2
EESTI ELU reedel, 11. märtsil 2022 — Friday, March 11, 2022
Nr. 10
Valitsus piirab Venemaa ja Valgevene kodanike võimalusi Eesti e-residendiks saada 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Foto: välisministeerium Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:
eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca
Website:
www.eestielu.ca
Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja:
Kai Kiilaspea
Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Mida teha emakeelepäeval? Esmaspäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, seda nii kodumaal kui kõikjal mujal, kus elab eestlasi, eesti keele rääkijaid ja huvilisi, kelle jaoks on kallis ja oluline see väike keel, mida kõneleb maailmas emakeelena umbes miljon inimest. Koolides ja raamatukogudes, kindlasti ka paljudes töökohtades pööratakse sel päeval erilist tähelepanu eesti keelele mitmete üritustega ja ka lihtsalt meie keele ja kultuuri olulisuse teadvustamisega. Eesti Rahvusraamatukogu keskendub tänavusel emakeelepäeva konverentsil, mis kannab nime „Selges eesti keeles“, sellele, kuidas hoida eesti keelt ja igapäevaseid sõnumeid lihtsa ja arusaadavana. Üritusel saavad sõna mitmed spetsialistid; käsitletavate teemade hulgas on ka eesti keel välismaal elades ja eesti keele kasutamine kakskeelsetes peredes. Üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi on Vikerraadio e-etteütlus, mis toimub koostöös Eesti Keele Instituudi ning Haridusja Teadusministeeriumiga. See on juba 15. korda toimuv üritus, kus oma oskusi saab proovile panna mitmetes erinevates kategooriates. Mis on keele suhtes loomulik Eestis elades, pole seda võõrsil, kuigi osa probleeme kattuvad. Eestis muretsetakse, et noored asuvad kohati liiga kergekäeliselt igapäevavestlustesse ing liskeelseid sõnu pilduma, kuigi Eestis üles kasvades on ju kõik vastavad eestikeelsed sõnad selged. Võõrsil on pigem mure, et eesti juurtega lapsed omandaks korralikult eestikeelse sõnavara ja grammatika, kõne- ja kirjakeele, kuigi see viimane ei pruugi tulla kergelt, kui iga päevane kooliharidus ja terminoloogia on teises keeles. Ja kas ongi alati vaja nõuda noortelt laitmatut kirjakeelt – kui on olemas oskus suhelda ja huvi keele vastu, saab alati lugemusega või muul viisil ka kirjakeelt edasi arendada. Kui näiteks paljudes välis-eesti kodudes pole veel kindlalt väljakujunenud emakeelepäeva tähistamise traditsioone, võiks raken dada oma loomingulisust ja neid luua. See on midagi niisugust, millesse saaks kaasata pere mitmeid põlvkondi, kes kõik rikastavad seda päeva oma keelelise panusega, näiteks uute sõnade omandamine. Üks võimalus on sel päeval kasutada kodudes vaid eesti keelt – aga see pole paraku välismaal elades alati kuigi reaalne ega kergesti teostatav. Võimaluste hulgas on eestikeelsete mängude mängimine, mida leiab rohkelt internetist. Isegi kui peres pole parajasti koolieelikuid või koolilapsi, on mängimine ka täiskasvanutele huvitavaks vahelduseks, andes uusi keelelisi kogemusi. Kanadas on rõõmustavalt palju noori peresid, kes soovivad kasvatada lapsi eesti keele keskkonnas, ka neis peredes, kus mõlemad vanemad ei räägi eesti keelt. See on loomulik ja igapäevane pühendumine, mis toob tagasi palju rõõmu ja tänulikkust. KAIRE TENSUDA
Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus USA välisministri Antony Blinkeniga Välisminister Eva-Maria Lii mets kohtus 8. märtsil Eestis visiidil viibinud Ameerika Ühendriikide välisministri An tony Blinkeniga. Arutati Ukraina toetamist ja suhteid Venemaaga, julgeolekuolukorda Euroopas, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist Balti regioonis ning Eesti ja USA kahepoolseid suhteid. Lisaks Ukraina abistamisele arutasid välisministrid võimalu si, kuidas peatada Venemaa sõ
jaline tegevus.
Isamaa arvas erakonnast välja neli parempoolset
Rutjal toimusid õhutõrjerakettide Stinger lahinglaskmised
Teisipäeva õhtul kogunenud Isamaa eestseisus heitis era konnast välja neli erakonna sisese ühenduse Parempoolsed liiget. Liikmete seast arvati välja Siim Valmar Kiisler, Lavly Perling, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Martin Kons. Perling, Kiisler, Kons ja Vanaselja olid erakonna ühen duse Parempoolsed juhtfiguurid, mis on avalikult oponeerinud erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi aetavale partei pealiinile ja poliitikale. Erakonnast otsustati välja ar vata ka Harry Raudvere, kes õi gustas talle kuuluva Nõmme Raadio eetris Venemaa agressi ooni Ukraina vastu. (ERR/EE)
Euroopa Liit kehtestas sanktsioonid veel 14 Venemaa ärimehele Euroopa Liit lisas sel nädalal sanktsioonide nimekirja 14 Venemaa ärimeest, kellel on lähedased sidemed Kremliga ning ka 146 föderatsiooninõu kogu liiget. Uute sanktsioonide alla lähe vad näiteks Euroopa suurima väetisetootja PhosAgro juht Andrei Gurjev ja väetisetootja Uralchem suuromanik Dmitri Mazepin, samuti ka Mazepini poeg, vormelisõitja Nikita Mazepin. Digisektorist puudutavad sanktsioonid Rostelecomi presi dent Mihhail Osejevskit ja VK tegevjuhti Vladimir Kirijenkot.
Eesti ja USA kahepoolsetest suhetest kõneledes tuli jutuks käesoleval aastal tähistatav Eesti-USA diplomaatiliste su hete 100. aastapäev. Välis ministrid väljendasid heameelt väga heade kahepoolsete suhete üle ning jagasid veendumust, et tihe partnerlus ja töö ühiste väärtuste edendamisel jätkub ka järgmise saja aasta jooksul. (VMPT/EE)
Õppuse Saber Strike raames korraldasid Ameerika Ühend riikide 10. armee õhu- ja raketikaitse väejuhatuse kait seväelased neljapäeval Rutjal Stinger rakettide lahinglask mised. Lahinglaskmistel kasutati uudset Stryker soomukil põhi nevat õhutõrjesüsteemi, millest lasti kaheksa raketti. Õppus jätkub Eesti, Soome, USA ja Ühendkuningriigi õhu tõrjeüksuste koostööharjutusega kaitseväe keskpolügoonil, kus Helsingi õhutõrjerügement osa leb NASAMS keskmaa õhu tõrje süsteemiga, Eesti raketi süsteemiga MISTRAL, USA Stryker-soomukile paigaldatud relvasüsteemiga ning NATO eelpaigutatud Ühendkuningriigi väe õhutõrjeüksus STORMER soomukitel. Samuti osalevad õppusel Belgia, Poola ja Ühendkuningriigi hävitajad ning Eesti õppereaktiivlennukid L-39 ja transpordilennuk M28. Õppust Saber Strike korral dab USA Euroopas alates 2010. a. Õppus algas 28. veebruaril Saksamaal Wiesbadenis USA üksuste liikumisega õppuste ala dele Eestis, Lätis, Leedus, Saksamaal, Poolas ja Tšehhis. Kokku osaleb õppusel sel aastal 13 000 kaitseväelast 13 riigist. (KVPST/EE)
Sanktsioonidega laiendati piiranguid Valgevene finants sektorile. Praeguseks on sanktsioonid kehtestatud ligikaudu 862 Vene maa kodanikule ja 53 ette võttele. (ERR/EE)
Eesti valitsus otsustas võima liku sanktsioonidest mööda hiilimise ning Venemaa ja Valgevene ebaseadusliku tege vuse takistamiseks peatada uute Eesti e-residendi staatuse väljastamise Venemaa ja Val gevene kodanikele. Siseminister Kristian Jaani tõdes, et kuna e-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ning seeläbi ka Euroopa ja maailma majandu sele, siis on Vene Föderatsioonil ja Valgevenel kindlasti huvi e-residentsust ka enda huvides ära kasutada. „Me ei taha vähi malgi määral kaasa aidata Ukraina vastu sõda alustanud riikidele eeliste pakkumisele. Me ei taha anda võimalusi eba seaduslikuks rahade või varade suunamiseks ega kahjustada muul moel Eesti mainet, majan dust ning Euroopa ühist õigusja küberruumi. Samuti ei taha me, et Eesti pakutavaid võima lusi kasutataks pahatahtlikult ära ka Ukraina-vastase agres siooni toetamiseks,“ rääkis Jaani. Otsuse järgi peatatakse Vene maa ja Valgevene kodanikest uute e-residentide vastuvõtt ning rahuldamata jäetakse ka juba menetluses olevad taotlu sed. Kehtiva e-residendi digi taalse isikutunnistuse omanikele jääb see alles. (SiMPT/EE)
Eesti annab Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse Eesti valitsus otsustas, et kodumaalt sõja eest Eestisse pagenud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset. Valit suse korraldus lähtub Euroo pa Liidu eelmise nädala otsu sest käivi tada esmakordselt ajutise kaitse direktiiv. Võimalusega taotleda ajutist kaitset saavad Kremli terrori eest põgenevad ukrainlased ela misloa lihtsustatud korras. Enamikul juhtudel tehakse otsus ühe päevaga. „Viimastel päe vadel on Ukrainast Eestisse saabunud mitu tuhat inimest, kes plaanivad esialgu Eestisse jääda. Et neid võimalikult liht salt õigete teenuste ja võimalus teni suunata, on vaja elamis lubade asjus menetlustoimingud miinimumi viia. Eesti saab neid inimesi selle otsusega aidata riiklikku varjupaigasüsteemi üle koormamata,“ ütles siseminister Kristian Jaani. Ajutist kaitset saavad taotle da Eestisse saabunud ukrain lased, kes enne 24. veebruari elasid Ukrainas. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab ini mesele õigused majutusele ja toitlustusele, tervishoiuteenus tele, töötamisele, toetustele ja hüvitistele, sotsiaalteenustele, haridusele, keeleõppele ning kohanemisprogrammile. Valitsuse korraldus jõustub 9. märtsil. (SiMPT/EE)
