This newspaper was mailed on Friday, March 12, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 12â15)
Alates / since 2002 Nr. 10, 2021
Reedel, 12. mĂ€rtsil â Friday, March 12
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Ăksiknumbri hind:â$4.00
MĂ€lestati Tallinna pommitamise ohvreid
Aupeakonsul
Laas Leivat Ănnitleme juubelisĂŒnnipĂ€eval!
Siselinna kalmistul mÀlestati Tallinna mÀrtsipommitamise ohvreid.
TeisipĂ€eval möödus 77 aastat Tallinna mĂ€rtsipommitamisest. 9. mĂ€rtsil 1944 korraldas NĂ”u kogude Ă”huvĂ€gi Eesti pealin nale massiivse rĂŒnnaku. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvĂ”ttel on Tallinnas pom mitamise ohvreid mĂ€lestatud 1989. aastast. Sel aastal kogu nemisi ei toimunud ja soovijad said ohvreid mĂ€lestada indivi duaalselt kĂŒĂŒnla sĂŒĂŒtamisega Siselinna kalmistul vĂ”i Harju tĂ€naval Niguliste kiriku ĂŒmb ruses. Ăhtul kell 19.15 helise sid pommitamisohvrite mĂ€les tuseks Tallinna kirikute kellad. Tallinna linna poolt viis Siselinna kalmistul asuvale pommitamisohvrite mĂ€lestus mĂ€rgile kĂŒĂŒnla ja lilled voli kogu esimees Tiit Terik. Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt ase tasid pĂ€rja seltsi esimees Peep Pillak ja juhatuse liige Helle Solnask. Hingepalve pidas Eesti Apostlik-Ăigeusu Kiriku vanemkaplan ĂŒlempreester Aleksander Sarapik. âĂhurĂŒnnakuid tsiviilobjek tidele nimetatakse tĂ€napĂ€eval sĂ”jakuritegudeks vĂ”i terroris miks. Aga just see 77 aastat tagasi Tallinnas aset leidis â  sĂŒsteemne elurajoonide pom mitamine. Umbes 20 000 Eesti pealinna elanikku jĂ€id mĂ€rtsi pommitamise tagajĂ€rjel ilma kodust, sajad tallinlased ka elust. Praegugi on linnaruumis nĂ€ha jĂ€lgi sellest kuritööst,â ĂŒtles linnavolikogu esimees Tiit Terik. 1944. aasta 9. mĂ€rtsi Ă”htul ja sellele jĂ€rgneval ööl korral das NĂ”ukogude Ă”huvĂ€gi Tallin nale kaks pommirĂŒnnakut, milles hĂ€vis kokku 1549 hoo net ja 3350 sai kahjustada. Teiste hulgas Estonia teater ja Niguliste kirik. Tollasest ela mispinnast moodustas see ligi kolmandiku. RĂŒnnaku tagajĂ€r jel hukkus 554 Eesti kodaÂ
nikku, 50 saksa sĂ”durit ja 121 sĂ”javangi. Allpool Raimo Pullati mĂ€les tus terrorirĂŒnnakust. 1955. aastal surnud Prantsuse paleontoloog, geoloog, filosoof ja jesuiidi pastor Pierre Teilhard de Chardin on vĂ€itnud, et tĂ€na pĂ€ev on mineviku summa. TĂ€napĂ€eva on raske kui mitte vĂ”imatu mĂ”ista minevikku tundmata. Elu muusika vaikib, kui tĂ”m mata keeled katki. Unustada pole vĂ”imalik ka NĂ”ukogude lennuvĂ€e rĂŒnnakut minu sĂŒnnija kodulinnale Tallinnale ja teistele Eesti linnadele, mis Âtoimus 77 aastat tagasi. KĂ”ik sai alguse 23. augustil 1939 sĂ”lmitud Molotovi-Rib bentropi paktist ja selle salajas test lisaprotokollidest. NatsiSaksamaa ja NĂ”ukogude Liit olid vĂ”tnud Ida- ja KeskEuroopa oma sihtmĂ€rgiks. PÀ rast Westerplattet 1. septembril 1939 veeres sĂ”javanker hoogsalt Maarjamaa poole. 1944. aasta 26. veebruari hilisĂ”htul vaatasin Toompeal isa sĂ”bra Reismani Kiriku t 8 Ă”uel asuva korteri aknast Helsingi pĂ”lemise kuma, mis ajas hirmu peale. Tuhanded eestlased pĂ”ge nesid lÀÀnde, hukkudes hulga nisti kaluripaatides ja laevadel. Torm, torpeedod ja lennukid hĂ€vitasid paljude pÀÀsemisloo tuse. 1944. aastal oli Punaarmee juba lahingutega jĂ”udnud Narva alla. 6. mĂ€rtsil pommitati Narvat ja hĂ€vitati selle kaunis vanalinn. Koos Tallinna pom mitamisega 9.â10. mĂ€rtsi ööl olid need mĂ”ttetud inimsusvas tased kuriteod. 1944. aasta mĂ€rtsipommitamises hĂ€vis pool Tallinna. SĂŒnnilinna Tallinna pom mitamine oli lapsele kohutav elamus. Nn Stalini jĂ”ulupuud  valgustasid jĂ€rsku kogu linna ja
Foto: internetist
siis saabus pommitajate esi mene laine. TĂ€naseni on meelde jÀÀnud tulemöll, lausa pĂ”rgu. Surmatoovate lĂ”hke- ja sĂŒĂŒte pommide kĂ€rgatused, lendavate kildude vilin, pĂ”levate puitma jade kohutav kuumus, pĂ”gene vate inimeste hala. Kuna meie kodu naabruses oli vĂ€ike las kemoonaladu, siis tegi see asja veelgi hullemaks. Olime emaga kahekesi kodus. Nii meie maja kui kĂ”ik naabermajad pĂ”lesid laustules. Leegid tungisid tuppa. Vaevalt suutsime haarata mÔ ningad riietusesemed ja toppida need kohvritesse. Ema pÀÀses viimasel hetkel, enne kui meie maja pesuköögi lagi sisse kuk kus. Pagesime Tartu maantee 39 kivimaja keldris olnud suhteli selt suurde varjendisse, mis oli naabruskonna Ă”nnetuid kodu kaotanud ja masenduses ela nikke pilgeni tĂ€is. Olime nagu kilud karbis. Varjendist lahkudes, joostes lĂ€bi tule, leidsin naabermaja hoovist vĂ€ikese kelgu, mille peale ladusime emaga paar kohvrit ja alustasime teed lin nast vĂ€lja. Kuna lund oli vĂ€he, siis oli LasnamĂ€est ĂŒlesminek kĂŒllaltki vaevaline. Edasi liiku sime ikka Tartu suunas linnast kaugemale ja kaugemale. PĂ”ge nikke oli palju. See Ă”nnetute tulv meenutas pikka vangiroo du. Lisaks kohutav suits ja ving, mis pĂŒsis linna kohal veel paar nĂ€dalat ja on meeles tĂ€naseni. Seda ei saagi unustada. OtsiÂsime teeÀÀrsetest taludest öömaja ja sooja. LĂ”puks ĂŒhed talunikud halastasid meile ja saime pea varju. Selle suure talumaja pĂ”randal magas juba paarkĂŒm mend inimest. Ma ei unusta kunagi selle talupere abi ja kaastunnet. Siis polnud vÔÔras mure inimestele ĂŒkskĂ”ik! Niisiis olime kaotanud kodu ja kogu mu vĂ€ike maailm oli (JĂ€rgneb lk. 4)
TĂ€nu ja lugupidamisega EESTI VABARIIGI SUURSAATKOND OTTAWAS
Dr. Peeter PĂ”ldre loeng COVID-19 teemal Toronto Ălikooli emeriitprofessor dr. Peeter PĂ”ldre pidas 3. mĂ€rtsil VEMU loengutesarjas pĂ€evakohase ja huvitava loengu teemal âCovid-19: Variants & Vaccines â Present & Futureâ. Loeng, mis kĂ”nealusel teemal tema poolt juba teine (esimene oli peal kirjaga âCOVID-19: Past, Present, Futureâ, 18. novemb ril 2020), toimus samuti vir tuaalselt, kuulajad said esitada kĂŒsimusi ja seda on vĂ”i malik jĂ€relvaadata/-kuulata VEMU Youtubeâi kanalil. Professor mĂ€rkis loengu alguses, et kuigi tegemist on  negatiivse teemaga, kesken dume siiski positiivsele fooku sele ja tuleviku vĂ€ljavaadetele. Alustuseks kĂ”neles ta olukor rast Kanadas: teatavasti registÂ
Foto: EE arhiiv
reeriti esimene COVID-19 juh tum riigis 25. jaanuaril 2020, millest möödunud enam kui aasta jooksul on toimunud suured muutused. (Praeguseks on registreeritud juhtude arv enam kui 880.000.) Ta mĂ€rkis, et viiruse teise laine surmad on ĂŒletanud esimese laine omi ja rÀÀkis ka ravimitest, mida Âkasutatakse vĂ€ga raskete Covidjuhtude raviks, samuti kliinilis test uuringutest selles vallas. Dr. PĂ”ldre kĂ”neles rahvater vise meetmetest ja piirangutest, mida on kĂ€esoleva pandeemia jooksul kehtestatud erinevates maades, tuues vĂ€lja ka Rootsi lĂ€henemist olukorrale, kus ei kehtestatud lockdowni; ta tĂ”i vĂ”rdlevaid nĂ€iteid Rootsi ja Ontario elanikkonna ning sur majuhtude osas, mis Ontarios tunduvalt vĂ€iksemad. RÀÀkides Ontarios alates 26. detsembrist kehtestatud viima sest lockdownist mĂ€rkis profes sor, et sellele eelnevatel pĂ€evadel olid inimesed vĂ€gagi liikuvad: seda nĂ€itasid mobiil telefonide andmed; ja kĂŒmned tuhanded inimesed siirdusid jĂ”uluoste tegema nĂ€iteks mit metesse vĂ€ljaspool Torontot asuvatesse kaubanduskeskus tesse (Torontos olid need juba varem suletud), millest ilmselt tulenes ka rohkem haigusjuhte jaanuaris. Dr. PĂ”ldre kĂ”neles inten siivraviosakondade voodikohta dest, mida on ĂŒle Ontario 2036 ja Torontos 407. Juba enne Covidit olid need 90% ulatuses tĂ€idetud â peamiselt traumaning sĂŒdame- ja vĂ€hipatsien tidega suurte operatsioonide (JĂ€rgneb lk. 8)