6
EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022
Jüri Reinvere muusikalised tähemaastikud Sirje Vihma-Normet Estonia kontserdisaalis oli 25. märtsil erakordselt pidulik kontsert. ERSO esituses (diri gent Mihhail Gerts) tulid Eesti esiettekandele Jüri Reinvere orkestriteosed „Täh tede surmast“ ja „Ilmatu valguse süli“. Harva, kui heliteose esituse puhul hakkab kaasa rääkima konkreetne ajahetk. Märtsiküü di tamise aastapäeva ja Ukraina sõja meeleolud tulid meiega kontserdisaali kaasa. Seda võimendas enne kontserti kõlanud Ukraina hümn ukrainlaste moraalseks toetuseks, mis tõi silmade ette masendavad sõjakoledused. Selle meeleolu pin nalt polnudki nii lihtne end ümberlülitada. Samas aitas surma teema, sedapuhku tähtede surma teema, mõtted õigesse suunda juhtida. Peab ütlema, et Reinvere värsked teosed mõjusid mulle lausa vapustavalt. Olen varem Reinvere orkestriteost „... ja väsimus õnnest nad tantsima viis“ kuulnud Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri esituses 2018. aasta Pärnu festivalil. Reinvere teos oli tollase festivali üks tipphetki. Juba ainuüksi fakt, et Paavo Järvi teose oma fantastilise orkestri kavasse võttis, on kõnekas. Seekordseks Reinvere muusikaliseks partneriks oli dirigent Mihhail Gerts. Jüri Reinvere on muusika liselt mõtlev filosoof. Tema teoste filosoofiline sügavus on see, mis tõstab ta loomingu vaimsetesse kõrgustesse. See kord mõtiskles ta muusikaliste vahendite abil haruldase kosmilise nähtuse üle, mida astro
noomid nimetavad „kosmilis teks tühimikeks“. Tegemist on tähistaeva piirkondadega, kus tähtede tihedus jääb alla uni versumi keskmisele tähtede tihe dusele. Reinvere, nagu astronoomidki, esitab endale küsimuse: miks on universumis sellised tühimikud? Vastust sellele veel pole. Juba ainuüksi küsimuse esitamine paneb kuulaja fantaasia tööle, muudab ta heliloojale kaasaloojaks. Võib vaid ette kujutada, kui palju erinevaid mõtteid kuulajate peadest läbi vilksatas. Tähtede surma üle me tavaliselt ei mõtle, nad tunduvad meile igavesed, sest meie elu on nendega võrreldes nii lühike. Aga ka tähed surevad kunagi. Reinvere teose pealkiri „Täh tede surmast“ mõjub metafoorina, sest võime mõelda samas ka maapealsete tähtede (staaride) peale. Maapealse eksistensi nä gemine läbi kosmilise mõõtme (ja vastupidi), on Reinvere puhul fenomenaalne. Dirigent Mihhail Gerts tsiteeris kontserdi eel toimunud vestluse alguses Heinrich Heine võluvat mõtet, et tähed on targad, sest ei anna end inimestele kätte nagu lilled aasal või pärlid ookeanisügavuses. Reinvere partituuri läbi ja lõhki tundev Gerts lisas, et tema meelest on teoses tunda, et Reinvere on ka organist – tema nägi (kuulis) partituuris oreli pedaali-laadseid „blokke“, millega Reinvere ka kohe nõustus. Teine esiettekandele tulnud teos „Ilmatu valguse süli“ sobis teiseks looks niivõrd hästi, et Reinvere võikski lasta neid kahte teost koos esitada. Peene münde elektrijaama turbiinisaa-
Viru keskuse Rahva Raamat – maailma parim raamatupood Hiljuti renoveerimisel uue kuue saanud Viru keskuse Rahva Raamatu pood valiti Londoni raamatumessil maa ilma parimaks raamatupoeks. Nominendid olid ka His paanias asuv La Mistral ja Norra Norli Universitetsgata. Londoni raamatumessi In
ternational Excellence Awardi komisjon hindab raamatupoe valimisel üldist atmosfääri ja stiili, innovatiivsust, loomingu lisust, klienditeeninduse taset, müüjate asjatundlikkust, aga ka oskust ühendada füüsiline raamatupood digitaalsete võima lustega.
Anna Hintsi film Kanada Hot Docs festivalil
Jüri Reinvere. Foto: Eesti Heliloojate Liidu lehelt helilooja.ee
lis kõlab „Ilmatu valguse süli“ mõne kuu pärast juba saksa orkestri esituses. Sinna tahaks küll kohale minna, huvitav oleks kogeda, kuidas kõlab kunagises massihävitusrelvade tehases Reinvere teos. Koht mängib seal esitusele kindlasti hoopis jõulisemalt kaasa kui Estonia kontserdisaalis. Oleksin tahtnud heliloojalt küsida, kuidas edeneb ta neljanda ooperi „Vari“ kirjutamine, aga ta oli õnnitlejatest sisse piiratud ja nii jätsin küsimuse esitamata. Reinvere kolm varasemat ooperit on Euroopa muusikaringkondades saanud suurepärase vastuvõtu. Tema ooperit Beethoveni arvatavast tütrest „Minon“ pidasid mõned saksa kriitikud lausa Beethoveni juubeliaasta kulminatsiooniks. Reinvere leidis Tartu arhiividest üles Beethoveni kirjad helilooja surematule armsale, kes elas pärast abiellumist baltisakslasega Eestis. Sealt läks heliloojal fantaasia tööle, kirjutas endale ise libreto ja ooperi esietendus toimus Saksamaal suure menuga. Üllatada sakslasi Beetho veniga, kellest sakslased teavad vist küll igat hingetõmmet – see on juba midagi!
,,Eesti inimesed on uuenenud poe väga hästi vastu võtnud ja meie müük on kasvanud 30 protsenti võrreldes eelmise sama perioodiga. Kõige rohkem rõõmu teevad meile külastajad, kes kirjutavad meie sotsiaalmeedia kontodel, et jääksid meie juurde isegi ööbima, kuna pood on lihtsalt nii mõnus. Klientide poolt meile antav soovitusindeks on koguni 87,“ sõnas Rahva Raamatu juhatuse esimees Viljar Ots. Rahva Raamatu Viru keskuse poe sisekujunduse autorid on UDDU arhitektid eesotsas Mari Otsaga, keskkonnagraafika looja on disainibüroo Velvet. Londoni raamatumessi Inter national Excellence Award antakse Rahva Raamatu Viru keskuse kauplusele üle 7. aprillil Londonis toimuval galal. Rahva Raamatu poed on ka varem maailma parima raa matupoe tiitlile kandideerinud: 2016. a jõudis Viru keskuse pood nelja parima hulka, 2020. a valiti kolme parima hulka Tallinna vanalinnas asuv Rahva Raamatu pood. (ERR/EE)
Anna Hintsi dokumentaalfilm toidupäästjatest ,,Homme saabub paradiis“ linastub Kanadas maineka dokumen taalfilmide festivali Hot Docs lühifilmide programmis. Hot Docs on üks Põhja-Ameerika olulisemaid dokumentaalfil midele keskendunud festivale ning sel aastal toimub see 28. aprillist kuni 8. maini. ,,Homme saabub paradiis“ räägib loo emadest, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kau banduskeskuste prügikastidest. Filmi näol on tegemist kaasaegse ja rohelist eluviisi pooldava subkultuuri jäädvustamisega, mis toob vaatajani viise, kuidas kastist välja mõeldes ning sissejuurdunud tarbimisahelat murdes on võimalik teha suuremaid samme iseenda ja oma perekonna ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Film esilinastus 2021. a dokumentaalfilmide sarjas ,,Eesti lood“. Filmi režissöör on Anna Hints, operaator Erik Põllumaa, helikunstnik Ekke Västrik, heli looja Ann Reimann, monteerija Marion Koppel ja produtsentideks Evelin Penttilä ja Johanna Maria Paulson. Filmi on tootnud Stellar Film. (D/EE)
Järjekordsed Oscarid jagatud Möödunud pühapäeval jagati 94. korda Ameerika filmi akadeemia auhinnad ehk Oscarid. Kõige rohkem Oscareid – kuus teenis Denis Villeneuve’i ,,Düün“. Parimaks filmiks tunnistati Sian Hederi ,,Coda“. Parima meeskõrvaosatäitja Oscari pälvis Troy Kotsur, kes on läbi aegade teine selle au hinna saanud kurt näitleja. Parimaks naiskõrvaolsatäitjaks valiti Ariana DeBose rolli eest filmis ,,West Side Story“. Parima lavastaja Oscari viis koju Jane Campion (,,The Power of the Dog“), parimaks naispeaosatäitjaks tunnistati Jessica Chastain rolli eest filmis ,,The Eyes of Tammy Faye“ ja parimaks meespeaosatäitjaks Will Smith rolli eest filmis ,,King Richard“. Will Smith jääb meelde sel aastal mitte ainult parimaks tunnistatud meesnäitlejana, vaid ka gala käigus miljonite televaatajate ees antud kõrvakiiluga Chris Rockile, mis oli reakt siooniks ühe Smithile isiklikult mõjunud nalja eest. Hiljem esitas Will Smith avaliku vabanduse: ma läksin üle piiri. (ERR/EE) Tutvu • Loe • Kommenteeri
Nr. 13
Ferenc Liszti Tartus esinemise 180. aastapäeva tähistati kontserdiga 30. märtsil möödus 180 aastat 19. sajandi pianistide kunin gaks nimetatud Ferenc (Franz) Liszti esinemisest Tartu Ülikooli aulas. Seda tähelepanuväärset sündmust meenutati kolmapäeval 30. märtsil piduliku klaverigalaga samas kontserdipaigas. Tartu Ülikooli aulas esitasid Liszti klaveriloomingu kauneimaid ja virtuoosseimaid teoseid rahvusvaheliselt tunnustatud pia nistid Ivari Ilja, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Marko Martin, Mati Mikalai, Johan Randvere ja Mantas Šernius. Liszti looming ja tegevus pianistina avardas märkimis väärselt klaverikunsti piire. Võib öelda, et tema tegevuse tulemusena sündis professio naalse kontsertpianisti amet sellisena, nagu seda tänapäevani mõistetakse. Liszti teosed kuuluvad igas vanuses pianistide repertuaari ning tema kasutusele võetud mänguvõtted ja uuendused on virtuoosse klaverimängu aluseks. Liszti erakordselt haaravatest ja oma efektsusega lausa minestamisi põhjustanud esinemistest räägitakse legende, mis inspireerivad pianiste tänini. Liszti Tartu kontserdi tähistamise idee sai alguse ühest erakordsest leiust. Nimelt tuli Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika fondi varukogust välja Franz Liszti Tartu kontserdi originaalafišš, kus on kirjas ka Liszti esitatud kava. Tänavusel klaverigalal tuli ühe teosena ettekandele ka 180 aasta tagusel kontserdil kõlanud Liszti transkriptsioon Schuberti laulust „Serenaad“. (Allikas Tartu Ülikool)
Ferenc (Franz) Liszt. Foto: Félix Nadar, vikipeedia
www.eestielu.ca
