AQVA Hotel & Spa

… avati 2008. aastal koos vee- ja saunakeskuse, kahe restorani ja spaakeskusega.

Hotell tegutses 75 toaga kuni 2013. aasta maini, mil AQVA avas peamajaga ühendatud juurdeehitise.

Uues hoones asub moodsa tehnikaga konverentsikeskus ja 45 kaunist numbrituba – sealhulgas kolm eriilmelist ja luksuslikku sviiti (jaapanipärane ZEN, idamaine 1001 Ööd, grandioosne Caesari sviit). 2017. aasta suvel läbisid kõik peamaja 75 numbrituba põhjaliku uuenduskuuri.

AQVAs saab keha kinnitada kahes restoranis: moodsas sohvabaaris Fresco ja Parqali resto & grillis.

Spaakeskus pakub üle 60 hoolitsuse alates küünehoolitsustest eksootiliste massaažide ja spaarituaalideni välja.

Vee- ja saunakeskus ootab lõõgastuma erinevatesse basseinidesse ja saunadesse, spordisõpradele annavad võimaluse virgutamiseks ujula, jõusaal ja mitmed treeningud.

Lastele pakub tegutsemislusti avar mängutuba.

… was opened in 2008 complete with a water and sauna centre, two restaurants and a spa centre.

The hotel operated until May 2013 with 75 rooms, then AQVA opened an extension that is connected to the main building.

The new building houses a conference centre equipped with state-of-the-art technology and 45 beautiful rooms, including three diverse and luxurious suites (ZEN in Japanese style, oriental 1001 Nights and grand Caesar suite).

All 75 rooms in the main building underwent a comprehensive renovation in the summer of 2017.

AQVA offers possibilities for eating in two restaurants: modern lounge Fresco and Parqali resto & grill.

The spa centre offers more than 60 treatments ranging from manicures to exotic massages and spa rituals.

The water and sauna centre provides relaxation in different pools and saunas, sports fans can indulge themselves in the swimming pools and the gym and they have various options for exercising.

Kids can get active in the spacious playzone.

Ajalooline Berliini Trahter

Tekst: Pamela Maran Allikas: koduloolane Odette Kirss Fotod: Pamela Maran, arhiiv

Rakvere kesklinnas asuva Berliini Trahteri hoone on eri toidukohti võõrustanud üle 150 aasta ja pakub tänagi ajaloolises miljöös kõhutäidet. Kuigi maja kirju minevik viitab vahutavale õllele ja värvikatele kõrtsipidajatele, on tänane Berliin märksa vaguram ja pakub hea õlle kõrvale hoopis tervislikku toitu.

Üle kahe sajandi tagasi talutati Berliini hoone platsil loomi mõisa karjamaale. Ei mingit linnaglamuuri ega õhtust õlletamist. Kui Rakverest sai 1783. aastal kreisilinn, hakkas kant tasapisi ka linnalikuks kujunema.

Berliini Trahteri ala on läbi aegade kuulunud rikastele ja edukatele. Alguses oli puulobudikuga kinnistu omanik kõige varakam rakverelane Johan Andreas Rosenmarck, hiljem leskproua Sophie Juliana Baroth. 1864. aastal kerkisid krundile uued hooned, kinnistu omanikuks sai Peipsi-äärne vanausuline Semjon Babin.

Aastat 1866 võib pidada Berliini Trahteri alguseks, sest juba siis märgiti ajalooürikutesse, et Babini majas tegutses trahter nimega Berliin.

Trahteri rentnik Pavel Pervoi oli legendi järgi omamoodi mees, linna suurim kõrtsipidaja ja päris varakas taat. 1877. aastal omandas krundi vene kaupmees Ivan Filipi poeg Blächin. 11 aastat hiljem lõppes Berliini trahteri kuulsusrikas teekond suures põlengus, mis sai alguse hobupostijaama trahterist Plevna. Ühes numbritoas läks petrooleumilamp ümber ja süttis põleng, mis hävitas tänava lõpuni kõik puumajad, sealhulgas Berliini.

Juba aasta hiljem visandas Rakvere tuntuim ehitusinsener-arhitekt Friedrich Ferdinand Modi uue trahterihoone projekti. 1889. juunis kiitis linnavalitsus selle heaks ning algas ehitus. Seekord enam puiduga ei riskitud ning uut hoonet hakati ehitama telliskividest. Majja tulid elukorter, trahteri ruumid, köök, piljardiruum, numbritoad ja veel mõned väiksemad abiruumid.

Modi projekteeritud hoone on tänase Berliini Trahteri lõunapoolne osa kuni tulemüürini. See on püsinud varsti juba 130 aastat. 20. sajandi alguses ehitas maja uus omanik Aleksander Eduard Rossman hoonet põhja suunas pikemaks. 1930. aastail oli majas üheaegselt neli kauplust. Teine maailmasõda tegi omad ümberkorraldused ja nii tekkisid hoone vanemasse osasse võõrastemaja Põllumeeste Kodu ja söökla Tervis. Maja põhjapoolses osas oli esialgu kauplus, hiljem piimabaar.

Hoone võõrustas veel erinevaid ärisid, kuni 1994. aastal sai maja omanikuks Tõnu Läänemets. 1998. aastal võttis pinna rendile ettevõtja Roman Kusma, kes avas seal taas Berliini Trahteri. 2003. aastal müüs ta firma Trahteri baarmenile, kes 2008. aastal tegevuse lõpetas.

Roman Kusma nägi 2013. aastal tühjaks jäänud hoones võimalust vana armastus lõkkele puhuda ning aasta hiljem avas Berliini Trahter taas uksed linnarahvale. Täielikult renoveeritud õdus toidukoht on Rakveres tuntud toekate ja imemaitsvate roogade poolest. Kusjuures – isegi valge suhkruta magustoidud on menüüs olemas.