Vana maja vajab remonti. Kust alustada?

Maja lagunemisprotsess algab hetkest, kui seal enam ei elata. Sellest sõltub ka remondivajadus ja -ulatus. Mida jälgida ja mis järjekorras on mõistlik rekonstrueerimistööd ette võtta, räägib Kaivo Kohala Coop Ehituskeskusest.

TEKST: Gerli Ramler FOTOD: Shutterstock

Esimese sammuna tuleks kõpitsemist vajav suvemaja või tulevane kodu üle mõõta ja välja mõelda, mida on soov ümber planeerida. Paraku kiputakse sageli hoonet planeerima emotsionaalselt, mille tõttu võib tulemus olla just mitte kõige kasutajasõbralikum. Samuti ei pruugi algaja silm mõnda puudujääki enne remondi alustamist tähelegi panna ja see aps võib pärast väga kulukaks osutuda. Seetõttu oleks kõige parem kaasata kohe alguses professionaalne ehitaja, kes aitaks planeerida otstarbeka maja.

Üldised nõuded ütlevad, et kui katusel vahetada vana eterniit uue vastu, ei ole tarvis omavalitsusest luba taotleda, ent kui vahetada eterniitkatus pleki vastu, on vaja esitada ehitusteatis. Sama kehtib ka fassaadi puhul. Samuti piisab ehitusteatisest, kui on kavas hoonet laiendada mitte rohkem kui 1/3 võrra. Ent kui on soov suurem ehitustöö ette võtta, tuleb omavalitsusest taotleda ehitusluba, mis omakorda võib tuua kaasa energiatähise jälgimise kohustuse.

Vana maja standardveaks on niru sooja- ja tuulepidavus

Üheks suureks mureks vanade hoonete puhul on nende energiatõhusus ja tõsi ta on, et hea soojustusega hoones on küttekulud tunduvalt väiksemad kui ilma soojustuseta või kehva soojustusega hoones. Soojustamisel peab aga arvestama hoone materjaliga, et valik osutuks sellise soojustusmaterjali kasuks, mis pikas perspektiivis oleks majale kasulik, mitte ei teeks kahju. Puitmaju tohib soojustada ainult hingava soojustusega, nagu vill, samas kivimaja saab soojustada nii villa kui ka vahtpolüstüreeniga. Siin kehtib aga kuldne reegel, et hoonet ei tohiks soojustada seestpoolt, vastasel juhul tekib seina sisse "kastepunkt" – seal saavad külm ja soe õhk kokku ning sinna hakkab kogunema niiskus, mis suure tõenäosusega rikub ära nii soojustuse kui ka seina.

Üks suurem energiakadu igal hoonel on aknad – akna soojusjuhtivus on kordi suurem kui korralikul seinal ehk soojustusprotsessi juures ei piisa ainult seinte soojustamisest, vaid tuleb paigaldada

soojapidevad mitmekordse klaaspaketiga aknad. Lisaks on mõistlik üle vaadata ka ukseümbrused ja räästakastid, et ega sealt tuul sisse pääse ning soojustamistöid ära nulli. Külmasillad on lihtsad tekkima ka rõdude, betoontreppide ja kommunikatsioonide trasside ning hoone kokkupuutepunktidesse, vajades kindlasti isoleerimist.

Üks suuremaid külmasildu, mis jahutab hoones asuvaid põrandaid, on soojustamata vundament. Selle soojustamisel võib vanade majade puhul probleemina üles kerkida vundamendi sügavus – nii vundament kui ka lisatav soojustus peaksid kindlasti ulatuma külmumispiirini ehk Eesti mõistes vähemalt ühe meetri sügavusele maa sisse. Veelgi parema tulemuse saavutamiseks soovitatakse paigaldada külmakerkeisolatsioon – kaevata maasse vahtplastplaadid kaldega majast eemale. Tähelepanu tasub pöörata ka niiskuspidavusele, sest liigne niiskus vähendab vundamendi vastupidavust. Selle vastu aitab vundamendi hüdroisolatsioon ja soovitatav oleks võimalusel paigaldada ka drenaaž.

Mõrad ja praod kivihoones võivad olla märgiks, et vundament on valesti ehitatud või ära vajunud ja vajab enne fassaadi soojustamist remonti. Sel juhul oleks hea kaasata hindamiseks ekspert, kes annaks nõu, kas piisab vundamendi lahtikaevamisest ja tugevdamisest või on vaja ette võtta põhjalikum töö.

Kui toas on põrandad vajunud, on võimalik, et kuna põranda all puudub korralik ventilatsioon, on põrandatalad läbi mädanenud või veel hullem – põrandasse on tekkinud tervisele kahjulik ja ajapikku kogu maja laastav majavamm. Viimasel juhul tuleb põrand üles võtta ja hävitada, pinnas välja kaevata ning seejärel hakata uut, soojustatud põrandat ehitama. Põrandasoojustuseks on sobilikud materjalid vahtpolüstürool ja kergkruus. Betoonist põrandavalu alla sobib aga vahtpolüstürool EPS 80 või EPS 120.

On töid, mida tasub usaldada ainult professionaalide kätesse

Kui majal on katus ära vajunud või hoopis katki, peab selle probleemiga kiiresti tegelema. Katusekatte ja roovide vahetamine on suur väljaminek, kuid vajaduse korral hädavajalik. Järgmiseks tuleks kindlasti lasta eksperdil üle vaadata küttekolded ja korsten. Pealtnäha võib ju pliit või ahi tunduda korras, ent sageli on need lagunenud just seestpoolt. Kui küttekolded on ehitatud esimese Eesti Vabariigi ajal, oleks mõistlik need väärtuslikud kunstiteosed säilitada ja renoveerida, kuid nõukogude ajal rajatud kollete ja korstnate kvaliteet pahatihti nii hea ei ole.

Väga olulised on ahju, pliidi, korstna puhul samuti materjalid – kõik telliskivid ei ole toodetud samadel eesmärkidel ja pidev suur temperatuuride kõikumine ning niiskus mõjub osale tellistest hävitavalt. Kehva tellisega ehitatud korsten vajab aga aasta-paari pärast juba uuesti ehitust.

Kindlasti tuleb vanades majades välja vahetada vana elektrisüsteem, mis on vajalik nii tuleohutuse seisukohast kui ka seetõttu, et vanade majade aegunud elektrisüsteem ei pruugi olla valmis tänapäeva energiatarbijate jaoks. Elektrisüsteemi jaoks on kindlasti tarvis uut kilbiprojekti ja elektrisüsteemi peab paigaldama paberitega professionaal. Samuti vajaks ülevaatamist ja tõenäoliselt ka uuendamist veevärk. Veevärgi ehitamiseks pole osavnäpul vaja professionaali kutsuda, kuid kui endal kogemusi ei ole, tuleks kindlasti eksperdiga nõu pidada. Küll aga tuleb kindlasti uut veetrassi majja tuues see soojustada ja ehk oleks mõistlik paigaldada sellesse ka küttekaabel. Sama kehtib ka kanalisatsiooni kohta.

Üldiselt võib öelda, et majaremondi kulukamateks töödeks on katusevahetus, fassaaditööd ja soojustamine. Kõiki töid, välja arvatud elektritööd ja korstnate-ahjude ehitamine-parandamine, on võimalik ise teha, kuid kuldne nõuanne on siinkohal teha ohtralt kodutööd ja küsida ekspertide käest nõu. Naabrimehe "hea" soovitus võib kurjalt kätte maksta!