10
EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021
Nr. 10
Nädala portree
Elukutseline eestlane: Laas Leivat 80 15. märtsil tähistab oma 80. sünnipäeva EV aupeakonsul Torontos ja Eesti Elu toimetaja Laas Leivat, kelle laiahaardeline tegevus ja panus eest lusele paljude aastakümnete vältel on erakordselt tähendusrikas. Laas on olnud paljudele inimestele suunanäitajaks, mentoriks ja eeskujuks. Ta on autoriteet, kelle arva musega arvestatakse ning kelle sõnal on alati kaalu. Laas Leivatil on väga palju tiitleid ja ta on osalenud juh tivalt nii rohketes eesti-alastes tegevustes, et raske on leida, kus ta ei ole osalenud! See pärast on väljend ‘elukutseline eestlane’ tema puhul kindlasti omal kohal. Sest juba väga noores eas otsustas Laas siduda oma elu teadlikult eestlusele pühendumisega. Isamaalisus ja armastus kodumaa vastu sai al guse juba varasest lapsepõlvest ja kodusest kasvatusest, alates sünnikodust Hiiumaal, saates teda raskel põgenemisteel ning jätkudes Rootsis ja Kanadas. Laas sündis 15. märtsil 1941 Hiiumaal Käinas ning ta oli vaid 3-aastane, kui tuli koos vanemate Alfred ja Hella Leivati, vanaema ning sugu
lastega kodumaalt põgeneda. Kuigi paljusid detaile on ta hil jem kuulnud oma vanematelt, on Laasil siiski meeles eredaid momente põgenemisloost, mida ta on ka kirja pannud. ,,Sep tembri lõpupoolsete päevade marutuul ja torm panid mere pinna lausa tantsima. Mässav merevesi tuli hoogsalt üle parda. Seda ei jõutud pangedega välja kallata. Ise mäletan, kuidas mootorõliga kaetud isa möllas diiselmootoriga, mis oli rikki läinud.“ Nad päästeti. Laas mäletab, et oldi läbimärjad ja lõdiseti. Septembrikuu lõpu päevadel randusid nad Rootsi rannas, järgnesid põgenikuaas tad ja uue elu ülesehitamine ka hel maal. Nende Hiiumaa kodu hävis lahingutes. Kuigi Laas oli Eestis elades väike laps, on tal nii nende kodu kui terve Käina linn ja selle tolleaegne plaan hästi meeles. Rootsist siirdus pere edasi Kanadasse. Lapsena osales Laas skautluses ja Eesti täienduskooli tegevuses, mille asutajate hul gas oli tema ema Hella. Laas omandas suurepärase hariduse – tal on ülikoolikraadid ajakirjan duse (Ryerson Polytechnical Institute), ajaloo (Lakehead
1,5aastane Laas 1942. a. koduaias Käinas, Hiiumaal, peremaja ees, kus ta sündis kodusaunas; fotol vasakult ristiema Florida (Mannas) Mähe, vanaema Emilie Kääramees, ema Hella ja isa Alfred Leivat. Foto perekonnaarhiivist
University) ja avalike suhete alal (Waterloo University), samuti mereväeohvitseri kraad, milline väljaõpe toimus ülikooli ajal suviti operatiivlaevadel. Seda tegi ta vabatahtlikust soo vist, kuna isa ja vanaisa olid olnud meremehed. Professio naalses elus on ta töötanud aja kirjanikuna, lektori ja õpetajana Ryersonis ning Seneca Col lege’is, ent suurema osa elust avalike suhete direktorina suuri mas Kanada meedia ja ajakir jandusega seotud firmas, mis võimaldas tal 1989.a. kirjutada bid book’i Kanada olümpiaadi otstarbeks, mis taotles 1996.a. olümpiamänge Torontosse. Bid book’i kasutati Kanada välis esindustes, et tutvustada To rontot kui kõige sobivamat kohta 1996.a. olümpiamängude pidamiseks. Kuigi Torontol olid head väljavaated saada olümpia linnaks, võitis siiski Atlanta. Praegu töötab Laas Eesti Elu toimetajana, kirjutades iganäda laselt poliitilisi jm. arvamusar tikleid ning on väga austatud ja lugupeetud EV aupeakonsul Torontos, olles sellel posit sioonil 2002. aastast. Kogu tema professionaalset karjääri on saatnud paralleelselt juhtiv tegevus eestlaskonnas. See sai alguse 50 aastat tagasi, kui ta 1971.a. valiti esmakord selt Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) ridadesse. Kohe valiti ta ka juhatusse, kus ta on olnud sellest ajast saadik, ja 20 aastat ka EKNi esimehe positsioonil. Laas kuulub ka Ülemaailmse Eesti Kesk nõu kogu juhatusse, olles olnud selle esimehe positsioonil 20152017. Alates 1990.a. kuulub ta ka Estonian Ecumenical Relief Organization’i (EERO) juha tusse. ,,Olen mitukümmend aastat hoidnud fookuses N. Liidu inimvastast ajalugu ja Venemaa järjekindlat suundumust auto kraatlikkusele ning Kremli eks pansiooni himu. Olen nendel teemadel kirjutanud mitusada artiklit/arvamust. Minu esimene artikkel N. Liidu teisitimõtleja
Ontario järve kaldal Prince Edward County’s asub Leivatite Niidiotsa talu, järeltulija Laasi isa perekonna Niidiotsa nimelisele talule, mis asus Emmastes Hiiumaal. Fotol segaseltskond hiidlasi ja mandrimaalasi Niidiotsal Pühalepa triipude esitlusel 2016.a. Foto: Maaja Matsoo
Kõnemees Laas on aastakümnete jooksul olnud väga tihti kõnepuldis – kõikjal üle maailma, kus jätkub eestlasi kuulama. Foto erakogust
Laas Leivat, EV president Lennart Meri ja Eesti Maja esimees Osvald Piil lipuheiskamisel Toronto Eesti Maja ees 2000.a. ESTO ajal. Foto erakogust
test ilmus 1965.a. ülikooli ajale hes. Olen ametlikult olnud nn. ‘välisvõitlusega’ seotud 1971.a. alates, kui mind valiti EKNi juhatusse, kus ma tänapäevani püsin,“ sõnab Laas. ,,Kuid ma ei olnud kunagi ekstreemne. Mulle ei meeldinud näiteks see hoiak, kuidas mõned suhtusid okupeeritud Eesti külastamisse.“ Kui küsida Laasilt, mis oli peamiseks tõukeks ja ajendiks, mis suunas teda pikkadeks aastakümneteks pühendunud eest luse teele, vastab ta järg mist: ,,Minu ristiisad olid ven nad Richard ja Artur Saaliste, Tondi sõjakooli lõpetanud oh vit serid. 1944.a. Artur jäi met savennaks Eestisse ja Richard põgenes Rootsi, kust saadeti hiljem tagasi Eestisse. Mõlemad tabati 1949.a. ja tapeti. Mart Laar on kirjutanud Richardist raamatu. Alates sellest ajast, kui noore poisina nende lugu isa käest kuulsin, on mind alati saatnud mõte – kas mul on pii savalt sisu ja kindlameelsust, et teadlikult minna olukorda, mil lest vaevalt eluga välja tulen? Üle aastate olen kohanud mit meid mehi, kes tundsid mõle maid vendi Tondi sõjakoolist. Vennad paistsid juba siis silma
kui siiralt ajendatud isamaa lased. Mulle pole kunagi olnud ristiisade pühendumus ja saatus mingi romantiline mütoloogia. Olen ka tähendusrikkalt võtnud omaks Korp! Fraternitas Estica lipukirja: ,,Teos õiglane ja vah vas, ustav sulle, Eesti rahvas.““ Saavutusi on Laasil tema pi kaajalisel võitlusteel olnud palju, samuti meenutusi. Peaeesmärk oli muidugi kodumaa taasva banemine, mis 1991.a. teoks sai. ,,Üks meeldejäävam seik oli 1991.a. augustis, kui päev pärast Eesti iseseisvuse taasta mist Kanada minister Michael Wilson helistas ja pakkus mulle võimaluse ühineda Kanada valitsuse delegatsiooniga, mis uuendaks diplomaatilisi suhteid Eesti, Läti ja Leeduga. (Teata vasti Island oli esimene, kes tunnustas de facto Balti riikide iseseisvust, Kanada oli samuti üks esimestest.) Plaanimise koosolek toimus Frankfurdis, kus nõuandjateks olid Kanada diplomaadid Moskva saatkon nast. Lendasime Kanada lennu väe vana transportlennukiga esialgu Vilniusesse, kus lennu väli oli ööseks tegevuse lõpeta nud, kuid jätnud maandumise (Järgneb lk. 11)
