Nr. 13
EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022
17
Emakeelepäeva konverents „Selgelt eesti keeles“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Rahvusraamatukogus toimus 14. märtsil ema keelepäeva konverents „Sel gelt eesti keeles“, millel oli võimalik osaleda ka veebi teel. Konverentsi avas tervitus sõnadega Eesti Rahvusraama tukogu peadirektor Janne Andresoo. Esimese ettekandega „Selg ees eesti keeles“ esines kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt, kes on tuntud ülitäpse keelekasutusega. Ta tsiteeris endist presidenti ja kirjanikku Lennart Meri ja kolleegi, saksa kirjanikku Hermann Hesset – mõlemad on käsitlenud oma teostes emakeele tähtsust. Jõerüüt ütles muuhulgas, et emakeel on meie riikluse alusmüür ja täpne keel on täpne seadus. Hesse on 105 aastat tagasi ilmunud lühiloos „Keel“ kirjutanud: „Üheks kirjaniku suureks hädaks ja vaimseks taagaks on keel.“ Kui lõpmata palju keeli on loodusel ja kui palju neid on loonud endale inimesed. Keel on vaev, kui sa ei saa sellega kätte seda, mida soovid. Keel on metsik, kuid samas peab seal olema tunda hoolitsevat kätt. Eesti Keele Instituudi selge keele nõustaja Katre Kasemets esines teemal „Selge keele põhimõtted Eesti asutustes“. Ta tutvustas selge keele kogukonna liikmete seas tehtud uuringu tulemusi. Eesmärk oli teada saada, kuidas asutustel on läinud pärast selge sõnumi võistlusel või selge keele koolitusel osalemist. Selge kirjutamise protsessis peab mõtlema, kellele kirjutatakse, kuidas kirjutist üles ehitada, millist teavet anda, kuidas sõnastust viimistleda. Oluline on küsida tagasisidet ja seda arvesse võtta. Olulisim info tuleks paigutada kirja algusesse ja omavahel seotud mõtted lähestikku. Ühes lauses olgu üks mõte, ühes lõigus üks teema. Eelistama peaks eesti omasõnu. Lihtsam on mõista jaatust kui eitust. Valima peaks sobiliku ja sõbraliku stiili. Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast rääkis teemal „Keel muutub – hirmus, armas või hirmus armas?“. Eesti keelt hakati kirja panema juba 500 aastat tagasi. Sadakond aastat tagasi oli vaja Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti murdekeelte kõrvale luua uusi sõnu, tegeldi keele iluga, et keelt oleks kõrval hea kuulata ja et see ühendaks meid rahvusena. Murrete asemele oli vaja ühtset keelt. Tänaseks on keel sobitunud meie ühiskonnaga. See on tore, aga samas hirmus. Keel läheb meie kontrolli alt välja. Mis meie keelest saab? Kas keel areneb selles suunas, et saame sellest aru? Näiteks on tekkinud palju uusi keelevorme: vesikivist on saanud veski, ajast aega – aasta, uuemad vormid on tegelikult – tegelt, põhi mõtteliselt – põmst. Tekivad valdkondlikud kee led, mida mõistavad vastava asutuse, eriala või ühiskondliku grupeeringu liikmed.
Muutuvad sõnade tähendused – Koidula ajal oli lehkama positiivse tänapäeval negatiivse varjundiga. Keele kasutuse muutumist aja jooksul uurib ajalooline keeleteadus. Näiteks on muutu nud teietamine sinatamise kasuks. Rootsis ja Soomes on sinatamine keelekasutuses ta valine. Ka Eestis sinatatakse tänapäeval rohkem kui 50 aastat tagasi. Emakeelepäeval on oluline, et eesti keel saaks jätkuvalt elus olla. Eesti keel peab kohanema nagu erinevad liigid eluslooduses, muidu sureb ta välja. Keele muutumist saab jälgida, olgem rõõmsad, et eesti keel on elus! Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Emma Lotta Lõh mus rääkis teemal „Selge eesti keel noores meeles“ – milline on keele roll olnud tema kasvamisel. Emma Lotta lugemine ja keelearmastus said alguse lapsena ette loetud unejuttudest. Tema arvates peaks esimene kohtumine raamatutega olema meeldiv ja selleks peab olema õnne. Koolis hakkas ta osalema vanasõnade ja kõnekäändude võistlustel, hiljem teatritrupis kirjutas ka ise lavastusi. Etlus võistlused suunasid luulet lugema. Ta avastas Juhan Viidingu ja Jaan Kaplinski. Ta lükkas ümber eelarva muse, et noortele ei lähe eesti keel ja kirjandus korda. Emma Lotta arvates peitub eesti keeles ja kirjanduses võimaluste roh kus ja see lubab näha inimesi meie ümber. Eestlaste emakeele hoidmi sest ja arendamisest välismaal elades rääkis veebi teel haridustöötaja, tõlkija ja autor Kristel Halman. Ta püüdis vastata küsimustele: Eestlasena välismaal – kas ja milleks vajame rahvuskaaslaste seltsi? Kas ja kuidas muutub emakeelne kõne võõras keelekeskkonnas? Milline hoiak ja lähe nemine võtta eesti keele kasutamise osas kakskeelses peres? Meie kakskeelne laps ja teisi näiteid – kas ja kuidas anda lapsele ellu kaasa oma emakeel? Kristel Halman on elanud välismaal (Tšehhis, Norras, Maltal, Prantsusmaal) kokku 17 aastat ja pöördus Eestisse tagasi eelmisel suvel. Eesti keele rääkimine ja hoidmine on eestlastele välismaal oluline, et hoida oma identiteeti ja tunnetada juuri. Kristel sidus ettekandes kokku teiste välismaal elavate rahvuskaaslaste ja enda kogemused. Nii sai Kristeli kogemuste kõrval kuulda Aira kogemustest Saksamaalt, Triinu omadest Inglismaalt ja Mailise kogemustest Prantsusmaalt. Kristeli arvates hakkas tema eesti keel Prahas elades kiiresti võtma külge inglise keele mõjutusi, nt märkas ta oma kõnes väljen deid: võtma bussi – take a bus, samuti asetusid tal lauses inglise keele mõjul koha- ja ajamäärus lause lõppu. Aira märkas saksa keele mõjusid,
Maleturniiril osalenuid (taga): Toomas Trei, Brandon Iannuzzi, Mati Saastamoinen, Brice Wesingi, Jaak Järve. Ees: Jaak Triefeldt, Pieter Sigmundt, Saeed Abdollahi, Mai Vomm Järve.
Maleklubi kevadise turniiri võitis külalisvõistleja Toronto Eesti Maleklubi kor raldatud kevadturniir toimus laupäeval, 26. märtsil Toronto Eesti baptistikiriku ruumides. Viievoorulise Šveitsi süstee mis peetud turniiri võitis küla lisvõistleja Farhad Bokaee (4.5
punkti), teine oli Alireza Torkmani (4 punkti) ja kolmas Jaak Järve (3.5 punkti). Kokku osales kaksteist maletajat. Turniiri korraldaja Jaak Järve tänusõnad kuuluvad Mai Kipperile, kes hoolitses maleta-
jate heaolu eest baptistikirikus. Sügisturniir peetakse no vembris, malehuvilistel ja roh kemaks infoks palutakse kontakti võtta: Jaak Järve, tel. 416222-9445 või epost: jaakjarve@ aol.com
eelkõige sõnade järjekorras lauses. Mailise sõnul asetas ta tütar paariaastasena eestikeelses kõnes prantsuse keele mõjul lauses omadussõnad nimisõnade järele, mitte nende ette. Õ-tähe hääldus oli alguses tal nagu saarlasel Ö. Kristel järgis lapse kasvatamisel põhimõtet: One person – one language, rääkides lapsega eesti ja mees prantsuse keelt. Oli huvitav jälgida lapse keeleteadlikkust, kuidas tütar mitmekeelses seltskonnas täpselt teadis, kellega millises keeles suhelda. Triin Inglismaalt, kellel on kaks poega (5- ja 7-a), oli tunda saanud vastuseisu eesti keele suhtes nii abikaasalt kui tema sugulastelt, kes pidasid eesti keele kõnelemist ebaviisakaks, kuna nad sellest ise aru ei saanud. Pojad pidasid end alguses inglasteks. Seetõttu kannatas nende eesti keele oskus. Nüüd soovib vanem poeg ise eesti keelt õppida, et oma eesti sugulastega suhelda. Et lastel eesti keelt arendada, peaks lugema lapsele palju eestikeelseid raamatuid, vaata ma ja kuulama eestikeelseid lastesaateid ning raadiojaamu, näitama ja seletama lastele Eesti sümboleid, otsima kontakte rahvuskaaslastega, et lapsed saaksid omavahel suhelda. Mailise juures kooskäivate eesti/prantsuse peredest üks väike poiss nimetab seda oma Eesti Koduks. Kokkuvõtvalt ütles Kristel, et eesti keel ja kultuur on välismaal elavatel eestlastel südames ja paljudel järeltulijatel on soov minna Eestisse. Viimastena said sõna ilma rändurid Tiit ja Maris Pruuli, kes kõnelesid teemal „Eesti keel ümber palli: reisides raamatutega“. Kui oled kodust väga kaugel, siis kui oluline on emakeelne kirjasõna? Eriti juhul, kui kaasa võtta saab vähe. Maris ja Tiit rääkisid raamatu test, mis on abiks olnud, kui raamat oli ainuke võimalus
natukenegi omaette olla. Ka keelekrutskitest, mis ilma peal ette tulnud.
Kanada põlisrahvaste delegatsioonid kohtusid paavst Franciscusega
Tiit ja Maris on reisinud umbes 100 riigis. Nad rääkisid sarjast „Maailm ja mõnda“ ja nüüdisaegsest Petrone kirjastuse Minu- reisisarjast, kus on sei nast-seina reisikirjeldusi. Petrone kirjastus on andnud Minu-sarjas välja 139 reisiraamatut, kus käsitletakse elu 85 riigis. Raamatute autorid on enamasti noored, kes viibivad võõras kultuuris ja kel puudub eelnev kirjutamise kogemus. Seetõttu esineb raamatutes palju anglitsisme ja toimetajatel on päris palju tööd. Oli väga põnev emakeele päeva konverents. Suur aitäh korraldajatele! LÜ H I DALT K ANADAST
ALBERTA. Provintsi andmete kohaselt jõudis abielulahutuste arv vaatamata pandeemiale 40 aasta madalaimale tasemele – 2020.a. oli Albertas 6801 lahutust, mis on madalaim arv alates 1979. aastast. Samas arvatakse, et pandeemia järgsesse normaalsusse tagasipöördumisel võib see arv jälle tõusma hakata. (Lüh. CBC)
ROOMA. Assembly of First Nations (AFN) delegatsioon kohtus neljapäeval Vatikanis paavst Franciscusega. Koh tu mise järgsel pressikonverentsil ütles AFN delegatsiooni juht Chief Gerald Antoine, et see oli ajalooline verstapost ning loodetavasti saab sellest algus uuele partnerlusele põlisrah vaste gruppide ja katoliku kiriku vahel, töötades leppi mise poole – jätkuv dialoog, õppides minevikust ja jagades visiooni lootusrikkast tulevi kust. Delegaatide sõnul soovivad nad, et paavst saaks aru, kuidas neid on muutnud katoliku kiriku ja Kanada internaatkoolide süsteemi pärand, samuti selle süsteemi mõjust järgnevatele põlvkondadele. ,,Vaatamata meie kollektiivsele leinale ja valule, tuleb lootus muudatusele,“ ütles Antoine. Inuit’i ja Métis’e delegat sioonidega kohtus paavst esmaspäeval. Reedel on plaanis paavsti kohtumine kõigi kolme põlisrahvaste gruppidega. (Lüh. CTVNews)
,,Hea tegevus on heategevus!“
Toronto buss nr. 32 sõidab alates 1. aprillist 2022 ühe kuu AKENi logoga. Nii tähistab AKEN pidulikult oma 32 aastat heategevuslikku tööd. (Tähelepanu! Vaadake lehe ilmumise kuupäeva). Foto: Maaja Matsoo
