Nr. 16
EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021
KANADA UUDISED
Kuidas Covid on kujundanud juuksetrende Kuidas Covid ja pandeemia on mõjutanud inimeste juuk setrende, sellest rääkis Eesti Elule pikaaegsete kogemus tega juuksur RUTTI YALLE, kes elab ja töötab Cam bridge’is (Ont.), kus peab omanimelist juuksurisalongi. Rutti teadis juba lapsena üles kasvades, et tema unistuseks on juuksuritöö. Pärast keskkooli ta selle ameti Torontos selgeks õppis ning on nüüdseks teinud seda tööd juba aastakümneid – alati heatujulise ja rõõmsa meelsena, pidades lugu oma klientidest ja nende soovidest. Viimane aasta on tema töös olnud aga väga erinev, täis muret ja ebakindlust, kuid ta pole jätnud oma optimistlikku meelt, tehes vajalikke muuda tusi ja ümberkorraldusi töös ja hoides lootust, et rasked ajad mööduvad ning tavapärane tööelu tuleb tagasi. Me räägime selle nädala algul, kui Ruttil on juba mit mendat nädalat, alates liha võttepühadest taas provintsi korraldusega, juuksurisalong suletud. Tavaliselt on ta väga hõivatud, töötab pikki päevi ja ega selliseks jutuajamiseks mui du aega ei olekski. Praegu on aga olukord viirusesse naka tumiste kasvu tõttu aga just selline, nagu ta on. See pole esimene sulgemine pandeemia jooksul ja Rutti leiab, et tal on läinud isegi hästi – kolleegid Torontos jm., kus viiruse olu kord raskem, pole saanud ka nii palju avatud olla. Ta ei kurda, sest teab, et sulgemine on prae gusel hetkel ilmselt vajalik, kaitsmaks kõiki – juuksur ja klient asuvad ju teineteisele väga lähedal. Esimest korda suleti juuksu rid jt. salongid aasta tagasi märtsis ja tookord olid need kinni neli kuud. Kui siis suvel toimus taasavamine, helises Rutti telefon pidevalt – ini mesed tahtsid kiiresti juuk surisse pääseda ja läks mitu kuud, kui kõiki soovijaid vastu
võtta sai. Palju oli varasemaga võrreldes muutunud: uued reeg lid puhastamises, vahemaad jm., ning kui varem sai ta võtta korraga vastu näiteks kaks klienti – ühel oli peas juuk sevärv ja selle ooteajal teisel juukseid lõigata, siis enam mitte. Päevad läksid seega varasemast palju pikemaks, kuna rohkelt aega kulus uute reeglite täitmisele. Toimus ka mõningane hinnatõus, sest va hendite hinnad, mida tema os tis, olid kallimaks läinud. Kõiki värve jm., mida ta oli harjunud ostma ja mis tulid Euroopast, ta vahepeal kätte ei saanudki. Muudatusi oli palju, kuid kõik sujus kenasti. Siiski jäi Ruttile tookord tunne, et kõik varase mad kliendid ei vajagi enam juuksureid – inimesed olid nende kuude jooksul harjunud ilma juuksuriteenusteta hakka ma saama. Rutti märkas, et nelja kuuga olid paljude naiste juuksed kasvanud pikaks. Umbes pooled lasid need esimesel võimalusel jälle lühikeseks lõigata, teised aga otsustasid edasi kasvatada, samuti lasta värvi välja kasvada ja tulla tagasi loomuliku juuk sevärvi juurde. Väga populaar seks said näiteks pikad hallid juuksed. Mõned kliendid, kes varem olid harjunud juuksurit külastama iga 4-5 nädala tagant, hakkasid seda tegema märksa harvemini. Aga kõik olid rõõm sad ja heatujulised – oli suvi, raskem aeg oli möödas ja püsis lootus, et asjad lähevad pare maks ja viirus saab kontrolli alla! Väga väike osa klientidest ei tahtnud küll salongi tulles maski kanda, kuid Rutti ei luba nud kedagi ilma sisse ja siis ka mask ette pandi, keegi selle nõude tõttu ei lahkunud. Kahjuks halvenes viiruse olukord sügisel ning alates jõulujärgsest Boxing Day’st pandi jälle iluteenused kinni. Veebruari keskel toimus taasa vamine. Siis tundus Ruttile, et klien did vajavad juuksureid ikka väga: inimesed olid küll palju kurvemad ja stressis keerulise olukorra kestmisest, aga samas tahtsid ilusad välja näha: välja kasvanud juuksevärv ei olnud
OTTAWA. Kanada loob võima lusi saada alalise elaniku staa tust umbes 90.000-le ajutiselt Kanadas olevale esmavajalikule töötajale ning rahvusvahelisele õpilasele (kes on lõpetanud õppeasutuse Kanadas), kelle oskusi ning kogemusi riik vajab, teatas immigratsiooni minister Marco Mendicino. Vastavaid sooviavaldusi haka takse vastu võtma mais. (Lüh. Globalnews) • CALGARY. WestJet teatas, et pikendab ajutist lendude peata mist nn. päikesepaiste-siht kohtadesse kuni 4. juunini. (Lüh. CP24) • KANADA. Endine rahvaturvali suse minister Ralph Goodale nimetati Kanada uueks ülemvo linikuks (High Commissioner) Ühendkuningriiki. Peaminister Justin Trudeau sõnul aitab tema aastakümnete pikkune kogemus veelgi tugevdada suhteid kahe riigi vahel, töötades jätkuvalt koos tänaste ja homsete väljakut setega, kaasa arvatud COVID-19 pandeemia, klii ma muutused, Brexiti-järgne kau bandus jm. (Lüh. Globalnews) • KANADA. Statistikaameti sõnul oli tarbijahinnaindeks märtsi kuus 2,2% kõrgem kui aasta varem. (Lüh. Globalnews)
AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS
Creemore, mõnus väike külake Kati Kiilaspea
enam eesmärgiks ja taas sai hoogu juuste värvimine erine vates toonides, lühemad lõiku sed jm. Nii et Covid on iseenesest kujundanud mitmeid juuk setrende. Kui rääkida, mis aga hetkel moes, ütleb Rutti, et taas on au sees tukad, kaelani pikku sega lõikused ja loomulikuna näivad juukselained. Mõned eelistavad ikka kasutada sirgen dus-raudasid, ent loomulik laine, nn. beach look on see, mis hetkel laineid lööb. Värvidest on jätkuvalt moes hall ja mitmed teised toonid, aga ka naturaalne, soe blond; samuti highlights ja lowlights. Tugev erkpunane ja ploomivärv hetkel mitte, need on Rutti sõnul talvisemad, kuna kevadelsuvel on päikese tõttu raskem värvi püsimist hoida. Ehk kunagi tulevad tagasi ka ajad, kus saab jälle kliente kallistada, neile kohvi pakkuda ja rohkem suhelda, loodab Rutti, lisades ka, et teda teeb väga emotsionaalseks, kui mõni ütleb, et ta ei usu viirust ega vaktsiini. Tema ise on vaktsi neeritud, kuid muretseb viiruse leviku pärast endiselt palju ja kannab igapäevaselt nii maski kui näovisiiri (shield). Ühelegi reeglile ta järeleandmisi ei tee ja ootab nende respekteerimist ka teistelt. Ta loodab väga, et praegune sulgemine ei kesta kaua, ajad paranevad ning elu läheb mõne aja pärast tagasi normaalsetesse rööbastesse. KAIRE TENSUDA
13
Kui oled tee sisse võtnud Collingwoodi, mööda piltlilu sat Airport Roadi, saa bute kohta nimega Cashtown ja sealt põigeldes vasakule Highway 9 peale jõuate varsti Creemore’i. Mitmetele koha likele lugejatele tuleb ehk küla nimi tuttav ette tuntud õllepruulikoja tõttu, mis asub ki kohe sealsel peatänaval ning kui on kuum päev ja olu kord ehk lubab tulevikus, saab ka seal maitsta laia vali kut kohalikult valmistatud jooke. Peale ilusa maastiku on mõnusal kohakesel ka huvitav ajalugu ja küllaltki palju sel lest on veel tänapäeval alles, mida saab lähemalt uurida. Enne, kui avastajad tulid 17. sajandil meie maad avastamauudistama, oli Creemore’i piirkond rikkalikku saagi ja lähedase jõe tõttu kodu mitmele pärismaalaste hõimule, nende hulgas Petun, Wyandot, Iroquois ja Algonquin. 1616. aastal saa bus piirkonda tuntud avastaja Samuel de Champlain, kellel oli soov Petuni hõimuga kaupa vahetada ja tema kirjeldas esi mesena piirkonda nii: „piir konna ümbruses on ilus mägine vaatepilt vahelduvalt tasase maaga, kus saab mõningat kas vatada, kokku teevad need hubase ja meeldiva ala.“ Nii siis üle aastate hakkasidki varsti tu lema uued perekonnad külasse ja 1842. aastal sai Creemore asulaks. Nime sai ta alles kolm aastat hiljem ja see pärineb Iiri väljendusest „cron mor“ ehk
„suur süda.“ Küla algataja, iiri päritolu ettevõtja Edward Webster pani selle nime kohale, kuna sellise sooja meeleolu andiski see talle, kui ta esimest korda sinna saabus. Originaal sed tänavanimed pani ta ka oma pereliikmete järgi, et neid jääd vustada ajalukku: Elizabeth (naise ja tütre järgi), Francis ja Wellington (poegade järgi) ning Alice ja William (ema ja isa järgi). 19. sajandi alguses oli rah vaarv küllalt kasvanud, et oli vaja korralik kool ehitada. Creemore’i esimene kool ehitati palkidest, aga mõne aasta järel vahetati ta välja puidust raami ga kooli vastu, mida kohalikud nimetasid ,,Cottage School.“ Sellel ajal käis ka juba BeetonCollingwoodi raudtee läbi küla, nii et kui õpilased pidid kõrge mate klasside jaoks sõitma Collingwood’i, oli see päris kerge. 1881. aastal ehitati suurem kool ja lõpuks oli ruumi ühte keskkooli-klassi ka juurde tuua, mille tõttu tuli õpilasi juurde ning 1917. aastal otsus tati veelgi suurem ja vägevam kool ehitada. Kool tegutses kuni 1954. aastani ja pandi kinni lõp likult hiljuti, 2014. aastal. Külas olid ka tollel ajal neli tegutsevat kirikut, pubi ja hotell. Tänapäeval saab kõndida mööda Creemore’i tänavaid ja imetleda ajalugu ja vanemat arhitektuuri ning tasub ka külastada või vähemalt pilku visata peale seal asuvale Põhja Ameerika kõige väiksemale vanglale. Minge avastage, mida Creemore’il on pakkuda!
