This newspaper was mailed on Friday, March 11, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 10, 2022
Reedel, 11. märtsil — Friday, March 11
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Ottawas avaldati meelt Ukraina toetuseks Eesti Vabariigi 104. aastapäeval andis Vladimir Putin kor ralduse sõjaliseks invasioo niks vabasse, iseseisvasse ja demokraatlikku Ukrainasse. Maailm on iga päev tunnis tajaks kriminaalkuritegudele ja jõhkratele õudustele, mil lega Putini armee terroriseerib Ukraina elanikkonda. EKN mõistab Vladimir Putini tegevuse kõige karmimalt hukka ja nõuab viivitamatut relvarahu ning kõikide vägede väljaviimist kogu Ukraina territooriumilt, sealhulgas Krimmist, Donbassist ning Valgevenest. EKN on siiani läbi viinud järgnevad aktsioonid: • $5000 suurune annetus Ukraina humanitaarabile • Koostöö Ukrainian Canadian Congressiga • Kõned ja osalus Ukrainat toetavatel miitingutel üle Kanada • Annetuste kogumiste algatus Ukrainian Canadian Congressi kaudu • Koostöö Central and Eastern European Council (CEEC) ja Baltic Federationiga ürituste korraldamise ja informatsiooni levitamisel • Üleskutse Kanadas elavatele eestlastele kirjutada parla mendiliikmetele kriisiga seotud teemadel • Osalus pagulaste ümberasumise programmis, kui programm on välja kuulutatud, Kanada valitsuse ja UCC vahendusel • Allkirjastaja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) avalikule pöördumisele NATOle ja Euroopa Liidule • Annetuste algatus Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu kaudu
Photo: ©Ülle Baum
Ülle Baum, Ottawa Pühapäeval, 6. märtsil toimus Ottawas Parlamendimäel suur meeleavaldus toetamaks Ukraina rahvast, kes on juba mitmendat nädalat võitlemas kangelaslikult oma riigi ise seisvuse ja vabaduse eest. Meeleavaldusele tulnud ini mesed kandsid suuri ja väikesi Ukraina ja Kanada lippe. Tuules lehvisid samuti ka suured
Euroopa Liidu, Eesti, Läti ja Leedu lipud. Kõnedega esinesid Ukraina saatkonna ajutine asjur Kanadas Andrii Bukvych, Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk, Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius ja Läti keskorgani satsiooni ning Balti Liidu Kanadas esimees Andris Kesteris. Kõnelejateks olid ka Yuri Kolomiyets, Dr Piotra Murzionak, Valgevene Kanada
Ühenduse Ottawa osakonna president ja Svitlana Kominko. Moderaatoriks oli üritusel Cassian Soltykevych, Ukraina Kanada Kongressi sekretär. Kanada valitsuse liikmeid sel päeval kohal ei olnud. Oli aga väga palju ukrainlasi nii lähedalt kui ka kaugemalt ja Ukraina saatkonna ajutine asjur Kanadas Andrii Bukvych esitas oma sõnavõtu ukraina keeles.
EKN on kutsunud üles Kanada valitsust: • Seisma ühtsena koos partneri tega NATOs ning Euroopa Liidus • Suurendama sõjalist ja majanduslikku abi Ukrainale • Avaldama survet Nord Stream 2 sulgemiseks • Rakendama karmid sanktsioonid Venemaa majanduse vastu • Külmutama kõik Kanadas asuvad Vene oligarhide varad • Saatma välja Kanadast kõik Vene diplomaadid • Sulgema ja eemaldama eetrist Kremli propagandakanal Russia Today (RT), kaasaarvatud kiri CRTCle • Sulgema Kanada õhuruum Venemaa lennukitele • Liituma Ukraina presidendi üleskutsega süüdistada sõja kuritegudes Vladimir Putinit ja tema kaaslasi Haagi Rahvusvahelises Kriminaalkohtus Viimastel aastakümnetel on Vladimir Putin keskendunud lääneriikide nõrgendamisele ja lõhestamisele. Pikemas pers pektiivis Putin ei võida. Olgu see hukatuslik sõda Vladimir Putini lõpu algus! #EKN#StandWithUkraine Slava Ukraini!
(Järgneb lk. 3)
Märtsi esimesed päevad on eestlastele väga valusate mälestustega seotud – Eesti linnade 1944. a pommitamiste tõttu. Tänavu on venelaste Ukrainas toimuvad pommi rünnakud, millega purusta takse tsiviiltaristuid ja milles hukkuvad tavakodanikud – ka naised ja lapsed – toonud need mälestused eriti teravalt esile.
Ohvreid mälestades ütles president Karis: „Täna, kui Euroopas langevad taas pommid Ukraina linnadele, meenutame 78 aasta taguseid õhurünnakuid Narvas, Tartus ja Tallinnas. Ka siis langesid pommid elurajoo nidele, nagu praegu Mariupolis, Harkivis, Kiievis. Taas on pal jude inimeste kodud muutunud varemeiks ja nad peavad sõja põgenikena kusagil varju otsima.
Kolmapäeva õhtul süüdati Harju tänaval küünlad 1944. aasta märtsipommitamise ja Ukrainas toimuva sõja ohvrite mälestamiseks. Aktsiooni kor raldasid Eesti Mälu Instituut ja Eesti Muinsuskaitse Selts.
Lein ja valu on jälle paljudes kodudes.
Harju tänavale püstitati ohvrite mälestuseks valgus- ja heliinstallatsioon, mis tuletas meelde linnade pommitamise õudusi. Mälestusküünla president Alar Karise nimel süütas riigi pea käsundusohvitser.
Öeldakse, et pommid on pi medad. Pommid on pimedad, aga mitte inimesed, kes annavad käsu pommitada ja need, kes täidavad käsku. Nemad teavad, et seal all elavad rahulikud elanikud, lapsed, emad-isad, vanaemad-vanaisad. Märtsipommitamiste ohvreid Eestis mälestades mälestame ka nüüdses Ukraina tragöödias hukkunuid. Selle sõja iga päev kirjutab ohvrite traagilist nime
kirja järjest pikemaks.“ 1944. aasta 9. märtsi õhtul pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinna linna. Kahes rünnaku laines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi kodudeta. Hävis rahvussümbol teater Estonia ja vanalinn sai rängalt kannatada Harju tänava piirkonnas. Rün naku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku. 24. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigus järglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu. Ukraina linnu pommitatakse halastamatult. Agressori rünna kutes on hukkunud või haavata saanud ÜRO hinnangul üle tuhande tsiviilelaniku ja see arv kasvab pidevalt. Sajad tuhanded ukrainlased on põgenenud sur mahirmus oma kodudest, miljo nid elavad väga rasketes tingi mustes ja pidevas ohus.
Foto: Kuvatõmmis
Harju tänaval süüdati märtsipommitamise ja Ukraina sõja ohvritele küünlad