6
EESTI ELU reedel, 23. aprillil 2021 — Friday, April 23, 2021
Nr. 16
Keeleruleti esimene sünnipäev Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes
Helilooja Riho Esko Maimetsa loomingu esiettekanne Eesti Muusika Päevadel Eesti Muusika Päevad pee takse tänavu 22. aprillist kuni 2. maini ja oludest tulenevalt virtuaalselt. Kavas tuleb muuhulgas es maettekandele Torontost pärit helilooja Riho Esko Maimetsa uudisteos ,,Kaks pala“. Muu sika sündmuse raames andis helilooja intervjuu ERR-ile, kus nimetas, et värske teose puhul kasutas ta ära juba olemasolevat materjali ja seadis seda lihtsalt ümber. Riho Esko Maimets kinnitas, et looming sünnib tema jaoks tunnetest. ,,Kui ma tunnen tui must või ei tunne midagi, siis ma ei saa kindlasti sel hetkel kirjutada,“ sõnas ta ning lisas, et tabamaks mingit siirast ja päris tunnet, on ta pidanud end viima võrdlemisi passiivsesse olekusse enne loomise alusta mist. ,,Selleks, et väldiksin hirmu ja loomingut pärssivat tunnet ning tabaksin hoopis armastust, rahu, lohutust, midagi, mis paneb mind tundma, et ma hõl jun,“ ütles ta. Selleks on ta palju lamavas asendis diivanil või
Kuue keele kuminat See oli neljapäeva, 15. aprilli õhtul, kui nende kuue keele kuminal oma sünnimaad mee nutas rahvusvahelise tunnus tuse saavutanud muusik. Juttu on järjekordsest videost sarjas „Memories of Home“ VEMU korraldusel ja Nor thern Birch Credit Unioni sponsorlusel. Kitarrikeeli näp pis Tallinnas sündinud Roman Smirnov, keda usutles mitme tahuline ajakirjanik Maarja Merivoo-Parro. Vestlus toimus
Roman Smirnov
voodis ja lihtsalt puhkab, lülita des end välja argielu pisias jadest. ,,Ma lihtsalt olen,“ ütles ta. ,,Pärast seda võib-olla õnnes tub minna klaveri juurde ja mingisuguseid helisid tun netama ja improviseerima haka ta ning loodetavasti hakkab siis kooruma välja ka mingi mater jal, millesse ma suhtun positiiv selt,“ sõnas Maimets, lisades et looming pole tema jaoks eelkõige materjali tekitamine. ,,Tegelikult on väga lihtne iga sugust materjali tekitada, pigem on raske suhtuda armastuse ja positiivsusega oma tekitatud materjali.“ Esiettekandele tuleva ,,Kahe pala“ loomeprotsess oli Mai met sa sõnul üsna omapärane. ,,Ma tunnetasin, et mul on kir jutamiseks aega väga vähe, kuna lihtsalt sattus niimoodi, mistõttu ma võtsin olemasolevat materjali, millesse ma olin juba kiindunud, ja lihtsalt seadsin ümber, töötlesin, mudisin ja laiendasin.“ Riho Esko Maimetsa ,,Kaks pala“ keelpillidele (I osa ,,Mõ inglise keeles. Kunstnik, kelle ema on pärist Pärnust ja isa Venemaalt, lahkus Eestist Iisraeli 1990. aastate algul. Tunnistab, et tema poleks lahkunud, kuid vanemad tund sid, et olukord on liialt ebasta biilne. Ka tema haridus on ka hepalgeline. Tema enda süda kuulub jäägitult muusikale, kuid pragmaatilise ema nõudmisel omandas ta kõigepealt inseneri kutse. Vanaisa oli tšellist, laulja, tantsija, tema eeskuju on ins pireeriv. Harrastab mitmesugust muusikat, kuid eelistab klas sikat. Eriti paelub teda hispaa nia romantiline muusika ja barokk, samuti flamenkokitarr. Roman Smirov on muusik, kes pürgib täiuslikkuse poole. Alati jääb tunne, et on võimalik veel paremini teha ja selles on oluline roll publikul. Tagasiside on mõjuv, suurim kunstiline saavutus tuleneb kontaktist kuu lajaskonnaga. Kitarri peab ta väljendusrikkaimaks instrumen diks, sellel on võimalik tundu valt paremini end publiku sü damesse mängida kui klaveril
Roman Smirnovi intervjueerib Maarja Merivoo-Parro.
Riho Esko Maimets
tisklus“, II osa ,,Humoresk“ kõlavad esiettekandes Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Andres Kaljuste esituses nelja päeval, 29. aprillil kell 7 õ (Eesti aja järgi) Mustpeade ma jas. Samal õhtul on kavas veel Anna-Margret Noorhani ,,5h du matin“ soolovioolale, MärtMatis Lille ,,Raudi, raudi“ oboele ja kammerorkestrile ning Tatjana Kozlova-Johannese ,,Blow Your House Down“, kontsert klaverile ja kammer orkestrile. Kontserti saab kuulata Klassikaraadio vahendusel või vaadata otse veebist. Rohkem infot: eestimuusikapaevad.ee (Muusikapäevade link on ka Eesti Elu veebilehel eestielu.ca) või mõnel teisel pillil. Otsin muusikas iseennast, lõpetab ta usutluse lihtsa ja mõjuva sõnu miga. Intervjuule järgnes kümme muusikapala ühelt kunagiselt Moskva kontserdilt. Valdavalt koosneski see romantilistest his paania helindeist, kus muusiku hing märgatavalt esile tungis ja usutlejale lausutud sõnu tõestas. Ta ei jätnud aga lõivu maks mata sünnimaale. Lõunamaiste meloodiate vahele oli paiguta tud kaks Rene Eespere pala tsüklist „Tühi ruum“ ja lõpe tuseks kõlas Raimond Valgre „Saaremaa valss“. Kuus keelt on vaikinud. Nende kumin jääb aga kauaks kõrvu. Tänu kunstnikule ja vahendajaile! EERIK PURJE
Ilmunud on fotoraamat ,,Jaan Kross ja Tallinn“ Tallinna Kirjanduskeskus avaldas möödunud aasta lõpul fotoraamatu ,,Jaan Kross ja Tallinn“, mille sissejuhatuse kirjutas Maarja Undusk. Teos on pildi- ja üllatusrohke rännak mööda Jaan Krossi elupaiku ja olulisi kohti tema põlises kodulinnas. Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kir janduses. Raamat aitab möö dunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Fotoraamatus on kasu tatud rohkesti materjale arhii videst ja perekonna fotokogust. Teoses avaldatud fotosid ja ar hiivimaterjale ilmestavad tsitaa did Jaan Krossi memuaaridest.
Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) Keelesõbraprogrammi ühe osana sündinud Keele rulett tähistas 20. aprillil esi mest sünnipäeva. INSA juha taja Irene Käosaar tuli eelmi sel kevadel ühel nõupidamisel pärast eriolukorra kehtesta mist välja ideega panna Eesti keele maja eesti keele õppijad omavahel veebis vestlema, kuna kontaktõpe ei olnud koroonapandeemia tõttu enam võimalik ja kõige rohkem tunti eesti keele tundide ära jäämise tõttu puudust kõne praktikast. Narva Eesti keele maja kolleegid Krismar Rosin ja Pille Maffucci haarasid ideest kinni ja eelmisel keva del viidigi Keelesõbraprogram mi raames kokku 885 keele huvilist. Keelesõbraprogrammi esi mene hooaeg lõppes ametlikult eelmise aasta mais. Paljud vest luspaarid suhtlesid aga edasi, kuna keele harjutamise kõrval olid nad saanud sõpradeks, kui gi olid kohtunud vaid veebis. Mõned on hiljem kohtunud ka päriselus. Sel talvel hõigati välja uus registreerimine ja kiiresti panid end kirja 573 uut keelehuvilist. Nüüdseks on kokku viidud taas 450 vestluspaari. Keelesõbra pro grammis on esindatud 36 eri neva emakeele kõnelejat. Kõige rohkem on vene ema keelega inimesi, aga ka portugali, armeenia, gruusia, urdu, türgi, kurdi, tatari, ungari, saksa, prantsuse jt keelte esindajaid. Keeleharjutajatele püüti leida teisigi kõnepraktika harjutamise võimalusi. Selleks pandi aasta tagasi Zoomis keerlema Keele rulett, millel on ka oma Face book (FB) grupp. Samuti on FB grupp mentoritele, et omavahel suhelda ja kus on nõuandeid ning kättesaadavad eelmise aas ta materjalid. Keelementorid ei pea olema õpetajakutsega. Oluline on leida aeg ja soov Zoomis, FBi Messengeris või telefonis vestlemiseks, et pak kuda eesti keele õppijale kõne praktikat. Keeleruletis osaleval keeleõppijal peab olema vähe malt A2 keeletase. Keeleruletil „ehitab“ vestlus toad üles „arhitekt“ Mari Taalmann ja vägesid juhatab „emand“ Ave Landrat. Vesteldakse alati 20 minutit kahes vestlustoas, kus igas toas juhib vestlust vabatahtlik keele mentor. Teemad saadakse teada vahetult kohapeal. Kõigepealt palutakse kõigil end tutvustada ja öelda, kus keeleõppija para
jasti asub. Seejärel vesteldakse 20 minutit etteantud teemal. Keeleruleti sünnipäeva-koh tumisel Zoomis oli eelnevalt palutud osalejatel kaasa võtta mõni lill. Nüüd saadigi sel tee mal vestelda – mis lill see on, kust osaleja selle sai, mis on tema lemmiklill jne. Teises vestlustoas räägiti, kui mitmel keeleruletil keeleõppijad on osalenud ja tehti 12-realine ühisluuletus teemal „Keeleruleti sünnipäev“, kusjuures ette antud oli kolm sõna: eesti, keel, sõber, mis pidid luuletuses kasutatud saama. Iga osaleja püüdis teha kaks värsirida. Töötubades sündisid väga vahvad luuletu sed, mis ühises suures jututoas pärast ette kanti. Kohtumise lõ petuseks pidi iga osaleja vest lusnurka kirjutama, milline on tema arvates keelerulett. Osa lejate arvamus on ära toodud alljärgnevalt Keeleruleti FBi lehelt Ave Landrati postitusest: Keelerulett on nagu… • rullbiskviit moosi ja vahukoo rega • õnnemäng, kus iga number toob võidu • kohtumine parimatega • väike kontsert • rullid pea peal • õhtune ergas päikesekiir • hea tuju • tärkav kevad • pääsuke • sõbraring • sorbett • lilleke, soojus, päike hingele • kohtumine järgmisel nädalal • väike perekond…ja suur ka Ise osalesin alguses Keele ruletil lihtsalt vestlustubades, sest vaja oli ka eesti keele kõnelejaid. Hiljem hakkasin mentorina vestlust juhtima. Keeleruletil osalevad alati väga toredad inimesed, kes soovivad oma eesti keele oskust paranda da. Nendega vestlemine on pu has rõõm ja väga rikastav ning maailmapilti avardav kogemus, kuna osalejad on pärit väga eri nevatest riikidest ja kultuuriruu midest. Kui keegi tunneb endas soovi Keelesõbraprogrammis mentorina osaleda, siis olete oodatud! Seekordse Keeleruleti sünni päevakohtumise võtsin minagi kokku järgnevate luuleridadega, millest siin viimane salm: Me väike, samas nii suur pere, sul keelesõber ütleb tere. Siin iga number võidu toob, rulett on tõesti õnneloos. Las kaua ta veel keerelda, koos temaga saab veerelda sel keelemaastikul nii vingel ning hellitada lasta hinge. Saab selgemaks nii eesti keel Ning õnnelik on kõigi meel.
