Tärkav roheline aknalaual

Tärkav roheline

aknalaual

Kui päike juba taevas kõrgemaid tiire teeb, hakkavad paljude näpud mulla ja seemnete järele sügelema. Õige ka, sest käes on külviaeg!

TEKST: EVA LUIGAS, ajakirja Eesti Naine aiatoimetaja FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kuna aga peenramaal suurt midagi veel külvata ei saa, tuleb esialgu piirduda tubase aknalauaga. Aknalaud on nagu väike kasvuhoone, soe ja valge ning sobib seetõttu ülihästi pisitaimede esimeseks koduks. Mida siis tasuks kasvatada?

Esmalt peaks mõtlema, kas oleks vaja midagi ette kasvatada. Märts on ideaalne aeg, et kuu alguses külvata veel tšilli ja paprika seemned ning seejärel pista mulda ka tomatiseemned. Kuna tšilli ja paprika ei armasta hilisemat ümberistutamist, tasuks nende seemned ükshaaval kas istikupotti või turbatablettidesse külvata. Hiljem on neid mugav koos juurepalliga suuremasse potti istutada. Nii ei saa pirtsakad taimed ümberkolimisest üldse arugi. Tomatiseemned võib aga alguses kambakesi koos mõnda külvikarpi külida ning seejärel valida tõusmete seast välja vaid tugevamad ja need siis ükshaaval juba isiklikesse ettekasvatuspottidesse pikeerida. Nii jääb igale taimele kasvamiseks piisavalt ruumi ja valgust.

Teiseks tasuks üht-teist n-ö kohe söömiseks kasvatada. Näiteks noori rohelisi võrseid. Selleks tasuks seemneriiulitelt üles otsida kõik kiirelt idanevate lehtköögiviljade seemned. Aedsalatid, rukola, lehtrõikad, lehtsinepid, misuuna, paksoi jt Aasia köögist tuntud lehtköögiviljad idanevad 3–4 päevaga ning 10–14 päeva pärast annab juba pisikesi rohelisi põneva maitsega lehti salatile või võileivale näpistada.

Väga hästi õnnestub aknalaual hernevõrsete kasvatamine. Selleks vali mõni suhkruherne sort, sest suhkruherne võrsed ei puitu ning passivad sala

Mida vaja läheb?

Seemneid, mida külvata. Valik on lai, katseta nendega, mis tunduvad huvitavad. Kui midagi ei õnnestu, ära heitu. Tee uus külv.

Külvidele külvimulda. Külvimuld on peene fraktsiooniline, õhuline ja madala toitainesisaldusega muld. Sobib hästi kasutamiseks ka väikeste aukudega külvikassettides.

Pisitaimede edasikasvatamiseks maitsetaimemulda. See on suurema väetisesisaldusega kui külvimuld. Loe mullakotilt, millal peaksid hakkama taimedele lisaväetist andma.

Mõnda orgaanilist väetist. Niipea, kui taimedele kasvavad pärislehed, on vaja hakata taimi väetama. Eriti oluline on see juhul, kui kasvatad pisitaimi edasi külvimullas. Infot selle kohta, kui tihti ja millises kontsentratsioonis pead väetama, vaata alati väetisepakilt.

Perliiti. Kasutatakse valgusidanevate seemnete katteks. Perliidikorra võib ka teiste külvide peale siputada, sest perliit aitab säilitada mullaniiskust. Tänu valgust peegeldavatele omadustele ei veni tõusmed välja.

Veepritsi külvide ja tõusmete kastmiseks. Vasttärganud tõusmed on õrnukesed ja isegi peene tilaga kastekannust kastmisel võib vesi taimekesed mullast välja uhtuda. Peene tilaga kastekannu suuremaks sirguKõik vajaliku istutamiseks leiad Põhjakeskuse K-rautast ja Koduekstrast. nud taimede kastmiseks.

Külvinõusid. Igasuguseid külvitopse ja toakasvuhooneid läheb ikka vaja. Vali sellised, mis su toasisustusega sobivad. Niiviisi saad aiandust ka elutoa aknalaual harrastada.

Taimesilte. Sildista kindlasti kõik külvid, sest kõik noored tõusmed on eriti algajale aednikule äravahetamiseni sarnased. Siis tead, milliseid pikeerida ja milliseid saad kohe sööma hakata. NB! Kirjuta sildile lisaks taime nimele ka külvi aeg. Nii saad seemnepakilt vaadata, millal peaksid tõusmed ilmuma. Kui see aeg ümber saab ja midagi nähtavale ei ilmu, tuleks tõenäoliselt teha uus külv.

Taimelampi. Spetsiaalsetel taimelampidel on taimedele sobiv valgusspekter. Lisavalgust vajavad kindlasti kõik ettekasvatustaimed, et nad inetult välja ei veniks. Võrseid ja suuremaid maitse- ning salatitaimi saab ka ilma lisavalguseta kasvatada, kuid taimelambi all tunnevad ka nemad ennast paremini.

PANE TÄHELE!

Seemnepakilt leiad infot, kui sügavale mulda seemned külvama peab. Kui pakil on kirjas, et seemneid mullaga ei kaeta, siis on tegu valgusidanevate seemnetega. Sel juhul võid külvid niiskuskao vältimiseks katta perliidiga. tiks ka siis, kui nad on üsna pikaks sirgunud. Herned võid mulda külvata tihemini kui seemnepakil kirjas, nii hakkavad nad kasvades üksteist toetama ning saad ka rohkem saaki.

Samuti hangi poest punt ajatussibulaid. Need näevad välja nagu tavalised tippsibulad, kuid selle vahega, et neid on spetsiaalselt roheliste pealsete kasvatamiseks termiliselt töödeldud. Tänu sellele nad ei putku nii kergelt. Tipi ajatussibulad potti tihedalt üksteise kõrvale, ca 1/3 ulatuses mulda ja hoia muld kogu aeg mõnusalt niiskena. Võid sibulaid tipust ka pisut tagasi lõigata, siis hakkavad nad kiiremini rohelisi pealseid kasvatama. Üsna pea saadki supirohelist näpistada.

Kolmandaks kasvata midagi silmailuks. Üsna tüütu on aknalaual olevates külvinõudes vaid mullapinda vahtida. Seepärast võiksid mingi nurgakese poest ostetud maitse- ja köögiviljataimede edasikasvatuseks eraldada. Edasikasvatuseks sobivad kõige paremini muidugi aiakeskustes spetsiaalselt selleks otstarbeks müüdavad varases arengufaasis toidutaimed. Kuid sama hästi saad rohelise söödava silmailu luua ka toidupoest soetatud salati- ja maitsetaimedest. Selleks oleks tark valida võimalikult noored, mitte juba väljaveninud taimed. Valiku võid teha neist, mis maitselt ja välimuselt endale kõige rohkem meeldivad. Arvesta aga, et nendessamades pisikestes võrkpottides, milles neid müüakse, edasine kasvatus hästi ei suju. Taimede juured on võrkpotist välja kasvanud ja on oht, et pisimgi kastmisviga mõjub taimedele hukutavalt või välimust rikkuvalt. Seepärast istuta taimed koos võrkpotiga veidi suuremasse anumasse. Võrkpotti ei ole mõistlik eemaldada seetõttu, et see lõhub taimede juuri, nad vajuvad lössi ning taastumine võtab neil siis kauem aega. Pealegi on sellised istutused ajutised. Ning kui mingi salat või maitsetaim kompositsioonist ära süüakse, saab poti koos juurtega mullast välja võtta ja tekkinud tühimikku uue taime hankida.