This newspaper was mailed on Friday, April 16, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 15, 2021
Reedel, 16. aprillil — Friday, April 16
www.eestielu.ca
Eesti Välisministeeriumi korraldatud virtuaalfoorum eestlastele üle maailma Ülle Baum Teisipäeval, 13. aprillil toimus Tallinna Kultuurikatlast es makordne Eesti Välisministee riumi poolt korraldatud vir tuaalfoorum eestlastele üle maailma. Sellest võttis osa ligi 2000 inimest 50 riigist. See oli teretulnud ja hästi korralda tud ettevõtmine pikalt kest nud pandeemia tingimustes ja seda ka aastal, mil tähis ta takse Eesti iseseisvuse taasta mise 30. aastapäeva. Foorumi juhatas sisse mo deraatorina tegutsenud ajakirjanik Neeme Raud. Järgnes Eesti Vabariigi välisministri Eva-Maria Liimetsa tervitus kõne, kus ta muuhulgas toonitas, et Eesti riigile on kõik eestlased tähtsad, hoolimata sellest, kus nad elavad; ning et eestluses on palju kasutamata potentsiaali. Minister Liimets rõhutas, et tähtis on tihendada koostööd Eesti, eestlaste ja eesti sõprade vahel kõikjal maailmas. Võõrsil elavad eestlased võivad omamoodi olla vabatahtlikult rahvadiplomaadid. Riikides, kus
Tiina Nirk.
Foto ©Ülle Baum
Jüri Seilenthal. Foto ©Ülle Baum
Neeme Raud. Foto: M. Sütiste Gnannt
pole Eesti Vabariigi saatkonda, ongi seal elavad eestlased Eesti visiitkaardiks, tutvustamaks Eesti identiteeti. Eesti on avatud ja tulevikku vaatav riik, hindab kõrgelt eestlaste omavahelist koostööd kogu maailma ulatu ses ja soovib kaasata välismaal elavate eestlaste potsentsiaali homse Eesti loomisesse. Tähelepanu all on muuhulgas ka välisriikides asuvate eesti koolide varustamine ja Eesti kultuuri ekspordi projekt riigi poolt. Juriidiliste ja konsulaar küsimuste asekantsler Erki Kodar rääkis lähemalt Välis ministee riumi üleilmse eestluse suunalistest plaanidest ning tegevusest, tuues ära ka 2020. a. oktoobris toimunud diasporaa küsitlusuuringu tulemused. Välisministeeriumi poolt korraldatud küsitlusest võttis osa 2000 eestlast 70 riigist. Küsitlus näitas, et Eesti identiteeti hoidvateks pidepunktideks on eesti keel ja kultuur, perekondlikud sidemed ja suguvõsa Eestis ning Eesti hea rahvusvaheline maine ja edukus. Teistes riikides elavad eest lased avaldasid soovi olla kaasatud Eesti riigi arengusse ja tutvustamisesse. Hr. Kodar ütles, et kultuur on see, mis meid koos hoiab ning pööras oma sõnavõtus kultuuridiplomaatia kõrval ka tähelepanu äridiplomaatiale. Eesti ettevõtted otsivad jätkuvalt võimalusi uutele turgudele ja kõik abi on oodatud. Asekantsler teatas ka, et praegu on teoksil üleilmse eestluse erisaadiku määramine ja meeskonna loomine, et kinnitada aasta lõpuks globaalse eestluse programm, mis on kooskõlas Eesti välispoliitika arengukavaga. Teemat ,,Mida kujutab endast küberdiplomaatia?“ tutvustas Välisministeeriumi küberdiplomaatia osakonna peadirektor ja küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar. Oma ettekandes selgitas pr.Tiirmaa-Klaar, kuidas 2007.a tekkis Eesti kui küber riigi maine maailmas ja andis ülevaate riigi küberdiplomaatiaalastest tegevustest rahvus vahelisel tasandil nii rahvus vahelistes organisatsioonides osalemisel kui ka kahepoolsete suhete arendamise vahendusel liitlasriikidega. Eesti on maailmas teine riik internetivabaduse poolest.
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Edinburghi hertsog prints Philip 1921–2021
Välisminister Eva-Maria Liimets. Foto ©Ülle Baum
Välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal kutsus foorumil osalejaid ühinduma üleilmsete eestlaste võrgustikuga: global estonian.com/et ja pühendus oma ettekandes äridiplomaatiaga seotud tähtsamatele küsimustele. Tähtis on omalt poolt anda panus, et Eesti tuntus välisturgudel suureneks. Konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk vahendas konsu laarteenuste mugavamaks muutmise plaanidest ja lähiaja uuendustest selles vallas. Eestlasi elab 140 välisriigis, kusjuures 37 riigis asuvad Eesti riigi ametlikud saatkonnad ja 85 riigis on aukonsulaadid. Eesti avab peatselt uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Korea pealinnas Soulis. Välisministeerium kutsub välismaal elavaid eest lasi jagama oma teadmisi ja kogemusi ning aktiivselt osalema praegu korraldatavatel vir tuaalsetel üritustel. Foorumi teises osas rääkis jurist Ellen Valter Toronto kesklinna ehitatavast modernsest Keskus’est (International Esto nian Centre) ning kutsus kaasa mõtlema oma küsimustega, mis on olla ,,hajala eest lane“ ning ,,kuidas püsida eestlasena“. Selle järel tõi Türgis elav eestlane Hille Hanso kuulajateni oma mõtted sellest, milline võiks olla koostöö Eesti riigiga ja kuidas saaksid välismaal elavad eest lased panustada omalt poolt Eestimaa paremasse käe käiku. Pr. Hanso tõi esile uue termini ,,InimEesti“. InimEesti oleks kui sõber ja tegelane, keda oma hulka tahetakse. Pr. Hanso tõdes, et Eesti on tuntud üle maailma läbi eestlaste ja et nii paljudes maailma riikides on tükike Eestit, osake meie eestlase DNAst. Foorumi läbiviimine selgitas, et järjest suuremat tähendust omandab praegu globaalse
Foto: Peeter Põldre
Reedel, 9. aprillil teatas Buckinghami palee, et 99 aasta vanuses suri Briti kuninganna Elizabeth II abikaasa, Kuninglik Kõrgus, Edinburghi hertsogi prints Philip. Philip sündis Kreeka ja Taani printsina, kuid loobus oma tiitlitest, et abielluda Briti printsessi Elizabethiga 1947. aastal. Elizabeth krooniti viis aastat hiljem kuningannaks ning on siiani kõige kauem valitsenud monarh Briti ajaloos. Möödunud aasta novembris tähistas kuninglik paar 73. pulma-aastapäeva. Kuninglikul paaril on neli last, kaheksa lapselast ja kümme lapselapselast. Prints Philip oleks 10. juunil tähistanud oma 100. sünni päeva. Prints Philipi matused toimuvad 17. aprillil Windsori los sis, on teatanud Buckinghami palee. Printsi soovil on tege mist tseremoniaalse kuningliku matusetalitusega, mitte riiklike matustega. Tulenevalt Covidiga seotud piirangutest on matu seliste hulk piiratud 30 isikuga. Matustel osalevad Edinburghi hertsogi lapsed ja lapselapsed ning lähisugulased. Matuseteenistus peetakse Windsori lossi Püha Jüri kabelis ja see algab kohaliku aja järgi kell 3 p.l., siis peetakse ka üleriigiline vaikuseminut. Matuseterenoonia kantakse televisioonis üle. Matustele eelneb kaheksa päeva kestev riiklik leina periood, see lõpeb matusepäeval. Leinaperioodil on riigi lipud pooles mastis, välja arvatud lipp palee juures, kus kuninganna Elizabeth II parasjagu viibib. Kuninglikus perekonnas kestab ametlik leinaperiood kaks nädalat. eestluse suhete süstemaatilisuse loomine. Samuti oleks tähtis pidev informatsiooni vahetamine ja vähemalt kaks korda aastas uudiskirja väljasaatmine. Süsteemse diasporaa poliitika väljakujundamine omab seega eriti suurt väärtust Eesti riigi antud arengujärgul ja sellepärast on Eesti Välisministeerium välja kuulutanud konkursi, et leida ja määrata kohale üleilmse eestluse erisaadik, kellest saab välismaal elavate eestlaste esi mene kõneisik. Ligi 200 000 Eesti juurtega inimest elab hetkel maailmas väljaspool Eesti, ,,kellest igaüks peaks tundma, et on kodumaale oluline
ja saama võimaluse Eesti arengule kaasa aidata“. Üleilm se eestluse erisaadik ja tema meeskond oleksid selles suhtes suureks abiks. Sõnavõttude vahepeal esinesid videotervitustega eestlased maailma erinevatest riikidest, teiste seas ajakirjanik, inimõiguste ja infosõja ekspert, MTÜ Globaalsed Eestlased esimees Marcus Kolga Torontost, Kana da valitsuse uurimisanalüütik Juku Gold Ottawast, Alli Rutto Abhaasiast, ettevõtja Raul Allikivi Jaapanist, Tuuli-Emily Liivat, Üleilmse Eesti Noorte võrgustiku president Soomest ja (Järgneb lk. 3)
