Baruto – legend Jaapanis ja Eestis

Baruto –

legend Jaapanis ja Eestis

"Ta saavutas Jaapanis praktiliselt kõik, mida saavutada annab, aga katus ära ei sõitnud. See on hämmastav ja väga äge," ütles Kaido Höövelsoni sõber Sander Maripuu mulle Jaapani pealinna Tokyo ühe kõige käidavama ristmiku kõrval 2019. aasta augustis.

TEKST: EINAR ELLERMAA FOTO: SVEN ARBET Sander oli tulnud Tokyosse judo MMile ning mina ja Baruto olime tulnud raamatu "Baruto. Rääkimata lood" jaoks üle vaatama kohti, kus Kaido tegi Baruto nime all tegusid, mis ei teinud Jaapanis kuulsaks ainult teda, vaid ka terve Eesti. Kaido seda lauset ei kuulnud, sest ta jäi kalaturule ostma riisikausse ja me pidime teda tänaval ootama. Olime hommikul Kaidoga läinud Tokyo hiigelsuurele kalaturule, kui Sander helistas, ütles, et on Tokyos ja uuris, kus Kaido Tokyos parajasti on. See öösel püütud mereandidest tulvil kalaturg on mitu korda suurem kui Tallinna keskturg, aga palju tugevama mulje jättis Baruto kuulsus. Ta ei saanud minutikski rahu, sest kogu aeg tahtsid nii müüjad kui ka ostjad koos temaga pilti teha. 2019. aasta augustiks, kui Jaapanisse sõitsime, olid raamatu tarvis jutud juba räägitud ning reis pidi lisama detaile ja fotosid. Tagantjärele võib öelda, et raamat oleks saanud palju kehvem, kui kirjastaja

Tiina Ristimets poleks seda reisi eelarvesse võtnud. Ma olin kuulnud küll, et Baruto on Jaapanis väga austatud ja tuntud, aga seda, kui lugupeetud ja kui kuulus ta seal tegelikult on, ei osanud ma üldse ette kujutada. Ta ise sellest ei räägi ju. Nagu Sander mainis, Kaidol katus ära ei sõitnud. Ta on jäänud tagasihoidlikuks maapoisiks, kes teostas lausa võimatuna näiva unistuse.

Kui mu sõber käis Jaapani-reisil seltskonnaga erinevatest Euroopa riikidest, ütles ta oma päritolu kohta lihtsalt, et tema on samast väiksest riigist, kust Baruto, ja tema sõber kirjutas Barutost hiljuti raamatu. Kogu edasise reisi aja pälvis ta erilise kohtlemise, sest tunneb inimest, kes tunneb jumalat ehk Barutot.

Kõigepealt meenutame, mis see praktiliselt kõik on, mida Baruto Jaapanis saavutas ja mille tõttu ta seal nii lugupeetud on. Ja siis vaatame, milline on tema praegune elu Eestis. Käisin tal Lääne-Virumaal Pajustis külas.

JAAPANI AASTAD

Baruto tõusis Jaapanis kõigest kahe aastaga (2004–2006) profisumo kõrgeimasse divisjoni ja seal nelja aastaga ozekiks, keda on sumohierarhias vaid üksikud. Aastas toimub kuus sumo suurturniiri ja iga turniiri järel selgub uus profisumo edetabel. Oma tippajal oli Baruto edetabelis sageli teine, jäädes alla vaid tollal ainsale yokozunale, mongolile Hakuhole.

Pärast 2012. aasta jaanuariturniiri võitmist jäi Barutol sumo ülima, yokozuna tiitli omistamisest puudu vaid üks turniirivõit, aga teda hakkasid vaevama vigastused ja 2013. aasta septembris teatas ta sumost loobumisest. Kaido ütleb lühidalt, et keha väsis ja ka vaim ei tulnud enam järele.

Kuidas kõik alguse sai

Audentese koolis judot teinud Kaido Höövelson oli katsetanud treener Riho Rannikmaa juhendamisel ka sumot ja jäänud silma Eestis käinud Jaapani sumotreenerile Kazuo Kurazonole. Rannikmaa rääkis 2003. aastal Jaapanis käies Kaidost ka sumoföderatsiooni presidendile Hidetoshi Tanakale, kes saatiski 2004. aasta veebruariks lennukipileti.

Algasid visad sumo ja jaapani keele õpingud. Keelt õppis Kaido nii, et kirjutas kaaslastelt ja telerist kuuldud sõnu ja väljendeid häälduse järgi üles ja kordas neid. Kõrgliigasse tõustes suutis Baruto juba telele ja ajalehtedele jaapani keeles intervjuusid anda.

Baruto oli sumo ajaloo kaheksas välismaalasest ozeki ja teine eurooplane pärast bulgaarlast Kotooshut. Japan Times kirjutas pärast Baruto ozekiks saamist, et selle mittejaapanlasest ozeki-maailma uustulnuka iga liigutust jälgivad nüüd mitte enam ühe, vaid kahe rahva silmad. Spordisaavutused, avatud olek ja hea suhtlemisoskus tõid Barutole tohutult fänne ja seesama Hidetoshi Tanaka nimetas Barutot Jaapani kõige populaarsemaks sumomaadlejaks. Baruto kohtus sumomaadlejate esindajana näiteks Lady Gaga ja Robert DeNiroga.

Ozekiks tõusmisega algas Baruto elus aeg, kus ta vahel oli kuu jooksul kodus vaid mõne õhtu, sest tohutult oli esindamiskohustusi, koosviibimisi sponsoritega ja ka ajakirjanduse huvi oli meeletu. Mida kõrgemale Baruto sumohierarhias jõudis, seda rohkem leidus neid, kes tahtsid tema seltskonnas olla ja teda kostitada. Niisugune on keskmisel või heal järjel jaapanlase elustiil – talle on prestiiži küsimus toetada sumomaadlejat ja käia koos temaga väljas.

Ka tänavale või söögikohta minnes pidi Baruto alati arvestama pideva inimeste tähelepanu ja sooviga koos pilti teha. See kuulsus on

Tublid õpilased. Treenerid Kaido ja Meelis Höövelson õpilaste-medalivõitjate Agnes ja Kärolin Tammrega. Sumo Euroopa meistrivõistlustel tänavu juulikuus Poolas sai Kärolin kuni 73 kg kaalus U16 vanuseklassis 2. koha, U18 klassis 3. koha ja U16 naiskonnaga 2. koha. Agnes sai kuni 65 kg kaalus U16 vanuseklassis 2. koha ja U16 naiskonnaga

2. koha. Foto: erakogu

22. jaanuar 2012. Baruto on saanud yusho ehk võitnud kõrgliigaturnii-

ri ja teda ootab Imperaatori karikas. Foto: erakogu

kestnud tänaseni. Telesaatejuhitöö tegi Baruto tuntuks veel ka nende jaapanlaste hulgas, kes sumo käekäiku ei jälgi. Teletöö üheks eelduseks oli väga hea jaapani keele oskus.

Eestlane Baruto tutvustas jaapanlastele Jaapanit

Teletöö plaanid sündisid mõttevahetusest mänedžeriga. Kuna ta läks televisiooni nii kõrge sumomaadleja positsiooni pealt nagu ozeki, siis ei pidanud alustama nii madalalt nagu sumos ja sai kohe korralikku palka. Kaido on tunnistanud, et rahalises mõttes oli Jaapani teles töötasu selline, et headel aegadel võis riigikogulase palgale ühe nulli lisada.

Baruto hakkas tegema kahte saadet erinevates telekanalites. Ühes saatesarjas oli tema töö sõita rongiga mööda Jaapanit, astuda väikestes kohtades rongist maha, maitsta kohalike restoranide toitusid ja kommenteerida neid. Teine saade oli reisisaade – saatejuht sõitis kuhugi, kõndis iseloomulikes paikades ning kommenteeris, mida ta nägi ja tundis. Seega eestlane Baruto tutvustas jaapanlastele Jaapanit. Telesaadete tegemise ajal läbis Baruto mööda suurt riiki kümneid tuhandeid kilomeetreid ja nägi palju niisugust Jaapanit, mida sumomaadlejana polnud näinud. 17. jaanuaril 2017 sündis Kaido ja Elena poeg Taar. Kaido tahtis rohkem ruumi elamiseks, enam kodus olla ja näha last kasvamas. Kui ta 2018. aasta märtsis ütles telebossidele, et lõpetab saadete tegemise, ei mõistnud need absoluutselt tema otsust ja hakkasid lausa nutma. "Siis hakati omakorda tegema telesaateid sellest, miks ja kuidas ma loobun oma karjäärist. Juhtus nii, et kaks ja pool kuud jätsin ma teleekraanil Jaapani rahvaga hüvasti," rääkis Kaido algul mainitud raamatus.

Kaido meelest polnud Jaapanis üldse ühtegi inimest, kes poleks imestanud, miks ta ometi tahab niisugusest hiilgavast karjäärist loobuda ja kolida Eestisse maale elama. Aga nii läks.

Jaanuaris saab Taar juba viieaastaseks.

TAGASI EESTISSE

Ligi neli aastat tagasi Jaapanis telekarjääri lõpetanuna otsustas Baruto koos Vladivostokist pärit abikaasa Elenaga, et nende elu jätkub Eestis ja maal. Nad kolisidki Vinni-Pajustisse ostetud majja roheluse keskel. Uurisin, milline on Kaido ja tema pere praegune elu.

Milline on olnud sinu elukorraldus viimased kaks ja pool aastat, kui jagad end Tallinna ja koduvalla Vinni vahel? Üldiselt jagan oma nädala kaheks osaks. Esmaspäevast neljapäevani käin Tallinnas Riigikogus tööl, igal õhtul sõidan tagasi koju oma armsasse pesasse abikaasa ja poja juurde. Reede, laupäev ja pühapäev on kodused

Foto: Priit Simson

päevad. Nädalavahetusel käin oma farmis ja puhkemajas ning annan Vinni spordihoones lastele sumotrenne. Neid on siin erinevas vanuses, alates 12. eluaastast kuni 22aastasteni. Põhitreener on mu vend Meelis, mina liitun nädalavahetustel.

Oled öelnud, et tänu Jaapani rahvale oled sa see, kes sa täna oled. Millal sa viimati käisid Jaapanis? Viimati käisin 2020. aasta veebruaris koos tolleaegse peaministri Jüri Ratase delegatsiooniga.

Riigikogu liikmena oled sa ka nagu Eesti rahva saadik Jaapanis, kes suudab oma sidemetega Eestit ja Jaapanit lähendada. Viiruskriis vähendas vist suhtlemist kõvasti? Reisimine on tõesti peatuTa ei saanud nud, nii et Jaapani dele- minutikski rahu, sest gatsioonide vastuvõtmist sisuliselt ei ole. Aga oma kogu aeg tahtsid nii esmaspäevi võin ikkagi vahel kutsuda sinisteks esmaspäevadeks. Jaapanlased müüjad kui ka ostjad koos temaga pilti teha.ärkavad meist kuus-seitse tundi varem ja kella nelja paiku hakkavad kõned ja meilid tulema. Nad muidugi ootavad, et saavad kohe vastuse. Mõne aastaga on nad hakanud siiski rohkem aru saama, et meie päev algab palju hiljem.

Mul on Eestis koostööpartnerid, kellega viime kaupu Jaapanisse. Koroonakriis on näidanud, et jaekaubandus õitseb. Tellimused Jaapanist kasvavad. Kaubasaajatelt tuleb ka mulle ridamisi küsimusi.

Kahel-kolmel õhtul või hommikul siis kirjutan e-kirju ja helistan Jaapanisse. Neid tegemisi saan ma reguleerida – kiiremad asjad teen kiiremini, kui on keerulisem mure, siis võtan rohkem aega.

Jaapanist külalisi tõesti enam ei käi. Piirid on

Foto: Tiit Blaat

kinni. Kogu aeg saime 90 päevaks Jaapanisse viisavabalt. Nüüd on saatkonnast viisat vaja, aga viisasid antakse ainult erijuhtumitel ja pärast kohalejõudmist pead kümme päeva lennujaama kõrval hotellis karantiinis olema. Toast välja minna ei tohi, telefoni pead laadima mitu äppi, mille kaudu su liikumist kontrollitakse. Korra päevas tehakse ka videokõne, et kuulda ja näha, kus sa oled. Kusjuures need kümme päeva hotellitoas pead sa ise kinni maksma. Pole just meeldiv reis. Inimesed, kes räägivad, et meil on koroonapiirangutega üle pingutatud, võiks vaadata natuke laiemat pilti, mis mujal maailmas toimub. Ma arvan, et Eesti piirangud on igati mõistlikud.

Kui me 2019. aasta augustis sinu raamatu kirjutamise ajal koos Jaapanis käisime, tegid sa ka ühe kartulivahvlite esitluse sealsete kaubanduskettide inimestele. Kuidas neil vahvlitel läheb Jaapanis? See on toode, mis on väga-väga hästi vastu võetud. Ei uskunud ise ka, kui alustasime. Peaaegu aasta läks aega, enne kui toote üldse Jaapanis turule saime. Nüüd on selline seis. Kaua aega läks ikka üks konteiner nädalas, aga viimane kord läks juba kuus. Ka see kogus on alles piisake ookeanis.

Sa oled ju valla kogukonnas ka aktiivne ja usaldusväärne tegelane, kelle poole sageli pöördutakse muredega. See on natuke nagu sotsiaalne vastutus. Mul on suur tutvusringkond. Kes vajavad abi ja ma ise ei saa aidata, siis otsin kellegi, kes saab. Kuna silmaringi ja elukogemust juba on, siis saan inimese õigesse kohta suunata. On väga erinevaid muresid. Kellel ronis kass puu otsa, kellel pole kartuleid, kelle puupliit ei tööta enam, kellel on tänavavalgustuspost otse maja ees, kes palub aidata kergliiklustee valla eelarvesse saada. Ma liigun palju ringi ja suhtlen inimestega, sealt tulevad need mured ja ka lahendused. Iga päev tuleb mõni niisugune soov ja ma üritan ikka aidata, kui see minu võimuses on. Kui kogu vaba aja ninapidi uudistes või sotsiaalmeedias ei ole, siis jääb aega küll niisuguste asjade jaoks. Kas su veised on alles? Jaa. Mul oli 70 looma, aga olen põhikarja vähendanud. Võtsin natuke teise suuna ja üritan kasvatada loomi mitte lihtsalt müümiseks, vaid tõsta liha kvaliteeti. Selge on see, et nii väikse karjaga kasumit ei teeni ja see on pigem hobi. Ütleme nii, et kui juba peale maksta, siis tahaks seda tegevust nautida ka, nii tööd kui ka head liha. Seda ostavad restoranid, mitte poed. Anguse liha on loomalihadest kõige enam marmorliha moodi. Oleme ju n-ö sealiha rahvas, aga maitse-eelistused muutuvad ja meie inimesed on hakanud head loomaliha ja mereande hindama. See ehtne marmorliha Eestis kaubaks hästi ei lähe, sest on liiga kallis ega vasta ka meie inimeste maitsele.

2018. aasta kevadel lõpetasid Tokyos kõikide hämmastuseks neli aastat kestnud telekarjääri ja tulid pärast 14 Jaapaniaastat naise Elena ja poja Taariga Eestisse, et laps saaks kasvada looduse keskel ja sina saaks olla lapse kasvamise juures. Ilmselt oled palju kordi mõelnud, et küll see oli üks õige samm? Oleme abikaasaga sellest aeg-ajalt ikka rääkinud. Oleme väga õnnelikud, et Eestisse tulime. Eks ma olen selline eluaegne vastuvoolu ujuja, et kui enamik läheb ühes suunas, siis mina tahaks proovida ka teist suunda. Muidu ei saa ju teada, kas minna teistele järele või valida oma tee. Kui oleks Jaapanisse jäänud, küllap siis oleks seal ka leidnud võimalused elada nii, et ise rahul oleks. Meil kõigil on palju võimalusi meie ajal. Tuleb lihtsalt enda ümber vaadata, mis tööriistakasti saad kasutada. Ma ei kahetse neid otsuseid, mis ma olen teinud, pigem kahetsen neid, mis on tegemata jäänud.

HUVITAV TEADA!

19aastane ja 196 cm pikkune Kaido kaalus Jaapanisse sõites 130 kilo. Sumo tippajal kaalus ta üle 180 kilo. Enne esimest turniiri pani sumotalli pealik talle maadlejanimeks Baruto, mis tähendab baltlast või Balti merd. Jaapani profisumo liit (Nihon Sumo Kyokai) on jaotanud sumomaadlejad (kokku üle 800 sumoprofi) vastavalt tugevusele kuude divisjoni. Kõrgeimas divisjonis makuuchis on 42 maadlejat ja viis tugevusastet: yokozuna (2 maadlejat, aga võib olla ka 1), ozeki (4 maadlejat, aga võib olla ka rohkem või vähem), sekiwake (2 maadlejat), komusubi (2 maadlejat) ja maegashira (32 maadlejat, vastavalt yokozunade ja ozekide arvule mõni vähem või rohkem). Baruto tõusis niisiis ozeki tasemele. Tema üheks tipphetkeks oli 2012. aasta jaanuariturniiri võitmine skooriga 14:1, Imperaatori karikas ja 10 miljonit jeeni preemiat. Ainukese kaotuse sai ta yokozuna Hakuholt turniiri viimasel päeval.

2022. aastal tähistab Rakvere 720 aasta möödumist Lübecki linnaõiguste saamisest. See on väärikas vanus LääneVirumaa südameks olevale linnale, mida iseloomustavad rikas kultuuri- ja ajalugu, kiire areng, omanäoline miljöö, atraktiivne elukeskkond ja eripalgelised ettevõtmised. Juubelipidustused kulmineeruvad juunis toimuvate Rakvere linna päevadega. Rakveres on huvitavaid tegevusi igas eas külalistele – tere tulemast!

Foto: Janek Seidelberg

10 PÕHJUST, MIKS KÜLASTADA RAKVERET

1. Ideaalne koht mõnusaks linnapuhkuseks Rakvere asub Tallinnast vaid ühetunnise ning Tartust ja Narvast umbes pooleteisetunnise sõidu kaugusel. Tallinnast Haljalani toob Rakverre neljarealine maantee. Nautige koos pere või sõpradega sisukat linnapuhkust Rakveres!

2. Sündmusterohke ajalugu Rakvere ajalooline maamärk on Vallimäel kõrguva võimsa ordulinnuse varemed, mille asemel asus ammustel aegadel üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Tarvanpea asulat mainitakse esimest korda Läti Henriku kroonikas juba 1226. aastal. Tänapäeval pakub Rakvere linnus palju põnevat nii suurtele kui väikestele.

Foto: Kaupo Kalda

möödumist Rakverele Lübecki linnaõiguste andmisest. Rakvere ajaloolise nime Tarvanpää järgi valminud tarva kuju on 7,1 meetrit pikk, 5 meetrit kõrge ja kaalub 7000 kg. Taiese autor on skulptor Tauno Kangro. Arheoloogilised väljakaevamised tõendavad, et taolised loomad on tõepoolest kunagi Rakvere mail elanud.

4. Põnev arhitektuur Uuenenud linna esindustänav – Pikk tänav – kutsub imetlema vanalinna arhitektuuriajalugu. Omanäoline tänavamööbel, efektsed tänavavalgustid ja kaunid lillekastid pakuvad üllatusi igal sammul. Pikk 22 asuval platsil avaneb unikaalne võimalus kiigata 150 aasta tagusesse linnamiljöösse. Väljakul asub ka Rakvere linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani skulptuur. Kuulsate kollaste kuplitega urbanistlikul Rakvere Keskväljakul tuleb kindlasti mälestuseks teha selfi linna aukodanikule Arvo Pärdile pühendatud skulptuuri „Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas“ juures. Keskväljaku ääres on Ferdinand Gustav Adoffi projekteeritud ajalooline turuhoone ja üks Eesti esinduslikumaid pangahooneid. Lisaks leiab Rakveres sümbolite arhitekti Alar Kotli projekteeritud Rakvere gümnaasiumi ja Pauluse kiriku.

Foto: Vladislav Musakko Foto: Rivo Veber, visitestonia

6. Meeldejäävad maitseelamused Mõnusaid maitseelamusi pakuvad Rakveres restoranid Parqali ja Villa Theresa, Sarviku grillresto, Berliini Trahter, Art Cafe, Pihlaka ja Rohuaia kohvikud, Pätsi pitsakohvik, Würtspagar, Sushi Tiger, Bamboo Garden, Virma pubi, Ararat Grill ja mitmed teised kohad.

7. Mugavad hotellid Naudi Rakveres kultuuri-, pere- või spaapuhkust – või veelgi parem, ühenda need!

8. Maalilised rohealad Rakvere kutsub nautima kaunist loodust ja pikki jalutuskäike. Igal aastaajal pakub vaimu- ja hingekosutust mõnus tiir Rakvere tammikus, rahvaaias, kirikupargis ja teistel rohealadel.

Foto: Ain Liiva

5. Eripalgelised ettevõtmised Rakveres on läbi aegade korraldatud suurejoonelisi kultuuri- ja spordiüritusi ning siin keeb kirev kultuurielu. Muide, Rakvere oli pikka aega Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater. Ka 2022. aastal on oodata nii linlaste kui linna külaliste seas populaarseid suurüritusi – Rakvere linna päevad, teatrifestival Baltoscandal, Eesti meeste tantsupidu, rahvustoitude ja -kultuuri festival Kamalammas jpt.

Foto: Ain Liiva 9. Vaba aja ja spordivõimalused Rakvere on Euroopa spordilinn 2022! Siin on mitmekülgsed võimalused aktiivne olla – kaasaegsed välijõulinnakud, linnastaadion, vaheldusrikka maastikuga Palermo terviserajad, tenniseväljakud, discgolfirada ja kergliiklusteed. 2022. aastal valmib Kastani tänaval atraktiivne peremänguväljak, kus jätkub tegevust igaühele vanuses 1–100.

10. Inspireerivad muuseumid Ainulaadne Eesti politseimuuseum pakub avastamisrõõmu igas vanuses teadmishimulistele külastajatele. Kindlasti tasub tulla siis koos pere noorimatega! Interaktiivses muuseumis saavad külastajad läbi isetegevuse ja mängu kogeda politsei tööd. Linnakodaniku majamuuseumis, mis asub 17. sajandil Rakverele tüüpilises hoones, saab heita pilgu 100 aasta tagusele eluolule.

Turismiinfo: visitrakvere.com Visitrakvere visitrakvere Kultuurikava: kultuuriaken.visitrakvere.com Rakvere linn www.rakvere.ee