Kas sina tunned mõnda
Volbrit?
Statistikaameti andmetel sellise nimega inimesi hetkel Eestis ei ela või on neid vähem kui 5, aga sellest olenemata saame volbriööl tähistada Volbri nimepäeva. TEKST: TOOMAS TASA FOTOD: SHUTTERSTOCK
62
V
olbripäev sai oma nime kristlikult pühakult Walburgalt, kes just 1. mail pühakuks kuulutati. Volbriga pole sel pühakul aga otsest seost. Samas oli Walburga pühakuna üpris võimekas daam, kes oli nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühak. Volbriöö tähistamisel on aastatuhandete taha ulatuv kirev taust, kus põimuvad maagia ja tudengikombed, ristiusk ja paganlus. See on öö, kus peletatakse kurjust ning tähistatakse valguseaja ja kevade saabumist. Muistsed germaanlased pidasid kül-
vi- ehk kevadpüha 1. mail, kui ilmad olid juba nii soojad, et sai põllutöödega alustada. Sümboolselt tähistati siis ka pimeduse ehk kurjade aegade lõppu. Tuletegemise komme oli ühelt poolt puhtpraktiline – vana risu sai ära põletada ning tuhk oli väetiseks. Teisalt oli tuli tähenduslik: see ajas maast halva välja ning lõkete tegemine puhastas ümbrust rituaalselt. Volbriöö seostamine nõidade kogunemisega on Saksamaalt pärit uskumus. Blocksbergi mägi on kõige tuntum paik, mida nõidade pidutsemispaigaks on peetud. Kes mäletab Otfried Preussleri raama-
pohjakeskus.ee
Pohjakeskus
pohjakeskus
