Ühine mets by SA Erametsakeskus

Ă&#x153;hine mets

ISBN 978-9949-9784-8-9 ISBN 978-9949-9784-9-6 (pdf) Koostanud: Jaanus Aun Redigeerinud: Katrin Verma Toimetas: Regina Hansen Kujundas: Ivi Lipp

SA Erametsakeskus vĂ¤ljaanne 2018

Ühine mets On täiesti tavapärane, et metsamaa kuulub korraga mitmele isikule. Kahjuks ei ole harvad juhtumid, mil ühine metsamajandamine viib pingete, lausa tülideni. Kindlasti laheneb enamik olukordi omavaheliste kokkulepete teel ilma, et seaduseraamatut uurima peaks. Ja ometigi, kui ühisele keelele ei jõuta, on oluline teada, mis seadustes kirjas – milliste reeglitega enda õiguse tagaajamisel arvestama peab. Käesolev materjal toobki lugejani õigusmaailmast selle, mida ühis- ja kaasomandis oleva metsa omanikud teadma peaksid.

Mis on ühisomand? Ühisomand on mitmele omanikule ühiselt kuuluv omand, kus osad on kindlaks määramata. Näiteks abikaasadele ühiselt kuuluv metsakinnistu on ühisomand – seal ei ole paika pandud, kui suur osa metsakinnistust ühele või teisele abikaasale kuulub [1].

Mis on kaasomand? Kaasomand on mitmele omanikule ühiselt kuuluv omand, kus osad on mõtteliste osadena kindlaks määratud. See tähendab, et metsamaal ei ole sihte või piire, mis märgiks, milline osa metsast millisele kaasomanikule kuulub. On vaid teada, et näiteks 1/3 metsakinnistust kuulub ühele ja 2/3 teisele isikule. See, kuidas enda kaasomandiosa kasutada saab, ongi käesoleva trükise teema. Kuna ühisomandi kasutamisele kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid seadusesätteid, siis on allpool keskendutud kaasomandi haldamispõhimõtetele.

Kaasomandis oleva metsa majandamine. Aluspõhimõte Traditsiooniliselt võimaldab metsa majandamine tulu saada näiteks kasvava metsa raieõiguse või raie tulemusena saadud metsamaterjali müügist. Samas ei saa unustada, et metsa majandamine hõlmab ka kulutusi uue metsa kasvatamisele. Oluline on teada, kuidas kaasomanikud tulu teenimiseks ja kulude kandmiseks õiguslikult korrektselt käituda saavad. Asjaõigusseaduse kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Seega peavad metsa majandamist puudutavad otsused sündima kaasomanike kokkuleppe alusel. Sellise kokkuleppe olemasolu näitab kõigi kaasomanike poolt antud allkiri kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul. 4

Kui kokku ei lepita – kas enamus saab otsustada? Asjaõigusseadus lubab kaasomandis olevat asja kasutada enamuse otsuse kohaselt ühise asja tavapäraseks valdamiseks ja kasutamiseks. Kas see aga tähendab, et enamust omavad kaasomanikud võivad näiteks ühe kaasomaniku nõusolekuta sõlmida kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu või teha metsaraie ja müüa metsamaterjali? Siiski Kui kaasomandis olevalt mitte.

kinnistult võõrandatakse

Metsaraie võib kinnisasja olemust kasvava metsa raieõigust oluliselt muuta, väljudes tavapävõi metsamaterjali, pearase valdamise ja kasutamise raavad kõik kaasomanikud mest. Pigem on seaduses mõeldud tehinguga nõus olema. olukordi, kus kaasomanike enamuse poolt on vajalik võtta vastu otsus vältimatute hooldustööde tegemiseks (näiteks kuivenduskraavide puhastamine, üraskikolde likvideerimine). Ka arvestades asjaõigusseaduse teisi sätteid, tuleb asuda seisukohale, et metsa raie ja võõrandamisega seotud tehinguteks peab olema kõigi kaasomanike aktsept. Nimelt on asjaõigusseaduses norme, mille rikkumine võib aset leida, kui enamus kaasomanikest teiste tahte vastaselt näiteks kasvava metsa raieõigust müüks. Seadus kohustab kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist korraldama kõigi kaasomanike huvides ja hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest [2]. Raieõiguse võõrandamine suuremat kaasomandiosa omava kaasomaniku poolt võib rikkuda väiksemat omandiosa omava kaasomaniku huve. Seega – kui kaasomandis olevalt kinnistult võõrandatakse kasvava metsa raieõigust või metsamaterjali, peavad kõik kaasomanikud tehinguga nõus olema. Riigikohus on kinnitanud, et enamuse otsusest ei piisa.

Kui pahandus on juba tehtud Praktikas on paraku korduvalt ette tulnud, et keegi kaasomanikest teeb raie ja müüb puud teiste teadmata. Tegu on juba tehtud ning erilist kasu pole teadmisest, et lepingul oleks pidanud ka teiste kaasomanike allkirjad olema. Sel juhul on kahju kannatajal võimalik teiste kaasomanike nõusolekuta tegutsenud kaasomanikult hüvitist nõuda. Kahju saanud kaasomanik saab küsida rikutud asja hariliku väärtuse hüvitamist ehk tuleb välja arvestada raiutud metsa turuhind ning nõuda enda kaasomandiosale vastava osa väljamaksmist. Raiutud metsa hinna arvestamisel tuleb aluseks võtta raie ajal eksisteerinud puiduhinnad. Teine võimalus on nõuda enda kaasomandiosale vastavat osa sellest rahasummast, mida teiste teadmata metsa raiunud kaasomanik sai. Seega, kui omavolilisel raiujal õnnestus puitu müüa väga hea hinnaga, tasuks kahju kannatanud kaasomanikel nõuda hüvitist just sel alusel. Kahju tekitaja vastutus ei pruugi aga piirduda metsaraiest saadud raha jagamisega teiste kaasomanike vahel. Riigikohus on leidnud, et lisaks sellele tuleb hüvitada metsa taastamise kulud (eelkõige puude istutamine) ja teatud olukorras ka maksta hüvitist kinnisasja väärtuse vähenemise eest. Seega – uue metsa rajamise kulude tasumisest omavoliliselt raiet teinud kaasomanikul pääsu pole [3]. Praktikas tuleb kaasomanikel omavahelised vaidlused ise lahendada. Ei aita ei vallavalitsus, keskkonnaamet ega politsei. Kui teiste teadmata metsa raiunud kaasomanik vabatahtlikult hüvitist ei maksa, tuleb pöörduda kohtu poole.

Mitte ainult õigused – kohustused ka! Kõik metsa majandamisega seotud kulud peaksid kaasomanikud katma vastavalt oma osa suurusele kaasomandis. Kui mõni kaasomanikest metsa korrashoiu vastu huvi üles ei näita, võivad teised kaasomanikud teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid ilma teiste nõusolekuta. 6

Kindlasti on metsa korrashoiuks vajalik toiming näiteks tormimurru koristamine või kahjurite poolt kahjustatud puude eemaldamine, aga ka metsakraavide hooldamine, et ära hoida liigniiskuse tõttu metsa kasvu halvenemist või suisa hukkumist. Selliseks tegevuseks ei pea teiste kaasomanike nõusolekut küsima ja neilt saab nõuda kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osade suurusele.

Suutsimegi kokku leppida! Kaasomanikud kasutavad ühist metsa kokkuleppe kohaselt. Seadus ei nõua sellise kokkuleppe vormistamist ei notariaalselt ega ka mitte lihtkirjalikult. Kõiksugu hilisemate arusaamatuste vältimiseks oleks aga siiski oluline kokkulepe vähemalt kirjalikult vormistada – panna kirja, kes näiteks millist metsaosa kasutab. Kokkuleppe tekstile oleks hea lisada kaart, kus erinevate kaasomanike poolt kasutatavad Metsa korrashoiuks metsaalad tähistatud.

vajalikeks tegevusteks ei pea teiste kaasomanike nõusolekut küsima ja neilt saab nõuda kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osade suurusele.

Soovitatav on sellise kokkuleppe vormistamisel siiski pöörduda notaribüroo poole. Nimelt kui üks metsakinnistu kaasomanikest peaks enda mõttelise osa ära müüma, siis kehtib uue kaasomaniku suhtes kokkulepe ainult juhul, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Seega tuleks kokkuleppe olemasolu kohta kanda märge kinnistusraamatusse. Selleks on aga vaja vormistada notariaalselt tõestatud kinnistamisavaldus.

Dokumendid metsa majandamisel Enne metsatöödega alustamist peab metsaomanik esitama Keskkonnaametile metsateatise. Loomulikult kehtib see nõue ka kaasomandis oleva metsa suhtes. Asjaõigusseadusest tulenevalt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seetõttu menetleb Keskkonnaamet metsateatist ka siis, kui metsateatis on esitatud ainult ühe kaasomaniku poolt. Sellisel juhul lisab amet registreeritud metsateatise juurde ka teavituskirja kaasomandist ning sellest tulenevatest õigustest ja kohustustest. Teavituskirjas soovitatakse enne metsa majandamisega alustamist veenduda, et kavandatu vastab kaasomanike kokkuleppele või viimase puudumisel võtta teiste kaasomanikega ühendust kokkuleppe saavutamiseks. Kui aga kaasomanike kokkulepe ühise asja kasutamise kohta ehk kasutuskord on kantud kinnistusraamatusse, on see informatsioon siduv nii kaasomanikele kui kolmandatele isikutele. Nii arvestab ka Keskkonnaamet kasutuskorra kokkulepet metsateatise menetluse juures. Kui ühe kaasomaniku poolt metsateatise esitamine ei ole kasutuskorraga kooskõlas, siis Keskkonnaamet raiet ei luba. Nagu eelnevalt kirjutatud, peavad raieõiguse või metsamaterjali müümisel sellega päri olema kõik kaasomanikud. Seega peaks selline müügileping omama kõigi kaasomanike allkirju või sellele olema lisatud kaasomanike kokkulepe, mis näitab, et metsamüügi tehingu tegemine just sellisel viisil on kõigi kaasomanike jaoks vastuvõetav. Erinev on olukord siis, kui metsakinnistu on abikaasade ühisvaraks. Perekonnaseadus sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Seega ei pea metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse ostja veenduma eraldi teise abikaasa nõusoleku olemasolus, vaid lepingu sõlmimisel võib piirduda ühe abikaasa allkirjaga (teise abikaasa nõusolekut eeldatakse). 8

Kui kokkulepet ei tulegi Kahjuks võivad inimestevahelised suhted nii sassis olla, et ei suudetagi kokku leppida, kuidas ühist metsa hallata. Ühises omamises pettunud inimestel oleks võimalik toimida järgmiselt:  Üks kaasomanikest ostab ära kõigi teiste omanike mõttelised osad. Nii tekib kinnisasi, millel ongi üks omanik.  Kõik kaasomanikud on nõus enda mõttelise osa äramüümisega. Nii omandab keegi kolmas isik kaasomandis oleva kinnistu.  Kinnistu jagatakse reaalosadeks. Selle tulemusena saavad endistest kaasomanikest n-ö enda metsatüki omanikud. Jagamine võib aga tülis olevate kaasomanike vahel olla üsnagi keeruline – vaidlused, kust kohast täpselt reaalosade piirid tõmmata, võivad olla lõputud. Metsamaa jagamisel tuleb lisaks silmas pidada, et jagamine kaasKui omavahel kaasomanike poolt soovitud viisil omandi jagamises kokku peab olema ka maakorralduslikult võimalik. Näiteks peab leppida ei suudeta, tuleb maakorraldusseadusest tulenepöörduda kohtu poole. valt arvestama, et tagatud oleks kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee, kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsad ja selged piirid (arvestatakse looduslike piiridega), kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine jne. Kui omavahel kaasomandi jagamises kokku leppida ei suudetagi, tuleb kaasomandi jagamiseks pöörduda kohtu poole. Kohus võib otsustada, kas:  jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks;  anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas;  müüa asi kaasomanike vahelisel või avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel. 9

Seega, kui kokkuleppeni kaasomandi jagamise osas ei jõuta, võib kohus ühe kaasomaniku nõudel kaasomandi ka n-ö jõuga lõpetada. Kohus ei saa jagamise otsustamisest keelduda, vaid peab mõnel ülalnimetatud viisil kaasomandi lõpetamise ära otsustama. Kuna kohtu poolt tehtav lahend ei pruugi kõigile vaidluses osalejatele meeltmööda olla, tasub pigem pingutada, et omavahel asjad siiski klaariks saada ja kaasomand ise jagada.

Metsaühistu kui kaasomandi haldaja Mitmed metsaühistud, aga ka eraettevõtted pakuvad metsaomanikele metsa haldamise teenust n-ö võtmed kätte põhimõttel. Metsaühistu majandab pikaaegselt – raiub, istutab, hooldab ehk teeb kõike, mis omandi heaks kasutamiseks vaja. Selleks on vaja sõlmida metsa majandajaga leping, mis võiks olla koostatud selliselt, et iga metsatöö suhtes ei peaks lepingupartner kaasomanikelt eraldi nõusolekut saama. Muidu võib vajalike tööde ettevõtmine taas kord vaidlustesse toppama jääda.

Mõned piirangud Elus tuleb ikka ette situatsioone, kus üldiste õigusreeglite tundmisega olukorrale täielikku lahendust ei leita. Nii ongi küsitud, kuidas toimub kaasomandis oleva metsa haldamine, kui keegi kaasomanikest ei ole täisealine või mis juhtub siis, kui keegi kaasomanikest meie seast jäädavalt lahkuma peaks.  Kui metsaomanik on alalealine Kui metsamaa üks kaasomanikest on alaealine (kuni 18-aastane isik), on tema esindajaks lapsevanem (täpne termin on hooldusõiguslik vanem). Vanemal on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt, välja arvatud juhul, kui kohtu poolt on ühele vanemale antud ainuhooldusõigus. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus – seega peaksid mõlemad vanemad esindama last koos. Siinkohal on 10

aga oluline teada, et perekonnaseaduses on nimetatud arvukalt olukordi, mil lapse nimel tehingu tegemiseks on lapsevanemal vajalik kohtu nõusolek. Nendel juhtudel kontrollib kohus, kas tehing vastab lapse huvidele. Kaasomandi haldamise ja metsamaa majandamise seisukohast on oluline teada, et järgnevaid tehinguid ei või vanemad teha ilma kohtu eelneva nõusolekuta: — võõrandada ega koormata asjaõigusega (näiteks seada hüpoteeki või kasutusvaldust) alaealisele kuuluvat metsamaad; — osta alaealise omandisse metsamaad; — sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet. Metsamaa müüki, aga ka kaasomandis oleva metsamaa jagamist reaalosadeks ei saa lapsevanemad ilma kohtu eelneva nõusolekuta teha. Seadusest saab järeldada, et ka lapse nimel kaasomandi kasutamise kokkuleppe sõlmimiseks peab vanematel olema Metsamaa müüki, aga kohtu luba. ka kaasomandis oleva

metsamaa jagamist

Keerulisem on aga olukord alareaalosadeks ei saa ealise omandis olevalt metsalapse nimel ilma kohtu maalt kasvava metsa raieõigueelneva nõusolekuta se võõrandamisel. Kui üldreegli kohaselt võiks raieõiguse võõteha. randamise lepingu sõlmida selliselt, et seal on kahe lapsevanema allkiri, siis perekonnaseaduse §-st 187 tuleneb, et kinnisasja kasutusse andmise tehingut ei saa teha ilma kohtu eelneva nõusolekuta. Arvestades, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega kaasneb igal juhul kinnisasja kasutusse andmine, on lapse nimel raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimiseks vajalik eelnevalt saada kohtu nõusolek. 11

 Kui mõni kaasomanikest meie seast lahkub Ühe kaasomaniku surma korral läheb tema kaasomandiosa pärijatele üle. Kuigi vara ülemineku hetkeks on surma moment, tekib teatud segadus, kui kaasomandi osa pärinud isik sooviks saadud kaasomandiosaga koheselt tehinguid teha. Ühelt poolt eeldatakse kinnistusraamatu õigsust, mis tähendab, et isik, kes väidab end nüüdsest olevat metsamaa üks kaasomanikest, ei saa seda kinnistusraamatu andmete alusel tõestada – teda ei ole omanikuna kinnistusraamatus nimetatud. Teiseks võib olla ka teisi pärijaid, kes samale kaasomandiosale pretendeerivad. Et selgitada välja pärimiseks õigustatud isikud, viib notar läbi pärimismenetluse, mis lõpeb pärimistunnistuse väljaandmisega. Pärimistunnistus on tõend selle kohta, kes on surnud isiku pärijad. Samuti on selles märgitud pärijate pärandiosa suurus. Pärimistunnistuse ja pärija avalduse alusel parandatakse ka kinnistusraamatu kanded (kas kinnistuportaali või notari kaudu). Nii tekib ühe kaasomaniku siitilmast lahkumise korral paratamatult periood, mil kaasomanikud ei saa teha kokkuleppeid ühise asja kasutamiseks. Selleks tuleb ära oodata pärimistunnistuse väljastamine.

Tulundusühistu, aktsiaseltsi või osaühingu kaudu metsa omamisel on enda õiguste ja kohustuste teadasaamiseks oluline tutvuda ühingu põhikirjaga.

Muid ühiseid metsa omamise vorme

Selles trükises oleme käsitlenud ühiselt metsa omamist kaasomandi kaudu ehk juhtumeid, kus inimesed on n-ö otse metsaomanikeks. Samas saaks ühiselt metsa omada ka teistes vormides. Tõsi, sel juhul ei omata mitte metsa, vaid osalust äriühingus. Nii võib börsilt soetada mõne metsamaad omava ettevõtte väärtpabereid või olla mõne metsi omava osaühingu osanikuks või aktsiaseltsi aktsionäriks. 12

Tõenäoliselt kogub tulevikus populaarsust ka ühisrahastuse kaudu metsa omamine. Nii on mõned aastad tagasi asutatud tulundusühistu Eesti Ühismets, millega liitumisel ollakse koos tulundusühistu teiste liikmetega ühistu kaudu metsade omanikeks. Nii tulundusühistu kui aktsiaseltsi või osaühingu kaudu metsa omamisel on enda õiguste ja kohustuste teadasaamiseks oluline tutvuda ühingu põhikirjaga.

Lõpetuseks Kaasomandis metsa haldamisega saab hakkama küll, kui kõik kaasomanikud austavad teiste õigusi ning tunnevad vastutust ühise asja suhtes. Valmisolek kokkulepeteks on väga oluline, et pääseda tülikatest õigusvaidlustest ning keskenduda peamisele – metsa heaperemehelikule kasutamisele.

[1] Abikaasade poolt abielu kestel soetatud mets on nende ühisvara (kui abieluvaralepinguga ei ole kokku lepitud teisiti), kui aga mets on saadud omandireformi käigus, kuulub see abikaasale, kellele metsamaa tagastati. [2] Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-11 (15.06.2011) leidnud, et teiste kaasomanike nõusolekuta metsa raiumisel võib olla rikutud asjaõigusseaduse sätet, mis lubab kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. [3] Kahju hüvitamist kaasomanike vahelistes suhetes on Riigikohus põhjalikult analüüsinud lahendis nr 3-2-1-51-11. 13

................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................