This newspaper was mailed on Friday, April 30, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 17, 2021
Reedel, 30. aprillil — Friday, April 30
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
„Rahvana oleme me tugevad!“ VEMU tuluõhtu veebis õnnestus suurepäraselt Koroonaviirus on kimbutanud maailma juba üle aasta. Eel misel aastal jäi VEMU tulu õhtu ära. Aga sel aastal toimus taas – seekord virtuaalselt. Ehitame koos VEMUle uut kodu ning selleks on meie kõigi abi väga teretulnud. Tuluõhtu oli sisukas, näidati nii uut kui arhiivimaterjali, õhtu osade vahelehtedel oli kirjas huvitavaid fakte VEMU senise tegevuse kohta. Õhtule registreeris 93 külalist.
Tuluõhtu peaesineja oli Marju Lauristin.
Torontos viibivatel osalejatel oli huvitava ja meeleoluka pro grammi kõrvale võimalus telli da ka suupärast toitu – cateringi eest hoolitsesid Ülle Veltmann ja Linda Karuks. Kaugemalt üritust jälgivad inimesed pidid oma pidusöökide eest ise hoo litsema. Mida põnevat küll teie pidulaual võis leiduda? Head inimesed, palun saatke VEMUle (vemuesc@gmail.com) fotosid sellest, kuidas tuluõhtul teie kodused pidulauad välja nägid! Aga mida sellisele pidulikule virtuaalõhtule selga panna? Sellesama tähtsa küsimuse ees seisis ka Jaan Meri, kes oma moekonsultandi abiga probleemi mängleva kergusega lahendas. Pidulikult riietatud (moekon sultandi sõnul stiilne, elegantne ja maskuliinne – just nagu James Bond!) Jaan Meri ütles ka õhtu avasõnad. Ta tegi kok kuvõtte eelmisest aastast. Tartu College’is olid küll rasked ajad, aga oli õnneks vaid üks covidi juhtum. Aasta kolm kõrgpunkti olid Jaan Meri arvates tihe kul tuuriprogramm (tänu Piret
Noorhanile ja tema abilistele), Estonian Art Centre’i kollekt siooni ja rahade üleandmine VEMUle ning muuseumihoone ehitusplaanidega edasi liiku mine. Jaan Meri soovis kõigile head peotuju ning avaldas loo tust, et järgmisel aastal kohtume taas Tartu College’i seinte vahel. Piret Noorhani rääkis VEMU viimase aasta programmist lähe malt. Mullu jäi küll ära tulu õhtu, aga aasta on olnud õppi mise aeg. Tegevus koliti veebi ning tänu sellele on publikuarv kasvanud. Veebis toimus tervelt 20 üritust, neid sündmusi saab VEMU YouTube’i kanalil järel vaadata! Sel kevadel teeb žürii kokkuvõtte tõlkevõistlusest, millele laekus töid 26 inimeselt 8 riigist (Kanadast oli 11 tööd). Tõlkevõistluse lõpuüritus on 2. mail veebis. Jätkub koolipäri muse ja koroona-aja pärimuste kogumine. Piret Noorhani rääkis ka uue maja ehitusplaanidest. Vabataht like annetustena on selleks ko gutud juba ligi kaks miljonit dollarit. Tuluõhtul osalejad said
Virtuaalfoorumil arutleti, kuidas saavad eestlased välismaal toetada Eesti välispoliitika eesmärke Juku Gold Uue Eesti valitsuse moodusta misest tänavu jaanuaris liikus Eesti riigi vastutus globaalse eestluse teemadel teise mini teeriumi haldusesse. Varem panustas ülemaailmse eestluse arendamisse siiras ja innukas rahvastikuminister Riina Solman, alates 1. märtsist anti üle Eesti diasporaa teemad siseministeeriumilt välisminis teeriumile. Välisministeeriumi asekants ler Erki Kodar kirjutas juba 3. märtsil globaalsete eestlaste
Jonatan Vseviov
e sindajatele, kinnitades et „üleilmsed eestlased ja nendega seonduvad teemad on ja jäävad ka välisministeeriumi juhtimisel strateegiliselt tähtsale kohale.“ Pea kaks kuud hiljem näib, et välisministeerium on oma luba dust meile – väliseestlastele – täitmas. Nii korraldas välisministee rium 13. aprillil eduka üleilm sete eestlaste virtuaalfoorumi, kus välisministeerium tutvustas plaane ja tegevusi, mis suunatud välismaal elavatele eestlastele (vt EE # 14, 9.04.2021). Poolteist nädalat hiljem, 24. aprillil, olid nii välisministeerium kui ka riigikogu kõrgetase meliselt esindatud virtuaalsel Estonian Foreign Policy Virtual Forumil. Foorumi eesmärkideks oli arutleda, kuidas saavad eestla sed üle maailma Eesti huvide kaitsmisele kaasa aidata ning üritus keskendus küsimusele, mida saavad eestlased välismaal teha, et aidata Eestil saavutada välispoliitika eesmärke. Et kaas ata neid, kes eesti keelt ei valda, toimus foorum inglise keeles.
Reaalajas (Zoom’is ja Facebook Live’is) oli foorumil üle 120 osaleja, paar päeva hiljem oli ürituse videosalvestust vaadatud üle 600 korra! Huvitavaks fak tiks oli see, et ligi 50% osalejat est olid Kanadast. 24. aprilli virtuaalfoorumi ametlikeks korraldajateks olid Ülemaailme Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), MTÜ Globaalsed Eestlased ja Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV, Võr gustik). Ürituse peakoordineerja oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) aseesimees ja ÜEKNi poliitikatoimkonna esi mees Reet Marten Sehr Toron tost. Sissejuhatuse tegi ÜEKNi esi mees Aho Rebas Rootsist. Pärast Rebast sai sõna ÜENV asutajaliige Nora Sööt Rootsist, kes tutvustas virtuaalfoorumi peakõnelejat, välisministeeriumi kantslerit Jonatan Vseviovi. Hiljutine Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jona tan Vseviov tegi huvitava tut vustuse Eesti kaasaegsetest välispoliitika eesmärkidest. Vse viovi sõnul aitab Eesti ajalugu
Taasiseseisvumise aja sündmusi meenutasid ja esinesid lühikontserdiga Ivo Linna ja Anti Kammiste.
Õhtu peakordineerija VEMU peaarhivaar Piret Noorhani intervjueeris EV aupeakonsul Laas Leivatit.
heita pilgu „tulevikku“ – maket tidelt oli näha, et keskus tuleb väga kaasaegne ja põnev. Seal on võimalus paljudeks erine vateks tegevusteks. Tuluõhtul kõlasid paljude inimeste mälestused üle kolme kümne aasta tagusest ajast – sellest hetkest, kui sai selgeks, et „maakera pöördub pöördu
matult Läände“ (Piret Noorhani sõnad). Ka Piret meenutas seda hetke oma elus – 26. september 1987, kui lehes ilmus artikkel Isemajandavast Eestist. Sellele järgnesid juba muinsuskaitse päevad, Tartu Muusikapäevad, kus kõlasid esmakordselt Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu,
seletada seda, mis on Eesti eesmärgid ja vajadused ka tänapäeval. Kantsler rõhutas, et Eesti välispoliitika on suure päraselt järjekindel aastast 1991, sõltumata sellest, kes on peaminister või milline erakond on võimul. See järjekindlus on üks Eesti suurtest eelistest ning lähtub Eesti ajaloost 30ndatel ja 40ndatel aastatel. Ajaloost tule nevalt on Eesti mõistnud kaht olulist aspekti: me ei peaks kunagi jälle üksi olema ja mõnikord on kindlam võidelda, kui alla anda. Pärast ettekannet vastas Vseviov küsimustele, mis puu dutasid järgmisi teemasid: kuidas paremini kaasata eesti juurtega noori maailmas; kuidas kokku tuua eesti ettevõtjaid erinevates riikides; mida teha libauudiste (fake news) ja desin formatsiooniga. Foorumi teine osa koosnes paneelarutelust, kus jagasid Marcus Kolga Torontost, Karl Altau Washingtonist, Sirle Sööt Rootsist ja Marko Mihkelson Eestist oma kogemusi seoses tööga väljaspool Eestit asuvate (kaasa arvatud muude Ida- ja Kesk-Euroopa) kogukondadega, et edendada Eesti huve. Marcus Kolga, kes on vanemteadur Macdonald-Laurier Instituudis
ning Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas esimees, hoiatas Venemaa desinformat siooni narratiivide eest, mis on Kanadas hiljuti levinud. Kolga hinnangul väidab Kremlit toetav propaganda, et Baltimaade ja
(Järgneb lk. 13)
(Järgneb lk. 12)
Marko Mihkelson
Karl Altau