõuandeid puhkudeks, kui metsamaa kuulub korraga mitmele isikule ja võib tekkida vajadus suhteid korrastada või klaarida.

Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus • Eesti ornitoloogiaühingu väljaanne • Koostajad: Andrus Kuus, Eerik Leibak, Jaanus Elts Viimase 25 aasta kõige põhjalikum Eesti haudelinde käsitlev raamat. Põhineb aastatel 2003–2009 tehtud välitöödel ja on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Linnuatlasest leiab: kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis, üle 660 kaardi, ülevaatlikud „fenoribad” iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta. Lisaks leiab linnuatlasest põhjalikke artikleid, muu hulgas näiteks sellest, kuidas haudelinnustik on Eesti aladel pärast jääaja lõppu kujunenud, ja sellest, milliseid maastikke ja elupaiku haudelinnud kasutavad Eestis täna.

Erametsakeskuse teistest väljaannetest saab ülevaate erametsaportaalist www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/ raamatud-ja-trukised/ Metsaomanikele suunatud koolituste ja õppepäevade teave: www.eramets.ee/ sundmus/

Väljendvara 1–5

• Autor Asta Õim • EKSA (Eesti Keele Sihtasutus) väljaanne Kujundlikud väljendid loodusest, igapäevastest asjadest ja toimingutest. Koosneb viiest osast:

sinu mets

november 2O18

1. Peigmees kaseladvas: puud ja põõsad eesti fraseoloogias 2. Mees metsast: mets ja võsa, puu ja põõsas eesti fraseoloogias 3. Nõgesed püksis: niidu- ja kultuurtaimed eesti fraseoloogias 4. Mesi või vesi: viljad ja toiduained eesti fraseoloogias 5. Kartulipudru ingel: aed- ja juurviljad eesti fraseoloogias Metsavarud, raied ja keskkond • Keskkonnaagentuuri elektrooniline väljaanne • www.keskkonnaagentuur.ee • Aastaraamatu „Mets 2017” („Forest 2017”) esimesed peatükid: Metsavarud, Raied ja Keskkond. Suvel märkis agentuur esimesi peatükke avaldades: „Sel aastal avaldame aastaraamatu kahes osas ja ülejäänud traditsioonilised peatükid ilmuvad novembrikuus.” Tänaseks on teada, et ilmumisaeg siiski veidi hilineb, jääb detsembri algusesse.

VIIO AITSAM

metsaelu

Kes lindudest talirändajad on? Tõelisi paigalinde on vähe.

namik linnuliike rändab. Eesti tõelisteks paigalindudeks loevad ornitoloogid näiteks harakat, nurmkana või puukoristajat, ka koduvarblast. Eesti linnustikust on paikseid linnuliike alla kümnendiku. Näiteks rasvatihane, leevike, rohevint ja hallvares, keda inimesed kohtavad aasta ringi, tegelikult osaliselt vahetuvad, kuna need linnud on tublid rändurid, paljud neist lendavad talveks edela ja lõuna poole. Osa neist jääb ka paigale ja seetõttu nimetatakse neid liike osaränduriteks. Suur osa talvel Eestis liikvel olevatest rasvatihastest, rohevintidest jt – sageli kohatavad ka lindude toidumajade juures – on pärit hoopis põhja või kirde poolt, tulevad Soomest või Venemaalt. Lindude rändamise põhjuseks ei ole külm ilm, vaid enamasti toidupuudus. „Eestis võib talvekuudel hea õnne ja linnutundmise korral kohata isegi üle 150 linnuliigi,” on märgitud ornitoloogiaühingu talviste aialindude trükises (2017, koostaja Riho Kinks).

Siidisabad, urvalinnud Osa lindudest on talikülalised – saabuvad meile hilissügisel vaid talveperioodiks. Tuntuimateks talikülalisteks on näiteks siidisaba, urvalind ja vesipapp. Need linnuliigid võivad siiakanti teha massilisi invasioone. Raul Eenpuu on ajakirjas Hirundo (15/2002) kirjutanud, et invasioone teeb Eesti aladele kakskümmend linnuliiki, kellest arvukaim ja kõige sagedamini kohatav on siidisaba. Urvalind on sageduselt teine, harvemini näeb hangelindu ja sabatihast. Sabatihase parved olid Eestis massilised viimati 2016. aastal. Tänavu märgati Kabli linnujaamas varakult liikumas olnud sabatihast ja oletati, et see võib olla märk tänavusestki sabatihaste invasioonist. Eelmisel talvel oli rohkel liikumas urvalindude parvesid. Pika aja vaatlused Keskkonnaseire 2017. aasta aruandest „Valitud elupaikade talilinnustik” (koostaja Jaanus Elts) leiab andmeid talilindude arvukuse trendide kohta kolmekümne aasta vaatlusandme-

SIIDISABAD Pesitsemas on Eestis siidisaba kohatud väga harva, aga seeeest võib neid linde sageli kohata läbirände ajal sügisel või kevadel ja osa neist jääb Eestisse talvituma. Siidisaba pesitsusalad jäävad metsatundrasse ning taiga okas- ja kasemetsadesse. Meil lendab ta ringi salkadena või ka suurte parvedena. Peamine osa päevast kulub neil talviti toiduotsinguiks, söögiks on talvel mitmesugused marjad (pihlakas, viirpuu, kibuvits, kadakas jt). Suur osa siidisaba söögist jääb seedimata ning nii aitab ta levida paljudel taimedel. Peale marjade sööb ta ka kõikvõimalikke seemneid. Meil liikumas olevate siidisabade hulka mõjutab see, kuidas neil läheb pesitsusaladel Skandinaaviamaades. Talvine arvukus Eestis kõigub sõltuvalt toidulauast mõnesaja kuni paarikümne tuhande isendi vahel. Allikas: bio.edu.ee ja looduspilt.ee/loodusope

te põhjal. 30 talve jooksul on tõusnud kuue liigi arvukus. Mõõdukalt tõusvaks on hinnatud rohevindi ja haki arvukus. Kasvanud on ka suur-kirjurähnide arvukus. Suur-kirjurähnidele on iseloomulik, et nad teevad nn käbiaastatel invasioone, mil neid võib kohata rohkelt. Näiteks oli neid palju liikvel 2011/12 ja 2012/13 talvel. Ronga arvukus on alates 2008/09 talvest mõõdukalt kasvanud, nagu ka puukoristajate hulk. Pikaajalise stabiilse arvukusega on kodutuvi, musträstas, pasknäär, porr, põldvarblane, pöialpoiss, rasvatihane, raudkull, sabatihane, sinitihane, tutt-tihane, urvalind, vesipapp ja väike-kirjurähn. Langeva arvukusega on olnud hallrästas, hallvares, harakas, koduvarblane, leevike, põhjatihane, sootihane ja talvike. Hallrästas on invasiooniliik, keda võib pihlaka-aastate sügisel kohata ka massiliselt, kuid jõuluks on ta toiduvarud Eestis kahanenud ja suurem osa neist on lõuna poole edasi liikunud. Talilindude seire on tuginenud just jõululoenduste andmetele. SM sinu mets

november 2O18

metsaelu

Põhjamaades kuum päike, Islandil laussadu Ilmateenistuste jutu järgi pole ekstreemsetest ilmaoludest pääsu.

õhjamaade ja Baltimaade ilmateenistused tulid septembris avalikkuse ette välja ühispöördumisega, kus kirjeldavad möödunud suve erakordsust, ja nendivad, et tihendavad koostööd, tegutsemaks kliimamuutuste foonil ühiste arusaamade kohaselt. Aegade kuumim suvi Möödunud suvi oli pöördujate hinnangul suurema osa Põhja- ja Baltimaade jaoks läbi aegade kuumim. • Taanis: mai, juuni, juuli ja august püstitasid värsked päikesepaiste rekordid. Maikuu oli rekordiliselt soe. Mai, juuni ja juuli väga kuivad. • Eestis: mai ja juuli olid erakordselt soojad. Juuli osutus alates 1961. aastast üheks kuivemaks kuuks. • Soomes: mai ja juuli olid kuumimad ning ühed kuivemad üldse, juuni oli normipärasem. • Islandil: väga napilt jagus päikesepaistelisi päevi ning lõuna- ja lääneosas esines palju sademeid, põhjaosa püsis seevastu kuivana. Maikuu oli Reikjavikis erakordselt sademeterikas ja juuni päiksepaisteliste päevade hulk oli viimase 104 aasta madalaim. • Läti: ajaloo kõige soojem maikuu (keskmise temperatuuriga +15,3 °C). Juuni- ja juulikuu olid samuti tavapärasest soojemad. Lisaks kuumusele oli suvi ka oluliselt kuivem.

sinu mets

november 2O18

• Leedu: suveperiood vahemikus 20. juulist 10. augustini olid kuumimad pärast 1961. aastat. Mai ja juuli olid sademetevaesed. • Norra: kõige kuumem ja kuivem suvi alates ilmaandmete kogumise algusest 1900. aastal. • Rootsi: mai- ja juulikuu keskmised temperatuurid ületasid tugevalt seniseid rekordeid. Täpsemalt – Stockholmis, mille kohta on olemas kõige pikaajalisemad mõõtmisandmed, olid need kuud kõige soojemad alates 1756. aastast. Temperatuurianomaaliad ületasid 1961–1990 keskmisi peaaegu kogu riigis enam kui 4 kraadi ja mõnes piirkonnas koguni 5–6 kraadi võrra. Tendents, mis süveneb Ühispöördumises selgitatakse, et suvised anomaaliad olid osaliselt põhjustatud blokeerivast kõrgrõhusüsteemist, mis püsis Põhja- ja Baltimaade kohal ning juhtis vihmasaju Islandile. Sellised blokeerivad ilmanähtused esinevad ilmateenistuste kinnitusel regulaarselt (eriti kevaditi), aga tänavuse aasta olukorra muutis erakorraliseks blokeeringu püsimine tavapärasest palju kauem. «Võrreldes samasuguste blokeerivate perioodidega 1889. ja 1947. aastal, lisandus 2018. aasta ilmatingimustele veel taustal toimuv pikaajaline õhutemperatuuri tõus.» Põhja- ja Baltimaade kliimat iseloomustab vaheldusrikkus ja suur erinevus aastate lõikes. See tendents ilmateenistuste hinnangul tulevikus tõenäoliselt süveneb: tüüpiliselt külmad aastaajad võivad

muutuda soojemaks ja soojal perioodil võivad temperatuurid veelgi tõusta. «Leebed ja lumevabad talved vähendavad äärmuslikult külmade ilmaolude esinemist. Suved toovad tõenäoliselt kaasa rohkem kuumalaineid ja põudu, kuna soojaperioodid pikenevad ning sademete hulk kas tõuseb küllalt vähe või hoopis langeb.» Muud ettenägematud faktorid atmosfääri üldises õhuringluses võivad neid muutusi veelgi võimendada. Üleskutse valmisolekuks Ilmateenistused nendivad: «Meie ühiskond peab olema valmis muutunud kliimaoludeks, mis võivad tuua kaasa püsivamaid kuumalaineid ja pikkadest sajuperioodidest tingitud üleujutusi. Sagedamini võib esineda äkktulvasid, äikest ja rahet.» Toimetulek äärmuslike ilmanähtustega nõuab täpseid ja võimalikult varajasi hoiatusi, aga ka ühiskonna kohanemise planeerimist ja emissioonide vähendamist. Peale selle, et ilmateenistused märgivad ilmaprognooside ja vaatluste suurt tähtsust ühiskonna turvalisuse mõttes, peavad nad tähtsaks ka võimalike tagajärgede uuringuid – otsene mõju taristutele, põllumajandusele, ilmast sõltuvatele ärivaldkondadele jm ning kaudne mõju poliitikale (nt kliimapõgenikud). Ühispöördumisele on alla kirjutanud kümme Põhjamaade ja Baltimaade ilmateenistust, teiste seas Eesti ilmateenistus. SM Allikas: ilmateenistuste ühispöördumine «Ühispöördumine: kliimamuutuste leevendamine on võimalik vaid koostöö abil», 12. septembrist 2018

metsaelu

Üks palju rohkem tähelepanu vajav kaasnähtus on okaspuude juuremädanike levik, mis juba praegu endast märku annab.

iigikogu kantselei väljaanne „Kliimamuutused ja meie” (2010) märgib üldiselt, et kliima soojenemine võib Eesti looduses kaasa tuua: • Lõuna poolt tulevad ja soojemate talvede tõttu püsima jäävad uued liigid, muu hulgas ka invasiivsed liigid ning muu hulgas ka haigusi tekitavad bakterid ja viirused. Samas on pehmed talved soodsad näiteks ka me metsade praegustele sõralistele. • Paremad kasvutingimused lehtpuudele. Lehtpuudel läheb paremini Erametsakeskus nendib Tartu 2014. aasta kliimakonverentsil räägitut kokku võttes, et: • Võib ennustada, et arvestataval määral puuliike meile juurde ei tule ja ära neid samuti ei kao. Kui ilm läheb soojemaks, siis lehtpuudel läheb paremaks, nt tamme (ja teisi kõvalehtpuid) tuleb meie metsadesse juurde. • Kuusikute olukord on tulevikus kõige problemaatilisem. Kuusikud taanduvad, õhusooja lisandudes intensiivistub haiguste, eriti okka-võrsehaiguste ja juurepessu levik. Sagenevad tuuled-tormid kujutavad endast probleemi just kuusikutele.

• Metsad hakkavad ja on juba hakanud võrreldes poole sajandi või sajanditaguse ajaga kiiremini kasvama ning raiering võib minna lühemaks. Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets on Delfi Forte uudistele öelnud, et taimeliikidele on eriti ohtlikud just äärmuslikud ilmaolud – „paljud meie puuliigid, eriti haab, on üldiselt väga hea külmataluvusega, aga seda ainult talvises puhkeolekus. Kui nad sellest ootamatu sula tõttu välja tulevad ja pärast uuesti külmaks läheb, võib esineda tõsiseid külmakahjustusi”. Tänavu uuringutulemusi avaldanud rahvusvaheline uurimisrühm, mille koosseisus oli ka Ülo Niinemets, võrdles sama vanusega metsade andmeid 1980. ja 2000. aastatel. Piirkondades, kus kliima muutus niiskemaks, näitas analüüs biomassi suurenemist, aga samas seal, kus muutus kuivemaks, oli märgata biomassi vähenemist. Uurijad eeldasid, et põuakindlate puude arvukuse suurenemine kompenseerib veepuudusest põhjustatud biomassi kadu, aga tegelikkus näitas vastupidist pilti: metsa süsinikusidumise võime vähenes eeldatust suuremal määral. Kui põuakindlamate liikide arv suureneb, langeb biomass võrreldes metsadega, kus kasvavad kiirekasvulised ja põuatundlikud liigid. Juuremädanike levik Maaülikooli teadlased on ERRi Novaatori uudistele kokku pannud materjalid, kus nendivad: kliima on muutunud, talved tihti soojad ja plusskraadide tingi-

2 X INGMAR MUUSIKUS

Mis saab, kui kliima soojeneb?

mustes saab peamiselt okaspuumetsi räsiv juuremädanik levida aasta ringi. Haigustekitajateks on peamiselt juurepess ja külmaseen. Maaülikooli teadlased kirjutavad, et „oluline tegur, millele siiani pole palju tähelepanu pööratud, on seente elujõulisus ja püsivus eelkõige puujuurtes, aga ka ümbritsevas mullas. Mädanikutekitaja suudab elada ja püsida nakatamisvõimelisena kuni 50 aastat”. Võtmetähtsusega on just substraat ehk juurepessule „söödavad” kännud ja juured. Nakatunud (jämedad) kännud on metsas pikaajalised nakkuse levitajad. Maaülikoolis kaitstud magistritöös leiti, et juurepessu levik on laiem kui seni on teada olnud. Näiteks 2016. aastal tuvastati statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel Eestis juuremädanikest tingitud kahjustusi 759,2 ha, aga „magistritöös analüüsitud metsaregistri 2015. aasta andmetel oli juuremädanike kahjustuste hulk kuusele sobivates kasvukohatüüpides koguni 25 631,1 ha”. Pooleteise kraadi eriraport Tänavu oktoobris esitleti ülemaailmse kliimasoojenemise 1,5 °C eriraportit. Meie keskkonnaagentuur vahendas selle sisu. Raporti kinnitaja on olnud valitsustevahelise kliimamuutuste paneel IPCC ja selle põhisisu, et kui miski ei muutu, jõuab globaalne soojenemine 1,5 kraadi C tõenäoliselt ajavahemikus 2030–2052 – see on samas piir, millest me kõigi huvides ei tohiks soojemaks enam minna. SM sinu mets

november 2O18

metsaelu

Vana puu õõnsuses elab haruldan Keskkonnaamet kinnitas Eesti ühe suurima mardika kaitse tegevuskava.

remiitpõrnikas on suur mardikas. Tema kehapikkus võib ulatuda kuni 39 mm. Mardikas on mustjaspruun, läikiva pronksihelgiga ja iseloomuliku tugeva parknaha lõhnaga. Mardika tüüpiline elupaik on päikesele avatud vana hõre lehtpuistu, kus leidub õõnsaid ja pehastunud, kuid siiski veel elusaid tüvesid. Ta elupaikadeks võivad olla ka vanad alleed ja pargid.

Tamm, pärn, saar, vaher Mardika enamlevinud haudepuu kujutab endast tüveõõnsus(t)ega ja päikesele avatud vana (150–400 aastat) seisvat tamme, mille tüveõõnsuses leidub rohkesti niisket detriiti (kõdupuitu jms). Mardikat on leitud ka surnud seisvatel puudel, kuid enamasti on sellised liigile mittesobivad, kuna on liiga kuivanud. Harvem võib ta areneda ka lamatüvedes (leitud nii Lätis, Rootsis kui Eestiski), vanades kändudes või peenematel (22– 25 cm) tüvedel. Puuõõnsused, mille niiskes mädapuidus arenevad mardika vastsed, paiknevad keskmiselt 2–5 m kõrgusel, kuid liiki on leitud ka üsna maapinnalähedasest või sootuks kõrgemal asuvatest (15–25 m) õõnsustest. Kuigi eremiitpõrnikat on Euroopas leitud mitut liiki leht- ja isegi okaspuudest, on siiski tamm ja pärn, harvem saar ja vaher need neli puuliiki, mida ta PõhjaEuroopas eelistab. Nii näiteks oli valdav enamik kolmesajast eremiitpõrnika asustatud puust Soome ainsas, Turu Ruissalo populatsioonis pärnad. Ka Poolas on mardika meelispuuliigiks pärn. Eestis on leitud ühel korral valmikujäänustega eremiitpõrnika kookon vahtraalleel vanast õõnsast vahtratüükast. Mardika eri arengujärgus vastseid võib temale sobivas õõnsas tammetüves leiduda kuni mitusada ja sama puu võib olla asustatud aastaid. Tavaliselt närivad vastsed, kelle areng vältab 3–4 aastat, pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril, nukkudes samas kas puitu

sinu mets

november 2O18

näritud lohus või näripurust valmistatud kookonis. Seni vähe uuritud Eestis on varem eremiitpõrnika levikut selgitatud juhuslikult ja fragmentaarselt. Samuti pole toimunud meil selle liigi seiret. Esimene, küll puudulikult dokumenteeritud eremiitpõrnika leid Eesti alalt pärineb 19. sajandist. Pikka aega olid teada vaid juhuleiud ja vaatlused neljast leiukohast. 2017. aastal lisandusid kaks uut eremiitpõrnika leiukohta. Kõik selle mardika tänapäeval asustatud elupaigad jäävad Koiva jõgikonda. Eremiitpõrnikas esineb meil oma areaali põhjapiiril. Ehkki liigile sobivate haudepuudega tammepuisniite ja -puiskarjamaid leidub Eestis ka mujal, ei ole mardikat neis siiani kohatud. Siiski, püüdes otsida teda sihipäraselt, on selle põrnika avastamine Eesti uutest leiupaikadest täiesti ootuspärane, arvestades liigi üsna laialdast levikut Lätis, elujõulise populatsiooni olemasolu EdelaSoomes ja lõpuks ka kliimasoojenemise soodsat mõju.

Eremiitpõrnikas.

Tüüpiline elupaik on päikesele avatud vana hõre lehtpuistu. Liigi seisundit võib meie ainsas seni teadaolevas Koiva-äärses metapopulatsioonis lugeda stabiilseks. Arvatavasti on seda asurkonda toetanud mardikate sisseränne Lätist. Tasub silmad lahti hoida Kogu eelnev jutt on pärit keskkonnaametis kinnitatud tegevuskavast, kus muu hulgas antakse suuniseid, kuidas tagada eremiitpõrnika väikeste asurkondade säilimine ja soodne seisund. Asurkondade säilimisel on kriitilise tähtsusega niitude, karjamaade ja teiste avatud mosaiiksete maastike niitmine või karjatamine, et vältida nende alade võsastumist. Samuti on väga tähtis vanade, õõnsate ja kuivade puude säilimi-

Eremiitpõrnika tegutsemisjälgedega alad 2017. aasta i

ALLIK

metsaelu

ne eremiitpõrnikas ne puisniitudel, -karjamaadel, aga ka parkides ja alleedel. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles tegevuskava kommenteerides, et selle haruldase põrnika olemasolu kusagil mujal peale teadaoleva piirkonna tõepoolest välistatud ei ole. Küll mitte päris tihedas metsas, kuna seal pole piisavalt valgust – põrnikas tahab elupaika, kuhu päike peale paistma ja soojendama ulatub. Elutähtsad ja esmatähtsad on vanad õõnsustega lehtpuud.

Ei ole välistatud, et see haruldus elab ka paikades, mida veel ei teata.

MAILA MOOR

inventuuri andmete põhjal (Roosileht ja Moor 2017).

KAS: EREMIITPÕRNIKA (OSMODERMA BARNABITA) KAITSE TEGEVUSKAVA

Vanadest puudest rääkides rõhutas Tõnu Talvi, et peale eremiitpõrnika leidub meil veel küllalt palju teisi harva kohatavaid mardikaid, kes just niisugust elupaika vajavad. Enne kui vanade puude raiumiseks läheb (ka näiteks vanad talude õuel või alleedena kasvavad puud, pargipuud), tasub sellele mõtelda, et on olemas liigid, kes on kohastunud just sellises keskkonnas elama, mida pakuvad mitusada aastat kasvanud puud. Näiteks Lätis on eremiitpõrnikas leitud isegi Riia linna pargist, kus õnneks pole kiirustatud kõiki vanu puid maha võtma. Kuidas märgata, et vana lehtpuu õõnsuses elab suur põrnikas? Tõnu Talvi sõnul on üks hea märk põrnikavastsete väljaheited, mis näevad välja nagu hiirepabulad, aga on helepruunid kuni pruunid ja mitte voolujoonelised nagu hiirel, vaid n-ö murtud otstega. Mida teha, kui on avastatud sellise mardika elupaik, kes võib olla eremiitpõrnikas? Teateid ootab Tõnu Talvi, kelle e-post on tonu.talvi@keskkonnaamet.ee ja telefon: 501 6869. SM Eremiitpõrnika kaitse tegevuskava leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee, liigikaitse jaotisest.

Kaitsealused putukad Eestis Kaitsealuseid putukaliike on Eestis 46, neist enamus kimalased, kuklased, liblikad. Mardikate ohustatusest saab pigem teada teaduslikest artiklitest. Näiteks kirjeldab Ilmar Süda oma artiklis «Ohustatud mardikalised (Coleoptera) Eesti metsades» (ilmunud Metsanduslikes Uurimustes XXIX 1998) 30 liiki mardikaid, sh eremiitmardikat. Autor ütleb artikli sissejuhatuses, et on kavatsuslikult käsitlusest välja jätnud terve hulga väiksemaid mardikaliike, «sealhulgas ka neid, kelle ohustatuses Eestis pole mingit kahtlust». Põhjenduseks toob ta, et neid on vaja veel uurida. Ilmar Süda nendib, et «vaid väheste metsaputukate ökoloogiat tuntakse piisavalt hästi» ja toob ära mõned metsanduslikud kombed, mis põhiliselt mardikate jaoks on elumuutvad. Näiteks metsade «kuusestamine», nagu Ilmar Süda ütleb, ja igasuguse vana puidu metsast äraviimine (surnud puud, kännutüükad, lamapuit). Metsakahjustusi põhjustada võivate tuntud putukate (nt kuuse-kooreürask) levik on seotud värske puiduga. Autor ütleb, et kohe, kui see puit värske pole, hakkavad ilmuma teised. Nende jaoks see metsa n-ö ripakile jääv puit on sageli ainuvõimalikuks elukeskkonnaks. • I kategooria kaitse all on Eestis vähenenud arvukusega, suures hävimisohus olevad liigid. Putukaid pole seni selles kategoorias kaitse alla võetud. • II kategooria kaitse all on väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Putukatest kuuluvad siia: eremiitpõrnikas Osmoderma eremita; väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus; männisinelane Boros schneideri; mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne. • III kategooria kaitse all on liigid, mis suhteliselt tavalised, kuid mille arvukus võib ohutegurite toime jätkumisel kriitiliselt langeda. Siin on kiili-, ujuri-, liblika- kuklase- ja kimalaseliike ning must-seenesultan Oxyporus mannerheimii. sinu mets

november 2O18

metsaelu

Tähtsad lagundajad, kellest tead Ühes peotäies mullas või metsakõdus võib olla isegi tuhandeid hooghännalisi.

MARI IVASK mullaökoloog

etsavarise lagunemise protsessis osalevad bakterite ja seente kõrval selgrootud – iga rühm omal viisil. Inglise mullabioloog J. E. Satchell on võrrelnud mullaelustikukooslust orkestriga, kus erinevad muusikud erinevaid instrumente kasutades saavutavad üheskoos kaunikõlalise tulemuse. Mullaelustiku koostegutsemise tulemuseks on hästi läbiviidud lagundamine ja efektiivselt toimivad aineringed. Ühed olulisemad lagundajad on hooghännalised. Metsaomanik vaevalt nendega isiklikult kokku puutub, sest nad on väga väikesed ja isegi varise/kõdu tähelepanelikul vaatlusel jäävad nad enamasti märkamatuks. Siiski on põhjust neid tutvustada, kuna nende osa mullaelustiku orkestris on tähtis ja orkestri kõla oleks nendeta oluliselt vaesem. Elavad igal pool üle maakera Hooghännalised (Collembola) kuuluvad lülijalgsete hõimkonda koos putukate, ämblike jt loomarühmadega, nad moodustavad osa mulla mesofaunast (organismid, kelle kehapikkus jääb vahemikku 0,1–2 mm). Varasemas käsitluses on nad olnud üks putukate alamklass (ürg- e tiivutud putukad), kaasajal paigutatakse nad kuuejalgsete alamhõimkonda siselõugsete klassi omaette loomarühmana. Hooghännalisi on leitud mullast üle kogu Maa, ka Antarktikast ja Arktikast. Kirjandusest leiab maailmas seni kirjeldatud liikide arvu 6500–8500, kuid ilmselt moodustab see vaid väikese osa tegelikust liikide arvust, mida hinnatakse olevat kuni 50 000. Eestis võiks neid olla umbes 150 liiki, aga see, kui palju tegeli-

sinu mets

november 2O18

kult on, ei ole teada, sest meil neid süstemaatiliselt ei uurita. Hooghännalisi leidub nii varises, kõdus kui mullas väga arvukalt, peotäies mullas või metsakõdus sadu või tuhandeid isendeid kümnetest kuni sadadest liikidest. See on mitmekesine, värviline ja mõne uurija hinnangul «uskumatult meeldiv» loomarühm. Kehaehituses on neil ühiseid jooni putukatega: keha koosneb peast koos tundlatega, rindmikust ja tagakehast, neil on kolm paari jalgu ja paar tundlaid. Eritunnused: kõhutoru ja hüppehark Putukatest erinevad nad pehme keha, puuduvate tiibade, lihtsilmade (mõnel puuduvad), lõugade ehituse poolest. Tugeva suurendusega on näha kahte vaid hooghännalistele iseloomulikku organit: • enamikul liikidel tagakeha esimesel segmendil paiknev kõhutoru (collophore), mis on pööratav ja tagasi tõmmatav ja mille funktsioon on ebaselge, kuid tõenäoliselt võimaldab see kinnituda substraadile või ka paremini keskkonnast vett ja õhku omandada; • tagakehal kõhtmiselt paiknev vedrutaoline liikumisorgan – hüppehark, mis aitab teha kiireid hüppeid, kui on vaja ohu eest põgeneda. Vahel on näha, kuidas kõdu eemaldamisel hüppavad mulla pinnalt tillukesed loomakesed kõrgele ja kaugele. Loomarühma eestikeelne nimi hooghännalised on tuletatud sellest silmatorkavast tunnusest. Kõigil liikidel ei ole hüppeharki – mingist kehasuurusest alates muutub see hüppevõimele koormaks ja on seetõttu suurtel liikidel taandarenenud. Vahel on ka väiksemad liigid hüppevõimeta, näiteks mullas elavad Onychiuridae ja Tullbergiidae sugukonna mõned esindajad. Hooghännaliste keha suuruse ja eluea pikkuse kohta on kirjanduses erinevaid andmeid. Eri liikide kehapikkuseks on märgitud 0,1–17 mm, tavaliselt siiski 0,25–4 mm. Eluea pikkus on keskmiselt 5–6 kuud kuni aasta. Eluks mittesobivad perioodid elab enamus neist üle munadena, aga mõne liigi täiskasvanud

Tomocerus longicornis haavalehtedel – nad on olulise

isendid suudavad pärast külmaperioodi ja ülessulamist uuesti elama hakata. Äärmiselt mitmekesine seltskond Hooghännalised asustavad elupaiku, kus on piisavalt niiskust ja toitu – taimset orgaanilist ainet ja seenehüüfe. Neid leidub metsavarises ja kõdus, mullas, kivide all, puukoore all, samblas jne. Väga palju (kuni 10 000 isendit 1 m²) on neid mulla ülemises kuni 5 cm kihis, kus leidub nende eluks vajalikku õhku ja niiskust. Nad elavad ka sügavamal, eriti taimejuurte läheduses ja mullalõhedes. Elupaigaeelistuse järgi elavad eristuvad eluvormid: ühed liigid elavad taimedel, teised kõdus ja mulla ülemistes kihtides, kolmandad asustavad sügavamaid mullakihte, kus nad elavad õhuga täidetud mullapoorides. Taimedel kohtab suuremaid ja värvilisi liike, mullas elavad väikesed, pigmenteerumata hooghännalised, kellel sageli ka silmad taandarenenud. Eri eluvormid eristuvad ka toitumisviisi poolest ja täidavad niiviisi oma osa ökosüsteemi aineringes. Peamiseks toiduks on eri lagunemisastmes taimejäänused, seenehüüfid ja -eosed, aga mõ-

metsaelu

4 X URMAS TARTES

dlasedki kõiki ei tunne

ed lehtede ja varise lagundamises.

ned liigid söövad lisaks ka elavate taimede kudesid, õietolmu, loomse päritoluga orgaanilist ainet, mineraale ja baktereid. Enamus liike ei ole toidu suhtes nõudlikud, ent mõni liik on kitsalt spetsialiseerunud, sööb näiteks ainult baktereid (Isotomurus palustris), õietolmu (Sminthurides viridis), seenehüüfe (perekonnad

Hypogastrura, Sminthurinus, Tomocerus), loomseid surnud kudesid või isegi ainult teisi hooghännalisi. Tähtsad mitmes mõttes Hooghännaliste tegevuse tagajärjel paraneb mulla mikroobikoosluse aktiivsus, nad vahendavad lagunemisel vabanevate toitainete transporti mullas, kiirendavad lagunemist ja reguleerivad teiste mullaorganismide populatsioonide arvukust. On andmeid, et nad levitavad sammalde eoseid ja aitavad seega metsas kaasa sammalde paljunemisele ja levikule. Neil on oluline osa metsa toiduahelates – on toiduks väga paljudele selgrootutele ja isegi selgroogsetele loomadele, näiteks väikestele lindudele. Hooghännalised on elupaigatingimustega hästi kohastunud, kuid siiski tundlikud keskkonnategurite muutuste suhtes, neid mõjutavad näiteks kliimamuutused, intensiivne põllumajandus, mulla orgaanilise aine sisalduse muutused, mulla hapestumine jne. Metsaomanik ei saa hooghännaliste koosluse tervise heaks midagi teha. Nemad elavad ja talitlevad omasoodu. Metsaomanik saab vaid nautida seda hääletut mullaorkestrit, mille n-ö muusikaks on lagundajate hästi toimiv tegevus ja metsa toitaineringe efektiivne toimumine.

Orchesella flavescens lepiklillel nektarit imemas.

Kerashooghännad seenekübara all.

NELI SELTSI Desoria sp. kaseseemnega. Talvel on paljud liigid aktiivsed maapinnal lume all ja sulailmadega tulevad ka lumele.

MARI IVASK

Vastavalt sellele, kuidas on täienenud teadmised hooghännalistest, on muutunud ka perekondade rühmitamine sugukondadeks ja seltsideks. Kaasajal tunnustatakse jaotust 4 seltsiks. Kehakujult, värvuselt, elupaiga poolest on mitmekesisus äärmiselt suur, kuid mõned iseloomulikud tunnused saab seltside juures välja tuua: • Selts Poduromorpha – pikenenud, lülilise kehaga; iseloomulik on lamendunud keha, osadel ovaalne, kuid enamasti sale; jalad lühikesed, tundlad kas lühikesed või pikad. • Selts Entomobryomorpha – väga väikesed, pikliku kehakujuga, rindmik ja esimene tagakehasegment selgelt eraldunud; keha kaetud soomustega, osal liikidel on pikad või lühikesed väljaulatuvad harjased; väga pikad tundlad. Siia kuulub Eesti tuntuim hooghännaline, loodusfotograafi Urmas Tartese tuttavaks pildistatud lumekirp (Entomobrya nivalis). • Selts Symphyleona – eesti keeles ka kerashooghännalisteks nimetatud rühm, ümmargused, kenad ja paksupõselised, sageli suurte mustade silmaväljadega. • Selts Neelipleona – kõige väiksemad (alla 1 mm), teada on 6 liiki, enamasti värvitud, silmadeta, mõnel on värvipigmenti, suurus alla 1 mm.

Laboripilt: näha on hooghänna (Entomobrya sp) eritunnused, hüppehark on tõmmatud kõhu alla. sinu mets

november 2O18

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis JAHIN

DUS-

JA LO OD

USAJ

• Ilmus ajakiri Eesti Jahimees 5/2018. Kaaneteemaks on traditsiooniline Vereta jaht. Ajakirjast leiab ülevaate Eestis käivitatud hundi DNA uuringu projektist. Fookuses Vereta ja on ka koprapesah 2018 t kondade loendamine, relva- ja jahiseaduse muudatused jpm.

• Euroopa jahindusorganisatsioonil uus president. 5. septembril Brüsselis toimunud Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE peaassambleel valiti uueks pre90 sidendiks rootslane Torbjörn Larsson. Uus president, kes seni juhtis Põhjamaade jahimeeste koostööallianssi, näeb, et senisest selgemalt on vaja formuleerida FACE lühi- ja pikaajalised eesmärgid. FACE esindab Euroopa 7 miljonit jahimeest. • Jahimehed said kolmanda raadiosageduse. Alates septembrist on jahimeestel kasutada üle riigi lisaraadiosagedus 146,150 MHz, senised sagedused on 146,400 MHz ja 161,475 MHz. AKIRI

2018

tusele sai näha jahitrofeesid – loomanahku ja -koljusid. Jahimehed rääkisid lastele metsas liikumisest, loomaga kohtumistest, Eesti metsades elavatest loomadest. Kolme nädala jooksul kohtuti üle 500 huvilisega.

HUNTID LOENDU E DNA AB S IL

KUIDAS HOID ULUKILI A KVALITE HA ETI?

IVE KUNINGAS

661

Eesti hirvepeibutajad Andres Maripuu, Airek Kolju ja Innar Uus.

• Eestlased hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistluste finaalis. Septembris osalesid Eesti jahimehed Slovakkias hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlustel, kus jõuti esimest korda finaali. Võistlustules oli 38 võistlejat 13 riigist. Eestlased tulid edetabelis keskmistele kohtadele: 20. kohale tuli Innar Uus, 21. kohale Airek Kolju ja 27. kohale Andres Maripuu. Meeskonnaarvestuses saavutasid eestlased 9. koha. Eestlaste treeneriks oli hirvepeibutamise ekspert Jaan Ärmus. • Naisküttidel valmis kokaraamat. Rahvusvahelise koostööprojekti «Naine jahil» raames valmis Eesti naisküttide seltsi eestvedamisel kokaraamat. Raamatust leiab Eesti, Soome ja Slovakkia koostöös valminud ulukiliharetsepte, lisaks naisküttide toidunõuanded. Kokaraamatus on 30 retsepti. Raamat on ingliskeelne, kuid projekti raames on plaanis see tõlkida ka eesti keelde.

sinu mets

november 2O18

MERILI MADISSOO

ISSN 1406-6

EJS

HIND 3 €

VA JAHIME LTU ESTE SELTS

Eesti võistkonda kuulusid Mari-Ann Rehk, Kalev Kübarsepp, Aili Pärtel-Beljaev ja Läti jahimees Vladimirs Vinnikovs.

• Eesti jahimehed võitsid koprajahivõistluse. 15.‒16. septembril toimusid Leedus Alytuse rajoonis Dzirmiškise jahiseltsi maadel esimesed koprajahivõistlused. Osales kolm võistkonda Leedust ja üks Eestist. Eesti võistkonna koosseisu kuulus ka Läti võistleja. Võistlusel hinnati jahikoerte tööd, saagi rohkust, saagi kogukaalu, nülgimise osavust ja puhtust. Samuti oli oluline korrastada enne metsast lahkumist küttimiskoht. • Valga jahimehed tutvustasid muuseumis lastele jahindust. 18. septembrist 5. oktoobrini tutvustas Valgamaa jahimeeste ühistu Valga muuseumis lastele ja noortele jahindust. Lisaks loodusnäi-

• Jahisaade taas eetris. Jahisaade Metsapoole tuli 21. oktoobril taas Kanal 12 eetrisse. Eesti naisküttide seltsi tegevjuhist saatejuht Triin Roostfeldt võtab saates osa eriilmelistest jahtidest ja annab nõu, mida kütitud ulukiga köögis peale hakata. Sel hooajal saab eetris näha nt hülge- ja tuvijahti, aga saab osa ka hirve jooksuajast. Jahisaated on seekord eetris igal pühapäeval kell 11 ja kordusi näeb esmaspäeviti. • Novembris kogutakse põtrade bioproove ja mõõdetakse sarvi. 5.–23. novembrini toimuvad taas maakonniti põdrapäevad. Sarnaselt eelnevate aastatega mõõdab sarvi ja määrab vanuseid Jüri Tõnisson. Täpsema ajakava ja toimumiskohad leiab EJSi kodulehelt. • Singapuri ajakirjanikud tutvusid Eesti jahindusega. Augustis külastasid Singapuri ajakirjanikust tudengid projekti Go-Far 2018 raames Eestit ja tutvusid muu hulgas ka Eesti jahindusega. Ajakirjanikud külastasid Viljandis Eesti naisküttide seltsi tegevjuhti Triin Roostfeldti, kes rääkis neile naisküttide arvu kasvutrendist ja tegemistest, jahi vajalikkusest. Sellest valmisid raamat ja lühike video, mida saab näha EJSi kodulehelt. Vt ka www.ejs.ee

teated

Erametsaliit teatab HELIAN MAIVEL Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

• Tänasime tuletõrjujaid metsa päästmise eest. Septembris toimus päästeameti tänuüritus, kus koos riigimetsa majandaja RMKga avaldasime tänu päästjatele, kes võitlesid kuumal suvel enam kui 800 metsa- ja maastikupõlenguga. Päästjate töö on korvamatu tähtsusega nii Eesti loodushoiu kui ka majanduse jaoks. Tänutäheks said päästjad uhke eestimaise saunatünni, pakkumaks väljateenitud lõõgastus- ja puhkehetki. Lisaks kinkisime Alansi vabatahtlikule päästeseltsile Stihli mootorsae, et nad saaksid päästetöödel teid vabastada ja mahakukkunud puid lõigata. • Pidasime jahti ja seminari. Reedel 19. oktoobril kogunesid erametsaliidu liikmed ja partnerid Pärnumaale, et ette võtta traditsiooniline ühisjaht. Tegime seda koostöös kohaliku Tori-Sindi jahiseltsiga. Ilmataat oli ka seekord meie poolel ning jaht oli igati edukas. Pärast metsas müttamist arutasime aktuaalsete metsandusteemade üle Klaara-Manni puhkekeskuses. Oleme väga tänulikud kõikidele osalejatele ja kindlasti jätkame seda traditsiooni. • Seisame järjepidevalt metsaomanike huvide eest. Augustis esitasime vaide Haapsalu linnavolikogule, kes omavalitsuse üldplaneeringu muutmisel seadis olulised piirangud lageraie tegemisele. Leidsime, et sealjuures tehti olulisi menetlusvigu, puudusid piirangute kehtestamise eeldused ja seatud piirangud olid ebaproportsionaalsed. Oktoobris toimunud volikogu istungil rahuldati erametsaliidu esitatud vaie ja tunnistati kehtetuks otsus, mis piirab lageraiet linna ümbritsevates metsades. Tegeleme aktiivselt planeeringute teemaga edasi ja jälgime, et teistes omavalitsustes ei kehtestataks piiranguid läbirääkimisi pidamata metsaomanike seljataga. • Aitame korraldada metsanduse üleriigilist infopäeva. 29. novembril toimub taas iga-aastane metsanduse üleriigiline infopäev, mis on suunatud erametsaomanikele, metsaühistute eestvedajatele, metsakonsulentidele ning asjaomastele ametnikele ja töötajatele. Pühajär-

ve puhkekeskuses toimuval infopäeval tuleb käsitluse alla metsandustoetuste olevik ja tulevik uue eurotoetuste perioodi valguses. Lisaks jagatakse infot maaparandusseaduse muudatuste ja metsanduse praktikabaasi edendamise kohta. Erametsaliidu poolt teeb ettekande tegevjuht Andres Talijärv, kes räägib erametsanduse toetusmeetmete rakendamisest meie lõunanaabrite Läti ja Leedu näitel. Infopäeva korraldab Eesti põllumajandus-kaubanduskoda koostöös maaeluministeeriumi, SA Erametsakeskuse ja erametsaliiduga. • Valmistume uue juhatuse valimisteks. Novembri lõpus toimub Pühajärvel erametsaliidu korraline volinike koosolek. Koosolekul võtame kokku käesoleva aasta ja teeme plaane järgmiseks. Muu hulgas toimuvad uue juhatuse valimised. Praegu kuuluvad liidu juhatusse: Mikk Link (juhatuse esimees), Ants Erik, Kadri-Aija Viik, Atso Adson, Ando Eelmaa, Jaan Kägu ja Einar Pärnpuu. Juhatus valitakse kolmeks aastaks. • Teeme ettevalmistusi Riigikogu 2019. aasta valimisteks. Käime kohtumas Riigikogus esindatud erakondadega, et tutvustada metsaomanike jaoks olulisi teemasid: looduskaitsepiirangute kompenseerimine, metsade vanuselise struktuuri ühtlustamine, füüsiliste isikute metsatulu maksustamise muutmine, sektori stabiilsuse tagamine. Oleme kokku pannud nn metsanduse teekaardi, mis antud teemasid kätkeb. Lisaks on meil ette valmistamisel valimiskompass, et vaadata, kui hästi poliitikud meie kaardil orienteeruvad ja millised on nende seisukohad. (Vt ka lk 31.) • Osaleme lendorava elupaikade taastamise projektis. Erametsaliit osaleb partnerina Eesti-Soome ühisprojektis, millega kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ning parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku. Projekti käigus (aastatel 2018–2025) paigaldatakse metsa täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse. Lisaks erametsaliidule on Eestist projekti kaasatud keskkonnaamet, RMK, Eestimaa Looduse Fond ja Metsakorralduse büroo. Projekti põhirahastaja on Euroopa Liidu LIFE-programm ja kaasrahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus. Värsked uudised www.erametsaliit.ee. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu jagatud uusima infoga Facebookis. sinu mets

november 2O18

teated

Metsaühistu annab nõu Käes on aeg valmistuda kevadiseks metsauuenduseks!

Kui oled teinud hiljuti raiet või kui su mets sai kannatada põua tõttu, on praegu õige aeg mõelda metsa uuendamisele. Metsa istutamise planeerimist alusta istutusala hindamisega. Uuri välja, milline puuliik sinu metsapinnale sobib. Sellele järgneb maapinna ettevalmistus. Tellida tuleks traktor koos ketasadraga, mis pöörab ümber maapinna pealmised kihid ja tõmbab sisse istutus-

vaod. Saab ka ilma, kuid sel juhul on endal tööd palju rohkem. Maapinna ettevalmistus maksab umbkaudu 140 eurot hektar, saab taotleda ka toetust. Mõistlik oleks maapind ette valmistada juba sügisel ja mitte jätta seda tööd kevadesse.

kist, hektarisuurusele metsapinnale tuleb istutada 2000–2500 taime. Metsataimi võib küsida ka mõnest puukoolist, kuid ühistu vahendusel on asjaajamine lihtsam ja kevadel on ka kättesaamine lihtsam – ühistusse tuuakse kõik taimed korraga kohale ja sageli korraldab ühistu ka laialiveo. Praegu taimetellimusi veel vastu ei võeta, kuid sellega tehakse algust lähiajal.

Taimetellimus tee metsaühistus! Metsaimede saamiseks on metsaomanikul põhimõtteliselt kaks võimalust – kas pöörduda metsaühistusse või otsida taimi omal käel. Kõige kindlam on taimede saamisele mõelda sügisel ja osaleda ühistute ühises taimetellimuses. Metsataime hind on umbes paarkümmend senti tü-

Metsaühistu aitab Nõu saamiseks, taimede tellimiseks ja vajalike tööde planeerimiseks pöördu lähima metsaühistu poole. Kontaktid leiab: www.metsauhistu.ee/kontaktid.

Aasta viimased taotlusvoorud tulevad detsembris VIIO AITSAM

Sel aastal saavad metsaomanikud veel toetust küsida metsa uuendamis- ja inventeerimistööde eest.

etsa uuendamise toetust saab taotleda e-PRIAs või metsaühistu kaudu, metsa inventeerimise toetust saab küsida ainult metsaühistu kaudu. Metsa uuendamise toetus. Selle toetuse taotluse esitamise tähtpäev on juba 3. detsembril. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul on abikõlblikud ka eelmisel aastal tehtud tööd. Tuleval kevadel uuendustöid planeerivad metsaomanikud saavad osa selleks tehtud investeeringust tagasi küsida järgmisel aastal. Metsa uuendamise toetuse taotluse saab esitada e-PRIAs või metsaühistu kaudu. Ühistu kaudu taotledes on toetuse määr kaks korda kõrgem.

sinu mets

november 2O18

Metsauuendus.

Metsaomanike suure huvi tõttu suurendati suvel tänavust toetuse kogueelarvet. Esialgu oli metsa uuendamise toetusele kavandatud 950 000 eurot, pärast suurt taotluste mahtu esime-

ses toetusvoorus suurendas Erametsa keskuse nõukogu seda 1,25 mln euroni. II taotlusvooru eelarve on nüüd 500 000 eurot. Metsa inventeerimise toetus. Taotluse esitamise tähtpäev on 17. detsember. Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist. Metsa inventeerimise toetust maksatakse taotlejale üks kord kümne aasta jooksul, vaadatakse toetuse väljamaksmise kuupäeva. Inventeerimisandmed võivad olla kantud metsaregistrisse taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot, toetust saab küsida vaid metsaühistu kaudu. Infot toetuste taotlemise tingimuste kohta leiab erametsaportaalist toetuste lehelt: www.eramets.ee/toetused. Kohalike metsaühistute kontaktid leiab aadressilt: www.eramets.ee/metsa uhistud. Võta juba täna ühendust! ERAMETSAKESKUS

teated

Erametsaliit koostab taas valimiskompassi VIIO AITSAM

Valimiskompass aitab valijail orienteeruda erakondade metsanduslikes vaadetes.

dustada metsade vanuselise struktuuri ühtlustamist. Ühtlustada looduskaitsepiirangute kompenseerimine, mitte teha vahet Natura 2000 võrgustikku kuuluvate ja mittekuuluvate kaitsealade vahel. Uute piirangute kavandamisel näha planeerimise käigus ette omanikule saamata jääva tulu kompenseerimine ja katteallikad. Muuta riigile kohustuslikuks põhjalikum sotsiaalmajanduslik analüüs piirangute mõjust. Julgustada erametsaomanikke oma metsa eest hoolt kandma. Muuta füüsiliste isikute metsatulu maksustamist. Tagada metsasektori stabiilsus, soodustada investeeringute tegemist ja töökohtade loomist maapiirkondades.

Kompass näitab suunda vahetult enne valimisi Kui suund on teekardi abil kätte saadud, hakatakse kompassi abil orienteeruma. Erametsaliidu ning metsa- ja puidutööstusliidu koostatud paarikümnest küsimusest koosnev küsimustik kannab koondnimetust Valimiskompass 2019. Küsimustiku saadame kõikidele erakondadele. Kui vastused käes, koostame nende põhjal ja erakondade valimisprogramme analüüsides kompassi valijate jaoks. Kompass hakkab näitama niisiis erakondade hoiakuid metsanduse suhtes ja igal metsahuvilisel valijal on võimalus enne hääle andmist võrrelda oma ja valimistel osalevate erakondade vaateid metsanduse tulevikule. Erametsaliit on seisukohal, et metsanduse jaoks olulisi otsuseid tuleb langetada koostöös praegu koostatava metsanduse arengukava aruteluringides, seetõttu oleme me hoidunud väga detailsete küsimuste esitamisest, nagu näiteks kui suur peaks olema raiemaht ja kaitstavate metsade pindala – need küsimused jäägu teadlaste ja ekspertide otsustada. Esimesed valimiskompassi koostamise materjalid jõuavad erametsaliidu ning metsa- ja puidutööstusliidu kodulehtedele loodetavasti detsembris. Valimiskompass valmib ja jõuab kodulehtedele vahetult enne valimisi. Riigikogu järjekordsed valimised toimuvad 3. märtsil 2019.

Ühiskonnas käib lai arutelu metsanduse tuleviku üle. Erametsaliit on nendes aruteludes metsaomanike huvide kaitsmiseks teinud ja teeb ka edaspidi kõik selleks, et metsade majandamine oleks metsaomanikule tasuv ja meelepärane tegevus, et säiliksid töökohad, meie kultuur ja keskkond. Ei ole saladus, et ühiskonnas on huvigruppe, kelle väljapakutavad

alternatiivid metsade majandamisel ei sobi meie kliimavööndi metsadesse ja on vastuolus eraomandi olemusega. Erametsaliit on esindanud kõikide metsaomanike huve, olenemata nende liikmelisusest liidus. Osaleme läbirääkijana nii EL, Eesti riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ning teeme koostööd paljude huvigruppidega.

ANDRES TALIJÄRV Eesti Erametsaliidu tegevjuht

ii nagu metsa minnes on oht eksida, on oht eksida ka metsaasju arutades – see toob kaasa ohu teha valesid otsuseid. Selleks, et metsas mitte eksida, on soovitav kaasa võtta kaart ja kompass. Selleks, et metsaasju arutades ja otsuseid tehes mitte eksida, on vaja samasuguseid töövahendeid. Eesti Erametsaliit on koostanud metsaasjades orienteerumiseks Riigikogu valimiste eel erakondadele metsanduse teekaardi. See annab lühiülevaate Eesti metsades sajandi jooksul toimunust, metsade vanuselisest jaotusest, põlismetsade ja loodusväärtuste kaitsmisest ja metsade rollist tööandjana. Eraldi leiab käsitlemist metsanduse panus riigieelarvesse ja erametsade olulisus riigi majanduses. Kuus ettepanekut erametsanduse edendamiseks Selleks, et saaksime ka tulevikus olla metsarikas riik, kes oskab targalt oma metsi majandada, on erametsaliit teekaardis teinud järgmised üldistavad ettepanekud: • Suurendada Eesti metsarikkust ja pärandada oma lastele terved metsad. Selle saavutamiseks tuleb riigil soo-

Liit tegutseb kõikide metsaomanike huvides

Erametsaliit on tutvustanud teekardi sisu erakondade esindajatele, aitamaks neil metsanduses paremini orienteeruda, kui koostatakse valimiseelseid programme ja kavandatakse oma valimislubadusi.

Pilt on tehtud erametsas, kus omanikul on kombeks kõik noored tammed kasvama jätta. Mõne hooldusraie eel märgib ta muude puuliikide vahel kasvavad tammed märkelindiga.

•

• •

•

sinu mets

november 2O18

ametlik info

Varsti jõustub uus m Kevadel Riigikogus vastu võetud seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2019.

OLEV KRIST

•

maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik, maaeluministeerium

rvestades Eesti geograafilist asendit ja mullastiku eripära, on maaparandus meie tingimustes möödapääsmatu. Toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50% maatulundusmaast liigniiske ja selle sihipärane kasutamine raskendatud. Maaparandust tehaksegi selleks, et maatulundusmaad saaks sihtotstarbeliselt kasutada. Kuna süsteemid hõlmavad paljusid kinnisasju, on nende ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja hoiuks seadusega kehtestatud selged põhimõtted ja nõuded, mis peaksid tagama süsteemi kui terviku toimimise. Antud kirjatükis käsitleme neid seadusemuudatusi, mis võivad puudutada metsakasvatajat. Laias laastus jaguneb seadus kaheks: süsteemi ehitamine ja rekonstrueerimine ning maaparandushoid. Maaparandussüsteemi ehitamine Kõigi muude valdkondade ehitamise õigusraamistik Eestis koondati ehitusseadustikku, aga maaparanduse puhul tehti erand – süsteemi ehitamist ja rekonstrueerimist reguleerib terviklik maaparandusseadus. Siinkohal ehitamise osa peamised muudatused ja täiendused: • Õigusselguse huvides on sätestatud, et süsteem on maatüki oluline osa ehk maaomanik on ka süsteemi omanik. • Metsas paikneva süsteemi olulisemad osad on selle reguleeriv võrk ehk süsteemi maa-ala ja eesvool. Seni tõlgendati, et maaparanduse eesmärgist lähtuvalt saab reguleeriv võrk paikneda ainult maatulundusmaal,

sinu mets

november 2O18

•

aga uue seaduse kohaselt võib paikneda ka muu sihtotstarbega maal, kui see on vajalik süsteemi kui terviku toimimiseks. Näiteks kui süsteemi läbib avalik tee, siis on ka kuivenduskraavidel paiknevad tee-alused truubid reguleeriva võrgu osad. Süsteemi ehitamiseks on vaja taotleda põllumajandusametist projekteerimistingimused, ehitusluba ja kasutusluba. Loamenetlus on analoogne ehitusseadustiku vastava regulatsiooniga. Ametil on lubade menetlemiseks nüüd aega 30 päeva. Lihtsustatud on maaparanduse väikesüsteemi ehitamisega seotud nõudeid. Väikesüsteem (reguleeriv võrk kuni 50 ha) paikneb ühel kinnisasjal või ühe omaniku mitmel kinnisasjal. Ehitamiseks on vaja väikesüsteemi ehitusluba ja ehitamine toimub väikesüsteemi ehitamiskava alusel. Kraavkuivendusega väikesüsteemi ehituskava koostajale ja süsteemi ehitajale ei ole seaduses nõudeid sätestatud. Täpsustatud on süsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise võimalusi. Lisaks senisele põhjusele – toimimisvõime olulisele vähenemisele, võib see toimuda edaspidi ka piisava avaliku huvi olemasolul. Avalik huvi saab tuleneda näiteks planeeringust või muust õigusaktist. Suurendatud on maaparandusalal tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti vastutust. Muu hulgas ei ole projekteerijal õigust teha enda projekteeritud süsteemil omanikujärelevalvet.

Maaparandushoid Uues seaduses on täpsustatud ka maaparandushoiuga seotud regulatsiooni. Kui üldiselt lasub süsteemi hoiukohustus omanikul, siis maaparandusühistul (juhatusel) lasub hoiukohustus tema tegevuskavas ettenähtud ulatuses. Selleks, et tagada eesvoolude kaitse ja eriti hoiutööde tegemise võimalikkus, kehtestati eesvooludele kaitsevöönd ja seal inimtegevuse piirangud. Sellega on seotud ka muudatus metsaseaduses,

Eesti oludes on kraavitus majandatavas metsas tihtipe

mille alusel ei loeta raieks maaparandushoiutöö käigus süsteemi rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust. • Kui eesvool kattub veeseaduse alusel määratud pinnaveekogumiga, siis on hoiutöö kavandajal kohustus teavitada sette eemaldamise kavatsusest eelnevalt põllumajandusametit ja keskkonnaametit. Neid suuri eesvoole on ligemale 4000 km. • Viimasel ajal on tekkinud probleeme väljaspool süsteeme koondatud vee juhtimisega süsteemi – see tekitab süsteemis purustusi ja suurendab hoiutöö mahtu. Seaduses kavandatud regulatsioonist lähtuvalt toimub see tegevus edaspidi põllumajandusameti kooskõlastuse alusel ja kui süsteemi on vaja lisavee tõttu rekonstrueerida, siis see toimub lisavee juhtija kulul. Oluline on säte, mille alusel lisavee juhtija ühistu olemasolul

ametlik info

ERAMETSAKESKUS

maaparandusseadus

eale hädavajalik.

VAREM RAJATUD SÜSTEEMILE KASUTUSLOA ANDMINE Erametsades leidub süsteeme, mis on senini maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kandmata. Uue seadusega tehti nende arvelevõtmine paindlikumaks. Enne 2003. a 1. juulit ehitatud süsteemile loetakse kasutusluba antuks ja süsteem kantakse registrisse, kui: • see on tuvastatav kaardilt ja vastab nõuetele või • see on tuvastatav kaardilt, kuid nõuetele vastavusse viimiseks tuleb rekonstrueerida ja selleks on projekteerimistingimuste taotluse esitanud omanikud, kellele kuulub üle poole ühiseesvoolude pikkusest või üle poole reguleeriva võrgu pindalast. Kui süsteem ei ole tuvastatav olemasolevalt kaardilt, tuleb esmalt koostada süsteemi kohta mõõdistamisjoonis ja esitada see põllumajandusametile. Edasi lähtutakse samadest tingimustest, nagu on toodud eelmistes punktides. Nimetatud regulatsiooni alusel saab süsteeme arvele võtta kuni 31. detsembrini 2025. • Praegu veel kehtiva seaduse ajal ehitatud ebaseaduslikule süsteemil loetakse kasutusluba antuks, kui seda saab hinnata ehitusprojekti või mõõdistamisjoonise alusel ja see vastab nõuetele. Nendel tingimustel saab süsteemi arvele võtta kuni 31. detsembrini 2021.

osaleb maaparandushoiukulude katmisel põllumajandusameti määratud osakaaluga. Maaparandusühistu Uue seadusega muudetakse maaparandusühistu kehandit – mittetulundusühingu asemel on nüüd tegemist eritüübilise eraõigusliku juriidilise isikuga. Ühistu võimalik tegevus on seaduse alusel selgelt piiritletud – selleks on ühiseesvoolude hoid ja süsteemi toimimisega seotud avalikust või ühistu liikmete ühisest huvist tulenev tegevus. Ühistu asutamine muudeti demokraatlikumaks. Asutada saab, kui asutamiskoosolekul osaleb ja asutamise poolt on üle poole omanikest. Kui asutamiskoosolekul nõutav arv omanikke ei osalenud, saab korraldada korduvasutamiskoosoleku. Seal saavad ühistu asutada omanikud, kelle omandis on ühistu tegevuspiirkonnas üle poole ühiseesvoolude pikkusest või üle poole reguleeriva võrgu pindalast. Ühistu liikmete osamaks ja hoiukulud määratakse selle järgi, kui suur on liikmele kuuluv osa kogu süsteemist. Ühistu tegevus toimub tegevuskava alusel, milles määratakse ühishoiu ulatus ja kavandatakse vajalikud tegevused. Tegevuskava koostatakse vähemalt kaheks aastaks. Riiki esindab ühistus see ministeerium, kellel on suurem osa süsteemist. Riik saab olla ka ühistu asutajaliige. Olemasoleva ühistu tegevuse jätkamine Olemasoleva seaduse alusel asutatud ühistu, kes soovib tegevust jätkata ühistuna uue seaduse tähenduses, peab oma põhikirja ja tegevuse viima kooskõlla uue seaduse nõuetega. Uuendatud ühistu õigusvõime tekib tema kandmisel maaparandusühistute registrisse. Kande tegemiseks esitab ühistu hiljemalt 31.12 2019 registripidajale avalduse, uue põhikirja, üldkoosoleku protokolli, põllumajandusameti õiendi liikmete kohta ja arvamuse põhikirja maaparandusseadusele vastavuse kohta. sinu mets

november 2O18

ametlik info ARENGUKAVA

JAHT

Metsanduse uus arengukava valmib hiljemalt 2020. aastal Keskkonnaministeerium tutvustas oktoobri lõpu infopäeval metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava (MAK2030) algatamise ettepanekut ja avas materjalide avaliku tutvustuse, mis kestis 15. novembrini. Edasise kava järgi taotletakse MAK2030 algatamise ettepanekule Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Seejärel asutakse 2019. aasta alguses ettepanekus kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse koostöös huvigruppidega arengukava terviktekst. Valmiva arengukava seaduseelnõu koos seletuskirjaga saadab keskkonnaministeerium kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele huvilistele. Viimistletud eelnõu viiakse Vabariigi Valitsusse, kes saadab selle hiljemalt 2020. aastal Riigikogule vastuvõtmiseks. Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ja kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Lisainfo MAK2030 algatamise senise protsessi, metsanduse kaardistatud probleemide, alusuuringu ja MAK2030 algatamise töörühma kohtumiste kohta leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt: www.envir.ee/et/metsanduse-arengukavaaastateks-2021-2030.

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 24 isendit Hundijaht algas 1. novembril. Küttimismaht jagatakse välja mitmes osas. Esimeses osas on Mandri-Eestis lubatud küttida 22 ja Saaremaal 2 hunti. Esmane küttimismaht on suunatud nendesse piirkondadesse, kus huntide ründed koduloomadele on olnud kõige intensiivsemad. Järgnevates etappides määratakse küttimismahud ka ülejäänud piirkondadesse, et ennetada hundikahjusid. Keskkonnaagentuur tegi keskkonnaametile ettepaneku alustada hundijahti uutel ohjamisaladel. Seni piirnesid ohjamisalad maakonnaga, kuid uue süsteemi järgi saab alasid olema 20 ja enamus neist ulatuvad mitmesse maakonda. Ohjamisalade moodustamisel arvestati eelkõige hundile sobivaid elupaiku ja nende sidusust, alade piirid jälgivad suures osas jahipiirkondade piire. Lisaks arvestati loodusmaastike paiknemist, hundiasurkondade paiknemist ja liikumist ning toimunud hundirünnete kohti. Jahihooaja alguses käis uute ohjamisalade üle veel arutamine. Eelmise aasta seireandmete ja küttimissurve jaotuse põhjal näitab keskkonnaagentuuri prognoos hundi arvukuse kuni 25% langust. See peegeldub ka tänavuste hundikahjustuste väiksemas mahus. Võrreldes eelmiste aastatega on tänavune küttimismaht oluliselt väiksem. Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti.

RAINAR KURBEL

Allikas: keskkonnaministeerium

Allikas: keskkonnaamet

KINNISVARA

Lendorav

KINNISVARA RMK maatükkidele tehti 141 pakkumist Augusti lõpus toimunud enampakkumisel tehti RMK müüki pandud kinnisasjadele 141 pakkumist, järgmine enampakkumine oli septembris. Augusti enampakkumise alghind oli kokku 1,1 mln eurot. Müüki pandud 39 maatükist tehti 34 kinnistule 141 pakkumist. Septembri enampakkumise alghind oli kokku ligi 600 000 eurot. Müüki pandi 42 maatükki üle Eesti, kogupindalaga 203 ha. Riigikogu andis 2017. aasta jaanuaris RMK-le õiguse osta looduskaitsealuseid maid, selleks vajaliku katteallika leidmiseks müüb RMK maatükke, mis ei ole riigimetsa majandamiseks vajalikud. Need maatükid kaardistati inventuuriga. Näiteks on need muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumajanduslik maa. Allikas: RMK

sinu mets

november 2O18

Maapiiritoimingud muutuvad lihtsamaks Järgmisest aastast lihtsustub maaomanike jaoks maaüksuste piiride korrastamine, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. Selleks maa-amet kaasajastab katastriandmeid, millega piiriandmed, pindala ja kõlvikuandmed muutuvad täpsemaks. Piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Uute tehniliste lahenduste abiga muutub järgmise aasta jooksul näiteks võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud. Üksikasjalisema info kõigi uute võimaluste kohta leiab maa-ameti kodulehelt www.maaamet.ee. Alates 1. jaanuarist 2019 võtab maa-amet maakatastris kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Maaomanikele on ametil sellega seoses palve tutvuda oma maaüksuse andmetega maa-ameti geoportaalis: https://geoportaal.maaamet.ee/est/ Andmed-ja-kaardid/Maakatastri-andmed/. Andmetes võib esineda ebatäpsusi. Et andmeid kontrollida ja vajadusel parandada, palub maa-amet ebatäpsustest teada anda kas aadressil kataster@maaamet.ee või telefonil 675 0810. Allikas: maa-amet

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Ahti Ilves Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Allar Luik Guido Ploompuu Kalev Jaanson Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Peeter Kuuse Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Diether Masing Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Ülo Kuusik Uno Kiisholts Ahti Ilves Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Aarne Volkov Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 506 4759 505 4390 525 8199 5345 3698 5349 7454 5558 3777 522 6485 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 509 7926 5343 2528 5818 8289 5556 0125 5190 6202 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 516 9682 749 4814, 5667 0942 506 4759 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 529 9841 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Ühinenud Metsaomanikud (Rapla) Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Vooremaa Metsaühistu Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee ahti.ilves@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee allar.luik@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee kalev.jaanson@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee diether@eestimetsad.ee valdu@eestimetsad.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee ahti.ilves@metsauhistu.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee aarne.volkov@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Eesti elanike metsahoiakuid Esmakordselt käsitleti 2O18. aasta keskkonnateadlikkuse uuringus metsanduse teemat eraldi. Millega ollakse nõus ja millega mitte?

Täiesti nõus

Pigem ei nõustu

Pigem nõus

Üldse ei nõustu

Puit on keskkonnasõbralik materjal

Metsad on olulised kliimamuutuste (nt kliima soojenemise) leevendamisel

Eesti metsade raiemahud peaksid vähenema

Minu heaolu sõltub Eesti metsade seisundist

Viis, kuidas Eestis metsa hallatakse, on Eesti riigi siseasi

Puude raiumine on õigustatud ainult erandjuhtudel (nt kui puu on langemisohtlik)

Eestis on piisavalt rangelt kaitstavaid metsi

3,7O

3,57

3,49

3,32

3,15

16 5 15

3,OO

31 29 37 34 35 27

Hinnangute aritm. keskmine

Ei oska öelda

Metsade kaitse aitab kaasa majanduskasvule

Keda peetakse peamiselt vastutavaks Eesti metsade liigirikkuse säilitamise eest?

11 15

2,74

2,66

Minu tegevus mõjutab Eesti metsade seisundit

25%

50%

75%

2,29

2,19

100%

Pole vastutav

Kaudselt vastutav

Ei oska öelda

Metsaomanikud

8 7

Riigimetsa majandamise keskus (RMK)

8 9

Keskkonnaministeerium

12 9

Kohalik omavalitsus

Euroopa Liit

24 412

Riigikogu

Mina ise

Igal metsaomanikul on õigus piiranguteta oma metsi hallata

Otseselt vastutav

28 18

34 42

0% 25% 50% 75% 100%

Sinu Metsa saab ka koju tellida Metsa õppeleht

7 12

• Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee