Väge täis Lääne-Virumaa

Kasmu kaptenite kula

Lääne-Virumaal, väge täis maal, elab üks väge täis rahvas. Nii ütleb maakonnakeskuse Rakvere tunnuslause ja sama ideed kannab linna sümboliks kujunenud jõu, väe ning viljakuse kehastus Tarvas.

TEKST: Riina Palmiste FOTOD: Shutterstock

Just niisama viljakas on loodus, kultuuripõld ja rahva algatusvõime – mitte ainult Rakveres üksi, vaid kogu Lääne-Virumaal. Olgu selle tõestuseks vastakaid arvamusi tekitanud omapärased installatsioonilised jõulupuud, mis leidsid kajastust laias maailmaski, või Euroopas ainulaadne emakeele ausammas Kadrinas.

Romantilised rannakülad

Jalustrabavad on Virumaa muinasjutulised ranna- ja kalurikülad. Niipea, kui saabuvad esimesed soojakraadid, saavad rannaküladest kui sipelgapesad, kus iga-aastaste suvitajate kõrval sibavad ringi nii kohalikud kui ka kaugemalt tulnud huvilised. Näiteks kohalikku kuurorti Võsule, mis on suvituskohana tuntud juba 150 aastat, sõidab pealinlastest rannasõprade tungival soovil suviti Tallinnast isegi eraldi buss. Nii pole ime, et selleks, et bussi pääseda, kipub kehtima reegel "Kes ees, see mees". Kuigi see imeväike rannaparadiis, mis on oma ainulaadsuses vallutanud ka noorte muusikute riimid ning mille valgetel liivadel on ellu äratatud populaarne rannafestival, pistabki rahvamasside, täis pikitud busside, tühjenevate jäätiselettide ja parkimiskohtade puudusega rinda eriti just suvel, avaneb sügiseti koha muinasjutuline ja kodune pool.

Kohe Võsu naabri juures, idüllilises kaptenite külas Käsmus, käib samuti suviti vilgas kultuurielu. Näiteks augustikuus kostitab ta üht suve suursündmust, Viru folki. Iga-aastane Kaunite Kontsertide sari on teinud Käsmust aga üleüldse armastatud kontserdipaiga – muruplatsilt avaneva miljonivaate nimel sõidetakse muusikaõhtutele kohale eri paigust üle Eesti. Siiski nii, nagu laevad jõudsid kodusadamasse sügisel, elavneb kujutluspilt tolleaegsest kaluriküla eluolust eriti tugevalt just siis, kui loodus värvub punakaskollaseks ning küla täitub maagilise sügisese rahu ja vaikusega. Meremuuseum, sealne tuletorn ja kivikülv ei küsi samuti külastuseks aastaaega.

Liikumise ühest paradiisist teise teeb mugavaks ja turvaliseks kuue kilomeetri pikkune Võsu-Käsmu kergliiklustee: sõida jalgrattaga, jaluta, rulata või jookse.

Kasmu kaptenite kula

Kasmu kaptenite kula

Rakvere ordulinnus

Huviretk kondimootoril annab puhkusele aktiivse mõõtme ja võimaldab ümbruskonnaga paremini ning lähemalt tutvust teha. Iga kilomeetri tagant on väsinud matkasellidele loodud puhkekohake, kus saab vajadusel isegi telefoniakut laadida. Samamoodi on kergtee keskosas roostiku kohal paadikujuline platvorm, kust avaneb miljonivaade nii Käsmu kaptenite külale, Võsu rannahoonele kui ka Võsu sadamale. Kes tunneb, et Võsul ja Käsmus käib liiga suur melu, siis populaarsete suvituskohtade väiksemad vaiksemad õed on rannakülad Altja, Vainupea ja Vihasoo.

Rikas mõisakultuur ja aktiivne puhkus muinasjutulises looduses

Juhul kui valitaks mõisaromantika pealinna, või õigemini maakonda, oleks Lääne-Virumaal potentsiaal kui mitte võita esitiitel, siis olla poodiumikoha pretendent. Uhked ajastutruud mõisakompleksid on igaüks oma nägu.

Barokkstiilis Sagadi, Eesti tuntuim Palmse ja maaliline Vihula on ühed esinduslikumad, kuid erilise välimusega püüavad pilke ka juugendstiilis Neeruti ning paljud teised väiksemad ja tagasihoidlikumad kompleksid.

Kolm suurejoonelisemat mõisa moodustavad justkui vahva trio – asuvad nad kõik Lahemaa looduse rüpes. See tähendab, et ümberringi on palju silmailu ja värskes õhus vaba aja veetmise võimalusi. Vihula mõisa territooriumilt leiab näiteks Baltimaade suurima minigolfiraja. Palmse mõisa külastajad saavad aga ette võtta hobu- ja ponisõidu või hoopiski romantilise paadiretke mõisa tiigil. Kaunil kohvi- ja supelmaja vahele jääval veesilmal seilates on üpris kerge ühtäkki unelmatesse vajuda ja kujutleda end mõisapreilina – kannavad ju paadidki mõisapreilide Betsy, Isabella ja Olga nimesid.

Lahemaalt hargneb ka mitmeid tähistatud matkaradu, millelt rahvuspargi mitmekesise loodusega tutvust teha. Sobiva raskusastme leiab iga matkasell – kui Oandu koprarada on kõigest ühe kilomeetri pikkune, siis 9,5 kilomeetri pikkune Oandu-Võsu matkarada on juba tõsisem väljakutse. Vahele jääb mitmeid paarikilomeetrilisi proovilepanekuid. Kes tahab aga jõuda Lahemaa sellistesse salasoppidesse, kuhu vetruv rabapinnas ei luba jalutada, sel tuleb laenutada räätsad.

Teinekord ei pea aktiivne puhkus viima ilmtingimata loodusesse, vaid tegusa päeva võib veeta isegi muuseumiseinte vahel. Rakveres asuv Eesti politseimuuseum on rohkem kogupere teemapark kui muuseum, kus õpitakse politseitööd tundma mitte seintelt väikses kirjas tekstimassiive lugedes, vaid ikka kõike ise järele proovides. Nii saab mõõta enda reaktsioonikiirust autoroolis, proovida selga politseivarustust, võtta sõrmejälgi, tuvastada mõrvarelva või mõõta lihtsalt tänaval kiirust. Peale selle, et pere pisemad saavad juba varakult katsetada pea iga väikese poisi unelmate ametit, jagub muuseumis palju avastamist ja kasulikke teadmisi ka täiskasvanutele. Näiteks saab teada, kuidas võltsitakse maale ja allkirju, kuivõrd lihtne on hoida silma peal inimesel, kes kasutab arvutit ning mobiili, ning sedagi, kuidas aru saada, et sularahaautomaati on muudetud.

Tantsu-, spordija laulurahvas

Innukate ja ettevõtlike läänevirulaste tihedast sündmustekalendrist leiab arvukalt üritusi, mis omased ainult

Rakvere

Lääne-Virumaale ning mis oma unikaalsuses meelitavad külla inimesi üle Eesti. Näiteks igal aastal – tuleval suvel kusjuures juba 15. korda – koguneb tantsulõvidena tuntud Eesti meessugu Rakverre, et keerutada üheskoos jalga meeste tantsupeol. Järgmisel aastal tähistab juubelit aga teinegi just Lääne-Virumaal sündinud traditsiooniline suursündmus, Eesti ööjooks. Osavõtjate arvult kolmas rahvaspordiüritus Eestis ergutab jooksusõpru Rakvere radadele just asjaoluga, et sündmus toimub ööpimeduses. Veel on Virumaa lahutamatuks osaks kujunenud punklaulupidu ja rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal ning loodetavasti jätkab samas vaimus 2018. aastal EV100 raames just Rakveres ilmavalgust näinud Eesti esimene üldluulepidu. See tähendab ainult üht – Lääne-Virumaa on koduks paljudele loomingulistele ettevõtmistele. Elagu Virumaa ja virukad!