Kas sina tunned mõnda Volbrit?

Statistikaameti andmetel sellise nimega inimesi hetkel Eestis ei ela või on neid vähem kui 5, aga sellest olenemata saame volbriööl tähistada Volbri nimepäeva.

TEKST: TOOMAS TASA FOTOD: SHUTTERSTOCK V olbripäev sai oma nime kristlikult pühakult Walburgalt, kes just 1. mail pühakuks kuulutati. Volbriga pole sel pühakul aga otsest seost. Samas oli Walburga pühakuna üpris võimekas daam, kes oli nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühak.

Volbriöö tähistamisel on aastatuhandete taha ulatuv kirev taust, kus põimuvad maagia ja tudengikombed, ristiusk ja paganlus. See on öö, kus peletatakse kurjust ning tähistatakse valguseaja ja kevade saabumist.

Muistsed germaanlased pidasid külvi- ehk kevadpüha 1. mail, kui ilmad olid juba nii soojad, et sai põllutöödega alustada. Sümboolselt tähistati siis ka pimeduse ehk kurjade aegade lõppu. Tuletegemise komme oli ühelt poolt puhtpraktiline – vana risu sai ära põletada ning tuhk oli väetiseks. Teisalt oli tuli tähenduslik: see ajas maast halva välja ning lõkete tegemine puhastas ümbrust rituaalselt.

Volbriöö seostamine nõidade kogunemisega on Saksamaalt pärit uskumus. Blocksbergi mägi on kõige tuntum paik, mida nõidade pidutsemispaigaks on peetud. Kes mäletab Otfried Preussleri raama

tut “Väike nõid”, sellele peaks olema tuttav pöörane pilgar, kus osalemise nimel oli väike nõiahakatis nõus karistusega riskima.

Tänapäeval tähendab volber paljude jaoks nii lustlikku karnevali, mõnusat lõkkeõhtut sõprade seltsis kui ka lihtsalt maagilist ööd.

Volbripäeval liikle luuaga ja tee lõket

Kui tahad volbriöö tähistamise vägevalt ette võtta, alusta varakult ettevalmistusi, sest ainuüksi volbrikostüümide valmistamisega või hankimisega läheb omajagu aega. Popimad tegelased sel päeval on nõiad, tondid, luukered ja vikatimehed. Luud on kõige tuntum nõidade transpordivahend, kuid selleks sobivad ka vokid, künad, tolmuimejad, mopid ja muud riistapuud.

Eesti rahvakalendri kohaselt tehti volbripäeval lõkkeid ning kütist: põletati eelmise aasta risu. Tuld tohtis sel päeval teha vaid väljas. Usuti, et hiljem lööb välk sisse – kohta, kus volbri ajal tuld tehti.

Volbriõhtu tähistamiseks säti end lõkke äärde ja naudi maagiat koos sõpradega.

Järgneval kevadpühal virguta end looduses!

Turvaline luuavalik Koduekstrast!

Foto: Maria Vahtel

Kus ja kuidas nõiad elavad?

Tahad teada, kus ja kuidas nõiad tegelikult elavad? Võta ette teekond Võrumaale, Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki. Külalisi võtab vastu pesueht (vähemalt nii nad väidavad) nõiapere ning keha saab kinnitada nõiaköögis. Kes ise luuaga lennata ei oska, saab proovida luua lennutamist. Öö võib veeta kanajalgadel majakeses.

Vanarahva ütlus: Kui valburipääval sajab lumeräntsa ja vihma, siis vanad nõiad vihtlevad.

Nõiduslikud taimed

Ühe korraliku nõia oskuste hulka kuulub nõiajoogi keetmise või ravitsemise taimede tundmine: nõiahammas, nõiakold ja nõianõges. Nõiarohu nime on vanarahvas andnud õige mitmele taimele: harilikule palderjanile, karukollale, nõmm-liivateele ja harilikule ungrukollale. Ka tavalist kadakat on Eestis peetud nõiataimeks – kadaka käbi otsas on viiskant või ristimärk, mis on kaitsva toimega.

Tuhala Nõiakaev

Üks Eesti ja isegi Euroopa ainulaadsemaid loodusnähtusi on Nõiakaev, mis asub Nabala-Tuhala looduskaitsealal. Tuhala karstiala maa-alusel jõel asuv ajutine tõusuallikas hakkab vett üles ajama suurvete ajal, paisates välja 100 liitrit vett sekundis. Legendi kohaselt hakkab kaev keema, kui Tuhala nõiad seal vihtlevad.