12
EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021
Virtuaalfoorumil… (Algus lk. 1)
Ngdr. Kadri Munro, ESGMK abijuht ja nskm. Aleks Kivi, ESGMK juht. Foto: skm. Enno Agur, EE arhiiv
Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas
Jüripäeva ringkiri 2021 Armas skaudi- ja gaidipere! Juba enam kui aasta on möö dunud sellest ajast, kui maailm sai teistpidi pöörlema pandud. Eelmisel kevadel lõppesid meie skautlikud ja gaidlikud kogune mised äkitselt, vahetult enne vä lihooaja algust. Kauaoodatud suvised suursündmused said edasi lükatud – me paraku laagris koguneda ei saanud. Ent praegune skaudi- ja gaidi tegevusaasta algas sügisel suure lootusega. Varem kehtestatud piirangud olid piisavalt lee ve nenud, et võimaldada välistege vust, aga see rõõm oli lühiaja line. Järsku olime jälle sunnitud tuppa. Jõustunud reeglite ja piiran gute tõttu on meie kogunemised toimunud edasi virtuaalkesk kondades. See on esitanud suuremad väljakutsed. Skaut luse ja gaidluse mäng ei ole mõeldud selliselt toimima, aga tegevus sai kohandatud vasta valt asjaoludele. Kiiduväärne on see järjepide vus, mida meie juhid on suut nud tekitada. Kuigi mitmeid lemmiktegevusi ei saa korrata virtuaalselt, jätkuvad noorte programmid on siiski lõbusad ja kaasahaaravad. Õppimine, suht lemine ja enesearendus toimu vad edasi – igaüks oma kodus. Erilist kiitust kõikidele peale hakkajatele, kes on aidanud skautlust ja gaidlust läbi viia sel erakorralisel ajal. Skautluse kaitsepühak, Püha Jüri, on püsivuse ja vastupida vuse sümbol. Tema võitlused neljandal sajandil nõudsid neid omadusi. Hellakesed, hundud, gaidid ja skaudid on tõsielunäi ted sellest visadusest ja sihi kindlusest igal ajal, mitte ainult haruharva eriolukordades. Kuigi ajad on ikka ebakind lad ja tulevik on ikka ebaselge, me kannatlikult ootame opti mismiga edasi. Ootame, millal saaks taas kohtuda isiklikult ning uuesti alati oma lemmikte gevustega. Tegutseme edasi skautlikus ja gaidlikus vaimus. Oleme taas sunnitud jüripäe va tähistama teistmoodi, kuid see tähtpäev ei jää meile vahele. Hoolimata maailma olukorrast, viimase aasta jooksul on meie noored saavutanud märkimis väärseid asju ja meie juhid on skaudi- ja gaidiliikumisi panus
tanud kiiduväärselt. Sellist edu on vaja tunnustada. Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas soovib õnnitle da alljärgnevaid noori ja juhte. Põhjarada lipkonna juhatus kinnitas järgmised tunnustused: KIITUSKIRJAD hellakestele: Põhjarada: Olivia DiBiase, Hanna Didzbalis, Siena Franzoi, Petra Kittask, Marika Lepik, Hillevi Leppik, Kaili Pajo, Kaia Pajo, Sara Pungar, Vera Remerowski, Julia Sehr. KIITUSKIRJAD gaididele ja vanemgaididele: Põhjarada: Liia Holmberg, Annely Kütt, Rosemarie Kütt, Silje Leppik, Kaili Meiusi, Emma Nipernado, Laura Nipernado, Ariana Puust, Andrea Sehr, Leila Sehr. KIITUSKIRJAD juhtidele: Põhjarada: Ingrid KÜTT, Krista POOLSAAR, Liina SADUL, Maaja UUKKIVI, Lydia VAN DER VEEN, Maili VESS MANN, Serena VILDE. Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas kinnitas 6. aprillil käesoleval aastal järg mised edutused lipkondade ette panekul: HOOLSUSMÄRK hundule: Põhjakotka: Tanner PUUST, Timo SPENCE. HOOLSUSMÄRK skaudile: Põhjakotka: Jaak HEMING WAY, Stephen JENKINS, Karl LINDVERE, Stéphane PER RON, Felix TAMM. EESKUJULIK MÄRK skau dile: Põhjakotka: Lief KOLGA, Rein TIISLER, Lukas TIMUSK. Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondise juhatus kinnitas järg mise ülenduse märkimisväärsete teenete eest: GAIDERI VÄI TEKIRJA KAITSMISE ÕI GUS on antud: Põhjarada: Katrin TAMM. Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas teenetemärk ,,Põhjanool“ tunnustab juhtide eriteeneid. 6. aprillil käesoleval aastal kinnitas Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas järg mised ,,Põhjanoole“ teenetemär gi annetamised: PÕHJANOOL III järk: Põhjakotka: Erik KREEM, Aleks MEIUSI, Alek sander MELL, Tarmo UUK KIVI. PÕHJANOOL II järk: Põhjarada: Erika DIDZBALIS, Mihkel KÜTTI.
Ukraina diasporaa Kanadas on natside kaastööliste järeltulijad, kes olevat Kanadasse illegaal selt sisse tunginud 1950. aasta tel. Selliste valede osas peavad meie kogukonnad olema valv sad. Paneelarutelu modereeris Toronto Ülikooli Eesti õppe tooli professor Andres Kase kamp. Publikult tulnud küsi mustest jäi üks eriti silma: kuna kantsler Vseviov rõhutas sõna võtus eesti keele oskust kui olulist osa Eesti identiteedist, kas ja kuidas saavad eesti juur tega eesti keelt mitte valdavad inimesed kaasa aidata Eesti välispoliitika huvidele? Vastates sellele küsimusele nõustusid kõik paneelis osalejad, et sõltu mata keele tasemest on ikkagi oluline ja võimalik kaasata neid eestlasi ja estofiile, kes eesti keelt ei valda. Foorumit kommenteerides hindas Kasekamp, et oli kasulik kuulda erinevate väliseesti ak tivistide kogemusi ja „saada neilt õppetunde, kuidas paremi ni Eesti huvisid rahvusvaheliselt edendada.“ Kasekampi sõnul jäi arutelust kõlama „üldine aru saam, et koostöös teiste rahvus tega, eeskätt idaeurooplastega, suudame laiemat tähelepanu saavutada.“ „Virtuaalne üritus näitas, et välisministeerium võtab oma uut ülesannet tõsiselt ja saab aru, et tihedam koostöö välis eesti kogukondadega toob kasu Eesti välis- ja julgeolekupoliiti kale,“ lisas Kasekamp. Ka riigikogu väliskomisjoni esimehele Marko Mihkelsonile jäi positiivne mulje, kirjeldades kokkuvõtvas Facebooki posti tuses virtuaalfoorumit: „suure pärane võimalus“, mille kaudu „arutleda globaalsete eestlastega meie välispoliitika üle.“ Lisaks märkis Mihkelson, et „koroona pandeemial on ka positiivseid tulemeid; me oleme kõik korra ga õppinud kasutama uusi kom munikatsioonivõimalusi ja see muudab globaalse eestluse veelgi dünaamilisemaks.“ Virtuaalüritustel on palju puudusi. Kuid digitaalformaadi üks suur eelis on see, et seda saab igal ajal vaadata; kui teil on artiklit lugedes tekkinud huvi, siis vaadake: https://www.face book.com/estonianworldcouncil/ videos/209737300580608
Sügisel toimunud Maleva aastakoosolekul jagati järjekord selt välja ngdr. Piret Truu vert’i mälestuspreemia, mille omandasid möödunud tegevus aasta eeskujulikud noored juhid e-sk. Mihkel KÜTTI ja ngdr. Katrin TAMM. Seda preemiat antakse välja igal aastal ühele eeskujulikule ja ettevõtlikule gaidjuhile ja skautjuhile, kes on alla 30-aastane. Suured õnnesoovid kõikidele tunnustatutele! Torontos, 23. aprillil 2021. a. ALEKS KIVI, nskm. ESGMK juht KADRI MUNRO, ngdr. ESGMK abijuht
Nr. 17
NOORTE NURK
Imelised Sipsiku-lood Kendraga Hea ja eriline tunne on taas kohata oma lapsepõlveraama tuid. Ma olen Torontos näinud riiulil sinist muinasju turaamatut ,,Lumivalgeke“, mida lapsena mulle ema kodus ette luges. See oli nii eriline sähvatus. Äkiline heldusjudin läbis jälle mu keha. Nüüd oli taas kohtumine Eno Raua lasteraa matuga ,,Sipsik“. Raamatu esi mene trükk ilmus Eestis1962.a. kunstnik Edgar Valteri illustrat sioonidega. ,,Sipsik“ on tõlgitud 12 keelde. Sipsik on väga armastatud raamatutegelane, juba peaaegu 50 aastat. Sipsik on valgesinise-triibuline pehme kaltsu nukk, mille Mart õmbles oma kuueaastasele nooremale õele Anule sünnipäevaks. Kaltsunu kust on saanud tänaseks laste poodides sametine kaisunukk, mida lapsed oma vanematel pa luvad osta. Uus generatsioon on saanud ka sama raamatukange lasega Eesti-Taani animafilmi ,,Sipsik“, mis jõudis kinodesse 2020.a. Filmile on muusika kir jutanud Ewert Sundja, kes oma bändiga ,,Ewert and Two Dragons“ 2013.a. ka Toronto eesti koolis esines (on hiljem ka mitmeid kordi Torontos esi ne nud). Toronto eesti lasteaiaõpetaja Kendra Jürnas luges viie- ja kuueaastastele Sipsiku lugusid. Need lood köitsid mudilaste tähelepanu. Nad istusid rahuli kult ekraani eest ja õpetaja Kendra luges ilmekalt raamatust Sipsiku seiklusi. Nukk, mis muutus elavaks Anuga män gides, Nukk, mis edastas lapse mõtteid ja tundeid. Igal lapsel on oma lemmik mänguasjad lemmikvärvidega. Õpetaja Kendra näitas ekraanil pehmeid mänguloomi ja lapsed vastasid, mis värvi nad on. Nii said lapsed ise värvinimetusi eesti keeles vastata. Markus ju tustas oma kassist, kes on must, roheliste silmadega. Erinevaid värve palus Kendra otsida iga lapse toast. Skarlet leidis toast valge mänguasja, Aivi valge padja. Valev näitas punast ja lillat lille vaasis,
Markusel oli roheline särk, Juhanil punane särk seljas. Järgmises tunnis mudilased laulavad bussisõidust, kuulavad uut lugu Sipsikust. 27.aprillil on viimane ekraanitund Kendraga enne suvepuhkusele minekut. Vestlesin pärast tundi Kendraga. Nägin teda esimest korda ekraani vahendusel. Kendra on 23 a., sündinud Valgas, Eestis. Tal on kaks nooremat venda (11 ja 15). Kendra on lõpetanud Tapa Gümnaasiumi ja Tapa muusika kooli klarneti erialal. Tegelikult soovis ta flööti mängida, aga kuna soovijaid oli liiga palju, soovitati talle klarnetit. Lõpuks mängis ta klarnetit mitu aastat orkestris. Kanada on olnud Kendrale lapsest saati üks unistuste maa, kuhu reisida. Kui ühel päeval tuli postkasti kiri võimalusega tulla Kanadasse, pakkis Kendra asjad ja 2019.a. lõpus avastaski ta end Torontos. Uus riik, uus linn, uued inimesed ja teistsu gune keskkond oli algul hirmu tav, kuid samas ikka põnev ja kaasahaarav. Tekkisid uued sõprused ja tulevikuplaanid, kahjuks pandeemiaga on kõik muutunud. Torontos tegeleb Kendra las tehoidmisega, mis talle väga meeldib. Tal on ka väga hea meel, et saab lasteaia mudilas tele virtuaalselt eesti keelt õpetada. Kendra hindab kõrgelt seda, kuidas siinsed inimesed hoiavad Eestit ja eesti keelt oma südameis nii lähedal. Kõik see soojus ja vahva tuju lastelt, teeb ta oma südame ka nii soojaks. Veel sooviks Kendra kohtuda eesti kooli õpetajatega isiklikult (mitte ekraanil), et tänada neid võimaluse eest suhelda siinsete lastega, et tänada neid eesti keele õpetamise eest uuele põlvkonnale. Kendral on plaan kodumaale naasta suvel, et olla taas koos oma perega. Ehk siis tulevad tal uued mõtted, mida tulevikus edasi teha. Toronto on saanud noorele eestlasele koduks, nagu seda on kallis Eestimaa. Virtuaalsillal EDA OJA
