Nr. 17
EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021
11
ÜENV esimene üldkoosolek Juku Gold Laupäeval, 24. aprillil pidas MTÜ Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV) oma esimese üldkoosoleku. Võrgus tik asutati 2019. a oktoobris eesmärgiga esindada välis maal elavate eesti noorte õigu si ja huve; toetada ja võimal dada noorte sideme hoidmist Eesti riigiga ja suurendada noorte osalust eestluse eden damises. Üldkoosolekul võeti vastu kaheksa noort juhatuse liiget, kes elavad seitsmes erinevas riigis: Anna-Liisa Sepp (USA), Erik Stenqvist (Rootsi), Jens Jaanimägi (Austria), Juku Gold (Kanada), Kadi Laaneots (Eesti/ Kanada), Martin Tikk (Eesti), Tuuli-Emily Liivat (Soome) ja Valera Krinberg (Venemaa/ Siber). Võrgustiku üldkoosolekul kinnitati esimest korda olulised dokumendid, mille olid endised juhatuse liikmed (ka asuta jaliikmed) koostanud viimase aasta jooksul, konsulteerides mitme erineva eksperdiga. Oluliste dokumentide hulgas, mida kinnitati, oli põhikiri, kodu kord, arengukava, 2021. a tegevuskava ja eelarve. Võrgustiku liikmeks võib astuda iga välismaal elav eesti juurtega noor vanuses 16-35 eluaastat või demokraatlikel alustel tegutsevad eesti noor te ühendused, kes soovivad tegut seda võrgustiku eesmärkide nimel. 2021. aastal arengukavas välja toodud eesmärkideks on
luua aktiivne ja tihe üle maailmne noorte eestlaste võrgustik, aidata kaasa üle maailmsetele noorte eestlaste kogukondade tekkele ja aren gule ning tõhustada ülemaailm sete eesti noorte huvikaitset. Liikmeks vastuvõtmine toi mub avalduse esitamise alusel. Igal kandidaadil on vaja saata CV, elulookirjeldus ja allkir jastatud kandidatuuri avaldus. Liikmeid võetakse vastu juha tuse otsusega, pärast mida kehtivad liikmete õigused ja kohustused. ,,Mul on siiralt hea meel, et ESTO2019 noordelegaatide pro grammi tulemusena on loodud Välis-Eesti noorte eestlaste mõtete koondaja ning organisat sioon, kes globaalsel tasandil toetab ja loob noorte eestlaste võrgustikke,“ sõnas Martin Tikk, ÜENV juhatuse liige. Noortevõrgustik panustab muuhulgas väliseesti huvide ja häälte korjamisse ning kaardis tamisse ning üldisemalt püüab üles ehitada ülemaailmset võr gustikku, mille kaudu levitada informatsiooni erinevatest kogu kondadest ja ise korraldada tegevusi, millesse kaasatakse noori. Näiteks 2020.a suvel toi musid Võrgustiku korraldatud „Virtuaalpäevad“, mis tõid vir tuaalselt kokku ligi 100 noort eestlast rohkem kui 20 erinevast riigist. Sel suvel toimuvad Virtuaal päevad jälle ning Võrgustik ootab selle ürituse korralduseks noori vabatahtlikke!
Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 21 leiti 127 lõhkekeha Eesti mereväe korraldatud miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2021 raames kontrolliti 19.-29. aprilli jooksul üle 198 ruutkilomeetri mereala. Selle käigus leitud lõhkekehadest on enamus Teise maailmasõja aegsed meremiinid: 127 leitud lõhkekehast oli 93 Teise maail masõja aegset Saksa ankurmiini. Lisaks leiti veel 7 torpeedot ning erinevaid lõh kekehi. Peale lõhkekehade leiti ka lennuki- ja laevavrakk. Open Spirit 2021 jooksul leidis kõige rohkem miine Belgia miinijahtija Crocus, kok ku 24 lõhkekeha. Eesti üksus test oli kõige edukam miini leidja EML Ugandi, kes leidis kokku 23 lõhkekeha.
Tänavusel miinitõrjeoperat sioonil oli osalejaid Ameerika Ühendriikidest, Eestist, Leedust, Lätist, Poolast, Rootsist, Saksa maalt, Belgiast, Hollandist ja Rumeeniast. Õppustel osalesid ka NATO 1.alaline miinitõrje grupp (SNMCMG1) ja Balti miinitõrjeeskaader (Baltron). Politsei ja piirivalveamet toetas operatsiooni laevaga Kindral Kurvits, et ennetada kõiki või malikke ohte. Operatsioonil osa les kokku ligi 800 mereväelast. Eesti merevägi osales mii nitõrjeoperatsioonil miinijahtija ga Sakala ning tuukri- ja toetus laevaga Wambola. Lisaks võttis operatsioonist osa ka tuukri grupp ja operatsiooni juhtiv staap. (KVPST/EE)
S P ORT
Aleksa Gold on Eestis treenimisega rahul
Torontost praeguseks Eestisse kolinud noor ujuja ALEKSA GOLD (21) on hiljuti paran danud mitmeid rahvusre kordeid selili- ja kompleksu jumises erinevatel distantsidel ning täitnud ka olümpiamän gude B-normi. Neid saavutusi oleme Eesti Elu veergudel lugejatega ka jaganud. Aleksa treenib Kalevi Ujumiskoolis, tema juhendajaks on Martti Aljand. Möödnud nädalal oli ETVs eetris rahvusringhäälingu in juu Aleksaga, millest all Epp Mäe. Foto: Maadlusliit terv pool kokkuvõte. ,,Ma olen nüüd kolm kuud Epp Mäe tõi Eestile juba Eestis olnud ja vist jään maadluskulla augustini. Aga ma tulin Eesti on tuntud oma Eestisse, sest Kanadas on väga pikaaegsete maadlustraditsi karmid piirangud koroonavii oonidega. Kuigi hiljutistel aas ruse pärast ja tuli reegel, et tatel on mitut karva medaleid ainult need, kes esindavad Eestile erinevatelt võistlustelt Kanadat, tohivad trennis käia. toodud, pole sel sajandil kõige Muidugi, ma esindan Eestit ja kirkamat värvi medalit õn siis tuli suur probleem. Aga nestunud võita. Eelmisel ree kuna kool on distantsõppes ja del lõpetas 29 aastane Epp ma olen alati tahtnud Eestis ela Mäe 74 aastat kestnud põua – da, siis see oli väga loogiline, et nimelt krooniti ta Varssavis siia kolida,“ ütles Aleksa Gold toimunud Euroopa meistri ERR-ile. võistlustel maailmajao tuge ,,Kanadas teeme lühemad vaimaks, kui finaalkohtumises trennid, mis on umbes viis kilo alistas Natalja Vorobjeva. meetrit, siin Marttiga teeme Eesti on maadlusajaloos kuus või seitse kilomeetrit. See võitnud nüüd EMidelt 9 kuld on natuke raske olnud – nii medalit: 1898. a Georg pikalt ujuda iga päev ja olen Hackenschmidt, 14 aastat hil väga väsinud olnud iga päev,“ jem Oskar Kaplur, veel hiljem tõi Aleksa välja erinevusi Voldemar Väli (1926. ja 1927. Kanada ja Eesti treeningute a), Kristjan Palusalu (1937) vahel. ning Johannes Kotkas (1938, Treener Martti Aljand kiitis 1939 ja 1947). hoolealust: ,,Ta saab meie prog Mäe võiduga on Eesti maad rammiga väga hästi hakkama, lejad EMidelt võitnud kokku 34 kuigi me nõuame temalt medalit. Lisaks üheksale kullale võib-olla natuke rohkem, kui veel 13 pronksi ja 12 hõbedat. millega ta on harjunud Kanadas Lähenevaid olümpiamänge tegutsema. Kõrvalt teeb ta veel silmas pidades tasub meenuta ka kaugõppe vormis kooli ja da, et OMidelt on Eesti maadle siis teeb tegelikult ka tööd jad võitnud 13 medalit (6-4-3); mingis mahus ja kõiki asju maailmameistrivõistluste-meda täiesti tipptasemel, et väga tubli leid on 12 (5-3-4). on.“ Aljand lisas: ,,Tegelikult on ta hiline küpseja. Arvan, et tema võib-olla õiged aastad tulevad Tänak Horvaatia alles järgmised. Üldiselt tal on
nii kiirust kui ka keskmaa vas tupidavust. Nii et piire nagu tegelikult polegi.“ Aleksa oli oma Eestissetulekuga rahul. ,,Ma olen väga üllatunud, et olen nii hästi uju nud, sest muidugi see oli väga suur muudatus mulle. Enne, kui ma Eestisse tulin, olin täitsa basseinist väljas kolm nädalat. Olin väga üllatunud, et Riias ujusin nii hästi. Aga ma arvan, et see lihtsalt näitab, et muuda tus on hea ja see on kasulik. Ma olen lihtsalt väga õnnelik, et Martti on nii hea treener olnud ja mind aidanud. Loodetavasti saan hästi ka tulevikus ujuda,“ ütles Aleksa intervjuu lõpetu seks. Aleksa nimel on pikas bas seinis ujutud Eesti rekordid 200 m selili- ja 200 m kompleks ujumises. 200 m kroolis jäi tal hiljuti Eesti rekordist puudu vaid üks sajandik. Olümpia mängude A-normile on ta lähemal seliliujumises. Ise peab Aleksa oma lemmikdistantsiks praegu 200 m selili ning 50 m või 100 m krooli. Järgmised võistlused, kus uusi rekordeid ujuda, algavad 17. mail Budapestis, kus toimu vad Euroopa meistrivõistlused. (Allikas: ERR)
rallil neljas
Foto: mil.ee
Nädalavahetusel peeti esimest korda autoralli MM-sarja (WRC) kuulnud Horvaatia ralli. Võidukihutamise võitis Sebas tien Ogier (Toyota), edestades meekonnakaaslast Elfyn Evansit vaid 0,6 sekundiga. Kolmas oli Thierry Neuville (Huyndai) ja neljas tema meeskonnakaaslane Ott Tänak. Samasugune on het kel ka MM sarja üldseis. (D/EE)
Ingrid Puusta tõusis maailma edetabelis esikümnesse Rahvusvahelise purjetamisliidu World Sailing maailma edetabe lites on Eesti purjetajatest kõige kõrgematel kohtadel matšpur jetaja Mati Sepp 6. ning olüm
piapurjelaudur Ingrid Puusta (RS:X) 10. positsioonil. Esi neljakümnesse mahuvad veel 22. kohal olev Taavi Valter Taveter (Finn), 36. kohal olevad Juuso ja Henri Roihu (49er), 39. positsioonil olev Deniss Karpak (Finn) ja 40. real aset sev Karl-Martin Rammo (Laser Standard). (D/EE)
