This newspaper was mailed on Friday, March 12, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)
Alates / since 2002 Nr. 10, 2021
Reedel, 12. märtsil — Friday, March 12
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Mälestati Tallinna pommitamise ohvreid
Aupeakonsul
Laas Leivat Õnnitleme juubelisünnipäeval!
Siselinna kalmistul mälestati Tallinna märtsipommitamise ohvreid.
Teisipäeval möödus 77 aastat Tallinna märtsipommitamisest. 9. märtsil 1944 korraldas Nõu kogude õhuvägi Eesti pealin nale massiivse rünnaku. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel on Tallinnas pom mitamise ohvreid mälestatud 1989. aastast. Sel aastal kogu nemisi ei toimunud ja soovijad said ohvreid mälestada indivi duaalselt küünla süütamisega Siselinna kalmistul või Harju tänaval Niguliste kiriku ümb ruses. Õhtul kell 19.15 helise sid pommitamisohvrite mäles tuseks Tallinna kirikute kellad. Tallinna linna poolt viis Siselinna kalmistul asuvale pommitamisohvrite mälestus märgile küünla ja lilled voli kogu esimees Tiit Terik. Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt ase tasid pärja seltsi esimees Peep Pillak ja juhatuse liige Helle Solnask. Hingepalve pidas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplan ülempreester Aleksander Sarapik. „Õhurünnakuid tsiviilobjek tidele nimetatakse tänapäeval sõjakuritegudeks või terroris miks. Aga just see 77 aastat tagasi Tallinnas aset leidis – süsteemne elurajoonide pom mitamine. Umbes 20 000 Eesti pealinna elanikku jäid märtsi pommitamise tagajärjel ilma kodust, sajad tallinlased ka elust. Praegugi on linnaruumis näha jälgi sellest kuritööst,“ ütles linnavolikogu esimees Tiit Terik. 1944. aasta 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl korral das Nõukogude õhuvägi Tallin nale kaks pommirünnakut, milles hävis kokku 1549 hoo net ja 3350 sai kahjustada. Teiste hulgas Estonia teater ja Niguliste kirik. Tollasest ela mispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Rünnaku tagajär jel hukkus 554 Eesti koda
nikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. Allpool Raimo Pullati mäles tus terrorirünnakust. 1955. aastal surnud Prantsuse paleontoloog, geoloog, filosoof ja jesuiidi pastor Pierre Teilhard de Chardin on väitnud, et täna päev on mineviku summa. Tänapäeva on raske kui mitte võimatu mõista minevikku tundmata. Elu muusika vaikib, kui tõm mata keeled katki. Unustada pole võimalik ka Nõukogude lennuväe rünnakut minu sünnija kodulinnale Tallinnale ja teistele Eesti linnadele, mis toimus 77 aastat tagasi. Kõik sai alguse 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Rib bentropi paktist ja selle salajas test lisaprotokollidest. NatsiSaksamaa ja Nõukogude Liit olid võtnud Ida- ja KeskEuroopa oma sihtmärgiks. Pä rast Westerplattet 1. septembril 1939 veeres sõjavanker hoogsalt Maarjamaa poole. 1944. aasta 26. veebruari hilisõhtul vaatasin Toompeal isa sõbra Reismani Kiriku t 8 õuel asuva korteri aknast Helsingi põlemise kuma, mis ajas hirmu peale. Tuhanded eestlased põge nesid läände, hukkudes hulga nisti kaluripaatides ja laevadel. Torm, torpeedod ja lennukid hävitasid paljude pääsemisloo tuse. 1944. aastal oli Punaarmee juba lahingutega jõudnud Narva alla. 6. märtsil pommitati Narvat ja hävitati selle kaunis vanalinn. Koos Tallinna pom mitamisega 9.–10. märtsi ööl olid need mõttetud inimsusvas tased kuriteod. 1944. aasta märtsipommitamises hävis pool Tallinna. Sünnilinna Tallinna pom mitamine oli lapsele kohutav elamus. Nn Stalini jõulupuud valgustasid järsku kogu linna ja
Foto: internetist
siis saabus pommitajate esi mene laine. Tänaseni on meelde jäänud tulemöll, lausa põrgu. Surmatoovate lõhke- ja süüte pommide kärgatused, lendavate kildude vilin, põlevate puitma jade kohutav kuumus, põgene vate inimeste hala. Kuna meie kodu naabruses oli väike las kemoonaladu, siis tegi see asja veelgi hullemaks. Olime emaga kahekesi kodus. Nii meie maja kui kõik naabermajad põlesid laustules. Leegid tungisid tuppa. Vaevalt suutsime haarata mõ ningad riietusesemed ja toppida need kohvritesse. Ema pääses viimasel hetkel, enne kui meie maja pesuköögi lagi sisse kuk kus. Pagesime Tartu maantee 39 kivimaja keldris olnud suhteli selt suurde varjendisse, mis oli naabruskonna õnnetuid kodu kaotanud ja masenduses ela nikke pilgeni täis. Olime nagu kilud karbis. Varjendist lahkudes, joostes läbi tule, leidsin naabermaja hoovist väikese kelgu, mille peale ladusime emaga paar kohvrit ja alustasime teed lin nast välja. Kuna lund oli vähe, siis oli Lasnamäest ülesminek küllaltki vaevaline. Edasi liiku sime ikka Tartu suunas linnast kaugemale ja kaugemale. Põge nikke oli palju. See õnnetute tulv meenutas pikka vangiroo du. Lisaks kohutav suits ja ving, mis püsis linna kohal veel paar nädalat ja on meeles tänaseni. Seda ei saagi unustada. Otsisime teeäärsetest taludest öömaja ja sooja. Lõpuks ühed talunikud halastasid meile ja saime pea varju. Selle suure talumaja põrandal magas juba paarküm mend inimest. Ma ei unusta kunagi selle talupere abi ja kaastunnet. Siis polnud võõras mure inimestele ükskõik! Niisiis olime kaotanud kodu ja kogu mu väike maailm oli (Järgneb lk. 4)
Tänu ja lugupidamisega EESTI VABARIIGI SUURSAATKOND OTTAWAS
Dr. Peeter Põldre loeng COVID-19 teemal Toronto Ülikooli emeriitprofessor dr. Peeter Põldre pidas 3. märtsil VEMU loengutesarjas päevakohase ja huvitava loengu teemal „Covid-19: Variants & Vaccines – Present & Future“. Loeng, mis kõnealusel teemal tema poolt juba teine (esimene oli peal kirjaga „COVID-19: Past, Present, Future“, 18. novemb ril 2020), toimus samuti vir tuaalselt, kuulajad said esitada küsimusi ja seda on või malik järelvaadata/-kuulata VEMU Youtube’i kanalil. Professor märkis loengu alguses, et kuigi tegemist on negatiivse teemaga, kesken dume siiski positiivsele fooku sele ja tuleviku väljavaadetele. Alustuseks kõneles ta olukor rast Kanadas: teatavasti regist
Foto: EE arhiiv
reeriti esimene COVID-19 juh tum riigis 25. jaanuaril 2020, millest möödunud enam kui aasta jooksul on toimunud suured muutused. (Praeguseks on registreeritud juhtude arv enam kui 880.000.) Ta märkis, et viiruse teise laine surmad on ületanud esimese laine omi ja rääkis ka ravimitest, mida kasutatakse väga raskete Covidjuhtude raviks, samuti kliinilis test uuringutest selles vallas. Dr. Põldre kõneles rahvater vise meetmetest ja piirangutest, mida on käesoleva pandeemia jooksul kehtestatud erinevates maades, tuues välja ka Rootsi lähenemist olukorrale, kus ei kehtestatud lockdowni; ta tõi võrdlevaid näiteid Rootsi ja Ontario elanikkonna ning sur majuhtude osas, mis Ontarios tunduvalt väiksemad. Rääkides Ontarios alates 26. detsembrist kehtestatud viima sest lockdownist märkis profes sor, et sellele eelnevatel päevadel olid inimesed vägagi liikuvad: seda näitasid mobiil telefonide andmed; ja kümned tuhanded inimesed siirdusid jõuluoste tegema näiteks mit metesse väljaspool Torontot asuvatesse kaubanduskeskus tesse (Torontos olid need juba varem suletud), millest ilmselt tulenes ka rohkem haigusjuhte jaanuaris. Dr. Põldre kõneles inten siivraviosakondade voodikohta dest, mida on üle Ontario 2036 ja Torontos 407. Juba enne Covidit olid need 90% ulatuses täidetud – peamiselt traumaning südame- ja vähipatsien tidega suurte operatsioonide (Järgneb lk. 8)
