Eesti Elu / Estonian Life No. 17 | April 30, 2021

This newspaper was mailed on Friday, April 30, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 17, 2021

Reedel, 30. aprillil — Friday, April 30

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

„Rahvana oleme me tugevad!“ VEMU tuluõhtu veebis õnnestus suurepäraselt Koroonaviirus on kimbutanud maailma juba üle aasta. Eel­ misel aastal jäi VEMU tulu­ õhtu ära. Aga sel aastal toimus taas – seekord virtuaalselt.

Ehitame koos VEMUle uut kodu ning selleks on meie kõigi abi väga teretulnud.

Tuluõhtu oli sisukas, näidati nii uut kui arhiivimaterjali, õhtu osade vahelehtedel oli kirjas huvitavaid fakte VEMU senise tegevuse kohta. Õhtule registreeris 93 külalist.

Tuluõhtu peaesineja oli Marju Lauristin.

Torontos viibivatel osalejatel oli huvitava ja meeleoluka pro­ grammi kõrvale võimalus telli­ da ka suupärast toitu – cateringi eest hoolitsesid Ülle Veltmann ja Linda Karuks. Kaugemalt üritust jälgivad inimesed pidid oma pidusöökide eest ise hoo­ litsema. Mida põnevat küll teie pidulaual võis leiduda? Head inimesed, palun saatke VEMUle (vemuesc@gmail.com) fotosid sellest, kuidas tuluõhtul teie ­kodused pidulauad välja nägid!

Aga mida sellisele pidulikule virtuaalõhtule selga panna?

Sellesama tähtsa küsimuse ees seisis ka Jaan Meri, kes oma moekonsultandi abiga problee­mi mängleva kergusega lahendas.

Pidulikult riietatud (moekon­ sultandi sõnul stiilne, elegantne ja maskuliinne – just nagu James Bond!) Jaan Meri ütles ka õhtu avasõnad. Ta tegi kok­ kuvõtte eelmisest aastast. Tartu College’is olid küll rasked ajad, aga oli õnneks vaid üks covidi juhtum.

Aasta kolm kõrgpunkti olid Jaan Meri arvates tihe kul­ tuuriprogramm (tänu Piret

Noorhanile ja tema abilistele), Estonian Art Centre’i kollekt­ siooni ja rahade üleandmine VEMUle ning muuseumihoone ehitusplaanidega edasi liiku­ mine. Jaan Meri soovis kõigile head peotuju ning avaldas loo­ tust, et järgmisel aastal kohtume taas Tartu College’i seinte ­vahel.

Piret Noorhani rääkis VEMU viimase aasta programmist lähe­ malt. Mullu jäi küll ära tulu­ õhtu, aga aasta on olnud õppi­ mise aeg. Tegevus koliti veebi ning tänu sellele on publikuarv kasvanud. Veebis toimus tervelt 20 üritust, neid sündmusi saab VEMU YouTube’i kanalil järel­ vaadata! Sel kevadel teeb žürii kokkuvõtte tõlkevõistlusest, millele laekus töid 26 inimeselt 8 riigist (Kanadast oli 11 tööd).

Tõlkevõistluse lõpuüritus on 2. mail veebis. Jätkub koolipäri­ muse ja koroona-aja pärimuste kogumine.

Piret Noorhani rääkis ka uue maja ehitusplaanidest. Vaba­taht­ like annetustena on selleks ko­ gutud juba ligi kaks miljonit dollarit. Tuluõhtul osalejad said

Virtuaalfoorumil arutleti, kuidas saavad eestlased välismaal toetada Eesti välispoliitika eesmärke Juku Gold Uue Eesti valitsuse moodusta­ misest tänavu jaanuaris liikus Eesti riigi vastutus globaalse eestluse teemadel teise mini­ teeriumi haldusesse. Varem panustas ülemaailmse eestluse arendamisse siiras ja innukas rahvastikuminister Riina Solman, alates 1. märtsist anti üle Eesti diasporaa teemad siseministeeriumilt välisminis­ teeriumile.

Välisministeeriumi asekants­ ler Erki Kodar kirjutas juba 3. märtsil globaalsete eestlaste

Jonatan Vseviov

e­ sindajatele, kinnitades et „üleilmsed eestlased ja nendega seonduvad teemad on ja jäävad ka välisministeeriumi juhtimisel strateegiliselt tähtsale kohale.“ Pea kaks kuud hiljem näib, et välisministeerium on oma luba­ dust meile – väliseestlastele – täitmas.

Nii korraldas välisministee­ rium 13. aprillil eduka üleilm­ sete eestlaste virtuaalfoorumi, kus välisministeerium tutvustas plaane ja tegevusi, mis suunatud välismaal elavatele eestlastele (vt EE # 14, 9.04.2021).

Poolteist nädalat hiljem, 24. aprillil, olid nii välisministeerium kui ka riigikogu kõrgetase­ meliselt esindatud virtuaalsel Estonian Foreign Policy Virtual Forumil.

Foorumi eesmärkideks oli arutleda, kuidas saavad eestla­ sed üle maailma Eesti huvide kaitsmisele kaasa aidata ning üritus keskendus küsimusele, mida saavad eestlased välismaal teha, et aidata Eestil saavutada välispoliitika eesmärke. Et kaas­ ata neid, kes eesti keelt ei ­valda, toimus foorum inglise keeles.

Reaalajas (Zoom’is ja Facebook Live’is) oli foorumil üle 120 osaleja, paar päeva hiljem oli ürituse videosalvestust vaadatud üle 600 korra! Huvi­tavaks fak­ tiks oli see, et ligi 50% osalejat­ est olid Kanadast.

24. aprilli virtuaalfoorumi ametlikeks korraldajateks olid Ülemaailme Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), MTÜ Globaalsed Eest­lased ja Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV, Võr­ gustik). Ürituse peakoordineerja oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) aseesimees ja ÜEKNi poliitikatoimkonna esi­ mees Reet Marten Sehr Toron­ tost.

Sissejuhatuse tegi ÜEKNi esi­ mees Aho Rebas Rootsist.

Pärast Rebast sai sõna ÜENV asutajaliige Nora Sööt Rootsist, kes tutvustas virtuaalfoorumi peakõnelejat, välisministeeriumi kantslerit Jonatan Vseviovi.

Hiljutine Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jona­ tan Vseviov tegi huvitava tut­ vustuse Eesti kaasaegsetest välispoliitika eesmärkidest. Vse­ viovi sõnul aitab Eesti ajalugu

Taasiseseisvumise aja sündmusi meenutasid ja esinesid lühikontserdiga Ivo Linna ja Anti Kammiste.

Õhtu peakordineerija VEMU peaarhivaar Piret Noorhani intervjueeris EV aupeakonsul Laas Leivatit.

heita pilgu „tulevikku“ – maket­ tidelt oli näha, et keskus tuleb väga kaasaegne ja põnev. Seal on võimalus paljudeks erine­ vateks tegevusteks.

Tuluõhtul kõlasid paljude inimeste mälestused üle kolme­ kümne aasta tagusest ajast – sellest hetkest, kui sai selgeks, et „maakera pöördub pöördu­

matult Läände“ (Piret Noorhani sõnad). Ka Piret meenutas seda hetke oma elus – 26. september 1987, kui lehes ilmus artikkel Isemajandavast Eestist. Sellele järgnesid juba muinsuskaitse­ päevad, Tartu Muusikapäevad, kus kõlasid esmakordselt Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu,

seletada seda, mis on Eesti eesmärgid ja vajadused ka tänapäeval. Kantsler rõhutas, et Eesti välispoliitika on suure­ päraselt järjekindel aastast 1991, sõltumata sellest, kes on peaminister või milline erakond on võimul. See järjekindlus on üks Eesti suurtest eelistest ning lähtub Eesti ajaloost 30ndatel ja 40ndatel aastatel. Ajaloost tule­ nevalt on Eesti mõistnud kaht olulist aspekti: me ei peaks kunagi jälle üksi olema ja mõnikord on kindlam võidelda, kui alla anda.

Pärast ettekannet vastas Vseviov küsimustele, mis puu­ dutasid järgmisi teemasid: kuidas paremini kaasata eesti ­ juurtega noori maailmas; kuidas kokku tuua eesti ettevõtjaid erinevates riikides; mida teha ­ ­libauudiste (fake news) ja desin­ formatsiooniga.

Foorumi teine osa koosnes paneelarutelust, kus jagasid Marcus Kolga Torontost, Karl Altau Washingtonist, Sirle Sööt Rootsist ja Marko Mihkelson Eestist oma kogemusi seoses tööga väljaspool Eestit asuvate (kaasa arvatud muude Ida- ja Kesk-Euroopa) kogukondadega, et edendada Eesti huve. Marcus Kolga, kes on vanemteadur Macdonald-Laurier Instituudis

ning Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas esimees, hoiatas Venemaa desinformat­ siooni narratiivide eest, mis on Kanadas hiljuti levinud. Kolga hinnangul väidab Kremlit toetav propaganda, et Baltimaade ja

(Järgneb lk. 13)

(Järgneb lk. 12)

Marko Mihkelson

Karl Altau

2

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Nr. 17

Tapa linnakus mälestati välismissioonidel langenuid 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Elu on kallis Kuigi oleme teadlikud, et me maine teekond on ajaliselt piiratud, ei soovi keegi, et see lõpp tuleks. Inimlik nii tunda. Aga et majandus­ likult elu läheb kallimaks, peaaegu igal tasandil praegusel ajastul, lisab teist­sugust värvingut elule.

Need, kes sõja ja sellele järgnevaid aastaid üle elasid, pidid kogema toidupuudust, pahatihti tühja kõhtu. Edukates mugavus­ riikides tänapäeval ei saa kurta, et toitu pole saada. Ehk ei ole olukorra tõttu kõike, mida sooviks osta, letis või riiulil, aga nälga ei jää.

Seda, kui sissetulek on olemas, kuid mis on paljudele hetkeseisus suureks mureks.

Kuna paljud toidud on mujalt imporditud, siis on lisamureks, kuidas riigi­ piiridega ja suletud lukustatud süsteemidega toime tulla.

Ning ka oma riigis on põllumeestel, karjapidajatel, jne mure, et tööjõudu saada, et saaki koguda. Lihunike hulgas möllab praegune katk.

Ning on ka teisi tegureid, mis tagavad hetkeseisu, mida Dalhousie Ülikooli professor Sylvain Charebois, põllunduse ja toiduala spetsia­ list, nimetab toidu inflatsiooniks, kuna hinnad ületavad tavalise se­ lise majandusnäitaja.

Värske statistika näitab, et see on tunduvalt kõrgem tänavu, isegi rohkem kui mullu. Maisi hind on 84% kõrgem kui aastal 2020. Suhkur, mida tuleb kaugemalt riiki tuua, on tõusnud hinna poolest 59%. Ja selline vili, mis muidugi on luksus, oma valik, elu hoidmiseks, toitlustuse põhiosaks ei ole, kohvioad, on 13% kallimad.

Kokku on, arvestades riigi poolt otsustatud toidukorvi hind, mis sisaldab vajalikku nagu leib, makaronid, liha ning värskeid aia- ja puuviljatooteid, muu hulgas tõusnud viie protsendi võrra. Viimati olid toidu hinnad nii kõrgel majandussurutise ajal, aastatel 2007 ja 2008.

Siis oli see 8%. Aga toona ei olnud töötuid nii ohtralt.

Kuna toiduvarustamissüsteem polnud valmis ega selleks kujundatud, et arvestada tänapäeva realiteediga, on ainult osa. COVID-19 pole ainus tegur. Charlebois rõhutab, et nagu alati majanduses, on suur nõudmine hindade tõusu taga. Just nagu seda on näha kinnisvaraturul. Ka näiteks selliste füüsilise tervise huvides vajatavate vahendite nagu jalgrataste, kui neid üldse poest on leida, markantse hinnatõusu taga. Nõudmine tekitab nö supertsükli Charleboisi järgi.

Süüdi on mitmeti riik, kust ka pandeemia levis. Hiina oma tohutu majandusliku võimuga ostab üles peaaegu kõike, mida võimalik, et oma riigi 1,4 miljardit inimest toita. Mis mõjutab kogu maailma.

Olukorra paranemist on raske ennustada. Kindel on, et tuleb otsida odavamat, mitte spontaanselt käru täita.

TÕNU NAELAPEA

23. aprillil tähistati veterani­ päeva, mida on Eestis pee­tud alates 2014. aastast lipupäeva­ na. Üks välismissioonidel lange­ nute mälestuseks pühendatud üritustest toimus Tapa sõjaväe­ linnakus, kus asub Afganistanist Camp Bastionist toodud ausam­ mas.

Teist kevadet toimusid ve­ tera­niüritused koroonapiirangute tõttu teistmoodi. Traditsiooni­ line Veteranirock korraldati vabaõhukontserdi asemel tele­ saatena.

Kaitseväe ja Kaitseliidu vete­ rane on üle 3000, nende hulgas on 123 naist.

Venemaa astus soome-ugri liikumisest välja Eelmisel nädalal teatas Vene­ maa, et astub välja rahvusva­ helisest soome-ugri liikumi­ sest, sest see on riigi hinnan­ gul muutunud liialt poliitili­ selt survestavaks.

Juunikuus korraldab Soomeugri rahvaste seltse ja ühinguid koondav Fenno-Ugria Asutus Eestis VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi, kuhu kutsuti ka Venemaa esindajad. Nüüd teatas Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiat­ sioon, et ei plaani liikumisega enam koostööd teha, sest selle tegevus on poliitiliselt surves­ tav. ,,Oleme üha rohkem veen­ dunud, et maailmakongressid ei toimu selleks, et lahendada ­konstruktiivselt soome-ugri prob­ leeme, vaid toimuvad abi­ vahendina Venemaa ja meie rahvaste siseasjadesse sekku­ miseks,“ seisab avalduses.

(ERR/EE)

Estonia hukkumispaiga lisauurimistega võidakse alustada juulis Nädala alguses kohtus riigi­ sekretär Taimar Peterkop Estonia laevahukust pääse­ nute ja lähedaste esindajatega ning andis ülevaate arengutest Estonia laevahuku uute as­ ja­ olude uurimistööde ette­ val­ mistustel. Kohtumisel osale­ nud Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas tutvus­ tas uuringuplaanidega seotud ajakava.

Eesti, Soome ja Rootsi välis­ ministeeriumide ja õiguseksper­ tide koostöös jätkuvad etteval­ mistused Estonia hauapaigas toimuvate tööde eelduseks ­ olevate õigusküsimuste lahen­ ­ damiseks. Kui Rootsi ja Soome

Riigikogu esimees Jüri Ratas mälestuspärga asetamas.

Foto: E. Peinar, Riigikogu Kantselei

Baltimaad saadavad välja Venemaa diplomaate, Venemaa vastab samaga Kõik Balti riigid teatasid reedel otsusest saata solidaar­ susest Tšehhiga välja Vene­ maa diplomaate. Leedu saa­ dab riigist välja kaks ning Eesti ja Läti kumbki ühe diplomaadi.

Eesti saadab solidaarsusaval­ dusena välja Vene suursaatkon­ na atašee. ,,Me peame otsust kuulutada Venemaa Tallinna saatkonna töötaja soovimatuks isikuks, mille Eesti tegi NATO ja Euroopa Liidu väidetava ,,soli­ daarsuse“ heaks, ebasõbralikuks ja täiesti põhjendamatuks sam­ muks, mille destruktiivseid tagajärgi kahepoolsetele suhe­ tele tuntakse veel pikka aega,“ ütles venemaa saatkond aval­

Eesti on muutunud välistalentidele atraktiivsemaks

duses, mis postitati saatkonna Facebooki kontol.

Sel nädalal teatas Venemaa välisministeerium, et Venemaa saadab peegelmeetmena välja kaks Leedu diplomaati ning ühe Eesti ja Läti diplomaadi.

Vene välisministeeriumi sõ­ nul kutsuti kolmapäeval välja Läti saadik Maris Riekstinš, Leedu saadik Eitvydas Bajaru­ nas ja Eesti ajutine asjur Piret Reintamm-Benno. ,,Lähtudes vastastikkuse põhimõttest nõudsime, et kaks Leedu saatkonna töötajat, samu­ ti üks töötaja Läti ja Eesti saat­ konnast lahkuksid Venemaa alalt seitsme päeva jooksul,“ seisis välisministeeriumi teates.

(ERR/EE)

Eesti tegi kvalifitseeritud töö­ jõu pingereas (IMD World Talent Ranking) suure tõusu, liikudes 27. kohalt 19. kohale.

Samal ajal langes Suurbri­ tannia 16. kohalt 23. kohale.

Suure languse taga nähakse eelkõige Brexiti mõjusid.

Eestis on puudu erinevatel andmetel enam kui 8000 ITspetsialisti ning ainult ümberõp­ pega neid ei leia. „Ettevõtted vajavad arenguks kvalifitseeri­ tud tööjõudu ning kui tippspet­ sialiste kohapealt ei leia, on võimalik probleemi leevendada läbi välistööjõu Eestisse too­ mise või rahvusvahelise kaug­

töötamise hõlbustamise läbi.

Talendiralli on globaalne ning Eesti konkureerib parimate ­talentide nimel kõikide läänerii­ kidega. Oleme küll Baltimaa­ dest eespool, kuid tipust jääme veel kaugele,“ kommenteeris EASi programmi Work in Estonia juht Anneli Aab. Eesti on teinud suurimad edusammud kohaliku talendi oskustesse investeerimisel (21. kohalt tõusti 10. kohale).

Paranenud on riigi atraktiivsus välisspetsialistide silmis, prob­ leemiks on juhtide tasustamine.

Atraktiivsuse alamin­ deksis on Eesti tõusnud 23. ­kohalt 19. ko­ hale.

Lähiriikidest on Leedu selles edetabelis 27. ja Läti 33. kohal.

Edetabelit juhivad Šveits, Taani ja Luksemburg. (D/EE)

õigusruumi muudatused saavad valmis juuliks, võib juuli kesk­ paigas alus­ tada eeluuringutega merel. Ohutusjuurdluse Keskus töötab võrdselt kõikide võima­ like stsenaariumidega järjekor­ ras ja enne uuringutulemuste selgumist ei välistata neist ühte­

gi. „Ühe olulisema tegevusena tel­litakse Estonia laevakere kol­ memõõtmeline mudel, millega soovitakse viia läbi erinevad simulatsioonid – et võrrelda simulatsioonide tulemust mere põhjas oleva Estonia vrakiga,“ selgitas Arikas.

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

3

Eesti Sihtkapital Kanadas loob kaks uut fondi Noorena Eestis elades töötas Martin Mäeks raudteel erine­ vates ametites vedurijuhi abiks välja. Kuid merel oli tema jaoks tugev tõmme ning peale Eesti Merekoolis õppimist töö­ tas ta laevanduses Eestis, Saksamaal ja Rootsis. Martin saa­ bus Kanadasse 32 aastaselt ja kaas-asutas peagi 1954. aastal Aero Machine and Tool Company Ltd (Aero Masina ja Tööriista Kompanii Ltd). Ta uskus Eesti kogukonna jõusse ja andis oma eluajal kogukonnale palju tagasi. Oma testamendi kaudu kindlustas Martin temale olulise tegevuse toetamise jätkamist.

ESK on tänulik annetajatele nagu Martin, kes annavad Sihtkapitalile oma usalduse ja raha. 1974. aastal asutatud ­registreeritud heategevusorganisatsioon ESK toetab kultuuri­ pärandiga seotud tegevust kõikjal Kanadas ja on meie kogu­ konna usaldusväärne finants-alustugi. 2000. aastast saadik on ESK toetanud rahaliselt enam kui $6 miljoniga programme, sündmusi, projekte ja ettevõtmisi Kanadas.

Meie võtame tõsiselt oma kohustusi kogukonna ja meie annetajate ees. Meie tegevust koordineerib juhatus, kuhu kuuluvad pühendunud spetsialistid, kes annetavad oma tead­ misi ja aega ning teevad otsuseid vastavalt meie heategevus­ likele eesmärkidele ja väljakujunenud eeskirjade ja määruste alusel. ESK nõuab aruandekohustust ka toetuste saajatelt, kes võivad rahastamist kasutada vaid kokkulepete kohaselt. Meie annetajate ja kogukonna jätkuv usaldus on oluline.

Sihtkapitali heategevust rahastavad ainult teie annetused ja pärandused, mida me tänulikult vastu võtame. ESK jätkab mineviku austamist, keskendub järjekindlalt olevikule ja vaatab kindlalt tulevikku.

Nagu ka Martin, on eestlased alati väärtustanud haridust – eesmärk, mis kajastub kahes hiljutises heldes annetuses Sihtkapitalile. ESK on eriti tänulik Martin Mäeksile ja Vilma Blumile, kahele hiljutisele annetajale, kelle märkimisväärsed pärandused on võimaldanud ESK-l luua kaks uut fondi.

Fondid, mis on mõeldud ainult stipendiumideks.

Meie uus lipulaev ESK Martin & Heljo Mäeksi stipen­ dium annab heldelt toetust Kanada Eesti üliõpilastele, kes oskavad põhitasemel rääkida eesti keelt ja õpivad ülikoolivõi kolledžiprogrammis teisel või kõrgemal kursusel. ESK Vilma & Heinrich Blum stipendium on Kanada Eesti ­tudengitele, kes teevad magistri- või doktorikraadi.

Alates 2000. aastast on ESK välja andnud enam kui 130 stipendiumi keskkoolijärgseteks õpinguteks. Sihtkapital usub, et stipendiumid meie noortele toetavad nende haridus­ eesmärke, julgustades neid jätkuvalt olla meie pärandiga seo­ tud ja tagada elujõuline eestluse tulevik. Kokku pakub Eesti Sihtkapital Kanadas nüüd 3 stipendiumi keskhariduse järgseteks õpinguteks Kanada Eesti kogukonnas. Kõigi ESK stipendiumide kohta lisateabe saamiseks ja avalduste juhis­ teks palume vaadata veebilehte https://www.estonianfounda­ tion.ca/en/efc-scholarships TÄHELEPANU: Uus ESK stipendiumitaotluse tähtaeg on 1. juuni 2021 EVA VARANGU, ESK president

Läänemaal pühitseti Eesti muinaslinnuste kaardiga mälestuskivi Möödunud neljapäeval, 22. aprillil pühitseti Läänemaal Leedi Hallimäe nimelisel lin­ nusekohal asuv mälestuskivi, millele kinnitatud metall­ plaadil on kujutatud Eesti muinaslinnuste kaart.

Mälestuskivil olevale metal­ list kaardile on märgitud Eesti muinaslinnused ja konkreetselt toodud välja ka kaardi asukohas olev linnamägi.

ERRi portaal kirjutas, et 1936. aastal kuulutas tollane Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa välja akt­ siooni, et tähistada teadaolevad muinaslinnused. Kaitseliitlane major Mehis Born ütles, et pole teada, kui paljudele linna­ mä­

gedele jõuti Teise maailmasõja eel tähised panna, sest okupat­ siooni ajal läks suur hulk neist tahvlitest kaduma või hävis. ,,2003. aasta oli see, kui toonane president Arnold Rüütel tegi Kaitseliidule ette­ paneku nende muinaslinnade tähistamisega ja suurema või vähema eduga on seda ka järg­ nevatel aastatel tehtud ja küm­ nekonnal linnamäel on tänaseks siis uus tahvel paigutatud,“ rääkis Born.

Viimati püstitati selline kaar­ diga mälestuskivi viis aastat ­tagasi Vatlas.

Leedi Hallimäe täpsema ajaloo kohta pole väga palju teada, sest seal on tehtud üksnes mõned proovikaevamised. Kul­ tuurimälestiste registri andmetel on muistis dateeritud vahemikku 10.-12. sajandini. (ERR/EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles laupäeval, et riigis on tõusnud nii hospitaliseeritute kui intensiivravi vajavate patsien­ tide hulk (mõlemad umbes 20% nädalase perioodi jook­ sul), mis lisab koormust riigi tervishoiusüsteemile, kuigi üleüldine juhtude arv on hakanud veidi langema. Üha rohkem haiglaravi vajab nooremas eas inimes. Endiselt teevad muret viiruse-varian­ did. Samal ajal tõuseb aga ka vaktsineeritute arv – kolma­ päevase (28. apr.) seisuga oli saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini pisut üle 30% kanadalastest.

Eelmisel nädalal näitasid vaktsineerimises eeskuju Ka­ nada peaminister Justin Trudeau ja tema abikaasa Sophie Gregoire Trudeau, samuti mit­ med teised poliitikud, kutsudes üles ka teisi seda tegema – kaitsmaks nii endid kui teisi.

Eelmisel reedel (23. apr.) esitas Kanada föderaalvalitsus ­ järjekordsed mudel-prognoosid, millest selgus, et muret tekita­ vate viirusevariantide arv on jõudnud enam kui 50%-ni uu­ test infektsioonijuhtudest ning ranged rahvatervise meetmed – mis on näidanud juba ka tule­ musi – on endiselt vajalikud, saamaks viiruse kolmandat lainet kontrolli alla.

Nagu märkis dr. Tam, on lootust suvel rangemate pii­ rangute järk-järguliseks leeven­ damiseks, kui vaktsineeritute arv kasvab.

Eelmise nädala neljapäeval keh­t estas föderaalvalitsus 30­-­ päevase keelu kõikide len­ dude saabumisele Indiast ja Pakistanist, kuna neis riikides on nakatumine kiiresti kõrge­ nenud.

Mõnedes Kanada provintsi­ des on viiruse olukord raskem kui teises. Albertas registreeriti esmaspäeval 1495 uut juhtu, aktiivsete juhtude arv ületas ­ 20.000 ning haiglaravil oli 616 patsienti. Varasemast rohkem vajab intensiivravi nooremas eas patsiente.

Briti Kolumbias teatati es­ maspäeval 2491 uuest haigus­ juhust nädalalõpu jooksul; haiglaravi vajas 484 patsienti.

Seitsme päeva keskmine uute nakatumiste arv on siiski haka­ nud langema.

Nakatumisi on rohkem ka Atlandi-äärse Kanada provint­ sides, kus on kehtestatud lisameetmeid viiruse leviku ­ tõkestamiseks. Nova Scotias registreeriti laupäeval 52 uut nakatumist ning provintsi ak­ ­ tiivsete juhtude arv ületas 200.

Teisipäeval registreeriti uusi juhte 96 – kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest – ning aktiivsete juhtude arv provintsis oli tõusnud 419-le.

Ka testide arv olnud rekordili­ selt kõrge ja nende positiivsus­ näitaja palju madalam kui aasta tagasi esimese laine ajal.

Kolma­ päeval (uusi juhte sel päeval 75) algas provintsis vähemalt kahenädalane lock­ down, suleti ka koolid.

Quebecis oli igapäevane uute viirusjuhtude arv esmaspäeval teist päeva alla 900, kuid haigla­ ravi vajavate patsientide arv oli üle 660. Kolmapäeval oli seal uusi nakatumisi 1094, haig­ laravil 643 patsienti.

Ontarios registreeriti nelja­ päeval (22. apr.) 3683 ja reedel 4505 uut viirusjuhtu, sellest ajast alates on arvud olnud madalamad: laupäeval 4094, ­ pühapäeval 3947, esmaspäeval 3510, teisipäeval 3265, kolma­ päeval 3480. Testide positiiv­ susnäitaja oli teisipäeval kõrge –10,2%, kuid kolmapäevaks langes 7,2%-le (nädal tagasi kolmapäeval oli see 7,9%).

Haiglaravil oli teisipäeval 2336 inimest, neist intensiivis 875. Esmaspäeval teatati, et Kanada Kaitsejõud saadavad abi ülekoormatud Ontario haigla­ tele.

Teatavasti pöördus Ontario peaminister Doug Ford eelmisel nädalal abipalvega teiste pro­ vintside ja territooriumide poole, paludes ajutiselt appi ter­ vishoiutöötajaid. Oma abi pak­ kus esimesena Newfoundland, kust saadeti sel nädalal Ontario haiglatesse appi üheksa tervis­ hoiutöötajat, nende hulgas on ka Newfoundlandi ja Labradori peaministri Andrew Furey abikaasa dr. Allison Furey.

Nii Torontos kui Peeli ­regioonis on nüüd kehtiv nõue, et tuleb ajutiselt sulgeda töö­

Venemaa arvas Eesti ebasõbralike riikide sekka Vene Föderatsiooni välis­ ministeerium teatas ,,ebasõb­ ralike riikide“ nimekirja koostamisest. President Putini korraldusel koostatud nime­ kirjast leiab USA, Leedu, Läti, Eesti, Gruusia, Ukraina, Poola, Tšehhi ja Suurbritan­ nia.

Presidendi seadlusega piira­ takse ,,ebasõbralike“ riikide esin­ duste võimalusi värvata Venemaalt tööjõudu. ,,Vajadu­ sel“ võidakse see asendada ­täieliku keeluga.

Vastavalt seadlusele määrab ,,nende füüsiliste isikute hulga, kes asuvad Venemaa territoo­ riumil ja kellega võidakse sõlmida leping“ Venemaa valit­ sus.

Valitsus saab ka õiguse teha ebasõbralike riikide nimekirjas vajadusel muudatusi.

Venemaa teatas nimekirja loomisest pärast seda, kui mitu riiki saatsid välja diplomaate solidaarsusavaldusena Tšehhiga, kes saatis hiljuti välja 18 Vene diplomaati. (D/ERR/EE)

Asutava kogu esimest istungit meenutati August Rei kõne ettelugemisega 23. aprillil oli Eesti parlamen­ di sünnipäev. Sel puhul loeti Tallinnas Estonia ooperimaja ees ette August Rei kõne.

Asutav kogu kogunes Estonia kontserdisaali avaistun­ gile 23. aprillil 1919. Seda mee­ nutades kandis näitleja Kristjan Arunurm eelmisel reedel ette August Rei ajaloolise avakõne.

Asutava kogu valimistel said absoluutse enamuse sotsiaal­ demokraadid koos teiste iseseis­ vust toetanud vasakpoolsete parteidega ning lepiti kokku, et parlamenti asub juhtima sot­ siaaldemokraat August Rei.

(ERR) koht, kui seal on olnud viis või enam hiljutist COVID-19 juhtu; seda on juba mitmete asutuste puhul ka tehtud.

(Kanada info ja ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Nr. 17

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas – uued suunad, uued sihid Teine artikkel sarjas annab ülevaate viimase viie aasta peamistest algatustest Kanadas ja eelseisvatest sündmustest.

Uhke ajalugu EKN asutati 1951. a Rah­vus­ liku Välisvõitluse Nõukoguna (RVN), mis aastaks 1973 oli kujunenud Kanada eestlaste vali­ tud keskorganisatsiooniks – Eestlaste Kesknõukogu Kana­ das. EKN keskendus üha enam suhete arendamisele föderaalse, provintsi ja kohalike valitsus­ tasandite ning kõigi Kanada erakondadega, et edendada eesmärki taastada Eesti iseseis­ vus ning samaaegselt kogukonna vajadusi. EKN on kõigi kolme valitsustasandi poolt tunnusta­ tud Kanada eestlaste häälena ja jätkab kogukonna nimel pro­ pageerimist ning lobitööd. EKN on Kanada Balti Föderatsiooni ning Kanada Kesk- ja IdaEuroopa Nõukogu liige ning teeb koostööd Eesti saatkonna­ ga Ottawas ja samuti ühist huvi pakkuvatel teemadel Läti ja Leedu suursaadikutega.

Tihedam koostöö ja suhtlus Viimase viie aasta jooksul on EKN andnud olulise panuse meie kogukonna ja selle ajaloo paremaks mõistmiseks Kanadas.

Kanada meedias kajastati suursündmusi, näiteks 2019. a.

Musta Lindi Päeva konverentsi, kus esinesid praegune asepea­ minister Chrystia Freeland, Bob Rae ja Garry Kasparov ning ­juuniküüditamise mälestamine 2018. a. Toronto Nathan Phillipsi väljakul, kus osales üle 500 kogukonnaliikme. EKN on toetanud Kanada suuri poliitilisi algatusi, sh Magnitsky inimõi­ gusaktide väljatöötamist ja vas­ tuvõtmist, mille eestvedajaks oli EKNi endine president Marcus Kolga. See ajalooline seadus­ andlus lubab Kanada valitsusel kehtestada sanktsioonid Vene­ maa, Hiina ja teiste välisriikide ametnike vastu, kes tegelevad massiliste inimõiguste rikku­ miste ja korruptsiooniga.

Samuti on EKN toetanud ja juhtinud võitlust Venemaa valit­ suse infosõjaga, mis on suu­ natud meie ajaloo ja kogukonna vastu. Balti riikide kogukon­ dade valede propageerimisega püüab Venemaa valitsus meid halvustada kaasmaalaste silmis ja maalida pilti pagulaspõlvkon­ nast kui ebaseaduslikest immig­ rantidest. Üks paljudest eesmärkidest on olnud EKNi riikliku staatuse ülevaade, mille läbiviimiseks moodustati toimkond, et uuen­ dada ja viia põhikiri vastavusse Kanada valitsuse nõuetega.

Seetõttu on EKN nüüd föderaal­ selt registreeritud mittetulun­ dusühing. Lisaks moodustati kodukorra ja protseduuride toim­ kond, et alustada kõigi sisemiste dokumentide ajako­ hastamist. Kogu protsessi käi­ gus on säilitatud EKNi sihid ja juhtpõhimõtted.

Ajalooliselt on EKN toeta­ nud ja tegutsenud vahendajana Kanada eestlaste organisatsioo­

nide ja erinevate valitsustaseme­ tega. Hiljuti tegi EKN ligi aasta kestvat lobitööd provintsi- ja munitsipaalvalitsuste juures, et saavutada Jõekääru laste suve­ laagri kinnisvaramaksude va­ bas­tamaise staatus, sellega sääs­ tes sadade tuhandete dollarite ulatuses maksude kokkuhoidu ja aidates kindlustada laagri tulevikku tulevastele põlvkon­ ­ dadele.

Uuel virtuaalajastul on EKN jätkanud igakuiseid juhatuse ja korrapäraseid täiskogu kooso­ lekuid. Möödunud sügisel kor­ raldas EKN Kanada eesti orga­ nisatsioonide esindajatele kon­ verentsi, mis tõi kokku osale­ jaid Victoriast, Vancouverist, Albertast, Saskatchewanist, Ontario põhjaosast, Hamiltonist, Burlingtonist, St. Catharines’ist, Ottawast, Montrealist ja Toron­ tost.

EKN ja Rootsi Eestlaste Liit olid eestvedajad 24. aprilli vir­ tuaalfoorumil, mille korralda­ jateks olid Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), MTÜ Globaalsed Eestlased ja Üle­ maailmne Eesti Noortevõr­ gustik. Eesmärgiks oli arutleda, kuidas üleilmsed eestlased saa­ vad kaasa aidata Eesti välis­ poliitiliste prioriteetide eden­ damisele. Esinejate hulgas olid Eesti välisministeeriumi kants­ ler Jonatan Vseviov ja Riigi­ kogu välispoliitika toimkonna esimees Marko Mihkelson.

Paneeli modereeris prof. Andres Kasekamp. (vt artikkel „Vir­ tuaalfoorumil...“, Juku Gold, tänases lehes lk 1) Uuendatud tuleviku poole Järgmine Kanada eesti orga­ nisatsioonide esindajate ja EKNi täiskogu virtuaalne kon­ verents toimub laupäeval, 8. mail kl 10 (EDT). Eesti välis­ ministeeriumi nõunik Keit Spei­ gel annab ülevaate Üleilmse eestluse programmi tuleviku plaanidest ja Eesti Integrat­ siooni Sihtasutus kannab ette, kuidas üleilmsete eestlaste or­ ganisatsioonid saavad jagada in­ formatsiooni ja postitada üritusi globalestonian.com veebile.

Endine peaminister ja praegune Eesti riigikogu spiiker Jüri Ratas on palunud sõna ja toob tervitusi.

Eelseisvate ürituste hulka kuuluvad juuniküüditamise mälestamine, Musta lindi päeva tähistamine augustis ja Kanada Balti Föderatsiooni ühine 30 a. taasiseseisvumise tähistamine, kus osalevad juhtpoliitikud Eestist, Lätist ja Leedust.

Edaspidine eesmärk on suurendada Kanada eesti kogu­ kondade ja organisatsioonide vahelist koostööd vastastikust huvi pakkuvatel teemadel. Selle teostamiseks kutsutakse organi­ satsioonide esindajaid osalema tulevastel EKNi täiskogu koo­s­ olekutel.

Liisa ja John Käärid panustavad meie tulevikku Liisa ja John Käärid tegid hiljuti lahke annetuse Esto­ nian Arts Centre’ile (EAC) Viru Vanemad toetajate kate­ goorias. EAC – heategev organisatsioon, mis on seotud KESKUS International Esto­ nian Centre’i ehitusega, kor­ raldab muuseas kapitalikogu­ mise kampaaniat. See tagab, et KESKUS kerkiks Toronto südalinna ja avab oma uksed järgmise aasta lõpupoole.

Liisal, kes on elukutselt ärivaldkonna jurist, on eriline põhjus annetuse tegemiseks.

Vaatamata kiirele ametielule, sai temast EAC nõukogu liige ja ühtlasi ka selle esinaine.

Liisa märgib, et ,,mida sügava­ male sellesse projekti sukeldun, seda rohkem tahan olla seotud ja panustada idee teokstegemi­ sele. Meie kogukonnal on hä­ dasti vaja maja, mis toob esile, kes me täna oleme, ja mis avab võimalusi tulevikuks.“ John, kes tegutseb tarkvara sektoris, nõustub Liisa arva­ musega, öeldes, et ,,KESKUS saab olema põhivedur kõigeks,

USA president nimetas armeenlaste tapmise genotsiidiks

mis on eestlus. Ainuüksi ärikii­ rendi peegeldab Eesti digiku­ vandi edulugu ja võimaldab äritegevust, investorite kaasa­ mist ja teadmiste jagamist Põhja-Ameerika ja Eesti vahel.

Olen elevil sellest, mida äri­ kiirendi pakkuda võib ja meil on hea meel panustada KESKUSe eduloosse.“ Liisal ja Johnil on viis last: Juhan, Kiira, Kaija, Mari ja Andrus, kellest üks sündis Eestis, ja kelle kõigi jaoks on eesti päritolu nende põhiliseks identiteediks. Kõik viis on prae­ gu ülikoolis. Liisa märgib, et ,,KESKUS on jätkusuutlik ja oluline viis, kuidas meie lapsed, ja ühel päeval ka nende lapsed hoiavad sidet kõige sellega, mis on eestlus. Ehkki nad õpivad kõik praegu ülikoolis, ootavad nad juba aega, mil nad saaksid KESKUSes oma eakaaslastega kokku saada kultuuriüritusteks ning seltskondlikeks ning elu mitmete verstapostide tähista­ miseks. Milline haruldane koht meil saab olema kõikide eestlaste jaoks Eestist eemal ­hajalas. Maja, mida saame päris enda omaks kutsuda!“ Liisa lisab: ,,Soovitan iga­

REET MARTEN SEHR

suhete osakonna peadirektor Aari Lemmik tõi välja, et Eesti on 1915. aastal Otomani Impeeriumi aladel armeenlaste­ ga toimunud laiaulatusliku tragöödia suuliselt korduvalt hukka mõistnud. ,,Tegemist on kahtlemata 20. sajandi ühe suurima tragöödiaga ja äärmi­ selt tundliku küsimusega,“ ütles Lemmik, kuid praegu pole välisministeeriumil plaanis täiendavaid samme astuda.

Türgi välisministeerium kut­ sus USA suursaadiku Ankaras pärast Bideni avaldust vaibale.

Välisministeeriumi avalduse ko­ haselt ütles Türgi asevälisminis­ ter Sedat Önal USA suursaadik David Satterfieldile, et USA avaldusel pole õiguslikku alust ja Ankara ,,lükkab selle tagasi, peab seda vastuvõetamatuks ja mõistab selle hukka.“ 24. aprillil 1915 alustas Osmani impeerium oma ar­ meenlastest elanike süstemaati­ list hävitamist. Teadaolevalt hukkus ligi miljon inimest.

EKN abipresident

(D/EE)

Möödunud nädalal tunnistas USA president Joe Biden I maailmasõja ajal toimunud Osmani vägede veretöö armeenlaste vastu genotsii­ diks. Eesti välisministeerium sama sammu astuda ei plaani.

Välisministeeriumi

avalike

EKN jätkab virtuaalürituste korraldamist, mis võimaldab eestlastel üle Kanada tulla kok­ ku tihedamini.

Koos teiega ootame pan­ deemia kiiret lõppu ja isiklike ürituste jätkamist. Senini hoidke ennast ja lähedasi!

Järgmised artiklid keskendu­ vad Kanada eesti kogukondade ja organisatsioonide tegevuse tutvustamisele.

ühel, kellel arvutile ligipääs, lisada end estoniancentre.ca ­ kodulehel uudiskirja saajaks. ­ See on parim viis projektiga end kursis hoida!“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevi­ poja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 ­dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kungla Rahvas annetuste algamine toimub käesoleva aasta 1-4. ­ ­juu­nil.

Toetuste tegemiseks pöörduge aadressile donations@estonian­ centre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse ­välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Kariibi merel peeti kinni kokaiinilastiga jaht Prantsusmaa Antillide relva­ jõudude (FAA) fregatt Ventôse tabas Saint-Lucia saarest idas jahi 210 kilogrammi kokaiini­ ga ja pidas kinni kaks kahtlus­ alust, kellest üks on Eesti kodanik. Operatsioon leidis aset ööl vastu 16. aprilli.

Kahtlusalusteks on 43-aas­ tane Eesti ja 64-aastane Läti ko­ danik, kellele esitati süüdistused narkootikumide salakaubaveos organiseeritud grupina ja krimi­ naalsesse ühendusse kuulumises ning nad jäeti vahi alla.

Süüdimõistmisel võib mehi oo­ data 30-aastane vanglakaristus Mitmete riigiteenistuste ühis­ operatsioon viidi läbi Marti­ nique’i prefekti juhtimisel.

(D/EE)

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Kuidas meie valitsus eesti lastest poluvernikuid tegemas on (3) Jüri Estam Ilmunud Vaba Eesti Sõnas 9. aprillil 2021.

(Algus EE # 15, 6.04.2021) Kuigi mitmed euroopa rahvad ja ameeriklasedki tunnevad fraasi ,,aeg parandab kõik haa­ vad“, siis metsavend Alfred Käärmann (1922-2010) niiviisi ei arvanud. Olles NKVD haa­ rangu käigus haavata saanud ja oma vasakust käest ilma jäänud, jäi Käärmann tema enda sõnul ,,sandiks“ ja ,,omaste ülalpeeta­ vaks“, kuni teda pikaks ajaks Siberisse saadeti.

Isegi praegu ei tundu paljude nende USA mustanahaliste haa­ vad paranenud olevat, kelle esi­ vanemad transporditi Aafrikast Ameerikasse orjalaevadel 17. ja 19. sajandi vahel.

Nõukogude okupatsiooni all elanud eestlaste haavad võivad küll armistunud olla, kuid hingelist ravi on neist vähesed saanud.

Kui välja arvata pärgade­ panekud suurte küüditamiste aas­ tapäevadel, elab ametlik Eesti üldjoontes eituses, mis puutub eestlasi pärast 1939. aastat tabanud katastroofi.

USA psühhoterapeut Leah Royden on kirjutanud paljudest traumeeritud inimestest, kelle olukord ei parane isegi pika aja möödudes. Tema sõnul esineb taolistel ,,komplitseeritud valu“.

Palavikuline algus (Eesti Asutav Kogu 102) Vabadus on sama vana mõiste, kui vana on inimkond.

Ka meie-tunne on ülivana.

Meie pere, meie sugu, meie küla, meie kihelkond. Mõisted meie maa ja meie riik on aja­ loos hilisemad. 13. sajandil toimus praeguse Eesti ala ­ hõimude elus põhjalik murrang, mille tulemusi kogeti sajandeid.

Ajaloolastel võib olla erinevaid hinnanguid selle kohta, millal tärkas meie esivanemais aru­ saam – meie vabadus on röövi­ tud.

Igatahes üle-eelmise sajandi teisel poolel sugenes Carl Robert Jakobsoni jt õhutusel mingi arusaam muistsest õnne­ ajast, kunagisest vabadusepõl­ vest. Ent alles 20. sajandi esi­ mesel kümnendil tekkis – VeneJaapani sõja raputuse tulemusel – siinses ilmariigis võimalus hakata rääkima mingistki Eesti autonoomiast. Eeskujuna oli muidugi silme ees Soome au­ tonoomia, millega viimased Vene keisrid olid aga halvasti ümber käinud.

Eestlased tajusid varakult, et nad on kiilutud kahe suurrahva – sakslaste ja venelaste vahele.

Küsimus oli: kas ja kuidas seda ära kasutada? Ja siis avaneski ajaloos harv võimaluste aken – ikka hirmsa sõja tõttu. Euroopa suurriigid jooksid ilmasõjas

Psühhotraumaatilised kahjustu­ sed võivad kauaks jätkata ini­ meste ahistamist une ajal, aga ka mõtete ja mälupiltidena ärkvel olles.

Meil Eestis tundub olevat suhteliselt vähe tuntud autoreid, kes käsitleksid täie tõsidusega seda, mida meie inimesed pidid läbi elama II MS ja Stalini ­aastatel, aga ka hiljem.

Mitmed minevikus põlu all olnud vanahärrad panid suure hilinemisega oma sõjamäles­ tused kirja, kui tsensuur siin kolmekümne aasta eest lõppes ja eesti naistest on meid vaiki­ misest päästnud näiteks Ene Mihkelson (,,Katkuhaud“), Imbi Paju (,,Tõrjutud mälestused“), Sofi Oksanen, ning Oksanen ja Paju üheskoos (,,Kõige taga oli hirm“). Kuid jubeduste täit ula­ tust ei too isegi nemad alati päevavalgele. Palju kannatanud eestlane võiks samuti hüüda ,,ma süüdistan“, nagu juudid on harjunud tegema, kuid oleme olemuselt üldiselt liiga taltsad, et oma varasematele vaenajatele etteheiteid teha. Tuleb hoopis elada kõrvuti, oma traumeeri­ jate otseses läheduses. Või siis traumeerijate laste ja lastelaste kõrval, kes on kas unustanud, et midagi kunagi juhtus või kes sellega isegi uhkustavad.

Eestlaste traumeeritust hoi­ takse kalevi all ja nii ei tea eesti

noored alati täit tõde, kuid küll nad midagi siiski aimavad.

Ohvriabi on suure hiline­ mi­ sega ja mingis ulatuses saanud osa inimestest, kes suutsid Siberis ja asumisel kuidagi ellu jääda, kuid üldisemalt ei võeta okupatsioonikahjude küsimust poliitikute suure enamuse poolt siin kuigi tõsiselt, rääkimata Eesti rahva ulatuslikest isikli­ kest kaotustest ja hingehaava­ dest. Süütult karistada saanud inimesi on toetanud eesti mak­ sumaksjad, mitte Moskva.

Tänapäeva laste jaoks on siin loodud mitmeid programme stiilis ,,märka traumeeritud last“ jms, küll aga ei soovita näkku vaadata sellele, et kogu eest­ laskond – võib-olla kui välja ­arvata mingi kõige tuimem osa nn nõukaaja ,,nomenklatuursest eliidist“ – on õige raskesti psüühhiliselt traumeeritud, ja seda läbi põlvkondade. Olla vallutatud rahvas on midagi ­ veel rängemat, kui saada vitsa lapseeas.

Olla traumeeritud on midagi, mille ohvriks nii eesti pagu­ lased kui ka ,,kodueestlased“ on olnud. Alguses koos ja hiljem juba erinevatel viisidel.

Võiks Vaba Eesti Sõna ku­ nagisi veergusid lapata, näiteks kui Aime Andra jagas 19. juunil 2018 muljeid Helga Meritsa filmist ,,Tuleme peagi koju.

Lapsed Geislingeni põgenike­ laagrist“. Merits on tubli olnud, mis puutub dokumentaalfilmide valmistamisse meie maapakku sattunud inimeste poolt läbi­

elatu kohta, kuid minu jaoks – nii nagu Aime Andra tundub samuti vist arvavat – kipub Merits asju liiga palju pehmen­ dama. Umbes nagu viisakas seltskonnas neist asjust ei rää­ gitaks…

Veel üks traumeerituse kon­ tekst Eestis eneses on ,,Stock­ holmi sündroom“, kus paljud kohutavalt töödeldud ja ajupes­ tud ohvrid läksid emotsionaal­ ses mõttes pikapeale üle vastase poolele.

Nõukogude KGB kunagises Eesti peakorteris Pagari tänaval Tallinnas tehti ekskursioonil mitme aasta eest represseeritu­ test külastajatele selgeks, et see polegi olnud kuigi hirmus paik.

Et kõige koletumad vereteod lõppesid seal ju aastal 1953.

Vabamu (mille ainsaks ni­ meks oli varem Okupatsioonide muuseum) noored töötajad ot­ sustasid panna k.a. sõbrapäeval ehk Valentini päeval rõhu sel­ lele, et isegi Siberis suudeti armuda. Ei olnudki seal nii ­ väga paha olla! Kas nad just seda öelda soovisid, kuid nii see välja kukkus.

Tegelikkuses ,,laastavad sõja­ koledused ja okupatsiooniaastad jätkuvalt eestlaste psüühikat“.

Nii arutlesid psühhoanalüütikud Andres Adams, Ants Parktal, Erika Saluveer ja Endel Talvik Eesti Päevalehe veergudel veel alles kümne aasta eest.

Nähtavasti otsustasid ,,Ühtse Eesti kooli“ idee propageerijad nagu reformierakondlasest Jür­ gen Ligi, et praeguseks on

piisa­valt palju vett merre voola­ nud ja et eestlastel tuleks mine­ viku ,,ebameeldivustel“ oma tundemaailmast nüüd kaduda lasta. Et eestlased ja teised Nõukogude režiimi ohvrid on saanud praeguseks oma haa­ va­ sid piisavalt lakkuda. ,,Tuimad tükid“ need reformierakond­ lased, arvab aga siinkirjutaja.

Kas vene laste tirimine eestlaste koolidesse on ikka nii väga hea mõte? Võib-olla on see nüüd üks raas üle pakutud, kuid Auschwitzi ohvreid ei sun­ nitud pärast sõda koonduslaagri valvurite seltsis küll mitte viibi­ ma nagu parimad sõbramehed.

Jürgen Ligile võiks soovitada sellise teose vaatamist, nagu 1945.-1946. aastal Nõukogude Liidu tellimusel valminud ja sakslastele näitamiseks mõeldud film ,,Meie hulgas viibivad mõrvarid“. Eestis on mõni mõr­ var aga tõenäoliselt veel elus ja siin asub palju toimepandu ­eitajaid.

Meil leidub venelasi, kes tahavad ,,oma“ koole eestlastest erinevatel põhjustel alles hoida, aga on ka eesti lapsevanemaid, kes soovivad, et eesti koolid jääksid eesti laste jaoks turvat­ soonidena alles.

Miks tuleb eesti peredelt nõuda silma kinnipigistamist, nagu midagi ei oleks vahepeal üldse juhtunud? Mustanahalised USAs hüüaksid selle peale ilm­ selt ,,no justice“. Niisiis: päris hästi see Reformierakonna koo­ lide kokkuliitmise eksperiment ei tarvitse lõppeda. (Järgneb)

v­erest tühjaks. Esimesena re­ benes Vene keisri troon. Vene­ maa langes kaose pöörisesse.

Saksa keiser kasutas olukorda ja mehitas oma sõjaväega Eesti.

Seitse sajandit siin elanud balti­ sakslased – aga ka eestlastest kadakad – ulatasid tulnukaile lilli. Õnneks varises 1918. aasta novembris ka Saksa keisri kroon – ikka sõjakaotuse tule­ ­ musel, läänerindel. Ilmnes, et miski siin ilmas pole igavene – isegi mitte ilmariigid Venemaa ja Saksamaa. Nüüd kasutasid olukorda Venemaal võimu haaranud utopistidest avantüris­ tid – enamlased eesotsas Lenini ja Trotskiga. Punaarmee tungis lahkuvate sakslaste kannul meie maale.

Algas Eesti Vabadussõda.

Erinevalt Soomest ja Lätist, kus nende vabadussõda oli suuresti ka kodusõda, oli meie oma siis­ ki üsna valdavalt vabadussõda.

Punavenelaste ja punalätlaste poolel võitles suhteliselt vähe eestlasi. Neid võis käsitleda Eesti reeturitena. Eesti kommu­ nistid tegid toona suure stratee­ gilise vea: nad ei lubanud talu­ rahvale maad. Kommunism pidi ju tähendama ühisomandit!

Vastse Eesti Vabariigi valit­ sus ja sõjavägi suutsid end koguda ning juba jaanuari lõpuks 1919 vaenlase maalt ­välja tõrjuda. Nüüd viimaks oli saabunud aeg valida oma maale ja rahvale – oma riigile! –

e­simene tõeline rahvaesindus Asutav Kogu, mille tähtsaim ülesanne oli muidugi koostada uue riigi põhiseadus.

Asutava Kogu valimised leidsid aset aprilli alguses 1919 ja meie esimene parlament astus Estonias kokku jüripäeval. Pole üllatav, et sotsiaaldemokraadid said selles kogus kolmandiku kohtadest (41 mandaati 120st).

Kui siia lisada veel tööerakond­ laste 30 ja esseeride 7 kohta, oli vasakpoolsetel 78 kohta ehk ligi kaks kolmandikku mandaati­ dest.

Selline tulemus peegeldas aja vaimu. Me ei tohi unustada, et tegemist oli revolutsioonide ajastuga. Alles kaks aastat va­ rem oli löönud leegitsema suur Vene revolutsioon, mis päästis kõik unistused valla. Ja Saksa revolutsiooni puhkemisest pol­ nud möödas veel poolt aastatki.

Nii on arusaadav, et suurem osa eesti rahvast hääletas muutuste poolt. Ja kes neid muutusi siis ikka toovad kui mitte revolut­ siooni hinguse kandjad!

Eesti sotside eripära oli, et nad olid isamaalised. Nagu tööerakondlasedki, pooldasid sotsid oma riiki – erinevalt eesti kommunistidest, kes uskusid vabadusse suure Venemaa rü­ pes. Asutava Kogu esimeheks valiti sotside juht August Rei, peaminstriks sai tööerakond­ laste juht Otto Strandman, kes vahetas valitsusjuhi kohalt välja Konstantin Pätsi kui Ajutise

Valitsuse esimehe. Päts oli oma mooramaa mehe töö teinud.

Riik oli välja kuulutatud ning vaenlane piiride taha löödud.

Eesti esimese parlamendi enamus lähtus – arusaadavalt – idealismist. Nad koostasid Eestile maailma kõige demok­ raatlikuma põhiseaduse, mis lähtus Rousseau üllast filosoo­ fiast. Kogu võim riigis pidi minema parlamendi (riigikogu) kätte, sest selle valis ju rahvas.

Valitsus oli riigikogus kui era­ kondade mängukann. Mõnikord vahetus valitsus kaks-kolm kor­ da aastas. Omaette võimuga riigipead põhiseadus ette ei ­ näinud. Rahvas hakkas Toom­ peal toimuvat peagi nimetama lehmakauplemiseks.

Siiski sai Asutav Kogu hak­ kama ühe suure teoga, mis poliitilise tähtsuse poolest üle­ tab kõik muu. Asutav Kogu võttis oktoobris 1919, kui ­ Vabadussõda alles kestis, vastu julge maaseaduse, mis kuulutas: mõisamaa saab meitele! See oli väga ettenägelik, tark otsus – välismaisest kriitikast hoolima­ ta. Eesti mehed, kes lahingu­ väljal olid silmitsi Punaarmee sõduritega, mõtlesid ennekõike „oma maale“. Ja see maa oli ik­ kagi oma põllu- ning heinamaa.

Tagantjärele on mälestustes kir­ jutatud: kui seda maa lubamise otsust poleks langetatud, oleks Eesti sõjavägi laiali jooksnud ja mingist Tartu rahulepingust poleks juttugi olnud.

Mõeldes täna tagasi rohkem kui sada aastat, adume vastuolu.

Asutav Kogu vormistas riigi­ korra, mis oli eluvõõras ja „leh­ makauplemises“ tasakaalusta­ matu. Eriti valusalt andis see tunda kümmekond aastat hiljem, kui puhkes üleilmne majan­ duskriis, mis tõi ka Eestisse suure tööpuuuduse. See oma­ korda vallandas väga rahutu meeleolu. Riigis polnud kindlat kätt, tähtsaid otsuseid ei lange­ tatud, ühiskond tüüris aina sügavama lõhestatuse poole.

Kuid teisest küljest oli Asutav Kogu siiski riikluse peamisi lähtekohti – see oli ­algus. Mis sellest, et palavi­ kuline, mis sellest, et suuresti eluvõõras. Aga see oli algus.

Eesti riigi alusepanijaid Pätsi, Tõnissoni, Laidoneri, Asti, Strandmani, Poskat jt peame ikka tundma ja meeles pidama.

Nendelt on ka tulevikus mõnda­ gi õppida. TRIVIMI VELLISTE

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

6

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Uus raamat Meremuuseumi kodust Paksust Margareetast

Omapärase sound iga bänd Eestis Kiiresti kuulsust kogunud Eesti bänd Miljardid andis eelmise aasta lõpupoole välja uue täispika plaadi ,,Ma luban, et ma muutun“, kus on kuulda nende oma erilist maiku laulude juures aga ka uusi lähenemisi muusikale.

Gruppi ei saagi ühe žanri sisse mahutada, nad on suut­ nud luua oma ,,soundi“, kus on rokki, pop’i, elektroonikat, ,,indie“’t ja isegi natuke ,,new age’i“ sisse segatud.

Alternatiivroki-bänd koosneb kodumaal tuntud muusikutest: Marten Kuningas, Peedu Kass, Raul Ojamaa ning Kristjan Kallas, keda võib märgata mit­ mes teises koosseisus Eesti muusikamaastikul ja ka iseseis­ vaid muusikukarjääre pidamas samal ajal. Eesti Muusika au­ hin­nagalal (EMA) 2018.a suut­ sid Miljardid võita igas kategoo­rias, kus neid oli nomi­ neeritud ja mis tegi selle erili­ seks on see, et nende debüüt­ plaat (,,Kunagi läänes“) anti välja vaid kaks ja pool kuud enne auhindade väljaandmist.

Uus plaat „Ma luban, et ma muutun“ vääris 2021.a EMA aasta rokkalbumi tiitlit. Üks laul, mis kindlasti hüp­ pab kohe välja plaati kuulates, on ka singel Savi. Palal on hu­ vitav süntesaatori tagapõhi, mis kannab laulu edasi mõnusas ­rütmis, mille juurde tahaks kohe

Ülo Pikkovil valmib uus animadokk täiskasvanutele Režissöör Ülo Pikkov väntab nukufilmi stuudios uut täiskasvanutele mõeldud ani­ madokki. Film tööpealkirjaga ,,Taaskohtumine“ viib vaata­ jad Ruhnu saarele ning mõtiskleb lapsepõlve ja mine­ vikuga leppimise teemadel.

Filmi peategelane on vana ruhnu rootsi naine, kes sattus kunagisele kodusaarele ekskur­ sioonile. ,,Ta käis vaatamas ma­

tantsida ja gruuvida. Aga Kuninga sõnad ei räägi mitte materjalist, vaid väljendusest „savi,“ mis on suhteliselt uus släng, tähendades „ei hooli“ või „ükskõik.“ Teiseks on üks minu enda lemmikutest plaadil lugu Kuldsõrmus, millel on Anna Kaneelina ka kaasa tegemas naishääle osas ja mis sobib ­ Kuninga enda häälega väga hästi tämbri poolest, tekitades ­ laheda dueti trummigruuvi ja huvitava kitarrimeloodia taga­ põhjal.

Võrreldes grupi esimese plaa­ diga „Kunagi Läänes“ on käesoleval plaadil ikkagi tundu­ valt rohkem elektroonika mõju kuulda, kuigi teistmoodi moel, mis annab lauludele rohkem ­tumeda ja ehk veidi süngema ja „edgy“ tooni juurde. Sisemine Samurai on uusim singel, ­millele hiljuti valmis ka värske video (autor Hindrek „Masa“ Maasik) ja milles on hulk kaadreid kodumaisest seriaalist „Vaga vesi“. Kuningas on ise öelnud, et laul räägib meis ­kõikides peituvast jõust ja idee selleks sai ta Jaapani kuulsa filmitegija Kurosawa filmides ­ esinevast samurai karakterist, kes on lojaalne, meisterlik ja vooruslik.

Kui olete huvitatud millestki täiesti erinevast muusikamaasti­ kul, soovitan soojalt seda plaati kuulata!

KATI KIILASPEA

jakat, kirikuid, vene sõjaväest jäänud ja siis ühel hetkel külas puges ühe maja trepi alla. Giid ja teised ei saanud aru, kutsusid teda tagasi, aga tema puges tre­ pi alla ja tõi sealt välja ühe väikse paki ja kui ta selle riidest kompsu lahti rullis, oli seal sees üks väike nukk ja siis tuli välja, et see oligi tema kodu olnud,“ tutvustas Pikkov uue fimi sisu.

Filmi tehakse lamenukk-teh­ nikas, kasutades selleks harul­ dast lamenukk-pinki, mida on maailmas vaid kaks tükki. Kõik tegelased ja objektid, mida fil­ mis näha, on leitud Ruhnu

27. aprillil täitus 40 aastat sellest, kui 1981. aastal avati esmakordselt Meremuuseumi püsiekspositsioon Paksu Mar­ gareeta suurtükitornis. Sel puhul esitleti seal uut raama­ tut ,,Paks Margareeta – suurtükitornist muuseumiks“.

Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni sõnul sai Paksu Margareeta kõrvalhoone Eesti Meremuuseumi koduks juba 1965. a, kuid algusest peale oli selge, et ruumipuudusel seal korralikku väljapanekut teha ei saa. Kuigi asjaajamine võttis aega, sai hoo sisse tühjana seis­ va suurtükitorni Paks Marga­ reeta renoveerimisprojekt, kui Rah­vus­vaheline Olümpia­komi­ tee otsustas 1974.a, et spordi suurvõistlus 1980.a peetakse Moskvas. Teatavasti toimus mängude purjeregatt Tallinnas.

Mängude ajaks sai välja panna ajutise näituse ning lõplikult avati muuseum suurtükitornis 27. aprillil 1981.

Pärast muuseumi renoveeri­ mist aastail 2018-2019 on il­ munud kaks väljaannet, mis käsitlevad Paksu Margareeta lugu ning Eesti Meremuuseumi lugu selle sees. Kõige uuem on eesti- ja ingliskeelse paralleel­ tekstiga ,,Paks Margareeta – suurtükitornist meremuuseu­ miks“, mis on meremuuseumi raamatusarja viies väljaanne ning põhineb muuseumi taasa­ vamiseks ilmunud kõvakaaneli­ sel eestikeelsel raamatul ,,Paks Margareeta. Värav linna ja ­sadama vahel“. Teose autoriteks on Urmas Dresen, Feliks Gornischeff, Villu Kadakas, Mihkel Karu, Priit Lätti, Ando Pajus, Monika Reppo, Teele Saar ja Katrin Savomägi.

(ERR/EE)

Suurtükitorn Paks Margareeta.

saarelt ning hiljem viiakse need sinna tagasi.

Kõik filmis kasutatavad n­ukud on valmistatud linnu­ sulgedest.

Pikkovi sõnul on see lugu teda aastaid on saatnud: ,,Selles on saare lugu ja saares on nii palju sümboleid, ta on nagu väike mudel maailmast ja ­selline saatuse lugu.“ Ülo Pikkovi uus animadokk valmib maikuus, kuid esilinas­ tuse aeg sõltub sellest, millal kinod avatakse. (ERR/EE)

Nr. 17

Parima filmi Oscari sai ,,Nomaadimaa“ Ameerika filmiakadeemia jagas 25. aprillil välja täna­ vused Oscarid. 93. korda toimunud filmimaailma oluli­ ­ simate auhindade jagamisel oli tänavu suurimaks võitjaks režissöör Chloe Zhao ,,No­ ­ maadimaa“ (Nomadland) kol­ me auhinnaga, nende hulgas sai see ka parima filmi preemia.

Kaks Oscarit pälvisid ,,Sound of Metal“ (heli ja mon­ taaž), ,,Ma Rainey’s Black Bottom“ (grimm ja kostüümidi­ sain), ,,Mank“ (operaatoritöö ja kunstnikutöö), ,,Soul“ (animatsioon ja originaalmuusi­ ka), ,,The Father“ (meespeaosa ja kohandatud stsenaarium) ning ,,Judas and the Black Messiah“ (meeskõrvalosatäitja

ja parim laul).

Osaliselt Tallinnas filmitud ,,Tenet“ sai kuldmehikese pari­ mate eriefektide eest.

Parimaks võõrkeelseks filmiks tunnistati Taani režissööri Thomas Vinterbergi ,,Järgmine ring“ (Another Round), millest on plaanis teha ka ingliskeelne USA variant.

Parima naispeaosalise Oscari sai Francis McDormand (,,Nomaadimaa“), kellele see oli juba kolmas naispeaosa Oscar, millega ta läks mööda ekraani­ legendist Meryl Streepist, kellel on samuti kolm kuldmehikest, aga üks on parima kõrvalosa kategoorias.

Parimaks meespeaosatäitjaks kuulutati Anthony Hopkins rolli eest filmis ,,Isa“.

Esimene eesti-läti kirjalike tekstide masintõlkija

sintõlkemootori loomisel ka­ sutasime umbes 24 miljonit paralleellauset ehk eestikeelne ­ lause, mille vastas on lätikeelne lause,“ rääkis Tilde äriarenduse juht Kaspars Kaulinš ERRile.

Keeletehnoloogiafirma Tilde ja tõlkebüroo Avatari koostöö­ na on valminud esimene eesti ja läti keele kirjalike tekstide masintõlkija.

EstLati-i tõlkemootor kirju­ tab vajaliku teksti teise keelde mõne sekundiga ja teeb seda otse, mitte kolmanda keele ­kaudu.

Mõne aasta eest valmisid põhjalikud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud, äsja tööle ha­ kanud EstLat Translatorit saa­ vad kasutada ka need, kes naabrite keelt üldse ei oska. ,,Masintõlkemootor tõlgib lausetest ja kontekstist. See ei vaata üksikuid sõnu, vaid tõlgib terve teksti lauseid. Selle ma­

Kaks Eesti ettevõtet pälvisid maineka disainiauhinna Ühe maailma mainekama disainiauhinna Red Dot Award pälvisid sel aastal lausa kaks Eesti ettevõtet – Sheetsplint ja HUUM. Meditsiinivahendite kategoo­ rias teenis auhinna disainer Mihkel Masso ja lahingumedit­ siini instruktor Rait Arro poolt väljatöötatud modulaarne lahas Sheetsplint. Ükski eestlane ei ole selles kategoorias varem võitu koju toonud. ,,Umbes 50 aastat lahasta­ mise valdkonnas ei ole innovat­ siooni toimunud, on olnud ainult üks totaalne stagnatsioon.

Ma hakkasin otsima lahast, mis vastaks välitingimustes kasuta­ vatele lahaste tingimustele.

Ultrakerge, kompaktne ja mis kõige olulisem, et oleks struktuur­ selt jäik, et vältida sekundaarseid vigastusi. Et ei Tutvu • Loe • Kommenteeri

See tähendab, et neutraalse masintõlke aluseks on inimese tõlgitud laused. Väikeste keelte otsetõlkijate loomine on päris haruldane ja keeruline ettevõt­ mine. Eestlaste jaoks on see li­ saks soome keelele alles teine nii-öelda väikeste keelte tõlke­ mootor, lätlastele aga esimene, ehkki nende Tildet peetakse kogu Euroopa keeletehnoloogia innovaatoriks.

Tõlkemasina kasutamine on kõigile tasuta. Registreeritud kasutajad saavad aga tõlkeplat­ vormi liita oma keskkonnaga ja kasutada oma vajadustest lähtu­ vat tõlkemälu. (ERR/EE)

painduks, keeraks, pööraks, kui on kannatanule paigaldatud vi­ gastuse fikseerimise eesmärgil,“ kommenteeris Mihkel Arro uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­ ­ mera“. ,,See toode on täna meie partneri kaitseväe poolt kasutu­ ses nii Eestis kui välismaal ja testimisel mitme meie NATO partneri erinevate väeükskuste juures,“ lisas Arro.

Disainkeriste tootja HUUM toodetest pälvisid Red Doti auhinna nii elektrikeris CLIFF ­ kui ka sauna kaugjuhtimispult UKU. Elektrikerise disaini puhul sai oluliseks läbimõeldud ülesehitus ja sisemise õhutunne­ li paigutus, mistõttu sobib keris ka kitsastesse oludesse.

Auhinna pälvinud teise toote, UKU juhtpuldiga on võimalik sauna juhtida mobiilirakendu­ sest üle kogu maailma.

Red Dot Award konkursil hinnatakse toote disaini, funkt­ sionaalsust, innovaatilisust, kva­ liteeti, jätkusuutlikkust ja ergo­ noomikat. (ERR/EE) www.eestielu.ca

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1051 1

2

3

4

12

5

6

7

13

15

16

21

9

10

11

19 23

25

24

26

27

28

29

30

34 37

31

35

41

42

47

48

43

44

45

46

49

50

51

52

53

54

1. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

4. _____tro, õpetaja, meister (it.k.).

8. Riigi Kinnisvara AS. 12. Riigi Infosüsteemi Amet.

13. International Veterinary Students’ Association.

14. Silmuse, sõlme.

15. Valge ja indiaanlase järglane.

17. _____ama; latrama, vatrama.

18. Eesti linn.

19. Neljasõit, galopp, kappamine.

20. Mehenimi.

23. Hullus; haiguslik tung midagi teha.

25. Kõrts (ingl.k.).

26. Üle aegade toimiv v. kehtiv.

27. Äratuskell (van.).

30. Liibanoni pealinn.

34. Ainult üks, ainuke.

36. ______emia; kehv­veresus.

37. Õnnetus.

39. Emane siga.

40. Vulkaanist välja­ voolav magma.

33

39

40

PAREMALE:

32

36

38

41. Endisaegne igapäevane talurahvajook; kali.

44. T_____, tunnustust vääriv.

45. Juurvili.

49. Pikka aega.

50. Mehenimi.

51. Ole elus!

52. Nõuk. Liit (ingl.k. lüh.).

53. Kääne.

54. Hädakutsung.

ALLA:

1. Eesti Rahva Muuseum.

2. Madagaskari poolahv.

3. Küsisõna.

4. Teepikkusühik.

5. Tel _____, Iisraeli linn.

6. Väliseesti ajakirjanik (perek. nimi+eesnimi; snd 1951) 7. Skandinaavia lennukompanii.

8. Lihavõttesaar.

9. O_____, kael­ kirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.

10. _____t, keemiline element.

11. Puusärk.

16. Toronto Eesti

Egiptuses avastati 3400 aastat vana muinaslinn Egiptuse arheoloogid teatasid aprilli alguses, et avastasid 3400 aastat vana ,,kadunud kuldse linna“.

Linn leiti kuningate oru lähedal Luxoris. Egiptuse

Naljanurk Arst patsiendile: ,,Õnnitlen, teis on kasvamas uus elu.“ ,,Mis juttu te ajate,“ eh­ matab patsient, ,,ma olen ju mees.“ ,,Oh, ega paelussidele ei tee mingit vahet, millisest soost te olete,“ vastab arst.

T

Paremale: 1. ASAP, 5. Lem, 8. (Paun)

17

22

S

Ristsõna nr. 1050 LAHENDUS

14

18 20

8

I

Meeskoor.

19. Kaitsev v. kattev materjal või tegevus.

20. Special Immigrant Visa.

21. Inin (murd.).

22. Tint (ingl.k.).

24. Association for the Advancement of Baltic Studies.

26. _____ka, ravimtaim.

28. Soolatud kalamari.

29. Ignoreeri!

31. Rahvusmeeskoor (lüh.).

32. Puhkus.

33. Toronto Eesti Selts.

35. Sihitult ringi kõndima.

37. S______, teat. jalanõu.

38. Haiget tegev.

39. Erinev, erisugune.

40. Vorm sõnast ,,lukk“.

42. Papagoi.

43. Teat. asula.

45. Paapua UusGineas räägitav keel.

46. Elus ,,mis“.

47. _____ Mattiisen, Eesti helilooja (1961-1996).

48. Sama, mis 7. alla.

arheo­loogide teatel on tegemist kõige olulisema avastusega, pärast vaarao Tutanhamoni hauakambri leidmist 1922. a.

Mitmed linnaosad on hästi säili­ nud, sealhulgas pagaritöökoda. ,,Arheoloogilised leiud on tuhandeid aastaid puutumata ­ lebanud, muutes avastatud linna sama unikaalseks nagu Itaalia antiiklinn Pompei,“ teatasid ­arheoloogid.

Amenhotep III suri umbes 1354 aastat enne Kristust. Ta valitses ligi 40 aastat. Amen­ hotepi juhitud impeerium ulatus tänapäeva Iraagist Sudaanini.

Arheoloogid nimetasid linna Ateniks. Aten oli Vana-Egiptuse päikesejumal. Linnast põhja pool avastati samuti suur kal­ mistu. Surnuaia ulatus on veel välja selgitamata. (ERR/EE)

vere, 12. Masu, 13. Oli, 14. EROK, 15.

Maiustus, 17. Dime, 18. Elada, 19.

Menuk, 20. Edel, 23. ULE, 24. Taar, 27. Risu, 29. (Se)van, 32. ERM, 33.

Sadul, 34. USA, 35. Mae, 36.

Skul(ptor), 37. Ksii, 38. EAS, 40. Sale, 42. Paras, 44. Armaa(da), 48. (Tel) Aviv, 49. Lasteaed, 52. Laki, 53. Emu, 54. Sire, 55. Erak, 56. Emm, 57. Paun.

Alla: 1. Amme, 2. Saal, 3. Asia, 4.

Puu­­der, 5. LOT, 6. Elu, 7. Mis, 8. Ve­­ del, 9. Erinevus, 10. Romu, 11. EKEK, 16. Sad, 19. Muul, 21. Erak, 22. Lidus, 24. TEM, 25. Ara, 26. Ameerika, 28.

Sula, 30. Asi, 31. Nai, 33. Ssss, 37. Keres, P., 39. Aavik, 41. LAT, 42.

Pale, 43. Avar, 45. Maia(s), 46. Aeru, 47. Aden, 49. Lee, 50. Amm, 51. Sum.

Nädala retsept

7

Volli veste

Komplimentidest Enesekiitus pidavat aisema. Ju mul siis mingi õrn lehk küljes.

Kuna üits vanakõbõke patsutab ennast turjale, ku ta suudab inemestele naeratuse suule tuua. Seda ju tarvis präägusel imelikul ajal, ku kik teisi pelgavad – hoiavad eemale, just nigu nendel oleks ka paras halb lõhn ligi.

Vaat, minusugune on alati helde kiitma, kui mingi asi, tegu seda väärib. Ning mes siin salata, tihti tunnen ka enese saavutuse üle uhkust. Mis hästi teht peaks ju tunnustust saa­ ma. Aga siin vihjan ainult enese töödele, mida kärnerina saavutan. Siin maal on mõiste kurb appil. Kurbtusega põle midagi tegemist – see on ju too betoonist ääristus, mis eral­ dab autoteed murumaast. Mul, nigu varemgi kirjutatut, on tegemist, et vähemalt eesõu oleks nigu Tuileries. Kõntsa ega umbrohtu ei näe, isegi ku need neetud võililled pea mullast torkavad (kuna naabritel ei läe korda kas nad vohavad võ mette), siis on nad samal päeval lännu. Igal ommukul käin oma töntside silmadega üle aia, neid välja juurides.

Ning saan mõne käest komplimente, ku mööduvad. Et pöösad pügatud, lilled öitsevad, muru õige pikkusega.

Tasakaaluks mudugi jagan teistele vasta häid ütelusi. Ning tuleb see loomuldassa. Kuda teisiti.

Aga noh, mes must enesest. Pigem esitaks kuvõrd kõikide teistega suhtlemine positiivselt on tänapäeval oluline. Poes on raske nii olla. Need, kes trügivad, ei hinda distantsi.

Toidupoes üllatusin, et nägin kahte meesterahvast maskita.

Aga maskita nad sisse ei saanud. Kas ütlesin kurjasti? Ei. Minust kolm korda noorempat, saanuks järsku kere peale.

Halb sõna põleks kasu toonud.

Omlett brokoli, punase pipra ja juustuga Valmistusained: 3 muna brokoli-õisikuid, eelnevalt kergelt keedetud ja tükel­ datud pool punast pipart, hakitud pool väikest sibulat, hakitud pisut riivitud porgandit piima maitseainetest pisut kurkumi­ pulbrit, ingveripulbrit ja ­küüslaugusoola pool tassi riivjuustu Valmistusviis: Kloppida kausis munad, lisa­ da brokoli, punane pipar, haki­ tud sibul ja porgand ning natuke piima, et taigen oleks veidi ve­ delam ning maitseained; segada.

Praadida pannil oliiviõlis ma­ dal/keskmisel kuumusel mõle­ malt poolt kuldpruuniks (ümber keeramiseks on hea kasutada suurt ümmargust pannkoogilabi­ dat). Raputada peale riivjuustu ja hautada veel pisut aega kaane all, kuni juust on sulanud.

Libistada omlett suurele ser­vee­ rimistaldrikule ja lõigata sek­ toriteks.

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Public Health Agency of Canada (PHAC) sõnul on antud välja sadu trah­ vipileteid reisijatele, kes saabu­ vad Kanadasse, aga keelduvad minemast karantiinihotelli.

Vastav reegel kehtib alates 22. veeb­ruarist: rahvusvahelised lennu­reisijad peavad Kanadasse jõudes tegema Covid testi ning minema ootama testi tulemusi valitsuse poolt autoriseeritud hotelli, kandes ise kulud.

(Lüh. CTVNews)

Kus aga neid häid sõnu jagan, on patseerides. Teretamine on ju loomulik. Ilmast mõni sõna sobib ju ka. Aga et nati lõõpida – tänan, vihmavarju kaasa võttes jalutuskäigule minnes tagasite, et täna ei saja. See on karanteeritud naera­ tuse ning reaktsiooni toomine. Ja mudu. Hea naeratus üksi on kompliment. Ei peagi suud praotama. Eriti noortele lastele naeratamine, nende vanematele ütelda, et ka mina olin ku­ nagi kurjal ajal noor, küll see kik möödub, toob tänuliku reaktsiooni.

Koduses elus õppisin varakult, et paremp kiita ku laita.

Kesse halba sõna tahab kuulda. Ikke hääga saavutad inämp.

Temakesega eriti. No pisut, jah, on kulunud sellised väljen­ dused temakesele, et ilus oled põhjamaa naine. Võ Sie sind sehr schön, mein liebling. Aga ikke toovad naeratuse, ku õi­ gel ajal öeld… Meelitused küll, aga ju kuulda tahakse.

Vaat, sealt mu selle nädalane vilusoveerimine. Me kik tahame kuulda ilusat. Keni sõnu, mette kriitikat. Üritame sel­ lised olla, et vaid head, mette mürgist lasta valla.

VABARNA VOLLI

Saarlased soovivad märkida Mõnnuste külas Euroopa keskpunkti

gu ei ole ühtegi teeviita ja ­märgistust ning seetõttu on väga keeruline juhatada inimesi ­õigesse kohta.

Piirkonna külad on nüüd selle koha väärilise tähistamise oma südameasjaks võtnud ja Erinevate mõõtmiste ja ar­ ­ loodavad koha vääriliselt mär­ vutuste tulemusel asub üks gistada. paljudest Euroopa keskpunk­ Saaremaa turismiarendajad tidest ka Saaremaal, Mõn­ on ise pikemalt reklaaminud nuste külas. Fakt sai teadaole­ Saaremaad kui Euroopa kesk­ vaks juba enam kui kümme punkti nii veebis kui ka ise end aastat tagasi, aga seni pole selle koha koordinaatidega kohta korrektselt tähistatud. ehtides, sest see oleks ka nende Mõnnuste külavanem Tiina arvates koht, kus turistid kind­ Saare sõnul otsivad turistid teed lasti tahaksid ära käia Saare­ Euroopa keskpunkti, kuid prae­ maale sattudes. (ERR/EE)

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Nr. 17

We’re Listening with EMW: Erik Kreem rings in the finale of “Memories of Home” Vincent Teetsov English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Singing to freedom revisited On August 20 this year, we will be marking the 30th anniversary of Estonia restor­ ing its in­­dependence after 50 years of foreign occupation.

The few years leading up to that momentous victory have been called the Singing Revolution – Laulev Revolutsioon.

The worldwide acknowledg­ ment of this political-musical phenomenon has been evident even in the pages of this paper.

Estonian Life has over the years republished hundreds of travel ­articles written for media from Singapore to Calgary, from Cairo to Kansas City. The stories have all stressed the ­ ­singularity of Estonians fighting for freedom unarmed, using as its national weapon, choral ­music – singing.

While this rather whimsi­ cally fuzzy reputation bolstered sympathy and esteem for a small country, the current inter­ national challenges of techno­ logical competitiveness have demanded a more succinct ­ brand. Estonia is now widely recognized as cyber-savvy and Estonians acknowledged as far advanced in digital fluency.

But it was a sustained act of defiance, the Singing Revo­ lu­ tion that lasted over four years, that afforded Estonians the ­conditions of freedom and inde­ pendence which gave them the opportunity to position them­ selves now as a serious inter­ national player in a highly ­competitive hi-tech world.

What constituted the actual Singing Revolution has been a public debate for years. Many have suggested that it opened with the presentation of Alo Matiisen’s ‘Five Patriotic Songs’, with lyrics by Jüri Leesment, at the Rock Summer ’88. Others insist that in May of that year, at the Tartu Pop Festival the Songs had their actual debut.

The year before, the two had created the song ‘Ei ole üksi ükski maa’ (No one stands alone) as a protest song to show solidarity with Ida-Virumaa, the county that was to be exploited for phosphorous mining, result­ ing in environmental catas­ trophe. This was known as the ‘Phosphorous War’.

Different parts of the song were presented by some ten of the most favoured pop soloists in Estonia. Some say that the USA’s “We are the world” idea

from a few years previously was taken as an example.

While the ‘Singing Revolu­ tion’ has been attributed mainly to spontaneous concerts at mass gatherings which convened without any government sanc­ tion, the ‘Song of Estonia’ (Eestimaa Laul) concert spon­ sored by the People’s Front (Rahvarinne) attracted a mas­ sive audience. However, many historians still insist that the real substance and emotional core of the Singing Revolution derived from the non-official meetings and assemblies of people.

Ideas of solidarity, together­ ness, and loyalty to historic tra­ ditions were interwoven in the Matiisen-Leesment songs. They also exposed and directed atten­ tion to the prevailing problems of foreign occupation, the Moscow-controlled government and the changing ethnic demo­ graphics with forced migration from outside Estonia.

In 1988 this spurred the sing­ ing of formerly banned patriotic songs at most mass gatherings.

That year became the year most associated with the Singing Revolution. Some have named it the ‘hot summer’. At the end of the summer, spontaneous nightly song festivals attracted the young to march from Tallinn’s Old Town Square to the Song Festivals grounds waving the Estonian tricolour.

According to historians, singing and songs used as a protest can be traced back to the 13th century, wielded in op­ position to German conquerors.

Esto­nians applied it as a politi­ cal weapon for centuries. Songs were weapons against the occu­ pying army of Peter the Great in the 18th century.

During the Soviet occupa­ tion, the national Song Festival (Laulupidu) had become a base for resistance against Soviet ­repression. Even though it was mandatory that the repertoire feature songs praising the Communist Party and the state, the Estonian organizers in fact were able to bypass officialdom by including banned patriotic songs and symbols. From 1987 on, despite divisions within the independence movement – be­ tween Rahvarinne and Congress of Estonia – the Singing Revolution had generated such strength that public protests, ­nationalistic displays and other

Over the past four months, to viewers all over the world, Estonian Music Week has pre­ sented a wide range of musi­ cians who exemplify what “home” means. Through music, they’ve shared their personal interpretations of what it is to be at home.

Home might be in Toronto, Võrumaa, Latvia, or several places all at once if you move around a lot. With home being a rather complex idea, it’s our hope that maybe this music has given new insight into diaspora culture and experiences in a way that words alone can’t.

It’s also our hope that the snippets you read in Estonian Life and stories you hear through live interviews with the musicians have been a founda­ tion for discovering new music and getting to know the people behind the music you enjoy ­listening to.

Yet, to conclude the “Memories of Home” series, EMW is hosting a night with a musician who will be familiar to many readers in Toronto. On Thursday May 13th at 8:00 PM (EDT), we’ve invited back Erik Kreem, Toronto’s celebrated young Estonian-Canadian pia­ nist.

challenges to the Soviet power gained momentum.

Estonians made a commit­ ment to non-violent protest, even when confronted with a dangerous provocation. In May 1990, Moscow-aligned Russians surrounded the Parliament building at Toompea. An at­ tempted coup was launched against a determined legislative body that had just been con­ stituted in March through an election free from Communist Party abuse.

Tens of thousands of Esto­ nians rushed to protect the Parliament building. The Rus­ sians, organized by the Mos­cow­controlled Interinne, recognized the resolve of the unarmed Estonians and decided to with­ draw. What remains as the most impressive and memorable ­moment of this critical confron­ tation is the safe passageway that Estonians afforded the Russians as they retreated. This was also the essence of the Singing Revolution, as was a saying coined by Heinz Valk at one of the concerts – Ükskord me võidame nii kui nii – Eventually we’ll win, no matter what.

Most international observers placed the Estonian Singing Revolution not as a fuzzy, ­v­irtuous feel-good attribute of a timid people, but actually as a bold and audacious, but creative protest against tyranny. Good vibes, even now. LAAS LEIVAT

Photo: Elis Jaansoo

The last time we got to see Kreem play within the context of Estonian Music Week was at the afterparty following the fes­ tival’s night at Koerner Hall in 2018. And though I’ve written about him before, we’ve not heard much from him personally.

Seeing as there is a long, fruit­ ful career ahead of him, it’s an important thing to record his ideas as a young musician here and now.

So in addition to the concert, you’ll learn more about him as

I ask about his musical begin­ nings, his home life growing up, and formative musical ex­ periences. He is articulate in how he explains the themes that excite him most and the dif­ ­ ferences in composing for different instruments. Further­ ­ more, he explains his unique approach to improvisation for classical music.

Last November, he and his fellow students at the University of Toronto’s Faculty of Music (Continued on page 9)

Russia expels Baltic diplomats ERR, April 2021 Four Baltic diplomats, two from Lithuania and one each from Estonia and Latvia, have been expelled from Russia in retaliation for the expulsion of Russian diplomats last week.

The Russian Foreign Ministry said the expulsions are “based on the principle of reciprocity”. The Baltic states’ ­ diplomats will have to leave Russia within seven days.

Latvian Ambassador Maris Riekstins, Lithuanian Ambas­ sador Eitvydas Bajarunas, and Estonian charge d’affaires ad interim Piret Reintamm Benno were summoned to the Russian Foreign Ministry on Wednes­ day, the ministry said.

“Based on the principle of reciprocity, we demanded that two employees of the Lithua­ nian embassy and one employee of the embassies of Latvia and Estonia each leave the territory of the Russian Federation with­ in a seven-day period,” a state­ ment published on the ministry website said.

“Strong protest was ex­ pressed to the heads of diplo­ matic missions in connection with the provocative, unfounded actions to expel the employees of the Russian embassies in the Baltic states. It is indicated that Vilnius, Riga and Tallinn con­ tinue to pursue an openly hos­ tile course towards our country, hiding in this case behind ­pseudo-solidarity with the indis­ criminate actions of the Czech Republic towards Russia,” it said.

On April 23, Estonia, Latvia and Lithuania jointly expelled four Russian diplomats from their countries in solidarity with the Czech Republic. Two diplo­

mats were expelled from Lithuania and one each from Estonia and Latvia.

The Estonian Ministry of Foreign Affairs said at the time: “Russia’s action violates inter­ national law, undermines European security & stability and is unacceptable.”

Russian Foreign Ministry spokesperson Maria Zakharova said Russia will retaliate. She told journalists: “The authorities of these countries can have no doubts about our response.

Their diplomats can already start planning who among them will have to pack their things.”

Background On April 17, Czech authori­ ties expelled 18 Russian diplo­ mats, accusing them of being ­secret agents with ties to a 2014 explosion at a munitions depot that killed two people. They also alleged that two Russian spies wanted over the 2018 poisoning of former Russian ­ double agent Sergei Skripal in England were involved in the blast.

Moscow denied the allega­ tions and responded by ex­ pelling 20 Czech diplomatic staff of a total of 32. The Czech ­g overnment on Thursday ordered Russia to remove 63 ­ diplomatic staff from Prague by the end of May, to create an equal number of staff in both embassies.

The Czech counterintelli­ gence service has repeatedly warned that the Russian Embassy is being used as a base for undercover spies.

Slovakia has also expelled three diplomats in solidarity with the Czech Republic, which has called on NATO and EU ­allies to act in solidarity.

Nr. 17

Professional Spotlight: East York Press Vincent Teetsov In March 2020, two sisters-­ inlaw living in Toronto, Virve Aljas-Switzer and Bromley Switzer, founded a publishing company called East York Press. Together, they’ve pub­ lished children’s books that centre around the meaningful ­ connections we have to our loved ones, pets, and friends.

And without many Estonian language children’s book options in North America, their business stands out. I talked to Virve and Bromley to hear about what goes into the ­publishing of their books.

What it was like to start a new publishing house in Toronto, back in March 2020?

Bromley: Virve and I had talked about this idea for a while. We were floating ideas back and forth, and then Virve said ‘I’ve registered the busi­ ness, we’re going to go with this.’ Everybody lost a lot of their social lives and their ­after-work activities, so we had the time to devote to building this business and figuring it out.

We were both new to publish­ ing our own work. Virve does have some experience in pub­ lishing, but in the more tra­ ditional sense, not self-publish­ ing. I think we both went into it maybe a little bit naïvely, but with a lot of enthusiasm. So we figured things out as we went along.

I’ve always thought that, in order for an author or illus­ trator to make good books for kids, they need to be in touch with their inner kid. Do you both feel that you are con­

Earth Day musings An Estonian belief is that a life is not lived until one has planted a tree. Which is why we remember Konstantin Päts planting oaks, as they are the symbol of longevity. Visible.

Not eternal, nothing on this day marking our concern about the future should be emphasized as such.

The slimster is writing as a reluctant gardener, also as a treehugger. Literally, as once years ago on a Conservation Authority hike in slippery March, this ink-stained wretch slipped on an icy hill and had to grab onto a tree to prevent a fall into a ravine. Resulting in cracked ribs. Trees can be good then – stopped the slide; bad as in damage to the human system.

Oh well. That actually is a valu­ able message. Life is not easy.

The slender one has planted more than one tree. That is only in the city. A birch – had to, as an Estonian – in our first home.

The second home already had a gorgeous one. With two smaller ones beside it, obviously grown from the seeds of the parent.

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

nected to that?

Bromley: I consume a lot of YA novels. Those are my favou­ rite, and I hope to one day write one. I don’t have my own children, but I definitely feel ­ like I’m a kid at heart. And I think all literature is really special. I studied English ­ ­literature in university.

Virve: We both tend to be the more creative thinkers in the family. People will come to us for ideas for things. I think that’s part of why we connected.

I was the one in the family who went to art school, who was always making things, and ­ that’s true of Bromley as well.

We’re doers and makers and creators in that way.

What are the pros and cons of managing the creation of your books from inception to distribution?

Virve: I do have some ex­ perience in the traditional ­publishing world. I lived in the States for a while and did a Master’s degree in Publishing there, which encompassed the traditional side of book and magazine publishing. I don’t think there’s a wrong way to do it, it really just depends on how much control you want to have over the work you are doing.

We don’t necessarily have access to all of the big market­ ing channels, but we can choose which ones we want to target and which illustrators we work with.

If you’re going to pay a really high quality illustrator, you have to invest some money in that. That’s one of the benefits of the traditional route. The publisher takes care of that.

Bromley has a marketing back­ ground and I come from a graphic design and communica­ tions background, so some of the costs are absorbed into our

own time.

Once a book is completed, there are challenges in getting that book into people’s hands.

How did you overcome that challenge?

Bromley: We thought about how we wanted to distribute the books. We’ve essentially taken a two-prong approach. One is that we actually sell the books ourselves on our website. We have limited shipping within Canada, so we’re only on the hook for shipping books our­ selves within Canada. In terms of worldwide distribution, we went with other partners. So when somebody from the U.S., U.K., or Europe wants to pur­ chase our book, they can do it through Amazon, Barnes & Noble, or Waterstones.

Do you see East York Press as creating better access to reading material for Estonian families in Canada?

Virve: I grew up with Esto­ nian picture books at home.

They would be the English ­version of the book that some­ one had put sticker labels over with the translation. You could

feel the pages crack as you turned them.

For the translations of our books, I worked with a woman named Ene Timmusk. She was in agreement with me that there are two versions of Estonian.

There’s the Estonian that ­continued with people living in Estonia and then there’s us. Our languages have changed. Our sense of humour is different.

The pacing is different. So to get something translated by someone locally, they would probably use some different terminology or pacing for the ­ books here. It’s for this ­audience. I’d be happy if Esto­ nians in Eesti appreciated the books, too. But a lot of it is ‘by away-Estonians, for away-Esto­ nians.’ That’s never been stated outright, there’s just a differ­ ence in what’s produced there and what’s produced here. We are much more influenced by North American culture, so it made sense.

[You can find their books at eastyorkpress.com] Note: This interview has been edited and condensed.

Hence, the coniferous Fat Albert spruce made it into the back garden. As with the first, the birch, the planting was a chore. Not physically, but men­ tally. Because the root ball had to be placed just so, according to the other person involved.

Who did not listen to logic. It will grow and change. Who cares about what it looks like now. Women. And men. Both muleheaded about certain things. The first decide, the second do the grunt work. ­ Usually though, a marriage, pardon the pun, of issues is found. If not in minds then results. Why our world works ­ and exists. Perhaps even grows.

The sensitive offspring – millennial, natch – with a cell phone, used to take photos of tree stumps in the city. Hates the fact, that at the cottage there is a chainsaw and an axe. Not to mention a bowsaw for the small stuff. Sure loves the evening bonfires though. Won­ ­ der what fuels those?

In Toronto, where there seems to be lots of money, (from where? I have little to spare), renovations and new

builds are taking place every­ where. City bylaws are, and rightfully so, such, that any tree on the property has to be fenced in as a protective measure.

None, though, to prevent the huge backhoe from cutting through the root system. Which is why a few years after the McMansion has been built, the beautiful old oak/beech/birch has to be removed.

Humanity is, granted, flawed.

We enact laws that most follow, the minority injuriously flout.

At a cost to us all. Which is why we have the nebulously ­defined Earth Day, to save our planet. The 80–20 rule must be expressed here. 80% of us – perhaps globally, even, though this is a Western concept – do the right thing, while 20% do not. 80–20 also means that while the first do all the work, the second enjoy the financial benefits produced to a much larger margin. Not the 1%, but the 20%. Much more can be found about this statistical truth online.

But enough negativity. Let us be positive. Focus on music, for that stills all concerns. All of

nature, (not just a tree), is such an inspiration. In Estonian the oh-so-beautiful song Üks kask meil kasvas õues (a birch grew in our yard). Then there is U2’s classic album “The Joshua Tree”. The Cure went one better with a great song – “A forest”.

The hokey tearjerker “Tie a yellow ribbon around the old ­ oak tree”. The Man in black, Johnny Cash, gave us “The Pine Tree”. Which of course leads us to that seasonal favourite, “O Tannenbaum”, or in Estonian Oh kuusepuu, can’t imagine Christmas without it.

Other things that grow from Gaia’s fecund soil also give us pleasure. The slimster thinks about Paul Robeson’s wonder­ ful rendition of “Mighty like a rose”. As an aside, the entire Robeson oeuvre is classic. Even if he believed in communism.

But what a voice. “Yellow rose of Texas” is a classic. Leon Redbone, who was truly one of a kind, singing “Bouquet of roses”. And in a neat non-­ ­ musical tie-in to the first para­ graph, a bit of trivia. President Päts actually had a rose named for him, developed by a Ger­

9

We’re listening…

(Continued from page 8)

shared several bold composi­ tions with online audiences, for their first concert of the aca­ demic year. Erik Kreem’s piece was an original titled “Pas­ sages”, where clarinet and cello engaged the idea of change and loss. While he continues to create scene-setting, impres­ ­ sionistic compositions, this time around, he will be playing piano.

This lends itself to music that is more romantic and fluid in its delivery.

East York Press’ publications in Estonian and English.

On the night of the 13th, Kreem will play Heino Eller’s Tokaata h-moll (Toccata in B minor). This composition em­ phasizes the gracefulness and technique of a pianist’s hands in creating dynamics on the piano.

You can expect large dynamic fluctuations and texture created by sophisticated rhythms. It’s a well chosen piece to play along with the style of his own ­compositions.

Kreem will play the six pieces of his Childhood Suite, which in my mind brings out the feel­ ing of a dream; like a child fly­ ing out from their bedroom window, powered by magic and wonder. Finally, Kreem will share some improvisations to bring the evening to a close.

We hope you’ll be there to watch the final installment of the “Memories of Home” series, brought to you by concert partner Heinsoo Insurance and ­ series partner Northern Birch Credit Union. To watch the concert, head over to Estonian ­ Music Week’s Facebook page or the VEMU YouTube channel.

Make sure you’re on the festival newsletter, too, to receive news and updates on future EMW shows.

man: the “Staatspräsident Päts” a yellow rose hybrid, bred in 1939 by Christoph Weigand.

So having marked Earth Day, also in music, let us do so in practice, for more than one day a year. Be environmentally re­ sponsible, do not litter, for one, for every little bit helps. To enjoy Mother Nature’s bless­ ­ ings. The way She intended.

Turbulent as the woman is.

OTEPÄÄ SLIM

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

10

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Russia Finno-Ugric congress withdrawal statement likely posturing ERR, April 2021

Still from the Simple Session 21 teaser trailer.

Kickflip Conviction: Skateboarding in Estonia Vincent Teetsov Aleksandr Tubin, a rulasõitja (“skateboarder”) from Esto­ nia, feels a kind of flame burning inside him perpetual­ ly. He attributes this sensation to fire being his birth element.

“I have a feeling inside of me that when I’m skating, noth­ ing bothers me. I am free. My flame doesn’t go out, even when I’m sleeping.”

It’s possible that one’s sur­ roundings can give you this feeling, too. Tubin says, “Every­ thing depends on the environ­ ment you live in. I was born in Estonia. Estonia has a very rich, rough environment. It’s awe­ some. Natural selection does its job pretty well.” Speaking of natural selection, it would ap­ pear that skateboarders possess special characteristics that help them to traverse steel, concrete, and huge ramps. Who else can do what they do?

Through a fisheye lens and with the crunchy guitar of Dark Star’s “Kaptain America” rum­ bling underneath, he leaps and grinds his way through Tartu. In this skate video for the now ­defunct magazine Transworld Skateboarding, he flies through the outdoor terraces of a shop­ ping mall and abandoned indus­ trial areas. The snare drum pummels like a heartbeat as this focused skateboarder hits sur­ faces that are never usually hit.

And then the surfaces vanish back into obscurity. It’s an in­ version of the usual pedestrian world.

At the end, Tubin slides past a staircase of 15 steps, pitched forward on a railing. Arms spread wide, he maintains balance and comes down to ­ make the landing. Back on the ground, he kickflips across a curb and up to an old wooden house. You can hear the wheels squeaking as he comes to a stop. It’s the cutoff of a fleeting moment of adrenaline.

Some would call street skate­ boarding a youthful test against established rules and even gravity itself. In some minds, ­ it’s irresponsible – a one way ticket to the emergency room. It all happens so quickly, and from an outside point-of-view, impulsively.

But then, some thinkers see its value and are trying to make it more appealing for skaters to ride in urban areas. Landscape architect Terje Ong has worked to refresh spaces in Tartu’s

Annelinn neighbourhood, where people can skateboard outside of a skate park. Pedestrians walk through and sit to watch these athletes in action. Soon, the “impulsive” label doesn’t make as much sense, consider­ ing how much rigorous training goes into skateboarding skilfully.

In those spaces, skaters hone their instincts to move through challenging artificial obstacles.

Much like public parks en­ courage social cohesion in a city, skateboarding builds communities. In Estonia, the ­ competitive events of Simple Session have gathered together skateboarders and BMX bikers year after year. Since 2007, courses have been designed by Nate Wessel, a legend who has also built ramps for the X Games. At Simple Session, there’s a mixture of street skating and vert skating (on ramps).

The 20th edition of Simple Session was held at Saku Suur­ hall in February 2020, bringing people to Tallinn to watch around 160 top riders. There were also live concerts, parties, and food. It drew large crowds and international competitors to Estonia, and gave outside visi­ bility to Estonia, as the event was filmed and broadcast on Red Bull TV. Simple Session also hosted the “Go Skateboarding Day” in June 2019, where young people over a large age range showed up and had a good time at Metsakooli Skateplaza in Tallinn. This skate park was built by the skaters in an un­ used lot next to a stadium. With relative ease, they were granted permission to build ramps, rails, blocks, and more.

Skateboarding is an industry.

Look at the companies vying for attention through sponsor­ ship and you’ll find that skaters make money by showing off their decks, trucks, wheels, bearings, grip tape, shoes, hel­ mets, and t-shirts. Aleksandr Tubin himself has been spon­ sored by Vans Estonia. And the customers of these companies are those who are in search of the freedom and fiery feeling of skating.

Skateboarding is a demand­ ing sport that gives meaning to otherwise blank, sensory-de­ prived places. A simple skate park can be the difference between getting swallowed up ­ by a boring concrete sprawl or having a purpose and something to do.

Commentators in Estonia have downplayed a recent statement by Russia’s FinnoUgric umbrella organization which said that its participa­ tion in this summer’s VIII world congress in Tartu was now off the table, due to the politicization of the event, daily Postimees reports.

Kadri Liik, senior expert at the European Council on Foreign Relations, told Posti­ mees that Russia is involved in sending out signals on all fronts making it clear that interference in its domestic politics is not to be tolerated – which Liik said was far from a sign of strength, however, and more one of weakness, with the downside that if the withdrawal from the congress goes ahead, the event will be much the poorer for it

Tiigi Seltsimaja: Tartu’s “Castle” of whim and curiosity Vincent Teetsov High points on hills and mountains have always been preferrable for fortifications.

In the 10th century, motte and bailey forts were dotted around northern France and the British isles, with wooden keeps and palisade walls built on artificial mounds or ones used for burials. The city of Tartu was fortunate in that it already had a hill to work with. Toomemägi (“cathedral hill”) is a fundamental point in the city of Tartu. In the 7th century, defences lined the slope facing the Emajõgi, the river that runs through town.

The hill had many key struc­ tures placed on top of it since.

Dorpat Domkirche (“Tartu Cathedral”) had its first bricks laid there in the 1200s.

Püssirohu­kelder (the “Gun­ powder Cellar”) which has also been used for academic lec­ tures, beer storage, and eventu­ ally dining, was cut into the earth of the hill as instructed by Russian Empress Catherine II. Tartu Tähetorn (“Tartu Old Observatory”), one of Estonia’s most important places of scien­ tific study, was constructed atop the hill in 1810.

Not all buildings start out with huge empires, savvy scien­ tists, or powerful rulers behind them. Sometimes it’s as simple as wanting to build a house for yourself. For Alexander Kons­ tantin von Oettingen, that was good enough for him. In 1879, with the help of his nephew, the architect Moritz Alexander Rudolf von Engelhardt, the residence was designed. Von ­ Oettingen desired to live on the other side of the hill where, at the time, it was much less built up than it is today. The roads were more sparse. Plenty of

Nr. 17

and many Finno-Ugric peoples from the Russian Federation will miss out.

While the foreign ministry has declined to comment so far, Tõnu Seilenthal, Estonian representative on the World ­ Congresses of the Finno-Ugric Peoples’ coordinating body, said preparations will go ahead in any case and that the statement had simply read that: “Parti­ cipation in the congress is not considered expedient,” making it more threat and not a given that no people from Russia would be attending.

Seilenthal said that the state­ ment was intended to be provocative, and was not likely to convince all potential partici­ pants in June’s conference, in­ cluding those from the Russian Federation, adding that the statement hadn’t even been signed by anyone, and was likely the work of a narrow clique.

Similarly, Jaak Prozes, ad­ viser to the congress, said that the event was too recent to comment on and would require

more time to digest, while Russia expert Karmo Tüür told Postimees that following the logic of the statement, Russia would be as well to pull out of the Council of European, the olympic committee and all other international organizations, which it perceives as politi­ cized, and that the incident was just one of many.

The Russian authority which made the announcement, the AFUN, did so the same day Estonia, Latvia and Lithuania opted to expel one Russian diplomat apiece, in solidarity ­ with the Czech Republic, which has done same in the wake of an explosion at an ammunition depot which killed two and which has been linked to Russian agents.

As of last week, Russian President Vladimir Putin’s invi­ tation to the congress in Tartu June 16–18, put off a year due to the pandemic, was still on the table.

The first congress was held in 1992.

p­ rivacy. So there was room for what he had in mind, a red brick neo-Gothic mansion.

As a theologian, professor, and dean of the Faculty of Theology of the University of Tartu, there was space for him to recede and write his books.

He also opened the house up to fellow professors and used the top floor to house the gaggle of meteorologists led by his younger brother Arthur. In the northeast tower of the house, they would measure air tem­ perature and other atmospheric parameters to forecast the weather. It all happened at Tiigi 11, as you will see the address marked today. 11 Tiigi tänav more fully, or “Pond Street” in English.

Even after the house was ­vacated and wrecked by bombs during the Second World War, it was taken care of by healthcare professionals as the Tartu Health Care Workers’ House.

Professionals of all kinds congregated there for cultural ­ recreation. Finally, in November 1998, Tiigi Seltsimaja (literally translated as “Tiigi Society House”) was formally estab­ lished by the City Council of Tartu.

These days, the red brick heritage building is the home of an organization that “promotes and introduces folk culture under the auspices of the ­

Culture Department of Tartu City Government.” Traditional folk dance, theatre, educational seminars, and choral music, including the organization of ­ Tartu’s laulupidu (song festival), fall under this cultural umbrella.

They are also the organizers of Jõululinn Tartu (“Christmas City Tartu”) and the histori­ cally­-themed festivities of the July’s Hansapäevad – “Han­ seatic Days”, named after the Hanseatic League that domi­ nated Baltic trade between the late 1100s and late 1400s.

Where the meteorologists once were in the upper part of this old house is a large hall, connected to the old tower, that is rented out by the public for their clubs and activities. It’s available to whoever needs it.

The transition of this build­ ing from a grand private resi­ dence to a community-facing building depicts how our plans today are predicated on the whims of the past. Those who once had power and wealth in Estonia were able to finance their curiosities and desires quite lavishly. Nowadays, the development of new buildings is a much more measured thing to do. But it’s fortunate that our curiosities and desires today have a place to grow in build­ ings such as the home of Tiigi Seltsimaja.

Photo: tiigiseltsimaja.tartu.ee

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

11

ÜENV esimene üldkoosolek Juku Gold Laupäeval, 24. aprillil pidas MTÜ Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV) oma esimese üldkoosoleku. Võr­gus­ tik asutati 2019. a oktoobris eesmärgiga esindada välis­ maal elavate eesti noorte õigu­ si ja huve; toetada ja võimal­ dada noorte sideme hoidmist Eesti riigiga ja suurendada noorte osalust eestluse eden­ damises. Üldkoosolekul võeti vastu kaheksa noort juhatuse liiget, kes elavad seitsmes erinevas ­riigis: Anna-Liisa Sepp (USA), Erik Stenqvist (Rootsi), Jens Jaanimägi (Austria), Juku Gold (Kanada), Kadi Laaneots (Eesti/ Kanada), Martin Tikk (Eesti), Tuuli-Emily Liivat (Soome) ja Valera Krinberg (Venemaa/ Siber).

Võrgustiku üldkoosolekul kinnitati esimest korda olulised dokumendid, mille olid endised juhatuse liikmed (ka asuta­ jaliikmed) koostanud viimase aasta jooksul, konsulteerides mitme erineva eksperdiga.

Oluliste dokumentide hulgas, mida kinnitati, oli põhikiri, kodu­ kord, arengukava, 2021. a tegevuskava ja eelarve.

Võrgustiku liikmeks võib astuda iga välismaal elav eesti ­ juurtega noor vanuses 16-35 eluaastat või demokraatlikel ­ alustel tegutsevad eesti noor­ ­ te­ ühendused, kes soovivad tegut­ seda võrgustiku eesmärkide nimel. 2021. aastal arengukavas välja toodud eesmärkideks on

luua aktiivne ja tihe üle­ maailmne noorte eestlaste võrgustik, aidata kaasa üle­ ­ maailmsetele noorte eestlaste kogukondade tekkele ja aren­ gule ning tõhustada ülemaailm­ sete eesti noorte huvikaitset.

Liikmeks vastuvõtmine toi­ mub avalduse esitamise alusel.

Igal kandidaadil on vaja saata CV, elulookirjeldus ja allkir­ jastatud kandidatuuri avaldus.

Liikmeid võetakse vastu juha­ tuse otsusega, pärast mida kehtivad liikmete õigused ja ­ ­kohustused. ,,Mul on siiralt hea meel, et ESTO2019 noordelegaatide pro­ grammi tulemusena on loodud Välis-Eesti noorte eestlaste mõtete koondaja ning organisat­ sioon, kes globaalsel tasandil toetab ja loob noorte eestlaste võrgustikke,“ sõnas Martin Tikk, ÜENV juhatuse liige.

Noortevõrgustik panustab muuhulgas väliseesti huvide ja häälte korjamisse ning kaardis­ tamisse ning üldisemalt püüab üles ehitada ülemaailmset võr­ gustikku, mille kaudu levitada informatsiooni erinevatest kogu­ kondadest ja ise korraldada tegevusi, millesse kaasatakse ­ noori. Näiteks 2020.a suvel toi­ musid Võrgustiku korraldatud „Virtuaalpäevad“, mis tõid vir­ tuaalselt kokku ligi 100 noort eestlast rohkem kui 20 erinevast riigist.

Sel suvel toimuvad Virtuaal­ päevad jälle ning Võrgustik ­ootab selle ürituse korralduseks noori vabatahtlikke!

Miinitõrjeoperat­sioo­nil Open Spirit 21 leiti 127 lõhkekeha Eesti mereväe korraldatud miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2021 raames kontrolliti 19.-29. aprilli jooksul üle 198 ruutkilomeetri mereala. Selle käigus leitud lõhkekehadest on enamus Teise maailmasõja aegsed meremiinid: 127 leitud lõhkekehast oli 93 Teise maail­ masõja aegset Saksa ankurmiini. Lisaks leiti veel 7 torpeedot ning erinevaid lõh­ kekehi.

Peale lõhkekehade leiti ka lennuki- ja laevavrakk.

Open Spirit 2021 jooksul leidis kõige rohkem miine Belgia miinijahtija Crocus, kok­ ku 24 lõhkekeha. Eesti üksus­ test oli kõige edukam miini­ leidja EML Ugandi, kes leidis kokku 23 lõhkekeha.

Tänavusel miinitõrjeoperat­ sioonil oli osalejaid Ameerika Ühendriikidest, Eestist, Leedust, Lätist, Poolast, Rootsist, Saksa­ maalt, Belgiast, Hollandist ja Rumeeniast. Õppustel osalesid ka NATO 1.alaline miinitõrje­ grupp (SNMCMG1) ja Balti miinitõrjeeskaader (Baltron).

Politsei ja piirivalveamet toetas operatsiooni laevaga Kindral Kurvits, et ennetada kõiki või­ malikke ohte. Operatsioonil osa­ les kokku ligi 800 mereväelast.

Eesti merevägi osales mii­ nitõrjeoperatsioonil miinijahtija­ ga Sakala ning tuukri- ja toetus­ laevaga Wambola. Lisaks võttis operatsioonist osa ka tuukri­ grupp ja operatsiooni juhtiv ­staap. (KVPST/EE)

S P ORT

Aleksa Gold on Eestis treenimisega rahul

Torontost praeguseks Eestisse kolinud noor ujuja ALEKSA GOLD (21) on hiljuti paran­ danud mitmeid rahvusre­ kordeid selili- ja kompleksu­ jumises erinevatel distantsidel ning täitnud ka olümpiamän­ gude B-normi. Neid saavutusi oleme Eesti Elu veergudel lugejatega ka jaganud. Aleksa treenib Kalevi Ujumiskoolis, tema juhendajaks on Martti Aljand.

Möödnud nädalal oli ETVs eetris rahvusringhäälingu in­ juu Aleksaga, millest all­ Epp Mäe.

Foto: Maadlusliit terv­ pool kokkuvõte. ,,Ma olen nüüd kolm kuud Epp Mäe tõi Eestile juba Eestis olnud ja vist jään maadluskulla augustini. Aga ma tulin Eesti on tuntud oma Eestisse, sest Kanadas on väga pikaaegsete maadlustraditsi­ karmid piirangud koroonavii­ oonidega. Kuigi hiljutistel aas­ ruse pärast ja tuli reegel, et tatel on mitut karva medaleid ainult need, kes esindavad Eestile erinevatelt võistlustelt Kanadat, tohivad trennis käia. toodud, pole sel sajandil kõige Muidugi, ma esindan Eestit ja kirkamat värvi medalit õn­ ­ siis tuli suur probleem. Aga nestunud võita. Eelmisel ree­ kuna kool on distantsõppes ja del lõpetas 29 aastane Epp ma olen alati tahtnud Eestis ela­ Mäe 74 aastat kestnud põua – da, siis see oli väga loogiline, et nimelt krooniti ta Varssavis siia kolida,“ ütles Aleksa Gold toimunud Euroopa meistri­ ERR-ile. võistlustel maailmajao tuge­ ,,Kanadas teeme lühemad vaimaks, kui finaalkohtumises trennid, mis on umbes viis kilo­ alistas Natalja Vorobjeva. meetrit, siin Marttiga teeme Eesti on maadlusajaloos kuus või seitse kilomeetrit. See v­õitnud nüüd EMidelt 9 kuld­ on natuke raske olnud – nii medalit: 1898. a Georg ­ pikalt ujuda iga päev ja olen Hackenschmidt, 14 aastat hil­ väga väsinud olnud iga päev,“ jem Oskar Kaplur, veel hiljem tõi Aleksa välja erinevusi Voldemar Väli (1926. ja 1927. Kanada ja Eesti treeningute a), Kristjan Palusalu (1937) ­vahel. ning Johannes Kotkas (1938, Treener Martti Aljand kiitis 1939 ja 1947). hoolealust: ,,Ta saab meie prog­ Mäe võiduga on Eesti maad­ rammiga väga hästi hakkama, lejad EMidelt võitnud kokku 34 kuigi me nõuame temalt medalit. Lisaks üheksale kullale võib-olla natuke rohkem, kui veel 13 pronksi ja 12 hõbedat. millega ta on harjunud Kanadas Lähenevaid olümpiamänge tegutsema. Kõrvalt teeb ta veel silmas pidades tasub meenuta­ ka kaugõppe vormis kooli ja da, et OMidelt on Eesti maadle­ siis teeb tegelikult ka tööd jad võitnud 13 medalit (6-4-3); mingis mahus ja kõiki asju maailmameistrivõistluste-meda­ ­täiesti tipptasemel, et väga tubli leid on 12 (5-3-4). on.“ Aljand lisas: ,,Tegelikult on ta hiline küpseja. Arvan, et tema võib-olla õiged aastad tulevad Tänak Horvaatia alles järgmised. Üldiselt tal on

nii kiirust kui ka keskmaa vas­ tupidavust. Nii et piire nagu tegelikult polegi.“ Aleksa oli oma Eestissetulekuga rahul. ,,Ma olen väga üllatunud, et olen nii hästi uju­ nud, sest muidugi see oli väga suur muudatus mulle. Enne, kui ma Eestisse tulin, olin täitsa basseinist väljas kolm nädalat.

Olin väga üllatunud, et Riias ujusin nii hästi. Aga ma arvan, et see lihtsalt näitab, et muuda­ tus on hea ja see on kasulik. Ma olen lihtsalt väga õnnelik, et Martti on nii hea treener olnud ja mind aidanud. Loodetavasti saan hästi ka tulevikus ujuda,“ ütles Aleksa intervjuu lõpetu­ seks.

Aleksa nimel on pikas bas­ seinis ujutud Eesti rekordid 200 m selili- ja 200 m kompleks­ ujumises. 200 m kroolis jäi tal hiljuti Eesti rekordist puudu vaid üks sajandik. Olümpia­ mängude A-normile on ta ­lähemal seliliujumises. Ise peab Aleksa oma lemmikdistantsiks praegu 200 m selili ning 50 m või 100 m krooli.

Järgmised võistlused, kus uusi rekordeid ujuda, algavad 17. mail Budapestis, kus toimu­ vad Euroopa meistrivõistlused.

(Allikas: ERR)

rallil neljas

Foto: mil.ee

Nädalavahetusel peeti esimest korda autoralli MM-sarja (WRC) kuulnud Horvaatia ralli.

Võidukihutamise võitis Sebas­ tien Ogier (Toyota), edestades meekonnakaaslast Elfyn Evansit vaid 0,6 sekundiga. Kolmas oli Thierry Neuville (Huyndai) ja neljas tema meeskonnakaaslane Ott Tänak. Samasugune on het­ kel ka MM sarja üldseis. (D/EE)

Ingrid Puusta tõusis maailma edetabelis esikümnesse Rahvusvahelise purjetamisliidu World Sailing maailma edetabe­ lites on Eesti purjetajatest kõige kõrgematel kohtadel matšpur­ jetaja Mati Sepp 6. ning olüm­

piapurjelaudur Ingrid Puusta (RS:X) 10. positsioonil.

Esi neljakümnesse mahuvad veel 22. kohal olev Taavi Valter Taveter (Finn), 36. kohal olevad Juuso ja Henri Roihu (49er), 39. positsioonil olev Deniss Karpak (Finn) ja 40. real aset­ sev Karl-Martin Rammo (Laser Standard). (D/EE)

12

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Virtuaalfoorumil…

(Algus lk. 1)

Ngdr. Kadri Munro, ESGMK abijuht ja nskm. Aleks Kivi, ESGMK juht.

Foto: skm. Enno Agur, EE arhiiv

Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas

Jüripäeva ringkiri 2021 Armas skaudi- ja gaidipere!

Juba enam kui aasta on möö­ dunud sellest ajast, kui maailm sai teistpidi pöörlema pandud.

Eelmisel kevadel lõppesid meie skautlikud ja gaidlikud kogune­ mised äkitselt, vahetult enne vä­ lihooaja algust. Kauaoodatud suvised suursündmused said edasi lükatud – me paraku laagris koguneda ei saanud.

Ent praegune skaudi- ja gaidi tegevusaasta algas sügisel suure lootusega. Varem kehtestatud piirangud olid piisavalt lee­ ve­ nenud, et võimaldada välistege­ vust, aga see rõõm oli lühiaja­ line. Järsku olime jälle sunnitud tuppa.

Jõustunud reeglite ja piiran­ gute tõttu on meie kogunemised toimunud edasi virtuaalkesk­ kondades. See on esitanud suuremad väljakutsed. Skaut­ luse ja gaidluse mäng ei ole mõeldud selliselt toimima, aga tegevus sai kohandatud vasta­ valt asjaoludele.

Kiiduväärne on see järjepide­ vus, mida meie juhid on suut­ nud tekitada. Kuigi mitmeid lemmiktegevusi ei saa korrata virtuaalselt, jätkuvad noorte programmid on siiski lõbusad ja kaasahaaravad. Õppimine, suht­ lemine ja enesearendus toimu­ vad edasi – igaüks oma kodus.

Erilist kiitust kõikidele peale­ hakkajatele, kes on aidanud skautlust ja gaidlust läbi viia sel erakorralisel ajal.

Skautluse kaitsepühak, Püha Jüri, on püsivuse ja vastupida­ vuse sümbol. Tema võitlused neljandal sajandil nõudsid neid omadusi. Hellakesed, hundud, gaidid ja skaudid on tõsielunäi­ ted sellest visadusest ja sihi­ kindlusest igal ajal, mitte ainult haruharva eriolukordades.

Kuigi ajad on ikka ebakind­ lad ja tulevik on ikka ebaselge, me kannatlikult ootame opti­ mismiga edasi. Ootame, millal saaks taas kohtuda isiklikult ning uuesti alati oma lemmikte­ gevustega. Tegutseme edasi skautlikus ja gaidlikus vaimus.

Oleme taas sunnitud jüripäe­ va tähistama teistmoodi, kuid see tähtpäev ei jää meile vahele.

Hoolimata maailma olukorrast, viimase aasta jooksul on meie noored saavutanud märkimis­ väärseid asju ja meie juhid on skaudi- ja gaidiliikumisi panus­

tanud kiiduväärselt. Sellist edu on vaja tunnustada.

Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas soovib õnnitle­ da alljärgnevaid noori ja juhte.

Põhjarada lipkonna juhatus kinnitas järgmised tunnustused: KIITUSKIRJAD hellakestele: Põhjarada: Olivia DiBiase, Hanna Didzbalis, Siena Franzoi, Petra Kittask, Marika Lepik, Hillevi Leppik, Kaili Pajo, Kaia Pajo, Sara Pungar, Vera Remerowski, Julia Sehr.

KIITUSKIRJAD gaididele ja vanemgaididele: Põhjarada: Liia Holmberg, Annely Kütt, Rosemarie Kütt, Silje Leppik, Kaili Meiusi, Emma Nipernado, Laura Nipernado, Ariana Puust, Andrea Sehr, Leila Sehr.

KIITUSKIRJAD juhtidele: Põhjarada: Ingrid KÜTT, Krista POOLSAAR, Liina SADUL, Maaja UUKKIVI, Lydia VAN DER VEEN, Maili VESS­ MANN, Serena VILDE. Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas kinnitas 6. aprillil käesoleval aastal järg­ mised edutused lipkondade ette­ panekul: HOOLSUSMÄRK hundule: Põhjakotka: Tanner PUUST, Timo SPENCE. HOOLSUSMÄRK skaudile: Põhjakotka: Jaak HEMING­ WAY, Stephen JENKINS, Karl LINDVERE, Stéphane PER­ RON, Felix TAMM. EESKUJULIK MÄRK skau­ dile: Põhjakotka: Lief KOLGA, Rein TIISLER, Lukas TIMUSK. Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondise juhatus kinnitas järg­ mise ülenduse märkimisväärsete teenete eest: GAIDERI VÄI­ TEKIRJA KAITSMISE ÕI­ ­ GUS on antud: Põhjarada: Katrin TAMM. Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas teenetemärk ,,Põhjanool“ tunnustab juhtide eriteeneid. 6. aprillil käesoleval aastal kinnitas Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas järg­ mised ,,Põhjanoole“ teenetemär­ gi annetamised: PÕHJANOOL III järk: Põhjakotka: Erik KREEM, Aleks MEIUSI, Alek­ sander MELL, Tarmo UUK­ KIVI. PÕHJANOOL II järk: Põhjarada: Erika DIDZBALIS, Mihkel KÜTTI.

Ukraina diasporaa Kanadas on natside kaastööliste järeltulijad, kes olevat Kanadasse illegaal­ selt sisse tunginud 1950. aasta­ tel. Selliste valede osas peavad meie kogukonnad olema valv­ sad.

Paneelarutelu modereeris Toronto Ülikooli Eesti õppe­ tooli professor Andres Kase­ kamp. Publikult tulnud küsi­ mustest jäi üks eriti silma: kuna kantsler Vseviov rõhutas sõna­ võtus eesti keele oskust kui olulist osa Eesti identiteedist, ­ kas ja kuidas saavad eesti juur­ tega eesti keelt mitte valdavad inimesed kaasa aidata Eesti välispoliitika huvidele? Vastates sellele küsimusele nõustusid kõik paneelis osalejad, et sõltu­ mata keele tasemest on ikkagi oluline ja võimalik kaasata neid eestlasi ja estofiile, kes eesti keelt ei valda.

Foorumit kommenteerides hindas Kasekamp, et oli kasulik kuulda erinevate väliseesti ak­ tivistide kogemusi ja „saada neilt õppetunde, kuidas paremi­ ni Eesti huvisid rahvusvaheliselt edendada.“ Kasekampi sõnul jäi arutelust kõlama „üldine aru­ saam, et koostöös teiste rahvus­ tega, eeskätt idaeurooplastega, suudame laiemat tähelepanu saavutada.“ „Virtuaalne üritus näitas, et välisministeerium võtab oma uut ülesannet tõsiselt ja saab aru, et tihedam koostöö välis­ eesti kogukondadega toob kasu Eesti välis- ja julgeolekupoliiti­ kale,“ lisas Kasekamp.

Ka riigikogu väliskomisjoni esimehele Marko Mihkelsonile jäi positiivne mulje, kirjeldades kokkuvõtvas Facebooki posti­ tuses virtuaalfoorumit: „suure­ pärane võimalus“, mille kaudu „arutleda globaalsete eestlastega meie välispoliitika üle.“ Lisaks märkis Mihkelson, et „koroona­ pandeemial on ka positiivseid tulemeid; me oleme kõik korra­ ga õppinud kasutama uusi kom­ munikatsioonivõimalusi ja see muudab globaalse eestluse ­veelgi dünaamilisemaks.“ Virtuaalüritustel on palju puudusi. Kuid digitaalformaadi üks suur eelis on see, et seda saab igal ajal vaadata; kui teil on artiklit lugedes tekkinud huvi, siis vaadake: https://www.face­ book.com/estonianworldcouncil/ videos/209737300580608

Sügisel toimunud Maleva aastakoosolekul jagati järjekord­ selt välja ngdr. Piret Truu­ vert’i mälestuspreemia, mille omandasid möödunud tegevus­ aasta eeskujulikud noored juhid e-sk. Mihkel KÜTTI ja ngdr.

Katrin TAMM. Seda preemiat antakse välja igal aastal ühele eeskujulikule ja ettevõtlikule gaidjuhile ja skautjuhile, kes on alla 30-aastane.

Suured õnnesoovid kõikidele tunnustatutele!

Torontos, 23. aprillil 2021. a.

ALEKS KIVI, nskm.

ESGMK juht KADRI MUNRO, ngdr.

ESGMK abijuht

Nr. 17

NOORTE NURK

Imelised Sipsiku-lood Kendraga Hea ja eriline tunne on taas kohata oma lapsepõlveraama­ tuid. Ma olen Torontos näinud riiulil sinist muinasju­ turaamatut ,,Lumivalgeke“, mida lapsena mulle ema kodus ette luges. See oli nii eriline sähvatus. Äkiline heldusjudin läbis jälle mu keha. Nüüd oli taas­ kohtumine Eno Raua lasteraa­ matuga ,,Sipsik“. Raamatu esi­ mene trükk ilmus Eestis1962.a. kunstnik Edgar Valteri illustrat­ sioonidega. ,,Sipsik“ on tõlgitud 12 keelde.

Sipsik on väga armastatud raamatutegelane, juba peaaegu 50 aastat. Sipsik on valge­sinise-triibuline pehme kaltsu­ nukk, mille Mart õmbles oma kuueaastasele nooremale õele Anule sünnipäevaks. Kaltsunu­ kust on saanud tänaseks laste­ poodides sametine kaisunukk, mida lapsed oma vanematel pa­ luvad osta. Uus generatsioon on saanud ka sama raamatukange­ lasega Eesti-Taani animafilmi ,,Sipsik“, mis jõudis kinodesse 2020.a. Filmile on muusika kir­ jutanud Ewert Sundja, kes oma bändiga ,,Ewert and Two Dragons“ 2013.a. ka Toronto eesti koolis esines (on hiljem ka mitmeid kordi Torontos esi­ ne­ nud).

Toronto eesti lasteaiaõpetaja Kendra Jürnas luges viie- ja kuueaastastele Sipsiku lugusid.

Need lood köitsid mudilaste tähelepanu. Nad istusid rahuli­ kult ekraani eest ja õpetaja Kendra luges ilmekalt raamatust Sipsiku seiklusi. Nukk, mis muutus elavaks Anuga män­ gides, Nukk, mis edastas lapse mõtteid ja tundeid.

Igal lapsel on oma lemmik­ mänguasjad lemmikvärvidega. Õpetaja Kendra näitas ekraanil pehmeid mänguloomi ja lapsed vastasid, mis värvi nad on. Nii said lapsed ise värvinimetusi eesti keeles vastata. Markus ju­ tustas oma kassist, kes on must, roheliste silmadega.

Erinevaid värve palus Kendra otsida iga lapse toast. Skarlet leidis toast valge mänguasja, Aivi valge padja. Valev näitas punast ja lillat lille vaasis,

Markusel oli roheline särk, Juhanil punane särk seljas.

Järgmises tunnis mudilased laulavad bussisõidust, kuulavad uut lugu Sipsikust. 27.aprillil on viimane ekraanitund Kendraga enne suvepuhkusele minekut.

Vestlesin pärast tundi Kendraga. Nägin teda esimest korda ekraani vahendusel.

Kendra on 23 a., sündinud Valgas, Eestis. Tal on kaks nooremat venda (11 ja 15).

Kendra on lõpetanud Tapa Gümnaasiumi ja Tapa muusika­ kooli klarneti erialal. Tegelikult soovis ta flööti mängida, aga kuna soovijaid oli liiga palju, soovitati talle klarnetit. Lõpuks mängis ta klarnetit mitu aastat orkestris.

Kanada on olnud Kendrale lapsest saati üks unistuste maa, kuhu reisida. Kui ühel päeval tuli postkasti kiri võimalusega tulla Kanadasse, pakkis Kendra asjad ja 2019.a. lõpus avastaski ta end Torontos. Uus riik, uus linn, uued inimesed ja teistsu­ gune keskkond oli algul hirmu­ tav, kuid samas ikka põnev ja kaasahaarav. Tekkisid uued sõprused ja tulevikuplaanid, kahjuks pandeemiaga on kõik muutunud.

Torontos tegeleb Kendra las­ tehoidmisega, mis talle väga meeldib. Tal on ka väga hea meel, et saab lasteaia mudilas­ tele virtuaalselt eesti keelt õpetada. Kendra hindab kõrgelt seda, kuidas siinsed inimesed hoiavad Eestit ja eesti keelt oma südameis nii lähedal. Kõik see soojus ja vahva tuju lastelt, teeb ta oma südame ka nii soojaks.

Veel sooviks Kendra kohtuda eesti kooli õpetajatega isiklikult (mitte ekraanil), et tänada neid võimaluse eest suhelda siinsete lastega, et tänada neid eesti keele õpetamise eest uuele põlvkonnale.

Kendral on plaan kodumaale naasta suvel, et olla taas koos oma perega. Ehk siis tulevad tal uued mõtted, mida tulevikus edasi teha. Toronto on saanud noorele eestlasele koduks, nagu seda on kallis Eestimaa.

Virtuaalsillal EDA OJA

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Rahvana oleme…

märkmik

Riina Kindlam

Maa päeval varbad vees MAAPÄEV (üks sõna) on palju vanem mõiste, kui MAA PÄEV kahe sõnana. Toronto skautüksus Lembitu Malev pidas sügiseti Kotkajärvel Maapäeva – tuldi kokku oluli­ si asju arutama enne skautide ja gaidide malevate ühiseid nõupäevi. Siis ma veel ei tead­ nud, et aastatel 1917-1919 oli Eestis nii omavalitsusorgan kui rahvaesindus lühendatud nimega Maapäev. Aga juba keskajal ehk 500 aastat varem oli Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine, k.a.

Eesti-, Kura-, Liivi- ja Saare­ maa rüütelkondade kõrgem võimuorgan.

MAAPÄEV tuleb saksakeel­ sest sõnas Landstag – ajalooline esinduskogude nimetus. Täna­ seni nimetatakse nõnda Saksa­ maa ja Austria liidumaade ning Liechtensteini parlamente. Ni­ metuse on taas kasutusele võtnud Eesti Külaliikumine Kodukant, pidades iga-aastaseid Külade Maapäeva nimelisi mõttetal­ guid.

22. aprill kannab 1970ndatest nimetust maa päev (Earth Day).

Sel päeval juhitakse ülemaailm­ selt inimeste tähelepanu kesk­ konnaprobleemidele (kliima soo­ jenemine, õhusaaste, liigne energiatarbimine, autostumine, jne).

Lindudel juuresolevatel pilti­ del oli 22. mahlakuupäev maa päev ja maapäev ning ka õhuja veepäev nagu iga teine kibekiirel kevadisel ajal. Nad tegutsesid Tallinna Mustamäe Lepistiku pargis, mis nagu nimi juba ütleb, on lepik, täpsemini sanglepik, kus kasvavad iidsed sanglepad ehk mustad lepad (black alder). Lepad armastavad märga pinnast ning nende juurte all vuliseb selles looduskaitse all olevas pargis kaksteist Lepistiku ehk Lepasalu allikat, millest saab alguse 1,5 km pikkune Kopli lahte suubuv ­ Mustjõgi.

Pärnu Garnisoni kalmistul avastati kaevu heidetud hauaplaate Pärnu Alevi kalmistul asuva Eesti iseseisvuse eest lange­ nute matmispaiga Riia maan­ tee poolses nurgas paikneva kaevu puhastamisel leiti 22. aprillil muda seest tosinkond hauaplaati, millest muist olid täielikult hävitatud, mõned osaliselt purustatud, enamik siiski pea tervena säilinud.

Kõik plaadid pole nimelised, osad on ka tundmatule sõdurile.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak ütles, et ühtegi teadmata nimetusega hauaplaati välja ei võetud ja

13

Kas lindu on näha? Beeži-, pruuni- ja hallikirju HALLRÄSTAS (fieldfare, Turdus pilaris), rahvapärase nimega ka „kirjurästas“ sulandub imehästi kokku ojasängis valitsevate värvidega. Oma kujult ja suuruselt on ta väga oma ülemere sugulase punarind-rästa (American robin) moodi.

Hallrästas häälitseb nagu robin. Tema suht raske, kõrtest, okstest, ­mullast ning saviga vooderdatud pesagi on sarnane. Just neid mater­ jale ta oja äärest nokas maa päeval minema tassis.

Seda linnukest oli vastupidiselt hallrästale, sealsamas Lepistiku pargis oluliselt kergem märgata punase näolapi ja rinnaesise tõttu. PUNARIND (European robin (redbreast)) peaks oma nime poolest olema justkui American robini kaksik, kuid on poole pisem ja hapramast luust kui suuremad rästaslased (thrushes). Seepärast ta kuulub ka enamiku maailma linnuteadlaste kohaselt hoopis old-world flycatchers (kärbsenäplaste) perre nagu ööbikki. Kärbseid näpib, võsastikke armastab – nagu seda toomingat, kus pikalt ja rahulikult istus, ühele jalale toetudes ja aeg-ajalt väikest viisijuppi justkui endamisi lauldes. Pesa teeb maha, kõdunenud kännu juurte või kivide vahele „või lihtsalt ­pinnasüvendisse mõne puhma varjus“.

Fotod: Riina Kindlam

Maa päeval õnnestus sellest lepistikus näha tunni aja jooksul seitset erinevat linnuliiki. Paljud neist tegutsesid ojade sängides harali seisvate (alt ära uhutud) leppade juurte läheduses. Aga

kõigile on juba varem asendus­ plaadid paigaldatud. Tegemist on aastatel 1918 ja 1919 Vaba­ dussõjas langenutega, peamiselt esimestes lahingutes surma saa­ nutega.

Viimastel aastatel sarnaseid leide pole maapõuest välja tul­ nud. „Viimati leiti Hahni pubi juurest pooleks purunenud tahv­ li, mis praegu asub kullatult Vabadussõja monumendi esikül­ jel pärgade kohal. Teadsime selle arvatavast olemasolust ja otsisime seda aastaid, kuni lõpuks leidsimegi Hahni pubi hoone taastamise käigus.“ Maja oli kunagi kalmistuvahi kasu­ tuses. Teada on viiteid veelgi maa sees olevate mälestiste kohta, mis võivad mingil ajal päevavalgele tulla,“ lausus Tojak. (Allikas: kylauudis.ee)

ka alusmetsas, kõige esimestena lehteminevates toomingates (bird cherry, Mayday tree). Üks vägagi maagiline paik, kus ­valitseb pesitsusrahu.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Navalnõi teatas näljastreigi lõpetamisest Vangistatud Vene opositsiooni­ juht Aleksei Navalnõi teatas möödunud reedel, et lõpetab näljastreigi, sest sai nõutud arstlikku tähelepanu.

Navalnõi vahistati jaanuaris, kui tuli tagasi Saksamaalt, kus oli pärast närvimürgirünnakut mitu kuud ravil viibinud.

Navalnõi tervis on halve­ nenud pärast 31. märtsil alus­ tatud näljastreiki. Arstid hoiata­ sid hiljuti, et tema elu on ohus.

Navalnõi sõnul lõpetas ta näljastreigi, sest ta vaatasid läbi vanglavälised arstid, mis on suur edusamm. (ERR/EE)

(Algus lk. 1)

öölaulupeod jne.

Tuluõhtul näidati VEMU ar­ hiivist möödunud aegadest pärit põnevaid arhiivimaterjale, mille operaatoriks kadunud Edgar Väär. Esimene oli Mart Laari kõne Toronto Ülikooli aulas 1989. aasta 25. veebruaril. Seal rääkis Mart Laar väga emot­ sionaalselt sellest, kuidas maa meie jalge all sõna otseses mõttes põleb (vihjates fosforiidi kaevandamisele) ning meil ei ole enam kuhugi minna. Meid püütakse maha suruda, aga me ei saa enam taganeda. Mart Laari kõnes kõlas väga südam­ lik ja ilus hüüe vabaduse järele.

Südamlikud olid ka arhii­ vikaadrid 1989. aasta 14. juunil Torontos toimunud Balti rah­ vaste demonstratsioonist Nõu­ kogude Liidu repressioonide ohvrite mälestamiseks. Toronto kesklinnas marssisid tuhanded inimesed, peeti kõnesid ja kõlas muusika.

Tartu Ülikooli professori Marju Lauristiniga tegi interv­ juu professor Andres Kasekamp Toronto Ülikoolist. Ta meenutas oma esmakohtumist Marju Lauristiniga 30 aastat tagasi, juulis 1991 Saaremaal metsaü­ likoolis. Marju Lauristin rääkis iseseisvuse saavutamisest ning tolle aja huvitavatest „telgi­ tagustest“ seikadest.

Noored inimesed tänapäeval arvavad, et eestlased laulsidki ennast vabaks. See on aga liht­ salt ilus kujund. Tegelikult oli Marju Lauristini sõnul selle kõige taga mitu aastat pingelist tööd ja rabelemist. Moskvast polnud üldse kerge lahku lüüa ning momenti, millal tegelik vabanemine võiks toimuda, oli ­ raske ette näha. Asja asuti vaik­ selt ette valmistama, siis aga toi­mus Moskvas võimuvahetus, sõjavägi liikus Baltikumi ja tuli kiiresti tegutseda.

Keegi ei osanud paar aastat varem ettegi kujutada, et ise­ seisvus nii kiiresti taastatakse.

Aga oleks võinud ka teisiti ­minna. See, mis toimus Eestis, mõjutas ülejäänud Nõukogude Liitu. Eesti Vabariigi iseseis­ vuse taastamisel ja hiljem ka riigi ülesehitamisel oli väga ­ suur abi väliseestlastest – USA kongressi raamatukogu mater­ jalid aitasid Moskvas Gorbat­ šoviga vaielda.

Kuidas aga võiksid Eesti sündmused aidata tänapäeval iseseisvusele pürgivaid riike? ­ Marju Lauristin rõhutas, et valmisolek on kõik. Tuleb teha tööd selleks, et demokraatlik konstruktsioon oleks tugev ja ka rahvas kaasa läheks. Tuleb kindlasti mõelda ka majanduse peale. Eestil oli lihtsam, sest meil oli veel eelmise vabariigi kogemus meeles. Aga ainult tänaval laulmise ja rongkäiku­ dega demokraatiat üles ei ehita.

Marju Lauristini esinemisele järgnesid taas Kanada tele­ visioo­ ni põnevad arhiivimater­ jalid iseseisvuse taastamise ajast. Näidatakse Lenini kuju eemaldamist. Näeme ka lõike Marju Lauristinist, Lennart Merist ja Laas Leivatist ning Toronto rahvakogunemisest

Musta lindi päevalt 1991.

Laas Leivat oma intervjuus meenutas neid keerulisi ja põne­ vaid aegu Kanada seisukohast.

Tema arvates sai kõik alguse 1987. aasta Hirvepargi miitin­ gust – seal nõuti MolotoviRibbentropi pakti ja salaproto­ kollide avalikustamist. Maailma ja Kanada ajakirjandus jälgis ­eriti tähelepanelikult just Eestis toimuvat.

Kanada eestlaskond võttis kõigest aktiivselt osa, Kodanike Komiteede liikumises osales üle 7000 inimese Kanadast – kõik olid nõus, et vabariik tuli taasta­ da. Laas Leivati arvates oli tol hetkel väga oluline kohalike Kanada poliitikute omakasu­ püüdmatu toetus. Kanadast läksid inimesed Eestisse riiki üles ehitama – näiteks Peeter Mehisto, kes organiseeris Eestis tõlkekeskuse.

Laas Leivat mäletab hästi, et kaks Montreali eestlast korral­ dasid 1989. aasta veebruaris suure kohtumise Vabariigi aasta­ päevaks – seal esinesid Mart Laar, Alo Mattiisen ja Ivo Linna. Järgnevalt näemegi arhiivifilmi Ivo Linna ja Alo ­ Mattiiseni saabumisest, nende esinemisest ja intervjuudest Kanada televisioonile. See on väga põnev materjal! Alo Mattiiseni sõnul toimus välis- ja kodu-Eesti suhetes sel ajal suur murrang – üha rohkem välis­ eestlasi hakkas mõistma, et on vaja Eestit toetada ning kõik, kes seal elavad, ei ole sugugi kommunistid. Saadi aru, et vaba Eesti on võimalik! „Laulva revolutsiooni kange­ lased“ Ivo Linna ja Antti Kammiste meenutavad VEMU tuluõhtu intervjuus seda olulist aega kui väga erilisi hetki, mida enamik muusikuid, ka suured staarid, kunagi läbi ei ela. Alo Mattiisenil olid julge sõnumiga laulud ning laulva revolutsiooni suvi koos rohkete esinemistega oli imeline, kordumatu. Selli­ seid hetki tuleb võib-olla tuhat aastat oodata!

Nüüd on Eestis keerulised ajad, aga muusikute sõnul ongi vabadust ja demokraatiat vaja õppida. Meil on ju seda olnud vaid 30 aastat. Mõlemad muusi­ kud on ühel nõul selles, et kui vaja, siis Eesti rahvas tuleb ja teeb asja ära. Rahvana me oleme tugevad!

Ivo Linna ja Antti Kammiste esinesid tuluõhtu lõpus ka väikese kontserdiga. Seal kõla­ sid mitmed tuntud viisid, nende hulgas ka Alo Mattiiseni ärka­ misaegseid laule.

VEMU tuluõhtul oli palju lõbusaid momente, aga räägiti ka väga tõsistel teemadel.

Tuluõhtu kõigilt esinejailt jäi aga kõlama üks oluline mõte – kuigi meil on erimeelsusi ja -huve, ühendab meid üks suur armastus – see on me ühine Eestimaa. Raskel ajal suudab eestlane end kokku võtta ning kõik erimeelsused maha suruda, et koos edasi minna. Jah, vahel tasuks nüüdki rasketel hetkedel meenutada, vaadata vanu filmi­ kaadreid ajast, kui kõik hakkas muutuma. Kui inimeste silmad särasid ja maakera pöördus ­lõplikult Läände. LEA KREININ

14

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Küsitluse tulemused näitavad kiriku tähtsuse vähenemist Hiljutisest Eesti Kirikute Nõukogu tellitud ning Eesti Uuringukeskuse läbiviidud küsitlusest selgub, et kuigi Eesti elanike religioossus ei ole viimase viie aastaga oluli­ selt muutunud, on vähenenud kirikus käimine ning soov kiriku suuremaks rolliks ühis­ konnaelus.

Eelmise - 2015. a küsitluses vastas viiendik 15-74 a elani­ kest, et nad on usklikud, 2020. aasta lõpus vastas samuti 19%.

Veendunud ateistiks nimetas ennast viis aastat tagasi 7%, ­ viimases küsitluses 9% vasta­ nutest.

Kasvanud on inimeste eba­ kindlus küsimuses, kas jumal on olemas. Jumala olemas-olu uskuvate vastajate osakaal ei ole muutunud, kuid kasvanud on nende hulk, kes ei oska öel­ da, kas jumal on olemas või mitte (2015. a oli selliseid vas­ tajaid 10%, 2020. a 28%). Viis aastat tagasi ei uskunud jumala olemas-olu 44%, viimases küsitluses 31%.

Kõige rohkem mõne reli­ giooni või maailmavaatega tun­ takse lähedust kristlusega.

Suurel määral tunneb kristluse­ ga lähedust 29%, mõnevõrra 34%, üldse mitte 25%, vastata ei osanud 12%.

Ateismi suhtes tundis suurel määral lähedust 12%. Maausku pidas lähedaseks 5% protsenti vastanutest; budismi või hin­ duismi 4%, islamit ja judaisimi pidas suurel määral lähedaseks üks protsent vastanutest. Mõne muu religiooni või maailma­ vaatega pidas ennast suurel määral lähedaseks 4% vastanu­ test, Viimasest küsitlusest aga ­selgub, et kahanenud on juma­ lateenistusest osavõtt – neid, kes ütlevad, et ei käinud 2019. a kordagi jumalateenistusel oli 69%, viis aastat varem oli selli­ seid inimesi 53%. Väiksem osalus tuli nende arvelt, kes

Rail Baltic peaks olema võimalikult ligipääsetav kõikidele kasutajatele

käivad kirikus üks-kaks korda aastas: kui 2015. a küsitluses oli selliseid 30 %, siis 2020. a küsitluses tunnistas sama 15%.

Igal nädalal käib kirikus 5% vastanuist.

Küsimusest, kas vastaja huvi on kristluse või muude vaimsete teemade vastu alates koroona­ kriisiga seotud eriolukorra kehtestamisest muutunud, vas­ ­ tas kaks protsenti, et kristluse vastu ning seitse protsenti, et muude vaimsete teemade vastu.

Umbes pooltel vastanutel on huvi jäänud samale tasemele.

Vähenenud on ka nende inimeste osakaal, kes soovivad kiriku rolli suurenemist mitme­ sugustes ühiskondlikes küsi­ mustes ning selle arvel on kasvanud nende hulk, kellel puudub seisukoht või kes soovivad vastava tegevuse koomale tõmbamist.

Kiriku seisukohtade väljen­ damist meedias moraali ja ­eetika küsimustes senisest enam soovis varasemate aastate 25 ja 26 protsendi asemel nüüd 23 protsenti.

Suurenes aga nende osakaal, kes leidsid, et kiriku tegevus usu- ja religioonialaste tead­ miste ja hariduse pakkumisel peaks kasvama.

Aastal 2010 oli selliseid 18 ja 2015. aastal 16 protsenti, nüüd aga 22 protsenti.

Küsimusele, kas maailma usundeid tutvustav usundiõpetus võiks Eesti koolides olla kohus­ tuslik aine, vastas üle poole jaatavalt. Eestlastest toetas laiapindset usundiõpetust 62 protsenti, muust rahvusest vas­ tajate hulgas 48 protsenti.

Uuring viidi läbi 25. nov. – 31. dets. 2020. Veebiküsitlusele ning sellega kombineeritud pos­ tiküsitlusele vastas 1000 täisea­ list Eesti elanikku, kes olid leitud rahvastikuregistri infol ­ põhinevat juhuvalimit kasuta­ des. (ERR/EE)

olulised punktid piletiostust kuni rongi sisenemiseni ning oleksid läbimõeldud. Kõikidele kasutajatele on olulised mada­ lad lävepakud ja ilma astmeteta sisenemine rongi. Nii pime­ 27. aprillil toimus Riigikant­ datele, vaegkuuljatele kui ka selei ligipääsetavuse rakke­ kurtidele on oluline info mitmel rühma töö raames kohtumine viisil esitamine, et saada võrd­ Rail Balticu projekteerijate ja selt teiste reisijatega infot väl­ erivajadustega inimeste esin­ jumiste graafikutest või selle dajate vahel. Kohtumisel kä­ ­ muudatustest.

Valitsus on seadnud ees­ sit­ leti Ülemiste ja Pärnu ter­ minalide ja kohalike peatuste märgiks parandada elukesk­ ligipääsetavust. Projekteerijad konna, teenuste ja toodete ligi­ esitlesid valmimisel olevaid pääsetavust kõigi valdkondade projekte ligipääsetavuse as­ ­ üleselt. pek­tist ning kasutajad jagasid praktilist kogemust erinevate tehniliste ja ehituslike lahen­ Suri Apollo 11 duste osas.

Kohtumise põhiteemad puu­ astronaut dutasid erivajadustega reisijate Michael Collins võimalust läbida iseseisvalt kogu teekond peatusest või Kolmapäeval suri vähki USA ­terminalist kuni rongini, kus on astronaut Michael Collins, kes oluline tagada nii füüsiline ligi­ lendas Apollo 11-ga Kuule. pääsetavus kui ligipääs infole.

Collinsi meeskonnaliikmetest Näiteks arutati, kuidas pimedate said esimesed inimesed Kuu juhtrajad kataksid kogu teekonna peal 1969. aastal. (ERR/EE)

Nr. 17

ARMAST SUGULAST JA SÕPRA

Virve Avessoni sündinud VIILUP 14.11.1924 – 25.04.2021

Mälestavad sügavas leinas TIINA ja JAAN TIMUSK perekonnaga KERSTI ja MART LEPIK perekonnaga MARTA KIVIK

MÄLESTAME KURBUSES ARMAST

Aili Eistrat’i Südamest kaastunne JUHANILE, ANITALE ja KATRINELE REET RIINA perega KAARI ja ED perega TARVO ja VALDA perega

Põhja-Korea ei osale Tokyo olümpial Põhja-Korea teatas, et ei saada enda sportlasi koroona­ viiruse pandeemiast tulenevalt tänavustele olümpiamängu­ dele Tokyos.

Põhja-Korea ametliku teate kohaselt soovitakse loobumise­ ga kaitsta enda sportlaste ter­ vist. Põhja-Korea on esimene riik, kes on otsustanud Tokyo olümpiamängudele oma esinda­ jaid mitte saata.

Eelmistel olümpiamängudel Rio de Janeiros võitis PõhjaKorea seitse medalit, nende seas kuldmedalid võimlemises ja tõstmises.

Põhja-Korea loobus olüm­ piamängudest viimati 1988. aastal, kui boikoteeriti LõunaKorea pealinnas Soulis peetud suveolümpiat. 2018. aastal võist­lesid kaks Koread Pyeong­ changi taliolümpial ühise lipu all ja 2032. aastal soovitakse koos võõrustada suveolümpia­ mänge. (ERR/EE)

Norra suusakuulsus püstitas kestvussuusatamise maailmarekordi Norra murdmaasuusakuulsus, olümpiavõitja Anders Auk­ land püstitas üle-eelmisel nädalavahetusel kestvussuusa­ tamise maailmarekordi, lä­ ­ bides Os­­ lost põhja pool asu­ vas Nordmarka regioonis 41 ­tunniga 700 kilomeetrit.

48-aastane Salt Lake City olümpiavõitja ja Val di Fiemme maailmameister startis laupäeva hommikul kell kuus ja lõpetas kestvussõidu 41 tundi hiljem, pühapäeva hilisõhtul. Eelmisest kevadest kaasmaalase Henrik Sollie nimel olnud maailmare­ kordist (530 kilomeetrit) sai Aukland jagu pühapäeva hom­ mikul. (ERR/EE)

SILVER ja KADRI VIVI perega SUSI perega ERIK ja KRISTA perega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Virve Avesson’i ja avaldame kaastunnet omastele EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus meie kauaaegne sõber

Astrid Siitam Südamlik kaastunne tütar SYLVIALE perega Mälestavad leinas LEILI SAMLER MADIS TAMBRE

Mälestan leinas head sõpra

Aino Pedel’it Südamlik kaastunne MARDILE, ANNELE ja ristitütar TIINALE MARET TRUUVERT

Baltika müüb Montoni kaubamärgi Rõivafirma Baltika müüb Montoni kaubamärgi Hiina rõivatootjale Shenzhen Mai­ teng International Apparel Co.Ltd. Baltika jätkab vaid naisterõivastebrändi Ivo Nik­ kolo arendamist ja turusta­ mist.

AS Baltika sõlmis müügi­ lepingu Monton Euroopa kau­ bamärkide müügiks Shenzhen Maiteng International Apparel Co.Ltd-le, mis opereerib Mon­ ton Sports spordikaupadega,

teatas Baltika börsile.

Kogu müügist saadav summa läheb pangalaenu tagasimak­ seks, mille tagatiseks kauba­ märk on panditud. Baltika Grupile jääb tasuta litsents müüa brändi Monton kuni 2023. aasta lõpuni. Ettevõtte teatel ei ole kaubamärgi müük Tallinna börsi nõuete mõistes oluline tehing.

Möödunud aastal teenis Baltika 19,5 miljoni euro suuruse käibe juures 400 000 eurot kahjumit. Käive vähenes aastaga üle 50 protsendi.

(ERR/EE)

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Eesti kõrgeim haavapuu asub Valgamaal Kõige kõrgem haavapuu kasvab Valgamaal Otepää vallas Tiidu külas. Selle kõrgus on 43.22 meetrit. Puu avastas Riigimetsa Majandamise keskuse (RMK) töötaja Tauri Arumäe Maaameti aerolidari andmeid uuri­ des. Kohapeal andmete õigsust kontrollimas käinud taksaatorid Tõnis Leosk ja Teele Paluots kinnitasid leidu, kui mõõtsid kõrgusmõõtjaga suuremate haa­ bade kõrguseks üle 43 meetri.

RMK metsakorraldajad mõõt­ sid puu läbimõõduks rinna kõrguselt 49,4 cm ja samalt ­ kõrguselt võetud puursüdamiku aastarõngaste järgi hindas Eesti Maaülikooli dendrokronoloogia teadur Sandra Metslaid puu vanuseks 93 aastat.

Eesti kõrgeim kuusk (48,58m) ja mänd (46,4m) kasvavad Põlvamaal Ootsipalus.

(PM/EE)

USA-s sai isejuhtiva auto liiklusõnnetuses surma kaks inimest USA Texase osariigi võimude teatel sai hiljuti Tesla isejuhti­ va auto liiklusõnnetuses surma kaks inimest. ,,Tesla auto sõitis suure kii­ rusega ega suutnud pööret teha. Üks hukkunud meestest oli auto esiistmel, teine tagaistmel.

Juhiistmel juhti ei olnud,“ va­ hendas USA tehnoloogia vee­ bilehe The Verge teadet ERR. Tegemist oli esimese isesõitva auto liiklusõnnetusega, kus ju­ hiistmel polnud juhti. (ERR/EE)

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 2. mail kell 11.00 V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Seeria „Meie Isa Palve: Hea Isa.” Muusika Marika Wilbiks ja TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 9. mail kell 11.00 EMADEPÄEVA VIRTUAAL-JU­ MALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika TEBK noored ja lapsed.

Pühapäeval, 16. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. „Kogudus: Kristuse ihu.” Muu­si­ ka Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Vastavalt Covidi leviku tõkestamise karmistatud reeglitele tohib kuni 20. maini 2021 kirikutes jumalateenistustel viibida kuni 10 inimest.

Kirikus viibides tuleb kanda maski ja hoida üksteisest vähemalt 2 meetrist distantsi.

Pühapäeval, 2. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 9. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Palume end sellele teenistusele tulekuks eelregistreerida koguduse e-maili aadressil stpeterstoronto@rogers. com või jättes teate kantselei telefonile 416 483-5847.

Pühapäeval, 16. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Laulgem teisiti!

Psalm 98.1 Jubilate, cantate… võõraks jää­ nud ladinakeelseid nimetusi kannavad ülestõusmisaja püha­ päevad. Rahvalikkuse ja rahva­ päratsemise (kristliku populis­ mi?) püüdes on kirikukeeleks kutsutud ladina keelest tänase ­ põlvkonna jaoks saanud kau­ nikõlaline mälestus. Arstid ja rohuteadlased väljastavad väsi­ matult vaid neile endile mõis­te­ tavaid ladinakeelseid retsepte.

Ja on neid, kes teavad lisada, et arenenud õigusriigis on igane­ matul rooma õigusel aegumatu koht. Keeleteadlased aga naljat­ levad omavahel, et eks ole saksa, hispaania, itaalia, prant­ suse, inglise keelgi omamoodi ladina keele rahvapärased dia­ lektid, mis usuteadlaste sõnutsi läheneva Nelipüha sündmuses ka ladina keelt mitteoskajale saavad mõistetavaks. Eesti keel­ degi on läbi ühe valitseva sei­ suse üht-teist püsima jäänud.

Oma keeleõpetuse alglätted ­võlgneme suuresti neile.

Kõige pandeemia-suletuse trotsiks laulavad üliõpilas­ organi­ satsioonid selle nädala lõpulgi volbriööl läbi piiride­ ülese netivõrgu oma ladinakeel­

set „cantus’t“ (laulu) akadee­ miale ja elule. Gaudeamus igitur. Juvenes dum sumus.“ ­ Olgem rõõmsad, kuni oleme noored…

Me ei saa laulda kirikukooris ja oleme leppinud sellegagi, et noorte laulu- ja tantsupidu Tallinnas aastakese viibib, võime seni laulda üksinda (lad. k. „solus“) soolona elu lootusele hümni.

Viies ülestõusmisaja püha­ päev cantate, eesti keeles laulu­ pühapäev, on saanud oma nime­ tuse Taaveti Lauluraamatu 98 laulust – „Laulge Issandale uus laul“ (Psalm 98.1). Laulu­püha­ päev kutsub meid taas Loojale laulma. Ja seegi kevad on tul­ nud teisiti ja meiegi laul kõlab uudsena. Kirikurahvas laulab, olgu olud-meeleolud millised tahes. Laulurahvas tunneb nii ärkamis- kui loojangulaule.

Laul julgustab kartusevärinas hingi, laul leevendab kaotuse­ valus hingi, laulus avaldub loo­ tus ja hinges ärkav rõõm ja tänu. Laulul on hingeraviv toime.

Just koguduse kooslaulule loo­ tes kutsuvad koguduse laulikud läbi erinevate pildijumalateenis­ tuste laulma Sindki, laululindu puuris. Püha Vaimu osaduses läbi kujuteldav-reaalse ruumi luuakse võimalus ühendkoori

Dr. Kristel Toomsalu

Sündmuste kalender • Pühap., 2. mail kl 1 p.l.

VEMU TÕLKEVÕISTLUSE TU­ ­ LEMUSTE VÄLJAKUU­LUTA­ MINE Zoomis.

• Kolmap., 5. mail kl 7 õ DOKFILM ,,Homme saabub paradiis“, arutelu autori ANNA HINTSI ja KERLY ILVESEGA. Filmi link: vemu.ca • Reede, 7. – pühap., 9. mai KOOP CUP 2021 virtuaalselt: www.kalevestienne.com.

• Neljap., 13. mail kl 8 õ EMW: Memories of Home KONTSERT – esineb ERIK KREEM, YouTube’i ja FB vahendusel.

• Reede, 14. – teisip., 18. mai VEMU RAHVUSVAHELISE MUUSEUMIPÄEVA MÄNG Facebookis ja vemu.ca.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esita­ mise tähtaeg.

ADVOKAADID

lakkamatule kiituselaulule Loo­ jale.

Püha Augustinus (+431) on laulu tähtsust hinnates öelnud: ,,Kes laulab, see palvetab topelt“ (Aurelius Augustinus ,,Pihtimused“ Logos, 2008). ,,Hoosianna Taaveti Pojale!“, laste kiituslauluhüüd templi eeshoovis ärgitamas uudsuses meiegi ootus-tüdimuses meeli.

Jeesus on Issand. Kristus on ülestõusnud! Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu!

(Psalm 98.1) Saatusekaaslasest poeet Hen­ rik Visnapuu (2.01.1890 Helme kihelkond – 3. 04.1951 Long Island, New York) on elusaatust trotsides laulnud lootuslaule: Kõik mu ümber lauluks muutub, mida vaatan, mida puutun, nagu helisen ma ise heldusen imelisen. Õndsan helendusen tõuseb, inimsüda imejõusse.

Ning maailma vaev ja mure sesse valendusse sureb.

Taas leitud tänu hoiab uudse­ na, taas tärkavana me elupuu. „Laulgem ISSANDALE uus laul“ (Psalm 98. 1).

Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Nr. 17

Tellige EESTI ELU!

Kaitseminister kinnitas, et Eesti kaitsekulutused jäävad üle 2% SKP-st

Eesti riigivõla tase jätkuvalt ELi madalaim

Kuressaares leiti 16. sajandist pärineva hoone vundament

Eelmise aasta viimase kvartali lõpu seisuga moodustas Eesti riigivõlg 18,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellega oli Eesti võlatasemelt jätku­ valt Euroopa Liidu (EL) madalaim riik.

Eurostati andmetel suurenes Eesti riigivõlg siiski 2019. a neljanda kvartaliga võrreldes 9,8 protsendipunkti, kvartali­ võrdluses oli langus 0,3 prot­ sendipunkti.

Lisaks Eestile olid madalai­ mad võlatasemed Luksemburgis (24,9%) ja Bulgaarias (25%).

Kõrgeim riigivõla ja SKP suhe oli Kreekas (205,6%), Itaalias (155,8%) ja Portugalis (133,6%).

Neljanda kvartali lõpus oli euroala valitsusvõla suhe SKPsse keskmiselt 98 protsenti, mida oli 0,8 protsendipunkti võrra rohkem kui kolmandas kvartalis. 2019. aasta neljandas kvartalis oli näitaja 83,9 prot­ senti.

EL-is tervikuna kasvas näita­ ja kvartaliga 89,7 protsendilt

Kuigi Kuressaare asula võis tekkida juba 14. sajandil, pal­ jandus lossipargi servas uue kortermaja rajamisel esialgsetel andmetel Kuressaare vanima maja vundament 16.-17. sajandist.

Arheoloog Garel Püüa kinni­ tusel pole kunagist hoonet märgitud ühelegi vanale linna­ ­ plaa­ nile ja n-ö kunagise maja hoovist, enam kui kahe meetri sügavuselt tulid päevavalgele ka mitu seni vanimat Kuressaarest leitud münti 16. sajandist.

(ERR/EE)

90,7 protsendini. 2019. aasta neljandas kvartalis oli näitaja 77,5 protsenti.

Aastavõrdluses kasvas võla­ näitaja kõikides liikmesriikides, seejuures oli tõus suurim 25,1 protsendipunktiga Kreekas, järg­ nesid 24,5 punktiga Hispaania ja 24,2 punktiga Küpros.

(ERR/EE)

Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas, et Eesti jääb nüüd ja edaspidi täitma oma kohus­ tust NATO ees, et Eesti kait­ sekulutused on riigieelarves vähemalt kaks protsenti SKPst. ,,Taunin ühemõtteliselt hir­ mutavaid valejutte kaitseku­ lude vähendamisest ja NATO kohtustuste mittetäitmisest.

Need kahjustavad Eesti mai­ net ja on vastutustundetud,“ ütles Laanet. ,,Igasugused pahatahtlikud spekulatsioonid ja väited, nagu see koalitsioon vähendaks kait­ sekulutusi või veelgi enam, on otsustanud loobuda NATO ees võetud kohustusest eraldada rii­ gikaitsele vähemalt kaks prot­ senti rahvuslikust koguproduk­ tist, on absoluutselt valed ja vastutustundetud,“ sõnas kait­ seminister. ,,Ma kinnitan – Eesti jääb nüüd ja edaspidi täitma oma kohustust NATO ees, et meie ­ kaitsekulutused on riigieelarves vähemalt kaks protsenti SKP-st.

Sellele lisandub kaitseinvestee­ ringute programm, samuti liit­ laste vastuvõtu kohustused,“ toonitas Laanet. (VMPT/EE)

USA kongress toetas Washingtonile osariigi Venemaa raskendas staatuse andmist välismaal elavate USA kongress hääletas eelmi­ Vene kodanike riiki sel neljapäeval seaduseelnõu sisenemist poolt, et riigi pealinn Washington saaks osariigi staatuse. Eelnõu peab heaks­ kiidu saama ka senatilt.

CNNi teatel hääletas eelnõu poolt 216, vastu aga 208 ­kongressisaadikut.

Eelnõu peab senatis aga saa­ ma vähemalt 60 poolthäält.

Mõlemal parteil on senatis 50 kohta. Tänu Valge Maja kont­ rollimisele omavad demokraa­ did minimaalset enamust. Kui senatis on kohad jagatud võrd­ selt, siis otsustavaks saab ase­ presidendi hääl.

Vabariiklaste hinnangul on seaduseelnõu lihtsalt demok­

Venemaa võimud muutsid alaliselt välismaal elavate Vene kodanike jaoks riiki sisenemise korda.

Venemaa peasanitaararsti korraldusega peavad kõik Vene kodanikud enne Venemaale

raatide soov saada riigis juurde rohkem mõjuvõimu.

Washingtonis elas 2019. aas­ tal 705 749 inimest. Kaks osa­ riiki – Vermont ja Wyoming on veel väiksema rahvaarvuga.

(ERR/EE)

sisenemist täitma spetsiaalse an­ keedi riigiteenuste portaalis internetis, peale piiriületust ­ tegema kolme päeva jooksul ko­ roonatesti, mille tulemus tuleb samuti portaali ankeeti lisada.

Kui alates eelmise aasta juulist kehtis selline kord ainult len­ nukiga välismaalt saabunud Vene kodanikele, siis alates 15. aprillist jõustus see kõigile piiriületustele. Ligipääs riigipor­ taalile võib olla raske – kui inimesel ei ole sellesse sisene­ mise õigust varasemalt vormis­ tatud, siis nüüd tuleb selle omandamiseks esitada rida do­ kumente, mille korraldamine välismaalt on keeruline ja ae­ ganõudev. Portaali kasutajaks registreerumiseks on vaja passi ning Venemaa sotsiaalkind­ lustuse individuaalset koodi (SNILS). (ERR/EE)