Eesti Elu / Estonian Life No. 16 | April 23, 2021

This newspaper was mailed on Friday, April 23, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 16, 2021

Reedel, 23. aprillil — Friday, April 23

Eesti Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtus ameerika eestlastega

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ilmataadi aprillinali

Ülle Baum, Ottawa Ameerika lääneranniku eest­ lased olid korraldanud püha­ päeval,18. aprillil kohtumise Eesti Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Sellel virtuaalsel informatiivsel Los Angelese Eesti Seltsi ja The Estonian American Business Alliance’i Zoomi vahendusel korralda­ tud üritusel olid arutusel Eestiga seotud huvipakkuvad teemad.

Riigikogu esimees tänas kõi­ ki selle kokkusaamise organi­ seerijaid, nende seas The Estonian American Business Alliance presidenti Renee Meristet ning Eesti aukonsulit Los Angeleses Jaak Treimani.

Jüri Ratas andis ülevaate praegusest olukorrast Eestis ja märkis, et Eesti valitsus toetab jätkuvalt neid, kes on CO­ VID-19 pandeemia tõttu kõige enam kannatanud, teiste seas töötuid ning madalapalgalisi inimesi. Eriti tähtis on praegu­ sel hetkel, et jätkuks ehitustege­ vuse, turismi ja reisimise kasv.

Alates 1. aprillist tuli valitsusel rakendada uued laiendatud sea­ dused ja keelud riigis, et ko­ roonaviiruse levikut piirata.

Riikliku vaktsineerimise plaani elluviimise tulemusel oli antud hetkeks Eestis vaktsineeritud 300,000 inimest, ehk 22 % elanikkonnast, kusjuures nen­ dest 85,000 täielikult vakt­ sineeritud.

Oma sõnavõtu lõpus tänas Ratas võimaluse eest kohtuda ning avaldas siirast tänu kõigile ameerika eestlastele aastate­ pikkuse toetuse eest. Pöörates tähelepanu 2021. a. olulisele sündmusele ta ütles: ,,It is fantastic that we can celebrate 30 years of our independence.“ Ja

Üks kohtumise korraldaja – Renee Meriste.

Foto ©Ü. Baum

Jüri Ratas.

Foto: EE arhiiv

püstitas küsimuse ,,...What will the pandemic do to our health, to our communication?“ Küsimuste ja vastuste osas toonitas Ratas, et Eestis on juba oodata muudatusi ning et juuni­ kuu keskel võivad erinevad muusika- ja kultuuriüritused toi­ muda piiratud arvu inimeste osavõtul, kes on näomaskides ja järgivad 2+2 reeglit. Kui välis­r­ iikidest turistid Eestisse suvel saabuvad ja on täielikult vakt­ sineeritud, siis nad isolatsioonis olema ei pea. Juttu oli ka digi­ taalse vaktsineerimise passi loomise võimalustest ja Eesti koostööst selles küsimuses Maailma Tervise­organisat­sioo­ niga. Praegustes tingimustes on käimas reisimine vaktsineeri­ mist tõestava dokumendi alusel.

Isegi on võimalik, et kui Eesti riigi kodanik on saanud juba ­esimese vaktsiini enne Eestisse tulekut sel suvel oma riigis, siis tal on võimalik saada teine vaktsiin Eestis. Jüri Ratas kut­ sus kõiki kaasmaalasi, kes on vaktsineeritud, tulema sel suvel Eestisse: ,,...please, come to see your relatives and friends! To see each other is ten times ­better.“ Riigikogu esimees kohtumise lisas lõpetuseks, et Eestile on oluline kahepoolsete suhete hoidmine president Bideniga ja USA valitsusega. Jüri Ratas toonitas, et jätkub ka ,,Three Seas Initiative countries + USA“ projekt.

Vestluse käigus andis Eesti Riigikogu esimees Jüri Ratas vastused paljudele olulistele kü­ simustele ning selles virtuaalses ruumis ei olnud kaugust osa­ võtjate vahel. Huvi Eesti riigi käekäigu vastu oli suur ja liitis kõiki.

Kohtumiseni Eestis!

Aprill on naljakuu. Nalja tegi ka ilmataat. küll mitte naljapäeval, 1. aprillil, vaid just jüripäeva eel. Nii sadas Torontos ja selle ümbruskonnas kolmapäeva hommikuks maha korralik lumevaip. Lumised mütsid said nii peenardel uhkelt õitsevad kevadlilled kui kevadiselt õiteehtes ja hiirekõrvulolevad puud. Muidugi ei jäänud selline lumi pikalt püsima. Kes oli kiire, sai ilmataadi aprilliüllatusest toredaid kevad-talviseid hetki jäädvustada.

Välisministeerium loob eraldi üksuse üleilmsete eestlastega suhete arendamiseks Välisministeerium käivitab üleilmse eestlaskonnaga su­ ­ hete arendamiseks eraldi üksuse, mida hakkab juhtima valdkonna erisaadik. ,,Erisaadiku soovime välja valida jaanipäevaks. Meie ootus on, et ta oleks diplomaat, kes on töötanud mõnes Eesti vä­ lisesinduses ning oleks nende teemadega kursis,“ ütles välis­ ministeeriumi juriidiliste ja ­konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar Rahvusring­hää­lin­ gule antud intervjuus. Erisaa­di­ ku alluvuses hakkab lisaks tööle veel kaks ametnikku.

Eelmise valitsuse ajal tegeles üleilmse eestluse teemadega siseministeeriumis rahvastiku­ minister Riina Solman. Valit­ suse vahetusega rahvastiku­ ministri koht kaotati ja välis­ eestlaskonnaga tegelemine toodi välisministeeriumi alla.

Lisaks erisaadiku töölevõt­ misele on kavas aasta lõpuks esitada valitsusele üleilmse eestluse programm, see vastu võtta ja käivitada ning saavuta­

da valdkonnale ka baasrahastus. ,,Sel juhul saaksime valdkon­ da süsteemselt arendada ning toetada välismaal elavaid eest­ lasi ja nende initsiatiive,“ ütles asekantsler. Väliseestlaskonna organisatsioonide toetamine on vajalik näiteks selleks, et oleks partner, kellega suhelda, kes ko­ halikke eestlasi esindab, selgitas Kodar.

Eesti riik pakub väliseest­ lastele konsulaarteenuseid ja toetab nende kultuurilist tege­ vust, kuid samas on saanud eestlaskonnalt ka palju pakku­ misi, kuidas nad võiksid Eestit aidata. Eelkõige puudutab see äridiplomaatiat ja Eesti ette­ võtete abistamist välisturgudel, kuid mõnel juhul saavad välis­ eestlased toetada Eestit oma ko­ dukohariigi ühiskondlikus elus ka rahvadiplomaatia vormis. ,,Valdkonna tegevused pea­ vad olema välja töötatud pikka perspektiivi silmas pidades.

Kõik see eeldab ka väga head ja tõhusat riigisisest koostööd ministeeriumide ja erasektori

ning vabakondade esindajate­ ga,“ sõnas Kodar.

Eelmisel nädalal korraldas välisministeerium esimese üleilmsete eestlaste virtuaalfoo­ rumi, kus tutvustati välismaal elavatele eestlastele suunatud tegevusi ja plaane. ,,Foorum ja sellele järgnenud positiivne tagasiside on meile andnud kinnitust ja teadmist, et meie esmased sammud on olnud asjakohased ning on seetõttu heaks pinnaseks edasisteks dias­ poraa suunalisteks tegevusteks.

Foorumil saime taaskord kinni­ tust, et välismaal elavad eestla­ sed soovivad olla aktiivselt kaa­ satud Eesti riigi tegemistesse ja neid rõõmustab, et Eesti näeb neis suurt potentsiaali. Välis­ maal elavatele eestlastele on tähtis tunda riigi tunnustust selle eest, et nad esindavad ja tutvustavad oma riiki igapäeva­ selt kõikjal maailmas,“ ütles Kodar.

Hinnanguliselt elab Eestist väljaspool umbes 200 000 Eesti juurtega inimest. Virtuaal­foo­ rum peeti eesti keeles, kuid ­sel­lel oli sünkroontõlge ka ing­ lise ja vene keelde. Foorum on järelvaadatav. (Lühikokkuvõte foorumist Eesti Elu eelmise numbris #15, 16.04.2021).

2

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

President Kaljulaid tõstatas ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel arutelul inimõiguste ja Ukraina julgeoleku küsimused 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kopsakas eelarve Elame keerulisel ajal. Kuid mitte ennekuulmatul. Vaid sajandi eest oli maailm samas olukorras kui nüüd, pandeemia sundis riike langetama otsuseid, mida ehk poleks muidu tehtud.

Nagu ikka, iga asja eest tuleb maksta. Kui mitte raha, siis oma eluga. Esmaspäeval astus Kanada parlamendi ette rahandus­ minister Chrystia Freeland, esitades riigi ajalooliselt suurima eelarve. $101 miljardit. Möödunud aasta lõpuks oli riigi eelarve puudujääk või defitsiit $381,6 miljardit. Sellele tuleb lisada $350 miljardit, mida on laenatud COVID-19 vastu võitlemise majandamiseks. Ning paljud otsused, mida selle käigus on langetatud, on küsimärgi all, liighilja võetud. Kujutage ette näiteks, et USAga piir on suletud, rangelt soovitatud mitte reisida, kuid samal ajal lendavad lennukid siia Brasiiliast ja Indiast, kus pandeemia möllab peaaegu et pidurdamatult.

Eelarves on nii mõnigi hämmastav ettenähtud kulutus. Kanada põlisrahvastele suunatakse peaaegu viiendik rahadest, $18 miljardit. Neid ei ole siin riigis protsentuaalselt nii paljugi. Ning kuigi nad tulumakse peavad maksma, on nad vabastatud ühest suuremast teisest maksust – kinnisvara, eraomandi pealt. Ning hüvitatakse muudki eluolulist. Kas Freelandi eelarves on selline tohu­ tu summa poliitilise surve tõttu, nn kolonialismipattude korva­ miseks? Maksumaksjale, kelle maamaksud igal aastal tõusevad, jääb küll selline mulje.

Suur summa saab rohelisel eesmärgil kulutatud. Ette on nähtud $17,6 miljardine investeering – kuidas seda õigustada või täpsustada, maksumaksja ei tea – ökoloogiliste eesmärkide saavu­ tamiseks. Õilis idee, aga seniks kui Hiina, India, mõlemad enam kui miljardilise rahvahulgaga, reostavad keskkonda, ei ole huvitatudki samme võtmast, on selline samm tõesti unelm. Ja väga kallis.

Kõige suurem kulutus, $30 miljardit, läheb tuleviku suunas.

Lootus on luua üleriiklik süsteem, mis tagab lastevanematele võimalust enne kooli, väljaspool tunde, suveti lapsi lasta teistel hooldada, kui nad ise tööl on, hinnaga $10 päevas. Jällegi ilus eesmärk, aga vaevalt et saavutatav.

Kõikide nende programmide jaoks on vaja veel bürokraate, ametnikke. Mis ka maksab. Liberaalide komme on olnud alati kulutada, mitte säästa. Ajal, kui lihtsurelikel on suured majandus­ likud mured, on raske õigustada sellist kopsakat eelarvet, eriti summade küsitavate suunamisega. Ehk valija nõustub. Pidagem meeles, ülbe vähemusvalitus ilma üleriikliku poolehoiuta landib vaid hääli.

TÕNU NAELAPEA

President Kersti Kaljulaid osales esmaspäeval ÜRO jul­ geolekunõukogu virtuaalsel arutelul, kus mõistis hukka Vene vägede koondamise Ukraina piiri äärde ning sünd­ mused Myanmaris. Riigipea rõhutas, et territoriaalse tervik­ likkuse austamine ja jõu kasuta­ mise keelamine on rahvusvahe­ lise õiguse aluspõhimõtted, mis on ka ÜRO, EL, ASEANi ja teiste rahvusvaheliste organisat­ sioonide alustalad. „Ja selle­ gipoolest jälgime tõsise murega ka Euroopas ähvardusi kasutada sõjalist jõudu. Näeme kasvavat Venemaa sõjaliste jõudude kogunemist Ukraina piiri äärde ja okupeeritud Krimmi. Alles äsja teatas Venemaa, et sõjaliste õppuste ettekäändel kavatse­ takse sulgeda oktoobrini Kertši väin välismaistele sõja- ja riigi­ laevadele. Olukorra muudab

veelgi murettekitavamaks, et Venemaa ei tegele OSCE-s ris­ kide maandamise ja usalduse suurendamisega,“ lausus presi­ dent Kaljulaid.

Eestlased püstitasid omapärase maailmarekordi

Sada aastat Eesti ja Šveitsi diplomaatilistest suhetest

Eestlased püstitasid eelmisel nädalal omapärase maail­ marekordi.

Eestis läbisid Timmo Tam­ memäe ja Sander Linnus läbisid 58 kilomeetrit sirgelt läbi Eesti.

See on uus maailmarekord sirg­ joonejooksus.

Telesaates ,,Ringvaade“ ütles Timmo Tammemäe: ,,Tegelikult läbisime natuke pikema vahe­ maa, üle 70 kilomeetri, aga vääratasime võistlusreeglite vas­ tu ja seetõttu mõõdeti ametlik tulemus lühem. Siiski on see 11 kilomeetrit pikem kui senine maailmarekord.“ Aeg ei ole selles võistluses oluline.

Sander Linnuse sõnul oli kõige olulisem teekonna pla­ neerimine ja trajektoori paika panemine. Sealjuures tuleks arvestada näiteks jõgede või raskesti läbipääsetavate metsa­ tukkadega, mis teele jäävad.

Etteplaneeritud trajektoorist võib sirgjoonest ühele või teisele poole kalduda 100 meet­ ri jagu. (ERR/EE)

S P ORT

Eesti vormelisõitja Paul Aron tuli FREC-i etapil teiseks Eesti vormelisõitja Paul Aron (Prema) tõusis eelmisel näda­ lavahetusel vormel-3 masina­ tega sõidetavas regionaalses EM-sarjas (FREC) esimesel etapil pjedestaalile.

17-aastane eestlane oli laupäeval avasõidus neljas ja pühapäeval šveitslase Gregoire Saucy (ART) järel teine.

Kvalifikatsioonides oli eestlane vastavalt kolmas ja teine.

Kokkuvõttes asub Paul Aron Imolas peetud sõitude järel 30 punktiga kolmandal kohal.

Vabariigi President lisas, et Venemaa ei seletanud eelmisel nädalal OSCE-s oma sõjaliste jõudude koondamist Ukraina piiride äärde ja okupeeritud Krimmi, mis on vastuolus OSCE usaldusmeetmetega. ÜRO julgeolekunõukogu avatud istung keskendus koos­ töö suurendamisele ÜRO ja re­ gionaalsete organisatsioonide vahel, et ennetada ja lahendada konflikte. Istungil kõnelesid ka ÜRO peasekretär António Gu­ terres, ÜRO endine peasekretär Ban Ki-moon, Vietnami presi­ dent Nguyen Xuan Phuc ja Keenia president Uhuru Ken­ yatta. (Allikas: VPK)

22. aprillil möödus sada aas­ tat päevast, mil Šveitsi suur­ saadik Saksamaal saatis Eesti esindajale Berliinis ametliku kirja, milles Šveits tunnustas de jure Eesti Vabariiki ja mis pani aluse ametlikule diplo­ maatilisele suhtlusele.

Enne Teist maailmasõda (1938) akrediteeriti Eestisse esimene Šveitsi saadik, kes ­ resideeris Helsingis. Eesti ja Šveitsi tihedatest kaubandus­ suhetest annab tunnistust 1925. a sõlmitud kaubandusleping, mida uuendati 1938. a. Šveits ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu ning taastunnustas Eesti Vabariiki 28. augustil 1991.

Diplomaatilised suhted taastati 4. septembril 1991.

Tänapäeval on Eesti ja Šveitsi suhted lähedased ja toi­ mivad hästi. Eesti kaitsestruk­ tuuride taasloomise ajal oli Šveitsi panus väga oluline – näiteks varustushangete ja välja­ õppe alal ning Balti Kait­ sekolledži asutamisel. 2020. aastal liitus Šveits panustava partnerina NATO küberkaitse oivakeskusega Tallinnas.

Kahepoolne kaubavahetus on viimase kümne aastaga enam kui kolmekordistunud. Šveitsi investeeringud Eestisse on viimase seitsme aastaga suu­ renenud 200 miljonilt eurolt 448 miljoni euroni.

100. aastapäeva tähistami­ seks on sel aastal kavas kõrge­ tasemelised visiidid Eesti ja Šveitsi vahel. (VMPT/EE)

Järgmine etapp peetakse 8.-9. mail Barcelonas. Kokku sõide­ takse kümme etappi ja 20 sõitu.

(ERR/EE)

Nr. 16

President Kaljulaid töövisiidil Afganistanis Sel nädalal viibis president Kersti Afganistanis töövisiidil.

Ta kohtus Kabulis Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga, kel­ lega arutelu keskendus Afga­ nistani julgeolekuolukorrale ning edasistele arengutele pärast liitlasvägede lahkumist. Presi­ dent Kaljulaid rõhutas kohtumi­ sel, et nii Eesti kui kogu rah­ vusvaheline kogukond jätkab Afganistani toe­tamist ka pärast liitlasvägede lahkumist.

Teiste hulgas kohtus presi­ dent Kaljulaid ka Afganistanis tegutsevate liit­ lasvägede ülema kindral Austin S. Milleriga, kel­ lega arutati nii senist koostööd Afganistani missioonil kui liit­ lasvägede väljaviimise protses­ si. „Me tulime Afganistani üheskoos ja lahkume siit koos.

Me oleme koos võidelnud, koos saavutanud edu ja kandnud ka kaotusi. Kindlasti ei oleks meil selle missioonita sellist suhet oma liitlastega, see missioon on muutnud ka Eesti turvalisemaks ja paremini kaits­tuks. Tänaseks on selge, et väljaöeldud lahku­ mine tekitab Afganistanis kind­ lasti lisapin­geid ning oluline on üheskoos tagada kogu lahku­ misprotsessi ja logistika turvali­ sus,“ toonitas president Kaljulaid ning kinnitas, et Eesti kaitseväelased panustavad Afganistanis nii kaua, kuni see koordineeritud lahkumise käi­ gus vajalik on. Neljapäeval kohtus president Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega.

(Allikas: VPK)

Tšehhi saadab riigist välja Vene diplomaate Tšehhi siseminister Jan Hamacek teatas eelmisel laupäeval, et riigist saadetakse välja 18 Vene diplomaati, keda kohalik luureteenistus tuvastas Vene välisluureteenis­ tuse (SVR) ja Vene sõjaväe­ luure (GRU) agentidena.

Agente kahtlustatakse seoses 2014. aasta plahvatusega.

Peaminister Andrej Babiš ütles, et Tšehhi võimudel on selgeid tõendeid, mis seovad GRU töötajad ühe laskemoona laohoone plahvatusega 2014. a, milles hukkus kaks inimest.

Neljapäeval andis Tšehhi korralduse järgmiste Vene diplomaatide riigist lahkumi­ seks. Välisminister Jakub Kulhánek teatas, et Venemaal ei tohi olla Prahas rohkem diplo­ maate, kui on Tšehhil alles Moskvas. Kõik ülejäänud Vene diplomaadid peavad Tšehhist lahkuma mai lõpuks, teatas Kulhánek. Tema hinnangul peab lahkuma umbes 60 Vene diplo­ maati, vahendab Associated Press. Tšehhi salateenistused on korduvalt hoiatanud Moskvat, et Vene saatkonnas Prahas on ebaproportsionaalselt palju dip­ lomaate. Saatkonda kasutatakse tšehhide sõnul spionaažibaasina.

Venemaa vastas Tšehhile omapoolse diplomaatide välja­ saatmise nõudega.

Hiljuti on Vene diplomaate välja saatnud ka USA, Poola, Slovakkia. (ERR/D/EE)

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

3

EL ja NATO teevad Tšehhile toetusavalduse Euroopa Liidu ja NATO rii­ gid valmistavad ette ühiseid toetusavaldusi Tšehhile, mis teatas sel nädalal, et seal 2014. a toimunud sõjamoona lao plahvatuse korraldasid Vene sõjaväeluure agendid.

Vastumeetmetana ei ole vä­ ­ listatud ka Vene diplomaatide väljasaatmine, ütles Eesti vä­ ­ lisministeeriumi kõrge esin­ daja.

Tšehhi kutsus Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike solidaar­ susavaldusena saatma ka oma riikidest välja Vene diplomaate

nagu tegi seda Praha, vahendas veebiväljaanne EUobserver.com.

Hiiumaa saab esimese suure spordikeskuse

Rekordiline arv ööpäevas koroonasse Märtsis sündis Eestis nakatunuid Indias 1230 last

Hiiumaa on ainuke Eesti maa­ kond, kus pole nüüdisaegset suurt spordikeskust. Sügiseks olukord muutub, siis valmib ligi kümme miljonit eurot maksev spordikompleks Kärd­ las. See on ühtlasi suurim investeering, mida avalik sek­ tor lähiminevikus Hiiumaal teinud on.

Hiiumaa spordikeskusesse tulevad pallimängusaal, kerge­ jõustikuala, muud treeningusaa­ lid, tennisehall ja noortekeskus.

Hoone ümber rajatakse väliväl­ jakud ja kunstmuruga täismõõt­ metes jalgpalliplats.

Spordikeskuse sarikapidu on peetud ja hoone ehitaja hinnan­ gul on tehniliselt keerulisemad tööd nüüd seljataga.

Ehitaja peab spordikeskuse tellijale üle andma augusti lõpuks. Enne sporditegevuse alustamist uues keskuses tuleb ­ taotleda kasutusluba ja pääs­ teamet peab hoone üle vaatama.

Hiiumaa spordikeskuse arhi­ tektuurilise lahenduse autor on arhitektuuribüroo Molumba.

Indias tuvastati sel nädalal rekordiline arv ööpäevaga koroonasse nakatunuid, ligi 315 000. New Delhi haiglad edastasid hoiatuse, et kui hap­ nikuvarusid ei ole võimalik suurendada, hakkavad pat­ siendid ka selle pärast sure­ ma.

(ERR/EE)

Koostamisel on eestikeelsele haridusele ülemineku kava Haridusministeerium on kut­ sunud kokku praktikutest koosneva töörühma, kes koostab haridussüsteemi eesti õppekeelele ülemineku kava.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Riigikogu ees arupärimisele vastates, et töörühma koostatava ülemi­ ne­ kukava eesmärk on toetada muu emakeelega noorte eesti keele ja eesti keeles õppimist.

Töörühma juhib ministeeriu­ mi asekantsler Kristi VinterNemvalts ja sinna kuulub mit­ meid õpetajaid koolidest ja lasteaedadest.

Novembriks paneb töörühm kokku detailse tegevuskava koos tähtaegadega, kuidas õpe­ tajate puuduse ja koolitustega taseme tõstmiseks edasi minna.

Ministri sõnul on eesti keele arengukavas kirjas eesmärk, et haridussüsteem läheb eesti õp­ pekeelele täielikult üle 2035. aastaks. (ERR/EE)

Tšehhi siseminister teatas laupäeval, et riik saadab välja 18 Vene diplomaati, keda koha­ lik luureteenistus tuvastas Vene välisluureteenistuse ja sõja­ väeluure agentidena. Agente kahtlustatakse seoses 2014. a toimunud plahvatusega, milles hukkus kaks inimest. Vastuseks Tšehhi käigule teatas Venemaa 20 Tšehhi saatkonna töötaja väljasaatmisest Moskvast.

(ERR/EE)

Enne Indiat oli ööpäevane nakatumiste rekord USA-l, kus jaanuaris ühe ööpäevaga naka­ tus ligi 300 000 inimest.

Arvatakse, et üks praeguse olukorra põhjuseid võib olla rahvarikastel usupidustustel. Ar­ vatakse, et sellistel kogunemis­ tel võib olla sündinud koroo­ naviiruse mutatsioon, mis läheb läbi kõikidest vaktsiinidest.

Niinimetatud topeltmutanti on leitud 61 protsendis Maha­ rashtra osariigi nakkusega tes­ tides. (CTV/D/EE)

Biden soovib USA väed Afganistanist ära tuua 11. septembriks Eelmisel nädalal teatati, et USA on otsustanud oma väed Afganistanist välja tuua.

Biden otsustas alustada vägede väljaviimist Afganis­ tanist 1. mail ja see protsess on kavas lõpetada 11. septembriks 2021.

USA välisminister Antony Blinken kaitses pühapäeval Bideni administratsiooni otsust viia väed Afganistanist välja, öeldes, et terrorioht on liikunud mujale ja Washingtonil on vaja oma ressursid ümber suunata sellistele väljakutsetele nagu Hiina ja koroonapandeemia.

Tingimusteta lahkumine, neli kuud hiljem kui Talibaniga eelmisel aastal kokku lepiti, tu­ leb hoolimata ummikseisust ra­ hukõnelustel islamistide ja Afganistani valitsuse vahel.

Blinken kohtus hiljuti Kabulis Afganistani presidendi Ashraf Ghani ja USA kõrgete ametnikega ning teavitas neid otsusest lõpetada ,,igavene sõda“, mis algas vastusena 2001. a. 11. septembri rünna­ kutele.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti märtsis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1230 sündi, neist 605 tütarlast ja 625 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 21 paari, neist viis paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja ka­ ­ heksa segapaari. Tallinnas re­ gistreeriti 443 sündi, Harjumaal 171, Hiiumaal 13, Ida-Virumaal 77, Jõgevamaal 24, Järvamaal 33, Läänemaal 14, LääneVirumaal 49, Põlvamaal 14, Pärnumaal 68, Raplamaal 34, Saaremaal 27, Tartumaal 165, Valgamaal 23, Viljandimaal 43 ja Võrumaal 32 lapse sünd.

Lemmiknimed tüdrukutele märtsis olid Mia, Eliise, Milana, Sofia, Alisa, Marta ja Nora ning poistele Martin, Oskar, Sebas­ tian, Kevin, Miron, Oliver ja Mattias.

Märtsis sõlmiti 286 abielu, neist 34 notarite ja 1 vaimulike poolt. Lahutati 188 abielu, neist 36 notarite poolt. Märtsis re­ gistreeriti 1819 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1087 sündi, 1405 surma, 272 abielu, 185 abielula­ hutust ja 91 inimesele anti uus nimi. (SiMPT/EE)

Eesti ujuja omapärane rekord USAs elav eesti ujuja Merle Liivand ujus 17. aprillil meri­ neitsiuimega 30 kilomeetrit ajaga 9,19. Sellega sooritas ta maailmarekordi ning sünd­ muspaiga Miami Beachi lin­ napea nimetas selle kuupäeva, mis on ühtlasi Merle 30. sünnipäev, Merle Liivandi ­ päevaks.

2019. a püstitas Merle Lii­ vand Californias merineitsi­ kos­ tüümis ujudes 10 km distantsil maailmarekordi ajaga kaks tun­ di, 54 minutit ja seitse sekundit.

Järgmisel aastal võttis ta ette 20 kilomeetrit, läbides distantsi kuue tunni, kaheksa minuti ja 27 sekundiga.

Merineitsi stiilis ujumine tähendab, et reeglite järgi ei tohi kasutada oma käsi ning kogu jõud tuleb kalasabakuju­ lisest kostüümist.

(Allikas: Kroonika)

saaksid võimaluse korral tööta­ da kodust.

Uute piirangutega seoses hakatakse ka läbi viima inspekt­ Kanadas oli 20. aprilli seisuga sioone töökohtades, näiteks ehi­ registreeritud 1,139,043 CO­ ­ tustel jm., jälgides, kas VID-19 viirusjuhtu, neist ohutunõuded on täidetud. aktiivseid selle päeva seisuga Meetmete hulgas oli ka õi­ 87,872. Kolmapäevaks oli guse andmine politseile peatada saanud vähemalt ühe doosi väljas inimesi ja autosid, luba­ vaktsiini enam kui 25% des neil küsida koduaadressi Kanada elanikkonnast. ning väljas viibimise põhjust.

Murettekitav on praegu Hiljem provints sellest korral­ olukord Ontario provintsis. dusest loobus, ka teatasid mit­ ­ Möödunud nädala neljapäeval med politseiteenistused, et nad (15. aprillil) ja reedel lõi uute juhuslikult inimesi peatama ei viirusjuhtude arv rekordeid, hakka. Neljapäeval edastas olles vastavalt 4736 ja 4812, provintsi peaminister Doug järgnevatel päevadel (alates Ford vabanduse, öeldes et ree­ laupäevast) 4362, 4250, 4447. del teatatud meetmed läksid lii­ Teisipäevane nakatumiste arv ga kaugele. oli 3469 ja kolmapäevane 4212.

Laiendatud on vaktsineeri­ Esmaspäevane testide posi­ mis­võimalusi, rajatud on pop-up tiivsusnäitaja oli 10,5%, haig­ kliinikuid jm., kuid mure on, et laravil olevate patsientide arv viirus levib kiiremini.

2202 (1646 nädal varem) ja in­ Kuna olukord Ontarios on tensiivravi vajavate haigete arv tõesti raske – haiglate inten­ 755 (nädal varem 619). Kol­ma­ siivraviosakonnad ülekoormu­ päevaks oli testide positiivsus­ ses, püstitatud välihaiglaid jm., näitaja 7,9%, haiglaravil 2335 pöördus provints abipalvega ja intensiivis rekordiliselt 790 teiste provintside ja territooriu­ patsienti. mide poole, paludes ajutiselt Eelmise nädala reedel teatati appi tervishoiutöötajaid. Samuti uutest mudelprognoosidest, mille oli Ford ühenduses Kanada dajatega teistes maades, kohaselt võib mai lõpuks olla esin­ uusi viirusjuhte üle 10.000 uurimaks vaktsiini saamise pool­ päevas – ja et praegune vakt­ võimalusi provintsi. Oma­ sineerimistempo üksi ei ole set abi Ontariole praeguse raske piisav, piiramaks kõrgenenud olukorra leevendamiseks on ­ lubanud föderaalvalitsus. viiruse levikut.

Quebecis nähti nädala algul Samal päeval teatas Ontario peaminister Doug Ford uutest teist päeva järjest langust uute piirangutest viiruse leviku juhtude arvus, olles püha­päe­val ohjeldamiseks. Lisaks juba keh­ 1344 ja esmaspäeval 1092. tivaile lockdownile ja stay-at- Eelmise umbes pooleteise nädala home orderile (seda pikendati jooksul oli igapäevane arv olnud kahe nädala võrra lisaks esialg­ 1500 ümber. On ka vähenemist sele neljale nädalale) rakendati aktiivsete juhtude osas, kuid lisameetmeid, nagu provintsi mitte hospitaliseerimiste arvus.

Manitobas teatati esmas­ piiridel kontrollpunktide sisse­ seadmine Ontario, Manitoba ja päeval uute piirangute kehtesta­ Quebeciga, peatati mitte-häda­ misest, kuna tõusnud on nii na­ vajalikud ehitusprojektid jm. katumiste arv kui testide Poodidele kehtestati rangemad positiivsusnäitaja. reeglid inimeste arvu osas ning Nova Scotias registreeriti es­ pulmades ja matustel osalejate maspäeval 15 ja teisipäeval 9 arv ei tohi ületada 10 inimest, uut viirusjuhtu; kehtestati uued seda nii sees kui väljas. Kee­la­ piirangud provintsi sisse ja välja tud on kogunemised – ka reisimise osas. välitingimustes tohib liikuda ja Prince Edward Islandil teatati sportida vaid oma pere liikme­ pühapäeval ja esmaspäeval tega. Suleti kõik õues toimuvad mõlemal päeval kolmest uuest vaba aja veetmise programmid viirusjuhust. Reisimine saarele ja laste mänguväljakud. Vii­ väljaspool Atlandi-äärse Kanada mane otsus sai palju kriitikat ja provintse peatati vähemalt nel­ järgmisel päeval teatati, et män­ jaks nädalaks. guväljakud jäävad avatuks. Ärid (Kanada info ja ajakirjanduse põhjal – peavad jälgima, et töötajad CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

4

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Nr. 16

Kui Karavani Kajakas asus suurde saali Andres Raudsepp Kord oli kohvik nimega Kajakas. See asus Tallinn Paviljonis, mida tavaliselt tunti kui Toronto Eesti Maja.

Tallinn Paviljon kestis vaid kord aastas ja lühikest aega.

Siis, kui toimus Toronto lin­ nas rahvusvaheline festival ,,Metro Caravan“.

Kolmanda Kajaka (1973) jooksul meelitas eeskava ja mõnus laulev atmosfäär publiku alumise korrusele kohvikusse, nii et tühjaks jäi suur saal.

Murelik Paviljoni juhtkond käskis minul lõpetada oma nali – see siis juba keset nädalat – ja tuua eeskava suurde saali.

Kiristasin hambaid, aga tegin nagu kästi. Sellega lõppes kohvik Kajakas.

Järgmisel aastal ei lasknud ma end keset nädalat enam esinemise kohast käsu korras ­ lahti tirida ja nõustusin kohe ­ Karavani alguses korraldama eeskavu vaid suures saalis.

Meie Paviljonile tuli appi võimekas kunstnik, kelle suure­ jooneline töö pakkus mitmeta­ hulisele eeskavale nii nime kui motiivi. Tänu Ants Vommile tekkisid Eesti Maja suure saali seintele ettenähtud hiigelmaalid Tallinna vaadetest. No loomuli­ kult! Olime ju Tallinn Paviljon.

Nädalapikkuse programmi ni­ metuseks – seega ka saali nimeks – sai järelikult ,,Towers of Tallinn“ (Tallinna tornid).

Pidin ise veel kasutama nuppu, et eeskava täita ja ­ ­hoogsalt läbi viia. Probleem oli kaheharuline: sisu ja füüsiline kujundus.

Toronto eestlaste estraadila­ vale olid tulnud mõnedki noore­ mad esinejad: helisevad Lindau õed; Helve Ranniste – solistina kui rahvatantsu tõlgendaja; siis

veel kogemustega, aga ikka nooruslik Segakoor Leelo. Matti ja Valev olid valmis tagasi tu­ lema ja esinema, seekord Enn Kuusknega flöödil. Hamiltonist lõid kaasa duett Valve Tali ja Hilda Sepp. Ja Kungla rah­ vatantsijad olid alati kohal.

Panin kokku veel ühe armsa tütarlasteansambli. Kaliforniast tuli juurde René Ufer ja Kanada ooperilavalt bariton Avo Kit­task.

Toronto Eesti Meeskoor lubas samuti paaril korral kohale ­tulla.

Vaja oli aga midagi kajaklik­ ku, kui mitte kohviklikku. Uus mõte asus pähe. Tõmbasin Priit Aruvalla appi ja koos kutsusime kokku rida noormehi koos Allan Liigiga elaval akordionil. Panin ansambli nimeks ,,Külapoisid“.

Kohal igal õhtul, sai nendest kõige populaarsem esinemis­ rühm.

Teine mure: kuidas saali ku­ jundada, et kava sujuvalt jook­ seks. Panin esinemiseks paigale paar väikest lava ühele poole ja saali teisel poolel kooridele ning suuremate ansamblite jaoks astmed vastu seina. Vahele jäi suur lava. Publik istus kogu selle kombinatsiooni keskel.

Nii liikus eeskava hobu­ seraua kujul, vahet pidavalt, va­ sakult paremale. Eeskava algas ühel pool, hüppas kiirelt suurele lavale, kust siis kargas kohe paremale poole. Selline liiku­ mine võis eeskava jooksul veel korduda. Polnud ühtegi pausi ja kogu kava ei kaotanud hoog­ sust. Pärast poole tunni pikkust kirevat eeskava saabus paus, et rahvas saaks end vahepeal ko­ sutada. Siis kordus enam-vähem sama programm. Selline voolu­ jooneline tegevus!

Mis vahva pidu! Kord läks publik ,,hulluks“ ja hakkas ise

Noormeeste ,,Külapoiste“ nimeline laulugrupp oli elav ja leidlik. ,,Towers of Tallinn“ eeskavade korraldaja ja laulugrupi kokkukutsuja Andres Raudsepp lõi vähemalt ühe laulu juures kaasa, kitarril saates. Grupi juures abistavalt ning hoogsalt tegev Priit Aruvald esimeses reas paremal.

Foto: Tommy Tomson

Veidi rahulikumat muusikat pakkus nooruslik segakoor ,,Leelo“, keda saatis koorijuht Eerik Purje akordionil.

Foto: TT

rahvatantsijate järel mööda põrandat ning suurt lava kaasa lööma populaarset Mustjala pul­ marongi. Saal sai täis pandud igal õhtul ja oli vaja vaid mõel­ da, mida tulevatel aastatel teha, et jätkuvalt publikut võluda.

Kaks sooloesinejat. Sõber René Ufer kutsuti Kaliforniast kohale, esitamaks isikupärast repertuaari. Ka olid isikupärased kaunitar Helve Ranniste soolotõlgendused eesti rahvatantsudest.

Foto: TT

Tallinn Paviljoni eeskava ,,Towers of Tallinn“ (1974) tõi pidevalt kohale saalitäie rahvast. Tänu kunstnik Ants Vommile aitasid miljööle tähelepanuväärselt kaasa hiigelsuured maalid, mis iseloomustasid Tallinna linna.

Pildil piiratud osa neist kahel pool esinevat laulugruppi nimega ,,Külapoisid“, keda saadab akordionil noor Allan Liik.

Arhiivifoto

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Eeskava ,,Towers of Tallinn“ jooksul läks publik hoogu ja hakkas ,,Mustjala pulmarongi“ jooksul tantsusammul kargama rahvatantsijate järele. Publikust koosnev ,,rong“ suutis isegi jõuda suure saali lavale.

Foto: Tommy Tomson

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Kuidas meie valitsus eesti lastest poluvernikuid tegemas on Jüri Estam (Algus EE # 15, 16.04.2021) (Ilmus algupäraselt Vaba Eesti Sõnas 26. märtsil 2021) Pole mingi saladus, nagu eel­ misel korral siin nägime, et soomeugri rahvaste ja rahva­ kildude hetkeseis ja käekäik ei näe laias laastus rõõmustav välja. Teiste hulgas asuvad näiteks marid – meie hõimu­ velled ja -õed – juba pikemat aega jõulise venestamispoliitika surve all.

Miks ei tuleks meie soome­ ugri suurt ja mitmetahulist kogukonda tsivilisatsiooniks pi­ dada, millised rahvad ja sugu­ konnad, oma ainelise ja vaimse kultuuriga, elasid varem omaen­ da territooriumil, kuid millistest valdav osa aina tugevneva vene ülevõimu alla sattunud on?

Seniks, kuni nad lahustuvad ja lõpuks nemad, koos oma uni­ kaalsete keeltega, ära kaovad.

Või suudab keegi kätt neile prot­sessidele vahele panna?

Pole ju välistatud, et minevi­ kus võis soomeugrilaste levi­ kuala kujutada endast midagi kontiinumi sarnast, olles suu­ resti territoriaalne tervik, millel polnud eraldiasuvaid osi.

Meid siin, st eestlasi-liivlasi, ilmselt ,,päästeti“ vene hege­ moonia alla sattumast saksa mõõgavendade ja kaua kestnud mõisakorra poolt. Enne Soome

Veel Tartu rahulepingust Harri Kivilo Okupatsioonieelne Eesti oli olnud igati lugupeetud LääneEuroopa riik – nii teiste riikide kui ka Eestis elavate saksa mõisnike ja Vene tsaarivõimu esindajate järglaste arvates.

Täiesti mõistusevastaselt on aga Eesti riigivõimu instantsid tänaseni pidanud vajalikuks muuta Eesti kahe rahvuse, ühis­ elt loodud, elualaks justkui teadmata, et: vene rahvus saa­ deti Eesti maa-alale elama NSV Liidu väga räige inimsusevas­ tase kuriteona; Eesti Vabariik oli olemas olnud de jure staa­ tuses kogu pika okupatsiooni ja anneksiooni ajal; Atlandi hartas määratu kohaselt oli kõigil õigus saada tagasi oma iseseis­ vus, kui nad olid selle kaotanud Teise maailmasõja keerises; Eestis elavate venelaste enamus on olnud senini oma eluga rahul ning ei hakka nurisema, kui rii­ gielu korraldatakse ainult eesti keeles – nagu seda tehakse kõigis teistes riikides, kuhu ­ venelased on immigreerunud.

NSVL oli Tartu rahulepingus kinnitanud loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal on kunagi olnud eestlaste ja eestlaste maa üle.

See lubadus oli antud, kui Eesti idapiiri paiknemine oli juba maakaardil selgelt näidatud.

riigi teket ,,päästis“ soomlasi vene ekspansiooni eest aga Rootsi impeeriumi osaks ole­ mine. Selle tõttu, kuidas ajalugu siin Põhjalas meie jaoks nii raskeloomuliselt kulgenud on, kasutame me ladina tähestikku, ja luteriusk on eestlaste ning soomlaste seas laialt kanda ­kinnitanud.

Eesti pole aga praeguseni pääsenud Vene mõjusfääri ro­ bustsest mõjuvõimust ega irre­ dentismi ohust. Irredentism ku­ jutab endast teatavasti tahtmist ,,kaotsi“ läinud territooriume enda alla tagasi vallutada. 2018 a. 1. märtsil ütles Venemaa juht Vladimir Putin avalikult, et ,,keeraks NSV Liidu kollapsi ­tagasi, kui ta seda suudaks“.

Kuid mida teha, kui osa eestlastest saeb ise kas rumalu­ sest, maailmavaate tõttu või pahatahtlikkusest seda oksa ­ ennast, millele toetub eestluse ­ tulevik?

Soovin siinse jutulõngaga jõuda selleni, kuidas noore lapse (ja uuesti lapseootel olev) ema Triin Teramäe ja tema mõttekaaslased üritavad takista­ da Reformierakonna ja teiste ringkondade plaani muuta peamiselt eesti õpilastest koos­ nevad koolid siin Maarjamaal integreeritud segakoolideks, mis tõmbaks siiani eestlaste kant­ sidena omaette eksisteerida

Kõige eespool öeldu põhjal tu­ leb järeldada, et Eestil ei olnud mitte ainsatki põhjust idapiiri paiknemise muutmiseks. Ent veebruaris 2014 allkirjastati Eesti idapiiri paiknemise muut­ mise leping –sõnastuses, mis võimaldas Venemaa Föderat­ sioo­nil ikka ja jälle korrata, et ENSV nimeline NSV Liidu hal­ dusüksus oli eestlaste enamuse tahte kohaselt aastal 1940 loodud – mis sest, et see väide tõele ei vasta.

Enne eespool nimetatud lepingu sõlmimist kinnitas välisminister Paet kõnes riigi­ kogule, et maa-ala kinkimine võimaldab Venemaa Föderat­ sioo­nil olla ka üks Eesti iseseis­ vuse tagaja.? Nüüd on Eesti välispoliitikat korraldamas vä­ lisminister Liimets, kes peab tolle allkirjastatud kinkelepingu ratifitseerimist hädavajalikuks toiminguks – sest kui Eesti oma kauglaske suurtükkide ja NATO väed kõigi massihävitusrelvade­ ga tulevad Eestit ründavat Vene väge tagasi Venemaale suruma, siis on ju vaja teada, et Eesti on idapiiri uude asukohta liigutanud.

Kuigi nii hr Paeti kõne riigi­ kogule kui ka pr Liimetsa kau­ nisõnaline kirjeldus uue piiri­ lepingu vajaduse kohta on väga naiivsed üllitised, võib oletada, et vähemalt osa riigivõimu teisi kõrgemaid instantse olid kin­ kelepingu ikkagi heaks kiitnud – ilmselt teadmata, et toimitud on põhiseaduse sätete 2 ja 162 vastaselt, kas pahatahtlikult või

suutnud õppeasutustele kaela vene laste laviini.

Selle poleemikat tekitava projekti üldnimetus – ehk see, mille vastu Teramäe ja kaas­ lased võitlust alustanud on – on Ühtne Eesti kool (ÜEK), mille teostamiseks meie peaministri­ partei möödunud aasta lõpus Riigikogule otsuse eelnõu esi­ tas, kavatsusega muuta kogu lasteaia- ja kooliharidus 2030. aastaks eestikeelseks.

Kui see plaan esimesel sil­ mapilgul ja sellesse süvenemata äkki hästi heana tunduda võib, siis ,,think again“. Tegelikkuses on see eestluse kestmisele kur­ jaennustav. Ühtse Eesti kooli projekt kujutab endast eestlas­ konna jaoks Trooja hobust ja üldse mitte päästerõngast ega kuidagiviisi muidu arukat tegu.

Mitmeid veenvaid argumente selle suhtes esitab ERRi portaa­ lis Peeter Espak kirjutises ,,Eesti-vene segakooli kava tu­ leb peatada“.

Ajakirjanik Vahur Koorits kirjutas Eesti Päevalehes 15. märtsil: ÜEK ,,kehtestamist takistab venekeelsete inimeste tugev kontsentreerumine teatud piirkondadesse ja üleüldine koo­liõpetajate puudus“. Tege­ likult on seda takistada püüd­ mas ka sotsiaalmeedias aina suuremat toetust koguv, juba eelpool mainitud grupp eesti põlisrahva päritolu lapsevane­ maid, kes näevad Reformiera­ konna kavatsusis tõsist ohtu oma lastele ja eestluse tulevikule.

Muidugi soovivad ka Eestisse

elama asustatud venelastest ­paljud, et ,,nende“ koolid alles jääksid.

Alternatiiv peaminister Kaja Kallase plaanile oleks, et nn vene koolid tuleb – eestlaste koolidest lahus – alles jätta, kuid õppekava peab neil olema eestikeelne ja ettemääratud, selle asemel, et kremlikeskne ja eestlaste õppeprogrammist eri­ nev ,,hobuse unenägu“. Aga ka: slaavlaste (meile üle jõu käivat) osakaalu tuleb Eestis aegamöö­ da lihtsalt vähendada.

Eestis oli 2019./2020. õppe­ aastal 518 kooli. Vene õppe­ keelega koole on neist 67, kokku ligi 22,000 õpilasega. Statis­ ti­ kaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu ­ emakeelega õppijaid vene­ ­ keelses koolis ca 22,000 ja muu emakeelega õppijaid eestlaste koolides rohkem kui 17,000.

Kokku siis ligikaudu 40,000 noort slaavlast ja muud muu­ last. Vastab tõele, et huvi eesti keeles õppida kasvab selle kontingendi liikmete hulgas.

Eelpool toodud statistika päri­ neb Reformierakonna kodule­ heküljelt (vt pressiteadet seal möödunud a. septembrist: ,,Re­ formierakond algatab taas hari­ dussüsteemi muutmise ühtseks ja eestikeelseks“). Eelnevale lisandub Eestis ka 614 koolieel­ set lasteasutust, kus õpib 66,000 last, nendest 105 venekeelset lasteaeda 11,000 lapsega.

Valdav osa viimastest jätkab koolis õppimist vene keeles.

Saaga sellest, kuidas on abi­

tult ja hädavaevu püütud toime tulla Eestisse ja Lätisse õi­ gusvastaselt asustatud tohutu slaavlaste ja teiste etnoste hul­ gaga, on praeguseks enam kui 30 a. kestnud lugu. Poliitikud on üritanud meelitada vene koolidesse küll rohkem eestla­ sist õpetajaid, kuid loiult. Paljud meie õpetajad pole olnud sellest väljakutsest kuigi vaimustatud, kuigi neid oleks kindlasti sinna vaja.

isiklikku kasu püüdvalt.

Kui Eesti on kergemeelselt pidanud vajalikuks unustada NSV Liidu kuriteod ning muuta ilmselge genotsiid seaduslikuks sisserändeks ning valitseda riiki eesti ja vene keeles, siis pole mõtet loota, et Venemaa asuks Eestit käsitlema suveräänse riigina. Täiesti õigustatult võib ­ järeldada, et kui Eesti oleks aastal 1992 ennistatud okupat­ ­ sioonieelse riigina, siis poleks Venemaa Föderatsiooni välis­ ministril olnud võimalik meie välisministritele ette heita, et Eestis: on massiliselt kodakond­ suseta elanikke; diskrimineeri­ takse venekeelset elanikkonda; surutakse plaanikindlalt info- ja haridusruumist välja vene keel; jälitatakse poliitiliselt motivee­ ritult venekeelsete meediaväl­ jaannete ning kaasmaalaste lii­ kumise aktiviste ja katsutakse ajalugu võltsida.

Ainus mõistlik võimalus Venemaa Föderatsiooni välis­ ministri valelike süüdistuste tagasilükkamiseks on Eesti ­ põhiseaduse vastase piirilepingu denonsseerimine. Eestil puudub täiesti õigustatult vajadus pai­ galdada idapiir sinna, kus see okupatsioonieelsel ajal ei asu­ nud. Kontrolljoon on senini toiminud kahte riiki eraldava ­ ­rajatisena ja võib ka edasi seda teha, kuni Venemaa hakkab ­tajuma, et kahepoolsed lepingud on õigustühised, kui need hõlmavad ainult ühe osalise ­ tahtmisi. Lõpetuseks võib lisa­

Täpsustuseks Eesti Abistamiskomiteelt Kanadas

momendil elanikele vajalik ja huvi pakkuv.

Oma toas olemine ei ole op­ timaalne, aga meie elanikud saavad aru, et see on nende ter­ vise pärast ja nad teevad seda selle nimel. Eks natukene nurisemist on, aga mitte palju.

Rohkem nurisemist oli selle “Eesti Elu” artikli kohta, kuna elanikud tõlkisid seda töölistele ja ka nemad olid väga haavunud – tehes ja andes oma parima meie elanike tervise ja heaolu nimel. Ülestõusmispühaks olid kõik elanikud söögisaalis, koksisid lihavõttemune ja sõid pashat.

Pealelõunal olid nad koos vaa­ tamas internet vaheldusel Peetri kiriku 1. Ülestõusmispüha Ju­ ma­­la­teenistust.

Igas elus on viperdusi, aga elu läheb edasi ja me teeme oma parima, et hoida meie ela­ nikkonda terve ja rõõmsana.

Järgime seaduseid, mis on meile kohustuslikud ja on antud Public Health’i poolt.

Eesti Elu eelmises numbris (EE# 115., 16.04.2021) ilmunud Kanada päevikus nimetatakse ühes lõigus Ehataret seoses va­litseva pandeemiaolukorraga.

On tõsi, et Ehatares on olnud Covid-19 nakatunuid isikuid, kelle pärast on elanikud pida­ nud oma tubades aega viitma.

Meie elanikud on 100% vakt­ sineeritud.

Elanikele viiakse kandikuga toit tubadesse. Koputatakse uk­ sele, suheldakse ja kantakse eine lauale. Iga päev käib ja külastab elanikke tegevusosa­ konna tööline – räägitakse juttu, lauldakse, pakutakse ‘tuck shop’ist kaupa ostmiseks.

Aitakse kaasa Skype’i kõnedega kui perekonnaliikmetel või tut­ tavatel on soovi näha ja rääkida omastega. Tegevusosakond hoo­ litseb selle eest, mis iganes on

Minusugust, keda pisteti ku­ nagi ammu, värskelt Saksamaalt saabununa, kohe esimesest päevast USA haridussüsteemi ingliskeelsesse õppesse, paneb imestama see, et juba a. 1995, mil Nõukogude Liidu sõdurid olid siit lõpuks tagasi itta vii­ dud, kust nad meile soovima­ tute külalistena kunagi saabusid, siinset koolisüsteem kindla­ meelselt (kuid mõistlikel alus­ tel) eestikeelseks ei muudetud.

Ajakirjanik Rain Kooli kirju­ tas kolme aasta eest aga, et ,,Eestis on tänase päevani olemas täiesti ametlik vene­ keelne haridussüsteem… Vene­ keelse hariduse säilitamine on ilmselt see lõiv, mida Eesti juhid 1990. aastatel maksid selle eest, et ühiskonna­ rahu püsima jääks.“ Konksu­ dega probleemide puhul on elus esma­ tähtis ikka see, kuidas sa nurjatutele küsimustele lähene­ da kavatsed. Tõlkes öeldakse nurjatute probleemide kohta inglise keeles aga ,,wicked ­ problem“. (Järgneb)

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS JUHATUS

da, et: osa Eesti maa-alast pole võimalik kinkida Venemaa Föderatsioonile põhiseaduse sätte 122 rakendamise alusel; põhiseaduses ei ole ainsatki sätet, mis õigustaks riigivõimul põhiseaduses kirjutatut hoopis teistsuguseks tõlgendada; aastal 2014 allkirjastatud piirileping on ilmselge põhisseaduse paha­ tahtlik või isegi räigem rikku­ mine.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

6

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Nr. 16

Keeleruleti esimene sünnipäev Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes

Helilooja Riho Esko Maimetsa loomingu esiettekanne Eesti Muusika Päevadel Eesti Muusika Päevad pee­ takse tänavu 22. aprillist kuni 2. maini ja oludest tulenevalt virtuaalselt.

Kavas tuleb muuhulgas es­ maettekandele Torontost pärit helilooja Riho Esko Maimetsa uudisteos ,,Kaks pala“. Muu­ sika­ sündmuse raames andis heli­looja intervjuu ERR-ile, kus nimetas, et värske teose puhul kasutas ta ära juba olemasolevat materjali ja seadis seda lihtsalt ümber.

Riho Esko Maimets kinnitas, et looming sünnib tema jaoks tunnetest. ,,Kui ma tunnen tui­ must või ei tunne midagi, siis ma ei saa kindlasti sel hetkel kirjutada,“ sõnas ta ning lisas, et tabamaks mingit siirast ja päris tunnet, on ta pidanud end viima võrdlemisi passiivsesse olekusse enne loomise alusta­ mist. ,,Selleks, et väldiksin hirmu ja loomingut pärssivat tunnet ning tabaksin hoopis armastust, rahu, lohutust, midagi, mis paneb mind tundma, et ma hõl­ jun,“ ütles ta. Selleks on ta palju lamavas asendis diivanil või

Kuue keele kuminat See oli neljapäeva, 15. aprilli õhtul, kui nende kuue keele kuminal oma sünnimaad mee­ nutas rahvusvahelise tunnus­ tuse saavutanud muusik.

Juttu on järjekordsest videost sarjas „Memories of Home“ VEMU korraldusel ja Nor­ thern Birch Credit Unioni sponsorlusel. Kitarrikeeli näp­ pis Tallinnas sündinud Roman Smirnov, keda usutles mitme­ tahuline ajakirjanik Maarja Merivoo-Parro. Vestlus toimus

Roman Smirnov

voodis ja lihtsalt puhkab, lülita­ des end välja argielu pisias­ jadest. ,,Ma lihtsalt olen,“ ütles ta. ,,Pärast seda võib-olla õnnes­ tub minna klaveri juurde ja mingisuguseid helisid tun­ netama ja improviseerima haka­ ta ning loodetavasti hakkab siis kooruma välja ka mingi mater­ jal, millesse ma suhtun positiiv­ selt,“ sõnas Maimets, lisades et looming pole tema jaoks eelkõige materjali tekitamine. ,,Tegelikult on väga lihtne iga­ sugust materjali tekitada, pigem on raske suhtuda armastuse ja positiivsusega oma tekitatud materjali.“ Esiettekandele tuleva ,,Kahe pala“ loomeprotsess oli Mai­ met­ sa sõnul üsna omapärane. ,,Ma tunnetasin, et mul on kir­ jutamiseks aega väga vähe, kuna lihtsalt sattus niimoodi, mistõttu ma võtsin olemasolevat materjali, millesse ma olin juba kiindunud, ja lihtsalt seadsin ümber, töötlesin, mudisin ja laiendasin.“ Riho Esko Maimetsa ,,Kaks pala“ keelpillidele (I osa ,,Mõ­ inglise keeles.

Kunstnik, kelle ema on pärist Pärnust ja isa Venemaalt, lahkus Eestist Iisraeli 1990. aastate ­algul. Tunnistab, et tema poleks lahkunud, kuid vanemad tund­ sid, et olukord on liialt ebasta­ biilne. Ka tema haridus on ka­ hepalgeline. Tema enda süda kuulub jäägitult muusikale, kuid pragmaatilise ema nõudmisel omandas ta kõigepealt inseneri­ kutse. Vanaisa oli tšellist, laulja, tantsija, tema eeskuju on ins­ pireeriv. Harrastab mitmesugust muusikat, kuid eelistab klas­ sikat. Eriti paelub teda hispaa­ nia romantiline muusika ja barokk, samuti flamenkokitarr.

Roman Smirov on muusik, kes pürgib täiuslikkuse poole.

Alati jääb tunne, et on võimalik veel paremini teha ja selles on oluline roll publikul. Tagasiside on mõjuv, suurim kunstiline saavutus tuleneb kontaktist kuu­ lajaskonnaga. Kitarri peab ta väljendusrikkaimaks instrumen­ diks, sellel on võimalik tundu­ valt paremini end publiku sü­ damesse mängida kui klaveril

Roman Smirnovi intervjueerib Maarja Merivoo-Parro.

Riho Esko Maimets

tisklus“, II osa ,,Humoresk“ kõlavad esiettekandes Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Andres Kaljuste esituses nelja­ päeval, 29. aprillil kell 7 õ (Eesti aja järgi) Mustpeade ma­ jas. Samal õhtul on kavas veel Anna-Margret Noorhani ,,5h du matin“ soolovioolale, MärtMatis Lille ,,Raudi, raudi“ oboele ja kammerorkestrile ning Tatjana Kozlova-Johannese ,,Blow Your House Down“, kontsert klaverile ja kammer­ orkestrile.

Kontserti saab kuulata Klassikaraadio vahendusel või vaadata otse veebist. Rohkem infot: eestimuusikapaevad.ee (Muusikapäevade link on ka Eesti Elu veebilehel eestielu.ca) või mõnel teisel pillil. Otsin muusikas iseennast, lõpetab ta usutluse lihtsa ja mõjuva sõnu­ miga.

Intervjuule järgnes kümme muusikapala ühelt kunagiselt Moskva kontserdilt. Valdavalt koosneski see romantilistest his­ paania helindeist, kus muusiku hing märgatavalt esile tungis ja usutlejale lausutud sõnu tõestas.

Ta ei jätnud aga lõivu maks­ mata sünnimaale. Lõunamaiste meloodiate vahele oli paiguta­ tud kaks Rene Eespere pala tsüklist „Tühi ruum“ ja lõpe­ tuseks kõlas Raimond Valgre „Saaremaa valss“.

Kuus keelt on vaikinud.

Nende kumin jääb aga kauaks kõrvu. Tänu kunstnikule ja ­vahendajaile!

EERIK PURJE

Ilmunud on fotoraamat ,,Jaan Kross ja Tallinn“ Tallinna Kirjanduskeskus avaldas möödunud aasta lõpul fotoraamatu ,,Jaan Kross ja Tallinn“, mille sissejuhatuse kirjutas Maarja Undusk.

Teos on pildi- ja üllatusrohke rännak mööda Jaan Krossi elupaiku ja olulisi kohti tema põlises kodulinnas. Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kir­ janduses. Raamat aitab möö­ dunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Fotoraamatus on kasu­ tatud rohkesti materjale arhii­ videst ja perekonna fotokogust.

Teoses avaldatud fotosid ja ar­ hiivimaterjale ilmestavad tsitaa­ did Jaan Krossi memuaaridest.

Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) Keelesõbraprogrammi ühe osana sündinud Keele­ rulett tähistas 20. aprillil esi­ mest sünnipäeva. INSA juha­ taja Irene Käosaar tuli eelmi­ sel kevadel ühel nõupidamisel pärast eriolukorra kehtesta­ mist välja ideega panna Eesti keele maja eesti keele õppijad omavahel veebis vestlema, kuna kontaktõpe ei olnud koroonapandeemia tõttu enam võimalik ja kõige rohkem tunti eesti keele tundide ära­ jäämise tõttu puudust kõne­ praktikast. Narva Eesti keele maja kolleegid Krismar Rosin ja Pille Maffucci haarasid ideest kinni ja eelmisel keva­ del viidigi Keelesõbrapro­gram­ mi raames kokku 885 keele­ huvilist.

Keelesõbraprogrammi esi­ mene hooaeg lõppes ametlikult eelmise aasta mais. Paljud vest­ luspaarid suhtlesid aga edasi, kuna keele harjutamise kõrval olid nad saanud sõpradeks, kui­ gi olid kohtunud vaid veebis.

Mõned on hiljem kohtunud ka päriselus.

Sel talvel hõigati välja uus registreerimine ja kiiresti panid end kirja 573 uut keelehuvilist.

Nüüdseks on kokku viidud taas 450 vestluspaari. Keelesõbra­ pro­ grammis on esindatud 36 eri­ neva emakeele kõnelejat.

Kõige rohkem on vene ema­ keelega inimesi, aga ka portugali, armeenia, gruusia, urdu, türgi, kurdi, tatari, ungari, saksa, prantsuse jt keelte esindajaid.

Keeleharjutajatele püüti leida teisigi kõnepraktika harjutamise võimalusi. Selleks pandi aasta tagasi Zoomis keerlema Keele­ rulett, millel on ka oma Face­ book (FB) grupp. Samuti on FB grupp mentoritele, et omavahel suhelda ja kus on nõuandeid ning kättesaadavad eelmise aas­ ta materjalid. Keelementorid ei pea olema õpetajakutsega.

Oluline on leida aeg ja soov Zoomis, FBi Messengeris või telefonis vestlemiseks, et pak­ kuda eesti keele õppijale kõne­ praktikat. Keeleruletis osaleval keeleõppijal peab olema vähe­ malt A2 keeletase.

Keeleruletil „ehitab“ vestlus­ toad üles „arhitekt“ Mari Taalmann ja vägesid juhatab „emand“ Ave Landrat.

Vesteldakse alati 20 minutit kahes vestlustoas, kus igas toas juhib vestlust vabatahtlik keele­ mentor. Teemad saadakse teada vahetult kohapeal. Kõigepealt palutakse kõigil end tutvustada ja öelda, kus keeleõppija para­

jasti asub. Seejärel vesteldakse 20 minutit etteantud teemal.

Keeleruleti sünnipäeva-koh­ tumisel Zoomis oli eelnevalt palutud osalejatel kaasa võtta ­ mõni lill. Nüüd saadigi sel tee­ mal vestelda – mis lill see on, kust osaleja selle sai, mis on tema lemmiklill jne.

Teises vestlustoas räägiti, kui mitmel keeleruletil keeleõppijad on osalenud ja tehti 12-realine ühisluuletus teemal „Keeleruleti sünnipäev“, kusjuures ette antud oli kolm sõna: eesti, keel, sõber, mis pidid luuletuses kasutatud saama. Iga osaleja püüdis teha kaks värsirida. Töötubades sündisid väga vahvad luuletu­ sed, mis ühises suures jututoas pärast ette kanti. Kohtumise lõ­ petuseks pidi iga osaleja vest­ lusnurka kirjutama, milline on tema arvates keelerulett. Osa­ lejate arvamus on ära toodud alljärgnevalt Keeleruleti FBi ­lehelt Ave Landrati postitusest: Keelerulett on nagu…

• rullbiskviit moosi ja vahukoo­ rega • õnnemäng, kus iga number toob võidu • kohtumine parimatega • väike kontsert • rullid pea peal • õhtune ergas päikesekiir • hea tuju • tärkav kevad • pääsuke • sõbraring • sorbett • lilleke, soojus, päike hingele • kohtumine järgmisel nädalal • väike perekond…ja suur ka Ise osalesin alguses Keele­ ruletil lihtsalt vestlustubades, sest vaja oli ka eesti keele kõnelejaid. Hiljem hakkasin mentorina vestlust juhtima.

Keeleruletil osalevad alati väga toredad inimesed, kes soovivad oma eesti keele oskust paranda­ da. Nendega vestlemine on pu­ has rõõm ja väga rikastav ning maailmapilti avardav kogemus, kuna osalejad on pärit väga eri­ nevatest riikidest ja kultuuriruu­ midest. Kui keegi tunneb endas soovi Keelesõbraprogrammis mentorina osaleda, siis olete ­oodatud!

Seekordse Keeleruleti sünni­ päevakohtumise võtsin minagi kokku järgnevate luuleridadega, millest siin viimane salm: Me väike, samas nii suur pere, sul keelesõber ütleb tere.

Siin iga number võidu toob, rulett on tõesti õnneloos.

Las kaua ta veel keerelda, koos temaga saab veerelda sel keelemaastikul nii vingel ning hellitada lasta hinge.

Saab selgemaks nii eesti keel Ning õnnelik on kõigi meel.

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1050 1

2

3

4

5

12

6

7

13

15

16

25

26 33

35

36 38

22

27

32

42

9

10

11

29

30

31

46

47

17

21

23 28

34 37

39

40

41

43

44

48

49

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Esimesel võimalusel (ingl.k. lüh.).

5. Poola ulme­ kirjanik.

8. Paun_____, O. Lutsu ,,Kevade“ tegevuspaik.

12. Majandussurutis.

13. Minevikuvorm sõnast ,,olema“.

14. Eesti Reservohvitseride Kogu.

15. Magus toode.

17. Kümnesendine (ingl.k.).

18. Elus olla.

19. Hästimüüv raamat (bestseller).

20. Ilmakaar.

23. Ultra Low Energy.

24. Kali.

27. Praht, rämps, rägu.

29. Se____, järv Armeenias.

32. Eesti Rahva Muuseum.

33. Ei sobi sea selga.

34. Ameerika Ühendriigid (lüh.).

35. Filmitegija Torontos.

36. _____ptor, kujur.

37. Täht kreeka tähes-

50

45

51

tikus.

38. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

40. Odavmüük (ingl.k.).

42. Õige suurusega.

44. ______da, sõjalaevastik.

48. Tel ______, Iisraeli linn.

49. Lastehoiu-asutus.

52. Vorm sõnast ,,lakk“.

53. Lennuvõimetu lind.

54. Sihvakas, nõtke.

55. Üksiklane.

56. ,,M“.

57. Kott võt tasku millegi kaasavõtmiseks.

ALLA:

1. Jõgi Vooremaal.

2. Suur ruum.

3. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

4. Tolmjas meikimisvahend.

5. Poola lennufirma.

6. Aeg sünni ja surma vahel.

7. Küsisõna.

8. Aine voolav olek.

9. Eristab sarnaseid, ühesuguseid.

10. Vanametall, ka kehvas seisus

Eestlase muusika teosest ,,1984“ inspireeritud filmis Sel nädalal esilinastub hollan­ di režissööri Gijs Besselingi film ,,1984“, kus Eesti heliloo­ ja Mihkel Keremi muusika mängib väga olulist rolli.

Nimelt sai kõik alguse Keremi loodud teosest. ,,Sellest pidi tulema tšel­ losümfoonia. Ja siis meie an­ sambli kunstiline juht arvas, et seal võiks teksti ka sees olla ja nii hakkaski see kõik arenema ja sellest tuli suur asi, mis on justkui ilma lauljata ooper ja näitlejaga tšellokontsert,“ rää­kis Kerem uudistesaatele ,,Ak­ tuaalne kaamera“.

Kuna pandeemia tõttu jäid sügiseks plaanitud kontsertring­

T

Paremale: 1. Paik, 5. Pamp, 9. Sai,

19 20

S

Ristsõna nr. 1049 LAHENDUS

14

18

24

8

I

auto.

11. Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.

16. Kurb, õnnetu (ingl.k.).

19. Hobueesel.

21. Sama, mis 55. par.

22. (Kõrvad) pea ligi.

24. Toronto Eesti Meeskoor.

25. Vorm sõnast ,,arg“.

26. Maailmajagu.

28. Talvine soe ilm.

30. Ese. 31. Võta naiseks!

33. Ühesugused kaashäälikud.

37. Eesti tuntuim maletaja (perek. nimi+esitäht).

39. Saaremaalt pärit keeleuuendaja (1880–1973).

41. Läti maatähis.

42. Põsk, palg.

43. Lai, kaugusse ulatuv.

45. _____s, magusaarmastaja.

46. Sõudmisvahendi, mõla.

47. Linn Jeemenis.

49. Kolle, tulease.

50. Lapse imetaja.

51. Summa (ingl.k.).

reisid ära, kuid lisaks muusikale olid olemas tekstid, kaasatud näitleja ja video, otsustati teha sellest kokku film. ,,Eks temaga ole siiamaani probleem, et ta ei mahu mitte kuhugi sisse, ei kuulu otseselt ühtegi žanri.

Filmiheliloojale paradiis, sest muusika tuli kõigepealt ja film pandi muusikale peale,“ kom­ menteeris Kerem.

Filmi peategelast mängib tuntud Briti näitleja Joseph Thompson. Oluline roll on ka Edward Snowdenil, keda võiks kirjeldada kui Orwelli romaani peategelase Winston Smithi tänapäevast kehastust, kes ühest küljest on aidanud jälgimisühis­ konda üles ehitada, teisalt selle vastu võitleb.

Film on voogedastusplat­ vormil onjam.tv järelevaadatav vähemalt kuu aega. (ERR/EE)

12. Arva, 13. Avar, 14. Aul, 15. Agar, 16. Lido, 17. Arm, 18. Tuus, 20.

Sebra, 22. Arbuus, 25. ETA, 26. ,,Villu (võitlused)“, 27. Saarmas, 31. IPU, 32. Kas, 33. Ape, 34. Serviis, 37.

Taksi, 39. EST, 40. Viisik, 41. Seire, 44. Tiin, 45. Ars, 46. Kari, 48. Usin, 52.

Ait, 53. Asuu, 54. Koni, 55. Mee, 56.

Siil, 57. Enne.

Alla: 1. Paa, 2. Are, 3. Iva, 4. Kartul, 5. Palus, 6. Avis, 7. Mad, 8. Prosta, 9.

Saab, 10. AURR, 11. Ilma(ütlev), 19.

Uuu, 21. Ear, 22. Avis, 23. Ripe, 24.

Blur, 25. EAS, 27. SAS, 28. Maks, 29.

(K)apsi, 30. Seik, 32. Kit, 35. Ver(i), 36. Isekas, 37. Tii(b), 38. Ainuke, 40.

Viiul, 41. Saam, 42. Erie, 43. Iste, 44.

Trui, 47. Asi, 49. Son, 50. Inn, 51. NIE.

Nädala retsept

Teeks õige ühe võileiva? Miks mitte ka wrap i!

Kaire Tensuda Võileiva valmistamine on alati ühest küljest tore ja teisest ka lihtne tegevus – kustutab kiirelt nälja, sobib mistahes söögikor­ ral ning annab ka hulgaliselt varieerimisvõimalusi. Alati ei peagi see koosnema osadest või+leib ega olema väga tradit­ siooniline.

Võileib hummusega: täisteraleib, röstitud hummus rohelisi salatilehti, rebitud tomat, viilutatud eelnevalt keedetud ja kooritud krevette keedumuna, viilutatud sibul, hakitud

Wrap majoneesiga: täistera-wrap majonees spinatilehti värske kurk, hakitud keedetud kana, lõigatud kuubi­ kuteks keedumuna, viilutatud Katta wrap majoneesiga, lisada täidised ja keerata rulli.

Naljanurk Vestlevad naised spordi­ võistlusel. ,,Kas sinu mees teeb ka sporti?“ ,,Jah, kergejõustikku.“ ,,Mis ala ta harrastab?“ ,,Kõrvalehüppeid.“

7

KARLA KALENDRISABA

Käputäis karvakõnelust No ma oleks võind ennast ka natuke viisakamalt väljenda­ da, panna pääliskirjaks „jupike juustejuttu“. Aga ega man’d ikke miski hintelikent ei ole ja praega peris kindlaste seda­ moodu välja ei näe kah. Juba pool aastat pole saand juuk­ suri juurde ega koputand Karva-Mari kambriuksele. Peeglit peidan juba pikemat aega ja ennast kargu najal püsti ajada kah enam ästi ei julge. Puhtast irmust, et äkki kuklakarvad jäävad karguotsa alla ja siis on tisaaster karanteeritud.

Imelikul ajal elame ikke küll. Minule on kõik ära keelatud. Ei ma tohi kodust sammugi eemale minna. Nigu ust paotad, on kardavoi kaelas. No ega must polegi enam kuskil käijat, aga see teadmine, et ei tohi, vat mõjub ingele.

Aga see keskelt kulund vaip, mis minu pealage katab, see võib teha mis ta tahab. Kroonu seaduses nisukest parakrah­ vi ei ole, mis keelaks koroona ajaks juustel kasvamise. Nii vähe, kui mul neid udemeid on ja needki veel allid – muut­ kui kasvavad omasoodu ja teha pole miskit. Ükspäe otsisin passi teiste tähtsate paprite ulgast välja, et kaen õige perra, kas mu nimi on ikke Karla vai olen oopis Eesav.

Kata, kurivaim, kah võttis kätte ja otsustas vaimukaks akata. Vahtis mulle tükk aega otsa, siis kostis, et kui Tarvini teoorjat uskuda, siis sinu isa pidi üliinime olema. Ma ei saand esimese jutiga arugi, millest ta kõneleb. Minu isa oli muidugi minust üle, sel ajal olid kõik isad üle, lapsed ei tohtind neile vasta aukuda nigu praega. Kes see Tarvin oli ja mis teoorjus tal kaelas oli, seda ma kah ei tead, vabadu­ ses kasvand inime nigu ma olen. No tema siis köhatas ääle puhtaks, tegi tähtsa näo ette ja seletas, et Tarvin old tea­ dusemees, kes arvanud, et inime on ahvist arenend. Ja et minu isa pidi olema arenemisega nii kaugele jõud, et mina akkan ahviks tagasi arenema.

No siis ma sain aru küll ja kohe kihvatas kah. Ah et mina akaku veel vanast peast puu otsa ronimist arjutama, kui maa pealgi raske koperdada. Uurisin Katat ennast. No ega tema karvastiku jaoks kah kasvukeeldu olemas ole ja tema vaip on minu omast ulga tihedam. Keerab teised kuk­ la taha krunni küll, aga see krunn on juba poole suurem kui ta pea. Otsisin peegli välja, nühkisin vasta püksitagumikku puhaks ja torkasin talle nina alla, et „Pite, frau Katariina!“ Mõikas, kassatead! Kata pold selleks ette valmistet, et vanamehel võib olla ahvi välimus, aga inimese vigurid se­ hes. Pööras esmalt pahaselt pea ära, aga siis sai oma uu­ morimeele tegasi. Seisime kahekeste kõrvuti, vahtisime peeglisse ja akkasime korraga naerma. Katal tuli meelde vana rahvatarkus: mis must, see magus; mis karvane, see kallis!

Mina jäin mõtlema, et kui see kallis tollaritesse ümber arvestada, siis pole vist loteriil võita vajagi.

KARGU (JA KARVA) KARLA

Alutagusel kasvavad haruldased kääbusja korbakuusk Alutaguse metsadest on loo­ dushuviline Olev Nõmme leid­ nud hariliku kuuse harul­ dased teisendid: kääbus- ja korbakuuse, neist viimane on Eestis ainus teadaolev.

Alutaguse metsas kasvav kääbuskuusk on hariliku kuuse lühiokkaline teisend. Vanust on puul hinnanguliselt 40 aastat, kuid pikkust tavapärase paa­ rikümne meetri asemel vaid 75 sentimeetrit. Tillukese kuuse asukohta hoitakse saladuses.

Alutaguse metsade üheks tõmbenumbriks huvilistele loo­

detakse muuta Pootsiku-Tõr­ vamäel Väleda-Tõrvamäe tee lähistel kasvav poolesaja-aas­ tane korbakuusk, mille koor eri­ neb tavalise kuuse omast silma­ nähtavalt. Metsateadlane Vello Keppart kirjeldas eelmise aasta lõpus korbakuuske portaalis looduskalender.ee: kuuse kõrgus on 18,5 meetrit, tüve rinnaslä­ bimõõt 27 sentimeetrit ja kor­ balõhede sügavus 30 millimeet­ rit.

Geneetiliste muunduste tõttu teistest kuuskedest erinevad Alutaguse kääbus- ja korba­ kuusk paiknevad riigimaal.

Looduskaitsjad on alustanud nende kaitse alla võtmise prot­ sessi. (ERR/EE)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Nr. 16

Calling all artists: send in your artwork for EKKT’s Kalevipoeg Art Contest Vincent Teetsov English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Hungary: from fighting autocracy to embracing autocrats It might be rank hyperbole, but the current Hungarian government seems to be replacing its former fight for human rights and freedoms with quenching a thirst for economic success. It just has formerly blocked the Euro­ pean Union’s official state­ ment criticizing the repression of the democratic opposition in Hong Kong.

Observers suggest this was expected, since Orban is forced to grovel in front of Bejing in expectations of a hugely disad­ vantageous loan from China to build the Shanghai’s Fudan University campus in Budapest.

The enormous cost of this cam­ pus will outstrip the total that the government spends on all of Hungary’s universities each year.

Fudan University is said to have links to Chinese security agencies. It has even established a school for spies in its program.

We remember that American Central European University was forced to leave Hungary.

With Fudan University being its replacement, one can easily identify a major political shift in the government.

Hungary’s agreement to join in applying sanctions against China one month earlier to protest Beijing’s crimes in ­ Xingjiang province against the Uyghur minority, according to Budapest, was done un­willingly.

It was immediately followed by the friendly hosting of China’s de­fense minister. The Hungarian foreign minister has since denounced the sanctions as ­ “point­less, self-aggrandizing and harmful”.

Transatlantic alliance critics of Orban have previously not only shown their dismay but have also wondered about the true political alignment of Hungary. Observers explain this servility towards China to be Hungary’s reliance on massive Chinese investments. The EL’s failure in unanimously con­ firming an important position severely weakens its ability to influence human rights practices.

It also handicaps the EL’s ­bargaining power with Beijing.

The Western world grieved when the Soviets crushed Hungary’s anti-communist revo­ lution in 1956. The same year all of the world cheered when

the Hungarian water polo team beat the Soviets at the Olym­ pics. The violent intensity of the game was marked by blood in the pool.

Now the actions of the current Hungarian government ­ leave many disappointed and bewildered. Since Viktor Or­ban’s and his Fidesz party’s re-election in 2019, the Hungarian govern­ ment has seriously made critics doubtful of the sincerity of the democratic principles he pro­ claims and his credence as a reliable partner in Western ­ defense. (Just one recent ­ ­example: Budapest, rather than handing Russian arms traffick­ ers to a NATO ally to be extra­ dited to the US, allowed them to return to Russia.)

Orban has been the most insistent voice in demanding ­ anti-Russian sanctions be with­ drawn. During a period when the European Union has been resolute in confronting Russia’s aggression against Ukraine, Putin has made numerous visits to Budapest which have been hosted warmly by Orban.

Against a background of several NATO allies getting ­ tough with Russian intelligence, Orban seems to be quite at ease with possible agents of in­ fluence getting a free hand in Hungary. Just recently the Czech Republic ousted 18 Russian diplomats who had been identified as either GRU or SVR officers. The Czech government claimed receiving irrefutable proof that these indi­ viduals had been involved in a 2014 explosion of a military munitions warehouse. Then Poland demanded three Russian diplomats to leave. This was followed by Washington ex­ ­ pelling ten more for interfering in US elections.

Western intelligence agencies have serious concerns that Hungary is Moscow’s forward operating base for targeting NATO and the EU. It’s said that the country is used as the main jump-off for influence peddling within the Western alliance.

Hungary has been an advo­ cate for nearly all Russian ener­ gy projects, including nuclear.

Hungary’s initial opposition to Nord Stream 2, connecting Russia with Germany through the Baltic Sea, has dissipated.

Hungary is actively blocking

Whether you’re a professional or you haven’t picked up a paintbrush in 40 years, EKKT (the Society of Esto­nian Artists in Toronto) is inviting you to submit your art for the 2021 Kalevipoeg Art Contest, with prizes and other exciting prospects in store for the win­ ners of the competition.

Here are a few things to keep in mind: The artwork has to be made this year. It can be of any size or medium. It should be photo­ graphed or scanned and sent in JPG or PDF file formats to ­ekktartists@gmail.com. Your submission email should also include a short biography about you and a photograph of your­ self. You can send as many sub­ missions as you wish, but bear in mind that the deadline is midnight on June 24th.

Finally, the artwork needs to relate to Friedrich Reinhold Kreutzwald’s epic poem Kalevi­ poeg (“Kalev’s Son”). As EKKT’s board member Jaak Järve explains, this is a story for which “everybody has their own takeaway.”

On one hand it’s a story that chronicles the life of a hero, someone who tries to lead their community for the greater good. In this sense, Järve sees similarities to the superheroes of the Marvel comic universe, an additional reason why we could still relate to the story in a modern context. It’s a tale of good versus evil, which defines both sides.

At the same time, there are several parts of the epic poem that portray Kalevipoeg, the main character, in a negative light. Kalevipoeg is angry, out of control, and violent. But then again, he feels deep remorse for his actions, and is dealt punish­ ment of sorts.

The story is grisly in an ex­ aggerated way. Järve insists that

Ukraine’s Euro-Atlantic integra­ tion. Claiming that membership in the EU and NATO was “un­ realistic”, Orban predicted that Russia might regain its in­ fluence over Ukraine so that sanctions against Russia are worthless. In general, the Orban government, along with other ultra-national, Moscow friendly parties, is helping to debilitate the EU. A weakened EU would give Moscow a strong upper hand in bilateral relations with individual countries.

Putin was probably delighted just recently, when Orban’s Fidesz party members left the European Parliament centre­right caucus, the European People’s Party. The EPP had

Jaak Järve’s painting of Kalevipoeg, 1992.

through the events of the story, Kreutzwald shows that “Every population has their good and bad.” In this way, Järve likens Kalevipoeg to epic poems going back thousands of years, from Homer’s Illiad and the Mahab­ harata by Krishna Dvaipāyana, through to Beowulf and King Arthur.

Speaking about the way Linda, Kalevipoeg’s mother, mourns the loss of her husband in the story, Järve says, “There’s so much emotion there. It ties into the suffering that the Estonian people have had to go through over the cen­ turies. It brings out the flavour of what being Estonian is.”

Indeed, part of what defines an epic poem is the way it allego­ rizes the history and ethos of a nation.

If someone is looking to read the fuller story before creating their work, Järve sells some Kalevipoeg books from his website Toronto Estonian Virtual Art Gallery (tevag.ca/ shop).

The art contest itself took shape after Järve was asked by the board of Jõekääru Estonian Children’s Camp to deliver a presentation to the camp atten­

e­ xpressed concerns about human rights violations in Hungary.

Orban is seen by critics as methodically nudging Hungary into a one-party state and slowly abandoning democratic prin­ ciples. This transformation started before Trump heralded jingoistic populism. Orban is seemingly setting the stage for autocratic rule – the authori­ tarianism for which Hungarians lost their lives in 1956 and which they resolutely left behind in 1991.

Today the major confronta­ tion is no longer between ­communism and capitalism, but between authoritarianism and ­ democracy. Has Viktor Orban truly made his choice?

LAAS LEIVAT

dees about Kalevipoeg. Being the creative person he is, he wanted to present the narrative in “an interactive, theatrical per­ formance.” He managed to fit the content of the 20-part epic poem into a 45 minute perfor­ mance. “There was not a kid left out, who didn’t have a role!” he laughs merrily. The actors and audience both had a great time.

And he didn’t want it to end there. After last year’s EKKT gallery show at Todmorden Mills Heritage Site, the organi­ zation’s leadership was thinking about future projects. Järve wanted to build on what was done before. When he saw that the Estonian Foundation of Canada had put together a writ­ ing contest, the idea of a con­ test with Kalevipoeg as a theme came to be. Järve thought, “What other theme has such a connection with the global Estonian world? Why don’t we create a worldwide art contest to re-introduce the Kalevipoeg epic to the younger generation...

We’re trying to bring an interest back to our Estonian roots through this contest, with the purpose being to create interac­ tion.” To this end, EKKT has also announced that they are planning an art workshop in late summer with the Kalevi­ poeg theme.

Artistically, EKKT is eager for artists to reinterpret the story in their own way. Järve ­ continued, “Each artist brings their own creativity and their own interpretation to this story.

We’re not looking for some­ body who’s going to redo what somebody made years ago, but somebody who’s going to add their interpretation and today’s knowledge and understanding of the world. This is an open canvas to everybody. Have fun with this.” The story can be depicted not only through its ­ characters but the places where action happens, and the action itself.

An EKKT committee will (Continued on page 9)

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

9

A revitalized role for the Estonian Central Council in Canada This, the second in a series of articles profiling the Estonian Central Council in Canada (EKN) and Estonian Canadian communities provides a summary of key initiatives from the past five years as well as upcoming events.

A proud history EKN was founded in 1951, as Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu (RVN). By 1973, it had evolved to become the elected national Estonian Canadian organization and was renamed Estonian Central Council in Canada. Increas­ ingly, EKN focused on develop­ ing relations with federal, pro­ vincial and municipal levels of government, and all Canadian political parties, to further its goal of restoring Estonia’s inde­ pendence, while promoting the needs of the community. EKN is recognized by all three levels of government as the voice of Estonian Canadians and conti­ nues to lobby and advocate for the community. EKN is a mem­ ber of the Baltic Federation of Canada and Central and Eastern European Council of Canada, and collaborates with the Estonian Embassy in Ottawa, as well as the Latvian and Lithuanian ambassadors on ­issues of common interest.

Revitalization and renewal Over the past five years, EKN has made significant con­ tributions to building greater understanding of our commu­ nity and its history in Canada.

Major events, such as the 2019, Black Ribbon Day conference, at which Deputy Prime Minister Chrystia Freeland, Bob Rae, and Garry Kasparov spoke, were covered widely in Canadian media. Other events, such as the June Deportation Commemo­ ration and Candle Lighting event in 2018 at Toronto’s Nathan Phillips Square, were ­ attended by over 500 commu­ nity members and covered in local media.

EKN has also supported major Canadian policy initia­ ­ tives, including the development and passage of Magnitsky ­human rights legislation, which was led in Canada by former EKN president, Marcus Kolga.

This historic legislation allows for the Canadian government to place sanctions on Russian, Chinese and other foreign officials who engage in mass ­ human rights abuses and cor­ ruption. EKN has also supported and led efforts to combat Russian government informa­ tion warfare targeting our his­ ­ tory and community. By ­promoting intolerance and hate towards the Baltic communities, the Russian government and its proxies in Canada seek to dele­ gitimize our status as Cana­ dians, and as refugees who fled

Soviet terror.

A priority goal for EKN has been a review of the organiza­ tion’s overall national status. A compliance committee was formed to bring the organiza­ tion up to date with Canadian federal requirements. As a re­ sult, EKN is now a federally registered not-for-profit organi­ zation. The committee reviewed and worked with all of EKN’s historic by-laws and policies to develop federally compliant by-laws. In addition, a policy ­ and procedures sub-committee was formed to begin updating all internal operating docu­ ments. EKN has maintained its guiding principles throughout the process.

Historically, EKN has sup­ ported and acted as an inter­ mediary for other Estonian Canadian organizations with the different levels of government.

EKN recently spent nearly a year lobbying provincial and municipal governments to achieve property tax status for Jõekääru, Estonian children’s summer camp, ultimately sav­ ing the camp upwards of hun­ dreds of thousands in future tax savings and helping secure the future of the camp for genera­ tions to come.

In this new Covid era of vir­ tual meetings, EKN has contin­ ued to hold monthly executive meetings, biannual general meetings and this past fall orga­ nized the first in a series of in­ formation forums for Estonian Canadian organization represen­ tatives. The first virtual con­ ference brought together partici­ pants from Victoria, Vancouver, Alberta, Saskatchewan, northern Ontario, Hamilton, Burlington, St. Catherines, Ottawa and Montreal.

Increased collaboration and communication EKN will continue to pro­ vide information sessions and organize virtual conferences on topics of interest to our commu­ nities. The next session, a vir­ tual Estonian foreign policy forum, will be held on ­ Saturday, April 24th at 12 noon EDT. Secretary-General of Estonian Ministry of Foreign Affairs, Jonatan Vseviov will provide an overview of current important foreign policy issues.

A panel moderated by Professor Andres Kasekamp will discuss how Estonians around the world can participate in advocacy ef­ forts to advance Estonia’s inter­ ests abroad. This is a joint Estonian World Council, Global Estonian NGO and Worldwide Estonian Youth Network event.

Donor profile: Liisa & John Käärid Liisa and John Käärid are among the most recent Viru Vanemad donors to the Esto­ nian Arts Centre, the charity associated with KESKUS In­ ­ ternational Estonian Centre.

KESKUS will open in its doors in 2022 in the heart of Toronto, to celebrate and showcase Estonia innovation and culture.

Liisa, a corporate/commercial lawyer, has a particular reason for doing so. Despite a busy professional life, Liisa joined the EAC board and was recently elected to be the EAC Board Chair. Liisa comments “the more I become involved with this inspiring project, the more I want to be involved and con­ tribute to seeing this vision ­realized. It is so very necessary for our community to have a state-of-the-art building that ­reflects who we are today – and opens new possibilities into the future.”

John, a software professional, echoes Liisa’s sentiments, say­ ing that “KESKUS will be a key international driver for all things Estonian. The business accelerator alone reflects Esto­ nia’s digital success story and

Pre-registration: https:// us02web.­zoom.us/meeting/reg­ ister/tZUtc-CsrDIpEtFvjX9­AlN oOitkGOrmS2WkF?fbclid=IwA R 3rW Yl Mhvk1qm­ 2RiTi7IcksM­InFWwTSXB2eW 5nKRrbbssWpvxyTavFULUo The next Estonian Canadian organization virtual conference will be held on Saturday, May 8th at 11:00 a.m. EDT and in­ cludes an update on “Üleilmse eestluse programm” from Estonian Ministry of Foreign Affairs advisor Keit Speigel, and a presentation by Estonian Integration Foundation on how to access and post diaspora community events on the globalestonian.com website.

Former prime minister and cur­ rent speaker of Estonian parlia­ ment, Jüri Ratas has asked to speak and will participate at this event.

Upcoming events include the commemoration of June depor­

e­veryone to sign up for the newsletter at the estoniancentre. ca homepage, it’s the best way to stay in touch with project progress!”

Get involved and help support our future will generate great scope for investment, commerce and ex­ ­ change of know-how within North America and with Esto­nia.

I’m very excited by what I see as the potential for the accelera­ tor and we are delighted to con­ tribute as best we can to the successs of KESKUS.” Liisa and John have five children, Juhan, Kiira, Kaija, Mari and Andrus, one of whom was born in Estonia and all of whom consider their Estonian heritage to be fundamental to their identity. Liisa notes “KESKUS means a sustainable and relevant way for our children, and someday their ­ children, to remain connected with all things Estonian. They are all in university and they look forward to celebrating social, cultural and life events ­ at KESKUS. What a remarkable building we will have for all Estonians outside of Estonia to call their own!”

Liisa adds: “I encourage

tations, Black Ribbon Day, and a Baltic Federation of Canada joint celebration of the 30th anniversary of reindependence, ­ featuring leaders from Estonia, Latvia and Lithuania.

Going forward, a priority goal is increased cooperation and communication between Estonian Canadian communities and organizations on topics of mutual interest. To facilitate this, community representatives from across the country will be invited to participate as dele­ gates at future EKN general meetings.

EKN looks forward to work­ ing together with all Estonian Canadian communities and to the resumption of in person events across the country. Stay safe!

The next articles in this series will spotlight Estonian ­ communities across Canada.

REET MARTEN SEHR EKN Vice President

Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian commu­ nity? Please join our growing list of capital campaign donors!

The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. The launch of the Kungla Rahvas campaign is scheduled for June 1-4, 2021.

To make a donation, please contact donations@estoniancen­ tre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations are eligible for a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website for regular updates • Sign up for our monthly email newsletter • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

Calling all artists…

(Continued from page 8)

judge the competition and choose an adult first place winner, with a prize of 500 ­ Canadian dollars and a one year membership to EKKT. The un­ der-18 first place winner will receive 100 dollars. There’s also a plan to print the winning ­designs on t-shirts, with a copy­ right agreement signed between the artist and EKKT. If enough submissions are received, EKKT will host a virtual gallery show, exhibiting all of the contest submissions.

In addition, EKKT encourag­ es all Estonian schools globally to get their students involved, for a contest that they believe is a great hands-on activity to take part in before the summer break. Truly, no matter where you’re at as an artist, this is something you’ll want to try.

10

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Nr. 16

Kid’s Corner: Make your own papier-mâché lynx mask Vincent Teetsov The Eurasian lynx (ilves in Estonian) is a cat that has “... lived on Estonian lands since after the Ice Age” as Estonia’s State Forest Management Centre (RMK) writes. Lynxes are carnivorous predators that eat deer, hares, birds, and rodents. As a result, they’re an important part of maintaining the equilibrium of wildlife in Estonia.

As an homage to these majes­ tic creatures, here’s an easy “crafternoon” mask-mak­ ing activity for families to do together.

Before starting this craft, gather together the following supplies: • a thin, medium-sized piece of cardboard (e.g. an old frozen pizza box) • a pencil or pen • scissors • a craft knife • tape (optional) • a measuring cup • non-toxic white glue (e.g.

Elmer’s School Glue) • a container for mixing glue and water • a paintbrush for the glue • some sheets of newspaper • regular brown craft paper • a paintbrush for painting • acrylic paint (get tubes or mix your own light brown, black, white, grey, and pink) • a wooden dowel (optional) • some hot glue (optional) 1) Draw the outline: Firstly, take the thin cardboard and hold it up to make sure that it will cover your face fully.

Using a pencil or pen, mark out the circumference of your face on the cardboard. Draw out where your eyes will be and cut the holes out with a craft knife.

With this shape drawn out, add a one inch buffer space around the sides and bottom of

the drawn-out shape. This extra space is for when the sides of the mask are bent backwards.

Using a picture of a lynx’s face as a reference, draw the triangu­ lar ear shapes on top of the head and add a half inch buffer for each side of both ears so it can also be bent into shape.

2) Cut out the shape: Cut around the outline, including the buffer space of the mask, with a pair of scissors. Cut small slits in the points where the buffer space meets the ears on either side of the face out­ line, and also two equidistant slits at the bottom points of the face shape, so that the card­ board can bend backwards.

3) Bend the cardboard into shape: Bend back the buffer space you marked and cut so that the mask shape becomes three dimensional. For each ear, carefully fold the ears back into themselves to create a concave shape. You can use tape to make the folds stay in place. To add more dimension to the face, pinch and fold back the card­ board in the middle to create the pronounced nose shape of the lynx.

4) Preparing the newspaper: Take the paper and tear it into squares or long strips, so that it will cover the surface of the mask. Set aside enough of these pieces to cover the mask in its entirety two times.

5) Make the glue solution: This is what you’ll use to stick the paper to the cardboard, thus building up texture for the mask. Note: from here on out, you’ll want to lay out newspaper so that you don’t splatter your kitchen table with glue.

For two masks worth of glue solution, combine one quarter cup of water and roughly the same amount of glue. With one

Feds to shell out $4M more on Victims of Communism memorial Joanne Chianello, CBC News, April 2021 The price tag for the Memorial to the Victims of Communism in Ottawa has more than doubled, leading the federal government to shell out an additional $4 mil­ lion this year, according to Monday’s federal budget.

A completed lynx mask.

of your paintbrushes, mix the glue and water fully together in a container. It shouldn’t be too runny and it shouldn’t be gloopy, either.

6) Coating the newspaper pieces: Lay out the torn news­ paper pieces and using the brush you mixed the glue solu­ tion with, coat both sides of each piece and place it on the cardboard mask shape one at a time. Cover the whole mask.

7) Put on another layer: With the first layer of newspaper applied, repeat step six again.

Before you start the second layer, though, scrunch up two more pieces of newspaper in the shape of the eyebrow ridge and boxy nose of the lynx. Adding the second layer on top of this will make it attach more se­ ­ curely.

8) The painting layer: Ok, so there’s one last layer to put on the mask. This time, instead of newspaper you’ll use craft paper, which will be a better surface to paint on. Rip the craft paper into pieces and

Photo: Vincent Teetsov

brush it with the solution before placing it on the mask.

9) Let it dry: Allow the mask to dry for a full 24 hours.

Check on all of the places you bent the cardboard of the mask so that it dries in a shape that fits over your face. You can accelerate the drying process by blowing warm air from a hair dryer onto the mask. When it’s ready, you won’t feel any dampness or coolness on the eyebrows and nose of the mask, where most of the glue is con­ centrated.

The memorial was originally to be built next to the Supreme Court of Canada, but the loca­ tion and scale of the project were changed after widespread criticism. The final design was approved in 2017, and the ­monument was supposed to be finished the following year.

With the mask complete, you can display it on a shelf or hold it up to your face and skulk through the forest like a lynx!

l­ocated near the Supreme Court of Canada before being moved across Wellington Street amid controversy.

Finance department experts, speaking on background during the budget lockup, told CBC that higher construction pricing, coupled with a requirement that 10) Decorate it: Using a re­ ­ the park remain open to pedes­ ference photo and the light trians, led to the additional $4 brown, black, white, and grey million in costs. acrylic paint, you can customize The winning design for the the markings on the lynx’s face. Memorial to the Victims of Add a bit of pink for the nose. Communism was created by If you have a wooden dowel Toronto architect and artist Paul and a hot glue gun, you can Raff. Its scale was drastically attach a handle to the mask and reduced from the original, hold it up to your face. which was supposed to be

Language Lounge: “Küsija suu pihta ei lööda”

a­nswering will expand one’s mind.

a question is doing someone a disservice. Questions like “how was your day?” or “how are you feeling?” can prove that you care about someone, rather than leaving them to feel alone and despondent. Asking about something personal, provided the answers are handled by a trustworthy recipient, can build honest, happy relationships.

Questions are therapeutic. If something is bothering us, open-ended questions can bring out solutions and truths that are locked away in our memories, where we least expect to find them.

Not making an allowance for questions has implications on professional communication, too, including what is printed in newspapers, magazines, books, what’s published on the inter­ net, and what’s recorded on video. In places where press ­ freedom is restricted and prodding at an issue can get ­ you punished, injustices and corruption are free to take

When it comes to education, applying the Socratic method of learning through asking ques­ tions is an x-ray for our opinions and ideas. You ask one ques­ tion, ask a question of that question, develop an answer, and then question that answer in turn. This makes us sure of our facts and beliefs. If we be­ lieve something to be true, then we should be confident in why we have come to that conclu­ sion.

Vincent Teetsov Asking questions is what pro­ pels our mental and emotional growth from birth to death.

Kids ask so many questions every day, especially from their older family members.

And then] they wait expec­ tantly for answers in return.

Hopefully, that curiosity doesn’t shudder to a stop when we age, because asking questions keeps a person informed and able to live with intention. When Estonians say “Küsija suu pihta ei lööda” (“Don’t hit the mouth of someone asking”), they are standing by the innate need to inquire and understand.

This old saying reflects so many different personal social situations where asking a ques­ tion could create turbulence, but we ask anyway. Sure, there are times when we don’t want to ask questions; where it would be nosy and impolite. But then there are times when not asking

place, because the public simply won’t know about it. ­ Getting to that place doesn’t happen overnight, though. It starts with how inquiry is re­ ceived for less grievous matters.

When people “walk on egg­ shells” and avoid disagreement, they become distanced.

Distance causes further misun­ derstanding, conflict, and im­ balance. In the spirit of this old Estonian saying, by shutting down questions, and debate by extension, we risk dividing ­people to the point where they are “hitting” each other for everything they say to one ­ ­another.

It’s a kind of responsibility then, for every person to be open-minded enough to consi­ der other people’s perspectives and opinions. We don’t have to agree with them, but the conversation should be there. ­ Likewise, we can expect some questions to prompt anger or discomfort. Yet, being both in a position of questioning and

The public installation in the Garden of the Provinces and Territories on Wellington Street once had a final budget of about $3.5 million, with the federal government paying $2 million and Tribute to Liberty, the private group spearheading the project, contributing the other $1.5 million.

Kes? Mis? Millal? Kus? Miks? Kuidas? Who, what, when, where, why, and how. I find this vanasõna prompting me to scrutinize everything.

Call me an overthinker, but asking questions about my ­ thoughts and actions seems like a sound way to know this world better, avoid past mistakes, and achieve goals in the future.

For all that questions stir up, good and bad, they are a neces­ sary force of growth; and we should always be growing.

Photo: Simone Secci from unsplash.com

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest was a fun challenge to write a fiction or non-fiction piece with a ­connection to the Estonian-Canadian experience. It was a great way to celebrate our unique community. A panel of judges selected winners in 3 age categories – which will all be printed here in Eesti Elu and can be viewed on the EFC website at https://www.estonianfoundation.ca/en/efc-short-story-contest

Adult 1st place “Like Always” by Elmar Maripuu Elmar Maripuu has lived in the UK, Toronto, New York and Estonia. While working as a computer programmer and translator, he has used his written numerous plays which have been performed in North America, such as Sündmused sureval planeedil (Events on a Dying Planet), Palagan (Gaff), SuperEsto, EstoMacho, focussed on an Estonian-heritage audience, as well as Dos Grandes, Forever, and Moving On (performed at Toronto Fringe Festival 2019).

Like Always

by Elmar Maripuu

Katrina was worried about Christmas. She had never been worried about Christmas before.

Christmas was not something you worried about. But with less than a week to go, there were clear signs that all was not well.

It was Friday night and Dad had taken her and Astrid to the video store, like always, while Mom made dinner, like always.

But Dad had not watched the video with them. “Dad has to work,” said Mom. She was worried about him and that made Katrina worried too.

When Katrina and Astrid went down to Tamma’s to say goodnight, Katrina could tell that Tamma was also worried. “Are you OK, Tamma?” she asked.

“Of course I am OK,” snapped Tamma. “Doctors don’t know what they’re talking about.” Then she asked, “Do you remember the song?”

The girls remembered and they sang the song that Tamma taught them so they could sing it to Vanna when she came for Christmas.

Sauna taga, tiigi ääres mängis Miku Manniga …

Dad was sitting in front of his computer, staring at the screen without hope.

“Goodnight,” said the girls.

“Goodnight,” said Dad. “Are you OK?” “There’s a bit of a problem I have to fix for work.”

“Will you be able to fix it?”

“Of course I will.”

Dad attempted a smile and Astrid went off to brush her teeth.

Dad beckoned to Katrina and whispered to her, “Do you think Astrid will mind very much if she doesn’t get a Transmetal Megatron Dragon Transformer for Christmas?”

“I don’t know,” said Katrina.

But she did know. And so did Dad. So lying in bed that night, Katrina was worried. She wondered if maybe she should pray to God to make sure that Astrid got her Transmetal Megatron Dragon Transformer. (And perhaps mention Katrina’s Harley Davidson Barbie in passing.) Their friend Allie prayed to God and went over her entire Christmas list with Him. But Katrina was fairly cer-

tain that it would be inappropriate. (Besides, she wasn’t entirely sure about God.) She recalled the time that Fraser said there’s no such thing as God. That made Allie cry, so Astrid yelled at him that of course there was a God (even though she and Katrina were not entirely sure). But then Fraser said there was no such thing as Santa Claus either. That upset Katrina, so Astrid got really mad and Fraser had to run away.

Astrid said, “He doesn’t know we heard the reindeer.”

They could have told Fraser about the reindeer but there was too much to explain.

They would have to start with how, when you were Estonian, you had Christmas twice. You had Canadian Christmas on Christmas Day with presents when you woke up. But they were only little presents – socks and such. Maybe stickers. You got your real presents when you had Estonian Christmas on Christmas Eve. And then they would have to explain how last year they had Estonian Christmas at Andres’ house. They were playing Pokemon Stadium in the basement when Andres’ mom called down and said she could hear sleigh-bells. As the three of them went racing upstairs they heard a tremendous clattering of hooves above them. Then Dad and Onu Toomas came running down the stairs shouting that they could hear reindeer on the roof.

They lost precious time because Mom made them put on their boots and coats and hats and scarves and gloves before they rushed out. They went all the way to the end of the street looking up at the sky but the reindeer were gone. Then Mom said, “I wonder if Santa brought any presents.”

They raced back down the street to Andres’ house where Dad and Onu Toomas were standing outside, looking up at the roof, checking for damage.

They lost more precious time because Mom made them take off their boots and coats and hats and scarves and gloves and hang them up on hooks. They charged into the living room and … yes! Yes! There were the presents, all piled up around the tree. So how did they get there, huh? Katrina would have liked to see Fraser try and talk his way out of that one.

••• The next morning Dad was sitting at his computer again. Mom was in the bedroom with the door shut, making phone calls. When she came out, she was excited. She whispered to Dad, “Newmarket.

Toys R Us. They’re holding it for us till five. If I leave now I can be back in time to …”

Dad said, “I’ll go.”

“But you need to figure out …”

“I’ll go.”

••• Mom brings a glass of milk and a plate with three cookies and puts them on the marble table.

Astrid brings a bowl with six carrots.

They put on their boots and coats and hats and scarves and gloves. Dad comes downstairs holding his cell phone. Mom looks up. Dad smiles and says, “He was just calling to say thank you and Merry Christmas.”

“It’s fixed?”

“It’s fixed.”

Dad looks at Tamma and worries whether the walk will be too much for her. “Kas sa oled kindel, et sa jäksad jalutada terve tee?”

Tamma snorts, “Muidugi jäksan!”

Andres has moved to Winnipeg with his mom and dad.

So for this Estonian Christmas it’s just Katrina and Astrid, Mom and Dad, and Tamma and Vanna.

They walk to the kirik. There is fresh snow on the ground. It snowed on the day before Christmas Eve, like always. It is a clear, crisp night. Mom and Astrid walk in front, Katrina walks behind, holding hands with Tamma and Vanna. They all sing together: Sauna taga, tiigi ääres mängis Miku Manniga …

They reach the kirik and open the metal gate into the garden.

The stones with names on them are in rows along the garden wall.

Mom puts a candle in front of the stone for her dad and her dad’s mom. Then she puts a candle in front of the stone for Vanna’s mom and dad. There is no wind tonight, so lighting the candles is easy. Vanna takes Christmas branches out of her bag and Mom puts them in the metal holders next to the stones. They stand and watch the candles burn.

Mom and Vanna and Tamma are remembering. Katrina and Astrid try to remember too. They remember how Vanna’s dad was a lawyer. Sometimes the farmers

11

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Erik Sadul Erik Sadul is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the Martin & Heljo Mäeks Fund. Erik is currently a fourth-year biomedical engineering student studying at Ryerson University. His ultimate goal is to design medical devices and prosthetics for use in hospitals.

Growing up, he was exposed to the Estonian language and traditions by his father and grandmother, and has been involved in the Estonian Cana­dian community from Kindergarten to graduation from Estonian school, and as long-time member of scouts.

On being Estonian The opportunities I have had to become involved in the Estonian community have made me who I am today. I am honoured to have been involved with such a tight-knit ­ commu­nity, and it has provided me with invaluable experi­ ences, friends, challenges, and support. I had the chance to attend the 2015 Song Festival in Estonia and it was an unfor­ gettable ­experience that showed me firsthand the resilience and unity of Estonians. The Estonian community in Canada is an amazing way to meet other Estonians; I am proud to be Estonian and I will help preserve the Canadian Estonian community for future generations.

On the role of EFC The Estonian Foundation of Canada is a cornerstone of the Estonian community in Canada. Their funding provides a great amount of support for various projects and initiatives across the country and helps everyone in the community re­ main connected to each other and their heritage. Overall, the EFC faci­litates the existence of many Estonian programs and events that take place in Canada, and allows our heritage, culture, and traditions to be preserved.

••• Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­ dation of Canada has granted 150 scholarships to Canadian-Estonian students since 2003.

Scholarship details and app­lications available at www.estonianfoundation.ca/en/efc-scholarships or by contacting the EFC office at 416-465-5600 or info@estonianfoundation.ca Scholarship application deadline: June 1, 2021

paid him with chickens or eggs or a sack of potatoes. But he also played the clarinet and sometimes he would play in the theatre when they were putting on an operetta.

It was lucky because when the Russians came they asked him what he did for a living. If he had said he was a lawyer, they would have taken him away. But he told them he was a musician and that was all right. Maybe Vanna and Tamma will tell more stories tonight for the girls to remember.

Katrina and Astrid are cold now. Dad arrives with the minivan and they all climb in. “Any sign of Santa?” asks Mom. “I thought I heard sleigh bells just as I was leaving,” says Dad. “Did you hear hooves?” asks Astrid.

“I heard something,” says Dad. The boots and coats and hats and scarves and gloves have to be taken off. And they have to be hung up on hooks. Then into the living room and … yes! Yes! Presents, all piled up around the tree.

On the marble table there is a glass with a few drops of milk, a plate with cookie crumbs and a bowl with six carrots chewed down to the stalks. Explain that, smarty-pants Fraser!

Katrina realizes there was never

anything to worry about.

Astrid is happily morphing her Transmetal Megatron Dragon Transformer through its many changes. Mom and Vanna are in the kitchen getting the food ready.

There will be külmlaud first with verivorst and hapukapsad after.

Dad has put on a Dean Martin Christmas CD and is drinking beer and talking to Tamma.

Tamma is very tried but she is determined not to let it show.

Katrina holds her Harley Davidson Barbie. Her Barbie has brownish hair and eyebrows and lots of attitude. Her leather pants have a fire pattern down the sides and she has joints in her knees and elbows so you can do more than just move her arms and legs.

It is snowing again. It will snow every year on the day before Christmas Eve. Every year Santa will get a glass of milk and a plate of cookies and the reindeer will get their carrots. Tamma and Vanna will be there every year and they will all walk to the kirik singing “Sauna taga, tiigi ääres.” The stones with the names will be there in the garden wall forever and every year the family will come and remember. Like always.

Katrina will decide about God some other day.

12

märkmik

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Hiina ja Venemaa kavandavad ühist kuujaama

Riina Kindlam, Tallinn

Kui igatsed eesti keelt II. Kas ulmevariant?

Ulme – „kunstižanr, milles maailma kujutatakse teadli­ kult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole.“ Science fiction on ulme ja seda ka igasugune fantaasia.

Tuleneb sõnast ulm – unenägu (ka unelm, kujutelm). Kas sa nägid seda ilmsi või ulmsi? – Päriselt või kujutasid seda ette?

Tore on vahel kujutada maail­ma teadlikult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole. Aga võiks olla. Maailm, kus sõidad maale ja lülitades autoraadio sisse, saad ühtlasi valida mis tahes riigi raadio maailmas, et kogeda väikestviisi paralleel-reaalsust. Lülituda plaksti eesti keelde. Oi! Aga me tegelikult saamegi nii, vaja on vaid võrguühendust! Alul võib tunduda võõras ja ei teagi vast, mida kuulata või ei saa kõigest aru, aga varsti-varsti see muu­ tub. Aeg alati annab arutust.

Mõtle, kui siis samasuguse sõrmenipsuga oleks sinu ka­ dunud Vanamamma autos su kõrval ja koos kuulaksite Kuku Raadio „Ilmaparandaja“ saadet (taskuhäälingut / podcasti), kus räägitakse kevadisest konnade rändest või Vikerraadio „Aia­ tarka“ hekkide rajamise aja tee­ mal. Loomulikult on saatejuht Kaja KÄRNER (kärner on aed­ nik), aga seda võiks vabalt teha ka teine tuttav Vikerraadio hääl Krista TAIM. Miks saab nii palju nalja ees­ ti keele, tema nimede ja kõlaga?

Mänglev on! Tekivad mustrid, naljakad riimid, seosed. Kõla­ vad tuttavad laulud aegade tagant (ikka veel olemas!) või ­ üleilmselt kuulsad, mida oled vaid inglise keeles kuulnud ja nüüd Raadio Elmar pakub seda vanaisa keeles. Appi, kui nalja­ kas!

Aga jätkame ulmega: vanae­ ma on su kõrval ja tal on väga palju juurde lisada ja muljetada selle aianduse jutu kohta.

Konnade päästmise kirjeldus jätab ta esialgu tummaks, aga selle üle erutub jälle väikelaps tagaistmel. Tema on kogu elu tegelenud maal konnadega, aga seda koos naabrilastega ja ainult inglise keeles. Ja nüüd kuuleb konnatalgutest! Nagu Kotka­ järve talgud. Kas konnasid rii­ sutakse või laotakse riita?!

Mis juhtuks, kui laagrites oleks sarnaselt pidev eestikeelne taust – kõlaritest tuleks kogu päeva näiteks eestikeelset muu­ sikat ja juttu? Miks ka mitte reklaami. Teisisõnu raadio. Elu­ line, elust endast voolav eesti keel. Miks mitte laagriköögis, kempsus, kõikjal! Nagu Eha­ tares teeb kõlaritest tulev sammu kergemaks. Ja võiks innustada uue eesti Keskuse külastajat.

Vaikselt vuliseb nagu oja, nagu vihmasadu, mis rahustab meeli.

Minul on Tallinnas armastatud telekanal France2, mille panen taustaks mängima nii palju kui

võimalik. Ja mu tänavune noor prantslasest keeleõpetaja on nii mõnus, et õpe on esmakordselt täiesti pingevaba. Esimest korda räägin, kartmata vigu teha.

(Teen palju vigu.) Nii vabastav.

Ja nii võimalik. Lootust täis.

Keerulised ajad on. On vaja tuge ja samas lohutust ja vahel­ dust. Kohustused niigi koorma­ vad, kuidas sa siis veel selle eesti keelega pusid?! Raske on.

Loomulikult on, eriti kui seda nii vähe su kõrvu kostub.

Võõraks jääb iga asi, millega kokku ei puutu. Ulmeliselt tore oleks, kui taustal keegi vahel ­lihtsalt räägiks või laulaks või... viiks sind tagasi selle eesti­ keelse mina juurde, keda sa ei arvanud enam olemas olevat.

Ilma et see koormaks, vaid rõõmustaks. Oi, aga äkki klapid ööseks kõrva? Hüpnoos! Sel­ leks võiksid sobida Ööülikooli saated. Või Klassikaraadio.

Kokkupuude, millegi sees viibimine (exposure) on tänu kaugjuhtimisele lihtsam kui ­eales varem. Ja samas olulisem kui kunagi varem. Me igatseme teisi ja arvan, et igatseme ka nende eesti keelt, s.t. meie, kes oskame seda igatseda, sest see on olnud suur osa meie elust, suisa meie identiteedist. Noore­ matega ei ole aga sugugi nii.

Nad ei saa igatseda midagi, mis ei ole nende hinge jõudnud nii sügavale pugeda. Seisame selles suhtes üüratu (suure) lõhe ees.

Ei, mitte lõhekala. Selle ees, pi­ kas lauas, oleks tore seista. Jutt käib pigem kääridest, piirist kahe väga erineva maailma va­ hel: rääkijad ja mitte rääkijad.

Ja nende mitte-VEEL rääkijate saatus on suuresti (või isegi täielikult) nende ikka VEEL rääkijate kätes.

Kuidas oleks võimalik rohkem keelt kasutada nende vahel, kes seda oskavad, olla noortele eeskujuks ja samal ajal mitte muretseda, et teised aru ei saa ega solvu? Kas tuleks valida kontekst ja panna suure kella külge: „This is an Estonian ­immersion event.“? Leppida kokku, et see on meie eesmärk, panna õlg alla ja aidata ükstei­ sel seda meeles pidada. Kuidas saaks keegi, kes hindab enda ja oma laste tulemuslikku kee­ learengut (à la kooli prantsuse keele tundides), sellist lähene­ mist pahaks panna? Peab meenuma keelenupp, mis on olemas kõigil kaks- ja enam­keelsetel. See südames paiknev keelevahetamise lüliti (switch).

Kui viid lapse nt spordi­ laagrisse, siis ei tuleks kõne alla, et vanemad viibivad lähe­ dal ja suitsetavad, joovad ning söövad kreemikooke. Miks siis tulevad inimesed kokku ühisel eesmärgil ja rõõmsal meelel, oskavad tegelikult eesti keelt, aga ei ürita seda rääkida? Ei märka rääkida eesti keelt kõne­ leva lapsega eesti keeles? Seega julgustades ja õpetades kõrval

Nr. 16

Eestis tekkis paari aasta eest mood tellida endale pusad (sweat shirts) erinevate koha- ehk ,,oma hoovi“ nimedega. Selle taga oleva firma nimi ongi Mu Hoov (muhoov.eu). Mul on olemas pusa kirjaga PELGU. See võiks tähistada Pelgulinna linnaosa, aga minu puhul selle naabrit Pelguranna asumit, kus elame. Fotol olevat pusa kuulub Kotkajärve Metsaülikooli rahvatantsuõpetaja Marleenile Eestist. See ei ole paiga nimi, vaid pigem meeleseisud või deklaratsioon – uhkeldamine eesti keele eriliste säravate tähedega. Kui nende järjekord läheb meelest, siis on kerge üle kontrollida.

Foto: Riina Kindlam

seisvat eesti keelt alles õppivat last. Taolisi võimalusi on ometi nii vähe. Võib-olla on see ka mingil määral hüpnoos. Nii juurdunud harjumus, et ei mär­ gata või j­ulgeta seda mustrit murda. Ebamugavuse pärast.

Ebamugavusi on niigi igal pool. Raskusi, takistusi, jama­ sid. Julgustan proovida võtta pinge maha, lasta lõbuga. Tühja need vead. Valter Rand on USAs kirjutanud, et globaalne eestlus on looming. Nagu iga­ sugu trenniga (treenimisega), läheb järjest kergemaks ja sa­ mas võiks motiveerida kuivõrd

kõrge on mitte millegi tegemise hind.

Kaugete juurdunud eesti ühiskondade eesti keel seisab kuristiku äärel. Õnneks on varuks vana armas deltaplaan ­ ehk lohelennuk (hang glider).

Mida arvate, kui suur protsent eestlastest teie ümber tegelikult oskavad eesti keelt? 70%, 75%, 80%? Kingime noortele tiivad.

Tuleb julgeda hüpata, kasutada teadlikult kõiki võimalusi. Mida on kaotada, seda me teame, aga võib-olla ei taha iga päev tunnistada. Õnnelikke väikseid ­ samme üheskoos!

RIINA KINDLAM, Tallinn-Toronto

Eesti keele tunnis täiskasvanutega: harjutamine teeb meistriks Toronto eesti koolis ei ole õppimas mitte ainult lapsed, vaid ka lapsevanemad võivad oma oskusi proovile panna õppides eesti keelt.

Täiskasvanutel on isegi raskem uut õppida, sest neil on ju väljakujunenud mõttemaailm ja keelekäsitlus. Eesti keeles ei saa grammatikat õppida loogika ja näidiste alusel, sest on palju erandeid ja kirjutamata reegleid, on lausa keelevaistu vaja. Õpetaja Epp Aruja on hea kuulaja ja seletuste andja. Kui oled kodus nii inglise kui eesti keeles, siis on huvitav võrrelda, analüüsida keele olemust ja ­kasutust. Keeleõppes ei ole üks ühele täpset tõlget ning kindlat arusaama: palju oleneb teemast ja olukorra kirjeldusest.

Mis tekitab raskusi eesti keele õppimisel? Kindlasti hääl­

dus, sest see on teistsugune kui inglise keeles. Minu meelest on aga ka inglise keelt raske hääl­ dada, sest ei ole ju kirjapilt ja hääldus samane.

Harjutamist vajavad kindlasti eesti tähestiku täpihäälikud, nagu õ, ä, ö ja ü. Sõna külm kuuldub nagu kulm, käsi nagu kasi. Pikki häälikud ei hääldata pikalt välja ja nii tulevadki huvitavad kooslused: vana lina ­ osutub uuesti lugedes õigeks – vanalinn.

Eesti keele grammatika on erinev inglise keele reeglitest.

Et paremini osata grammatikat kasutada, peab teadma sõna­ vara. Õpetaja Epp palub õpilas­ tel tõlkida lauseid inglise keelde, kasutades tegusõnade eri vorme ja ajamoode. Nii saab kinnis­ tada sõnavara kui ka gramma­ tikat.

ERRNovaator vahendas BBC teadet, mille kohaselt Hiina ja Venemaa plaanivad ühiselt ehitada Kuule kosmosejaama.

Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos teatas, et allkirjastas kokkuleppe Hiina rahvusliku kosmoseametiga. Koos plaani­ takse luua uurimiskeskus Kuu pinnale, orbiidile või mõlemat.

Kahe riigi ühisavalduses seisab, et kuujaam hakkab olema avatud ka teiste rahvaste esin­ ­ dajatele.

Venemaa tähistab kavandata­ va jaamaga 60 aasta möödumist oma esimesest mehitatud kos­ moselennust.

Agentuurid teatasid, et mõle­ ma riigi kosmoseteaduse-alaste kogemuste pinnalt kavatsevad Hiina ja Venemaa jaama planeerimisse, kujundamisse, arendusse ja opereerimisse pa­ nustada üheskoos.

Hiina kosmoseprogrammi analüütiku Chen Lani sõnul on Kuule kavandatav jaam Hiinale seni suurim rahvusvaheline ­kosmose-koostööprojekt.

USA teatas, et plaanib Kuule naasta 2024. aastaks, mil riigi kosmoseprogrammi Artemis raames viiakse Kuule mees- ja naisastronaut. Viimati külastas inimene Kuud 1972. aastal.

(ERRnovaator/EE)

www.eestielu.ca

Täisealised keeleõppurid on hoolikad ja ettevaatlikud, et mitte vigu teha lausete moo­ dustamisel. Nad saavad teada sõnade kõva, must, halb mit­ metähenduslikkusest.

Tund nelja õpilasega möödub kiiresti. Epp jääb Tia, Kristi, Susani ja Bronweniga edasi vestlema restoraniskäigust ja toitudest. Õpitud on juba mitu aastat koos Epuga ja nii hea on kõike teada saada, miks see on nii ja mitte nii nagu inglise ­keeles.

Soovitasin keeleõppijatel va­ hel vaadata ja kuulata ETV saateid, nagu ,,Hommik Anu­ ga“, kus igal pühapäevahommi­ kul Anu Välba intervjuud huvi­ tavate külaliste ja esinejatega.

Sekka head eestikeelset laulu ja vahel ka tantsu. Viimati esinesid Amor Trio järelkasv – noorte näitlejate trio ja etnomuusikud Greip.

Kooliblogija EDA OJA

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

KANADA UUDISED

Kuidas Covid on kujundanud juuksetrende Kuidas Covid ja pandeemia on mõjutanud inimeste juuk­ setrende, sellest rääkis Eesti Elule pikaaegsete kogemus­ tega juuksur RUTTI YALLE, kes elab ja töötab Cam­ bridge’is (Ont.), kus peab omanimelist juuksurisalongi.

Rutti teadis juba lapsena üles kasvades, et tema unistuseks on juuksuritöö. Pärast keskkooli ta selle ameti Torontos selgeks ­õppis ning on nüüdseks teinud seda tööd juba aastakümneid – alati heatujulise ja rõõmsa­ meelsena, pidades lugu oma klientidest ja nende soovidest. ­ Viimane aasta on tema töös olnud aga väga erinev, täis ­ muret ja ebakindlust, kuid ta pole jätnud oma optimistlikku meelt, tehes vajalikke muuda­ tusi ja ümberkorraldusi töös ja hoides lootust, et rasked ajad mööduvad ning tavapärane tööelu tuleb tagasi.

Me räägime selle nädala algul, kui Ruttil on juba mit­ ­ mendat nädalat, alates liha­ võttepühadest taas provintsi korraldusega, juuksurisalong suletud. Tavaliselt on ta väga hõivatud, töötab pikki päevi ja ega selliseks jutuajamiseks mui­ du aega ei olekski. Praegu on aga olukord viirusesse naka­ tumiste kasvu tõttu aga just selline, nagu ta on. See pole ­ esimene sulgemine pandeemia ­ jooksul ja Rutti leiab, et tal on läinud isegi hästi – kolleegid Torontos jm., kus viiruse olu­ kord raskem, pole saanud ka nii palju avatud olla. Ta ei kurda, sest teab, et sulgemine on prae­ gusel hetkel ilmselt vajalik, kaitsmaks kõiki – juuksur ja klient asuvad ju teineteisele väga lähedal.

Esimest korda suleti juuksu­ rid jt. salongid aasta tagasi märtsis ja tookord olid need kinni neli kuud. Kui siis suvel toimus taasavamine, helises Rutti telefon pidevalt – ini­ mesed tahtsid kiiresti juuk­ surisse pääseda ja läks mitu kuud, kui kõiki soovijaid vastu

võtta sai. Palju oli varasemaga võrreldes muutunud: uued reeg­ lid puhastamises, vahemaad jm., ning kui varem sai ta võtta korraga vastu näiteks kaks ­ klienti – ühel oli peas juuk­ ­ sevärv ja selle ooteajal teisel juukseid lõigata, siis enam mitte. Päevad läksid seega varasemast palju pikemaks, kuna rohkelt aega kulus uute reeglite täitmisele. Toimus ka mõningane hinnatõus, sest va­ hendite hinnad, mida tema os­ tis, olid kallimaks läinud. Kõiki värve jm., mida ta oli harjunud ostma ja mis tulid Euroopast, ta vahepeal kätte ei saanudki.

Muudatusi oli palju, kuid kõik sujus kenasti. Siiski jäi Ruttile tookord tunne, et kõik varase­ mad kliendid ei vajagi enam juuksureid – inimesed olid nende kuude jooksul harjunud ilma juuksuriteenusteta hakka­ ma saama.

Rutti märkas, et nelja kuuga olid paljude naiste juuksed kasvanud pikaks. Umbes pooled lasid need esimesel võimalusel jälle lühikeseks lõigata, teised aga otsustasid edasi kasvatada, samuti lasta värvi välja kasvada ja tulla tagasi loomuliku juuk­ sevärvi juurde. Väga populaar­ seks said näiteks pikad hallid juuksed. Mõned kliendid, kes varem olid harjunud juuksurit külastama iga 4-5 nädala tagant, hakkasid seda tegema märksa harvemini. Aga kõik olid rõõm­ sad ja heatujulised – oli suvi, raskem aeg oli möödas ja püsis lootus, et asjad lähevad pare­ maks ja viirus saab kontrolli alla! Väga väike osa klientidest ei tahtnud küll salongi tulles maski kanda, kuid Rutti ei luba­ nud kedagi ilma sisse ja siis ka mask ette pandi, keegi selle nõude tõttu ei lahkunud.

Kahjuks halvenes viiruse olukord sügisel ning alates ­jõulujärgsest Boxing Day’st pandi jälle iluteenused kinni.

Veebruari keskel toimus taasa­ vamine.

Siis tundus Ruttile, et klien­ did vajavad juuksureid ikka väga: inimesed olid küll palju kurvemad ja stressis keerulise olukorra kestmisest, aga samas tahtsid ilusad välja näha: välja­ kasvanud juuksevärv ei olnud

OTTAWA. Kanada loob võima­ lusi saada alalise elaniku staa­ tust umbes 90.000-le ajutiselt Kanadas olevale esmavajalikule töötajale ning rahvusvahelisele õpilasele (kes on lõpetanud õppeasutuse Kanadas), kelle oskusi ning kogemusi riik vajab, teatas immigratsiooni­ minister Marco Mendicino.

Vastavaid sooviavaldusi haka­ takse vastu võtma mais.

(Lüh. Globalnews) • CALGARY. WestJet teatas, et pikendab ajutist lendude peata­ mist nn. päikesepaiste-siht­ kohtadesse kuni 4. juunini.

(Lüh. CP24) • KANADA. Endine rahvaturvali­ suse minister Ralph Goodale nimetati Kanada uueks ülemvo­ linikuks (High Com­mis­sioner) Ühendkuningriiki. Peaminister Justin Trudeau sõnul aitab tema aastakümnete pikkune kogemus veelgi tugevdada suhteid kahe riigi vahel, töötades jätkuvalt koos tänaste ja homsete väljakut­ setega, kaasa arvatud COVID-19 pandeemia, klii­ ma­ muutused, Brexiti-järgne kau­ bandus jm. (Lüh. Globalnews) • KANADA. Statistikaameti sõ­nul oli tarbijahinnaindeks märtsi­ kuus 2,2% kõrgem kui aasta varem. (Lüh. Globalnews)

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Creemore, mõnus väike külake Kati Kiilaspea

enam eesmärgiks ja taas sai hoogu juuste värvimine erine­ vates toonides, lühemad lõiku­ sed jm.

Nii et Covid on iseenesest kujundanud mitmeid juuk­ setrende. Kui rääkida, mis aga hetkel moes, ütleb Rutti, et taas on au sees tukad, kaelani pikku­ sega lõikused ja loomulikuna näivad juukselained. Mõned eelistavad ikka kasutada sirgen­ dus-raudasid, ent loomulik laine, nn. beach look on see, mis hetkel laineid lööb.

Värvidest on jätkuvalt moes hall ja mitmed teised toonid, aga ka naturaalne, soe blond; samuti highlights ja lowlights.

Tugev erkpunane ja ploomivärv hetkel mitte, need on Rutti sõnul talvisemad, kuna keva­delsuvel on päikese tõttu raskem värvi püsimist hoida.

Ehk kunagi tulevad tagasi ka ajad, kus saab jälle kliente kallistada, neile kohvi pakkuda ja rohkem suhelda, loodab Rutti, lisades ka, et teda teeb väga emotsionaalseks, kui mõni ütleb, et ta ei usu viirust ega vaktsiini. Tema ise on vaktsi­ neeritud, kuid muretseb viiruse leviku pärast endiselt palju ja kannab igapäevaselt nii maski kui näovisiiri (shield). Ühelegi reeglile ta järeleandmisi ei tee ja ootab nende respekteerimist ka teistelt. Ta loodab väga, et praegune sulgemine ei kesta kaua, ajad paranevad ning elu läheb mõne aja pärast tagasi normaalsetesse rööbastesse.

KAIRE TENSUDA

13

Kui oled tee sisse võtnud Collingwoodi, mööda piltlilu­ sat Airport Roadi, saa­ bute kohta nimega Cashtown ja sealt põigeldes vasakule Highway 9 peale jõuate varsti Creemore’i. Mitmetele koha­ likele lugejatele tuleb ehk küla nimi tuttav ette tuntud õllepruulikoja tõttu, mis asub­ ki kohe sealsel peatänaval ning kui on kuum päev ja olu­ kord ehk lubab tulevikus, saab ka seal maitsta laia vali­ kut kohalikult valmistatud jooke. Peale ilusa maastiku on mõnusal kohakesel ka huvitav ajalugu ja küllaltki palju sel­ lest on veel tänapäeval alles, mida saab lähemalt uurida.

Enne, kui avastajad tulid 17. sajandil meie maad avastama­uudistama, oli Creemore’i piirkond rikkalikku saagi ja lähedase jõe tõttu kodu mitmele pärismaalaste hõimule, nende hulgas Petun, Wyandot, Iroquois ja Algonquin. 1616. aastal saa­ bus piirkonda tuntud avastaja Samuel de Champlain, kellel oli soov Petuni hõimuga kaupa vahetada ja tema kirjeldas esi­ ­ mesena piirkonda nii: „piir­ konna ümbruses on ilus mägine vaatepilt vahelduvalt tasase maaga, kus saab mõningat kas­ vatada, kokku teevad need ­hubase ja meeldiva ala.“ Nii siis üle aastate hakkasidki varsti tu­ lema uued perekonnad külasse ja 1842. aastal sai Creemore asulaks. Nime sai ta alles kolm aastat hiljem ja see pärineb Iiri väljendusest „cron mor“ ehk

„suur süda.“ Küla algataja, iiri päritolu ettevõtja Edward Webster pani selle nime kohale, kuna sellise sooja meeleolu andiski see talle, kui ta esimest korda sinna saabus. Originaal­ sed tänavanimed pani ta ka oma pereliikmete järgi, et neid jääd­ vustada ajalukku: Elizabeth (naise ja tütre järgi), Francis ja Wellington (poegade järgi) ning Alice ja William (ema ja isa ­järgi).

19. sajandi alguses oli rah­ vaarv küllalt kasvanud, et oli vaja korralik kool ehitada.

Creemore’i esimene kool ehitati palkidest, aga mõne aasta järel vahetati ta välja puidust raami­ ga kooli vastu, mida kohalikud nimetasid ,,Cottage School.“ Sellel ajal käis ka juba BeetonCollingwoodi raudtee läbi küla, nii et kui õpilased pidid kõrge­ mate klasside jaoks sõitma Collingwood’i, oli see päris kerge. 1881. aastal ehitati suurem kool ja lõpuks oli ruumi ühte keskkooli-klassi ka juurde tuua, mille tõttu tuli õpilasi juurde ning 1917. aastal otsus­ tati veelgi suurem ja vägevam kool ehitada. Kool tegutses kuni 1954. aastani ja pandi kinni lõp­ likult hiljuti, 2014. aastal. Külas olid ka tollel ajal neli tegutsevat kirikut, pubi ja hotell.

Tänapäeval saab kõndida mööda Creemore’i tänavaid ja imetleda ajalugu ja vanemat arhitektuuri ning tasub ka ­ külastada või vähemalt pilku ­visata peale seal asuvale Põhja Ameerika kõige väiksemale vanglale. Minge avastage, mida Creemore’il on pakkuda!

14

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Nr. 16

Lahkus Reveluse abikaasa

LAHKUS MEIE KALLIS ABIKAASA JA EMA

Aino Pedel

Aino Pedel

sünd. BERNHARDT, n-na PÄRNASTE sündinud 13. juunil 1930 Voltvetis, Pärnumaal surnud 17. aprillil 2021 Torontos

KORP! REVELIA KANADA KOONDIS

Sa elad meie südameis Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus; aga suurim neist on armastus. Kor I 13:13

Leinavad MART, ANNE, TIINA SUGULASED Eestis

Mälestame kallist sugulast

Aino Pedel’it Armsad MART, TIINA, ANNE, oleme teiega sel kurval hüvastijätul

MÄLESTAME KURBUSES ARMAST ÕEMEEST JA ONU

OTSTAVELITE PEREKOND Eestis

Harry Muld’a * 21. juuli 1933 Saaremaal, Eestis † 10. aprill 2021 Vancouveris, B.C. Leinas ,,Ühel päeval jätan kõik ja lähen puhkama…“

LYDIA NAANO MALLE-CHRISTINA NAANO VESIK perega VILLI VINK perega

Mälestan

Aino Pedel’it Avaldan kaastunnet MARDILE, ANNELE ja TIINALE TÕNIS T.

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Leida Randlepp’a

Mälestame kurbuses

Aino Pedel’it

ja avaldame kaastunnet perekonnale

ning avaldame kaastunnet abikaasa MARDILE ja tütardele ANNELE ja TIINALE

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

MAIE RITA perega

Puhka rahus!

Kallist kooliõde

Saaremaa vald tahab püstitada monumendi Bellingshausenile Saaremaa vald kuulutas välja hanke Admiral Bellingshau­ seni monumendi rajamiseks, mille eeldatav maksumus on 125 000 eurot.

2014. aasta 8. augustil allkir­ jastati kavatsuste protokoll Fabian Gottlieb von Bellings­ hauseni mälestusmärgi püstita­ miseks Kuressaarde, vahendas ERR Minusaaremaa.ee uudist. Üleriigilise konkursi mäles­ tusmärgile ideelahenduse leid­ miseks võitis Saaremaalt pärit sepa Gunnar Varese ,,Ranni­ kujää“. Saaremaalt pärit maa­ deuurija admiral Bellings­ hauseni auks kavandatud val­ gest ja mustast marmorist mälestusmärk oli alg­ selt kavas avada Kuressaare Raiekivi säärel 2020. aasta ­suvel.

Saaremaal Lahetaguse mõi­ sas sündinud maadeavastaja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (1778– 1852) oli baltisaksa päritolu Venemaa admiral. Ta juhtis 1819–1821 Antarktika-ekspeditsiooni ja oli tõenäoliselt esimene kolmest 1820. a esmakordselt Antarktika rannikut näinud meresõitjast.

(ERR/EE)

Leida Randlepp’a mälestavad kurbuses HELMA JÜRIMA HELJU SALUMETS

Mälestame kurbuses armast kooliõde Oldenburgi gümnaasiumi päevilt

Aino Pedel

neiuna PÄRNASTE Südamlik kaastunne abikaasa MARDILE ja tütardele ANNELE ja TIINALE LAINE VESK EVI VINK

Mälestan kurbuses

Hilja Villem’it † 31.03.2021 Torontos Südamlik kaastunne ENE (LUKAS) BRADSHAW’le, MATI LUKASELE ja LEILI LUKASELE perekondadega armsa ema ja vanaema lahkumise puhul ANNE LEIUS

Lahkus meie armas kauaaegne perekonnasõber

Astra Adia Hiis Mälestavad leinas ja kaastundes PAULILE ja ROBERTILE perekonnaga Puhka Jumala rahus!

PIA MACHADO perega PEETER HEINSAR perega

Meenutame kurbusega oma head kauaaegset perekonnasõpra

Vera Oja 1926–2020 HELGI TIISLER UNO, TIIU, INNA ja ANU peredega

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Vastavalt Covidi leviku tõkestamise karmistatud reeglitele tohib kuni 20. maini 2021 kirikutes jumalateenistustel viibida kuni 10 inimest.

Kirikus viibides tuleb kanda maski ja hoida üksteisest vähemalt 2 meetrist distantsi.

Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Pühapäeval, 2. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 9. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Palume end sellele teenistusele tulekuks eelregistreerida koguduse e-maili aadressil stpeterstoronto@rogers. com või jättes teate kantselei telefonile 416 483-5847.

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Seeria „Meie Isa palve: Usalda Isa.” Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 2. mail kell 11.00 V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Seeria „Meie Isa Palve: Hea Isa.” Muusika Marika Wilbiks ja TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 9. mail kell 11.00 EMADEPÄEVA VIRTUAAL-JU­ MALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika TEBK noored ja lapsed.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Suri akadeemik Anto Raukas Akadeemik Anto Raukas suri 19. aprillil 86 aasta vanuselt pärast pikalt kestnud rasket haigust.

Anto Raukas sündis 17. veeb­ruaril 1935 Tartus.

Ta lõpetas 1953. aastal H. Treffneri gümnaasiumi ja 1958. aastal Tartu ülikooli. Aastast 1962 oli ta geoloogiakandidaat (tänapäeva mõistes PhD) ja 1973. aastast geoloogia-minera­ loogiadoktor.

Raukas oli Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliige alates 1977. aastast, professor alates 1980. aastast.

Anto Raukas valiti 1999. aastal Eesti üldsuse poolt 20. sajandi 100 suurkuju hulka. Ta on pälvinud hulgaliselt tunnus­ tusi, sealhulgas Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemär­ gi 1998. aastal, Tallinna auko­ daniku tiitli 2007. aastal ja Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia 2015. aastal.

Pühapäeval, 16. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

Foto: A.M. Mõistlik, Vikipedia

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Uus loodu ,,Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündi­ nud“. Application Bible: ,,When someone becomes a christian he becomes a brand new person inside. He is not the same anymore. A new life has ­ begun!“ 2.Kr. 5;17 Kirikukalendris kannab Üles­ tõusmisaja neljas pühapäev ladina keeles nime JUBILATE ­ (juubeldamine). Psalm 100 an­ nab hästi edasi juutide jubilate sisu. ,,Hõisake Issandale kõik ilmamaad! Teenige Issandat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega ..“ Juudid kiitsid Jumalat loo­ mingu ja juutide äravaliku eest. Ühel hetkel oma elus hakkab juut Saulus tunnistama uuest loodust. Uue loodu teema hakkas maksma kõigi rahvaste ­ suhtes. Saulusest enesest oli saanud Paulus. Jumalasse usku­ jast ja Kristust taga kiusavast Saulusest oli saanud Kristuse uue koguduse edendaja Paulus.

Ta tutvustab end nii: ,,Paulus, Kristuse sulane, kutsutud apos­ tel, välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi“ Rm.1;1.

Peetrus oli nelipühal uue kogu­ duse sünni juures, kust pärineb ta jutluse väljavõte.“ Veel pal­ jude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses:

Sündmuste kalender • Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULU­ÕHTU (virtuaalselt).

• Laup., 24. aprillil kl 7-8.30 õ (Eesti aeg) EESTI VÄLIS­ POLIITIKA FOORUM – virtuaalselt (ÜEKN ja ÜENV korraldusel), moderaator Andres Kasekamp. Inglise keeles.

• Kolmap., 28. aprillil kl 7 õ ,,COOKING WITH PASTOR MART. LIHAVÕTTEJÄRGSED TOIDUD“ VEMU YouTube’i kanalil.

• Pühap., 2. mail kl 1 p.l.

VEMU TÕLKEVÕISTLUSE TULEMUSTE VÄLJA­K UU­ LUTAMINE Zoomis.

• Kolmap., 5. mail kl 7 õ DOKFILM ,,Homme saabub paradiis“, arutelu autori ANNA HINTSI ja KERLY ILVESEGA. Filmi link: vemu.ca • Neljap., 13. mail kl 8 õ EMW: Memories of Home KONTSERT – esineb ERIK KREEM, YouTube’i ja FB vahendusel.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLI­PÄRI­MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­P OEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

„Laske end päästa sellest sõge­ dast sugupõlvest. Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti... Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.“ Ap.2;40-42. Pauluse ülesandeks jäi edasi arendada koguduste praktilist usuelu. Uued kogu­ dused koosnesid uuendatud missioonitunnetuse ja teadmis­ tega inimestest.

Kuidas saada uueks looduks?

Sauluse uuele algusele on pühendatud Damaskuse tee sündmus. Noorelt üliõpilaselt küsiti: ,,Kas sa usud Jumalat?“ Diplomaatiline vastus oli: ,,Ma ei ole teda senini kohanud“.

Kohtumised ei pea olema alati nii draamatilised kui Saulusel.

Enamuse inimeste juures tõuseb Jumal päevakorda vana ja uue vahelises konfliktis. Vana ei rahulda, uut ei leia. Noormees ­ Nikodeemus küsis Jeesuselt ot­ sese küsimuse uuenduse teemal.

Jeesuse vastus uue otsijale oli õige rabav: ,,Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt.“ Jh.3 ;7. Kõik uuendused saavad alguse meist enestest ehk ,,he becomes a brand new person inside“. Suhetes Kris­tu­ sega on kaks osapoolt: Kristus ja inimene. Mis on inimese osa? ,,Aga kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis ta meele valla saada jumalalasteks“ Jh.1;12. ­ Jumal on loonud Kristuses uue eluprogrammi. Meie peame lubama seda meisse sisestada.

Uuest ajalikust eluprogrammist Pauluse pilt uue loodu prak­

tilisest, ajalikust maisest elust. ,,Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus on meid armastanud… uurige, mis on Issandale meele­ pärane…“ Ef. 5;1-9. Soovitan soojalt sellest ise lugeda viida­ tud tekstis.

Uuest ajatust eluprogrammist ,,Olen võidelnud head võitle­ mist, lõpetanud elujooksu, säi­ litanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõiki­ dele, kes igatsevad tema ilmu­ mist“ 2.Tm.4;6 -7. Ajatu eluprogramm avab meile igavi­ kulise perspektiivi. Piibli järgi on kaks erinevat igavikku. Tark inimene valib juba siin maa peal igaviku koos Jumalaga.

Selline on uue loodu algus, elu ja igavik. Kas ei ole põhjust juubeldamiseks uue loodu või­ ma­likkuse pärast!

LÜ H I DALT K ANADAST

OTTAWA. Esmaspäeval esitles Kanada asepeaminister ja ra­han­ dusminister Chrystia Freeland 2021.a. föderaalset eelarvet, milles oli $101,4 miljardi suuruses uusi kulutusi kolme aasta peale. Eelarve keskendus pandeemiajärgse majanduse käi­ vitamisele; rahaeraldusi oli plaanitud riiklikule lastehoiu­ programmile, mitmetele subsii­ diumitele, seenioride heaks jm.

Eelarve nägi ette ka defitsiidi järk-järgulist vähendamist eel­ olevatel aastatel. (Lüh. CBC)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021

Nr. 16

Tellige EESTI ELU! Seiklejate Vennaskond kutsub:

Tagasi juurte juurde!

Noortevahetus Eestis Esimene noortevahetus: 12.23.06.2021 Teine noortevahetus: 01.12.09.2021 Mõlemad noortevahetused toovad kokku 30 Eesti juurtega noort, kellest 20 elavad välis­ maal ja 10 Eestis. Osalejad on vanuses 18-30 eluaastat. Noor­ tevahetuse eesmärk on osale­ jatele tutvustada eesti kultuuri ja eesti keelt. Projektiga soo­ vime osalejatele: • tutvustada Eesti ajalugu ja kultuuripärandit, et tuua seda­ kaudu välismaal elavad eestla­ sed lähemale oma pärimusele; • tutvustada Eesti edulugusid, kogemusi ja tulevikuplaane; • õpetada mitteformaalses kesk­ konnas eesti keelt; • teadvustada töö- ja õppimis­ võimalusi Eestis; • tutvustada Eesti riigijuhtimist; • luua toetusvõrgustiku, et toetada nende naasmist kodu­ maale.

Programmi käigus toimuvad mitmekesised tegevused Eesti erinevates Kogu noortevahetuse käigus on osalejatel võimalik mittefor­ maalse õppe kaudu õppida ja praktiseerida eesti keelt.

Noortevahetust korraldab noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond, koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus ja rahas­ tab Haridus- ja Teadus­ minis­ teerium rahvuskaaslaste pro­ grammi kaudu.

Välisosalejate profiil:

Kuninganna Elizabeth II sai 95 aastaseks Kuninganna Elizabeth II, kes on ka Kanada riigipea, sai kolmapäeval, 21. aprillil 95 aastaseks. Tavaliselt pühitse­ takse kuninganna sünnipäeva aga suvel. Traditsioon on pärit 1748. aastast, mil selle algatas kuningas George II. Tänavune sünnipäev on aga

varjutatud pandeemiast ja veelgi enam hiljutisest prints Philipi lahkumisest. Printsi matused olid laupäeval, 17. aprillil, ta maeti sõjaväeliste auavalduste saatel Windsori lossi kabelisse.

Leinaaja tõttu jäid kuning­ anna sünnipäeval ära ka tradit­ sioonilised aupaugud.

Telegraph kirjutas, et sel a­astal ei nähta ka kuninganna sünnipäeva auks korraldatavat traditsioonilist Londoni paraadi.

Buckinghami palee on teatanud, et kaalub “alternatiivset paraa­ di” Windsori lossi territooriu­ mil.

www.eestielu.ca

• vanus 18-30; • Eesti juurtega, kuid olnud Eestist eemal vähemalt 10 aas­ tat; • soov õppida ja praktiseerida eesti keelt; • võimalus ja valmidus osaleda kõikides noortevahetuse tege­ vustes (osalejad peavad valima, millisesse noortevahetusse soo­ vivad kandideerida; osaleda saab vaid ühes noortevahetu­ ses).

Osalusega seotud kulud: Valituks osutumise korral on 100%-selt kaetud kõik osaleja kohapealsed kulud: majutus, toit, kohalik transport, erinevad külastused ja väljasõidud.

Reisikulud hüvitatakse peale noortevahetuse toimumist kuni 300€ ulatuses, võttes arvesse reaalseid kulusid. Limiit võib suureneda või väheneda tulene­ valt noortevahetuse üldisest eelarvest ja osalejate indivi­ duaalse reisi pikkusest. Kui näiteks naaberriikidest tulijatel kulub sõidukuludele alla 300€ ja kaugemalt tulijatel üle 300€,

siis jagatakse reisitoetus ümber nii, et see oleks kõigile õiglane.

Viisa taotlemine (vajadusel) on iga osaleja oma vastutus, kuid korraldajad on on valmis osale­ jaid taotlemisel abistama.

Reisikindlustus on igale osale­ jale kohustuslik ning seda kulu osalejatele ei hüvitata.

Lisainfo ja küsimused: rahvuskaaslased@gmail.com – Kõik küsimused on teretulnud!

Taotlusvorm eesti keeles: (Palun täida vorm ainult eesti või inglise keeles, mõlemat ei ole vaja.)

Kandideerimise tähtaeg on 27. aprill 2021 – ennekõike ­juuni vahetusse osalejate puhul.

Kuid oleme kuupäeva osas

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Juba teist aastat järjest saavad inimesed imetleda kuulsat ja palju silmailu pakku­ vat kirsipuude õitsemist High Park’is virtuaalselt. Kuigi park jääb avatuks jalakäijatele ja jalgratturitele, piiratakse juur­ ­ depääsu kirsipuudele nende ­õitsemise ajal ja eel, vältimaks inimeste kogunemisi. (Lüh. CP24)

paindlikud.

Kandideerimine ja lisainfo: http://www.seiklejad.org/rahvus­ kaaslased.html; Email: rahvuskaaslased@gmail. com