16
EESTI ELU reedel, 12. märtsil 2021 — Friday, March 12, 2021
märkmik
Riina Kindlam
Keelemeem, mis see veel on? Meem, inglise keeles meme, oli mullegi uudismõiste. Vilksa misi nägin siin-seal arvuti e kraanil ja kuulsin laste suust. Tegin muidugi nalja teemal meme-memme. Kuid ingliskeelne hääldus on (meie kirjapildis) hoopis „miim“. Võro keeles ongi miim nagu piim ja eesti kirjakeeles meem nagu leem. Meemi mõiste ei ole sugugi uus. Selle võttis kasutusele Richard Dawkins 1976. aastal ilmunud raamatus ,,Isekas geen“ (The Selfish Gene), oleta des, et meem on kultuuris sa masugune põhielement nagu geen bioloogilises pärilikkuses. Võõrsõnade leksikon annab tea da, et see on „idee, tava, kujund või muu selline infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valda valt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub; n-ö geeni vaimne analoog.“ „Mõned mee mid on kultuurilises valikus teistest edukamad ja püsivamad, teised hääbuvad suhteliselt kiiresti. Meemide olemuse ja levimise ning infolevi evolut siooniliste mudelite uurimisega tegelevat teadust nimetatakse memeetikaks.“ (Vikipeedia) ERR.ee 16. veebruari uudis, mis meid nõnda kokku toonud, on aga järgmine: „Vikerraadio kogub eesti keelt ja etteütlust iseloomustavaid humoorikaid meeme“. Miks? See olevat soojendus emakeele etteütluseks valmistujatele. Iga-aastane ema keelepäeva e-etteütlus toimub sel aastal 15. märtsil algusega kell 10.25 Eesti aja järgi. Siis on Põhja-Ameerikas öö. Ennast saab aga proovile panna ka ta gantjärgi (vikerraadio.err.ee); küll mitte ametlikus võistlus tules. Emakeelepäev on tegeli kult 14. märts, keeleandeka ja
Meemid, mis levivad nüüdsel ajal interneti teel, on sellised – nagu koomiks või ka üksainus pilt teks tiga. Üldjuhul naljakas või irooniline konteksti vahelise mängu tõttu. Antud juhul eesti keele teemaline. Õieti ja õigesti on paronüümid ehk sõnadepaar, mis kipub sassi minema. Kõnekeeles kiputakse sõna õieti kasutama seal, kus peaks olema hoopis õigesti. Õieti = õigupoolest. Näide: Mida sa õieti siit otsisidki? Õigesti = veatult, vigadeta. (Vastandsõna – valesti, vääralt.) Näide: Kas kirjutasid selle sõna õigesti? Keelemeemi foto autor: Localvlndmemes / ERR
Nr. 10
-eeskujuliku Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev ning tänavu möödub 220 aastat selle maakeeles luuletava mehe sün nist, kel isakeel oli eesti keel. Ema oli tal oletatavasti lätlanna. ,,Kui palju on eesti keeles sõnu, seda ma ei tea, aga seda rohkem on võimalusi muhedaks keelenaljaks. Kas öelda, et õige on ,,ministri haldusala“ või ,,ministri haldushala“ ja mida mõelda, kui öeldakse ,,paljud lätlased on riiakad“. Eesti keel on rõõmus koos oma 14 käände ja kirjavahemärkide virvarriga,“ ütles Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts võistluse ja korje eel ETV hommikusaates „Terevi sioon“. Keelemeeme saab näha Face booki ürituse lehel ,,Vikerraadio keelemeemi konkurss“, kus tu leb klõksata sõnale ,,Arutelu“. Seal on võimalik veenduda, et isegi Kanada kuulsal räpp muusikul Drake’il on kokku puutepunkt eesti õigekeelsuse ga. Huvi keele vastu ja soov seda ÕIGESTI rääkida on tore, kui see rääkijat-lugejat ennast rõõmustab ja on ühtaegu teistele positiivseks eeskujuks. Kuid see, et inimesed üldse ei räägi, kuna põevad oma keeleoskust, on vastupidi kurb nähtus, mille all kannatajaid sooviks väga julgustada vabaks laskma ja lihtsalt tegema oma parima. Soovitan artiklit, mis ilmus ERRi uudisteportaali Novaatori
Emakeelepäev – oma keele väärtustamise päev Vaid 21 aastaselt surnud po lügloti Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäev 14. märtsil on kuulutatud emakeelepäevaks, mida mär gi takse mitmesuguste sündmustega Eestis ja paljudes kohtades, kus Eesti kogu kondi. Selle päeva puhul esitas Tartu Ülikooli ajakiri erine vatele inimestele küsimuse: „Üks küsimus. Mida tähendab minu jaoks emakeel?“ Allpool mõned vastused. Alo Aasmäe, MatemaatikaInformaatika Tudengiseltsi pre sident, informaatika magistrant vastas nii: ,,Emakeel tähendab minu jaoks kodu. Maailmas, kus töö- ja suhtluskeel asendub kohati järjest millegi üldkasuta tavamaga, leian ma üha rohkem austust selle keele vastu, mille ga olen üles kasvanud. Omaen da keelemullis on kerge ära unustada, et selline haruldus nagu eesti keel on varandus, mida väärtustada. Kui naasen pärast mõnda pikemat reisi või rännakut kodu maale, siis on taas kord emakeele nägemine ja kuulmine esimene asi, mis tekitab mu sees kodutunde. Ma näen seda
rubriigis 2. augustil 2019 ning kannab pealkirja „Eesti keele ühetaolisemaks muutumise ase mel võiks nautida väljendite rikkust“. „Kas õigesti on õieti või õigesti ja kas tere järel käib koma ning paljud teised keelenüansid, milles inimesed ikka eksima kipuvad ning mida mõned tähelepanelikud tingima ta parandama ruttavad, teevad keele lõpuks väga ühetaoliseks, selmet (selle asemel et) nautida keele ilu ja rikkust,“ leiab artikli autor kohtulingvist Martin Aher. Ehk vähem põdemist. Vaid mõned saate soovitused ehk märksõnad www.vikerraa dio.err.ee otsingusse sisestami seks: ,,Keelesaade“, keelesäuts, võru-, kihnu-, mulgi- ja muhu keelsed uudised, raadioteater, järjejutt, ,,Eesti lugu“, ,,Hajala ringvaade“ (välismaal elavatest eestlastest), ,,Ööülikool“, ,,Loe tud ja kirjutatud“, ,,Luuleruum“, õhtujutt ja muidugi eeloleva nädala emakeelepäeva e-etteüt lus.
Keelemeem filmi „Tähtede sõda“ (Star Wars) sõpradele. Filmi järjes „Impeeriumi vastulöök“ (The Empire Strikes Back) selgub, et tegelase Darth Vaderi (pildil) poeg on LUKE Skywalker, eestikeelse hääldusega LUUK. Siin üritab isa „poega“, kanalisatsiooniaugu luuki kõnetada. Meenub ühe väliseesti vanaema arusaamatus, kui lapselapsele pandi eesnimeks Reeve. Selle põhjal võiks luua järjekordse meemi, kus Memm kõnetab teravaääreliste aukudega köögiriista, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks: „Riiv, ole pai laps ja peenesta kapsas salatiks.“ Meem: Jaanus Sakkis
ETV ,,Kirjandusministeeriu mi“ saatejuht (ehk naljatades kirjandusminister) Mart Juur alati lõpetas saate pannes vaata jatele südamele: ,,Kes loeb, see jõuab“. Vanasõna ütleb (ja eelmises lehenumbris oli peal kiri): ,,Kel janu, sel jalad“. Loetellu võiks lisada KES RÄÄGIB, SEL KEEL. Head eesti keele nautimist ja seeläbi harjutamist ning hoid mist! RIINA KINDLAM, Tallinn
tunnet kui inimesi ühendavat jõudu, sest see on olemas ka väljaspool kodu piire. On just kui lohutus kuulda võõra riigi võõras linnas mõne möödami neva turisti kommentaare enda emakeeles, sest see annab mõis ta, et tükike kodu on vähemalt hetkeks käeulatuses.“ Jüri Talvet, humanitaartea duste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor ütles: ,,Ema keel on see, mis enam kui miski muu seob üht rahvust (rahvast) ja tema kultuuri kindla bio- ja geofüüsilise asupaigaga. Kui suurrahvastel on (ükskõik kui õiglase või ebaõiglase ajaloo käigu tulemusena) oma lai keeleline diasporaa, siis väike rahvad saavad oma tunnuslikku peamärki, keelt, kaitsta üksnes selsamal ajaloolisel maalapil, mis saatus neile on määranud. Suurrahvad kasutavad oma keelt iseendastmõistetavalt kui midagi, mis neile igavesest ajast on tagatud. Väikerahvad seevastu on aina õiglaselt, olemasoluli selt haavatavad: kui kaob nende keel, kaob ka rahvas, mis seda keelt on kandnud. Väikerahvad peaksid oma keelt suhu võttes ja kirja pannes iga päev tajuma seda kui üht maailma ja looduse imedest ning mitte unustama, et läbi aegade on elava emakeele ja selle arengu peamine ja kind laim vaimne vundament olnud omakeelne algupärane kirjan
See ei ole meem, vaid mainitud ERRi Novaatori artikli juurde kuuluv illustratsioon, pealkirjaga „Eesti keele elavdamine“. Kujutatud on „Parasiit- ja võõrsõna õigekeelsusaktivistide paraadil.“ Autor/allikas: Kristjan Holm/Mindthemeaning
dusloome põimingus emakeelde vastu võetud (s.o tõlgitud-tõl gendatud) maailmakirjanduse ga.“ David Ilmar Lepasaar Beecheri, väliseesti külalispro fessori vastus kõlas: ,,Minu jaoks tähendab emakeel eel kõige minu 1942. aastal Tartus Toomemäel sündinud ema keelt. Paguluses Californias Santa Cruzi mägede kõrgete sekvoia metsade all külma sõja kõige külmematel aastatel kasvatas ema mind ussisõnade vaimus uskuma meretagusesse maasse, kus terve rahvas kasutab meie salapärast muinasjuttude keelt argipäeva asjade ajamiseks. Minu jaoks on emakeel isa keele tasakaalustamiseks, nagu nägemine kahe silmaga, et süga vust paremini märgata; väikeste ja õrnade ning unus tatud asjade tähelepanemiseks, mis muidu jääks kahe silma vahele; meeldetuletus, et elus on midagi enamat kui suurtes keeltes puhkenud lahkhelid ning et kõige olulisem ja ilusam õit seb meie elu pragude vahel – just seal, kust oleme kõige rohkem katki ja kaotanud loo tuse.“ (Allikas TÜ) Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärk Tartus.
LÜ H I DALT K ANADAST
ONTARIO. Finantsminister Peter Bethlenfalvy ütles nelja päeval Queen’s Park’is, et provints esitab 2021.a. eelarve 24. märtsil. (Lüh. CP24) • TORONTO. Sunnybrook Health Sciences Centre on rajamas 100 voodikohaga mobiilset väli haiglat, aitamaks toime tulla võimaliku COVID-19 kolmanda lainega. Välihaiglasse plaani takse paigutada ventilaatorid, hapnikumasinad jm., see peaks olema valmis aprillis. (Lüh. CP24)
