12
märkmik
EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021
Hiina ja Venemaa kavandavad ühist kuujaama
Riina Kindlam, Tallinn
Kui igatsed eesti keelt II. Kas ulmevariant? Ulme – „kunstižanr, milles maailma kujutatakse teadli kult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole.“ Science fiction on ulme ja seda ka igasugune fantaasia. Tuleneb sõnast ulm – unenägu (ka unelm, kujutelm). Kas sa nägid seda ilmsi või ulmsi? – Päriselt või kujutasid seda ette? Tore on vahel kujutada maailma teadlikult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole. Aga võiks olla. Maailm, kus sõidad maale ja lülitades autoraadio sisse, saad ühtlasi valida mis tahes riigi raadio maailmas, et kogeda väikestviisi paralleel-reaalsust. Lülituda plaksti eesti keelde. Oi! Aga me tegelikult saamegi nii, vaja on vaid võrguühendust! Alul võib tunduda võõras ja ei teagi vast, mida kuulata või ei saa kõigest aru, aga varsti-varsti see muu tub. Aeg alati annab arutust. Mõtle, kui siis samasuguse sõrmenipsuga oleks sinu ka dunud Vanamamma autos su kõrval ja koos kuulaksite Kuku Raadio „Ilmaparandaja“ saadet (taskuhäälingut / podcasti), kus räägitakse kevadisest konnade rändest või Vikerraadio „Aia tarka“ hekkide rajamise aja tee mal. Loomulikult on saatejuht Kaja KÄRNER (kärner on aed nik), aga seda võiks vabalt teha ka teine tuttav Vikerraadio hääl Krista TAIM. Miks saab nii palju nalja ees ti keele, tema nimede ja kõlaga? Mänglev on! Tekivad mustrid, naljakad riimid, seosed. Kõla vad tuttavad laulud aegade tagant (ikka veel olemas!) või üleilmselt kuulsad, mida oled vaid inglise keeles kuulnud ja nüüd Raadio Elmar pakub seda vanaisa keeles. Appi, kui nalja kas! Aga jätkame ulmega: vanae ma on su kõrval ja tal on väga palju juurde lisada ja muljetada selle aianduse jutu kohta. Konnade päästmise kirjeldus jätab ta esialgu tummaks, aga selle üle erutub jälle väikelaps tagaistmel. Tema on kogu elu tegelenud maal konnadega, aga seda koos naabrilastega ja ainult inglise keeles. Ja nüüd kuuleb konnatalgutest! Nagu Kotka järve talgud. Kas konnasid rii sutakse või laotakse riita?! Mis juhtuks, kui laagrites oleks sarnaselt pidev eestikeelne taust – kõlaritest tuleks kogu päeva näiteks eestikeelset muu sikat ja juttu? Miks ka mitte reklaami. Teisisõnu raadio. Elu line, elust endast voolav eesti keel. Miks mitte laagriköögis, kempsus, kõikjal! Nagu Eha tares teeb kõlaritest tulev sammu kergemaks. Ja võiks innustada uue eesti Keskuse külastajat. Vaikselt vuliseb nagu oja, nagu vihmasadu, mis rahustab meeli. Minul on Tallinnas armastatud telekanal France2, mille panen taustaks mängima nii palju kui
võimalik. Ja mu tänavune noor prantslasest keeleõpetaja on nii mõnus, et õpe on esmakordselt täiesti pingevaba. Esimest korda räägin, kartmata vigu teha. (Teen palju vigu.) Nii vabastav. Ja nii võimalik. Lootust täis. Keerulised ajad on. On vaja tuge ja samas lohutust ja vahel dust. Kohustused niigi koorma vad, kuidas sa siis veel selle eesti keelega pusid?! Raske on. Loomulikult on, eriti kui seda nii vähe su kõrvu kostub. Võõraks jääb iga asi, millega kokku ei puutu. Ulmeliselt tore oleks, kui taustal keegi vahel lihtsalt räägiks või laulaks või... viiks sind tagasi selle eesti keelse mina juurde, keda sa ei arvanud enam olemas olevat. Ilma et see koormaks, vaid rõõmustaks. Oi, aga äkki klapid ööseks kõrva? Hüpnoos! Sel leks võiksid sobida Ööülikooli saated. Või Klassikaraadio. Kokkupuude, millegi sees viibimine (exposure) on tänu kaugjuhtimisele lihtsam kui eales varem. Ja samas olulisem kui kunagi varem. Me igatseme teisi ja arvan, et igatseme ka nende eesti keelt, s.t. meie, kes oskame seda igatseda, sest see on olnud suur osa meie elust, suisa meie identiteedist. Noore matega ei ole aga sugugi nii. Nad ei saa igatseda midagi, mis ei ole nende hinge jõudnud nii sügavale pugeda. Seisame selles suhtes üüratu (suure) lõhe ees. Ei, mitte lõhekala. Selle ees, pi kas lauas, oleks tore seista. Jutt käib pigem kääridest, piirist kahe väga erineva maailma va hel: rääkijad ja mitte rääkijad. Ja nende mitte-VEEL rääkijate saatus on suuresti (või isegi täielikult) nende ikka VEEL rääkijate kätes. Kuidas oleks võimalik rohkem keelt kasutada nende vahel, kes seda oskavad, olla noortele eeskujuks ja samal ajal mitte muretseda, et teised aru ei saa ega solvu? Kas tuleks valida kontekst ja panna suure kella külge: „This is an Estonian immersion event.“? Leppida kokku, et see on meie eesmärk, panna õlg alla ja aidata ükstei sel seda meeles pidada. Kuidas saaks keegi, kes hindab enda ja oma laste tulemuslikku kee learengut (à la kooli prantsuse keele tundides), sellist lähene mist pahaks panna? Peab meenuma keelenupp, mis on olemas kõigil kaks- ja enamkeelsetel. See südames paiknev keelevahetamise lüliti (switch). Kui viid lapse nt spordi laagrisse, siis ei tuleks kõne alla, et vanemad viibivad lähe dal ja suitsetavad, joovad ning söövad kreemikooke. Miks siis tulevad inimesed kokku ühisel eesmärgil ja rõõmsal meelel, oskavad tegelikult eesti keelt, aga ei ürita seda rääkida? Ei märka rääkida eesti keelt kõne leva lapsega eesti keeles? Seega julgustades ja õpetades kõrval
Nr. 16
Eestis tekkis paari aasta eest mood tellida endale pusad (sweat shirts) erinevate koha- ehk ,,oma hoovi“ nimedega. Selle taga oleva firma nimi ongi Mu Hoov (muhoov.eu). Mul on olemas pusa kirjaga PELGU. See võiks tähistada Pelgulinna linnaosa, aga minu puhul selle naabrit Pelguranna asumit, kus elame. Fotol olevat pusa kuulub Kotkajärve Metsaülikooli rahvatantsuõpetaja Marleenile Eestist. See ei ole paiga nimi, vaid pigem meeleseisud või deklaratsioon – uhkeldamine eesti keele eriliste säravate tähedega. Kui nende järjekord läheb meelest, siis on kerge üle kontrollida. Foto: Riina Kindlam
seisvat eesti keelt alles õppivat last. Taolisi võimalusi on ometi nii vähe. Võib-olla on see ka mingil määral hüpnoos. Nii juurdunud harjumus, et ei mär gata või julgeta seda mustrit murda. Ebamugavuse pärast. Ebamugavusi on niigi igal pool. Raskusi, takistusi, jama sid. Julgustan proovida võtta pinge maha, lasta lõbuga. Tühja need vead. Valter Rand on USAs kirjutanud, et globaalne eestlus on looming. Nagu iga sugu trenniga (treenimisega), läheb järjest kergemaks ja sa mas võiks motiveerida kuivõrd
kõrge on mitte millegi tegemise hind. Kaugete juurdunud eesti ühiskondade eesti keel seisab kuristiku äärel. Õnneks on varuks vana armas deltaplaan ehk lohelennuk (hang glider). Mida arvate, kui suur protsent eestlastest teie ümber tegelikult oskavad eesti keelt? 70%, 75%, 80%? Kingime noortele tiivad. Tuleb julgeda hüpata, kasutada teadlikult kõiki võimalusi. Mida on kaotada, seda me teame, aga võib-olla ei taha iga päev tunnistada. Õnnelikke väikseid samme üheskoos! RIINA KINDLAM, Tallinn-Toronto
Eesti keele tunnis täiskasvanutega: harjutamine teeb meistriks Toronto eesti koolis ei ole õppimas mitte ainult lapsed, vaid ka lapsevanemad võivad oma oskusi proovile panna õppides eesti keelt. Täiskasvanutel on isegi raskem uut õppida, sest neil on ju väljakujunenud mõttemaailm ja keelekäsitlus. Eesti keeles ei saa grammatikat õppida loogika ja näidiste alusel, sest on palju erandeid ja kirjutamata reegleid, on lausa keelevaistu vaja. Õpetaja Epp Aruja on hea kuulaja ja seletuste andja. Kui oled kodus nii inglise kui eesti keeles, siis on huvitav võrrelda, analüüsida keele olemust ja kasutust. Keeleõppes ei ole üks ühele täpset tõlget ning kindlat arusaama: palju oleneb teemast ja olukorra kirjeldusest. Mis tekitab raskusi eesti keele õppimisel? Kindlasti hääl
dus, sest see on teistsugune kui inglise keeles. Minu meelest on aga ka inglise keelt raske hääl dada, sest ei ole ju kirjapilt ja hääldus samane. Harjutamist vajavad kindlasti eesti tähestiku täpihäälikud, nagu õ, ä, ö ja ü. Sõna külm kuuldub nagu kulm, käsi nagu kasi. Pikki häälikud ei hääldata pikalt välja ja nii tulevadki huvitavad kooslused: vana lina osutub uuesti lugedes õigeks – vanalinn. Eesti keele grammatika on erinev inglise keele reeglitest. Et paremini osata grammatikat kasutada, peab teadma sõna vara. Õpetaja Epp palub õpilas tel tõlkida lauseid inglise keelde, kasutades tegusõnade eri vorme ja ajamoode. Nii saab kinnis tada sõnavara kui ka gramma tikat.
ERRNovaator vahendas BBC teadet, mille kohaselt Hiina ja Venemaa plaanivad ühiselt ehitada Kuule kosmosejaama. Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos teatas, et allkirjastas kokkuleppe Hiina rahvusliku kosmoseametiga. Koos plaani takse luua uurimiskeskus Kuu pinnale, orbiidile või mõlemat. Kahe riigi ühisavalduses seisab, et kuujaam hakkab olema avatud ka teiste rahvaste esin dajatele. Venemaa tähistab kavandata va jaamaga 60 aasta möödumist oma esimesest mehitatud kos moselennust. Agentuurid teatasid, et mõle ma riigi kosmoseteaduse-alaste kogemuste pinnalt kavatsevad Hiina ja Venemaa jaama planeerimisse, kujundamisse, arendusse ja opereerimisse pa nustada üheskoos. Hiina kosmoseprogrammi analüütiku Chen Lani sõnul on Kuule kavandatav jaam Hiinale seni suurim rahvusvaheline kosmose-koostööprojekt. USA teatas, et plaanib Kuule naasta 2024. aastaks, mil riigi kosmoseprogrammi Artemis raames viiakse Kuule mees- ja naisastronaut. Viimati külastas inimene Kuud 1972. aastal. (ERRnovaator/EE)
www.eestielu.ca
Täisealised keeleõppurid on hoolikad ja ettevaatlikud, et mitte vigu teha lausete moo dustamisel. Nad saavad teada sõnade kõva, must, halb mit metähenduslikkusest. Tund nelja õpilasega möödub kiiresti. Epp jääb Tia, Kristi, Susani ja Bronweniga edasi vestlema restoraniskäigust ja toitudest. Õpitud on juba mitu aastat koos Epuga ja nii hea on kõike teada saada, miks see on nii ja mitte nii nagu inglise keeles. Soovitasin keeleõppijatel va hel vaadata ja kuulata ETV saateid, nagu ,,Hommik Anu ga“, kus igal pühapäevahommi kul Anu Välba intervjuud huvi tavate külaliste ja esinejatega. Sekka head eestikeelset laulu ja vahel ka tantsu. Viimati esinesid Amor Trio järelkasv – noorte näitlejate trio ja etnomuusikud Greip. Kooliblogija EDA OJA
