Toomas Kaskmann: hingerahu on elus kõige tähtsam

Toomas Kaskmann:

hingerahu on elus kõige tähtsam

Rakvere ajaloolisel Pikal tänaval asuv ateljee on kunstnik Toomas Kaskmannile olnud juba viimased kuusteist aastat privaatne loomeruum, kus fantaasia pintsli abil valla pääseb ning aeg sobivas rütmis tiksub. Ühetoalise korteri mõõtmetega ruumi toob vabaduse just energeetiline avatus, mida kaugeltki iga koht pakkuda ei suudaks.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTOD: SERGEI ZJUGANOV

Toomas Kaskmann (68) alustab hoogsalt sisukat juttu enda ateljeest, elust ja loomingust vaid mõni sekund pärast minu teretavat käepigistust.

Tagasihoidlikus ateljees toimetav kunstnik toonitab, et materiaalsete aspektide asemel on koha sobivusel määravaks just selle energeetiline avatus, millest tunded isiklikult märku annavad. Sellega seoses viitab ka kõrval seisvale kirikule, mida omal ajal ju sugugi iga põllunurga peale ei soostutud ehitama. "Õige koht annab hingamise. Mitmekümne korteriga ümbritsetud paneelmajas poleks mul vabadust, vaid tekiks surutis ning

informatsioon ei pääseks ligi. Mind ei päästa tohutu ruum, sest ümbruskond on see, mis mõjutab," selgitab Toomas, kes pole küll Rakveres sündinud, kuid on linnaga tänu oma sugulastele ja tegemistele alati seotud olnud.

Maksimaalselt avatuna hoiab Toomas lisaks kunstimeelele ka ateljeed ennast, kuhu kõik huvilised on oodatud tema loominguga tutvuma. Selline spontaansus on välismaalastele palju omasem kui eestlastele. "Siin tiksub aeg nagu Pariisis – elu käib ka õhtul täies hoos, mitte vana malli järgi, kus uksed kell viis sulguvad, kõik on lukus ja vaba maailma olek puudub," ütleb kunstnik ning vastab hetk hiljem ühelt riigikogu liikmelt saabuvale telefonikõnele, kes meie intervjuu lõpus soovitud maalile järele tuleb, huviga teisigi maale uurib ja lahkeid tänusõnu jagab. Toomase maalid on rännanud tema pisikesest ateljeest mitmel eri otstarbel iga ilmakaare suunas. Ta toob näite kohtumisest Jaapani turistidega, kes oma ärikliente alati äärmiselt kõrgelt väärtustavad ning neile tänutäheks väärt meeneid kingivad.

Tehniline taip ja kunstihing ühes

Lisaks kunstile on Toomast lapsest peale huvitanud tehnika. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta kogenud meistri juurde autode maailma avastama, mis tõi leiva lauale järgnevad veerand sajandit. "Ei olnud tavaline autoremondilukksepp, vaid meisterdasin ja parandasin autobaasis spetsiaalsete masinatega automootori detaile. Väga peen, sajandiktäpsust nõudev töö. Tuli restaureerida nii vanu uunikume kui parandada ka uusi välismaa autosid, mistõttu oli minu tööpõld väga lai. Näiteks vedasid laevakaptenid omale Eestisse igasuguseid uusi ja uhkeid autosid, kuid nende käsi ja mõistus ei hakanud masina sisemusele tihti peale, seega jäid paljud autod lihtsalt garaažidesse vedelema. Tänu sellele, et olin tehnikamees, sain omalegi musta luksusmersut lubada ja sellega ka pulmasõite teha." Pööre, nagu Toomas seda nimetab, saabus koos Eesti taasiseseisvumisega. Sellest ajast alates on tema põhitegevus maalimine. "Otsustasin 1991. aastal, et teenin nüüdsest raha vaid iseendale. Loominguhuvi oli mul nagunii juba lapsest peale ning joonistusi ja postkaarte maalisin ka tehnikamehe ametis olles. Kunstiharidusega pole mul kusjuures mingit pistmist."

Kõige tähtsam on hingerahu

Õnnelikust ning rahuldust pakkuvast elust rääkides ütleb Toomas alustuseks, et võimsa energeetilise pagasi saamiseks peab meid ümbritsev keskkond olema võimalikult mitmekesine. "Inimese elus on hingerahu kõige tähtsam asi. Ilma hingerahuta tekib tunne, nagu seest söövitaks (naerab). Pead saama hingepuudutuse ning tegema seda, mis sulle meeldib. Alati küll ei saa, on ka sundolukordi, et leiba lauale tuua. Aga isegi siis peab sulle jääma mingi magustoit, mida oma meele täitmiseks ja rahuldamiseks teha."

Maalid on sisemise genereerimise tulemus

"Seda naist ja seda paika pole päriselt olemas," ütleb Toomas mere ääres kivi peal istuva noore naise maali kohta, millel minu pilk pidama jääb. Sama lugu on ka kõikide teiste töödega, need on vaid tema meeleoludest genereeritud fantaasia vili. "Siin ei ole mul ükski maal millegi järgi tehtud. Ma pole võtnud ühtegi modelli, maja ega puud endale ette. Ühtegi maalitud looduspaika pole kusagil olemas, see on vaid minu looming," ütleb Toomas ja "Ta oli enne vette lisab, et ideaalis võiksid tema vaadanud ning tunmaalid olla algmaterjaliks uutele novellidele. "Ma olen dis sellel maalil enda seda inimestele ka öelnud, et ostetud maalist võiks alguse saada lugu sellest, miks see peegelduse ära. See puudutas tema hinge." inimene sinna sattus ja kuidas selline olukord edasi areneb."

Sobiva maali leidmise puhul on väga oluline isiklik äratundmisrõõm, kedagi niisama meelitada ei saa. Toomas meenutab seika, kus ateljeed külastanud inimene ütles alles valmimisel olevat maali vaadates, et tegu on tema peegeldusega. "Ta oli enne vette vaadanud ning tundis sellel maalil enda peegelduse ära. See puudutas tema hinge."

Samas võib äratundmine olla ka pikem

protsess ning on juhtunud, et inimene uurib mitu aastat pärast ateljee külastamist ja maali esmakordset nägemist, kas see on veel alles. Vahel õnneks ka on, kuid mitte alati. Mõnikord soovitab Toomas huvilisele ka ise veidi järele mõelda, ega tegu ole pelgalt hetkeemotsiooniga, mis hommikul ärgates võib hoolimata selle otsimisest juba läinud olla.

Eraldi pilkupüüdvad on Toomase maalide puhul ka raamid, mis on kõik ükshaaval käsitsi valmistatud ning kordumatud. "Inimesed eelistavad masstoodanguga raamidele originaalsemat lähenemist." Lisatööna valmistab Toomas eritellimusel vanematele majadele aknaraame ja uksi. Just selliseid, mida tislerid alati teha ei võta. "Paljud inimesed soovivad oma palksaunale täpselt selliseid aknaid ja uksi, nagu need olid 100 aastat tagasi."

Inimesed otsivad erinevaid asju

Kord astus õhtul kell 11 suur habemega mees ateljeesse sisse, hakkas Toomasega rääkima ning ütles, et tuleb Rapla metsadest. Toomase küsimusele, kuidas ta Rakverre sattus, vastas mees: "Ah tead, ma otsin elu mõtet." "Ma siis natukene mõtlesin, otsisin kapi tagant ühe pildi välja ja ütlesin, et näed, sinu elu mõte hakkab siit tulema," ütleb Toomas naerdes.

Kunstniku sõnul leidub ka inimesi, kes endale negatiivsema energiaga maale otsivad. "Kuna kunstis on kõik vaba, on võimalik erineva lähenemisega maale luua ja öelda, et vot see ongi negatiivse energiaga. Kunst peegeldab inimese sisemust ning teinekord on vaja mingisugune juurikas endast välja elada. Samas ei pea negatiivsust enda sisse koguma ja hiljem endast läbi laskma, seda saab endast lihtsalt mööda lasta. Samuti ei pea negatiivne maal sind ennast negatiivselt mõjutama hakkama," ütleb Toomas, kes ka kunstinäitustel tihti depressiivsemat lähenemist märkab. Ta rõhutab, et maalimiseks peab olema avatud, kuid mitte alati rõõmsas meeleolus, sest kunstnik vahendab enda sees olevaid tundeid, millest üldse kõik pihta hakkab ning kunstnikule "Mul tuli mõte!" stiilis sähvatava tõdemuse toob. Vahel tuleb mõistus tagaplaanile jätta ning läheneda alateadlikult, vahel aga vastupidi.

Kunst on vabadus

Kunst peab olema Toomase sõnul täiesti vaba ning kandma endas alati mingit sõnumit. Inimeses peab tekkima huvi ning tunne, et kunstiteoses on sisu. "Kunstis peituv sõnum võib olla mingite asjade huvitav kombinatsioon ja sellest ei pruugigi kohe aru saada. Küll aga peab see köitma ning tekitama tunde, et tegu on millegagi, mida iga päev ei koge."

Loometöö on Toomasele pidev otsingutee. See on ühtaegu soov olla ajast ees ja ka läbi erinevate ajaetappide liikuda. Eesmärk on hoomata nähtamatut maailma ning luua seeläbi midagi, mida ilma maalimata poleks lihtsalt võimalik näha. "Unes pole külgetõmbejõudu, unes saab hõljuda, seal on teised reeglid ja vabadus. Unenäo maalimiseks on vaja natukene rohkem oma aju liigutada," ütleb Toomas naerdes järgmise teose kohta, millel minu pilk peatub. Ta lisab, et ei soovi kunstnikuna tegutsedes kergelt noa kombel võist läbi liikuda, vaid võtab endale keerulisemaid väljakutseid. "Ainult puid ja põõsaid pole põnev maalida, neid tehakse niigi palju. Mulle meeldib maalides asju lahti mõtestada ning näidata nende abil mingi nähtuse teisi külgi. Alati ei teagi ette, mis lõpuks välja koorub, kuid püsivalt tulevad niidiotsad viivad välja huvitava lõpuni.

"Kunst peegeldab inimese sisemust ning teinekord on vaja mingisugune juurikas endast välja elada."

Moekalt veedetud aeg