Eesti Elu / Estonian Life No. 10 | March 12, 2021

This newspaper was mailed on Friday, March 12, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)

Alates / since 2002 Nr. 10, 2021

Reedel, 12. märtsil — Friday, March 12

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Mälestati Tallinna pommitamise ohvreid

Aupeakonsul

Laas Leivat Õnnitleme juubelisünnipäeval!

Siselinna kalmistul mälestati Tallinna märtsipommitamise ohvreid.

Teisipäeval möödus 77 aastat Tallinna märtsipommitamisest.

9. märtsil 1944 korraldas Nõu­ kogude õhuvägi Eesti pealin­ nale massiivse rünnaku.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel on Tallinnas pom­ mitamise ohvreid mälestatud 1989. aastast. Sel aastal kogu­ nemisi ei toimunud ja soovijad said ohvreid mälestada indivi­ duaalselt küünla süütamisega Siselinna kalmistul või Harju tänaval Niguliste kiriku ümb­ ruses. Õhtul kell 19.15 helise­ sid pommitamisohvrite mäles­ tuseks Tallinna kirikute kellad.

Tallinna linna poolt viis Siselinna kalmistul asuvale pommitamisohvrite mälestus­ märgile küünla ja lilled voli­ kogu esimees Tiit Terik. Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt ase­ tasid pärja seltsi esimees Peep Pillak ja juhatuse liige Helle Solnask. Hingepalve pidas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplan ülempreester Aleksander Sarapik. „Õhurünnakuid tsiviilobjek­ tidele nimetatakse tänapäeval sõjakuritegudeks või terroris­ miks. Aga just see 77 aastat tagasi Tallinnas aset leidis – ­ süsteemne elurajoonide pom­ mitamine. Umbes 20 000 Eesti pealinna elanikku jäid märtsi­ pommitamise tagajärjel ilma kodust, sajad tallinlased ka elust. Praegugi on linnaruumis näha jälgi sellest kuritööst,“ ütles linnavolikogu esimees Tiit Terik.

1944. aasta 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl korral­ das Nõukogude õhuvägi Tallin­ nale kaks pommirünnakut, milles hävis kokku 1549 hoo­ net ja 3350 sai kahjustada.

Teiste hulgas Estonia teater ja Niguliste kirik. Tollasest ela­ mispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Rünnaku tagajär­ jel hukkus 554 Eesti koda­

nikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Allpool Raimo Pullati mäles­ tus terrorirünnakust.

1955. aastal surnud Prantsuse paleontoloog, geoloog, filosoof ja jesuiidi pastor Pierre Teilhard de Chardin on väitnud, et täna­ päev on mineviku summa.

Tänapäeva on raske kui mitte võimatu mõista minevikku tundmata.

Elu muusika vaikib, kui tõm­ mata keeled katki. Unustada pole võimalik ka Nõukogude lennuväe rünnakut minu sünnija kodulinnale Tallinnale ja teistele Eesti linnadele, mis ­toimus 77 aastat tagasi.

Kõik sai alguse 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Rib­ bentropi paktist ja selle salajas­ test lisaprotokollidest. NatsiSaksamaa ja Nõukogude Liit olid võtnud Ida- ja KeskEuroopa oma sihtmärgiks. Pä­ rast Westerplattet 1. septembril 1939 veeres sõjavanker hoogsalt Maarjamaa poole.

1944. aasta 26. veebruari hilisõhtul vaatasin Toompeal isa sõbra Reismani Kiriku t 8 õuel asuva korteri aknast Helsingi põlemise kuma, mis ajas hirmu peale. Tuhanded eestlased põge­ nesid läände, hukkudes hulga­ nisti kaluripaatides ja laevadel.

Torm, torpeedod ja lennukid hävitasid paljude pääsemisloo­ tuse.

1944. aastal oli Punaarmee juba lahingutega jõudnud Narva alla. 6. märtsil pommitati Narvat ja hävitati selle kaunis vanalinn. Koos Tallinna pom­ mitamisega 9.–10. märtsi ööl olid need mõttetud inimsusvas­ tased kuriteod. 1944. aasta märtsipommitamises hävis pool Tallinna.

Sünnilinna Tallinna pom­ mitamine oli lapsele kohutav elamus. Nn Stalini jõulupuud ­ valgustasid järsku kogu linna ja

Foto: internetist

siis saabus pommitajate esi­ mene laine. Tänaseni on meelde jäänud tulemöll, lausa põrgu.

Surmatoovate lõhke- ja süüte­ pommide kärgatused, lendavate kildude vilin, põlevate puitma­ jade kohutav kuumus, põgene­ vate inimeste hala. Kuna meie kodu naabruses oli väike las­ kemoonaladu, siis tegi see asja veelgi hullemaks. Olime emaga kahekesi kodus. Nii meie maja kui kõik naabermajad põlesid laustules. Leegid tungisid tuppa.

Vaevalt suutsime haarata mõ­ ningad riietusesemed ja toppida need kohvritesse. Ema pääses viimasel hetkel, enne kui meie maja pesuköögi lagi sisse kuk­ kus. Pagesime Tartu maantee 39 kivimaja keldris olnud suhteli­ selt suurde varjendisse, mis oli naabruskonna õnnetuid kodu kaotanud ja masenduses ela­ nikke pilgeni täis. Olime nagu kilud karbis.

Varjendist lahkudes, joostes läbi tule, leidsin naabermaja hoovist väikese kelgu, mille peale ladusime emaga paar kohvrit ja alustasime teed lin­ nast välja. Kuna lund oli vähe, siis oli Lasnamäest ülesminek küllaltki vaevaline. Edasi liiku­ sime ikka Tartu suunas linnast kaugemale ja kaugemale. Põge­ nikke oli palju. See õnnetute tulv meenutas pikka vangiroo­ du. Lisaks kohutav suits ja ving, mis püsis linna kohal veel paar nädalat ja on meeles tänaseni.

Seda ei saagi unustada. Otsi­sime teeäärsetest taludest öömaja ja sooja. Lõpuks ühed talunikud halastasid meile ja saime pea­ varju. Selle suure talumaja põrandal magas juba paarküm­ mend inimest. Ma ei unusta kunagi selle talupere abi ja kaastunnet. Siis polnud võõras mure inimestele ükskõik!

Niisiis olime kaotanud kodu ja kogu mu väike maailm oli (Järgneb lk. 4)

Tänu ja lugupidamisega EESTI VABARIIGI SUURSAATKOND OTTAWAS

Dr. Peeter Põldre loeng COVID-19 teemal Toronto Ülikooli emeriitprofessor dr. Peeter Põldre pidas 3. märtsil VEMU loengutesarjas päevakohase ja huvitava loengu teemal „Covid-19: Variants & Vaccines – Present & Future“. Loeng, mis kõnealusel teemal tema poolt juba teine (esimene oli peal­ kirjaga „COVID-19: Past, Present, Future“, 18. novemb­ ril 2020), toimus samuti vir­ tuaalselt, kuulajad said esitada küsimusi ja seda on või­ malik järelvaadata/-kuulata VEMU Youtube’i kanalil.

Professor märkis loengu alguses, et kuigi tegemist on ­ negatiivse teemaga, kesken­ dume siiski positiivsele fooku­ sele ja tuleviku väljavaadetele.

Alustuseks kõneles ta olukor­ rast Kanadas: teatavasti regist­

Foto: EE arhiiv

reeriti esimene COVID-19 juh­ tum riigis 25. jaanuaril 2020, millest möödunud enam kui aasta jooksul on toimunud suured muutused. (Praeguseks on registreeritud juhtude arv enam kui 880.000.) Ta märkis, et viiruse teise laine surmad on ületanud esimese laine omi ja rääkis ka ravimitest, mida ­kasutatakse väga raskete Covidjuhtude raviks, samuti kliinilis­ test uuringutest selles vallas.

Dr. Põldre kõneles rahvater­ vise meetmetest ja piirangutest, mida on käesoleva pandeemia jooksul kehtestatud erinevates maades, tuues välja ka Rootsi lähenemist olukorrale, kus ei kehtestatud lockdowni; ta tõi võrdlevaid näiteid Rootsi ja Ontario elanikkonna ning sur­ majuhtude osas, mis Ontarios tunduvalt väiksemad.

Rääkides Ontarios alates 26. detsembrist kehtestatud viima­ sest lockdownist märkis profes­ sor, et sellele eelnevatel päevadel olid inimesed vägagi liikuvad: seda näitasid mobiil­ telefonide andmed; ja kümned tuhanded inimesed siirdusid jõuluoste tegema näiteks mit­ metesse väljaspool Torontot asuvatesse kaubanduskeskus­ tesse (Torontos olid need juba varem suletud), millest ilmselt tulenes ka rohkem haigusjuhte jaanuaris.

Dr. Põldre kõneles inten­ siivraviosakondade voodikohta­ dest, mida on üle Ontario 2036 ja Torontos 407. Juba enne Covidit olid need 90% ulatuses täidetud – peamiselt traumaning südame- ja vähipatsien­ tidega suurte operatsioonide (Järgneb lk. 8)

2

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Nr. 10

Eesti, Läti ja Leedu välisministrid kohtusid Tallinnas Ühendkuningriigi välisministriga

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Emale, keelele mõteldes Emakeelepäev tähendab enamat kui vaid seda, mida rinnapiimaga oli antud. Sõnad üksi on ju sellised, et tuleb hinnata neid. Mitte äiu, äiu, kussu, kussu kuulmist. Kuigi see on asendamatu, kuidas last pidi hoidma, on ikka tähtis, mida ja kuidas anti.

Seda saab vist ainult aastade möödumisega hinnata. Kui ema ammu mullas – aga kodumaal. Kui endale tuleb arusaam, et mis loomuldassa tuleb huulile, on kingitus.

Meist mõni rahuldab neid küsimusi kaudselt. Kas muusika, kunsti hindamisega. Teised aga vajavad sukeldumist just alglättesse. Mida ema ütles. Ka kirjasõnast tuge leides. Kui isa oli tugev, eeskujuks, et olla mees, siis ema oli ikka too õrn, kes suudles nutust märga pead, ravitses marraskile löödud põlve.

On meil küll palju luuletajaid, kes on osanud oma erakordsete võimetega seda tunnet haarata, ka edasi anda. Miskipärast aga langes tähelepanu tänavu just Kersti Merilaasile. Kuna tema sulest sai vorbitud üks kaunim mõtelus. Kuna ema ei olnud ju ainult õpetaja ning tohter vajadusel.

Ei, ka ema oskas olla pühadel selline, kes ta oli ennem selle laste­karjuseks astumist. Ikka olles vooruslik, aga ka pühi pidades.

Merilaas kirjutas ilusa luuletuse, „Ema pühadepõll“. Mida lugedes oleme tõesti tagasi möödanikus. Ema, Merilaasi järgi, hoidis oma parimad hilbud kummutis. Kui tal oli aga too põll ees, siis oli tunda, et pühad tõepoolest on ees.

Meil ei ole sellist tunnet hetkel. Luuletaja võimeis on ka raskemat tunnistada. Kuna surm aerutas üle jõe, viis ära pühadepõlle. Kõik nurgad nutsid.

Ent eeskuju peab alati olema. Ema. Ja ta keel. Mis, kui hästi läheb, jääb meiega, kuniks iseenese eluküünal kustub. Lootuses, et järeltulijad seda keelt hindavad, Vist ongi see mõtiskluse tuum. Et emakeel on enamat kui vaid ühes heas hinges kehastatud. Või mingi juhusliku tähtpäeva märki­ misega. Julgeme väikese rahvana rõhutada just seda. Et kui meie ei ole just seda emakeelt hindav kogukond, kes Merilaasi ja paljude teiste heade hingede võrsumist lubanud, siis kuhu me jääme.

Vallutatute hulka.

Emakeelepäeva märkimine ei ole tühine arvamine. Kaugel kodumaalt sündinud ikka hoiavad sellist aatelisust tähtsana. Ei me ehk luuleta, ei me ehk komponeeri või oska rahvuslikke kujusid lõuendile panna. Kuid sugugi ei muuda ülalolev seda, et teisteta, eeskujuta oleksime märksa vähemad inimesed kui ehk mujal. Tänu vaid emale ja sellele kaunile keelele, mida ta oskas õpetada, hällilaulust peale.

TÕNU NAELAPEA

Kolmapäeval saabus Eestisse visiidile Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab, kes kohtus välisministeeriumis minister Eva-Maria Liimetsa ning Läti ja Leedu välis­ ministrite Edgars Rinkēvičsi ja Gabrielius Landsbergisega.

Välisministrid tegid avalduse, milles seisavad ühiselt demok­ raatlike väärtuste ja inimõiguste kindlustamise ning klii­ mamuutustega võitlemise eest.

Kohtumisel arutati võimalusi tihendamaks koostööd Ühend­ kuningriigi ja Balti riikide va­ hel. Olulise teemana oli kõne all ka Euroopa julgeolek, seal­ hulgas Venemaa, Ukraina ja Valgevene küsimused.

Ministrid käsitlesid ka rah­ vusvahelise julgeoleku teemasid – kohtumisel lepiti kokku, et tu­ gevdatakse veelgi koostööd NATOs, räägiti Atlandi-ülestest suhetest ja kliimatemaatikast.

Eestis on üle 300 000 pensionisaaja Eestis on pensioni saavate inimeste arv viimase viie aas­ taga viiendiku võrra vähe­ ne­ nud – seda mõned aastad tagasi läbi viidud töövõimereformi tõttu. Iga aastaga suu­ reneb aga vanaduspensio­ näride arv.

2016. aasta 1. jaanuari seisu­ ga oli Eestis 415 097 pensio­ näri, selle aasta 1. jaanuaril oli statistikaameti andmeil Eestis 328 197 pensionäri. ,,Pensionäride koguarv sisal­ dab lisaks vanaduspensionä­ ri­ dele veel töövõimetuspensioni, väljateenitud aastate pensioni, toitjakaotuspensioni ja rahva­ pensioni saajaid. Pensionäride arv ja osatähtsus on viimastel aastatel langenud peamiselt töövõimetuspensioni saajate arvelt. 2016. a toimus Eestis töövõimereform, pärast mida hakkas töötukassa hindama inimeste töövõimet ja maksma töövõimetoetust ja 1. jaanuarist 2017 alates uusi töövõimetus­ pensione enam ei määratud,“ selgitas statistikaameti sot­ siaalse heaolu ja tööturu rühma juhtivanalüütik Marin Tasuja ERR-ile. Tema sõnul makstakse töövõimetuspensioni edasi pea­ miselt neile, kellel on määratud tähtajatu töövõimetus, mis keh­ tib vanaduspensionieani.

Vanaduspensionäride arv aga kasvab. Kuni 2013. aastani pü­ sis see alla 300 000, kuid 2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 300 047 vanaduspen­ sionäri ning tänaseks on see jõudnud 305 702 inimeseni.

Kasvanud on väljateenitud aastate pensioni saajate arv: kui 2012. a alguses oli neid 2555, selle aasta alguseks oli neid 5993. Väljateenitud aastate pen­ sioni saavad vastava seaduse alusel politseinikud, päästjad, vanglatöötajad, kaevurid ja mõne muu eriala töölised.

Kümne aastaga keskmine pension peaaegu kahekordis­

Foto: välisministeerium

„Küberküsimustes rõhutasime samameelsete riikide praktilise koostöö ja infovahetuse täht­ sust, sest üheskoos tegutsedes oleme ohtude vastu paremini kaitstud,“ sõnas Liimets.

Ministrid leppisid ühis­ avalduses kokku jätkata tööd demokraatlike väärtuste, inimõi­ guste ja rahvusvahelise õiguse austamise kindlustamisel ning

edasistes jõupingutustes mee­ diavabaduse kaitsmisel ja vale­ informatsiooni leviku vastu võitlemisel. Samuti kinnitasid ­ välisministrid kliimamuutustega võitlemise ja heitkoguste vähen­ damise eesmärkide suurenda­ mise olulisust enne ÜRO kliima­ konverentsi COP26, mis toimub Glasgow’s selle aasta novembris. (VMPT/EE)

Norstati küsitluse järgi tõusis Reformierakonna toetus üle 35 protsendi

algusest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12 %, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,4 % ning Isamaa 5,3 % toetusega. Eesti 200 toetus on langenud ühek­ sandat nädalat järjest ning alates 2019. aasta algusest pole ühegi erakonna toetus nii pikalt languses olnud. Sellele eelnes ­ tänavuse aasta alguseni kestnud 10 nädala pikkune tõus, mis oli samuti pikim alates 2019. aasta algusest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,2 protsenti ja oposit­ sioonierakondi 31,5 protsenti vastanutest.

Uuringufirma Norstat korral­ das küsitlused ajavahemikus 9.02-15.02, 16.02-22.02, 23.021.03 ja 2.03-8.03 ning neis vas­ tas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on jaanuaris 2016 asu­ tatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toi­ muvaid sotsiaalseid protsesse.

(ERR/EE)

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitluse viimaste tule­ muste põhjal jätkab populaarseimana Reformierakond, keda toetab 35,5% valimisõiguslikest kodanikest. Refor­ miera­konnale järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 19,8 ja Keskerakond 17,7 protsendise toetusega.

Reformierakonna toetus on liikunud tõusvas trendis kahek­ sa nädalat järjest ning ületas ­esmakordselt pärast 2019. aasta detsembrit 35 protsendi piiri.

Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,3 protsendi võrra ning on nüüd madalaimal tase­ mel alates 2019. aasta algusest, kui Norstati reitinguid avaldama hakati. EKRE toetus on kõrgei­ mal tasemel alates 2019. aasta

Jüri Vips valmistub esimeseks täishooajaks F2s Nädala alguses testisid F2 sõit­ jad, teiste hulgas eestlane Jüri Vips, Bahreinis masinaid.

Hitechi meekonda kuuluva Vipsi ettevalmistused esi­ meseks täishooajaks vormel 2 sarjas läksid plaanipäraselt, ütles Vipsi abimees, samuti Bahreinis viibinud Marko Asmer uudisteportaalile Delfi.

Esmaspäeval oli Vips mõle­ mal sessioonil 5., teisipäeval

sõitis ta välja 6. ja 14. aja ning viimase testipäeva lõpetas Vips 15. ajaga, aga hommikul koguni kolmanda tulemusega.

“Meie jaoks oli kõik positiivne. Kolm päeva sujusid väga ilusti. Kõik, mis planeeri­ tud, sai tehtud. Keeruline on end teistega võrrelda, aga mingi aimduse saab. See aimdus on, et kõik on praegu okei,” ütles Marko Asmer Delfile.

Hooaeg algab Bahreini Sakhiri ringrajal märtsi viimasel nädalal. Jüri Vips teeb sel aastal F2 sarjas kaasa oma esimese täishooaja.

tunud. 2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli keskmine pension 272 eurot kuus, 2021. aasta al­ guses oli pension ligi 521 eurot.

Keskmise pensioni suurus ­erineb maakonniti. Kõrgeim on see Harjumaal (550 eurot) ja Tallinnas (548 eurot) ning madalaim Ida-Virumaal (508 ­

eurot) ja Lõuna-Eestis (Valga­ maal 513, Põlvamaal 519, Võ­ ru­maal 520 eurot). Ka Hiiumaa ja Saaremaa keskmised pen­ sionid tipu lähedal – vastavalt 549 ja 543 eurot, millest võib järeldada, et osa kõrgepalgalisi on pensionieas kolinud elama saartele. (ERR/EE)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Kindralleitnant Johannes Kert 3.12.1959–4.3.2021 4. märtsil lahkus endine kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem kindralleitnant Johannes Kert. „Kindral Kerdi lahkumine on meile suureks kaotuseks. Ole­ nemata tema tööülesannetest pärast kaitseväeteenistusest lah­ kumist, oli tema side kaitseväe­ ga väga tugev. Ta oli ka mulle mu otsuste tegemisel suureks toeks, meil oli pidev kontakt ja võin öelda, et ta oli justkui mit­ tekoossisuline kaitseväe juhataja nõunik. Minu kaastunne tema lähedastele. Kindral Kert oli väga väärikas ohvitser,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleit­ nant Martin Herem.

Johannes Kert alustas sõja­ väelist karjääri 1983. aastal Nõukogude armees rühmaüle­ mana, jätkates tööd 1985. aas­ tani rooduülema kohusetäitjana.

Kuuludes Kaitseliidu taasloojate hulka astus Kert 1990. aastal Kaitseliidu liikmeks ning 1991. aastal sai temast Tartu maleva pealik.

Aastatel 1991-1992 teenis Kert Kaitseliidu operatiivgrupi ülemana ning aastal 1992 juhtis ta Kuperjanovi Üksik-jalaväe­pa­ taljoni. Aastatel 1993–1996 oli ta Kaitseliidu ülem, andes si­

sulise panuse organisatsiooni ülesehitamisse ja arendamisse.

Alates 1996. aastast juhtis Johannes Kert kaitseväge, esial­ gu kaitseväe juhataja kohuse­ täitjana ja kuni aastani 2000 kaitseväe juhatajana. Tema eda­ sine teenistuskäik jätkus kait­ seväe juhataja nõuniku kohuseid täites.

Aastatel 2000 – 2002 teenis Johannes Kert maaväe ülema kohusetäitja ja maaväe ülemana, Kert asus seejärel täitma Eesti sõjaline esindajana kohustusi NATO ja Euroopa Liidu juures kust ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.

Vabariigi President omistas Johannes Kerdile kindralleitnan­ di auastme aastal 1998.

Alates 1. veebruarist 2008 oli Kert kaitseministeeriumi nõu­ nik. Ta nõustas ministeeriumi

President Kaljulaid kohtus Madriidis Hispaania kuningriigi juhtidega Eesti president Kersti Kaljulaid käis nädala alguses ühepäevasel töövisiidil, kus kohtus Madriidis Hispaania kuninga Felipe VI-ga ning peaministri Pedro Sancheziga, kellega arutati võitlust kroonviiruskriisi vastu ja selle taga­ järgede leevendamist Euroopa Liidu majandustele, ühiseid huvisid julgeolekuvaldkonnas ning edasist koostööd e-riigi valdkonnas.

President Kaljulaid tänas Hispaania kuningas Felipe VI nende panuse eest meie piir­ konna julgeolekusse. „Mitmetel varasematel aastatel oleme Ämaris kuulnud Hispaania hävitajate õhkutõusmise häält ja nad on alati siia uuesti oodatud.

Niisamuti on meie jaoks oluline

Hispaania panustamine NATO lahingugruppi oma kohaloluga Leedus. NATO on kõige tuge­ vam siis, kui me alliansi igas nurgas tunneme huvi ja ka mõistame neid ohte, mis meie liitlastele kõige lähemal ja olu­ lisemad on,“ sõnas president Kaljulaid pärast kohtumist.

Kohtumisel peaminister Pedro Sancheziga oli samuti üheks peateemaks viiruskriisi mõjude vähendamine ning krii­ siga kõikjal jõuliselt prioritee­ diks tõusnud e-riigi arendamise vajadus, kus Eesti riigipea tut­ vustas peaminister Sanchezile ka Eesti ja Maailma Tervis­ hoiuorganisatsiooni koostöös veetavat terviseandmete usal­ dus­arhitektuuri algatust.

Riigipea ja peaminister

Tallinna Ülikool hakkab uurima koroona nakkumist lemmikloomadele

u­ uringut rääkida, kui laialdaselt lemmikloomad omanikult nak­ kuse saavad.

Tallinna Ülikool teeb seireuuringu, et teada saada, kas ja kuidas koroonaviirus nakkub inimeselt lemmikloomale.

Saates ,,Ringvaade“ külas ol­ nud Tallinna Ülikooli bioloogia õppesuuna juht Kairi Koort ­selgitas, et seireuuringusse kut­ sutakse inimesi, kes on põdenud läbi COVID-i ja uuritakse, kas nende lemmikute veres on ­tekkinud antikehi.

Koorti sõnul saab pärast

Maailmas on selliseid uurin­ guid juba tehtud, näiteks mullu Hongkongis ja Itaalias, ütles Koort. ,,Esimene teade koerte kohta pärineb juba eelmise aas­ ta kevadest Hongkongist, kui uuriti väga raskelt haigestunud inimeste koeri ja näidati, et kaks koera, kelle omanikud sat­ tusid haiglasse, neil tuvastati viirus ja peale viiruse läbipõde­ mist ka antikehad verest. Lisaks uuriti ka Itaalias eelmisel aastal suurt valimit kasse ja koeri.

Nad elasid kõige hullemas ­nakkuspiirkonnas Lombardias.

3

põhiliselt küberkaitse, kaitse­ jõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi hal­ dusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Lisaks valmistas ta ette NATO kollek­ tiivse küberkaitse kompetent­ si­ keskuse tööd, olles ise ka selle idee algataja ning vedaja, esin­ dades keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komis­ jonides. Samuti analüüsis Kert Kaitseväe Ühendatud Õppeasu­ tuste komplekteerimise ja aja­ teenistusega seotud probleeme.

Kindral Kert osales Kaitseliidu strateegilise arendamises prot­ sessis ning Kaitseliidule küber­ kaitse võimekuse loomises ja samuti kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimi­ ses.

Johannes Kerti on tunnus­ tatud mitmete Eesti kui välis­ maiste teenetemärkidega, nagu Kotkaristi II klassi teenetemärk, Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk, kaitseministeeriu­ mi teeneteristi I klass, Kaitseväe teenetemärk, kaitseväe teene­ terist kaitsealaste teenete eest, kaitseväe teeneterist riigikait­ seliste teenete eest, Kaitseliidu teenetemedali eriklass, pääste­ ameti kuldrist, Eesti reserv­ ohvitseride kogu kuldrist, Soo­ me Lõvi rüütelkonna suurrist, Läti Vabariigi kaitseministeeriu­ mi teenetemärk, Ülemaailmse sõja­väespordiliidu Suure Rüütli medal ja palju muud.

Sanchez arutasid ka julgeole­ kutemaatikat, erinevaid ida- ja lõunasuunalisi ohte ning võima­ lusi ühiseks tegutsemiseks neis suundades ja oma sealsete part­ nerite ja naabrite toetamist.

Vabariigi President kohtus ka Hispaania parlamendi esinaise Meritxell Batet’ga ning välis­ minister María Aránzazu Gon­ zález Laya´ga. Lisaks osales ta pandeemiajärgse maailma välis­ja julgeolekupoliitikale pü­ hen­ datud ümarlaual Kuninglikus Elcano Instituudis, asetas pärja Eesti esimese suursaadiku Hispaanias Karl Robert Pusta hauale ning avas Eesti tänavafo­ tograafiat tutvustava välinäituse.

See oli president Kaljulaidi ametiaja esimene töövisiit Hispaanias, et tähistada saja aasta möödumist Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete sisseseadmisest. (Allikas:VPK)

Nendest loomadest, kes elasid põdeva inimesega, neil 12–13 protsendil olid antikehad ole­ mas,“ rääkis Koort.

Koorti sõnul on koerad pigem asümptomaatilised, kas­ ­ sidel on aga täheldatud kopsu­ kahjustusi. ,,Üldiselt loomad põevad kergelt, ja ka nakkus­ ohtlikkus, kui üldse on, siis ainult mõne päeva,“ lausus ta.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Euroopas vähendas koroonapandeemia sündide arvu Mitmes suures Euroopa Liidu liikmesriigis sündis koroona­ viiruse epideemia ajal palju vähem lapsi ning ebakindluse jätkumise tõttu prognoositakse sündide arvu langemist ka eelolevaks aastaks. Lange­ nud on ka abiellumiste arv.

Prantsusmaa riiklik statistika­ instituut avaldas 2021. aasta jaanuaris sündinud laste arvu – selgub, et selle aasta sündimus oli 13% madalam võrreldes eelmise aastaga, teatas Financial Times.

Aasta varasema perioodiga võrreldes oli 2020. a detsembri

Raporti kohaselt rikub Hiina uiguuride kohtlemisel ÜRO genotsiidi­ konventsiooni Sel nädalal avaldatud raporti andmete kohaselt rikub Hiina uiguuride kohtlemisel ÜRO genotsiidikonventsiooni iga punkti, teatasid rahvusvahelised eksperdid.

Washingtoni mõttekoja New­ lines Institute for Strategy and Policy raport pakub sõltumatut analüüsi sellest, millist õiguslik­ ku vastutust võib Peking kanda oma tegevuse eest riigi loode­ osas Xinjiangi piirkonnas.

Inimõigusrühmituste hinnan­ gul peetakse Xinjiangi laagrites kinni vähemalt miljonit uiguuri ja teiste moslemivähemuste esin­dajat.

Uiguurid kannatavad laagrite ametnike tõttu tõsise kehalise ja vaimse kahju käes, mida põh­ justab süstemaatiline piinamine ja julm kohtlemine, seal hulgas vägistamine, seksuaalne kuritar­

sündide arv seitse protsenti väiksem. Kokku sündis eelmisel aastal Prantsusmaal 735 000 last ja see on väikseim arv pärast Teist maailmasõda.

Esialgsed andmed näitavad sündide arvu järsku langust ka Hispaanias ja Itaalias.

Itaalias registreeriti detsemb­ ris 21, 6% vähem sünnitusi kui eelmise aasta samal kuul.

Eesti lähiriikidest oli ka Lätis detsembris sündinud laste arv viimase saja aasta väikseim.

Samal ajal on koroonaviiruse epideemia põhjustanud Filipii­ nidel sünnibuumi. ÜRO teatas, et rasestumisvastaste vahendite ja arstiabi saamise raskus on Filipiinidel põhjustanud soovi­ matute raseduste ja sünnituste arvu kasvu. (ERR/EE)

vitamine, ekspluateerimine ja avalik alandamine.

USA eelmise presidendi Donald Trumpi administrat­ sioon teatas jaanuaris, et Hiina on läbi viimas genotsiidi uiguu­ ride ja teiste moslemivähemuste vastu.

Kanada seadusandjad otsus­ tasid veebruaris, et Pekingi te­ gevust uiguuride kohtlemisel Xinjiangis tuleb käsitleda genot­ siidina, ning ministrid kutsusid peaminister Justin ­ Trudeaud seda ka ametlikult kinnitama.

Newlinesi raporti kohaselt uuris üle 30 eksperdi ole­ masolevaid tõendeid Pekingi te­ gevuse kohta uiguuride kohtle­ misel genotsiidikonventsiooni aspektist.

Kui juba osa selle konvent­ siooni punktide rikkumisest võib pidada genotsiidiks, siis raporti kohaselt panid Hiina võimud toime kõiki tegusid, mida see dokument keelab.

Hiina on korduvalt eitanud igasuguseid rikkumisi uiguuride vastu. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Suuskadel võideti Eestile taas MM-tiitleid!

Eesti murdmaasuusatamise vii­ mased suured medalid jäid 2006. aasta Torino olümpia ja 2008. aasta maailmameistri­ võistluste aega. Siis tulid kordu­ vad dopingupahandused, ala maine ja tase Eestis langesid.

Nüüd tunneme rõõmu ka pisikestest asjadest.

Tänavune Põhja suusaalade MM peeti Saksamaal Oberst­ dorfis ja seal näitas end Eesti esisportlasena kahevõistleja Kristjan Ilves. Suure mäe hü­ petest ja 10 km suusasõidust koosnenud harjutuses sai Ilves 11. koha, koos noorema venna Andreasega tõid nad kahevõist­ luse sprinditeates Eesti finišisse kaheksandana. Ilves on väga hea suusahüppaja, aga ei kesta eriti pikalt murdmaarajal. Kui ta nõrgema poole järele aitaks, oleks igal peol medalinõudleja.

Marko Kilp oli MM-il murd­ maasuusatamise sprindivõist­ lusel 20., suusahüppaja Artti Aigro suurel mäel 25.

Ent nagu öeldud, Eesti teenis hiljuti jälle suusavõistlusel ­maailmameistrivõistluste kuld­ medaleid. Sest Otepää kandi metsades peeti suusaorienteeru­ mise MM ja Eesti selle ala parim Daisy Kudre võitis nii sprindis kui pikal rajal kulla, sai jälitussõidus hõbeda ning sprin­ diteates koos Mattias Jaamaga pronksi. Tegemist on küll mingis mõttes nišialaga, ometi lehvis Otepääl enam kui paa­ri­ kümne riigi lippe ja suusaorien­ teerujad hauvad koguni plaani kunagi taliolümpia programmi jõuda.

Kui talispordiga jätkata, siis tegi veebruaris ajalugu Eesti kiiruisutaja Marten Liiv. Ta saavutas Hollandis maailma­ meistrivõistlustel 1000 meetri distantsil viienda koha ja piken­ das seejärel Hollandi Heeren­ veeni profitiimiga, kellega ta elab ja harjutab, veel aasta ­võrra lepingut.

Laskesuusatamise MM-il Sloveenias Pokljukas jäi eest­ laste parimaks Johanna Tali­ härma ja Rene Zahkna kümnes koht segateatesõidus.

Noored kergejõustiklased olid Poolas EM-il tublid Eesti saatis sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustele Poola linna Torunisse seitse uue generatsiooni sportlast ja tuleb tunnistada, et kõik nad andsid endast võimetekohase parima.

Kõrgeima hinde võiks anda tõkkesprinter Karl Erik Naza­ rovile, kes pääses 6,67 sekun­ diga poolfinaali, jooksis seal 6,62ga Eesti rekordi, sai oma jooksu teisena finaali ja lõpetas finaali seitsmendana. Eesti kergejõustik on üle saja aasta vana, aga Eesti sprinter jooksis olümpia, maailma või maailma­ jao meistrivõistluste finaalis esi­ mest korda! Nazarov on vaid 21, tema tulevik on alles ees.

Teine ülitubli oli seitsme­ võistleja Risto Lillemets.

Suurvõistluse debüüdi teinud saarlane võistles targalt ja sai oma isiklikust margist vaid 31

punkti nõrgema summa 6055 punktiga viienda koha. Lille­ mets oli paar ala enne lõppu koguni pronksi kandidaat. ­ Maicel Uibole ja Janek Õig­ lasele on väärikas asendus kan­ nale astumas.

Aga tublisid oli Toruni EM-il veel. 60 m tõkkejooksus pääses Keiso Pedriks eeljooksust pool­ finaali, kõrgushüppaja Lilian Turban kordas 1.87ga isiklikku rekordit.

Eesti korvpall on taas Euroopa finaalturniiril Taasiseseisvumisest alates on Eesti korvpallimeeskond pää­se­ nud kolm korda EM-finaal­ turniirile (korra käinud ka enne sõda), neist viimati 2015 Riias.

Neljanda, 2022. aastal peetava lõppturniiri pileti järel käidi Venemaal Permis. Eelturniiri alagrupis tuli seal kohtuda Itaalia, Venemaa ja PõhjaMakedooniaga ning kokku­ võttes oli vaja saada vähemalt kolmas koht. Kõigepealt sai Eesti üllatusvõidu 105:101 Itaalia üle, seejärel kaotas suurelt Venemaale. Siis Eesti küll kaotas 84:86 Põhja-Make­ dooniale, ent esimeses omava­ helises mängus saadud kaheksa­ punktine võit tagas ikkagi eestlastele finaalturniiri pääsme.

Mis on ehk seda väärtuslikum, et lõunanaabrid lätlased EM-ile ei pääsenud ja ka maailma ­esikaheksasse kuuluv Leedu sai lõppturniirile üle noatera.

Eestil on soomlase Jukka Toijala käe all harjutamas noor ja väga perspektiivikas mees­ kond. Maik Kalev Kotsarist, Kerr Kriisast, Sander Raiestest, Kristjan Kullamäest ja teistest kuuldakse veel kindlasti.

Ott Tänak sai Lapimaal tagasi ree peale Autoralli 2019. aasta maail­ mameistrid, mullusel koroona­ viirusest räsitud hooajal kol­ mandaks jäänud Ott Tänak ja Martin Järveoja võitsid kindla esitusega Soomes Rovaniemi lähedal peetud Arctic Rally.

Aasta algas neile ebaõnnes­ tumisega, kui tuli nagu mullugi katkestada MM-sarja esimene etapp Monte Carlos. Teine etapp tõsteti koroonapandeemia­ ga võitlevast (ja mullu vesiste teedega meelde jäänud) Rootsist Soome Lapimaale. Lumi ja jää on eestlastest roolikeerajatele alati meeldinud ja nii on Tänak nüüd Horvaatia ralli eel MMtabelis viies. Kõik on ees, kõik on võimalik. Annaks vaid ko­ roona järele ja saaks tänavuse MM-ralli Lõuna-Eestis korral­ dada sama vägevalt, kui mullu! Üks halb uudis ka Eesti viimaste aastate üks t­ituleeritumaid sportlasi ja puhta spordi eeskõnelejaid, kreeka­rooma maadluse kahekordne maailmameister ja 2012. aasta olümpia hõbe Heiki Nabi andis jaanuaris positiivse dopingu­ proovi. Nüüd oodatakse B-proo­ vi avamist ja siis võtavad nii sportlane kui talle võimalike sanktsioonide kehtestajad vastu otsused.

Nr. 10

Mälestati Tallinna…

(Algus lk. 1)

purunenud. Isast ei teadnud me midagi, kuna ta oli tol traagili­ sel ööl Rakveres. Minu armas sünni- ja kodulinn oli raskelt haavatud. Siit sai alguse minu vanemate ja ka minu kurb ­saatus, vintsutusterohke tulevik.

9. märts muutis meie pere elu pöördeliselt. Tulemöllus lõppes minu õnnelik lapsepõlv.

Olin siis 9-aastane poiss. Olime kaotanud oma kodu, mis asus Heeringa (Turu) tänaval Jo­han­ seni paberivabriku ja Vellamo limonaaditööstuse vahel. Hiigel­ tulekahjus hävis kogu praeguse Keskturu puithoonestik. Säilisid vaid paar paekivihoonet ja mõned üksikud kõrbenud vilja­ puud.

Tallinna elanikkond jagunes nüüdsest kahte ossa – need, kel­ lel oli kodu, ja need, kes jäid lageda taeva alla. Kahjuks kuu­ lusin viimaste hulka. Selliseid õnnetuid oli u 20 000 inimest.

Isal-emal tuli alustada nullist.

Juba 1940. aastal olid Nõu­ kogude võimukandjad isalt rek­ vireerinud alles ostetud uue Opel Admirali. Mul oli oma kallitest vanematest väga kahju.

Sain ränga trauma ja närviva­ pustuse, mille tagajärjel värises mul pea aastaid. Seda haigus­ nähtust nimetatakse funktsio­ naalseks treemoriks. Seetõttu sain õnneks nn valge passi ja olin sõjalisest õppest vabas­ tatud. Tänu sportlikule eluviisile ja eelkõige raskejõustiku har­ rastamisele saadud tugev füüsis aitas lõpuks ka vaimu paika.

Kaotusi oli meie peres veel.

Mu kaks Hiiumaa onu, Ilmar ja Friedrich Spriit, viidi Siberisse ja lasti seal maha. Kolmandal onul õnnestus koos perekonna­ ga Rootsi põgeneda. Kaotasin ka kaks isapoolset onu.

Heinrich Pullat uppus koos abikaasa ja kahe minuvanuse tütrega laeval Nordstern Nõukogude torpeedorünnakus Klaipe·da (Memeli) lähedal.

Nendega koos hukkus palju tun­ tud eestlasi.

Minu Poola kodanikust abi­ kaasa Wiesława-Barbara Mul­ tańska isa võitles sakslaste ­vastu Armia Krajowa’s ja mõr­ vati natside surmalaagris GrossRosenis. Enne vaevles ta mõnda aega Varssavis asuvas kuri­ kuulsas Pawiaki vanglas ja Auschwitzis. Wiesława ema Janina istus kinni ühes Varssavi laagris, kust tal õnnestus ime­ kombel põgeneda, kinkides sak­ sa valvurile oma kaelas rippuva kuldristi. Sakslane vastas: „Jookse ruttu, mul on ka kodus tütar!“ Tallinna pommitamisest ja selle tagajärgedest on kirjutatud omajagu. Ent kahjuks pole seni suudetud põhjalikult analüüsida kodu ja lähedaste kaotanute südamevalu ja vaeva, võitlust ­ püsima jääda, edasi elada.

Ajaloolasi, sotsiolooge ja teisi ühiskonnateadlasi ootab ees veel suur töö ajaloolise mälu ja tõe taastamiseks.

Täna elame uues ajas. Eesti on taas iseseisev ja sõltumatu riik. Eelmise millenniumi lõpus tekkis esimest korda võimalus kogu Euroopa rahulikuks ühi­

Edgar ja Renate Martenit austades tugevdame meie hariduse pärandit Hoides silmas hariduse pärandit millele Edgar ja Renate Marten eluaegselt panustasid, ning neid austades, on perekonnad Sehr ja Marten annetanud Viru Vanemad tasemele International Estonian Centre ­projektile.

Neil on soov kindlustada hariduse keskset tähtsust uues keskuses, et koolid seal jätkaksid oma tööd tulevaste põlvkondade heaks.

Annetuse on teinud Edgar ja Renate lapsed ja lapselapsed koos peredega. Need on Reet ja Juhan,ning lapselapsed Paul, Eric, Andres, Katrina ja Alexia. ,,Meie vanaisa oli International Estonian Centre’i arengu suure huviline ja toetaja“, teatas tütrepoeg Paul, ,,tal oli kustumata huvi ikka pärides, et millised on viimased uudised ja kuna on oodata keskuse avamist.

Ta oleks jälginud keskuse ehitamise igat etappi.“ Edgar, kes pälvis hellitusnimeks ,,koolipapa“, oli Toronto Eesti Täienduskoolide koolijuhataja märkimisväärset 43 aastat. Ta oli ka juhtivates rollides Toronto kogukonnas, olles Peetri kiriku nõukogus ja Eesti Kesknõukogu Kanadas juhatuses. Ta lahkus meie hulgast saja-aastasena, oktoobris 2020.

Edgar Marten sündis Neeme külas, Harjumaal. Ta õppis pedagoogiks Tallinna Õpetajate Seminaris, ning siirdus tagasi oma kodukülasse õpetajaks. Seal sai oldud vaid lühikest aega, kuna sõjakeeris muutis tema eluteed.

Renate Marten sündis Nurste külas, Hiiumaal ning õppis Tallinnas majandust.

Peale kooli asus ta tööle Eesti valitsuse juures. Renate ja Edgar kohtusid Norr­ köpingus, Rootsis. Noore abielupaarina osalesid nad aktiivselt kohalikus eestlaste tegevustes kaasa arvatud rahvusteatris.

Renate suri 2002. aastal.

Kanadasse kolides Renatega, jätkas Edgar hariduse alal, Toronto Eesti koolides, oma muu valdkonna päevase töö kõrvalt.

Eesti täienduskool leegitses ta hinges ja ta alati tundis suurt uhkust oma õpilaste üle.

Oma üheksakümnendates aastates, kirjutas Edgar täiusliku ajaloolise ülevaate Toronto Eesti täienduskoolidest, veetes tihti kaheksa tundi päevas järjest arvutis. ,,Mu isa püsis noorehingelisena“, mai­ nib Reet, ,,tema mõju said sügavalt tunda mitmed sajad Kanada eestlased kes läbisid Toronto Eesti täienduskooli. Ta oli võtmeisik kes kindlustas, et Eesti keel ja meel kestaks edasi Kanadas.“ Edgar ja Renate kestvat mõju leidub ka nende oma järeltulijates. ,,Eesti kultuuri osatähtsus oli põhimõju meie lapsepõlves“, kirjeldab Paul, ,,nii minu kui ka venna Ericu lapsed käivad Toronto Eesti täienduskoolis ja vend Andrese lapsed käivad Stockholmi Eesti koolis. Me oleme eranditult põnevil näha kuidas uus keskus paelub ka järgmist põlvkonda.“ Eric on Eesti Maja juhatuses ja ka Estonian Arts Centre nõukogus. Kõik pereliikmed plaanivad keskust püsivalt kasutada. ,,Meil on kavas käia keskuses väga

nemiseks. Jõuga on üritatud Euroopat oma võimu alla ühen­ dada varemgi. Praegu pole Euroopas ühtegi riiki, kes suu­ daks seda saavutada sõjalise jõuga, kellel üldse oleks huvi puhuda lõkkele globaalne kon­ flikt.

Oleks surmapatt, kui Vana Maailma rahvad ja riigid ei ka­ sutaks seda ainulaadset võima­ lust rahumeelseks koostööks.

Täna me kahjuks ei tea, mida homne päev selles rahutus maailmas toob. Omalt poolt ­ sooviksin väga, et ajalugu oleks praegusel keerulisel ajal tule­ viku õpetaja ja et sellised traa­ gilised inimvaenulikud sünd­

t­ihti,“ nõustub Paul. ,,Kas lastega, kas panganduse asjus ning sellest uuest ehitusest saab meie kogukonna keskpunkt, kus omavahel kohtuda ja osaleda kõikvõimalike Eesti kultuuri ja rahvuslikkudes tegevustes.

Ehituse asukoht on eriti sobiv, sinna saame jalgsi minna.“ International Estonian Centre üheks suureks plussiks on tema rahvusvaheline külg, nimetab Reet, kes on Eestlaste Kesknõukogu (EKN) aseesimees Kanadas. ,,Eestlasi on väljaspool Eestit umbes 200 000,“ nimetab Reet. ,,Iga side, mida suudame omavahel luua, olgu see siis kohalik või globaalne, tähendab märkimisväärset lisaväärtust meie kogukonnale tervikuna.

Viimased kolm aastat on Eesti valitsus teinud koostööd EKN-i ja teiste ülemaailmsete Eesti organisatsioonidega, et töötada välja uus huvitav programm kõigi nende eestlaste toetuseks, kes maailmas laiali.

IEC-st võib saada selle tegevuse keskus mitte ainult Torontos vaid ka laiemalt.“ Elutee kulgi nagu neid mida Edgar ja Renate põlvkond koges, saatsid adumatud tõkked ja verstapostid. Elud mis algasid enam kui sada aastat tagasi Põhaeesti kalurikülas, elavad edasi olles Kanada eestlakonnale eeskujuks. See eeskuju on suunatud tulevikku meie eestlaskonna uue kodu ehitamisega mis meid järgmisse sajandisse saadab ja on meie kogukonna ­ selgrooks.

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapita­ li­ kampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise ­ õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit.

Hoidke end kursis Kungla Rahvas annetuste algamisega 2021. aastal.

Toetuste tegemiseks pöörduge aadressile donations@estoniancentre.ca. Anne­ tused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi ­ ­annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta

• Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre. ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus

mused enam kunagi ei korduks!

Antoine de Saint-Exupery on kirjutanud oma raamatus „Inimeste maa“, et kõik me oleme tegelikult ühe ja sama laeva meeskonna liikmed, keda ähvardab torm ja seetõttu peame tegutsema koos, et me kõik jääksime ellu.

Pühendan oma väikese mä­ lestuskillu pommitamise ohvri­ tele, oma perele, sõpradele ja kolleegidele, ning kõigile aja­ loohuvilistele tallinlastele, kes armastavad Tallinna linna nii nagu mina.

Ad multos ­kõigile.

annos

meile

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Sakslaste omavalitsuse ajast Juba enne taasiseisvumist hak­ kas Eestis ilmuma N. Liidu okupatsioonist mälestusi.

Selliseid, mis tõid tegelikkuse esile. Pärast 20. augustit 1991. a. kasvas selliste raamatute arv.

Kuid esimese punase võimu haaramise ja siis anastamise, annekteerimise vahel oli ju 1941-1944 sakslaste okupat­ sioon, millest märksa vähem on jõudnud kaante vahele, kui mitte arvestada sõdurpoiste, eriti soomepoiste, kellest said ­ kirjanikud – nagu Arved Viirlaid ja Heino Susi –, raama­ tuid, mis olid ju enamasti pagu­ luses ilukirjanduslikku kuube mähitud mälestused. Eestis, tea­ dagi, selliseid mälestusi ei il­mu­ nud. Tänu pagulusse pääsenu­ tele on meil olnud siin hea ülevaade sellest ajastust.

Ajalugu ei saa õppida kõrg­ koolis ilma Leopold von Rankega tutvust tegemata.

Temalt oluline õpetus – ajalugu tuleb kirjutada nii, nagu ta päri­ selt oli (wie es eigentlich gewesen). Rõhk on niisiis ausale ajaloolasele, Nõukogude omad seda ju küll ei olnud, ei põhinenud allikmaterjalidele, protokollidele, arhiivis kinni­ tatud faktidele.

Tuleb teatud ettevaatusega tarvitada mälestusi, olgu need ilukirjanduslikud või mitte. Sest mälu on kummaline asi. Tea­ dagi mäletab üks juhtunut teisiti kui teine, eriti mitukümmend

aastat hiljem. Kui aga mäles­ tused põhinevad päevikutele, on nad ajaloolasele allikmaterjalina olulised, sest vaevalt, et vahetult pärast sündmust kirjutatu erineb päriselt juhtunust. Ettevaatlik tuleb siiski olla, arvestades värvingutega, mida isklikud vaated võivad lisada päevikusse.

Selletõttu on just lahingupäe­ vikud, ametlikult rindel, ka ­tagalas kirjapandud, eriti usuta­ vad.

Muidugi on mõjutustest, kal­ duvustest raske hoiduda. Ent kui kirjutatakse eestlasena, Eesti ja eestlaste huve kaitstes, on raske etteheiteid teha kellele­ gi, eriti neile, kes sattusid sõja keerkäikudes vastutavale kohale, kas punaste või natsionaalsot­ sialistide okupatsiooni aegadel.

Kaalume kahte näidet. Üheks selliseks meheks, kes pani koheselt päevasündmused kirja, oli Oskar Angelus. Sõja­ väelane Vabadussõjas, kooliõpe­ taja, ajaloolane, riigiametnik ja ajakirjanik. Ning oluliselt eel­ mainitud Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse Sise­ direk­ tooriumi sisedirektor. (Enne enam­ laste esimest okupatsiooni oli Angelus aastatel 1921-1940 Sise­ ministeeriumi ametnik mitmel ko­ hal; seega kogemustega. Arves­ tada tuleb, et ta oli vähe­ mus­ rahvaste kultuurautonoomia jä­ rele­valveametnik ning et ta juhtis nimede eestistamise aktsiooni.)

Tema mälestused aastatest 1941-44 „Tuhande valitseja maa“ ilmus Rootsis 1956. aas­ tal, 65 aastat tagasi. Teos avab silmi, tõukab samas ümber väi­ ted, mida okupatsiooniajal ja pärast sõda laialt esitati, et nii Angelus kui teised toonased

Lapsed, nähtamatud kriisiohvrid Heljo Pikhof Riigikogu liige, SDE aseesi­mees Ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kelle elu poleks viirushaigus räsinud. Koroona on toonud kannatusi ja leina, ta on kimbutanud inimeste tervist, takistanud töö tege­ mist, tähendanud paljudele tööta jäämist ja solgutanud lapsi kooli- ja koduõppe vahel. Ja Eesti olukord ei lähe veel paremaks, paraku on seis vastupidine.

Lapsed aga ei küsi viirusest, lapsed sünnivad ja kasvavad igal ajal. Just lapsed ja lastega pered on ühed pandeemia näh­ tamatud ohvrid, mitte niivõrd (suur)ettevõtted-ettevõtjad, keda eelmine valitsus priskesti popu­ tas, seda küll valikuliselt. Ka uus valitsus püüdis ettevõtjaid igati soosida-säästa, kui viivi­ tas piirangute karmistamisega.

Lastega perede heaks ei ole aga Eesti riik terve koroo­ na-aasta jooksul õieti mitte midagi teinud. On hästi teada, ­ et iga kriis teeb rikkad rikka­ maks ja vaesed vaesemaks ning just riigi roll on seda lõhet vei­ digi tasandada – märgata ja

toetada oma lapsi.

Meie naabrid on seda mõist­ nud. Lätlased näiteks on üles korjanud mõtte, mille sot­ siaaldemokraadid käisid välja eelmisel kevadel oma kriisiaja sotsiaalmeetmete abipaketis: lõunanaabrid maksavad nüüd peredele iga lapse kohta 500 eurot toetust. Lisaks maksab Läti pensionäridele ja erivaja­ dustega inimestele aprillis ühe­ kordse kriisitoetusena 200 eurot.

Soomlastest ei maksa rääkidagi!

Juba kevadel sai üle 700 euro kätte lapsevanem, kes jäi töölt ära, et pidi lapsega kodus püsi­ ma. See on abi, mida annab ­leiva peale määrida.

Vähem tähtis pole aru saa­ da, et pikaleveninud kriis jätab sügava haava laste ja noorte arengusse. Sestap tuleb aega viitmata, kohe kriisis pa­nustada perede toimetulekusse ja jätkata sellega hilisemas taastumis­ faasis.

Põhjanaabrid moodustasid juba maikuus ekspertide töörüh­ ma, mis hindab epideemia mõju laste õigustele ja heaolule ning otsib parimaid lahendusi krii­ sitüsistuste vältimiseks. Kaks vahearuannet on valminud. Vaid paar märksõna sealt: tundlikkus

Omavalitsuse direktorid, amet­ nikud olid fašistide sabarakud, kaasajooksjad. Omavalitsuses olid hoopis need inimesed märksa aatelisemad, nö eesti asja eest väljas kui juunikom­ munistid, teised, kes kas ehk naiivselt toetasid bolševikke või isegi verejanuliselt tahtsid kaas­ maalasi iga hinna eest hävitada.

Kolmanda Riigi huvides pol­ nud, et eestlased valitseksid eestlasi. Angeluse järgi astusid sakslased korduvalt suuri eksi­ samme. Nende loetelu on pikk ja hämmastav. Viisid Angeluse Berliini taotlema Eestile au­ tonoomia andmist. See ei näita sugugi kaasajooksiku lähenemist.

Sõja lõpu poole sunniti ta nö vabapuhkusele, kuna tema sei­ sukohtadega ei nõustutud. Enne Eesti rinde varisemist läks Angelus Saksamaale, sealt 1950. aastal Rootsi. Mälestuste ilmumisega läks aega. Käsikiri oli koostatud juba 1945. a., kuid kadus müstiliselt pärast Ühend­ riikidesse saatmist. Usaldus­ mehele. Angelus koostas alles­ jäänud käsikirja mustandi ja muu kodumaalt kaasatoodud materjalide põhjal uue käsikirja.

See rändas kuidagi Kanadasse, kust autor ta lõpuks kätte sai.

Oma sõnul ta lootis, et viivi­ tused tulid raamatule kasuks.

Seda võib uskuda. Angelus kirjutab, et sõda kaotati mitte „sõduri, vaid tagala süü pärast“.

Autor lisab, et ta ei olnud „oma elus kunagi nii palju juttu kuul­ nud vastutuse ja vastutustunde üle kui 1941-44 Eestis ja ku­ nagi niipalju rumalusi näinud kui siis“. Kinnituseks lisab sa­ mas autor, mida nii mõnigi ehk pole varem kuulnud, lugenud.

Sakslastel olevat olnud plaaniks pärast võitu Punaarmee üle eestlasi üle kolida teisele poole Peipsi järve ja Maarjamaale tuua vaesemaid saksa talupoegi ja hollandlasi, nii puhvertsooni luues. Kuid see oleks olnud ­unelm.

võimalike probleemide avasta­ misel ja kohene reageerimine nendele. Abiandmise eelduseks on mõistagi piisavad ressursid – lapsed ennekõike!

Kui on tahtmist ja tundlik­ kust, võib ka mõne pealtnäha pisiasja lahendamine tuua perele kergendust. Meil kehtiv kord, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapseva­ nem saab haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist vaid alampalga pealt, on perede suhtes ülekohtune.

Asi on selles, et 80 protsenti päevatulust, mis haige lapse hooldamise eest kindlustatule makstakse, arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku järgi.

Vanemahüvitiselt aga – olgu see kui tahes suur – sotsiaalmaksu ei võeta. Nõnda ongi praegu arveldamise aluseks miinimum­ palk. Samas, just sel ajal, kui seni kodune väikelaps kohaneb lasteaia ja kollektiiviga, jääb ta sagedasti haigeks ja emal või siis isal tuleb töölt ära jääda.

Kui väikelaps on pidevalt haige, võib see alguse panna omamoodi ahelreaktsioonile: lapsevanem on ka järgmisel aas­ tal kehvemas olukorras, kui tal läheb vaja haigus- või hool­ duslehte, sest ka hooldushüvitisi

ei maksustata sotsiaalmaksuga.

Vanemahüvitiste süsteem on viimasel ajal üsna paindlikuks tehtud, nüüd tuleb ära kaotada ebaõiglus ka hooldushüvitiste maksmisel. Sotsiaaldemok­raa­did on riigikogule esitamas ravi­ kindlustuse seaduse täiendus­ ettepanekut, mille järgi maks­taks hooldushüvitist vane­mahü­vitise järgi või kui lapsepuhkusel vii­ binu on vanemapalgale lisaks teeninud suuremat ja sotsiaal­ maksuga maksustatud tulu, siis selle pealt. Sõnaga, hoolduslehe kompenseerimine olgu perele soodsam, 80 protsenti suurema summa pealt.

Me ei ole kõrvale heitnud ka mõtet kaotada lasteaia kohatasu, nõnda, et riik hüvitaks omava­ litsustele lapse kohta saamata jäänud tulu.

Praegusel ajal on see samm vajalikum kui ehk ealeski va­ rem. Võtame näiteks või turis­ misektori ja sellega seotud alad, mis said pandeemialt täista­ bamuse. Seal on ja oli tööl väga palju noori ja nooremapoolseid naisi, pisut vähem ka mehi, kel pisipere toita. Töötuid ja poole­ teramehi tuleb juurde muustki vallast. Kui mudilane oleks päevaajal ilusti hoitud, saaks äkk-kitsikuse kiuste alusõpet ja sooja toitu, võtaks see pingeid

Teine selline mees, kes pani tollal toimunu kirja, oli isegi tähtsam, rahvuslikum. Angeluse nimetatud plaani lükkas ümber Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe oma mälestustes „Kuidas kõik teostus“, mis ilmus aastal 1993, 15 aastat pärast Mäe surma Austrias.

(Angelus ise suri vaid aasta ­hil­jem, 1979. a. Rootsis). Ar­vu­ liselt ei olnud piisavalt sakslasi, et sellist tagalat asustada. (Õieti, terve Lebensraum’i loomise poliitika oli fantaasia, unelm, Hitleri haige ettekujutus suurrii­ gi vajadustest.)

Mäe oli Angeluse mälestusi lugenud, nõustudes tema peal­ kirja valikuga, viimasel oli „tu­ line õigus“ nii kokku võtta olukorda. EO juht kirjutas, et ­ Saksamaal valitses imelikul kombel kaos, kuna seal oli lige­ male sada võimujõudu, kes tegut­sesid „rööbiti või risti üle teiste“. Kuid Angelusest ei pi­ danud Mäe eriti lugu, vihjates sisedirektori „joomatõvele“ ning et Omavalitsuse ajal näitas ta asetäitja oma tõelisi värve. Ent seda tuleb teatud skepsisega võtta: Mäe kirjeldab Angeluse poolt viimase mälestustes esine­ vaid tõike tihti teisiti. Ometi Angelus kirjutas vahetult pärast sõda, kui kõik veel värske.

Paraku Mäe mälestused tihti korduvad, mis pole ime, kuna ta kirjutas neid enam kui 30 aastat

hiljem, päris vana mehena.

Ning kahjuks, nagu kirjastus Välis-Eesti & EMP raamatu järelsõnas lugejale märgib, Mäel oli kavas oma mälestustega avaldada terve rea dokumente.

Neid aga polnud käsikirjale lisa­ tud ning järelepärimisedki, pärast autori surma, ei andnud tulemusi.

Ainult mälu uskudes pole mitte täielikult vonrankelik.

Kuid näiteks Mäe sulest pea­ tükk, mis käsitleb propagandat, nõuab lugemist. Milles mõle­ mad suured totalitaarriigid olid mitte ainult süüdi, aga päris edukalt mõjutasid vallutatud maa-alade elanikke. Üldreegliks olevat vale asemel öelda propa­ ganda. Angelus kirjutab, et nii vasakult kui paremalt külvati vahetpidamata valedega üle, nii suurte kui väikeste kelmide poolt. „Maailm on niivõrd har­ junud jämedate pettustega, et ta haruldast tõde, mida talle mõnikord kogemata serveeri­ takse, võtab valena“. Hea kok­ kuvõte ajastust. Ka nüüd.

Mõlemad analüüsivad põhja­ likult põhjusi, miks võidetav sõda kaotati. Dr Mäe, kuigi mitte alati Angelusega nõustu­ des, leiab, et oleks Saksamaa sõda pidanud mõistlikul viisil, oleks see olnud „ka meie kodu­ ma iseseisvusele kasuks“. Kahe peale kokku oluline lugemine ajastust, kus vähemalt need mehed tegutsesid eesti rahva ­ asjade, oma rahvusriigi, mitte ­ sakslaste huvides, rippumatu omariikluse taastamise lootuses.

Seda isegi, kui nad silmast-­ silma alati ei näinud. Paeluv, peaaegu 80 aastat pärast toi­ munut.

TÕNU NAELAPEA

ROK-i president Thomas Bach valiti tagasi Rahvusvaheline Olümpia­ komi­ tee (ROK) valis veel üheks ametiajaks presiden­ dina tegutsema sakslase Thomas Bachi.

Praegune ROK-i president Thomas Bach (67 a) valiti ­ametisse tagasi 93 poolt- ja ­ühe vastuhäälega, neli hääletajat jäid erapooletuks. Konkurente Bachil valimistel polnud.

Rahvusvahelise Olümpia­ komitee presidendina on endine vehkleja Bach tegutsenud alates 2013. aastast. Sakslase kolmas ja ühtlasi viimane ametiaeg kes­ tab 2025. aastani. (ERR/EE)

peres pisutki vähemaks.

Alles see oli, kui me laste­ toetusi tuntavalt tõstes saime laste vaesuse Eestis otsustavalt vähemaks. Me ei tohi ühelainsal kriisiaastal lasta kõike tehtut ära nullida. Kasutada tuleb pisi­ matki võimalust, et olla toeks lastega peredele. Ka koolilaste haridusauke on parem lappida, kui tuba on soe ja leib laual.

6

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Eesti Kirjandusmuuseum ja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus kutsuvad taasavastama Ilmar Laabani loomingut Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandus­ keskus plaanivad detsembris (9.–10.12.2021) tähistada Root­ sis elanud eesti luuletaja, häälutaja, tõlkija ning kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitiku Ilmar Laabani 100. sünni­ aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga.

Konverentsi „Luule on ülev ehmatus. Ilmar Laaban 100“ kavas on kaks põhiettekannet: ­ luuletaja ja kultuuriteoreetik Hasso Krull esineb teemal „Ku­ jutluse poliitika. Ilmar Laaban ja tuhandeaastane traditsioon“ ning muusikateadlane Kerri Kotta teemal „Kõlalised teisen­ dused ja kõlaruumid“.

Konverentsi korraldustoim­ konna esinaise, Eesti Kirjandus­ muuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Triinu Ojamaa sõnul oodatakse kon­ verentsile ettekandeid, kus käsit­ letakse Ilmar Laabani (11.12.1921–29.11.2000) mõju eesti ja rahvusvahelises kon­ teks­tis, aga ka ettekandeid laie­ matel teemadel, mis loovad konteksti Laabani loomingu mõistmisele olgu selleks siis sürrealism, modernism, keele­ filosoofia, kriitika, kirjandus-, kunsti- ja muusikalugu või muu. „Laabani mitmekülgsus looja ja vabameelse mõtlejana

seostub tema haridusliku tausta­ ga, milles filoloogia- ja muusi­ ka-alased teadmised põimusid filosoofiaga.“ Ojamaa sõnul on lisaks tea­ duslikele ettekannetele oodatud Laabani eripalgelise loomingu taasavastused nii meenutuste, häälutuste kui ka häppeningide vormis.

Konverentsi-idee ühe algataja luuletaja Jaan Malini sõnul on Laaban läinud Eesti luulelukku luulekogudega „Ankruketi lõpp on laulu algus“ (1946) ja „Rroosi Selaviste“ (1957), mis esimeste sürrealistlike teostena avaldasid suurt mõju eesti kul­ tuuriruumi kujunemisele järgne­ vatel aastakümnetel.

Ilmar Laabani mitmekeelne ja mahukas käsikirjaline pärand ja raamatukogu jõudsid 2001. aastal Eesti Kirjandusmuuseu­ misse.

Eestivõi ingliskeelse 20­-mi­nutiliste teaduslike ette­ kannete esialgseid teemasid koos lühikese sisututvustusega oodatakse 15. aprilliks 2021 aadressile Laaban-100@kirmus. ee.

Ettekandeideede programmi lülitamise võimalusest teata­ takse hiljemalt 10. mail.

Teeside (300 sõna nii eesti kui inglise keeles) tähtaeg on 30. september 2021.

Konverentsi korraldab Eesti

Ilmar Laaban

Kirjandusmuuseumi Eesti Kul­ tuurilooline Arhiiv koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Un­ deri ja Tuglase Kirjanduskes­ kusega ja seda toetab EL Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus.

Korraldustoimkonda kuuluvad: Triinu Ojamaa (peakorraldaja), Jaan Malin, Marin Laak, Aija Sakova, Mirjam Hinrikus, Aare Pilv ja Anne Ostrak.

Konverents kuulub Eestiuuringute Tippkeskuse aasta­ konverentside „Dialoogid Ees­ tiga“ sarja ja toimub ­hübriid­-sündmusena Eesti Kir­ jandusmuuseu­ mis ja voogedas­ tusena üle interneti.

Konverentsi kutsung: https:// w w w. k i r m u s . e e / e t / i l m a r laaban-100

Eesti Laulu võitis teist aastat järjest Uku Suviste

Postimees valis arvamusliidriks Maarja Vaino

Laupäeval toimus Eesti Laul 2021 finaalvõistlus, mille võitja pääseb maikuus toimuvale Eurovisoni lauluvõistlusele Eestit esindama.

Eelvoorudest pääses Eesti Laulu finaali 12 laulu. Võitja selgitati žürii ja rahvahääletuse häälte liitmisel. Rahvusvaheline žürii hindas parimaks Sissi lugu ,,Time“, teisele kohale Andrei Zevakini ja Pluuto ,,Wingmani“ ning kolmandaks Karl Killingi ,,Kiss Me“.

Superfinaali – kolme hulka

Postimehe tänavune arvamusliider on kirjandusteadlane Maarja Vaino, kes on Tallinna Kirjanduskeskuse juht ja Postimehe kauaaegne kolumnist ning Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu juhatuse esimees.

Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala sõnul on Postimehe lipukirjana esile tõstetud eesti keele ja kultuuri kaitse ning see oli üheks teguriks, miks valiti Maarja ­ Vaino.

Aasta arvamusliidri tiitel koos sinna juurde käiva Jaan Tõnissoni kujuga antakse inimesele, kelle roll Eesti aja­ kirjanduses ja ühiskonnas on kõrgel tasemel.

2018. aastal sai Postimehe aasta arvamusliidri tiitli semioo­ tik Mihhail Lotman, aasta varem kolumnist ja meediaeksperdt Raul Rebane. Arvamusliidri tiit­ li ja Jannseni kuju on saanud ka Ivan Makarov, Jaak Jõerüüt, Jüri Vendik, Ilmar Raag, Tiina Kangro, Edward Lucas, Andres Arrak, David Vseviov, Erkki Bahovski, Enn Soosaar, Mihkel Mutt, Marju Lauristin ja Rein Veidemann. (UU/EE)

pääsesid rahva antud 55 956 hääle ja žürii ühisel otsusel Jüri Pootsmann, Uku Suviste ja Sissi ning sellest väljus võitjana Uku Suviste lauluga ,,The Lucky One“. Teine oli Sissi (Benton) lauluga ,,Time“ ja kol­ mas Jüri Pootsmann ,,Magus melanhoolia“. Järgnesid Koit Toome ,,We Could Have Been Beautiful“, Andrei Zevakin & Pluuto ,,Wingman“, Kadri Voorand ,,Energy“, Suured Tüdrukud ,,Heaven’s Not That Far Tonight“, Karl Killing ,,Kiss Me“, Redel ,,Tartu“, Hans Nayna ,,One By One“, Ivo Linna, Robert Linna, Supernova ,,Ma olen siin“ ja Egert Milder ,,Free Again“.

Uku Suviste on esimene Eesti artist, kes on kahel järjes­ tikusel aastal Eesti Laulul võit­ jaks tulnud. Eelmisel aastal jäi Suvistel Eurovisionil esinemata, kuna pandeemia tõttu jäeti terve võistlus ära. Tänavune Euro­ vision toimub maikuus Rotter­ damis.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 10

Kui teraslinnud kaotasid tiivad Hanno Ojalo: Kibeda lõpuni.

Luftwaffest Eesti Diviisi ridadesse.

Ammukaar, Tallinn 2021. 184 lk.

Teise maailmasõja keerises tuli eesti meestel võidelda õige mit­ mes erinevas mundris. See oli aeg, kus iga relvakandja püüdis anda parima oma isamaa heaks, vaatamata võõrale ideoloogiale, mille teenistusse ta vormiliselt oli rakendatud. Autor on võt­ mud oma südameasjaks neid aegu ja olusid uurida ja paljude sõjaajalooteemaliste raamatute kaudu anda järeltulevatele põl­ vedele võimalikult objektiivne ja tõetruu ülevaade.

Kõnealune teos käsitab nende meeste saatust, kes olid värvatud Saksa Luftwaffe koos­ seisu lendureina või rakendatu­ na õhutõrjesse. Kõigist said enne sõja lõppu maaväelased Waffen-SS-i ridades nende endi soovist või tahtest sõltumata.

Teos on jagatud kolme ossa: esimene vaatleb aastaid 1942­ 1944; teine aastaid 1944-1945, kui sõjategevus oli kandunud Saksamaa pinnale; kolmas lennuväest Eesti Diviisi üle ­ viimist, sõja lõppu ja vangi­ ­ laagreid.

Esimene osa viib lugeja tege­ likult ajas natuke tagasi.

Nõukogude esimese okupat­ siooni ajal olid mitmed aega teenivad eesti lennuväelased lii­ detud punaarmeega ja sattusid 22. territoriaallaskekorpusesse.

Sõja puhkedes Saksamaaga õn­ nestus 36 lenduril põgeneda ja varjata end metsades. Osa neist liitus hiljem Saksa õhujõudude­ ga. Esimese lennuväeosa moo­ dustas baltisakslasest Eesti pat­ rioot Gerhard Buschmann.

Eestlased leidsid rakendust luurelendureina ja ööpommita­ jaina, neile lisandus tehniline personal. Paljud astusid vaba­ tahtlikult lennuväkke, ennetades mobilisatsiooni, mis oleks neid viinud SS-i koosseisu. Hiljem hakati rakendama nooremaid lennuväeabilistena. Esimesteks olid vabatahtlikud, kes Saksa­ maal läbinud koolituse „sõjalise tubliduse laagrites“. 3. augustil 1944 kuulutati välja 1927. aastal sündinud poiste mobili­ ­ satsioon. Vanemate kirjalikul nõusolekul võeti lennuväe abi­ teenistusse ka nooremaid.

Juba järgmine kuu tõi endaga kaasa ootamatuid sündmusi.

Saksa väejuhatuse otsusel loo­ vutati Eesti. Samaaegselt likvi­ deeriti eesti lennuväeüksused, lendureile anti korraldus lennata Ida-Preisimaale. See mõjus meeste meeleolule rusuvalt, mõ­ ned ettevõtlikumad suundusid Saksamaa asemel Rootsi.

Käsukohaselt Saksamaale siir­ dunuid enam lendama ei luba­ tud, neid hakati välja õpetama õhutõrjeks.

Ka noored lennuväe abi­ teenistuslased suunati Saksa­ maale. Umbes kaks kolman­ dikku neist deserteerus ja jäi Eestisse maha. Saksamaale vii­ dud koondati Sudeedimaale Egeri (Cheb) jaotuslaagrisse,

hiljem saadeti nad Wismarisse ja Greifswaldi õhutõrjekahurite väljaõppele. Üks väike grupp, kes saadeti Jenasse, sai oma väljaõppe vaatlusballoonidele.

Osa poisse jäi Kuramaale sõja lõpuni. Need tegid koos saks­ lastega dessandi Sõrve säärele ja osalesid lahingutes. 43 poisil õnnestus leitnant Endel Uiga ja kapral Valter Suigussaare juhti­ misel pääseda läände, ülejäänud jäid kotti ja lunastasid oma „patte“ Venemaal vangilaagrites ja tööpataljonides. Seitsmel poi­ sil õnnestus põgeneda Rootsi.

Kuus neist andis Rootsi valitsus hiljem venelastele välja, üks pääses ja siirdus Kanadasse.

Sõja lõppfaasis suunati ena­ mik eesti lennuväelasi Eesti Diviisi juurde täienduseks, len­ nuväkke jäid vaid üksikud.

Sama juhtus lennuväe abiteenis­ tuslastega. Neid saadeti Taanist Berliini alla rindele. Üks patal­ joniülemaist, kapten Made, suutis ettenägelikult minekuga ­ viivitada ja oma üksuse aegsasti ameeriklastele vangi anda.

Teine pataljon kapten Triigi juh­ timisel jõudis Berliini lähistele, kust taganedes hädavaevu pää­ ses punaarmee haardest.

Ameeriklased andsid vangid ­inglastele üle. Kogu 1945. aasta suve veetis umbes 3000 meest Putlose ja Uklei laagreis inter­ neerituna. Sügisel toimetati nad petlike lubadustega Belgiasse Zedelgemi vangilaagrisse, kust järgmisel kevadel vabanedes saadeti tagasi Saksamaale ja omadasid DP-staatuse.

Paljude autentsete andmete põhjal, kirja pandud endise sõdurite poolt, on autor on teinud tänuväärse uurimistöö ja andnud eesti lennuväelaste saatusest asjaliku ja faktitruu ­ ülevaate. Raamatus esineb hul­ galiselt viited ja tsitaate ilmu­ nud teostest. Raamat on varus­ tatud illustreeriva fotomaterjali, kasutatud allikate ja isikuni­ mede registriga. Järelsõna on kirjutanud Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse poolt Hendrik Arro.

EERIK PURJE

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1044 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19 21

27

28

29

23

30

33

31

34

37

38

41

51

52

53

45

46

47 55

56

57

58

59

60

61

1. On ______ peas, vintisoleku kohta.

5. Lapsevanem.

8. Ajanäitaja.

12. Hakkaja, usin, virk.

13. ____-tak.

14. Seemnete/vilja peksmise ja tuulamise kõrval­ saadus.

15. Papagoi.

16. Vankri osa.

17. Liik.

18. Võimsusühik.

19. _______t, aasia­ lane.

21. Temal.

23. Tšehhi pealinn.

27. Haava jälg.

30. Istuma, istu (ingl. k.).

32. Ronitaim.

33. Ühesugused vokaalid.

34. ______ kalendri­ saba, rubriik Eesti Elus.

36. Value added tax.

37. ______l, jämedahambuline viil.

39. Kaunidus.

40. Kunst (ld.k.).

41. ______t, küsitlusleht.

42. Eesti Sihtkapital Kanadas.

44. Muistne keel Itaalias.

11

24

25

26

43

54

PAREMALE:

10

40 42

44

9

36

39

48

49

50

47. Pisike tükike, kild.

51. Vana mees.

54. _____alnõi, vene opositsionäär.

55. Linn Tartu lähedal.

56. Küla ja mõis Lääne-Virumaal.

57. P.-Ameerika professionaalne korvpalliliiga.

58. R______, jõgi (ingl.k.; tagurpidi).

59. Levinud teravili Ameerikas.

60. Sööma (ingl.k.).

61. Linnumagus.

käteplaksutus.

22. Lihasuretaja.

24. Urmo _____, Eesti rallisõitja ja Rally Estonia korraldaja (snd 1979).

25. Haru.

26. Sipelgad (ingl.k.).

27. Sama, mis 15. par..

28. K_____, seadeldis vedeliku läbilaskmiseks.

29. Näokate.

31. Kolm-, kolme-, 35. EV aupeakonsul Kanadas, Eesti Elu ALLA: ingliskeelse osa 1. Kääne. toimetaja (eesn.

2. Türgi ohvitseri esitäht+perek. tiitel. nimi).

3. Väike ühe­ 38. Peitemäng. istmeline 43. Salvitaoline vedrudeta nahavõie. võidusõiduauto.

45. Talent.

4. Tulihänd, puuk, 46. Käe v. jala osa. pisuhänd.

48. ______r, Eesti 5. Riik Euroopas. luuletaja 6. Sidesõna.

(1906–1969).

7. Väikesaar Eesti 49.

T

untud autorendi­ põhjarannikul. firma.

8. Lääne-Eesti 50.

I

ndia naise veerohkeim jõgi. rõivastusese.

9. Estonian Golf Club 51. Toronto Eesti of Ontario (lüh.).

Meeskoor.

10. Laar (Rooma kodu 52.

E

tniline grupp kaitsevaim, ingl.k.).

Tansaanias.

11. Leave No Trace.

20. Heakskiitev 53. Ese.

OECD tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi Sel nädalal tõstis OECD järsult maailma 2021. aasta majanduskasvu prognoosi; majanduse väljavaateid on suuresti parandanud USA to­­ hutu abipakett ja koroonaviiruse vastane vaktsineerimine.

Pariisis baseeruv majandus­ koostöö ja arengu organisat­ sioon OECD teatas, et ootab maailma majanduse kasvuks sel aastal 5,6%, mis on 1,4 protsen­ dipunkti kõrgem võrreldes eelmise prognoosiga möödunud

Volli veste

T

Harju keskmine

Paremale: 1. Ala, 4. Katk, 8. Lai, 11.

32 35

S

Ristsõna nr. 1043 LAHENDUS

20

22

I

aasta detsembris.

OECD peaökonomist Lau­ rence Boone ütles AFP-le, et majanduskasvu hakkab peami­ selt juhtima USA, seda tänu president Joe Bideni 1,9 triljoni dollari suurusele abipaketile.

OECD prognoosib sel aastal USA majanduskasvuks 6,5 ­protsenti.

Praegu on ainult Hiina, India ja Türgi ületanud pandeemia eelse taseme ning olukord on väga erinev mujal.

OECD hinnangul kasvab Euroopa Liidu majandus sel aastal 3,9 protsenti. (ERR/EE)

Rau(k), 12. Avia, 13. Alma, 15. EST, 16. Vaas, 17. Klas, 18. Ora, 20.

Sakala, 22. Moka, 24. ISIS, 26. (L) eius, 27. Mestiits, 32. Isuk(as), 33.

PMA, 34. Riia, 35. Kureerib, 37. (A) avik, 38. LETA, 39. Aero, 40. Veenus.

44. KNL, 45. Asia, 46. Sala, 49. DEM, 52. Kile. 53. Usin, 54. Uri, 55. Kel, 56.

Meen(e), 57. Sul. Alla: 1. Are, 2. Las, 3. Autokuur, 4.

Kava, 5. Ava, 6. Tia (Maria), 7.

Kassisaba, 8. Lakk, 9. (Üles ja) alla, 10. Imal, 14. ASA, 19. Raske, 21. Ast, 22. Meik, 23. Oisu, 24. Impressum, 25. Semit(e), 28. Iraan, 29. Iiveldus, 30. Tiir, 31. Sako, 36. Elu, 40. Vak(s), 41. Esik, 42. Eile, 43. Nael, 44. Kann, 47. Ase, 48. Lie, 50. Eru, 51. Mil.

Nädala retsept

Ahjukartulid juustu, sibula ja maitseainetega Kaire Tensuda Valmistusained: 2-3 suuremat kartulit, kooritud ja sektoriteks lõigatud 1 väike sibul, tükeldatud paar spl oliivõli maitsestamiseks soovikohast maitseainet – kartulimait­ seaine, sool, küüslaugusool, pipar või mis kellelegi meel­ dib 1/3 tassi riivjuustu Valmistusviis: Asetada kartulisektorid ja sibulatükid kaussi, valada peale oliivõli, raputada maitseaineid ning segada läbi. Tõsta ahju­ nõusse ning küpsetada eelsoo­ jendatud ahjus u. 375 F kraadi juures u. 30-40 minutit, kuni kartulid hakkavad kergelt pruu­ nistuma, kuid mitte liigselt, ja on piisavalt pehmed. Vahepeal võib nende küpsusastet kontrol­ lida ja võimalikult ka tempera­ tuuri reguleerida. Lisada riiv­ juust ja lasta veel mõned minutid küpseda, kuni juust on sulanud. (Kui kasutada maitses­ tatud riivjuustu, tuleks eelnevalt maitseainete lisamisega ette­ vaatlikum olla.)

Naljanurk Paradiisi väravaid val­ vav üks ingel teisele: ,,Näed, jälle saadeti pa­ tuseid. Nad tuleks saata põrgusse.“ ,,Sa pole poliitiliselt korrektne,“ noomib teine ingel. ,,Need pole patused, vaid vagaduspuudega isi­ kud ja mitte põrgusse, vaid alternatiivse kliimaga para­ diisi.“

7

Vaat see on väljendus, mida minusugune suhu võtab vaid siis, ku seal Toompeal või Lasnamäel jälle millegagi hakkama saa­ dakse. Nii kinnitades, et rahvas pooldab pigem keskpärsust kui hiilgavaid mõtteid, tegusid. Sestap ei asugi pakkuma välja, et Võro keskmine oleks parem. Või Hiiu. Kuigi tunnistama peab, et keskmine hiidlane oskab tunduvalt paremini nalja vosta, ka enese, oma kodusaarlaste üle kui nood harjakad. Liigtõsised teised. Muidu põle neil viga.

Ets ku huumorinautija kinkis mulle mõne aasta eest George Carlini anekdootide, pikemate lustakate lugude raamatu. Ropu suu ning sulega mees, aga naerma pani. Temalt on kuulus leivanumber, mida ta sai ainult publikule saalis esi­tada, mitte eet­ ris. Kuna põhines seitsmele sõnale, mida tolles lollikastis ütelda ei tohi. Võite arvata ära neist nii mõnegi. Isegi trükis pani itsitama.

Carlin, nagu koomikud ikke, oskab tabavalt olla ühis­ konnakriitik. Meeldis see, kuda ta IQ, intelligentsi koefitsenti (tunnistan, pidin Silvetiga konsulteerima sõna leidmaks), kesk­ mise olemasolu mõnitas. Et mõtelge ometi ise inimesed, et pooled teist on lollimad kui too keskmine.

Eks seda keskmist ole mõneti tarvis – selleks, et seda ületada ju. Kuid mõne asjaga ei saa. Maadligi inimene, nigu kahjuks ke­ neetiliselt mulle määrati, ei saa ju kunagi Harju keskmiseks. Ega eestlase keskmiseks. Palusin Etsilt, et ta uuriks eesti mehe kesk­ mise pikkuse tollest internetist välja. Üllatusin, teada saades, et meie meesterahvad on maailmas pikkuselt kolmandal kohal!

Ning sedagi vaid koma 9 sentimeetri võrra. Mullu ilmus edeta­ bel, madalmaade härrased pikimad, 182,5 cm kõrguselt saaks mulle lagipähe sülitada, ku sooviksid. Kaasmaalased aga andsid 181,6 sm mõõdu välja. Muigasin, et just madalmaadel peab pikk olema. Kunagi olin metsas tööl ühe hollandi loikamiga, kes oli tõesti peenike ja pikk. Oli vist kahemeetrine võ nii.

Meil oli ju aga kah pilvedesse küünijaid. Mäletan näituseks Ralf Viksteni. Wabariigi aegne korvpallur Eesti rahvuskoondi­ ses, 1,98 meetri pikkune. Vanalell oli mu arust ka pikk mees, aga olin ju poisike, ku teda viimati nägin. Vaatasin ju täiskasva­ nutele alt üles, mis mõõdupuu mul ikke oli.

Nüüd aga on ühel vanakõbõkõsel uus mure. Kisub tal turjal olev eluraskus veel madalamale. Pükste siseõmblusmõõt, hargi­ vahest kingadeni, oli kaua 34 tolli. Kuid hakkasid vastu maad lohisema. Siis tuli osta 32 tolliseid. Ning viimased olid 30-sed.

Tohter ütles, et vananemine, ei muud.

Valel olevat lühikesed jalad, mul nüid ka, aga ei see ju mind vassijaks, valetajaks tee. Kääbuseks aga küll. Tea, mis nende kesk­mine on.

VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark.

Rukkilill Märtsi alguses lasi Omniva/ Eesti Post käibele uue siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud postmargi, millel kujutatud Eesti rahvuslill – rukkilill.

Postmargid on kujundanud Indrek Ilves ja need on trükitud trükikojaa AS Vaba Maa. Rukkilill (Centaurea cyanus) on ühe- või kaheaastane ühe­ kojaline rohttaim. Kasvab pea­ miselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel.

Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valgus­ lembene rukkilill talub ka varju. Õied on enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakas­ roosad kuni valged. Õitseb juu­ nist septembrini – oktoobrini.

Rukkilill on hea meetaim ja tuntud ka ravimtaimena. Tema äärisõite leotist kasutatakse urii­ ni- ja sapieritust soodustava va­ hendina, samuti silmakompres­ sideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahen­ dina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini.

Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Vironia Toronto koondise virtuaalsed arutelud Selle pandeemia ajal oleme kõik tundnud pinget ja koge­ nud igapäevase elu piiranguid. Õnneks on see olukord ka loonud uusi vestluste võimalusi. Viimase kuue kuu jooksul on Toronto Vironia koondis läbi viinud sarja ,,Virtuaalsed arutelud“, kus osavõtjad on keskendunud mitmetele huvitavatele teemadele. Me täname Ants Toid, kes esmalt soovitas sellist arutelude sarja ja koos senior Markus Eichenbaumi ja scri­ ba Mihkel Küttiga on korraldanud arutelusid järgnevatel teemadel: Toronto uue allmaaraudtee ehitamine Miku Linkruusi sissejuhatusel. Ülevaade uue ­ metroo arengust ja ehitamisest ning kirjeldus ettenägematutest probleemidest ja nende lahen­ damisest.

Euroopa elektri ,,Supergrid“ Miku Linkruusi sissejuhatusel. ,,Euroopa supervõrk“ on tule­ vane supervõrk, mis lõpuks ühendaks erinevad Euroopa riigid ja Euroopa naabruspiir­ konnad kõrgepinge alalisvoolu (HVDC) elektrivõrguga. Sellega saaksid Eesti ja Balti riigid ka ühendust Euroopa säästva ener­ gia allikatega ega peaks enam nii palju sõltuma Venemaa ­naftasaadustest. Rõhutatakse ka keskkonnasäästlikku ehk rohe­ list elektriproduktsiooni. ,,Cowspiracy“ Robert Hiisi sis­ sejuhatusel. Jätkusuutlikkuse saladus on dokumentaalfilm, mis uurib loomakasvatuse mõju keskkonnale ja sellega seondu­ vaid poliitilisi küsimusi. Filmis vaadeldakse mitmesuguseid keskkonnaprobleeme, sealhul­ gas kliimasoojenemist, veeka­ sutust, metsade hävitamist ja ookeani surnud tsoone ning argumenteeritakse, et (kari) loomade põllumajandus on üks oluline keskkonna hävitamise

allikas.

Golden Horseshoe ja Toronto linna piirkonna kasv ja areng Eric Sehri sissejuhatusel. Ana­ lüüs viimase 20 aasta ja tuleva 30 aasta ,,GTA“ linnade jätku­ vast arengust ja kasvust ning ülevaade Greenbelti ja Places to Grow Ontario provintsi linnade arengu strateegiatest. Huvitav oli õppida meie enda rajoonist ja selle arenemisest, teemad, mida päevauudised tihti ei rõhuta.

1940 Welles Deklaratsioon Toomas Eichenbaumi sissejuha­ tusel. Ülevaade ja ajaloolise tähtsuse analüüs, kuidas see USA poolt esitatud deklarat­ sioon 1940. aastal mõistis hukka Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt ning andis juriidilist ja moraalset toetust Balti riikide taasiseseis­ vuse saavutamisel.

Rail Baltica Ants Toi sissejuha­ tusel. Rail Baltica on mitmeaas­ tane projekt, mis toob Eestile, Lätile ja Leedule uue kiirron­ gide ühenduse Varssaviga ja loob sellega ka ligipääsu Euroopa hästi arenenud kiirron­ gide võrgule. Tänapäeval kohal olevad Nõukogude Liidu ajast raudteed on suunaga idasse ja takistavad Eesti kaubandust Euroopaga. Kõigil on võimalik jälgida selle projekti arengut info.railbaltica.org ja Wiki­ peedia veebilehtedelt ning https://rbestonia.ee/video-tais­ versioon/ Covidi pandeemia ega uus Eesti riigikogu valitsuskoa­ litsioon ei ole kumbki takis­ tanud Rail Baltica projekti planeerimise ja ehitustööde jät­ kamist. Projekti hind, mis on umbes 5.8 miljardit Eurot, saab enamasti rahastatud Euroopa Liidu kaudu. Uhked suuremad jaamad ja peatused Eestis on plaanitud Pärnusse, Raplasse ja Tallinnasse. Üks teine suur transpordita­

11. märtsil möödus aasta, kui Maailma Terviseorga­nisat­ sioon (WHO) deklareeris COVID-19 globaalse pandee­ mia.

Neljapäeval mälestas Kanada peaminister Justin Trudeau vii­ ruse ohvreid ning tõstis esile kanadalaste panust selle raske aasta jooksul.

Viimase paari nädala jooksul on vaktsineerimistempo Kana­ das kiirenenud; nädala alguseks oli saanud vähemalt ühe vaktsii­ nidoosi ligi 1,7 miljonit kanada­ last.

Eelmise nädala reedel kiitis Health Canada heaks neljanda vaktsiini – Johnson & Johnson – kasutamise riigis, mis on ühe­ doosiline.

Ontario arvud uute viirusjuh­ tude osas on olnud viimasel nädalal järgmised: neljapäeval, 4. märtsil 994, reedel 1250, laupäeval 990, pühapäeval 1299, esmaspäeval 1631, tei­ sipäeval 1185, kolmapäeval 1316. Kolmapäeval oli viimase seitsme päeva keskmiseks uute nakatumiste arvuks 1237 – nädal varem oli see 1084.

Aktiivsete viirusjuhtude arv provintsis oli kolmapäeval 11.311.

Mõnede ekspertide sõnul võib Ontario seista viiruse kol­

Dr. Peeter Põldre…

(Algus lk. 1)

järgselt.

Laiaulatuslik osa loengust käsitles vaktsiine. Professor alus­ tas vaktsineerimise ajaloost (kui dr. Edward Jenner 1796.a.

Inglismaal arendas rõugete vaktsiini), minnes edasi erine­ vate vaktsiinidega, kaitsmaks erinevate haiguste eest ning rääkides, kuidas immuunsüs­ teem loob antikehasid jne.

Ta rääkis põhjalikult praegu olemasolevatest Covidi vaktsii­ nidest, nende heakskiitmisele eelnenud kliinilistest uuringu­ test, efektiivsusest, säilitamise temperatuuridest jpm., samuti neist, mis veel uurimisjärgus.

Juttu oli ka teise doosiga seon­ duvast debatist, teaduslikest uuringutest ja andmetest, aller­ ­ gilistest reaktsioonidest, kõrval­ mõjudest jm.

Dr. Põldre rääkis ka praegu

ristu-projekt, mis on eelplanee­ rimisel ja hindamisel on ,,FinEst“ – tunnel, mis ühen­ daks Tallinna ja Helsingi. See on siiamaani olnud eraalgatus, kus peamised investeerimishu­ vid on Soomel ja ka Hiina ,,Silk Road“ eestvedajatel. Huvitavalt see tunnel avaks Põhja-Soome sadamad idalaevastikule. Ole­ tatakse, et reis Hiinast Soome arktilise ookeani kaudu oleks 40% kiirem ja ka turvalisem kui tänapäevane teekond LõunaAasia kaudu. (https://rbestonia. ee/video-taisversioon/; https:// youtu.be/jovIfvlE4fI). Kuigi see on palju vaidlusi tekitav projekt, on teatud huvi ,,FinEst“-tunneli kohta olemas ka Eestis. (TE)

Nr. 10

manda laine äärel, kuid mitmete faktorite tõttu nagu viiruse variandid, vaktsineerimised ja ­ saabuvad soojad ilmad, pole teada, kui tõsiseks see võib ­osutuda.

Murettekitav on endiselt vii­ ruse variantide esinemise kasv: esmaspäeval teatati, et neid on positiivsetest testidest umbes 31%. Optimismi lisab ametnike sõnul küll rohkemate vaktsi­ inide saabumine – pro­ vint­ si andmed näitavad, et surmade näitajad on viimastel nädalatel järsult langenud hooldusko­ dudes, milline sektor oli esi­ meseks vaktsiini saajaks.

Esmaspäeval lõppes stay-athome order viimasena ka kolmes Ontario regioonis – Torontos, Peeli regioonis ja North Bays. Esimesed kaks lii­ kusid halli lockdowni ja kolmas punasesse värvikoodi tsooni.

Hall lockdown kategooria tähendab, et kehtivate rangete meetmete puhul tohib piiran­ gutega avada enam poode, aga näiteks spordiklubid ja isikliku heaolu teenused jäävad sule­ tuks. Restoranid saavad pakku­ da kaasaostu- ja kohaletoomise võimalust. Mitmed restorani­ omanikud on avaldanud muret, et nad pole võimelised kuigi kauaks püsima jääma, kui ei avata siseruumides einestamise ­ võimalust, isegi limiteeritud mahutavusega.

Quebecis oli esmaspäeval

uute viirusjuhuste arv 579, mis viimaste kuude madalaim; teisi­ päevane arv oli 650.

New Brunswickis registreeriti esmaspäeval viis uut juhtumit, aktiivsete juhtude arvuks oli 36. Üle provintsi leevendati rahva­ tervise meetmeid, siirdudes kollasesse värvitsooni. Näiteks ­ võivad „mullid“ suureneda 10-lt inimeselt 15-le ja need grupid võivad külastada koos kohti, kaasa arvatud süüa restoranides.

Väljas toimuvate ametlike ja mitteametlike kogunemiste li­ mii­ diks on 50 inimest, tuleb järgida füüsislise distantsi reeg­ leid.

Newfoundlandis ja Labra­ doris registreeriti esmaspäeval kolm uut nakatumist, provintsis oli sel päeval aktiivseid juhte 84.

Nova Scotias teatati teisi­ päeval viiest uuest viirusjuhust, aktiivseid juhtumeid oli pro­ vintsis 26.

Prince Edward Islandil re­ gist­reeriti esmaspäeval kaks uut viirusjuhtu ning aktiivsete juh­ tumite arv tõusis 28-le; alates pandeemia algusest oli selleks päevaks provintsis viirusega ­nakatunuid 143.

Atlandi-äärsete provintside juhid ütlesid teisipäeval, et on olnud kõnelusi nn. „Atlandi mulli“ taastamise osas, mis võib kevadel teoks saada.

(Kanada ajakirjanduse põhjal –

väga aktuaalsel teemal nagu vii­ ruse erinevad variandid: kuidas neid tuvastatakse ja kuidas need võivad alluda vaktsiinile.

Juttu oli ka viiruse võimali­ kust kolmandast lainest. Pro­ fessor kinnitas, et kuna me ei tea veel kõike vaktsiinide kohta, siis peame mõtlema, mida saame ise ära teha, et viiruse levikut vältida, rõhutades, kui oluline on järgida kõiki rahvatervise alaseid nõuandeid.

Rääkides käimasolevast vakt­ sineerimise programmist tõi dr.

Põldre näiteid, kuidas ja mil­ listele gruppidele on erinevates maades vaktsiini manustatud. Ta rõhutas, et vaktsiinide jagamisel on prioriteetsete gruppide sead­ mine kriitilise tähtsusega. Ta peatus ka sellel, kuidas erinevate maade poliitikud on omaenda vaktsineerimisega elanikkonnale eeskuju andnud. Juttu oli ka jär­ jekordadest „ette hüppamisel“ vaktsiini saamisel, mida on erinevates maades erinevatel ­ põhjustel ette tulnud.

Professor käsitles oma loen­ gus ka hooldekodude teemat, mis teatavasti on olnud Ontarios ja Quebecis suure tähelepanu all. Ta rääkis vaktsineerimiste läbiviimistest selles süsteemis.

Eraldi oli juttu Barrie linnas (Ont.) asuvast hooldekodust, kus oli eriti suur viiruskolle. Üks teemalõik käsitles vakt­ siini osas kahtlemise faktorit, mida esineb teatud protsendi inimeste hulgas. Dr. Põldre sõnul on selleks erinevaid põh­ jusi. Mittevaktsineerimises män­ givad rolli ka näiteks logistili­ sed põhjused vaktsineerimisele tuleku osas.

Professor kõneles ka Ontario vaktsineerimisplaani järgmistest

faasidest: prioriteetses 1. faasis on seeniorid vanuses 80+.

Järgnevad faasid 2 ja 3. Ta analüüsis ka andmetele tugine­ des, kui kiiresti võib elanikkond laialdaselt vaktsineeritud saada.

Praegu teatavasti ei vaktsineerita lapsi COVID-19 vastu; profes­ sor pööras tähelepanu sellele, millises ulatuses võivad lapsed olla viiruse edasikandjateks ja kas oleks edaspidi vajalik ka neid vaktsineerida.

Dr. Põldre märkis ka, et het­ kel on teadlastel veel palju küsi­ musi, millele vastuseid ei ole, kaasa arvatud viiruse variandid.

Loengu teemade hulgas oli ka nn. karjaimmuunsuse (herd immunity) saavutamine – doktor nimetas, et kui seda ei saavuta­ ta, peavad ilmselt mõned piiran­ gud alles jääma. Ta rääkis ka võimalikust tulevasest immu­ niseerimispassist, mis lubab ­immuunsuse saavutanuil tulevi­ kus rohkem tavapäraste tege­ vuste juurde naasta. Juttu oli ka teemadel, kas näiteks vaktsi­ neeritud inimene tohiks külas­ tada vaktsineerimata inimesi – professori sõnul on see ris­ kantne, kuna ka vaktsineeritud inimene võib olla viiruse edasi­ kandjaks.

Prof. Põldre rääkis ka indi­ viduaalsest riskide hindamisest ja tuleviku väljavaadetest tava­ päraste tegevuste juurde naas­ misel (isiklik vs virtuaalne jne.).

Samuti oli juttu endeemiatest, milliseks ka käesolev pandee­ mia võib kujuneda.

Loengu lõppedes oli kuula­ jail võimalik prof. Põldrele kü­ simusi esitada, mida ka aktiiv­ selt tehti; kõik küsimused said asjakohased ja adekvaatsed vas­ tused. (EE)

CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Palju õnne Kanada eestlaste kangelasele! Üles kasvades 1980. aastatel Kanada eesti kogukonnas, õpetati lapsi austama sageli müütilisi kangelasi, kes kaitsesid eesti rahvast võõrjõudude eest, kes püüdsid hävitada meie kultuuri ja keelt.

Nende seas oli esikohal meie sügavalt vigane rahvuskange­ lane Kalevipoeg. Põrgu väravas kivisse valatud käsi sundis Kalevipoega sinna jääma, val­ vates seni, kuni Eesti oli vaba võõrast okupatsioonist. Eesti noori kutsuti üles ammutama inspiratsiooni Kalevipoja tuge­ vusest ja õppima tema väga ­paljudest vigadest.

Eesti esimene president Konstantin Päts kehastas Eesti iseseisvust ja tema foto, mis rippus igas eesti kooli klassi­ ruumis – oma range pilguga – motiveeris Kanada eesti noori aktiivselt Eesti iseseisvuse eest seisma. Iga foto kõrval oli kind­ ral Laidoner, keda austati Eesti iseseisvuse meistrina.

Kanada kogukonnas oli meil oma kohalikke kangelasi – sageli kirikuõpetajaid, juhtivaid ajakirjanikke ja kogukonnajuhte – nende hulgas minule isiklikult Endel Ruberg, Heino Jõe, Edgar Marten ja Ilmar Heinsoo.

Minu ja mu 1980-ndate eakaaslaste jaoks oli ja on ­ tänapäevani Laas Leivat kange­ lane. Meie kogukond on aastaid

9

Austatud juubilar

Laas Leivat Õnnesoovid tähtsa juubel puhul! ÜLEMAAILMNE EESTI KESKNÕUKOGU

Õnnitleme

kasu saanud tema põhimõtteli­ sest pühendumusest kaitsta meie väärtusi, tema tarkusest, huumorist ja tema tõelist hooli­ misest meie eestlaskonnast. Ta on meie kollektiivne mõistuse hääl ja stabiliseeriv jõud kogu­ konnas, mille poliitika võib sageli meid polariseerida.

Seostame teda 1970. ja 80. aastate iseseisvusvõitluse ajal sageli poliitikaga ja tema juhti­ misega EKN-is ning tõepoolest, ta on olnud meie kogukonna kõige edukam eestkõneleja ja teda austavad sügavalt teised Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa

Lugupeetud juubilarile, endise Hiidlaste Seltsi auliikmele

Laas Leivat’ile tema 80.a sünnipäeval soovime talle jätkuvalt huumoriküllasust, tervist ja Taevaisa hoidu

ENDINE HIIDLASTE SELTS Toronto, 15. märts 2021

Laas Leivat’it 80. a juubelil ja pool sajandit EKNi liikmena.

Soovime head tervist ja jätkuvat edu tegutsemaks Kanada eestlaste ning Eesti riigi ja rahva heaks!

EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS

kogukonna juhid, Kanada polii­ tilised juhid, meedia ja muu hulgas muidugi Eesti valitsus.

Laasi teenimine meie kogu­ konnale pole möödunud märki­ misväärsete isiklike ohvriteta.

Laas eraldus edukast karjää­ rist meedias ja PR-is, et teenida meie kogukonda ja Eestit täisa­ jaliselt, Eesti üleminekul Nõu­ kogude okupatsioonilt iseseis­ vusele 1980. aastate lõpus. Ta tegi seda ilma igasuguse hüvi­ tiseta ja isiklikku kasu saamata, kuid meie kogukonna ja Eesti heaks.

Pole üllatav, et Kanada oli esimene Lääne valitsus, kes tun­ nustas ametlikult Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Laasi ainu­ laadne võime põimida propa­ gee­rimist, meediat ja kogukon­ da, tõstis ebaproportsionaalselt Baltikumi profiili üheks kõige mõjukamaks Ottawas ja mujal.

2008. aastal tunnustas Putini režiim Laasi jõupingutusi, kui natsionalistlik Putini-meelne noorteliikumine Nashi, kirjutas tema nime teiste silmapaistvate eestlaste sekka, nõudes Kremli käest talle Venemaa territooriu­ mile sisenemise keelu. Kahjuks see lõpetas Laasi unistuse, et ühel päeval puhkusele reisida päikeselisse Vladivostokki.

Kui uus Kanada eestlaste põlvkond pühendus 2014. aastal ühinema Eestlaste Kesknõu­ koguga Kanadas, pakkus Laas kohe oma toetust ja julgustust.

Laas koos teiste EKN-i vanem­ liikmetega – Reet Marten-Sehr, Marta Kivik, Anne-Liis Keel­ mann ja Tõnu Altosaar – juhen­ dasid ja aitasid uut elu puhuda EKNi. Tänaseks on EKN taas­ tanud oma koha hinnatud juhina Kesk- ja Ida-Euroopa kogukon­ dades Kanadas – paljuski tänu Laasi pidevale ja aktiivsele juhendamisele.

Aastal 2021 leiame end ­maailmast, mis on täis ebakind­

Meie armas auliige

Laas Leivat Su soojale südamele tugevaid tukseid, Su töödele edu ja silmisse õnne, Su aastaile pikkust ja päikesesära ja tänaseks – juubelikära!

Siira lugupidamisega, tänuga ja parimate soovidega 80.a. juubeli puhul!

TORONTO EESTI SELTS lust, samal ajal seisavad meie kogukonna ees eksistentsiaalsed küsimused ja probleemid.

Laasi ja tema abikaasa Elleni vabatahtlikkus ja teenindus meie kogukonnale Kanadas, ning kogu maailmas, on inspireeri­ nud uusi põlvkondi panustama meie eestlaskonna kasvu ja arengusse. Tänased kogukonna vabatahtlikud, kes on nii palju oma igapäevaelust vabatahtli­ kud, et hoida eesti kooli, skaut­ lust, lastelaagreid, kirikuid ja muid kultuurirühmi elus, vää­ri­ vad meie tunnustust.

Viimaste aastate jooksul on Laas jälle seisnud meie kollek­ tiivsete väärtuste kaitsmise eest, lükates tagasi Eesti populistliku paremäärmusliku EKRE poolt propageeritud rassistlikke ja ­homofoobseid seisukohti – hoo­ limata tagasilöögi ähvardusest vihaste äärmuslaste poolt.

Põhimõtteliste seisukohtade poolt seismine ning propageeri­ mine pole kunagi lihtne ja see on peaaegu alati üksildane ettevõtmine. Meie väärtuste ja normide kaitsmine on tänamatu, kuid on põhimõtteliselt kriitiline meie kogukonna lagunemise vältimiseks. Just siin, selle rinde esijoonel on, kus me leiame

Laas Leivati, kes on meie eest seisnud ja võidelnud aasta­ kümneid. Minu jaoks on olnud eluaegne au ja privileeg temaga koos seista.

Kuigi vanus ja aja möö­ du­ mine võib mõnda meist füüsili­ selt aeglustada, pole veel ühtegi viidet sellele, et 80-aastaselt plaanib Laas Leivat meie väär­ tuste ja normide kaitsmisest ta­ ganeda. Vastupidi, viimase aasta jooksul on ta vapralt edasi võidelnud.

Aitäh, Laas, et sa oled nii in­ spireeriv mentor olnud ja et sina ja Ellen teenite meie eestlaskon­ da edasi. Sinu õlgadel seisame me edasi!

Palju õnne, kallis sõber!

MARCUS KOLGA

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Nr. 10

Nädala portree

Elukutseline eestlane: Laas Leivat 80 15. märtsil tähistab oma 80. sünnipäeva EV aupeakonsul Torontos ja Eesti Elu toimetaja Laas Leivat, kelle laiahaardeline tegevus ja panus eest­ lusele paljude aastakümnete vältel on erakordselt tähendusrikas. Laas on olnud paljudele inimestele suunanäitajaks, mentoriks ja eeskujuks.

Ta on autoriteet, kelle arva­ musega arvestatakse ning kelle sõnal on alati kaalu.

Laas Leivatil on väga palju tiitleid ja ta on osalenud juh­ tivalt nii rohketes eesti-alastes tegevustes, et raske on leida, kus ta ei ole osalenud! See­ pärast on väljend ‘elukutseline eestlane’ tema puhul kindlasti omal kohal. Sest juba väga noores eas otsustas Laas siduda oma elu teadlikult eestlusele pühendumisega. Isamaalisus ja armastus kodumaa vastu sai al­ guse juba varasest lapsepõlvest ja kodusest kasvatusest, alates sünnikodust Hiiumaal, saates teda raskel põgenemisteel ning jätkudes Rootsis ja Kanadas.

Laas sündis 15. märtsil 1941 Hiiumaal Käinas ning ta oli vaid 3-aastane, kui tuli koos vanemate Alfred ja Hella Leivati, vanaema ning sugu­

lastega kodumaalt põgeneda.

Kuigi paljusid detaile on ta hil­ jem kuulnud oma vanematelt, on Laasil siiski meeles eredaid momente põgenemisloost, mida ta on ka kirja pannud. ,,Sep­ tembri lõpupoolsete päevade marutuul ja torm panid mere­ pinna lausa tantsima. Mässav merevesi tuli hoogsalt üle parda.

Seda ei jõutud pangedega välja kallata. Ise mäletan, kuidas mootorõliga kaetud isa möllas diiselmootoriga, mis oli rikki läinud.“ Nad päästeti. Laas mäletab, et oldi läbimärjad ja lõdiseti. Septembrikuu lõpu­ päevadel randusid nad Rootsi rannas, järgnesid põgenikuaas­ tad ja uue elu ülesehitamine ka­ hel maal. Nende Hiiumaa kodu hävis lahingutes. Kuigi Laas oli Eestis elades väike laps, on tal nii nende kodu kui terve Käina linn ja selle tolleaegne plaan hästi meeles.

Rootsist siirdus pere edasi Kanadasse. Lapsena osales Laas skautluses ja Eesti täienduskooli tegevuses, mille asutajate hul­ gas oli tema ema Hella. Laas omandas suurepärase hariduse – tal on ülikoolikraadid ajakirjan­ duse (Ryerson Polytechnical Institute), ajaloo (Lakehead

1,5aastane Laas 1942. a. koduaias Käinas, Hiiumaal, peremaja ees, kus ta sündis kodusaunas; fotol vasakult ristiema Florida (Mannas) Mähe, vanaema Emilie Kääramees, ema Hella ja isa Alfred Leivat.

Foto perekonnaarhiivist

University) ja avalike suhete alal (Waterloo University), samuti mereväeohvitseri kraad, milline väljaõpe toimus ülikooli ajal suviti operatiivlaevadel.

Seda tegi ta vabatahtlikust soo­ vist, kuna isa ja vanaisa olid olnud meremehed. Professio­ ­ naal­ses elus on ta töötanud aja­ kirjanikuna, lektori ja õpetajana Ryersonis ning Seneca Col­ lege’is, ent suurema osa elust avalike suhete direktorina suuri­ mas Kanada meedia ja ajakir­ jandusega seotud firmas, mis võimaldas tal 1989.a. kirjutada bid book’i Kanada olümpiaadi otstarbeks, mis taotles 1996.a. olümpiamänge Torontosse. Bid book’i kasutati Kanada välis­ esindustes, et tutvustada To­ rontot kui kõige sobivamat kohta 1996.a. olümpiamängude pida­miseks. Kuigi Torontol olid head väljavaated saada olümpia­ linnaks, võitis siiski Atlanta.

Praegu töötab Laas Eesti Elu toimetajana, kirjutades iganäda­ laselt poliitilisi jm. arvamusar­ tikleid ning on väga austatud ja lugupeetud EV aupeakonsul Torontos, olles sellel posit­ sioonil 2002. aastast.

Kogu tema professionaalset karjääri on saatnud paralleelselt juhtiv tegevus eestlaskonnas.

See sai alguse 50 aastat tagasi, kui ta 1971.a. valiti esmakord­ selt Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) ridadesse.

Kohe valiti ta ka juhatusse, kus ta on olnud sellest ajast saadik, ja 20 aastat ka EKNi esimehe positsioonil. Laas kuulub ka Ülemaailmse Eesti Kesk­ nõu­ kogu juhatusse, olles olnud selle esimehe positsioonil 20152017. Alates 1990.a. kuulub ta ka Estonian Ecumenical Relief Organization’i (EERO) juha­ tusse. ,,Olen mitukümmend aastat hoidnud fookuses N. Liidu inimvastast ajalugu ja Venemaa järjekindlat suundumust auto­ kraatlikkusele ning Kremli eks­ pansiooni himu. Olen nendel teemadel kirjutanud mitusada artiklit/arvamust. Minu esimene artikkel N. Liidu teisitimõtleja­

Ontario järve kaldal Prince Edward County’s asub Leivatite Niidiotsa talu, järeltulija Laasi isa perekonna Niidiotsa nimelisele talule, mis asus Emmastes Hiiumaal. Fotol segaseltskond hiidlasi ja mandrimaalasi Niidiotsal Pühalepa triipude esitlusel 2016.a.

Foto: Maaja Matsoo

Kõnemees Laas on aastakümnete jooksul olnud väga tihti kõnepuldis – kõikjal üle maailma, kus jätkub eestlasi kuulama.

Foto erakogust

Laas Leivat, EV president Lennart Meri ja Eesti Maja esimees Osvald Piil lipuheiskamisel Toronto Eesti Maja ees 2000.a. ESTO ajal.

Foto erakogust

test ilmus 1965.a. ülikooli ajale­ hes. Olen ametlikult olnud nn. ‘välisvõitlusega’ seotud 1971.a. alates, kui mind valiti EKNi juhatusse, kus ma tänapäevani ­ püsin,“ sõnab Laas. ,,Kuid ma ei olnud kunagi ekstreemne.

Mulle ei meeldinud näiteks see hoiak, kuidas mõned suhtusid okupeeritud Eesti külastamisse.“ Kui küsida Laasilt, mis oli peamiseks tõukeks ja ajendiks, mis suunas teda pikkadeks aasta­kümneteks pühendunud eest­ luse teele, vastab ta järg­ mist: ,,Minu ristiisad olid ven­ nad Richard ja Artur Saaliste, Tondi sõjakooli lõpetanud oh­ vit­ serid. 1944.a. Artur jäi met­ savennaks Eestisse ja Richard põgenes Rootsi, kust saadeti hiljem tagasi Eestisse. Mõlemad tabati 1949.a. ja tapeti. Mart Laar on kirjutanud Richardist raamatu. Alates sellest ajast, kui noore poisina nende lugu isa käest kuulsin, on mind alati saatnud mõte – kas mul on pii­ savalt sisu ja kindlameelsust, et teadlikult minna olukorda, mil­ lest vaevalt eluga välja tulen? Üle aastate olen kohanud mit­ meid mehi, kes tundsid mõle­ maid vendi Tondi sõjakoolist.

Vennad paistsid juba siis silma

kui siiralt ajendatud isamaa­ lased. Mulle pole kunagi olnud ristiisade pühendumus ja saatus mingi romantiline mütoloogia.

Olen ka tähendusrikkalt võtnud omaks Korp! Fraternitas Estica lipukirja: ,,Teos õiglane ja vah­ vas, ustav sulle, Eesti rahvas.““ Saavutusi on Laasil tema pi­ kaajalisel võitlusteel olnud palju, samuti meenutusi. Peaeesmärk oli muidugi kodumaa taasva­ banemine, mis 1991.a. teoks sai. ,,Üks meeldejäävam seik oli 1991.a. augustis, kui päev pärast Eesti iseseisvuse taasta­ mist Kanada minister Michael Wilson helistas ja pakkus mulle võimaluse ühineda Kanada valitsuse delegatsiooniga, mis ­ uuendaks diplomaatilisi suhteid Eesti, Läti ja Leeduga. (Teata­ vasti Island oli esimene, kes tunnustas de facto Balti riikide iseseisvust, Kanada oli samuti üks esimestest.) Plaanimise koosolek toimus Frankfurdis, kus nõuandjateks olid Kanada diplomaadid Moskva saatkon­ nast. Lendasime Kanada lennu­ väe vana transportlennukiga esialgu Vilniusesse, kus lennu­ ­ väli oli ööseks tegevuse lõpeta­ nud, kuid jätnud maandumise (Järgneb lk. 11)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Elukutseline…

(Algus lk. 10)

tuled peale. Leedu politsei viis meid autodega hotelli. Järgmisel päeval toimusid koosolekud peaministri jt. ministritega.

Diplomaatiline akord sai allkir­ jastatud. Jälle politseiautodega lennuväljale, mis oli suletud.

Politsei oli valmis lukustatud värava tabaluku püstoliga lahti laskma, kui vanem naiskoristaja tuli väikesest hütist ja lasi meid lennukisse minema. Sama tege­ vus kordus Riias, kus meil olid pidevalt kaasas püstolkuulipil­ dujatega varustustud noored julgestusmehed. Eesti lennu­ ­ jaamas võtsid meid vastu välis­ minister Lennart Meri ja majan­ dusminister Jaak Leimann.

Tähtsaim koosolek Eestis Lennart Meriga toimus vanas välisministeeriumis Toompeal.

Diplomaatilise protokolli tava eirates nõudis Meri, et tema sõber Laas Leivat istub laua ääres tema kõrval. Kanada pro­ tokolli spetsidele see ei meeldi­ nud, aga mida teha. Olin Meriga saanud varem Eesti Kongressi istungitel headeks sõpradeks.“ Tookordse reisi ajal jäi Laas Eestisse pikemalt, kui minister Wilson ja diplomaadid olid lennanud tagasi Kanadasse.

Esmakordselt külastas Laas Eestit 1990.a. Eesti Kongressi delegaadina. Järgnevalt käis ta Eestis väga tihti, vahepeal isegi kaks korda aastas, nii konsu­ laarasjus kui seoses EKNi tegevusega. Muidugi on Eesti ­ reisidel alati eesmärgiks ka ko­ dusaare Hiiumaa külastamine. Ükskord Laas arvutas, et ta on kokku Eestis käinud vist 44 korda! Viimastel aastatel on ko­ dumaa külastustesse tulnud küll paus, aga loodetavasti lähevad olukorrad positiivses suunas ning reisimine saab jälle teoks.

Laas Leivat on olnud paljude organisatsioonide asutamise ja inkorporeerimise juures nagu EERO, Ülemaailmne Eesti Vabadusfond, Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Fond, Eesti Õppetöö Fond, Eesti Maailma­ festivalide Sihtkapital, Rahvus­

vaheline Musta Lindi Päev, Kanada-Eesti Kaubanduskoda, Balti Ärinõukogu, Kesk- ja IdaEuroopa Ühiskondade Maailma­ nõukogu jmt. Ta on olnud aas­ taid Kanada Balti Föderatsiooni juht, mille raames organiseeri­ nud Balti Õhtuid Ottawas Parlamendimäel. Ta on olnud Eesti Kongressi ja Eesti Komitee valitud delegaat, pi­ danud loenguid Eesti Kaitseaka­ deemias.

Laas on kuulunud Eesti Maja ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas juhatusse, laulnud Toronto Eesti Meeskooris, olnud näitleja Eesti Rahvusteatris ning Aarne Vahtra loodud Luge­ misteatris Ilutuli. Ta on võetud paljude organisatsioonide au­ liikmeks: Toronto Eesti Selts, Eesti Kunstnike Koondis Toron­ tos, Seedrioru, Hiidlaste Selts; ta on Korp! Frat. Estica aktiivne liige ja seal mitu aastat esimees olnud…

Laas Leivatit on vääristatud rohkete autasudega, nende hul­ gas EV Presidendi Valgetähe teenetemärk III järk (1998).

Mõni aeg tagasi paigutasid lapsed kõik tema aumärgid suure raami sisse, mis on seinal – vahepeal on aga tunnustust veelgi juurde tulnud.

Eestlus ja eestimeelsus on ­olnud alati nende pere loomuli­ kuks osaks. Abikaasa Elleniga (sünd. Kiviloo), kes on pärit Tartust, kohtusid nad juba varases lapsepõlves, olles sattu­ nud Rootsis samasse linna – Hälsingborgi, käies samas lasteaiaklassis ning suvekodus.

Laasi ema oli seal kasvataja ja juhataja. Hiljem, kui mõlema pere teekonnad viisid neid edasi Torontosse, kohtusid nad taas ühel leeripeol ning sattusid sa­ masse keskkooli (Laas viima­ ses, Ellen eelviimases klassis) ning hiljem hakkasid kuramee­ rima. Nende kokkusaamisel/ jäämisel on oma roll ka nende vanematel, kes korraldasid neile Elleni 21. sünnipäeval üllatus­ liku kihluspeo.

Praeguseks on Ellen ja Laas olnud abielus 55 aastat ja eestlust kannavad edasi ka nende lapsed Risto ja Maaja,

,,Stand-up comic“ Laas esinemas 2010. a. AKEN/EERO/EERK juubelipeo varietee-etendusel Toronto Eesti Majas – ,,Hiiu kalad on niiiiiii suured.“ Foto: Maaja Matsoo

kes kasvasid üles täiesti eesti­ keelses ja -meelses keskkonnas.

Nagu tütar Maaja meenutab, olid nad kodus pidevalt ümbrit­ setud eesti asjadega: nukud, raamatud, rahvariided, kunst jm., igapäevaelus figureerisid eesti toidud ja isa on olnud alati suurepärane kokk. ,,,,Freedom for Estonia“ kujunes peaaegu nagu meie perekonna isiklikuks lipukirjaks! Mäletan, kui ESTO ‘84 ajal marssisin uhkelt rongkäigus, lehvitasin Toronto Raekoja platsil Eesti lippu ja nõudsin vabadust Eestile.

Raekoja plats muutus mulle väga tuttavaks, kuna käisin aas­ taid koos vanematega Musta Lindi Päeva demonstratsiooni­ del. Mäletan, et puudusime koolist vähemalt kahel korral, sest oli vaja sõita vanematega Ottawasse demonstratsioonile.“ Maaja ja Risto on mõlemad abielus eestlastega ja mõlemas peres kasvab kaks tütart. ,,Suurt rahuldust tunneme Elleniga selle üle, et kõik neli lapselast – Imbi, Eliise, Eila ja Tuuli – rää­ givad hästi eesti keelt. Usun, et see ‘eesti asi’ elab nendes edasi,“ märgib Laas. Lapsed ­ osalevad Eesti täienduskoolides, gaidides jm.

Tähtsaim ajaviide Laasi jaoks olnud alati lugemine: tema raamatukogus oli kuskil 4000 ­ raamatut. Viimased kolmküm­ mend aastat on ta lugenud palju oku­ patsiooni ajal Eestis kirjas­ tatud raamatuid.

Noores eas harrastas ta sporti – kergejõustikku, hokit, Ameeri­ ka jalgpalli, sõudmist jm., olles kolm korda Kanada ülikoolide sõudmise meistrite võistkonnas.

Väga oluline osa Laasi ja nende pere elus on veeta aega suvekodus Niidiotsal, Ontario järve kaldal, Torontost 160 km Montreali poole, Prince Edward County’s. Talumaja on üle 180 aasta vana. Tihti on seal kohal kõik oma pere noored, sugulasi ja sõpru ning pole haruldane, kui nädalalõpul istub pikas söögilauas mitukümmend ini­ mest. (See kõik toimus muidugi enne pandeemia aega!) Ühes­ koos tehakse tööd ja puhatakse – nendel on suur maatükk, kus Ellen on juhtiv maastikuarhi­ tekt. Laupäevaõhtuti on ühiselt korraldatud eestikeelseid mini­teatrietendusi, milles omad inimesed mängivad rolle ja Laas on dramaturgiks. Samuti harrastatakse sõnamänge, leiuta­ des uusi naljasõnu ja -väl­ jendeid. Muide, Niidiotsa oli Laasi isatalu nimi Hiiumaal, ning seda kantakse uhkusega ka siin edasi.

Küllap teavad kõik, kes Laasiga kokku puutunud, et väga tähtsal kohal on tema elus huumor. Teatavasti on tulnud tal ametite tõttu olla lugematutel kordadel kõnepuldis – avamas üritusi ja pidamas kõnesid – ja nagu teada, on tema sõnavõtud sageli vürtsitatud hea ja mahla­ ka huumoriga.

Kui palusin Laasil lisada ka selle loo lõpetuseks üks hea hiiu nali, vastas ta järgmist: ,,Hiiumaa arsti juurde tormas sisse naine, kes juba ukse peal teatas, et ta on Tallinnast. ,,Ja muud midagi pole viga?“ küsis arst.“ KAIRE TENSUDA

11

,,Segaabielu“ hiidlase ja tartlase vahel on kestnud juba 55 aastat. Fotol Ellen ja Laas pühitsemas oma kuldpulma 05.06.2015 koos laste ja lastelastega: ees Maaja, ,,Memme“, Risto; keskel Imbi, Tuuli, ,,Papa“, Eila, Eliise; taga Kersti, Tarmo.

Foto: Maaja Matsoo

Ellen ja Laas oma pulmapäeval 05.06.1965. Neid laulatas õp. Oskar Puhm Toronto Peetri kirikus. Pulmapidu toimus Jõekäärul.

Foto: Andrus Vahtra

Laas Kanada mereväes 1963.a., Briti allveelaevad tagaplaanil.

Foto perekonnaarhiivist

12

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Soviet nostalgia and Stalin’s lingering presence The Moscow city government, on February 19 announced an online, week-long vote for Moscow residents, on whether to restore the statue of Soviet secret police chief Felix Dzerzhinsky onto Lubyanka Square or place a new statue there of 13th century Russian Prince Alexander Nevsky.

Russian’s are deeply divided as to whose memory should be rekindled and to whom honour bestowed. The post-Revolution years witnessed the horrific Red Terror. Dzerzhinsky, a Polishborn Communist revolutionary was a central figure in this ­massacre before dying in 1926.

Nevsky’s importance is tied to his historic reputation as a hero of anti-Western Russian patriotic resistance, a reputation that has significant resonance in Putin’s Russia. As a prince of the historic city of Novgorod, then a major trading centre between St. Petersburg and ­ Moscow, he is memorialized for repelling an invasion of German Teutonic Knights in 1242. His memory is blessed with Russian Orthodox Church sainthood.

Dzerzhinsky’s statue’s resto­ ration from where it now re­ sides since 1991 – in Muzeon, a central park that hosts many Soviet era statues, relocated there with the USSR’s collapse – is fully backed by leftists and nationalists, including the Communist party.

It’s natural that Dzerzhinzky is revered by that KGB’s succes­ sor, the FSB, whose headquarters are located on Lub­ yanka Square, the statue’s original domain. The KGB is, of course, a direct descendant of Dzerzhinzky’s original Bol­ shevik Cheka. Thus ‘Iron Felix’ is seen by the FSB as its found­ ing father.

One would expect the Kremlin to have a clear opinion about the return of the historic monument, especially of being cognizant of the fact that dozens of Dzerzhinsky statues ­ remain undisturbed throughout the country, that some 1300 streets honour his memory and a city of 240,000 carries his name. This all to a man far less eminent than Lenin or Stalin.

Vladimir Putin has evidently avoided alienating anti-commu­ nists as well as progressive ­liberals by being at least partial­ ly non-committal in supporting or rejecting the restoration of the statue. This fits well with the Kremlin’s careful ‘non­-reevaluation’ of the Soviet era, by staying on the sidelines while new Stalin statues are erected and limiting praise of Stalin to the man’s successes. The Kremlin has reminded the pub­ lic of his management of the USSR’s industrialization (avoid­ ing any description of it being ruthless in execution) and gain­ ing WWII victory through his leadership (devoid of any prior unease of the inevitable massive military losses).

It seems that a total rehabili­ tation of Dzerzhinsky is not forthcoming. The Russian Or­ thodox Church, of which Putin is a devoted member, was one of the institutions repressed by the secret police chief and is on public record opposing its res­ toration.

Russian public opinion on Dzerzhinsky, the Soviet past and Stalin has differed in ap­ proval ratings. While a 2013 VTsTOM poll found only 46% of Russians view Dzerzhinsky favourably, in a 2019 survey, fully 70% viewed Stalin posi­ tively. The Levada Centre in 2015 found Russians to be evenly split on whether to re­ store Dzerzhinsky to its original location on Lubyanka Square.

Russian observers suggest that supporters of either Nevsky or Dzerzhinsky would both be endorsing Putin’s brand of con­ servatism. This is now bolstered by constitutional amendments of July 2020, which enshrined special status to ethnic Rus­ sians, holding Russian law as having precedents over inter­ national law etc. Thus installing an appropriate figure on Mos­ cow’s largest square would ­confirm his flavour of Russian nationalism.

It’s also been suggested that removing and keeping Dzer­ zhin­ sky’s statue off Russia’s most visible location might symbolize a clear and perma­ nent break with Russia’s repres­ sive past. But a rise in Soviet nostalgia and finding redeeming qualities in an otherwise mur­ derous Stalin keeps the legacy of authoritarian rule still deeply rooted in Russian society.

(to be continued) LAAS LEIVAT

Nr. 10

Two sides of one tune: Latvian and Estonian musicians perform some shared Folk songs in the next Estonian Music Week Online Concert Vincent Teetsov An evergreen musical artist or band is one who can inha­ bit a diverse range of moods in their songs. They make the kind of music that you can leave playing for hours because the sentiments they communicate flow rapidly like our own. They show many states of mind. Musicians like these are even more timeless when the music they play speaks to people across linguistic or geographical ­ boundaries.

On the 25th of March at 8:00 PM (EST), savour some ever­ green music with the latest Estonian Music Week Memories of Home online concert, featur­ ing performances by Linda Maruta Kronbergs, Roland Campbell, and Helmi and Merike Hess. You can access the concert on Estonian Music Week’s Facebook page (https:// www.facebook.com/Estonian­ MusicWeek) and VEMU’s YouTube channel (http://you­ tube.com/channel/UCT0mLjjf­ m8yceOr13rl-siw).

The evening will include a retrospective video and photo montage of Linda’s career and a conversation about some of the most memorable moments of her life as a musician. And I can confirm that she has many interesting anecdotes and ­concepts to share!

The music she has written, recorded, and performed as a solo artist, in bands, and in stage productions has connected to audiences all over. Her music and voice have made their way around Canada and the United States, but also to Latvia, where she periodically performs.

Being Latvian-Canadian, there has always been a line running between her music and her ­ancestral home.

One occurrence early on that established that line was being recruited into the beloved Latvian folk band Čikāgas piecīšī (“Chicago Five”) in 1984, at the end of high school.

For the second half of the group’s lifetime, she brought her skills as a sporadic session singer and instrumentalist to the studio for an album, and to the stage of Latvian festivals and events across North America.

When she joined, the band had been around for a while, having debuted at the 1961 Latvian Youth Days. In their shows, they stood in a line and filled venues with bold and sometimes jocose acoustic songs with guitar, banjo, har­ monizing and alternating vo­ cals, and rustling tambourine

Poster created by Laani Heinar, using photos from Linda Maruta Kronbergs’ photo collection.

percussion. Čikāgas piecīšī was a band that cracked jokes with their lyrics and stage banter, just as much as they sang songs of na­ tional pride (“Made in Latvia”) and soft ballads like Līgo dziesma (“Midsummer Song”). In any of these instances, their music had a fresh angle because it was written from the diaspora perspective, of being away from home.

However, they were about to uncover something unexpected about their musical legacy.

Though Linda wasn’t personally there at the time, during their 1989 tour of Latvia, Čikāgas piecīšī became aware that their songs were hugely popular in Latvia. Even though they hadn’t ever played there before.

Sometime between their be­ ginning in 1961 until their 1989 tour, clandestine recordings of the band’s music were distribu­ ted around homes and listened to secretly. During the tour, they noticed how the crowds knew the lyrics to their songs and sang along. Imagine writing and playing songs for 28 years to a select audience, and then cross­ ing an ocean to find, un­ beknownst to you, that a totally new audience loved your music.

For Čikāgas piecīšī, this hap­ pened before any online music streaming platforms or viral video phenomena. As Linda continued to play in the group, including two tours in Latvia, the music she had been playing with them took on extra mean­ ing.

In 2011, Čikāgas piecīšī came to an end after 50 years, bringing to rest a veritable cultural force in the lives of ­ Latvians. At the 2019 edition of the Canadian Latvian Song and Dance Festival, four members of the band – Linda, Janīna Ankipāns, Armands Birkens, and Alnis Cers – were awarded Three Star Order medals from the ambassador of Latvia in Canada, for the accomplish­ ments of Čikāgas piecīšī.

But this is just part of her c­areer. As a solo artist, she released the pop rock album ­ “Buttercup” in 2000, which she sang in English. As part of a larger collaboration with Lat­ vian singer Igo, she played the songs through several Latvian tours. Her song “Crazy Feelin’” was included on Igo’s 2008 ­album Spēle (“The Game”), where her voice blends soul­ fully with his in a duet.

She performed in the musical Tas vakars piektdienā (“It’s Friday Night”). From 2004 to 2005, she played the lead role in the musical Eslingena, about Latvians in a displaced persons camp, which ran for a series of dates at the Latvian National Theatre in Riga.

She has a powerful voice, hitting notes with clarity and flourishes that establish a song’s strong hooks like robust steel. It will be interesting, then, to hear these qualities applied to the kind of music that ignited her musical path. For this upcoming concert, Linda will be perform­ ing traditional Latvian folk songs.

Some songs are common between Latvia and Estonia. ­ Roland Campbell will sing two songs. Helmi and Merike Hess will bring their finely tuned harmonies to three songs. As part of her performance, Linda will sing three shared songs.

The Estonian Music Week team would like to thank Estonian-Latvian translator Rūta Karma, in Riga, for assembling a list of songs known to both Estonians and Latvians for this concert.

For all of the above, you’ll really want to hear for yourself the voices of these musicians on the night of the 25th! It’ll be a great event to connect once more with our fellow Baltic friends.

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Growing up in the Canadian Estonian community in the 1980’s, children were taught to revere the often mythical heroes who defended the Esto­ n ian people against ­f­oreign powers who sought to destroy our culture and ­language.

Kalevipoeg, our deeply flawed national hero, was prime among them. His arm cast in stone at the gates of Hell, Kalevipoeg was forced to re­ main there, standing guard until Estonia was free from foreign occupation. Estonian youth were urged to draw inspiration from Kalevipoeg’s strength and learn from his poor choices and many mistakes.

Estonia’s first President, Konstantin Päts, embodied Esto­nia’s independence, and his photo hanging in every Esto­ ­ nian school classroom – with his stern glare – motivated Estonian Canadian youth to actively advocate for the in­ ­ dependence he represented.

Beside every photo was General Laidoner, who was revered as the champion of Estonian in­ dependence.

In our Canadian community, we had our own local heroes – often church pastors, leading journalists and elected commu­ nity leaders – including Endel

Photo: Taavi Tamtik

Thank you to a Canadian-Estonian Hero

Ruberg, Heino Jõe, Edgar Marten and Ilmar Heinsoo. For me and my peers in the 1980’s, Laas Leivat, was, and continues to be one of those heroes. Our community has benefitted from his principled commitment to defending our values, his wisdom, warmth, humor and ­ genuine caring for our commu­ nity. He is our collective voice of reason and a stabilizing force in a community that can often be polarized by politics.

We often associate him with politics and his leadership of EKN during the fight for inde­ pendence in the 1970’s and 80’s, and indeed, he has been our community’s most success­ ful advocate and is deeply re­ spected among his counterparts in other communities, Canadian

3 Estonian things that all young (and young at heart) people should try Vincent Teetsov Youth is a time of thrills. It’s a time of blooming. It’s a time of sweetness. No matter how many years one has been on planet Earth, though, we all deserve to stay in touch with our younger selves, and here are a few ways to do that, Estonian-style.

1) Kiiking: When kiiking, sometimes known as extreme swinging, was invented by Ado Kosk in 1993, not only was he channeling a much older Esto­ nian custom of village swings in public areas of communities across Estonia; he was maxi­ mizing the dreams of thrill­seeking kids the world over.

Who hasn’t gone to great lengths to make the seat of a playground swing go all the way up, so your back is parallel to the ground below? Even more reckless (and fun) if you leap off at the top and make a smooth landing in the mulch.

On the classic Estonian swing, you won’t get moving by sitting down. Instead, the aim is to stand up, hold onto the wooden side shafts, and push, to gradually build mo­ mentum and get higher and higher up. These swings, like the one at Jõekääru Estonian Children’s Camp, can hold ­multiple people. Now that will really get you moving. Another famous Estonian swing is by

the castle on the hill in Viljandi.

There’s a wonderful view of the lake in store for you if you push extra hard.

However, contemporary kii­ king swings are different.

They’re made of metal. The shafts are adjustable (the longest of all is eight metres), ­ with a greater challenge pre­ sented to those who extend the distance between the bottom and the “spindle” at the top of the swing. Finally, you’ll be strapped in where your feet are because – get ready for it – you can do a lot better than a mere 90 degree angle. With pro-level squatting techniques, you can swing all the way around the middle of the swing, once, maybe even twice!

To find places where you can swing (even as far from Estonia as California and the northern coast of New Zealand) and learn about the latest kiiking competitions, visit the Estonian Kiiking Federation site at kiiking.ee.

2) Weaving flower crowns: Flower crowns seem to be just about everywhere these days.

Weddings, music festivals, and all kinds of summer celebra­ tions. The act of piecing flowers together as a decoration to wear on your head is ancient, going back at least to the Ancient Greeks, who gave crowns made of bay laurel leaves to soldiers

13

political leaders, media, and of course within the Estonian ­government itself.

Laas’ service to our commu­ nity has not come without sig­ nificant personal sacrifice.

Laas set aside a successful career in media and PR in order to serve our community and Estonia on a full time basis, during Estonia’s transition from Soviet occupation to indepen­ dence in the late 1980’s and early 1990’s. He did so without any compensation or personal gain, but for the good of our community and Estonia.

It is no surprise that Canada was the first Western govern­ ment to formally recognize the independence of Estonia, Latvia and Lithuania. Laas’ unique ability to weave advocacy, me­ dia and community together, disproportionally raised the pro­ file of Baltic communities into one of the most influential in Ottawa and beyond.

In 2008, Laas’ efforts were acknowledged by the Putin regime, when a nationalist ­ pro-Putin youth movement, Nashi, included his name among other prominent Esto­ nians, demanding that he be banned from entering Russian territory – dashing Laas’ dream of a vacation in sunny Vladi­ vostok.

When a new generation of Canadian Estonians committed itself to joining the Estonian Central Council in Canada in 2014, Laas immediately offered his support and encouragement.

Laas, joined by other senior EKN members, Reet MartenSehr, Marta Kivik, Anne-Liis Keelmann and Tõnu Altosaar, mentored and guided the new council through significant early challenges. Today, EKN ­ has restored its place as a re­ spected leader among the Central and Eastern European communities in Canada – thanks in large part to Laas’ ongoing guidance and active ­ mentoring.

In 2021, we find ourselves in a world that is full of uncertain­ ty. At the same time, our community faces existential ­ challenges unlike any we have faced since our community was first established in the late 1940’s.

Laas and his wife Ellen’s volunteerism and service to our community in Canada and worldwide, has inspired new generations of Estonian Cana­ dians to contribute to its growth and development. Today’s community volunteers who ­ ­volunteer so much of their daily lives to keep our heritage schools, scouting, summer camps, churches and other cul­ tural groups alive, deserve our appreciation.

Most recently, Laas has, yet again, stood to defend our col­ lective values by rejecting the racist and homophobic positions promoted by Estonia’s populist far-right EKRE, despite the very real threat of backlash from this fringe movement’s supporters in Estonia and with­ in the Canadian-Estonian com­ munity.

Adopting and advocating for principled positions is never easy and is almost always a lonely endeavor, absent of glory or accolades. The defence of our values and norms is thank­ less, but is fundamentally criti­ cal to keeping our community from falling apart. It is here, on the front lines, where Laas Leivat has stood and fought for us, for decades. It has been a personal honour and privilege for me to continue standing with him.

While advancing age may physically slow some of us, there is no indication that at 80, Laas Leivat is planning any kind of retreat from the battle to defend our values and norms.

On the contrary, over the past year, he has bravely waded into the thick of it.

Thank you Laas, for your years of sacrifice, service and for being an inspirational men­ tor. It is on your broad shoul­ ders upon which we continue to stand. Happy 80th birthday!

and victorious athletes, and wore them for pagan celebra­ tions. For Estonians, these types of celebrations were likely the first occasions in which people made flower crowns. It’s a prac­ tice that appears in Latvia and Lithuania, too, where makers try to source as many different types of flowers as possible for each crown.

These days, we see flower crowns at Estonia’s song and dance festivals and, of course, Jaanipäev. What’s an easy way to make one? First, take some floral wire of a moderate thick­ ness, measure the circumference of your head, then cut two lengths of wire to the size of that circumference so it’s not too tight, and not too loose ­either.

Wrap the wires together, tightly around each other. Take the first flower and place it

length-wise along the edge of the wire, and wrap some floral tape around it. Go around the ring of the crown and layer each new flower over the stem of the last one to make it abun­ dant in its appearance.

3) Eating koogel moogel: Koogel moogel started as a des­ sert made by Jewish people in eastern Europe – with the potential of it being used to treat a sore throat, too – and has since been whisked into Estonia’s culinary traditions.

For a nation that places greater emphasis on savoury foods by and large, it makes sense that a dessert that doesn’t require much advanced planning is so popular.

It’s troublesome when you’ve cooked up a fancy dinner but totally forget to plan a dessert to finish off the meal. However, if you’re staring into your

fridge or pantry wondering what to do, some fresh eggs and sugar are all you really need.

MARCUS KOLGA

Take two eggs and separate the yolks into a bowl. Some people prefer to use the egg whites, while some may use the whole egg. Anything goes. Add a teaspoon of sugar for each of the eggs, and add other flavour components if you wish, like cocoa powder, honey instead of sugar. You could even add milk, or toppings like nuts. Use a whisk to vigorously mix it all together until the consistency is smooth. Though, you can also whisk it less if you prefer a bit of a crunch factor from the ­sugar.

Like anything youthful, be spontaneous about it, and do it according to what suits your tastes best.

Photo: kiiking.ee

14

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

A revitalized role for the Estonian Central Council in Canada

community organizations from across Canada. EKN also reached out to the organizations to include them as official ­partners in the program.

lenges faced by Estonians abroad in maintaining language and culture, EKN launched an initiative for greater inclusion and representation of the dias­ pora in Estonian governmental affairs, at its general assembly in fall 2017. The following spring, EKN’s ambitious goals were adopted by the Estonian World Council at its annual meeting in Tallinn. EKN and its Swedish counterpart, Rootsi Eestlaste Liit (REL), led a col­ laborative effort towards meet­ ing these goals with Estonian Justice Minister Urmas Rein­ salu, and following Estonia’s elections in March 2019, the new Minister of Population, Riina Solman.

In fall 2018, EKN and REL led an initiative to register Tallinn based not-for-profit NGO Global Estonians. Its pri­ mary goal is to develop broadbased cooperation and engage­ ment between the Estonian government and Estonians ­ abroad. Membership consists of established diaspora central organizations, including the ­ Estonian World Council. Its newest member is the Estonian Worldwide Youth Network.

During Esto 2019, EKN and REL leadership were instru­ mental in organizing a National Congress in Tallinn under the auspices of the Estonian World Council. Presenters included

President Kersti Kaljulaid, Foreign Minister Urmas Rein­ salu, Population Minister Riina Solman, current Finance Minis­ ter Keit Pentus-Rosimannus and leadership from the State Chan­ cellery, Ministry of Finance and Ministry of Foreign Affairs.

Highly diverse panels represent­ ed Estonians and friends of Estonia from around the world in discussion of topics that in­ cluded “Estonian identity from a global perspective”, “Global Estonians: Challenges and Opportunities”.

The newfound collaboration between Estonia’s government and diaspora central organiza­ tions culminated in the estab­ lishment of the Global Estonian Advisory Committee, in fall 2019.

This is a cabinet level advi­ sory group that includes repre­ sentatives from several minis­ tries and established diaspora central organizations. EKN had two representatives Marcus Kolga and Reet Marten Sehr, on the founding committee. Re­ cently, EKN president Kairi Taul Hemingway replaced Marcus Kolga. Chaired by minister Riina Solman, the ­ advisory board together with ­ various ministries and expert subcommittees developed the new Global Estonian program (Üleilmse eestluse programm), which is scheduled to be imple­ mented this coming fall. The program replaces the Com­ patriots Program (Rahvus­ kaas­ laste program) established in 2004, which has supported Estonians abroad in maintaining Estonian language and pre­ serving culture and identity.

In fall 2020, EKN organized an online forum with Minister Solman to introduce the pro­ gram to leaders of Estonian

Especially for those, who shun public transportation unless absolutely necessary or do not ­ have access to a car during business hours.

A certain wretched scribe loves walking, thinks nothing of an hour and a half journey.

Recently to North Toronto, for business purposes. Some things cannot be done virtually, un­ fortunately. The area is seeing gentrification; huge homes have replaced modest ones. Often with a luxury car in the drive­ way. And it was very often in front of such abodes that the snowfall had not been removed.

At most a 5, maybe 10-minute task, ignored. Making for a slippery traverse. Walking on the road is not an option, due to piles of plowed snow and parked vehicles. And where are the bylaw officers? Certainly they were very ready last spring to issue solitary athletes in our parks for using exercise equip­ ment with no one in the vicinity.

But not enforce safety. For that is what this issue is – ensuring a safe footing while walking.

Just like the special TTC constables have disappeared from transit, leaving streetcars, subway cars and platforms to

the mumbling maskless unfortu­ nates that have no other shelter.

Yet, to the distinct threat to the health of others, they are ­allowed to roam unchecked.

Your correspondent remem­ bers a different era. Living near St. Peter’s Estonian Lutheran Church where many Estonians had chosen to reside, one young lad, with a Globe and Mail ­paper route, thought nothing of shoveling the sidewalks and front paths of elderly com­ patriots, the two lovely old ladies directly across the street and others on the block. After school, if time was an issue.

Expecting no cash compensa­ tion, by the way. That was the Lembitu Boy Scout way, in­ grained even today. But a grow­ ing lad never turned down cake or sweets…

These days a pensioner, ­senior, can contact the City and their workers will perform the task as part of the services that your tax dollars are meant to provide. One does not think that seniors occupied those recently built modern homes though.

And if one has the income to buy a house just for the lot, erect a new one (or buy one such from a developer, builder)

then certainly hiring a snow removal service should not ­ stretch the budget.

This is the first in a series of articles profiling the work and activities of the Estonian Central Council in Canada (Eestlaste Kesknõukogu Ka­­ na­ das – EKN), and Estonian communities from across Canada.

A proud history

gress of Estonia, an innovative grassroots parliament estab­ EKN is the nationally elected lished in Estonia as part of the central organization of Cana­ process of regaining indepen­ dian Estonians. Founded in dence.

1951, mostly by former mem­ Post restoration of indepen­ bers of Estonia’s parliament and dence, EKN shifted its focus to cabinet ministers in exile, it is providing political and financial mandated to further the interests support to Estonia. Through the and development of the 1990’s and 2000’s, as Estonia Estonian-Canadian community. successfully integrated into Prior to 1991, its primary goal i ­ nternational bodies, such as the was to develop relationships UN, NATO, the European with Canada’s political parties, Union etc., EKN began to con­ and levels of government and sider new directions for its publicize the unlawful occupa­ f ­ uture.

With new leadership and tion of Estonia by the USSR. During these years, the prime fresh ideas following December activity of EKN was lobbying, 2015 elections, EKN has been as it was crucial to keep the fate focussing on developing stronger of the Baltic states on the politi­ relationships and communica­ cal agenda of Western govern­ tion networks with Estonia, and ments. The ‘non-recognition diaspora communities to meet de-jure’ of the Soviet an­ ­ their changing needs.

EKN currently has 22 repre­ nexation was a constant battle sentatives from communities fought in Ottawa, against relent­ across Canada and is a member less Soviet pressure for Canada of the Estonian World Council, to abandon it.

NGO Global Estonians, Baltic Related to this was monitor­ Federation of Canada, and the ing of the Helsinki Accords, Central and Eastern European signed in 1975, which required EKN representatives to attend Council of Canada. EKN has numerous follow-up confer­ two members on the govern­ ences in European and North ment of Estonia’s Global American capitals to push for Estonian Advisory Committee. self-determination and com­ Increased collaboration and pliance with human rights, as communication stipulated in the Accords, to which the USSR was a signa­ It is estimated that nearly 1/5 tory. EKN worked actively with of the total population, approxi­ leaders of Estonia’s indepen­ mately 200,000 Estonians, now dence movement in the 1980’s, live outside Estonia. Recog­ and, in 1990–91, sent eight nizing the tremendous potential elected delegates to the Con­ for Estonia, as well as the chal­

Be nice During the 1980’s the City of Toronto sponsored radio and television ads, asking citizens to obey the law and make it easier for pedestrians to get from A to B in winter. They chose as their spokesperson, their public voice, the brilliant Cockney Ben Wicks, known best for his achievements as a cartoonist (For which successes he was dubbed a Member of the Order of Canada that same decade). Wicks was also a writer and actor of note. The undersigned had the pleasure of meeting the truly charming fellow while both were being financially compensated by the CBC. Wicks later opened an eponymous pub in Cabbagetown, on Parliament Street. Good draft beer and British pub grub. Though that is a bit of an acquired taste.

The TV ad of the time asked taxpayers to shovel the public areas – read sidewalks, which abutted their properties. Not just from the front door to the common path for pedestrians.

(You can see one such

30-­second ad on YouTube, just type in Ben Wicks and be nice.)

It is a municipal bylaw. Re­ quiring the homeowner or renter to do so. Failure to do so within 12 hours of a snowfall can ­result in a $135 fine today.

One of the surprising bene­ fits of physical distancing, when possible, is the awareness of most people of others. And often a polite greeting or word of thanks is said, when the ef­ fort of stepping onto a driveway to ensure the two metre man­ dated separation be made. That is due to the unpleasant reality of urban life. Toronto sidewalks were ­ designed to have two pedes­trians pass by in comfort, one in either direction. But not six feet apart. And then there are the bozos that insist in walking beside their partner.

My conversation is more im­ portant than your safety.

But how does one do it, when the sidewalks are not cleared? Snowbanks encroach­ ing from lawns and roads? This winter’s freeze, then thaw cycles have meant that many sidewalks have lengthy stretches that are icy. Walking is an essential means of movement, both for exercise and for reaching places.

Nr. 10

A priority goal for EKN has been the development of a com­ mon information sharing plat­ form for Estonians around the world. The Global Estonian website https://globalestonian. com/en developed by volunteers – EKN president emeritus Marcus Kolga and CanadianEstonian Tarmo Saks – has been gifted to and adopted by the Estonian government through the Estonian Integration Foundation as the official online platform for Global Estonians.

The platform maps out all Estonian organizations, events and groups around the world, and produces a weekly Global Estonian report for the Estonian state broadcaster ERR. Towards a revitalized and inclusive future Estonia has a new govern­ ment, and the Global Estonian program will continue to de­ velop and grow in its new home in the Estonian Foreign Minis­ try. EKN continues to lead by initiating new projects and working collaboratively with the Estonian government, NGO Global Estonians, Estonian World Council and diaspora communities. EKN is a strong advocate for including our di­ verse younger generations and communities across Canada in this process and future en­ deavours, in order for more voices to be heard.

The next article will focus on EKN in Canada.

REET MARTEN SEHR EKN Vice President,­ Global Estonians

As our demographics note the increase in the elderly, more likely to fall and break bones due to a slip on ice, it is un­ fathomable that common sense is not followed nor the law obeyed. Forget about calling 311 and squealing on your ­fellow humans, too lazy to care.

While the operators are nice, being on hold for quite a while is very common, and such calls should be made for more ­serious concerns.

It would be far more effi­ cient, time-wise, to shovel one­ self. But where to start, and where to stop? This type of selfishness in our already chal­ lenged and entitled world cannot, it seems, be changed by en­ forcement. Only common sense.

10 minutes of exercise in the crisp winter health is beneficial to one’s health and certainly should not be avoided. In the interests of all, not just the ­elderly or almost so.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Seedrioru Žurnaal

Battle in the Baltic – The Royal Navy and the fight to save Estonia & Latvia 1918–20 At the time of the World War I Armistice on November 11, 1918, when most European nations were grieving their war losses and looking towards rebuilding their countries’ infrastructures, one region was still involved in a hot war with a multitude of comba­ tants seeking to gain terri­to­rial control of the lands south of the Gulf of Finland and east of the Baltic Sea. Author Steve R Dunn looks at this conflict in his book, ‘Battle in the Baltic – The Royal Navy and the Fight to Save Estonia & Latvia 1918-20’ [Seaforth Publishing 2020], through a British naval perspective.

The Royal Navy supported the indigenous Estonian and Latvian peoples fight for inde­ pendent countries, providing ­artillery support from the sea at strategic targets and onto land battles, while also preventing the Bolshevik controlled Rus­ sian navy from being able to range far from its Kronstadt base.

From 1918 into 1920, British Royal Navy battleships pa­ trolled the Baltic Sea from home base Copenhagen to out­ side the mined waters of the Russian naval fortress at Kron­ stadt at the eastern end of the Gulf of Finland 30 kilometers west of Petrograd. One battle theatre where the Royal Navy fleet provided escort assistance and artillery cover fire was east of Reval [Tallinn] for General Juhan Laidoner’s Estonian free­ dom fighters helping push back the Bolsheviks at the end of December in 1918. Other im­

portant battles where the Royal Navy’s ships heavy artillery bombardment played a major role was at Riga and Libau in Latvia in November of 1919, when the Royal Navy’s fire­ power aided the Latvians in driving back German forces.

Dunn also relates that when the White Russians were pre­ paring to attack the Bolsheviks in Petrograd in October 1919 with Royal Navy action against Kronstadt, Finnish General Mannerheim was willing to take his troops into that battle against the Bolsheviks, if the White Russians would commit to Finnish independence after the war. That Finnish offer was rejected by White Russian Admiral Kolchak and the subse­ quent Whites’ attack fizzled.

Was this a potential history changing moment missed?

Although the Royal Navy did not land any troops for ­battles during their Baltic cam­ paign, they still suffered signifi­ cant losses on and under water, as 128 men were killed [inclu­ ding 5 Royal Air Force], 60 wounded and 9 taken prisoner.

In total, 238 ships were de­ ployed to the Baltic during this campaign, of which 19 were sunk and 61 others needed to return to home base for repairs.

Back in London there were many differing views about the Baltic operation, and it was an unpopular assignment for the sailors serving as they ex­ perienced many hardships with poor pay for this undeclared war. However on the sea, Rear Admiral Edwyn AlexanderSinclair and Rear Admiral Sir

On Thin Ice: Estonian Ice Road Driving Vincent Teetsov Can you imagine a situation in which you would want to deliberately take off your seatbelt, maybe make sure your car doors are unlocked, and then watch the speedometer so that you aren’t driving at less than 40 kilometres per hour? There’s actually a very good reason why you would want to do this in Estonia.

Not on the main roads, but when you get behind the wheel and hit the gas pedal on one of the nation’s seven ­official ice roads.

The longest ice road in Europe, at 26 kilometres, is ­between the island of Hiiumaa and Rohuküla in mainland Estonia. Another large one is a 15 kilometre track from Triigi on the island of Saaremaa to Tärkma in southern Hiiumaa.

With two minute intervals and at least 250 metres of distance between each car, you are pretty well isolated on a barren sheet of ice and snow.

Estonia’s highway authorities have made what could other­

wise feel like a heart palpitating episode of Ice Road Truckers into an orderly part of everyday life. It’s very clearly indicated by the Traffic Management Centre which roads are open during the daylight hours, and which ones aren’t. You might see some birch branches line the sides of these roads so you don’t veer off. Otherwise, fol­ low the tire tracks and keep these points in mind.

You’ll have to keep moving at a steady velocity! Consistent speed up to 25 kilometres per hour, or alternatively, between 40 and 70 kilometres per hour, is very important. Heavy surface pressure and ice breakage is more likely between those two speed ranges. As BBC’s Top Gear has suggested, moving at a fast clip distributes the pres­ sure of the car across a larger surface area of ice. However, your car also needs control and grip. So leave the drifting for Lake Winnipeg in Gimli, Manitoba. Don’t stop your car either.

If an ice road is closed at short notice, due to visibility

15

Winter Edition 2021, Vol. 1 No.1 Congratulations to the newly elected Seedrioru board. Below are short messages from the 2020–2021 Seedrioru Board of Directors.

Walter Henry Cowan both took assertive control, and with their fleet and crews provided timely assistance and effective cover for the freedom fighters in all situations. Admiral Cowan ex­ plained the Royal Navy assign­ ment in the Baltic this way, “… until all nations bordering on it have found a stable government and are at peace with each ­other, or until I receive further orders”.

Steve Dunn’s research and thorough documentation in ‘Battle in the Baltic’ are con­ veyed in an easily readable manner. This book will become a reference manual for the ‘Royal Navy’s Baltic Campaign of 1918-20’ for Estonian and Latvian wars of independence historians. Dunn delivers a per­ spective from an important ally, magnifying a key reason why the Latvian and Estonian free­ dom fighters were successful.

Estonia with the Treaty of Tartu on February 2, 1920, and Latvia with the Treaty of Riga on August 11, 1920, signed peace treaties with the Bolsheviks, so as per Admiral Cowan, it was “mission accomplished for the British Royal Navy in the Baltic Sea in 1920!” TOOMAS TREI

i­ssues for example, drivers have to turn back and inform every­ one behind them of the change.

So there’s a sense of looking ­after other road users.

As mentioned before, un­ buckle your seatbelt in case you have to make a fast exit from your car. And if you do get into a precarious situation, you’ll want to have the number of the surveillance staff on hand to get help. Falling through the ice and walking back would be ­perilous. Yet, if you follow the rules, this won’t happen.

Don’t be alarmed, though, when you pass a large passen­ ger ship breaking through the ice in the distance. You may even go up and over small cracks filled with bluish icy water, driving across wooden ­ slats. But the ice quality and thickness is examined impecca­ bly so that it is safe to cross. A usable ice road will be 22 centi­ metres thick or more. In fact, due to freshwater runoff, shal­ lowness, and considerably less salt content than other bodies of water, the Baltic Sea freezes easily. And this contributes to its suitability as a driving ­surface in winter. Sometimes as

Lia Hess – President

Rein Pertens – Treasurer

Lia has been a leader in many o r­­g a n i z a t i o n s within the Esto­ nian community.

Seedrioru’s sum­ mer camp program is an inspi­ ration not only for children but also their families and friends.

We hope that anyone who comes to Seedioru will support and embrace this beautiful place as a multigenerational gathering site for all who love Estonian culture and traditions.

Rein Pertens is a third generation Seedrioru camp­ er/director, giv­ ing him a unique perspective and insight into what it takes to lead a successful camp com­munity.

Karen Must – Camp Coordinator Karen has been a camper, cook, kas­­vataja, board member at laa­g­er and brings 30 years in Edu­ cation as a teacher and Administrator to the job. She looks forward to generation 4 starting laager this year!

Toomas Aasa – Secretary Toomas’ lifelong relationship with Seedrioru started with their fami­ ly’s Cottage, then attending camp as a child, and later as a counsellor and kitchen staff member. Toomas has been involved with the organization of the 2011 and 2016 Alumni Reunion Camps, the re-opening of the rifle range on site, and countless hours of volunteer labour in support of property and community.

Ruth Yalle – Fund Raising

Helle Torm-Newland – Fund Raising

Ruth Yalle is a business owner and has been on Kitcheneri Eesti Selts for over 30 years. Rutti was a camper, kasvataja and a pre­ vious board member. Her chil­ dren were campers as are her grandchildren. Her love of Seedrioru keeps her coming back!

Helle Torm-New­ land has been a part of Seedrioru from the very beginning. She has been a camp­ er and a previous board member. Helle has many years of customer service expe­ rience. Her children, grandchil­ dren, as well as herself love Seedrioru.

Madis Tambre – Leases

Ken Ahlberg – Vice-Chair

Madis is a multiyear board member who is currently responsible for tracking Leases at Seedrioru.

Ken is a multiyear board mem­ ber who is currently responsible for the Seedrioru’s website, and IT related issues.

late as mid March.

Ice roads have become a ne­ cessity for people getting from place to place efficiently, to get work done and make it back home. Before the combustion engine came around, people travelled by horse across these passages. Sometimes with war on their minds. Nowadays, the icy routes may be an expedient, discount shortcut compared to ferries and other roads.

Beyond their practical usage, in a country with a strong rally tradition, ice roads are the scene of motorsports, too. For in­ stance, icedriving.ee lists a

number of courses for rally drivers and other confident drivers. One package includes ­ instruction from Pentus Racing Academy, operated by racing driver Sten Pentus. In this course, you get to drive 300 kilometres over one day in a ­ BMW on Võrtsjärv between Viljandi and Tartu, plus all of the automobile essentials. It’s a good way to throw some off-season cross-training into the mix.

While in most other places, ice driving would be an impos­ sibility, here it seems to be both practical and sporty.

Photo: icedriving.ee

16

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

märkmik

Riina Kindlam

Keelemeem, mis see veel on?

Meem, inglise keeles meme, oli mullegi uudismõiste. Vilksa­ misi nägin siin-seal arvuti­ e­ kraanil ja kuulsin laste suust. Tegin muidugi nalja teemal meme-memme. Kuid inglis­keelne hääldus on (meie kirjapildis) hoopis „miim“.

Võro keeles ongi miim nagu piim ja eesti kirjakeeles meem nagu leem.

Meemi mõiste ei ole sugugi uus. Selle võttis kasutusele Richard Dawkins 1976. aastal ilmunud raamatus ,,Isekas geen“ (The Selfish Gene), oleta­ des, et meem on kultuuris sa­ masugune põhielement nagu geen bioloogilises pärilikkuses.

Võõrsõnade leksikon annab tea­ da, et see on „idee, tava, kujund või muu selline infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valda­ valt imiteerimise teel levib, ­paljuneb ja muteerub; n-ö geeni vaimne analoog.“ „Mõned mee­ mid on kultuurilises valikus teistest edukamad ja püsivamad, teised hääbuvad suhteliselt kiiresti. Meemide olemuse ja levimise ning infolevi evolut­ siooniliste mudelite uurimisega tegelevat teadust nimetatakse memeetikaks.“ (Vikipeedia) ERR.ee 16. veebruari uudis, mis meid nõnda kokku toonud, on aga järgmine: „Vikerraadio kogub eesti keelt ja etteütlust iseloomustavaid humoorikaid meeme“. Miks? See olevat soojendus emakeele etteütluseks valmistujatele. Iga-aastane ema­ keelepäeva e-etteütlus toimub sel aastal 15. märtsil algusega kell 10.25 Eesti aja järgi. Siis on Põhja-Ameerikas öö. Ennast saab aga proovile panna ka ta­ gantjärgi (vikerraadio.err.ee); küll mitte ametlikus võistlus­ tules. Emakeelepäev on tegeli­ kult 14. märts, keeleandeka ja

Meemid, mis levivad nüüdsel ajal interneti teel, on sellised – nagu koomiks või ka üksainus pilt teks­ tiga. Üldjuhul naljakas või irooniline konteksti vahelise mängu tõttu. Antud juhul eesti keele teemaline. Õieti ja õigesti on ­ paro­nüümid ehk sõnadepaar, mis kipub sassi minema. Kõnekeeles kiputakse sõna õieti kasutama seal, kus peaks olema hoopis õigesti. Õieti = õigupoolest.

Näide: Mida sa õieti siit otsisidki? Õigesti = veatult, vigadeta.

(Vastandsõna – valesti, vääralt.)

Näide: Kas kirjutasid selle sõna õigesti? Keelemeemi foto autor:

Localvlndmemes / ERR

Nr. 10

-eeskujuliku Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev ning tänavu möödub 220 aastat selle maakeeles luuletava mehe sün­ nist, kel isakeel oli eesti keel.

Ema oli tal oletatavasti lätlanna. ,,Kui palju on eesti keeles sõnu, seda ma ei tea, aga seda rohkem on võimalusi muhedaks keelenaljaks. Kas öelda, et õige on ,,ministri haldusala“ või ,,ministri haldushala“ ja mida mõelda, kui öeldakse ,,paljud lätlased on riiakad“. Eesti keel on rõõmus koos oma 14 käände ja kirjavahemärkide virvarriga,“ ütles Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts võistluse ja korje eel ETV hommikusaates „Terevi­ sioon“.

Keelemeeme saab näha Face­ booki ürituse lehel ,,Vikerraadio keelemeemi konkurss“, kus tu­ leb klõksata sõnale ,,Arutelu“.

Seal on võimalik veenduda, et isegi Kanada kuulsal räpp­ muusikul Drake’il on kokku­ puutepunkt eesti õigekeelsuse­ ga.

Huvi keele vastu ja soov seda ÕIGESTI rääkida on tore, kui see rääkijat-lugejat ennast rõõmustab ja on ühtaegu teistele positiivseks eeskujuks. Kuid see, et inimesed üldse ei räägi, kuna põevad oma keeleoskust, on vastupidi kurb nähtus, mille all kannatajaid sooviks väga julgustada vabaks laskma ja ­ lihtsalt tegema oma parima. ­ Soovitan artiklit, mis ilmus ERRi uudisteportaali Novaatori

Emakeelepäev – oma keele väärtustamise päev Vaid 21 aastaselt surnud po­­ lüg­­loti Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäev 14. märtsil on kuulutatud emakeelepäevaks, mida mär­ gi­ takse mitmesuguste sündmustega Eestis ja paljudes kohtades, kus Eesti kogu­ kondi.

Selle päeva puhul esitas Tartu Ülikooli ajakiri erine­ vatele inimestele küsimuse: „Üks küsimus. Mida tähendab minu jaoks emakeel?“ Allpool mõned vastused.

Alo Aasmäe, MatemaatikaInformaatika Tudengiseltsi pre­ sident, informaatika magistrant vastas nii: ,,Emakeel tähendab minu jaoks kodu. Maailmas, kus töö- ja suhtluskeel asendub kohati järjest millegi üldkasuta­ tavamaga, leian ma üha rohkem austust selle keele vastu, mille­ ga olen üles kasvanud. Omaen­ da keelemullis on kerge ära unustada, et selline haruldus ­ nagu eesti keel on varandus, mida väärtustada.

Kui naasen pärast mõnda pikemat reisi või rännakut kodu­ maale, siis on taas kord emakeele nägemine ja kuulmine esimene asi, mis tekitab mu sees kodutunde. Ma näen seda

rubriigis 2. augustil 2019 ning kannab pealkirja „Eesti keele ühetaolisemaks muutumise ase­ mel võiks nautida väljendite rikkust“. „Kas õigesti on õieti või õigesti ja kas tere järel käib koma ning paljud teised keelenüansid, milles inimesed ikka eksima kipuvad ning mida mõned tähelepanelikud tingima­ ta parandama ruttavad, teevad keele lõpuks väga ühetaoliseks, selmet (selle asemel et) nautida keele ilu ja rikkust,“ leiab artikli autor kohtulingvist Martin Aher.

Ehk vähem põdemist.

Vaid mõned saate soovitused ehk märksõnad www.vikerraa­ dio.err.ee otsingusse sisestami­ seks: ,,Keelesaade“, keelesäuts, võru-, kihnu-, mulgi- ja muhu­ keelsed uudised, raadioteater, järjejutt, ,,Eesti lugu“, ,,Hajala ringvaade“ (välismaal elavatest eestlastest), ,,Ööülikool“, ,,Loe­ tud ja kirjutatud“, ,,Luuleruum“, õhtujutt ja muidugi eeloleva nädala emakeelepäeva e-etteüt­ lus.

Keelemeem filmi „Tähtede sõda“ (Star Wars) sõpradele. Filmi järjes „Impeeriumi vastulöök“ (The Empire Strikes Back) selgub, et tegelase Darth Vaderi (pildil) poeg on LUKE Skywalker, eestikeelse hääldusega LUUK. Siin üritab isa „poega“, kanalisatsiooniaugu luuki kõnetada.

Meenub ühe väliseesti vanaema arusaamatus, kui lapselapsele pandi eesnimeks Reeve. Selle põhjal võiks luua järjekordse meemi, kus Memm kõnetab teravaääreliste aukudega köögiriista, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks: „Riiv, ole pai laps ja peenesta kapsas ­salatiks.“ Meem: Jaanus Sakkis

ETV ,,Kirjandusminis­teeriu­ mi“ saatejuht (ehk naljatades kirjandusminister) Mart Juur alati lõpetas saate pannes vaata­ jatele südamele: ,,Kes loeb, see jõuab“. Vanasõna ütleb (ja eelmises lehenumbris oli peal­ kiri): ,,Kel janu, sel jalad“.

Loetellu võiks lisada KES RÄÄGIB, SEL KEEL. Head eesti keele nautimist ja seeläbi harjutamist ning hoid­ mist! RIINA KINDLAM, Tallinn

tunnet kui inimesi ühendavat jõudu, sest see on olemas ka väljaspool kodu piire. On just­ kui lohutus kuulda võõra riigi võõras linnas mõne möödami­ neva turisti kommentaare enda emakeeles, sest see annab mõis­ ta, et tükike kodu on vähemalt hetkeks käeulatuses.“ Jüri Talvet, humanitaartea­ duste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor ütles: ,,Ema­ keel on see, mis enam kui miski muu seob üht rahvust (rahvast) ja tema kultuuri kindla bio- ja geofüüsilise asupaigaga. Kui suurrahvastel on (ükskõik kui õiglase või ebaõiglase ajaloo­ käigu tulemusena) oma lai keeleline diasporaa, siis väike­ rahvad saavad oma tunnuslikku peamärki, keelt, kaitsta üksnes selsamal ajaloolisel maalapil, mis saatus neile on määranud.

Suurrahvad kasutavad oma keelt iseendastmõistetavalt kui midagi, mis neile igavesest ajast on tagatud. Väikerahvad seevastu on aina õiglaselt, olemasoluli­ selt haavatavad: kui kaob nende keel, kaob ka rahvas, mis seda keelt on kandnud. Väikerahvad peaksid oma keelt suhu võttes ja kirja pannes iga päev tajuma seda kui üht maailma ja looduse imedest ning mitte unustama, et läbi aegade on elava emakeele ja selle arengu peamine ja kind­ laim vaimne vundament olnud omakeelne algupärane kirjan­

See ei ole meem, vaid mainitud ERRi Novaatori artikli juurde kuuluv illustratsioon, pealkirjaga „Eesti keele elavdamine“. Kujutatud on „Parasiit- ja võõrsõna õigekeelsusaktivistide paraadil.“

Autor/allikas: Kristjan Holm/Mindthemeaning

dusloome põimingus emakeelde vastu võetud (s.o tõlgitud-tõl­ gendatud) maailmakirjanduse­ ga.“ David Ilmar Lepasaar Beecheri, väliseesti külalispro­ fessori vastus kõlas: ,,Minu jaoks tähendab emakeel eel­ ­ kõige minu 1942. aastal Tartus Toomemäel sündinud ema keelt.

Paguluses Californias Santa Cruzi mägede kõrgete sekvoi­a­ metsade all külma sõja kõige külmematel aastatel kasvatas ema mind ussisõnade vaimus uskuma meretagusesse maasse, kus terve rahvas kasutab meie salapärast muinasjuttude keelt argipäeva asjade ajamiseks.

Minu jaoks on emakeel isa keele tasakaalustamiseks, nagu nägemine kahe silmaga, et süga­ vust paremini märgata; väikeste ja õrnade ning unus­ tatud asjade tähelepanemiseks, mis muidu jääks kahe silma vahele; meeldetuletus, et elus ­ on midagi enamat kui suurtes keeltes puhkenud lahkhelid ning et kõige olulisem ja ilusam õit­ seb meie elu pragude vahel – just seal, kust oleme kõige rohkem katki ja kaotanud loo­ tuse.“ (Allikas TÜ) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärk Tartus.

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Finantsminister Peter Bethlenfalvy ütles nelja­ päeval Queen’s Park’is, et provints esitab 2021.a. eelarve 24. märtsil. (Lüh. CP24) • TORONTO. Sunnybrook Health Sciences Centre on rajamas 100 voodikohaga mobiilset väli­ haiglat, aitamaks toime tulla võimaliku COVID-19 kolmanda lainega. Välihaiglasse plaani­ takse paigutada ventilaatorid, hapnikumasinad jm., see peaks olema valmis aprillis.

(Lüh. CP24)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

17

Mälukilde ühest Geislingeni gümna koolipoisist. Taavo Virkhaus.

Uudis, et kaotasime jälle ühe sõbra, liikus kiiresti endiste klassikaaslaste seas suust suhu. Seekord lahkus me ridadest meie klassist kõige tuntum isik eestlase kogukonnas. Pani meid mõtlema – Taavo Virkhaus oli ju meie Geislingeni Eesti Güm­ naa­ siumi VII lennu kõige noorem õpilane.

Tegelikult kaotasime teda mõni aeg varem ja seda aegla­ selt. Oli olukord, mis röövis ta mälu tükk-tükki mööda. Ini­ mese välimuses näeme muutusi aastatega, aga mingi julm keemiline protsess me ajus võib muuta meid nähtamatult. Seal on salvestatud me mälestused, elukogemused, juhtnöörid edu­ kaks eluks ja uute loomingute võimed – ning see võib kaduda.

Pidasin ühendust viimati Taavoga telefoni teel ja siis vaid ta abikaasaga. Kartsin Taavole kõlistada ta hooldekodus Hunts­ ville’is, Alabamas, sest ma kart­ sin momenti, kus ta võis ütelda, et ta ei mäleta, kes ma olen. See tähendaks, et see, mis meid seob, on katkenud. Esimene hoiatus tuli mõni aeg varem, kui küsisin talt ta uut aadressi ja ta ei mäletanud seda. Sellega elustusid kogemused mu esi­ mese naisega, kes põdes sar­ nast; talle oli väga pingelik, kui ta püüdis midagi mäletada, ilma tulemusteta.

Tutvusin Taavoga 1947. aasta sügisel Geislingeni Eesti Gümnaasiumi esimeses klassis.

Esimene mulje temast oli, et oli rõõmsameelne ja enesekindel poiss. Klassis olid kaheistme­ lised pingid kahes reas, akna­ poolses istusid peamiselt tüdrukud, uksepoolses reas olid poisid paigutatud vist vanuse järgi, aga me olime vabad ist­ meid vahetama. Peale Taavo mäletan Allan Lehtist, Jaan Borni ja Veljo Arengut. Kord, kui olin Taavo pinginaaber, te­ gime nalja meie inglise keele õpetajale pr. Pääsukesele, klassi ajal ümisedes, huuled kinni, kahel häälel „meil aia-äärne ­ tänavas...“. Nüüd on vist liiga hilja vabandada.

Meie kooli VII lennus, A ja B klassis, oli kokku 68 õpilast.

Taavo emigreerus 1949.a USAsse, mina samal aastal. Kool lõ­ petati järgmisel aastal. Õpilased kaotasid ühenduse, kuni olime kohanenud uue kodumaaga. Siis uuendasime jälle oma juured, osaledes Eesti üritustel.

Kohtusin Taavoga jälle 1981.a Lääneranniku Eesti Päevadel (LEP), mida peeti tol aastal Seattle’is. Seal saime kuuekesi kokku meie lennust.

Võtsime foto ja panime Vaba Eesti Sõnasse. Sellest saigi tra­ ditsioon ja see andis tähtsust kogunemiseks ja järgmistel või­ malustel kutsusime kõik kuna­ gised GEG-lased kokku fotoks ja sidemete uuendamiseks.

1989.a peeti LEP Los Angeleses. On huvitav, kuidas tühised sõnad võivad elukäiku muuta. Enne seda LEP-d lõpe­ tati Boeingus rakettide arenda­

Pildil – Viimane kord kohtasin Taavot 2015 aastal peetud kruiisil. Kruiis oli Rein Luningu poolt korraldatud KLENKi raames. Pildil on enamuses koori juhid, kaasaarvatud Kalev Lindal, vasakult teine.

Foto: erakogu

2013.a kogunesid jälle Geislingeni koolisõbrad San Franciscos peetud ESTO-l. Vasakult: Enn Kiilaspea, Taavo Virkhaus, Ivi Kiilaspea, Märt Liikane ja autor.

Foto: erakogu

mist ja sain pakkumiste kolida Huntsville’i, Alabamasse, kus Boeing arendas osa kosmose­ jaamast. Aga teades, milliseid rassidevahelisi pingeid selles osariigis on olnud, keeldusin pakkumisest. Kui kohtasin Taavot LEP-l, ütles ta, et oli saanud pakkumise tulla Hunts­ ville’i sümfooniaorkestri juhata­ jaks. Ta lisas: „Tule ka! Siis on lõbusam!“ Kui rääkisin sellest abikaasale, oli ta kohe valmis kolima. Tema põhjus oli, et ta lennutunnid tihti jäid ära, kui Seattle’i lennuväli oli udus.

Vastandina lugesime, et Alaba­ mas oli palju rohkem selge ­taevaga päevi.

Ma ikka polnud veel kindel.

Boeing lubas mul proovida Huntsville’i elu kolm nädalat, ööbides motellis. Taavo oli sel­ leks ajaks juba kolinud ja tema auks peeti bankett sümfoonia­ orkestri liikmete ja toetajatega.

Juhtus, et just enne banketti möllas läbi Huntsville’i eeslinna üks vägev tornaado, mis nagu sahaga hävitas maju ühes 50 meetri laiuses vaos. Mind mo­ tellis see ei puutunud. Banketil juhtusin istuma ühe proua kõr­ val, kelle kahekordse maja oli see tornaado pühkinud kuni vundamendini. Küsisin, kuidas ta siin saab olla, kuna oli kaota­ nud kõik. Vastus oli: „Noh, mul oli ju krediitkaart alles ja ostsin uued riided. Peaasi, et olin elus.“ Seal tulin otsusele, et ka nii saab elada ja et võtta vastu tööpakkumine. Eks ka Tal­ lin­ nas, pärast pommitamist, tulime varjendist välja ja me ei tead­ nud, mis meid ootas. Saab eda­ si! Bankett oli kena. Taavo pi­ das kõne. Kohal oli ka sugulasi Eestist. Sellest oli artikkel VESis. Huntsville’is oli vähe eestla­ si. Saime harva kokku ja kui, siis tihti Taavo oli juhatamas orkestreid mujal. Temaga koh­ tusin tihemini laulupidudel või LEP-del. Tal oli alati aega võtta õlut oma kooliaegsete sõpra­ dega. Tulevad meelde Märt Liikane, Gunnar Auksi jt. Kord olime samal ajal Kanadas Kotkajärve metsaülikoolis. Te­ male oli määratud voodi laagri­ juhtide kabiinis. Ta kurtis hiljem, et mehed norskasid, ­ häälest väljas.

Orkestri dirigendina õhutas Taavo Eesti muusikuid ja Eesti loomingut. Ühel kontserdil mängiti Arvo Pärdi loodud pala.

Kord oli ta kutsunud dirigendi okupeeritud Eestist sümfoonia­ orkestrit teda asendama, olles juhatamas mujal. Kui kutsutu ei saanud luba tulla, leidis ta teise eestlase teda asendama. Kui oli vaja tal abi viiuli eestooli mängijaks, siis kutsus ta selleks eestlase Kanadast.

Osalesin ka ta sünnipäeva tähistamistel paar korda. Nen­ deks tuli kokku hästi tuntud Eesti koorijuhte ja orkestridiri­ gente. Juhtusin olema Eestis 1994.a, kui ta sünnipäeva peeti Tartus Tähtvere pargis. Seal esi­ nes setu naiskoor leelotades: eeslaulja laulis rea ja koor ­

Taavo Virkhaus ERSO ees 3.07.2014 Estonia kontserdisaalis.

Foto: erakogu

k­ordas seda traditsioonilises leelotamise vormis. Kohal oli ka koor Oregonist „Unistus“, mis koosnes vaid ameeriklastest üliõpilastest. Nemadki hakkasid kaasa leelotama ja läksid nii vaimustusse, et ei tahtnud lõpe­ tada selleks määratud ajas.

Pargis pealtvaatajate hulgas oli ka härra Taagepera, keda olin varem näinud TV-s ainult tõsise näoga. Siin ta istus aga

lühikestes pükstes, naeratades.

Muidugi olid kõned ja teisi ettekandeid.

Viimane Taavo sünnipäev, millel osalesin, oli 2014.a Tallinnas, Radissoni hotellis.

Kohal oli ta sõber Neeme Järvi ja teisi muusikaga seotud sõpru.

On hea Taavot mäletada sõb­ rana tema suures austajate ring­ konnas.

ARVED PLAKS 23. veebruaril 2021

Jürgen Rooste: tutvumine grafomaaniga Kes on luuletaja Jürgen Rooste? Ca­­ rolina Pihelgas kirjutas 1979. aastal sündinud Jürgen Rooste kohta, et ta on: ,,…tänapäeval üks ‘metsikumaid’ kirjanikke…“ ja veel, et ta on ,,…meie kõige valjem, siiram ja kõige ülevoolavam ning (ühiskondlik-) kriitiline kaasaegne luuletaja...“ (Es­­to­ nian Literary Magazine, 2015).

Kirjandusteadlane Sirje Kiin kirjeldab Roostet kui meie ajastu Henrik Visnapuud.

Ja kuidas Rooste ise ennast kirjeldab? Ta pakub, et ta on „... üks Eesti esinduslikumaid gra­ fomaane. Üksildase hundina on ta avaldanud paarkümmend raamatut, sõpradega kokku ­ (lugedes ka õpikuid) üle 30.

Rooste peamine jõud ja kese on olnud lavaesinemistel, luuleõh­ tutel, festivalide korraldamisel: tema eesmärk on viia luule inimesteni ka ajastul kui raama­ tuid aina vähem ostetakse.

Rooste on lisaks töötanud pikalt ajakirjanikuna, õpetajana, kor­ raldajana, vahel harva ka lihtsal füüsilisel tööl (neid kõiki teeb ta vabakutselisena tänini). Ta on kahe lapse isa, tänavakasside kojutassija, peaaegu munk, teda sõimatakse liberastiks ja pa­ hempoolseks, ta on väga uhke, et ta suudab vabakutselisena ära elada; ja väga kurb, et teda enam sellepärast (ja muude vigade pärast) kuskile tööle ei ­ võeta.“ Rooste on andekas ja särtsa­ kas esineja, kes vahel esineb muusikutega ja kelle luule on eriti elav publiku juuresolekul.

Et ise temaga ja tema julge luulega tutvuda, tulge virtuaal­ sele luulelugemisele püha­päe­ val, 21. märtsil kell 2 pl EDT Kotkajärve Metsaülikooli veebi­

seminari vahendusel. Lisaks Jürgenile on kohal tuntud kir­ janduskriitik Sirje Kiin, kes ­aitab meil Jürgenit ja ta luulet mõista, küsides ise küsimusi ja ka vahendades neid rahva poolt.

Osalemiseks on vaja ennast ­registreerida Metsaülikooli vee­ bilehel www.eesti.ca/mu. Roh­ kem infot on sotsiaalmeedia ­allikates Facebook ja Instagram ning võib saata kirja eposti­aadressile: kj.metsaulikool@ gmail.com.

Kotkajärve Metsaülikoolil on veel palju kavas, millest kirju­ tame lähemas tulevikus pike­ malt. (KJMÜ)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

18

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Nr. 10

Lahkus meie kallis ema

LAHKUS MEIE ARMAS ABIKAASA, ISA, VEND, ONU JA SUGULANE

Peter Onno

Benita Mullaste

sündinud 24. juunil 1935 Tallinnas surnud 21. veebruaril 2021 Halifaxis

née AHTSIGA * 27. september 1924 Kärdla † 11. märts 2021 Toronto

Mälestavad kurbuses MARY ELLEN ONNO, KRISTEN ALEXANDRA, KATHRYN THOMAS ONNO ja SHARON MAIA ONNO ja JOHN ROBERT ONNO ja JILL TÕNU ONU ja ELVI ANNE ONU-LUNING ja REIN ANTONY ONNO ja DIANE REET PELL JAAN VAHTRA, LINDA VAHTRA

Armulauast osasaamise võimalus pandeemia ajal Juba terve aasta oleme elanud keset Covid19 pandeemiat.

Lisaks argielule on see oluliselt takistanud inimeste osadust kogudusega ning muutnud enamusele võimatuks osaleda kirikus peetavatel jumalateenistustel ja käia armulaual.

Kuigi viinapoode on tohtinud kogu selle aja jooksul hoida avatuna ning hiljuti tehti taas lahti ka kaubanduskeskused, ­ pole pandeemiareeglite seadjad ilmutanud vähimatki valmisole­ kut leevendada piiranguid, mis puudutavad kirikuid. Sõltumata sellest, kas kirikuhoone mahu­ tab 100 või 1000 inimest, tohib jumalateenistuseks ikka kogu­ neda vaid kuni 10 inimest.

Seepärast peavad kogudused olema valmis, et ka tänavu ­kevadel ei saa me pidada tradit­ sioonilisi Suure Reede ja Üles­ tõusmispüha jumalateenistusi.

Kuna Suur Reede, Kristuse ristisurma meenutamise püha, on eriti siinsetele eesti luterlas­ tele olnud läbi ajaloo üks olu­ lisemaid armulaual käimise pühi, millest kirikusse tulemise kaudu osasaamine juba teist

aastat järjest on meil takistatud, on EELK Toronto Peetri kogu­ duse liikmetele sellel aastal siiski pakkuda lahendus, mis ­ natukenegi leevendab jumala­ teenistuse osadusest ilmajää­ mise tunnet. Nimelt saavad meie koguduse liikmed lasta pühitsetud armulaua annid en­ dale koju tuua. Jah, paraku pole meil võimalik igaühele koju toimetada armulaualeiba eraldi hõbetaldrikul ja armulauaveini seestpoolt kullatud hõbepeekris.

Selle asemel on steriilses ühe­ kordses pakendis topsike, mille kilekaane alt saab kätte tillukese leiva ja fooliumkaane alt lonksukese alkoholivaba veini.

Aga üleilmse häda ajal on nende tagasihoidlike andidega kaasa antud õnnistus vähemalt sama püha või isegi suurem kui kiriku altari ees vastu võetud ­armulaual.

14. märtsil 2021 toimub EELK Toronto Peetri kirikus Suure Reede ja ülestõusmispüha videojumalateenistuste salves­ tamine. Siis pühitsetakse meie kiriku altaril need armulaua an­ nid, mida saame oma koguduse liikmetele koju toimetada.

ANNA-LY SYLVIA

Mälestame kurbuses

Linda’t Ja südamlik kaastunne TIINALE ja ROB’ile ARNE, ANNE ja REBECCA

Kuidas endale armulaud koju kutsuda?

Selleks saab teate saata kas koguduse kantselei eposti­-aad­ ressile: stpeterstoronto@rogers. com või jätta teade koguduse kantselei telefonile 416 483 5847. Teates palun nimetage oma nimi, elukoha aadress ja kontakttelefoni number. Teiega lepitakse kokku aeg, millal koguduse õpetaja või keegi nõukogu liikmetest võib tulla Teile armulaua ande kätte tooma.

Kuna see armulaud on juba kirikus pühitsetud, siis ei pea kohaletooja Teie koju sisenema ega seal eraldi talitust pidama.

Armulaua andidega kaasas on leheke, millelt leiate palve, mida saate ise lugeda. Kui aga soovite, et koguduse õpetaja Teie kodus ka palvehetke koos Teiega peab, siis sellest andke eraldi teada ning vaimulik teeb seda, järgides kõiki praeguses olukorras vajalikke hügieeni- ja ohutusnõudeid.

Tänuavaldus Olen südamest tänulik kõikidele, kes minu armsa abikaasa

VAADO SARAPUU nii äkitselt lahkumisel minule toeks olid.

Tänan pastor Jüri Puusaagi, kes nii südamlikult ju­mala­ sõnaga Vaado viimsele teekonnale saatis.

Tänan kõiki, kes tulid Vaado ärasaatmisele ja järelehüüetega nii palju austust Vaadole avaldasid.

Tänan Vana-Andrese koguduse ja õpetaja lugupidavate, austavate Vaadole pühendatud sõnade eest.

Tänan kõiki, kes leinakuulutuste ja nii paljude kaartide näol austust ja lugupidamist Vaadole avaldasid osaliselt sõna­dega: kindlate seisukohtadega, õiglane ja aus, asenda­ matu… jne.

Tänan kõiki, kes minule nii südamlikku kaastunnet avalda­sid. Iga hea sõna aitab pisutki leevendada kurbust ja kaotusevalu. Aitäh kõigile!

Südamlikult SELMA ja PEREKONDSED

Õnnistussoovidega: PRAOST MART SALUMÄE

Tõlkija Adam Cullen rääkis eesti keele õppimisest ERRi Vikerraadio hommikuprogrammis ,,Vikerhommik“ oli emakeelepäeva eel küla­ liseks eesti keele tõlkija Adam Cullen, kes rääkis, miks ja kuidas eesti keele ära õppis.

USA-st Minnesotast pärit eesti keele tõlkija Adam Cullen sattus ookeani tagant Eestisse, kui oli Peterburis vahetusõpi­ lane. ,,Kord komistasin Tallin­ nasse ja siis uuesti ja uuesti ja siis hakkasin avastama neid kohti, mis jäävad Tallinnast väl­ ja ja aina rohkem kõik mind võlus,“ meenutas ta.

Adam Cullen elab praegu Haapsalus ja on sellega väga rahul: ,,See on see tunne, et oled merest ümbritsetud. Üks­ kõik, kuhu lähed, on mõni laht või rand. Kõik on väga rahulik, aga samas olles suvituslinnas, on siin kadunud aegade energia, on tunda, et siin on lõbutsetud

ja inimesed on oma eludega väga rahul, mulle tundub.“ Oma huvi algust eesti keele vastu selgitas ta nõnda: ,,Minu puhul ei alanud see ühest ain­ sast sõnast, aga ma tean, et ühe mu hea sõbra jaoks, kes on ka tõlkija ja luuletaja, tema jaoks oli selleks sõnaks ,,sisikond“ ja tema debüütluulekogu lähtus sellest. Minu jaoks oli see pigem terve ümbrus, terve ­ keelekõla, mis mind vaikselt kutsus sisse.“ Eesti keele õppimise alguses proovis Adam oma esimest keelt ajutiselt unustada. ,,Ma üritasin lülitada oma emakeele ehk inglise keele oma peas väl­ ja, et alustada nullpunktist, mis on võimatu, aga minu huvi on olnud see, et lapsed oskavad nii noorest east õppida kes teab mitut keelt korraga. Kuidagi ­ ­tuleb see unustada, kust sa tuled

ja mis see algkeel oli ja sukelduda sinna, kus sa oled, mitte kahelda, mitte karta eksi­ da ja minna lainega kaasa,“ ­selgitas ta raadiosaates.

Cullen on eesti keelest ing­ lise keelde tõlkinud mitmete legendaarsete Eesti kirjanike teoseid, sealhulgas Indrek ­ Harglat, Mihkel Mutti, Doris Karevat, Jan Kausi, Juhan Viidingut ja Maarja Kangrot. ,,Õnneks on Eesti kirjan­ dusmaastik nii rikkalik, et iga päeva ja iga hooaja jaoks on eri­nev kõla ja erinev maitse. Ma ei pea tüdinema õnneks siin Eestis tõlkijana,“ sõnab tõlkija.

Cullenil on käsil Peeter Sauteri ,,Ära jäta mind rahule“ tõlkimine, mille kohta ütleb ta: ,,Mahukas teos aastast 2013, üks Minnesota kirjastus annab selle välja järgmisel aastal.“ (Lüh. ERR)

Õppusel Griffin Lightning harjutatakse regiooni sõjalist kaitset Kuni 12. märtsini kestval NATO Kirdekorpuse staabi­ õppusel Griffin Lightning 21 harjutavad NATO erineva tasandi staabid omavahelist koostööd ning regiooni kaits­ mist agressiooni vastu.

Eesti kaitsevägi osaleb õppu­ sel kaitseväe põhijuhtimispunk­ tiga. Selle fookuses on eelkõige olukorrateadlikkuse tagamine ning infovahetus ja koordinat­ sioon NATO üksuste ja tsiviil­

struktuuridega. Õppuse stse­ naariumi kohaselt tegeletakse nii erinevate hübriidohtude kui ka otsese sõjalise ohu tõrju­ misega. Õppuse Eesti osa üldjuht on kindralmajor Indrek Sirel.

Regioonis paiknevatest ük­ sustest on õppusesse kaasatud Põhja- ja Kirdediviis ning Balti riikides ja Poolas paiknevad NATO staabielemendid.

Griffin Lightning 21 on Poolas paikneva NATO Kirde­ kor­ puse staabiõppus, millega testitakse korpuse võimekust operatsioone juhtida.

(KVPST/EE)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Palume end hiljemalt püha­ päevale eelnevaks neljapäevaks registreerida koguduse kantseleis emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jätta sõnum telefonile: 416 483 5847.

Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMUALAUAGA. Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA. Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Filateelia – Uus postmark

Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.: ,,Jeesus on Eestkostja”. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Jeesus on Tee, Tõde ja Elu”.

Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA VIR­ TUAAL-JUMALATEENISTUS. Jut­lus pastor Timo Lige: „Jeesus on Teeniv Kuningas”. Muusika TEBK ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Täiendus – Eesti sõjaveteranide tunnustamine Eesti Vabariik 103 virtuaalaktusel

Elutoov surm Eesti statistika 100 Omniva (Eesti Post) andis 1. märtsil välja uue siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud postmar­ gi ,,Eesti statistika 100“.

Nominaalväärtusega 0.90 € margi kujundas Riho Luuse ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. 1. märtsil möödus sada aastat päevast, mil algas teadlik ja sihipärane andmekogumine Eesti riigistatistika tegemiseks.

Noo­ rel, 1918. a iseseisvunud riigil seisis ees ülesanne hinnata kõiki oma ressursse, sh rahvas­ tikku ja ehitada üles statisti­ kasüsteem, mis võimaldaks pidevalt jälgida nii majandust kui ka sotsiaalelu.

Riiklik Statistikabüroo loodi Eestis 1. märtsil 1921. aastal.

Statistikabüroo direktoriks sai kogu Eesti esimese iseseisvuse ajaks (1918–1940) Albert Pullerits, kes andis Eesti riigi­ statistikale näo, mida iseloo­ mustasid korrektsus, rahvusva­ helisus, aja- ja asjakohasus – need on väga olulised statistika­ printsiibid ka tänapäeval.

Ilmus Krossi kirjavahetus vangilaagrite ja asumise ajast

Hiljuti jõudis Eestis raamatu­ poodide lettidele Eerik-Niiles Täienduseks EE # 8 (26.02.­ Krossi koostatud mahukas, ligi 2021) ilmunud EV 103 tähis- 1000-leheküljeline kogumik tamise virtuaalaktuse ülevaa­ ,,Kallid krantsid. Kirjad vangi­ laagritest ja asumiselt Siberis tele alljärgnev.

Kohe pärast vabadusvõitluses 1946-1954“. Raamatus on esin­ langenud sõdurite mälestamist, duslik valik kirjanik Jaan Krossi mida viis läbi korp! Sakala hiljuti taasleitud kirjavahetusest vilistlane Hillar Allan Meret, oma lähedastega ajast, mil ta oli toi­ mus traditsiooniline kohalik vangilaagrites ja sundasumisel eesti sõjaveteranide tunnusta­ N. Liidus. Suure kirjandusliku, kultuuriloolise ja ajaloolise mine.

Siinjuures tsiteerime vilistase väärtusega kirjavahetus annab vahetu pildi noore Jaan Krossi Mereti poolt esitatud teksti: ,,Kallis kuulajaskond! Seisan kujunemisest. Vaatamata inimli­ teie ees hetkel kui selle aasta kult traagilisele kontekstile pee­ Eesti Korporatsioonide Liidu geldab Jaan Krossi kirjavahetus esimees. Pean oma kohustuseks, lootust ja elujaatust. Kirjad kuna see on juba 65 aastat sisaldavad ka mitmeid varem o­ lnud meie komme, koos meie tundmata luuletusi. kogukonnaga tunnustada neid, Raamatu on eessõna ja põh­ kes astusid kaitsma meie maa ja jalike kommentaaridega varusta­ rahva vabadust ka kaheksaküm­ nud kirjaniku poeg Eerik-Niiles mend aastat tagasi ja kes veel Kross. viibivad meie hulgas. Ütleme neile: ,,Meie austame Teid kõige tõsisemas mõttes!“ Kallis rahvas, seiskem het­ keks püsti nende austamise tun­ nuseks!“ Täname lugejaskonda tähe­le­ panu eest. ANDRES RAUDSEPP korp! Sakala vilistlaskogu ­kirjatoimetaja

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee

19

Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! Jh 12:24 Keegi meist ei istuta kevadel suure kurbuse ja nutuga porgan­ di-, kartuli- või lilleseemneid.

Me ei kurvasta sellepärast, et seeme sureb. Me mõtleme rõõmsa usuga juba sügisele, mil pisikesest seemnest on saanud imekaunis lill, mahlakas por­ gand või pesakond värskeid kartuleid. Selleks, et looduses sünniks midagi uut, peab mida­ gi enne surema. See on loomu­ lik eluring. Jeesus viitab, et sama seaduspära toimib ka vaimulikus maailmas.

Konkreetselt räägib Jeesus tänases kirjakohas prohvetlikult oma peagi saabuvast ristisur­ mast, kus ta annab oma elu inimkonna pattude eest. Kuid see seaduspära on toimiv ja rakenduv meie kõigi iga­ ­ päevaelus. Mugavusühiskond on innustamas meid ootama suuri tulemusi vähese panustamisega.

Seda me ju kõik salajas ihal­ dame. Me soovime võimalikult väikese tööpanuse eest saada võimalikult suurt palka. Me tahaksime olematute pingutuse­ ga omada füüsiliselt tervet ja vormis keha. Me soovime ilma panustamata võimalikult õnne­ likku perekonda. Elu on tõesta­ nud, et enamasti see ei toimi.

Laiskus toob enamasti kaasa puuduse. Vähene liikumine ja ohjeldamatu söömine teeb pak­ suks ja viib meid enneaegselt hauda. Suhted, millesse me ei panusta, on valdavalt õnnetud ja

lagunevad hoopis. Jeesus ütleb teisal: ,,Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.“ (Mt 10:39) Jeesus ei vähetähtsusta maist elu, aga Ta ütleb, et on midagi veel suuremat. Tänane piiran­ gute maailm näitab, et me oleme valmis äärmuslikeks sammudeks, et säilitada oma füüsilist tervist ja pikendada oma elu siin planeedil Maa. Ja see on igati loomulik ja nor­ maalne, kuid milliseid piiran­ guid ja ohvreid oleme me val­ mis tooma, et panustada oma igavesse ellu?

Me oleme kõik põllumehed ja -naised. Täna lõikame me seemeid, mida me külvasime eile. Täna külvatut saame kogu­ da homme. Jeesus laiendab meie perspektiivi ja julgustab külvama kaugema perspektiivi­ ga kui vaid 80 või 90 aastat.

Jeesus ütleb: ,,Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!“ (Mt 6:20) On paik ja aeg, kus koroona ei pure meie kopse, majan­ duskollapsid ei röövi meie va­ randust, truudusetus ega hooli­ matus ei riku suhteid ja surm ei röövi meilt meie kalleid. See elu siin ja täna on eriline.

Inimesed meie ümber on erili­ sed. Sina oled eriline, aga see kõik kaob. Ära karda selles elus külvata seemneid, mis surevad, et kord lõigata midagi, mille väärtuse kirjeldamiseks puuduvad meil täna sõnad ja laused. Õnnistatud paastuaja jätku!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021

Nr. 10

Tellige EESTI ELU! Eestis kasvab ööpäevase nakatumiste arv Terviseameti andmetel 11. märtsist analüüsiti ööpäeva jooksul Eestis 9402 koroona­ viiruse testi, millest esmaseid positiivseid teste oli 1957.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 1209 inimesel. 897 uutest Harjumaa haigusjuhtu­ dest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 253, Lääne-Virumaale 87, Tartu­maale 79, Pärnumaale 54, Saaremaale 51, Raplamaale 45 uut posi­ tiivset testi. Järvamaale lisandus 31, Lääne- ja Viljandimaale 30, Võrumaale 21, Valgamaale 9, Põlva- ja Jõgevamaale 8, Hiiumaale 7 uut nakkusjuhtu.

35 positiivse testitulemuse saa­ nul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

11. märtsi seisuga on terve­ nenud 57 716 inimest.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 113 898 inimesele, kaks doosi on saanud 47 795 inimest COVID-19 olukord on väga kriitiline, haigestumus on kõrge kogu Eestis. Praegu levib hoog­ salt koroonaviiruse nakkavam tüvi. Haiglasse pöördub üha enam inimesi ja seal on vabad vaid loetud kohad. Uusi voodi­ kohti suudetakse avada plaa­ niliste ravikohtade arvelt.

Viiruse leviku tõkestamiseks rakendab valitsus inimestevahe­ liste kokkupuudete vähenda­ miseks rangeid piiranguid.

Nakatumiste vähendamiseks on alates neljapäevast kuuks ajaks suletud kaubandus, avatuks jäävad vaid esmavajalikud poed, samuti lähevad kinni kõik toit­ lustusasutused. Suletakse kogu meelelahutus ja avalikud üri­ tused. Nakkusohu vähendami­ seks hakkab väljas kehtima taas 2+2 reegel, siseruumides ei ole sportimine ja huviharidus luba­ tud.

Linnud lumes

Tokyo olümpiamängudele välismaalt pealtvaatajaid ei lubata

Eesti Elu hinnatud fotograaf dr Peeter Põldre on ka oma pandeemia-aegsetel talvistel jalutuskäikudel fotokaamerat käeulatuses hoidnud. Nagu ta ise ütleb: ,,Talvel on lihtsam lindudest fotosid teha, sest puud ei ole lehes. Lumesadu ja lumi okstel ja maa peal pakub ilusat tausta fotograafile.“ Kuigi käesolev nädal on Torontosse toonud kevadise päikese plusskraadid, on mõnes varjulisemas paigas veel lund näha. Linnud aga sädistavad juba päris valjusti. Praegu on huvilistel veel viimane võimalus neid oma fotokaga tabada, enne kui rohelus linnud suveks oma varju peitu võtab. Peeter Põldre talvine linnupiltide galerii on nähtav Eesti Elu veebilehel: www.eestielu.ca

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Juuli lõpus algavatele Tokyo suveolümpiamängudele välisturistidest pealtvaatajad ko­­ roonaviiruse leviku tõttu ei lubata, teatasid Jaapani või­ mud teisipäeval.

Jaapani võimude otsus on tingitud riigi avalikkuse jätku­ vast suurest murest koroonavii­ ruse leviku osas, mistõttu soovi­ takse vältida uute ja veelgi ­nakkusohtlikumate tüvede sisse­ toomist, vahendab uudisteagen­ tuur Kyodo.

Ka olümpiamängude ava- ja lõputseremooniad peetakse ilma publikuta.

Tokyo olümpiamängud alga­ vad 23. juulil ja lõppevad 8. ­augustil.

Sündmuste kalender • Pühap., 14. märtsil kl 3 p.l.

(EST) DOKFILM ,,Betti Alver.

Ilmauks on irvakil“ ja jutuajamine SIRJE KIINIGA“ VEMU ja MÜ koostöõs VEMU You­ Tube’i kanalil.

• Kolmap., 17. märtsil kl 7 õ (EST) COOKING WITH PAS­ TOR MART: PAASTU­ TOI­ DUD VEMU YouTube’i kanalil.

• Neljap., 18. märtsil AKVA­ RELLI-ÕPITUBA Zoomis EN­­­DA BARDELLI juhendamisel EKKT, VEMU ESK

koostöös.

• Pühap., 21. märtsil kl 2 p.l.

Metsaülikooli veebiseminar: JÜRGEN ROOSTE, www. eesti.ca/mu.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Reedel, 23. aprillil kl 7–9 õ VEMU 9. TULUÕHTU (virtuaalselt).

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLI­P ÄRI­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­ POEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.