Eesti Elu / Estonian Life No. 17 | May 1, 2020

This newspaper was mailed on Friday, May 1, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 17, 2020 Reedel, 1. mail — Friday, May 1

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas: Jüripäeva ringkiri 2020 Armas skaudi- ja gaidipere!

Kogu maailm on viimaste nädalate jooksul olnud mõju­ tatud ennenägematu olukordade poolt. Üks tagajärg on olnud meie skautlike ja gaidlike ko­ gunemiste äkiline lõpetamine, vahetult enne välihooaja algust.

Hetkel on palju õppida skautluse kaitsepühakult Püha Jürilt. Püha Jüri sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle ja valguse võitu üle pimeduse.

Tema demonstreeris oma võit­ lustes püsivust ja vastupidavust.

Praegune eriolukord on selge näide asjaolust, mis nõuab neid väärtusi. Skaudid ja gaidid tee­ vad seda ikka naeratades ja va­ hel ka vilistades.

Praegustel ebakindlatel ae­ gadel tegutseme edasi skautli­ kus ja gaidlikus vaimus. Säili­ tage optimistlikku meelt ja püsige terved! Varsti saame oma tegevusega taasalata.

Vaatamata maailma olukor­ dadele, me ei jäta Jüripäeva

tähistamata. Jüripäeval tun­ nustame noori, kelle saavutused on olnud märkimisväärsed ja juhte, kelle panus on olnud kiidu­ väärne. Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas soovib õnnitleda alljärgnevaid noori ja juhte.

Edutuste, teenetemärkide ja auhindade välja jagamine to­ imub järgmisel sobival võimalu­ sel, nii kuidas paranevad olu­ korrad lubavad.

Põhjarada lipkonna juhatus kinnitas järgmised tunnustused: KIITUSKIRJAD järgmistele hellakestele: Põhjarada: Eva BRADLEY, Hanna DIDZBALIS, Petra KITTASK, Avani LAAR, Tuuli LEIVAT, Hillevi LEPPIK, Kaia PAJO, Sara PUNGAR, Talvi SILMBERG, Taali SPENCE KIITUSKIRJAD järgmistele gaididele:

KÜTT, Silje LEPPIK, Aila MOMOH, Ariana PUUST, Kati TÜRK, Eila UUKKIVI KIITUSKIRJAD järgmistele juhtidele: Põhjarada: Laura NIPER­ NADO • Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas kinnitas 7. aprillil käesoleval aastal järg­ mised edutused lipkondade ette­ panekul: HOOLSUSMÄRK hellakesele: Põhjarada: Siena FRANZOI, Kaili PAJO, Vera REME­ ROWSKI EESKUJULIK MÄRK hellakesele: Põhjarada: Rael MORTSON, Andrea SEHR, Leila SEHR HOOLSUSMÄRK hundule:

Põhjarada: Maia FLEMING, Liia HOLMBERG, Rosemarie

Põhjakotka: Lukas PUUST, Karu SOOTS

Põhjarada pidulik koondus Ehatares

vatab iseloomu ja toob õnnistust nii lubaduse andjale kui tema lähedastele.

Märtsi esimesel laupäeval, kui veel oli üldine olukord rahulik, pidas Toronto gaidlipkond oma piduliku koonduse eest­ laste eakatekodus Ehatare.

Osalema olid lahkelt kutsutud ka hellakeste/gaidide vanemad ja Ehatare elanikud.

Ehatare allkorrusel asuvas kirikusaalis avas lipkonna juht Kairi Taul-Hemingway koon­ duse ja palus esinema Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe,

kes rääkis noortele lubaduse ja tõotuse andmise ja pidamise tähtsusest. Õp Salumäe tõi oma sõnavõtus ka näiteid Piiblist, kus sõna pidamine on toonud õnnistust, aga ta tõi ka näiteid, kus sõna murdmine, lubadu­sesttõotusest taganemine on kaasa toonud hävingu. Lubadust anda on kerge, kuid seda pidada on mõnikord väga raske. Tuleb end pievalt jälgida ja endale meelde tuletada oma lubadusi, see kas­

Seitse uut hellakest: Sara Pungar, Hanna Didzbalis, Petra Kittask, Eva Bradley, Taali Spence, Kaia Pajo ja Hillevi Leppik andsid oma lubaduse: ,,Luban olla sõnakuulelik, aus­ tada Taevaisa, armastada Isa­ maad, täita hellakese seadusi ja teha iga päev head.“ Põhjarada ridadesse võeti (Järgneb lk. 16)

Nskm. Aleks Kivi – ESGMK juht ja ngdr Kadri Munro – ESGMK abijuht eelmise aasta jüripäevaparaadil.

Foto: skm. Enno Agur

HOOLSUSMÄRK skaudile: Põhjakotka: Parsa PETER­ SOO EESKUJULIK MÄRK skaudile: Põhjakotka: PER­RON

Marc-André

• Põhjarada lipkonna ja Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas ettepanekul kinnitas Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondis käesoleval aastal järg­ mised ülendused: NOOREMGAIDERIKS on edutatud: Põhjarada: Krista POOL­ SAAR, Liina SADUL, Maili VESSMANN • Põhjakotka lipkonna ja Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas ettepanekul kinnitas Eesti Skautmasterite Kogu Kanada Koondis käesoleval aas­ tal järgmise ülenduse: NOOREMSKAUT­ MASTERIKS on edutatud: Põhjakotka: Markus JEEGER • Eesti Skautmasterite Kogu Kanada Koondise juhatus kinni­ tas järgmised ülendused pikaa­ jaliste teenete eest: SKAUTMASTERIKS on edutatud:

Lauluvõistluse võitjad – gaidid koos žürii liikmetega (paremalt Reet Marley, Tiina Tamm ja Mart Salumäe.

Põhjakotka: Peter JEEGER, Alrek MEIPOOM • Põhjarada gaidlipkonnal on heameel annetada GAIDIDE SÕPRUSMÄRK järgmistele gaid­ liikumist toetavale noorte­ sõpradele: May CHEUNG Eric DIDZBALIS

Skautide ja gaidide LIN­ NA­MÄNG toimus 23. novemb­ ril 2019. a. Võistkonnad rän­ dasid läbi Toronto kesklinna.

Linnamängu korraldasid e-gd.

Krista POOLSAAR ja e-gd.

Liina SADUL. Mängust võtsid osa skautide ja gaidide segasal­ gad. Võitjasalga koosseis oli Aleksander CHANDLERLONG, Stephen JENKINS, Rosemarie KÜTT, Karl LIND­ VERE, Laura NIPERNADO ja Imbi UUKKIVI. SKAUTIDE JA VENDU­ RITE LASKEVÕISTLUSED toimusid 7. märtsil 2020.

Tulemused olid järgmised: Parimad üksiklaskjad skaudid: 20 lasku käelt lamades I koht – Matti TIMUSK ja Parsa PETERSOO 132 (1X) III koht – Stéphane PER­ RON 105 Parimad üksiklaskjad vendurid: 30 lasku kolmes asendis – seistes, põlvili, lamades I koht – Lief KOLGA 246 (3X) II koht – Lukas TIMUSK 238 (2X) III koht – Hunter MEIPOOM 190 (3X) Sügisel toimunud Maleva aastakoosolekul jagati järjekord­ selt välja ngdr. Piret Truuverti mälestuspreemia, mille oman­ dasid möödunud tegevusaasta eeskujulikud noored juhid e-sk.

Markus JEEGER ja e-gd.

Liina SADUL. Seda preemiat antakse välja igal aastal ühele eeskujulikule ja ettevõtlikule gaidjuhile ja skautjuhile, kes on alla 30-aastane.

Torontos, 20. aprillil 2020. a.

ALEKS KIVI, nskm.

ESGMK juht

KADRI MUNRO, ngdr.

ESGMK abijuht

2

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Meil lehekuu on tulnud Alapealkirjaks sobiks lauluga kevadesse. Nagu esivanematel oli kombeks. Ei märgitud volbriööd ega päeva, hoopis Wiedemanni järgi oli viilipi ehk vilpusepäev. Esimene mai oli kõigi tarkade või nõidade päev.

Ehk posiks mõni selline eemale maailma tänased hirmud, mured?

Ei olnud mingit töörahvapüha. 1918. aastal otsustas Lenin ametlikult, et lehekuu algust märgitaks nimega, mis alul oli töölistega solidaarsuse päev. (Kuigi juba tsaariajal, 1899. aastast, märgiti kuupäeva selliselt. Levis ülemaailmselt.)

Kevade tulekut hindame kõik, mis ime, et luuletajad on saanud inspi­ ratsiooni, heliloojad samuti, ärkavast ja tärkavast loodusest.

Kaalugem pealkirja asetatud laulu, selle esimesi sõnu. Originaalselt oli see saksakeelne tudengilaul Der Mai ist gekommen, eestikeelsed sõnad Juhan Kunderilt 19. sajandist. „Nüüd lehekuu on tulnud, mõts lehitsema lääb // Sell’ pole rõõmu rinnas, kes kodu kurtma jääb“. Ning viimase värsi sõnu: „Kuis wehkwad taewa tuuled meil tasa rinnasse, Sääl laulab ja hõiskab me’ süda pilvega“.

Nii sobiv, et laulurahval on arvukalt kevadet tervitavaid laule.

Torontos oli alati oodatud TEMi, kohaliku meeskoori kevadkontsert. Oli teada, et lauluvendade südametes oli midagi helendamas, helkimas ja tuikamas (lauldes „Kevade tunne“ Villem Grünthal- Ridala sõnad, Konstantin Türnpu viis), jagades publikuga seda õrnust. Kavas oli vahel „Kevad“, helilooja Leo Virkhaus sai inspiratsiooni Henrik Visnapuu samanimelisest luuletusest. Kuidas saabki süda mitte rõõmustada, kui mai tulekuga „imelikult astub alla kevad // kevad kellukesi tilistades // paneb aralt maale ühe talla // teine jääb õhku kumisema“? Ei saa ju teisiti. Üldse, eriti Lääne-Euroopas kuuluvad maikuu saabumise juurde arvukad tseremooniad. Jätaks kõrvale walpurgisnachtile bakhanaalile järgneva korporantide kaatripäeva. Mõlemad tegevused on sakslastelt impor­teeritud ega sobi kuidagi kokku maarahva mõistliku, kaine lähenemisega. Meie vaarisad märkisid kevade tulekut lillede ja rohelise tuppa toomisega, mängude ja tantsudega. Rohelus on ju silmale tähtis. Sõna meiu, mida tänapäeval harva kuuleme, oligi murdekeeles mai, kasvas lehekuust võõrapärase nime asendamisel kirjeldamaks looduse tuppa toomise kirjelduseks. Kuni saksa mõju jõudis paratamatult, kuid siiski rahvapärast eirates esile. Näiteks maikrahvi valimisega. Esimene sel­ line olevat toimunud juba 14. sajandi lõpus. Kinnitades, kui kaua oleme olnud teiste suunata. Ent ikka on meil oma kombed säilinud. Ning mõnigi mäletab, kui tähtsad ja olulised need on.

Tõepoolest. Laul ja rohelus. Inimsuust, linnunokast, pungades ja õites, kevad on ju lootustandev. Mida hing alati pärast pikka talve, tänavu aga eriti, vajab. Laskem hääled valla. Selmet hirmul lubada valit­seda, lubage lauldes rõõmu ja lootust põue.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 17

Täitus aasta Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitsusliidust Aasta aega tagasi, 29. aprillil andis Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna ja Isamaa erakonna valitsus Riigikogu ees ametivande.

Sel puhul esines peaminister Jüri Ratas, kes ütles: „Valit­ susliidu esimene aasta on olnud sündmusterohke ning pak­kunud meile mitmeid väga sisulisi väl­ jakutseid. Olgu need siis valit­ suse ametisse astumise järel hoo sisse saanud arutelud Eesti ja Euroopa majanduse kliima­ neutraalsuse saavutamise või­ ma­luste üle või koalitsiooni esi­ mese aasta lõppu jäänud koroona­ viiruse tingitud tervis­ hoiu- ja majanduskriis. Mul on hea meel, et oleme suutnud neis olukordades leida vajalikke la­ hendusi ja suutnud teha kaalu­ kaid otsuseid.“ Peaminister tõdes, et juba praegu on selge, et järgmine tööaasta kulub suuresti sellele, et oma igapäevaelu koroonavii­ ruselt tagasi võtta ja taastada meie normaalne elukorraldus. „Nii Eestis kui terves maailmas inimeste tervise ja elu ohtu seadnud viirus on juba muutnud meist enamiku tavapäraseid harjumusi, aga selle mõjud ar­ ­ gielus, majanduses ja mujal jäävad meiega veel pikaks ajaks.

Riigi ja valitsuse ülesanne on nende muutustega tegeleda, va­ jadusel neile lahendused leida ning toetada selle juures meie tööinimesi, ettevõtteid ja panus­ tada ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide toimetuleku tagamisse,“ lausus Ratas.

Tallinna lauluväljakul võidakse korraldada autokinolaadseid üritusi Juba on teatatud, et eriolukorra tõttu jäävad sel suvel kõik Tallinna lauluväljakul toimuma pidanud üritused ära. Laulu­ väljaku juhi Urmo Saareoja sõnul kaaluvad nad autokino­ laadsete (drive-in) ürituste kor­ raldamist, et inimesed saaksid meelelahutusest osa kontaktiva­ balt.

Nii saaksid lauluväljakul toi­ muda näiteks kontserdid ja etendused, mille publik oma ­autodes püsib. ,,Loomulikult me ei saa avada autokino lahendust enne, kui see ei ole valitsuse poolt lubatud formaat ja mõista­ gi ka terviseamet peab ütlema, et kõik on korras,“ ütles Saa­ reoja Vikerraadio saates ,,Viker­ hommik“. (ERR/EE)

Foto: välisministeerium

Balti riikide välisministrid arutasid piiride koordineeritud avamist Kolmapäeval arutasid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid videokohtumisel riikide vahel liikumise avamist ja Balti riikide vahelist koostööd.

Kohtumisel leiti, et ees­ mär­ giks on saavutada ühiselt koor­ dineeritud otsus ning lepiti kok­ ku kolmepoolsete läbirääkimiste põhiküsimused. Ministrid otsus­

tasid, et piirangute kaotamise teemal peaksid järgmisena rää­ kima tervisteemasid katvad ministrid ning kolme riigi kõrgemad ametnikud alustavad konsultatsioone koordineeritud lähenemise teemal järgmise nädala alguses. Välisministrite järgmine läbirääkimiste voor ­toimub 8. mail. (VMPT/EE)

Reformierakond on populaarseim

Saaremaal ja Muhumaal leevenevad eriolukorra piirangud

Hiljutise Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitluse tulemuste järgi on Eestis kõige populaarsem partei Reformierakond, kes edestab Keskerakonda ja EKRE-t.

Reformierakonna toetus oli 32,4, Keskerakonnal 25 ja EKRE-l 16,7 protsenti.

Järgnesid Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (7,7 %), parla­ mendiväline erakond Eesti 200 (7,3 %) ning Isamaa 5,6 prot­ sendise toetusega.

Sotsiaaldemokraatlik Era­kond tõusnud Norstati küsitluses taas populaarsuselt neljandaks era­ konnaks. Eesti 200 toetus saavutas tipu veebruari lõpus (9%), kuid on seejärel pigem langenud.

Rohelisi toetas 2,1, Elurik­ kuse Erakonna ja Vabaerakonna toetused jäid alla ühe protsendi.

Koalitsioonierakondi toetas Norstati küsitluses kokku 47,3 ja opositsioonierakondi 40,1 protsenti vastajatest.

Küsitluste tulemused hõlma­ vad küsitlusperioodi 31. märt­ sist 27. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. Küsitlused vii­ di läbi kombineeritud meetodil – telefoniküsitluse ja veebi­ küsitlusega. (ERR/EE)

Gruusia kaasatakse NATO hübdriidkaitsesse Venemaa ohtude eest NATO plaanib süvendada koostööd Gruusiaga Musta mere julgeoleku küsimuses, milleks tehakse neli kon­kreet­ set sammu, ütles neljapäeval alliansi peasekretäri eriesin­ daja Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias James Appa­

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas esmaspäeval Saa­ remaa ja Muhu valla eriolukorda puudutava korralduse, millega leevenevad saartele kehtestatud piirangud. Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid.

Maha võetakse piirangud lähikontakti nõudvatelt teenus­ telt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pedi­ küü­ ri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning mas­ saaži- ja muud taastusravitee­ nused heaoluteenusena.

Samuti võivad kauplused, turud ja raamatukogud taas olla avatud sarnaselt mandrile.

Maha võetakse ka liikumis­ piirang, mille järgi pidid saar­ lased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl.

Säilib üldine 2+2 reegel, mille järgi tohib avalikus ruu­ mis üheskoos liikuda ainult 2 inimest ning teistest tuleb hoida 2-meetrist vahemaad.

Saartele liikumine veel täiesti vabaks ei muutu. Saartele liiku­ miseks väljastatakse eriload, mis kehtivad üks kord edasi-­ tagasi sõitmiseks. (PT/EE)

thurai.

Appathurai märkis, et al­ lianss soovib süvendada juba olemasolevat tihedat koostööd Gruusiaga ning et Musta mere piirkonnas, kus Venemaa on kasvatanud oma sõjalist jõudu, on julgeolekuolukord halvene­ nud.

Appathurai sõnul tahab NATO kaasata Gruusia ka õhuruumi julgeoleku programmi, mis lubab Gruusial paremini näha, mis õhuruumis toimub.

(ERR/EE)

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

3

Põhja-Ameerika uus kaubanduslepe jõustub 1. juulil

Pärnus kannab armastatud helilooja Raimond Valgre ka igaks juhuks kaitsemaski.

Foto: Kristel Karu-Kletter

Koroona-aeg Eestis – kas leevendused on ukse ees?

Eestis on näha olukorra paranemist. Nakatunute arv väheneb ja ka teadlased arvavad, et piiranguid tuleks Eestis vähendada. Ei vaadatagi enam paha pilguga, kui sõidad teise Eestimaa linna.

Välismaale endiselt ei saa.

Põhijoontes on ka kõik muu ikka veel sama – kes saab, töötab kodus ja välja on asja vaid toidupoodidesse. Ikka veel vaieldakse, kas peaks maski kandma või ei. Paar viimast päeva on Eestis olnud külmem, isegi lund on sada­ nud ning parkides ja looduses uitajaid on jälle vähemaks jäänud.

Sotsiaalmeedias ja ajakirjan­ duses on näha, et pinged viiruse tõttu muudkui kasvavad. On kuulda koondamistest ja sellest, et inimesi on pandud miini­ mumpalgale. Kardetakse seda, mis meid ees ootab. Kuidas ­majandus koroona-ajast taastub?

Kas kinod ja teatrid hakkavadki enam tööle? Aga söögi- ja lõbustuskohad? Kõigil on nende asjade kohta oma arvamus, pal­ jud seda ka agaralt väljendavad – eks ikka sotsiaalmeedias.

Just lõppes laste kooli­ vaheaeg. Mitmed lapsevanemad nurisesid, et see oli esimene kord, kui nende võsuke ei pääsenudki eksootilisse välis­ riiki vaheaega nautima. Õnne­ likumad käisid mõnes teises Eesti linnas või olid maal.

Eestis on palju selliseid lapsi, kes juba enne kooli on suure osa maailmast läbi rännanud, nii et külastatud riike on roh­ kem kui see arv, mille piires osatakse arvutada. Nõukogude ajal ei pääsenud eriti kuhugi.

Resimine oli kallis ja piirid kinni. Nüüd on koroonaviirus ­ samaga hakkama saanud.

Reisivõimaluste igatsejaid võiks lohutada üha puhtam loodus ja keskkond, mis ko­ ­ roonaviiruse piirangute üle ainult rõõmustab. Uuringud näi­ tavad, et õhk on muutunud palju puhtamaks ning auklik ­ osoonikihtki hakkab tasapisi ­ kinni kasvama. Tavainimeste ­tegevusest kahjustabki teadlaste sõnul meie ökosüsteemi kõige rohkem just lendamine. Peak­

sime ehk oma seniseid reisihar­ jumusi muutma?

Saaremaal oli eelmisel püha­ päeval protestipäev – inimesed tulid kodudest välja ja istusid vaikselt oma majade ees täna­ val. Saarlased pole rahul selle­ ga, et kui mandril on olukord leevenemas, siis Saaremaalt pole endiselt võimalik kuhugi mujale pääseda. Saarlastelgi võib töö ja perekond hoopis mujal olla. Protest toimus ka Tartus – noored protesteerisid praeguse valitsuse otsuste ja välismaalaste seaduse vastu.

Hoolimata kahemeetrisest va­ hest ja maskidest saatis politsei protestijad laiali.

Välismaalaste seadus piirab oluliselt võõramaalaste Eestis viibimist. Koroonakriis ja polii­ tikute otsused takistavad hoo­ ajatööliste Eestisse tulekut. Kas Eesti suudab sellistes tingimus­ tes omale toidu lauale tuua?

Mõned tarkpead on välja tulnud mõttega, et sügisel võiks saata põllutöödele appi hoopis koo­ liõpilased. Kas see hakkaks toimuma nagu nõuka-ajal, kui ­ lapsed sundkorras kolhoosi­ töö­ dele viidi? Need teemad küta­ vad sotsiaalmeedias ja ajakir­ janduses samuti kirgi.

Elu on ikka põnev. Aga küll oleks tore seda jälle sõpradega baaris kohvitassi või veiniklaasi taga arutada, mitte arvutiekraa­ nil...

LEA KREININ

Ontario koolid jäävad suletuks vähemalt mai lõpuni ONTARIO. Provintsi koolid jäävad suletuks vähemalt 31. maini – eesmärgiga hoida nii õpilased, koolide töötajaskond kui pered turvalisena käesoleva COVID-19 kriisi ajal. Otsus tehti terviseametnike soovituste põhjal.

Samal ajal teeb provints oma parima, hoides õpilasi õppimise lainel. Märtsikuus tutvustati teist faasi portaalis Learn at Home, tagamaks, et õppimine jätkub ka praegustes oludes.

Möödunud reedel kinnitas USA kaubandusesindaja Ro­­ bert Lighthizer, et uus vaba­ kaubanduslepe Ameerika Ühendriikide, Mehhiko ja Kanada vahel jõustub 1. juulil.

Uus lepe, mis asendab 1994. aastal sõlmitud Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepingut (NAF­ TA), seob ühisele turule ligi pool miljardit tarbijat.

Pärast maratonkõnelusi all­ kirjastasid USA-Mehhiko-Ka­ nada esialgse versiooni 2018. aasta novembris. Kongressi demokraadid, kellel on esinda­ jatekojas enamus, viisid sisse mõned parandused.

Mehhiko ratifitseeris leppe 2019. aasta detsembris, Trump allkirjastas tänavu jaanuaris ning Kanada parlament võttis selle vastu märtsis.

USMCA muudab reegleid autotööstuse jaoks, luues juurde töökohti USA-s ning nõudes kõrgemaid palku osale Mehhiko autotööstuse töötajaist.

Muutused on ka e-kauban­ duses, intellektuaalse omandi kaitses, investorite vaidlustela­ hendamise mehhanismis; samuti lähevad tööjõupakkumise reeg­ lid karmimaks ning Mehhikolt nõutakse seadusandlikke re­ forme.

Kaubandusesindaja sõnul ai­ tab lepe kaasa töökohtade loo­ misele, tagab parema töökaitse ning laiendab ligipääsu turule, luues uusi võimalusi Ameerika töölistele, põllumeestele ja loo­ makasvatajatele.

Kaubandusesindaja Light­ hizer, kes juhtis Trumpi läbirää­ kimismeeskonda, ütles: ,,Kriis ja väljumine COVID-19 pan­ deemiast näitab nüüd rohkem kui kunagi varem, et Ühend­ riigid peavad suurendama toot­ mist ja investeerimist PõhjaAmeerikas.“

Kreeka ranniku lähedal jäi kadunuks Kanada helikopter Kolmapäeva õhtul jäi Kreeka ranniku lähedal kaduma NATO treeningoperatsioonil osalev Kanada sõjaväehelikopter. Alla­ kukkunud helikopteri pardal oli kuus inimest. Seni on leitud ja hukkunuks tunnistatud Nova Scotiast pärit Abbigail Cow­ brough, viis inimest on kadu­ nud.

Kanada kaitseminister Harjit Sajjan ei osanud neljapäeva en­ nelõunal veel öelda, mis heliko­ petri allakukkumise põhjustas.

Peaminister Justin Trudeau vahendas NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja Kreeka pea­ ministri Kyriakos Mitsotakise kastundeavaldused.

Lund võitleb volbripidustuste vastu kanasõnnikuga Maa lähedalt möödus Lõuna-Rootsis Skånes asuvas suur asteroid Lundis on tavaliselt linnapargis volbri ajal 30 000 pidutsejat. Koroonapandeemia ajal otsustas linnavalitsus võtta kasutusele karmid meetmed volbri tähistajate vastu. Lin­ na­parki laotatakse tonn kana­ sõnnikut, teatas Rootsi televisioon SVT, vahendab Yle Uutiset.

Linnavalitsuse esimees Philip Sandberg ütles Facebookis: „Ei ole meeldiv kogemus istuda volbri ajal pargis, mis lehkab sõnniku järele [...]. Seevastu on kanasõnnik hea murule, sest sisaldab palju fosforit ja läm­ ­ mastikku. Linnapark muutub suveperioodi alates väga uh­ keks.“ Ka Rootsi Uppsalas, kuhu tavaliselt koguneb 150 000 pi­ dutsejat, püütakse volbripidus­ tusi piirata. Ning Stockholmis jääb ära traditsiooniline Skan­ seni volbriüritus. (D/EE)

Ööl vastu kolmapäeva möödus Maast 6,2 miljoni kilomeetri kauguselt umbes kahekilomeetrise läbimõõduga asteroid 1998 OR2.

Asteroid leiti juba 1998. aas­ tal. Tagantjärele selgus, et esi­ mest korda jäi see pildile juba kümmekond aastat varem. Pika vaatlusrea tõttu suudavad en­ nustada astronoomid 1998 OR2 liikumistrajektoori suure täp­ susega.

Sel korral möödus 1,8­–4,1-kilomeetrise läbimõõ­ duga asteroid Maast ligikaudu 6,2 miljoni kilomeetri kaugu­ selt. Nii suuri taevakehi satub Maa lähedusse haruharva.

Veel lähemale satub 1998 OR2 Maale sel sajandil 16. aprillil 2079. Siis möödub see Maast umbes 1,8 miljoni kilo­ meetri kauguselt ehk viis korda kaugemalt kui kuu.

(ERRNovaator/EE)

Venemaa peaministri koroonatest oli positiivne Neljapäeval tuli teade, et Venemaa peaminister Mihhail Mišustin on teavitanud president Vladimir Putinit, et tema koroonaviiruse test osutus positiivseks. ,,Just sain teada, et minu ko­ roonaviiruse test andis posi­ tiivse tulemuse,“ ütles Mišustin president Vladimir Putinile ­videokõnes, vahendas Tass.

Mišustin esitas valitsuskabi­ neti juhataja kohusetäitjaks hai­ guse ajaks oma esimese asetäit­ ja Andrei Belousovi, kelle Putin ka peaministri kohusetäitjaks määras. (ERR/EE)

KANADA UUDISED

Drive-in kinod võivad taas populaarseks saada KANADA. Kunagi väga popu­ laarsed drive-in kinod, kus inimesed jälgisid filme suurelt ekraanilt, istudes samal ajal mugavalt oma autodes, võivad käesoleva COVID-19 kriisi raa­ mes taas populaarseks saada.

Mõned Briti Kolumbia vasta­ vate kinode omanikud plaanivad teha muudatusi, et vastata prae­ gustele tingimustele, kus oleks tagatud füüsilise distantsi, tuge­ vama puhastamise, kätesanitee­ rimise ja ilma sularahata arvel­ damise võimalus; samuti ei tohiks need, kes tunnevad end haigena, seda kinovõimalust kasutada. (Lüh. CBC)

4

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Kolm koputust suletud kiriku uksele Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas vastab EE küsimustele Praegusel ajal, kus mitte vaid iga päev, vaid iga tund toob uusi uudiseid – ja sugugi mitte positiivseid – kas oskad vaimulikuna öelda mõne lohutava sõna, kuidas end selles olukorras n-ö pinnal hoida?

Tõepoolest infotulv, mis meieni jõuab, on ammendama­ ­ tu. Oleksin silmakirjalik, kui kutsuksin üles uudiste lugemi­ sest sootuks loobuma ja pead liiva alla peites infotulva upu­ tuse eest pisiaskeldustesse põ­ genema. Paraku leiaksime nii end veelgi suuremas suletuses.

Uudiste lugemine, nendega suhtestumine on üks suhtlemise viise. Eriti praegusel üksi-kaksi olemise ajal. Loen jätkuvalt igal päeval Eesti uudiseid ja Kanada uudiseid, mida sotsiaalmeedia vahendusel ka Eesti sõpradele jagan.

Uudiste lugemine on haprale lootusele kinnituse otsimine.

Samas söandan kutsuda end mõõdukusele. Uudiste sisu ja tunde amplituud muutub tun­ didega ja liigse kaasaelamisega võime oma vaimset tasakaalu väärata. Õnneks on viimase aja sõnumites nende kurbloolisuse paratamatusele vaatamata mär­ gata tunneli lõpul helendamas valgust. Ja iga pisemgi saabuv elujaatav sõnum toidab meele­ heite serval triivivat hinge, millest olulisim, et oleme täna­ seks suutnud teadlaste poolt modelleeritust suurema viirus­ puhangu ära hoida. Nii väljen­ dub selles eraldatuse kuulekuses

kogetav solidaarsus, mis viib viimaks loodetud sihilegi.

Püüan ühendada endas loo­ du­ pärasust ja ka vaimuliku ­ameti kandjat. Olen kaugel sel­ lest, et olla selles ametis kõike­ teadev manitseja. Olen samasu­ gune lootja ning pettujagi nagu iga teinegi inimene, kel puudub ammendav vastus inimühiskon­ da tabanusse. Nii on minu vas­ tused inimlikult piiratud.

Siinse, aga ka sünnimaa rahva viiruseaja mõistlikkus, vastasti­ kune kokkuhoidmine on jõudu kinkiv. Olen igale õhtusele rõdul toimuvale nõudekolista­ mise aktsioonile kaasarõõmus­ taja. Selle sõnum on mõiste­ tavalt ühene, eraldatute kokku­ kuuluvust kinnitav: „Me elame veel, hoiame kokku, see kõik möödub kord.“ Sünnimaal kuk­ kus Eesti presidendi algatatud samalaadne taskulampidega vil­ gutamise aktsioon läbi. Vahest oli selleks hingedepäevale omase igavikulise alatooni kur­ vatoonilisus, ometi on vilkuvad tulukesed iga inimese jaoks loo­ tuse märgiks. Aga torontolased loodavad ja nende kannatus ei katke.

Igal algaval päeval püüan järgida oma hea ema südame­ sooja ja elutarka nõuannet, mis südamega lugejalegi pole loode­ tavasti esmaavastus: „Elagem päev-päeva haaval, üks päev korraga, võttes iga algavat päeva vastu tänurõõmuga justkui kingitust, olles valmis alati ka halvimaks, kuid mis ka ei juhtuks, ärgem laskem silmist

kaduda kaugusest terendavat lootust.“ Loomulikult pole sunnitud eraldatuses midagi rõõmustavat, aheldatuse ja ahistatuse tunne on ju valdav. Siiski söandan kutsuda kasutama seda meile antud erakluse aega millekski vaimselt kasulikuks, nagu see eestlasele ajast aega kohane on olnud. Ei, ma ei kutsu üles hak­ kama kanu pidama, mis Eestis on saanud suureks viirusaegseks trendiks, kõigil linnainimestel ei ole ju maakodusid. Eks igavu­ sest tekib selliseid üleskutseid ikka ja mis selles nii halba on.

Aga püüdkem jätkata nende paljude seni tegemata pisiasjade toimetamist, milleks elu highway’l seni ehk aega ei leidnud.

See hoiab meeled virgena. Just pisiasjade korrapärases toimeta­ mises ilmneb suurte tegude kor­ dasaatmise valmidus. Loodan, et lähedastega on räägitud kõik seni rääkimata jutud.

Arvatavasti olete leidnud ka seda, et hea on koos olla ja kui­ das jutt ei saagi otsa. Ja hea inimesega vaikuses koos vaiki­ mine võib pakkuda rahu. Kind­ lasti olete võtnud aega lühi­ ke­ seks telefoni- või e-sõnumiks neile olulistele inimestele, kes meeles. Olen helistanud, skai­ pinud ja sõnumdanud, vahel häid soove kirjutanud. Olen tänurõõmus, et mulle on helis­ tatud ametivendade, sõprade, koguduse liikmete poolt. Olete kindlasti kogenud, kuidas isegi lühikene, esmapilgul pealis­ kaudne „maast ja ilmast jutt“ võib kinkida rõõmu ja edasi elamise jaksu.

Ja aega on tõepoolest piisa­ valt. Kasutagem seda selleks, et

Kanada päevikust

näha. Kuid poliitikud ja eriti WHO, Maailma Terviseorgani­ satsioon, ÜRO eriagentuur, on liighilja ning liigvähe teinud, astunud samme, mis tagant­ järele tarkusega olid enam kui pol­lyannalikud.

Teadagi, see on inimkonna suurematest vigadest – mine­ vikku vaatamine, sealt õpitud vigade kaudu järgneb näpunäi­ tamine ja korralekutsumine. Pa­ hatihti argumentum ad homi­ nemite kaudu. Kas on tänane ­eil­sest targem? Vist mitte. Hom­ sest? Vaevalt. Küll aga võiks vanasõna siin meelde tuletada. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. Vihje nõudmistele, eriti USAs, taasta­ da endine äritsemise süsteem, avada poed, restoranid, raua­ poed, lauahoovid ja nii edasi.

Lõunanaabrid kogunesid lär­ makate massidena, nii mitte hoides vajalikku distantsi teist­ est, skandeerides, et tahavad tööle. See olevat vaba inimese inimõiguse ahistamine. Kinni­ tades mitmele mujalt arusaa­ mist, et keskmine ameeriklane ei ole just mõistlikumate, targe­ mate killast.

Paraku oli neid rumalaid de­ monstratsioone televiisori kaudu ka siin nähtaval. Nii mõnigi võttis julguse rindu, jälgides rumalat eeskuju. Möödunud nädalalõpul toimus Ontario par­

lamendihoone ees analoogne märatsemine. Peaminister Ford nimetas neid yahoodeks, so­ bivalt. („Gulliveri reisides,“ Jonathan Swifti haruldases satiiris, olid Yahood elajalikud, ropult mustad, ahned ja al­ lakäinud humanoidid, kellel ab­ soluutselt puudus inimlikkus.)

Samas aga targemad, kaine­ mad pead hoiatavad (taas kah­ juks tagantjärele tarkusega) rutakate otsuste langetamise ­ eest. Näiteks – mõnes kohas on teine pandeemialaine alanud, isegi kui esmalt astuti kiiresti ­ ennetavaid samme koroonavii­ ruse tõkestamiseks. See teine laine on paratamatu, kuid noorematel inimestel ei tohiks olla palju karta, vanuritel aga küll.

Nõmedaks tuleb pidada ideed nö immuunsuspassi luua. Veel viis, kuidas jubagi inimõigusi, privaatsust eirates riigid ja suurfirmad koguvad kodanike kohta informatsiooni. Sama jabur on aga maailma esireketi, Serbia tennisisti Novak Đo­ kovići seisukoht, et kui ilma selliseta ta ei saa reisida, siis ta enam ei osale rahvusvahelistel tippvõistlustel. Ega reisi oma perega, mida ta priske rahakott ju lubab. Kas loodab, et talle antakse mingeid eelisõigusi – sest ta on tõmbenumber igal turniiril? Mine tea. Muide, so­

On alles ajad Ehk nagu Vana-Rooma riigimees, oraator ja filosoof Cicero ahastas, o tempora, o mores – oh ajad, oh kombed!

(Ladina keeles ei esinenud hüüumärke, siin aga maakeeles sobib ju küll.) Öeldud, kuna kõik ta ümber paistis olevat hukas, vanad tõed, selge mõistus kadunud.

Kõnemeest oleks tänagi maail­ male vaja – ta paljastas konsulina kuulsa Catilina van­ denõu Sulla poolt alustatud kodusõja aegu, nii vältides rii­ ­ gipööret. Kas tänane maailm just kodusõdade all vaevleb, aga vandenõud leiavad küll tähe­ lepanu. Seda eriti, kuna mõni poliitik, nimesid mainimata, on esitanud päris kummalisi seisu­ kohti.

Ameerika Ühendriikides on levinud rahvaväljendus – kui poliitiku lõualuud liiguvad, siis ta kas valetab või sööb. Vahel isegi samaaegselt. Tuleb tõdeda, et nii mõnigi lõunanaabrite rah­ vaesindajatest ei ole tasakaalu­ kat seisukohta võtnud seoses praeguste oludega. Näiteks mõni kuberner oma osariigis.

Teisigi. Samas tunnistades, et maailmas pole vist ühtegi ini­ mest, kes oskas pandeemiat ette

enese ja Jumala eest põgeneda.

Kuigi teadkem, põgenemisegi võimalus on jätkuvalt avatud.

Kuid kas see on võimalik?

Arvatavasti olete kogenud seda­ gi, Jumala juurest on võimalik põgeneda vaid Jumala juurde.

Kes oskab, see leiab aega, et leida eneses üles tänulikkus.

Tänamiseks on sel seletamatul ajal loendamatu arv põhjust: tänu arstidele, õdedele, pääs­ te­ töötajatele, poemüüjatele, kõi­ gile neile, kes majanduse kokku külmutamise ajal seda kõike trotsides üleval hoiavad, tänus mõtleme ka neile, kellele oleme usaldanud oma riigi. Ma loo­dan, et meil ei ole tulnud pettuda. Ja ärgem koormakem ennast küsi­ mustega miks, vaid vastakem mõttes alati jah. Jah lootusele, elule ja Eluhoidjaile. Ja tänu ka Eesti Elu ajakirjanikele, kes ­dialoogi alal hoiavad.

Neil enesesse suletuse aega­ del saatis hea ametivend Peeter Vanker mulle ühe vananeva nunna palve – jagades sealt ­teiega katkeid: „Issand hoia mind saatusliku

bivalt on valgepalliässa hüüd­ nimi Djoker.

Jätame aga maailma tipud, kuulsused eneskeskselt oma naba vahtima, kunstmaailma elama. Mis aga juhtub päris il­ mas? Kanadas ei soovi enam ajalehti ega teleuudiseid jälgida.

Materjaliks on ainult kas hilju­ tine Nova Scotias toimunud massimõrv või kuidas riik, va­ litsused ei tee küllalt, et esiteks paanikat, hirmu vähendada, teiseks normaalset elu taastada.

No kuidas saakski?

Raha suunamine kõikjale on pea sama hea, kui selle tuulde viskamine. Paljud, eriti ameti­ ühingulased, istuvad jõude priske palgaga kodus. Kuid riigi majanduslik alustala, nurgakivi – antreprenöörid, keskklass – ägab koormuste all, minnakse pankrotti ajal, kui valikuliselt toetakse neid, kes ehk seda alati ei vajagi. Ning tuleb taas korra­ ta – kõige selle lahkuse, hel­ duse, kontrollimata priiskamise eest maksab meie tulevik, prae­ gused noored ja nende lapsed, lapselapsed. Teadagi on see mammona pildumine ka võimu hoidmise nimel. Et tulevastel valimistel mäletataks heldust, mitte tuleviku õõnestamist.

SARSi ajastust pole midagi õpitud. Jaanalinnud valitsevad ­ ikkagi.

Kui juba rumalustest – mida

Nr. 17

valeharjumuse eest võtta sõna iga asja kohta ja iga sündmuse puhul.“ Vabasta mind tahtmi­ sest igaühe elu korda seada.

Luba mul taibata nähtuste ­mitmekülgsust. „Anna mulle silmi näha head seal, kus seda kõige vähem ­ootaks. Ja anna mulle armu, et ütleksin, mida olen näinud!“ („Sundimatult suhetest“ Tiina Ross 2017) Kirikud on juba nädalaid suletud. Nagu iganädalastele kirikuskäijatele, on see pe­­ riood kindlasti väga komplitseeritud ka kirikuõpetaja seisukohalt. Kes praegusel hetkel Jumalasõna vajavad, kuidas on see võimalik – rääkides näiteks meie eesti kogukonnast? Tehnoloogia kaudu saab see kindlasti paljude jaoks teoks, ent kui puuduvad vastavad võimalused?

Kirikud on suletud. Armu­ lauda ei jagata. Ametitalitusi kirikus ei toimetata. Ja kogu­ dust ei õnnistata. See on era­ kordne aeg. Ja see ei ole min­ gilgi kombel nagu Eestis ühe suure naaberrahva sõnaga öel­ dakse – normaalne. Isegi möö­ dunud sõjaaegadel olid kirikud avatud ja seal leiti kurja eest varju. Võõrvõimu surmaähvar­ duse eest Kanadasse pääsenud kaasmaalaste esimeseks eluvaja­ duseks oli koguneda kogudus­ tesse ja annetuste ning laenu abil osta kirikud.

Viirusega on teisiti. See on religioonide, poliitikate, õpe­ tuste ja rahvuste ülene. Tema ei tee vahet heal ega kurjal, temal puuduvad omad ja vaenlased.

Viirus on meie nähtamatu vaen­ lane, kui seda püüda epiteetide­ ga inimlikustada. Ärgu mõjugu (Järgneb lk. 12)

arvata nõudmisest nii USAs kui Kanadas vangistatute priikslask­ misest, seda nende tervise hu­ vides? Et nad saaks türmist ko­ gutud viirust vabaduses levita­ da? Miks nemad on tähtsamad kui need, kes vabatahtlikult, sõnakuulelikult koduses kartsas istuvad? Pidagem meeles, sea­ dusi on murtud, karistus tuleb kanda. Isegi kui väljastpoolt trellide taha toodud viirus on eluohtlik – kuidas aga meiega, kes vabaduseses peavad nende, kes lühinägelikult märtsi kooli­ vaheajal reisides oma, mitte teiste huvides, võisid viirust asuda siin jagama, nende ot­ suste tõttu olema ülivalvsad?

Jah, ajad on sellised, et üldis­ tavalt on liigpalju neid, kes ei oska mõtelda kainelt ega teiste peale. Mina-mina lähenemine on paraku Läänes juurdunud, ei seda nii naljalt muuda keegi.

Sellest on kahju. Nagu on neist surmadest, mis said enneaegselt tõeks – lohakuse tõttu – nii ­kurvaks ja võimalikult välditava paljudele valusaks ja üksilda­ seks elulõpupunktiks. Vihje hooldekodudele, eriti noile, mis ainult kasumi peale on olemas, nende äripraktikale. Ja ka poli­ tiikutele, kes pole ehk Cicerost kuulnudki. Või kõigile, kes pole Swifti lugenud.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Kommentaarid ja arvamused

Kommunikatsioonist kriisi ajal ja neljas võim Peeter Järvelaid Põhja-Tallinna linnaosa vanem Tänane poliitik ja alati end poliitiliselt määratlenud ajakirjanik Lauri Hussar on defineerinud käesolevat olukorda nii: „Kriisiajal on tu­ geval sõltumatul ajakirjandusel väga oluline roll. Meedia peab andma kiirelt ja mõ­ ju­ salt edasi elutähtsat informatsiooni, märkama probleeme, neile tähelepanu juhtima ning olema vajadusel ka kuulaja rollis.“ Mis siin öelda, kohe meenub ühe endise peaministri väide – et sellises olukorras tahakski (elada) olla ja kui põhivoolu­meedia võtaks taolise käitumise igapäevareegliks, siis oleks Eesti meediamaastikul peaaegu kõik korras. Kuid maailm ja Eesti koos teiste riikidega on täna palju erilisemas olukorras.

Olukord on väga tõsine, mida riigivõim ega kohalikud omavalitsused ei saa pealt vaa­ data. Elanikkond ootab iga päev väga konkreetseid samme.

Meediamaastik (ehk neljas võim, kes end üles ehitanud vaid reklaamirahale) pole olnud tegelikult valmis kriisiks. Paljud ajakirjanikud on pikalt kiitnud heaks nende poliitikute ideid, kes propageerinud seda, et „headel ajal kogume varusid, et siis kriiside ajal enam kulutada ja saada hakkama kriisiga,“ kuid need ajakirjanikud pole vist kunagi mõelnud, et selline eluhoiak võiks reklaamiturule rajatud meediat ennast ka puu­ dutada. Täna on tulemus, kus üksteise järel – nii Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) kui Eesti Ringhäälingute Liit (15.04.20 ja 16.04.2020) on saatnud palved, et valitsus ai­ taks näiteks esimest kaheksa miljoni euroga, mis palutakse vormistada iga kuu miljonilise reklaamikampaania tellimisena.

Eesti Meediaettevõtete Liit pa­ kub välja konkreetsed meetmed, mida võiks riik nende eelarvest tasuda. Raskel ajal võib taoline mõtisklus tekitada meediaini­ mestes suurt pahameelt ja viha, aga prooviks rahulikult küsida – kuidas peaks vaba meedia ole­ ma valmis kriisideks.

Ettevõtja Oleg Gross (kelle väga suurel materiaalsel toetu­ sel saime eelmisel aastal ralli­ spordi maailmameistri) ütles Maalehes selgelt, et kui kriis väga suureks läheb, siis ta teeb oma ladude uksed lahti ja jagab hädasolijatele selle toidu, mis tema ettevõttes olemas on, loot­ mata isiklikku kasu. Ma mille­ gipärast ei kahtle, et Oleg Gross seda vajadusel teeb.

Meedia kui ettevõtlus pole kindlasti kahjumlik tegevus ja ka siin ei saa majandada vaid nii, et iga peremees kiivalt loeb, et kriisist tuleb välja tulla võimalikult oma rahakotti riiva­ mata. Kui Eesti ühiskonnas meedia ei muudaks kiirelt kõike propagandaks, siis võiks selle kriisi kogemust pärast kriisi

analüüsida ja endalt küsida, kui­ das saab elada neljas võim (meedia) sõltumatuna – ehk tuleks riigi poolt meediaette­ ­ võtlusele teha kohustuslikuks kriisifondi loomine, et headel aegadel saaks sinna koguda va­ jalikud vahendid, et kriiside ajal ei tuleks esimese vahendina kohe kiirustada ajakirjanikke vallandama.

Praegu ilma riigi (ja seadu­ sandja) sekkumiseta eneseregu­ latsioon meediaettevõtluses ei toimi.

Pikk sissejuhatus oli vaja selleks, et saaksime küsida liht­ sa küsimuse – kas kriisi ajal peaks meedia olema ühiskon­ nale toeks ja millisel kujul see tugi peaks selgelt väljenduma.

Kui aasta alguses potsatas minu lauale mitu kilo ajalehti päevas (kriisi ajal, kui meedia kutsub avalikku sektorit kokku hoidma, võivad tõsise kokku­ hoiu puhul näiteks kohalikud omavalitsused ajalehti enam mitte tellida, millega väheneb veelgi ajalehtede tellijate niigi väike arv), siis täna on sellest jäänud järele naeruväärne lehe­ külgede arv, aga tellimishind on lugeja jaoks ju sama. Võiks ju tellimishindadest ja meedia tar­ bija õigustatud ootustest rääki­ da, aga palju tõsisem küsimus – kui ajalehtede lehekülgede arv drastiliselt kriisi ajal langenud, siis muutub palju tähtsamaks – millega meedia allesjäänud le­ heküljed kriisi ajal täidab.

Ajalehed vahendavad küll riigi kriisikomisjoni koosolekuid ja teevad ka lisamaterjale juurde, aga pole reageerinud tegelikult ühiskonnas valitsevale olukor­ rale, kus inimesed on kodus, paljud on kaotanud töö või töötavad kodukontoris. Praegu oleks vaja hoopis mobiliseerida kriisi ajaks kõik ajakirjanikud, keda saab rakendada ja suuren­ dada ka meediaettevõtete riskil väljaannete lehekülgede arvu, aga mis veegi olulisem – iga ajakirjanik tunnetaks ka isiklik­ ku vastutust, et ta teenib päriselt rahvast. Mitte vaid „küsimuste tõstatajatena“, vaid ühiskonna tütarde ja poegadena, kes püüa­ vad anda tõesti isikliku panuse kriisist ülesaamiseks ja kus tehakse töö, enne kramplikult ­ mõtlemata, kas see töö kohe ­tasutakse.

Kindlasti oleks siis riigil ker­ gem ja ühiskond mõistaks paremini, et nii nagu võimalik, püütakse ka meedia valdkonna muresid lahendada, leides neile selge ja läbipaistva (loe: ausa) lahenduse. Kui töö tehtud, siis saab töö eest maksta ega pea riikliku toetuse varjamiseks ­tellima reklaamikampaaniaid (kus läheb riikliku kampaania ja poliitilise kampaania piir?). Sel foonil tõusetubki küsimus, mida me ikkagi saame vaba ajakirjan­ duse sildi all peavoolumeediast lugeda.

Tavalise meediatarbijana paistab silma tohutu disproport­ sioon ja nn sahtlimaterjalide lausa kohatu trükki laskmine.

5

märkmik

Riina Kindlam

Hei hani, jää pardiks!

Kui riikide piirid on kinni, kas siis lugeda pikki lugusid, kuidas mõned prominendid reisivad või siis kõhnukese ajalehe üld-­ mahuga võrreldes pikad lood näiteks prouadest, kes suures mures, sest peavad oma poliiti­ kust abikaasale vahel purgisuppi pakkuma, lisades juurde küll kõvasti sinki jm paremat. Kuid veelgi enam paistavad selles dieetajakirjanduses silma selged meediakampaaniad ilma vähima viiteta, et tegemist on reklaa­mi­ tekstidega.

Rootsi on avalikustanud vii­ mastel päevadel oma mured ja täna tunnistatakse, et neid teeb murelikuks suur surmade arv ning selle põhjusena nähakse mitte ainult liialt liberaalset lii­ kumisvabadust, vaid ka viletsat meediatööd, mis pole vajalikku infot viinud ohustatud vane­ maealiste inimesteni. Teiseks kannatada saanud rühmaks loe­ takse seal muulasi, sest nendeni ei jõua rootsikeelne info. Seega – info levik ja info sihipärane levik – tähendavad suure kriisi lõpuks – ka meie ohvrite arvu hulka. Eesti ühiskonna jaoks on kriisis küsimus info kättesaada­ Soovitatud kaugus kahe inimese vahel mahlakuul 2020 vuses ka vene keeles ja usalda­ Torontos, Ontario järve Kew Beach laudtee ääres. Variandid: tavate meediakanalite kaudu. kuus jalga (Kas Kanadas pole 50 aastat käibel meetermõõSuheldes Põhja-Tallinnas ve­ dusik?), kaks meetrit, kolm hane või kolm laglet. (Hanedest nekeelse elanikega mainivad erinevad lagled selle poolest, et lagledel on mustad jalad ja nad tihti jutu alguses – kes on nokk ning tumedam sulestik, nt Kanada lagle / Canada siin sündinud ja kui kaua goose). Siin on aga juttu hoopis partidest... Aga kui mitu parti siis? Nad on lagledest väiksemad, ju siis – neli? Või kas elanud üks või teine pere Eestis, sõnum on, et tuleks käituda pardi moodi, teeselda parti (Do ja on neid, kelle suguvõsa your part) ja jääda rolli, püsida pardina (Stay apart). Järelikult juured on siin aastasadu. See­ tuleks pardi moodi, metsiku veelinnu sarnaselt mõelda ja käitõttu tuleb ka meedial aru saada, tuda – hoida eemale kahtlastest kahe­jalgsetest pesitsusajal. et vaid kohvri siin maal maha Pisik pole naljaasi, kuid huumoripisik ravib. Iga esivanem pannu ei ole kohe Eesti vene teadis, et naer on terviseks. Ja hani praeks – „Prääks!“ „Kluuk!“ kogukonna eestkõneleja, kes

Foto: Killi Mirka; tekst: Riina Kindlam võib vabalt öelda: „et vene elanikkond on koroonaviiruse riskidega hästi kursis“. Samal ajal ei pea enamik eestlasi end koroonaküsimustes eksperdiks ja vajab iga päev täiendavat ­infot, kuidas keerulisel ajal hak­ kama saada.

Meedial kui neljandal võimul ambitsiooniga olla sõltumatu ajakirjandus, mitte vaid mee­ diaäri, tuleks olla empaatilisem kõigi vastu – ükskõik kui raske meil on – on kohustus mitte teenida sõltumatu meedia kilbi varjus endale poliitilist lisaraha opositsiooni eelkampaania toe­ tajana ajal, kui ühiskond peaks olema seotud kriisi ületamiseks ühiste lahenduste leidmisega.

Samal ajal küsitakse lisava­ Yukoni provintsi valitsuse ametlik silt, mis soovitab inimestel hendeid oma kahjude korvami­ hoida üksteise vahel ühe põhjapõdra (caribou) pikkust vahet. seks koalitsioonilt, mida antud Väikses kirjas all on hoiatus: „Palun hoiduge vähemalt 90 koalitsiooni algusest peale on meetrit (300 jalga) eemale tegelikest põhjapõtradest“. meedia väga ebaproportsionaal­ Ühesõnaga olgu see siis vaimusilmas, aga ettekujutusvõime selt karmilt kohelnud võrreldes, on praeguses argipäevas olulisem kui kunagi varem, eriti kui kuidas sama meedia on suhtu­ naerupahvakust lendlevad piisad. Kutsume valvsusele, kahe nud kahte täna opositsioonis kutsu pikkuse vahega. olevasse erakonda nende või­ Foto: Government of Yukon võrgulehelt; tekst: Riina Kindlam muloleku ajal.

Informatsioon selle keerulise kriisi ajal päästab kindlasti elusid, aga veelgi olulisem – anda juurde tuld kuulujuttudele.

Loe Eesti Elu internetis — õigeaegne ja selge informatsioon Keeruliste teemade avaldami­ – aitab kindlasti vähendada sel ongi vaja juurde ajakirjanik­ nakatunute arvu ja vähendab ku, kes oleks valmis ja võime­ ­ ühiskonnas liigset stressi. Kui line koos ekspertidega prob­ aga meedia ei varusta meid leemi endale selgeks tegema ekspertide pädevate ja selgete ning seda lihtsas ja arusaadavas ­ www.eestielu.ca kommentaaridega, siis võib see keeles ühiskonnale selgitama.

6

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Eesti lapsed valisid Nukitsa konkursil lemmikkirjaniku ja -illustraatori Noored lugejad valisid lem­ mik­kirjanikuks Andrus Kivi­ rähki ja parimaks illustraatoriks Heiki Ernitsa raama­ tuga ,,Tont ja Facebook“ ­kirjastuselt Varrak. ,,See pealkiri tekib ühest loost, mis seal raamatus on ja ,,Tont ja Facebook“ tundus selline, et üks pool sellest on ­ selline iidne, teine hästi täna­ päevane. Ühes pealkirjas koos tundus põnev,“ ütles Kivirähk uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­ mera“.

Heiki Ernits rääkis aga, et tu­ leb teha seda, mida oskad ja nii hästi, kui vähegi suudad. ,,Ja kui see lastele ka meeldib, siis on kõik väga hästi, ega ma sellepärast midagi spetsiaalselt ­ ei tee, see on minu stiil, mida ma teen ja kui keegi tahaks midagi muud, siis ma jääksin ­ hätta,“ selgitas Ernits uudiste­ saatele.

Teise koha vääriliseks hin­ dasid lapsed kirjanik Anu Auna ja illustraator Sirly Oderi raa­ matuga ,,Eia seiklus Tondika­

kul“ (Postimees Kirjastus).

3.–4. kohta jäid kirjanike hulgas jagama Helen Käit ,,Kummitusmaja“ (Tänapäev) ja Ilmar Tomusk ,,Päiksemetsa va­ nadekodu kriminalistid“ (Tam­ merraamat). Raamatukunstni­kest sai tunnustuse veel Catherine Zarip illustratsioonide eest Ilmar Tomuski raamatus ,,Väike Vunts“ (Tammerraamat). Võit­ jad saavad auhinnaks Nu­ kitsa pronkskuju, esikolmik Kultuur­ kapitali toel ka rahalise pree­mia.

Ilmunud on kaks mahukat köidet eesti kõnekäändudega

petentsist, keelekasutuskultuu­rist, väljenduseelistustest. Väl­jaanne „Eesti kõnekäänud“ pakubki lugejale kujundlikku keelein­ ventari, mille abil saab keeleka­ sutaja tema poolt valitud stiilis oma seisukohti vormistada.

Rahvusvahelist tantsupäeva tähistati tänavu tagasihoidlikumalt

Keelehuvilistele on Eesti Kir­ jandusmuuseumi Teaduskir­ jastuselt ilmunud sel kevadel tõeline maiuspala – kaks osa Eesti kõnekäände.

Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud ,,Eesti kõnekäänud“ on üles ehitatud nii, et lugeja ei pea igal juhul alustama esi­ mesest köitest, vaid eeskätt teda huvitavast mõistekategooriast, mõistest või tähendusest. Selle juures on abiks põhjalik sisu­ juht.

Suurteose ,,Eesti kõne­ kää­ nud“ esimene köide ilmus märt­ si lõpus, teine aprillis. Esimeses osas on 1148, teises osas 1150 lehekülge.

Suurem osa kõnekäände kuu­ lub loomuliku keele sõnava­ rasse, nad on kohased kõikidel keele kasutusaladel alates kõne­ keelest ja lõpetades raamatulike tekstidega. Nende valik sõltub kõneleja või kirjutaja keelekom­

,,Eesti kõnekäändude“ esi­ meses köites on kõnekäändude peateemad maailm ja loodus, inimene ning tema elu ja tege­ vus. teises köites leidub väljen­ deid, mis iseloomustavad ini­ mestevahelisi sotsiaalseid ja omandisuhteid või mis kuulu­ vad sellistesse valdkondadesse nagu aeg, hulk, määr, kvaliteet. ,,Eesti kõnekäändude“ kaks osa kuuluvad on Eesti kirjan­ dusmuuseumi väljaanneteseeria ,,Monumenta Estoniae Anti­ quae“ seitsmendasse alasarja ,,Phrasia Estonica“. Sellega on lõpule viidud sarja kuuluvate folkloori lühivormide – vana­ sõnade, mõistatuste, kõnekään­ dude – avaldamine. Mõlema osa materjal pärineb muuseumi rah­ valuulearhiivi kõnekäändude kartoteegist.

Uus ,,Minu“ sarja raamat Vormsist Märtsikuu alguses esitles Barbi Pilvre raamatut ,,Minu Vormsi. Väinamere Twin Peaks“, mille andis välja Petrone Print. ,,Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit,“ kirjeldab Barbi saareelu idülli. Vormsi on küll

suuruselt neljas saar Eestis, ent kümme korda hõredama asus­ tusega kui Kihnu. Turistirikas suvi vaheldub talvise vaikeluga, ajalugu põrkub tänapäevaga, uusasukad ausa Vormsi verega, sekka kohtab ka müstikat ja väekaid pärimusi.

Raamatu tutvustuses on kir­ jas: Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale?

Miks on Hullos kõrtsist laulula­ va juurde viiva tee ääres hauad?

See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlispere­ de, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära.

Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elus­ tamise katsed ning nüüdisaja ­uljus ja avantürism.

Selleaastane TIFF võib toimuda virtuaalselt

(ERR/EE)

Tantsupäeva tähistatakse UNESCO tantsunõukogu eest­ vedamisel juba ligemale poolsada aastat ja see toob kokku eri stiilides tantsijad üle maailma. Ka tänavu löödi ­ tantsu, kuid kehtiva olukorra tõttu kitsamas ringis.

Eesti rahvatantsu ja rahva­ muusika selts pakub igal aastal välja ühe tantsu, mida siis tant­ supäeval kindlal kellaajal kodu­ kohas tantsitakse ja pärast teis­ tega videovahendusel jagatakse.

Sel aastal oli selgeks harju­ tatud Saaremaalt, Jämajast pärit pärimustants Kuo tu tetsu.

Vikerraadio vahendusel kostis tantsumuusika, mille järgi said kõik jalga keerutada. Kuna suured rühmad koguneda ei saanud, moodustati käigupealt väiksemaid kooslusi. (ERR/EE)

New York Times kiitis Tallinna kunstihoone virtuaalseid näituseid New York Times tegi kokkuvõtte muuseumidest ja ga­­ leriidest, mis pakuvad ko­­ roonaviiruse tõttu erinevaid digitaalseid lahendusi kunsti nautimiseks. Paljude galeriide seast tõsteti esile Tallinna kunstihoone. ,,Kõige targemad muuseumid mõtlevad kaugemale virtuaal­ setest ringkäikudest ja pakuvad digitaalseid näituseid,“ kirjutas New Yorks Times, lisades, et Tallinna kunstihoone on kogu kevadise programmi viinud vee­ bi. ,,Vaatajale pakutakse kõrge resolutsiooniga staatilisi video­ sid, kus on võimalik vajutada huvipakkuvatele elementidele.“ Tallinna kunstihoone kõrval uuris New York Times muuhul­ gas Louvre’i, New Yorgi Met’i ja Vatikani muuseumi virtuaal­ seid väljapanekuid.

Nr. 17

Eesti Jazziauhinnad jagatud Pühapäeval selgusid Eesti Jazziauhindade võitjad. Eri­ olukorrast tingituna jagati auhindu esmakordselt läbi otseülekande Philly Joe’s jazzi­klubist.

Aasta jazzmuusiku auhinna pälvis mitmekülgne pianist ja pedagoog Joel Remmel, kes on vedanud üheksa aastat omani­ melist ansamblit Joel Remmel Trio ning välja andnud neli ­stuudioalbumit, mis on pälvinud kriitikute ja kuulajate poole­ hoiu.

Solisti, viiuldajai ning laulu­ kirjutajai Marianne Leiburit, kes eelmise aasta lõpus andis välja debüütalbumi, tunnustati noore jazzitalendi auhinnaga.

Eesti vanima traditsiooniga jazzmuusikafestival TUJA / Tudengijazz tunnustati jazzie­ dendaja tiitliga.

Aasta Jazzansambel auhinna võitsid Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand albumiga ,,In Duo with Mihkel Mälgand“.

Aasta jazzihelilooja auhinna sai Mingo Rajandi. Tema vii­ maste suuremate tööde hulka kuuluvad Pärdi Päevadeks telli­ tud interdistsiplinaarne lavateos ,,Creating Gods“, Torontos toi­ munud Estonian Music Week’il esiettekande saanud teos ,,Trees Talk“ maailma tippu kuuluva fagotimängija Martin Kuusk­ manniga ning lavastus ,,Kontra­ bass“ Eesti Draamateatris, mil­ lega pälviti ka Eesti teatri aasta­ auhind.

Joel Remmel Tartu College’is.

Foto: Peeter Põldre

Mainekas Toronto rahvusvaheline filmifestival (TIFF) plaanib festivali septembris läbi viia. Praegu otsitakse võimalusi, et festival vajadusel läbi viia erinevaid digilahendusi kasutades.

Festivali tegevdirektor Joana Vicente kinnitas, et hetkel pole nad Toronto ärajätmisega arves­ tanud, vahendas Variety. ,,Ar­ ves­ tades värskemat infot, siis võib koroonaviiruse uus laine alata oktoobris või novembris,“ sõnas ta ja lisas, et kindlasti ei saa tänavune festival toimuda samas mahus kui varasematel aastatel. ,,Me üritame sotsiaal­ set kontakti vähendada, üks variant on see, et jätame kinosaalis ühe istme inimeste vahel tühjaks.“ Festivali kunstiline juht Cameron Bailey lisas, et nad soovivad siiski korraldada reaalse filmifestivali. Ta kinni­ tas, et jälgitakse tervishoiu­ töötajate soovitusi ning juuni keskpaigaks loodetakse anda täpsemat informatsiooni, kuidas festival toimub. Ära jätta festi­ vali ei kavatseta.

Filmispetsialistide sõnul võib keeruline olukord tähendada seda, et 300 filmi asemel linas­ tub Toronto filmifestivalil vaid umbes 150 uut linateost. Prae­ guseks on Toronto filmifestival alustanud juba koostööd Ka­ nada voogedastusplatvormiga Crave, et pakkuda koroona­ karantiini ajaks inimestele kvaliteetset filmivalikut.

Soome-ugri maailmakongress lükati edasi Fenno Ugria asutus teatas, et seoses COVID-19 viirusest tungitud eriolukorraga lükkub VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress edasi.

Maailmakongress oli plaani­ tud toimuma selle aasta 17. -19. juunini Tartusse. Kongressi uue toimumisaja otsustab soomeugri rahvaste konsultatiivkomi­ tee. Kongressi toimumiskoht – Eesti Rahva Muuseum – jääb samaks, teatas Fenno Ugria ­asutus.

President Kaljulaid saatis eelmise aasta oktoobris kong­ ressil osalemise kutse Soome presidendile Sauli Niinistöle, Ungari presidendile János Áderile ja Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

Vene president on iga nelja aasta tagant toimuval soomeugri foorumil osalenud ainult ühel korral, kui Hantõ-Man­siis­ kis käis kohal tollane Vene riigi­pea Dmitri Medvedev.

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile on oodata 23 hõimurahva esindajad. Kok­ ku osaleb kongressil pea pool tuhat inimest, nende hulgas kuni 215 delegaati. Lisaks vaat­ lejad, külalised ja ajakirjanikud.

(ERR/EE)

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1000

I

S

1. Vanemate järel­ tulija.

5. (A)_____, keeleuuendaja.

9. Võõra lapse ime­ taja.

12. Samoa pealinn.

13. Koduloom.

14. Masti rõhtpuu.

15. Suurbritannia osa.

17. Vee olek.

18. Tõmbab enda järel.

19. Tegelane A.H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus“.

21. Kanadas legaliseeritud uimasti.

24. Jäse (ingl.k.).

25. Mäeahelik Aasias.

26. _______n, nõuk. aegne kortsumatu tehiskiust kangas (kõnek.).

30. Ude, helves, kübe.

31. Teat. koeratõug.

32. ______ Mail.

33. Teat. lõbustuskoht.

35. (Kääridega) tükeldama, lõikama (ingl.k.).

36. Euroopa kõrgeim mäestik.

37. ______t, usu eitaja.

38. Piiskopi peakate.

40. A.K.E.N. komitee

esinaine.

42. Vorm sõnast ,,aed“.

43. Tuntud Ameerika filmikompanii.

48. ______Hortons, Kanada kohvipoekett.

49. Ühik, üksus (ingl.k.).

50. Vabaksostmise tasu.

51. _____ Maria, teat. liköör.

52. Eesti graafik (1934-2008).

53. Jõgi Itaalias.

ALLA:

1. Avar.

2. End. uudiste­ agentuur.

3. Siga (ingl.k.).

4. Ilu- ja ravimtaim.

5. Lukufirma.

6. Kala.

7. Vanus.

8. Kraapides puhastama.

9. Ühe Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas elava rahva esindaja.

10. Mauritaania põhielanikkonna esindaja.

11. Torm.

16. Idaranniku Eesti Päevad.

Kanada uudised:

Muudatused puudutavad ka matusesektorit ONTARIO. CTVNews rääkis neljapäeval oma uudistelõigus matusesektori teemal, millises valdkonnas on praegu seoses COVID-19 kriisiga suured muudatused ja uued reeglid.

Ontario provints on näiteks limiteerinud matusekogune­ mistel osalejate arvu kümnele.

Torontos asuva matusemaja esindajad rääkisid uudistesaa­ tele, kuidas selles valdkonnas

20. Välis-Eesti & _____, Rootsis tegutsenud kirjastus.

21. Veevõtukoht.

22. Särgitaoline liturgiline rüü.

23. Näoilmega rõõmu v. heameelt väljendama.

24. Lekkimine.

26. Naisenimi.

27. Resources for Infant Educarers.

28. Ühesugused vo­kaalid.

29. Indian Railway Personnel Service.

31. Teat. puit.

34. Independent Local Radio.

35. Vaimuliku missarüü juurde kuuluv õlalint.

37. Haava jälg.

38. Mitteläikiv, tuhm.

39. Ühesugused vo­kaalid.

40. Soolo ooperis (ingl.k.).

41. Rotid (ingl.k.).

44. Australian National Line.

45. Taskukell.

46. Ühesugused kaashäälikud.

47. _____ism, teat. usund.

on tulnud appi tehnoloogia. Nii kasutatakse erinevaid virtuaal­ seid võimalusi, kuidas leinajad saavad ka kaugemal viibides osaleda.

Uued reeglid puudutavad ka seda, kuidas matusemajade töötajad tegelevad lahkunuga.

Näiteks ei tohi nad enam sise­ neda haiglasse või hooldeko­ dusse lahkunu äraviimisel.

Siiski püüavad matusesektori töötajad ka praegustes tingimus­ tes teha kõik, et peredele lohu­ tust pakkuda ja et nad saaksid lahkunuga hüvasti jätta, olgu siis surm seotud pandeemiaga või mitte. (Lüh. CTVNews)

Volli veste

T

Ristsõna nr. 999 LAHENDUS Paremale: 1. SMB, 4. Saok, 8. Ment,

12. Aaa, 13. (P)edro, 14. Erie, 15.

Matadoor, 17. Draa, 18. Ataman, 19.

Oie, 21. Mai, 22. Okaapi, 26. Uraan, 29. Uni, 30. Aav, 31. Nunn, 32. KIA, 33. Krae, 34. Tln, 35. Tam, 36. Taara, 37. Saadab, 19. (K)aan, 40. Iga, 41.

Pluuto, 45. Kana, 48. Rasputin, 50.

Elan, 51. Etaa(n), 52. (K)int, 53. Apia, 54. Ettk, 55. Kai. Alla: 1. Sama, 2. Maat, 3. Bata, 4.

Sedaan, 5. Adoni(s), 6. Oro, 7.

Koroona, 8. Medea, 9. ERR, 10. Nia, 11. Tea, 16. Amman, 20. (Kon-T)iki, 23. Aara, 24. Paar, 25. (N)ivea, 26.

Unts, 27. Rula, 28. Anna, 29. Uim, 32.

Kabaree, 33. Kanuu, 35. Tag, 36.

Talpak, 38. Diana, 39. Apsat, 42. Utik, 43. Tina, 44. Onti(ka), 45. Kea, 46.

Alp. 47. Nai, 49. Att.

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Kaks erinevalt maitsestatud ahjukana Kaire Tensuda Me kõik oleme ju praegu kodukokad. Olude sunnil saab nii mõnigi kord katsetatud ühte ja teist, uuritud retsepte ja lõpuks ikka tehtud midagi täitsa omanäolist.

Seekordne retsept on kahe toore kana küpsetamisest, mõle­ mad umbes suurusega 1,5 kilo.

Korralikult puhastatud, seotud.

Loputasin nad korralikult veega ning panin kummagi eraldi sügavale fooliumpannile. Ühe kana maitsestasin tradit­ siooniliselt: raputasin peale, alla ja sisse soola, pipart, küüslau­ gusoola ja natuke üldmait­ seainet. Teisele kanale raputasin samuti esmalt soola ning siis määrisin teda igalt poolt punase BBQ-kanakastmega. Lisasin ros­ mariini-sidrunisoola ja ore­ga­not.

Kummalegi pannile natuke vett ja ahju nad läksid.

Internetist leiab palju õpetusi kanaküpsetamiseks ahjus, ka eri­nevaid temperatuure ja aegu.

Mina küpsetan pigem rohkem kui vähem – et olla kindel küp­ susastmes. Küpsetasin mõle­ maid kanu 425 F eelsoojenda­ tud ahjus 20 min, seejärel alan­ dasin temperatuuri järk-järgult kuni 335 F, kokku küpsesid kanad 2 tundi. (Kui on olemas sisetemperatuuri mõõtja, on see küpsetamisel suureks abiks.)

Viimaseks tunniks sai sellele pannile, kus kastmega määritud kana, lisatud kolmveerand suurt punast sibulat (tükeldatud) ning viilutatud porgandeid.

Mõlemad kanad said kenasti läbi küpsenud ja seest mah­ lased. Väike maitseerinevus oli mõistagi tänu maitseainetele, kuid tulemus üsna klassikaline.

Kimpus raamatukoi Ütlen ausalt, et ei kujutaks ette seda praegust kartsas olekut temata. Vigisen ja vingun vahel küll, aga ta on nii hea sü­ damega inime, et paremat kaasat minusugusele põikpäisele vigurivändale vist poleks leidnud, otsi kaua tahad. Annab mu üleastumised ja villaviskamised andeks. No mis sa hing veel tahad. Kuid mitte seda, et olen raamatukoi. (Neid meil liig­ palju). Nota bene! mitte bibliofiil, aga isehakand koguja.

Kui juba tänu avaldada, siis vanematele, vanalellele, kes panid idanema mu lugemiseisu. Talviti lapsena oli nina ala­ tasa mingi seiklusraamatu vahel. Ning kuna ma kõrgharidust tänu olukordadele ei saanud enesele lubada, siis olen (uhkus­ tades, et sellist sõna tean) autodidakt. Luule ja ilukirjandus on meelelahutuseks. Aga riiulitel on ka ruumi huvidele pühendatud teostele. Millest olen palju, palju isehakkajana õppinud. Sotsioloogia, ajalugu, majandusteadus, poliitika ja elulood. Varemgi olen kirjutanud, et ma enam raamatupoest midagi ei osta. Stammkunde aga olen raamatukogus, lehest loen, mis on hiljuti ilmunud, siis otsin sealt. Olen piisavalt vana, et kannatuse voorus on ammu olemas. No seda võib ka abielu kohta ütleda, aga et mõni kuu oodata, kuni teos saa­ daval, on ju nuusata. Oh, sorri, seda ju enam ei tohi avalikult teha. Paberilt kannab ju ka üle.

Tatsates oma urkas riiulite ja virnade vahel liigtihti, lugemist otsides, otsustasin et peaks võtma kätte ning olema karm. Julgeid samme astuma, et vähendada seda vaimset va­ randust. Mine tea, mida lähistulevik toob. Ahneid oste jätta teiste sorteerida oleks vale. Olen veendunud, siin pole statis­ tika mängus, et lähen mullatoidule ennem Kertut. Kuna üksi ei tuleks toime. Laste ja Etsi peale lootma ei saa jääda.

Kirjasõna ei tõmba. Ning nigu varem öeldud, Kertu kaas­ lasteks on ristsõnad ja lollikast.

Ei, pean vähendama määravalt neid aardeid. Sõna­ raamatud, teatmeteosed on vajalikud, need jäävad puutumata.

Aga paraku luulet ning ilukirjandust on liigpalju. Olid ajad, kui dr Aruja kaudu sai raamatuid Maarjamaale saata. Nüüd ei saa. Tuttav, kes töötab vabatahtlikuna Dorpati Kolledži ar­ hiivis teatas, et paguluses ilmunud raamatuid ei soovita enam. Toetasin ju Ortot ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi omal ajal, mõnda raamatut ei lõiganud isegi lahti, kuna ei huvita­ nud. Aga emakeelne raamat on ikke aukohal. Ei soovi vana­ paberiks teha, nigu seal estonski domis tehti. Ju ma nii siit lehest lugesin.

Mida siis teha? Olen nõus loovutama eestikeelseid teoseid.

Kuidas ja kuhu? Kellele? Elu lõpp terendab. Sellist peavalu, et ühe raamatukoi koguga tegeleda, ei soovi kellegile, isegi vaenlasele.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Made, Vahur. Eesti välispoliitika 100 aas­ tat: esimesest välis­ delegatsioonist Eu­­ roopa Liidu eesis­ tumiseni. Post Factum, 2019

Autor käsitleb Eesti välispoliitikas viimase saja aasta jooksul aset leidnud muutusi ja liikumisi. Tähele­ panu all on Eesti kahepoolsed suhted pal­ jude riikidega – naabritega Põhja- ja Balti­ maa­ des, Vene­maa, Suur­britannia, Prantsus­maa ja Sak­sa­­maaga ning samuti riikidega Euroopast kaugemal, Ameerika Ühend­

Naljanurk Heliseb telefon. ,,Halloo!“ ,,Tere, mis teed?“ ,,Kuule, eriti midagi ei tee, olen tööl.“

riikidest Hii­nani. Suu­navalikut analüüsides vaadeldakse, mil määral on väikeriigil nagu Eesti võimalik mõnele suurjõule toe­ tuda ja sellest toetusest loobuda.

Raa­ matu sisu ei piirdu üksnes Eesti välispoliiti­ kaga. Lugejani tuuak­ se rahvusvaheline taust, mis on Eesti välispoliitikat mõjutanud ja suunanud ning sundinud tegema ka selliseid valikuid, mis mõnes teises ajas­ tus ja kontekstis oleksid tun­ dunud võimatud.

8

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Nr. 17

Government approves coronavirus exit strategy ERR, April 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Conspiracy theorists: “Birds of a feather....”

“Flocking together” are conspiracy theorists, Estonian Jüri Lina and Canadian Henry Makow who seem to look at things through the same prism.

Lina: “The most important duty of freemasonry is to glorify the Jews.” (Lina quoting Rabbi Stein.)

Makow: “This is the mind game played by Satanists – Com­ munist Jews and Freemasons – who control government and the mass media.”

Lina: “The Jewish Freemason pyramid controls 80 percent of the economy of the capitalist countries and up to 90-95 per­ cent of the information media.”

Makow: “We have been con­ quered by a lie generated by the Illuminati controlled mass media” Lina: “Under the symbol of the Illuminati and freemasonry – the red rose – the socialists are after our souls.”

Makow: “This death wish is administrated by Organized Jewry and Freemasonry which itself is Jewish Cabalism (Satanism) for goyim.”

Lina: “Freemasonry is Judaism for gentiles. It is based on the Cabala and is the executive political organ of the Jewish financial elite.”

Makow: “The Rothchilds have all the money in the world.

Now they want total control.”

Lina: “The Freemasons created the United States of America as an effective base for their encompassing activities and to attain their utmost aim – world supremacy.”

Makow has a much wider brush with which he paints the woes of the world: “The coro­ navirus pandemic is a media creation, fake news, the biggest psychological warfare stunt in history.” “They have drones that can monitor a person’s tempera­ ture and coughing. They can quarantine anyone they like.”

“The essence of Judaism is to take God’s place, destroy Christianity and dispossess nonJews culturally and materially, goals exemplified by Com­ mu­ nism which rabbis equate with Judaism.”

Makow doesn’t let any so­ cietal development off the hook: “The Rockefellers alienated

women from men,” “Feminism is an excellent example of how the central banking cartel uses the awesome power of the mass media (i.e. propaganda) to brainwash women.” “When the issue of worldly power is settled, a husband’s sense of ­ self expands to encompass his wife. She becomes apart of his ego.” “By attacking the social fabric, feminists inflict more damage to Western society than Communists ever dreamed.”

Other than taking issue with the same ills of society, Makow and Lina seem to have a a ­mutually beneficial relationship.

Makow endorses, praises and promotes Lina’s films and books on numerous web sites.

An old Estonian saying goes something like this: “Show me who your friends are and I’ll tell you who you are.”

Then one begs the question why Lina gets ample video time on Estonian World Review to boost his views. Is it urgent news that people need to know?

Lina and his ideological compa­ triots have made their case for decades. It’s “old news”. But shouldn’t the reader become fa­ miliar with controversial opin­ ions? Of course, and these par­ ticular opinions are i­nstantly available on hundreds of web sites.

It has been suggested that EWR is directly complicit in supporting and promoting Lina’s views. Lina has previ­ ously written a piece entitled “The Communist take-over in Estonia”, Lina states that “Moscow made preparations to incorporate those states (Baltic, ed.) in the Soviet Empire. …

The extremist Jews of course played the key role in this ­action.” There is no mention of the Molotov-Ribbentrop Pact of 1939, and its crucial part in the Soviet invasion of Estonia – historical actuality that all repu­ table Western scholars affirm.

Lina does describe the harm that the repressive and brutal Soviets and with Communist ideology inflicted on the captive nations of Central and Eastern Europe. However his references involving an unproven con­ spiracy encompassing Judaism, Freemasonry, the Illuminati, the New World Order, the Roth­ childs, Satanism, etc., seriously detracts from the Stalin-Hitler partnership, the root determi­ nant of events leading to the 50 year repressive occupation of Estonia. It does a disservice to

The Estonian government has approved the coronavirus exit strategy, which has also taken into account proposals from the Riigikogu and other relevant bodies.

Prime Minister Jüri Ratas (Center), in his twin role as per­ son in charge of the emergency situation, to use the official par­ lance, emphasized that the pre­ requisite for the lifting of re­ strictions was continued com­ pliance with practices such as proper hygiene, adhering to the 2 + 2 rule (maximum two peo­ ple gathering in public, families excepted, minimum two meters’ distance from others when in public), and wearing masks where ­necessary.

“The exit strategy provides an overall strategic framework which allows for the necessary management decisions in exit­ ing the crisis, especially on the government committee,” said Henry Kattago, Strategy Di­ rector at the State Chancellery, according to a government press release issued late on Monday night.

“The strategy does not de­ scribe in detail the steps taken out of the crisis for different ­areas of life, possible additional support measures, detailed guidelines for the easing of restrictions, special conditions ­ or other circumstances. All these more detailed nuances will be further analyzed at other decision-making levels,” Kat­ tago added.

Jüri Ratas stated that the aim of the exit strategy is to give Estonia a comprehensive ap­

the reader.

This writer rejects any form of censorship and fully supports the freedom of expression, in­ deed even the right of the most dubious and outlandish ideas to be published in print and posted on the internet. However, no­ tions of good taste, the rejection of information ­derived from du­ bious sources and the repudia­ tion of hate-filled diatribes could still ­ govern the deci­ sion-making of web site editors, especially in our community, whose land of heritage is direct­ ly involved in the historical analysis.

It’s said that conspiracy theories survive because many ­ people tend to blame all of the world’s woes on some single enemy that they can fight, rather than a complicated array of ­intertwined forces that have yet to be controlled. Both Lina and Makow paint the world with a breath-takingly broad brush.

But do they have any solutions for these perceived massive problems?

(Will return to this theme in a future issue.)

LAAS LEIVAT

proach to overcoming the coro­ navirus crisis and to determine the basis and stages of easing restrictions, taking a scientific approach.

“We have had to work to­ gether to get the virus under control, and have managed to overcome the most difficult points so far. We can now gradually return to everyday ­ life, mitigating the effects of the virus on society and supporting our people and businesses to emerge stronger and more cohe­ sive,” Ratas said, adding that the cabinet will make decisions on when and how to ease ­restrictions on a weekly basis.

The exit strategy has not been without its critics, who have criticized what they said was its ambiguity, and a lack of dates within the plan.

Interior minister Mart Helme (EKRE) said last week that the government could not publish exact dates, implying that it might lead to resuming normal life ahead of those dates. Helme confirmed that the government also has a more detailed exit plan in hand, with specific dates.

Three sub-section plans are to be drawn up with relevant partners to agree on economic, health and border-opening ac­ tivities, ERR’s online news in Estonian reports.

Thematic action plans over a longer period of time are also to be prepared by the relevant ministries.

The Ministry of Economic Affairs and Communications will prepare an economic re­ covery action plan for the im­ plementation of the strategy next month, involving stake­ holders, and is to specify econo­mic indicators.

The Ministry of Social Affairs is to draw up a health system preparedness plan, to deal with any new outbreaks,

including the development of an early detection and contact monitoring system. This is planned for May 2020 at the latest.

The Ministry of Foreign Affairs, in co-operation with partner countries and stakehold­ ers, is to draw up an action plan for the free movement of goods and people.

The strategy will also com­ prise economic indicators and cover higher and vocational education in its approach to ­ easing restrictions in that field.

A number of proposals also addressed in detail the specific conditions and guidelines for easing restrictions – These will be forwarded to the relevant authorities, which will analyze ­ the specific conditions for easing restrictions and develop ­ guidelines.

Last week, the document was sent to Riigikogu factions and partners. During the public ­consultation, the factions of the Riigikogu and the members of the Riigikogu and nearly 15 non-governmental organizations submitted their proposals for the exit strategy.

The exit strategy is divided into three stages. The first ­covers the escalation of the out­ break, and the second stage, which Estonia has entered al­ ready, stabilization in terms of medical indicators, when phas­ ing out restrictions that have been imposed can begin.

The third stage involves a return to normal life, which ­ requires, among other things, ­ preparedness for any potential future virus outbreaks.

Stage 1 has already begun, according to the government’s website, which included resto­ ration of planned, non-coronavi­ rus-related medical treatments.

The established restrictions have been set in chronological and priority order, and their im­ pact on the spread of the infec­ tion is being assessed. Res­tric­ tions will be relaxed step by step under certain conditions, if agreed indicators allow.

Public events in Estonia barred to end of June, major events through August ERR, April 2020 No public events are to take place in Estonia in the months of May and June, the government announced Monday night, as part of its ongoing strategy dealing with the coronavirus pandemic. This means that public events celebrating Victory Day (Võidu­ püha) on June 23, and midsummer’s eve (Jaaniöö) starting the evening of the same day, are off the table.

The government has also said that no major events are to take place through to the end of August, following a cabinet meeting discussing public events scheduled for the upcoming months, though the government says it was too ­early to say whether smaller public gatherings with a lim­ ited number of attendees might be possible in July and August.

The governments line followed recommendations of the coronavirus scientific advisors.

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

9

We’re Listening with EMW: “Make Your Move” by Trad.Attack!

Vincent Teetsov Trad.Attack!’s latest album “Make Your Move” is an exploding box of high energy spirits that will proceed to come out and talk with you before sending you along your merry way.

From the first track “Rikas sittus”, a pounding groove and jagged guitar take listeners to new places in the trio’s journey.

By the end of the album, you will be overwhelmed by the sheer force of the music they create, with a push and pull that will make the hairs on the back of your neck stand up.

This is Trad.Attack!’s most vigorous release to date, and definitely one that you should listen to with a bit of extra ­volume. In fact, you might want to do some physical activity while listening, to fully im­ merse yourself in the atmo­ sphere. Their previous EP and two albums have demonstrated their ability to capture magic as it ebbs and flows in our terres­ trial existence. Their music has been characterized by the use of archival recordings, especially of rhyming, rhythmic regilaulud. And while these traditional

Hold the leil The Kadrina Sauna/klubi (club) in Lääne-Viru county, northern Estonia announced that their saun (Estonians drop the A from the end of the Finnish word) is tem­ porarily closed. But they will open esimesel võimalusel, the first chance they get. This is the unfortunate case with kogukondlikud (communal, (plural)) saunad.

The club’s motto is “Vihaga, kuid vihata”, meaning “With a sauna whisk, but without anger”. Anger as in vihtlemine ­ (beating yourself with the whisk of twigs) in too intense a man­ ner? It’s actually a play on words. The switch of birch branches is vihta (or vasta) in Finnish and viht in Estonian with the posessive or genitive case being viha (the whisk’s / switch’s). E.g. Värske viha lõhn oli imeline – the smell of the

Notice from Kadrina Saunaklubi’s Facebook page.

folk songs still play a role in “Make Your Move”, this album has an especially fresh, partici­ patory quality to it, that en­ courages us to press forward with the strength we receive from those ancient composi­ tions. With all of this extra ­energy, it truly feels like a call to leap, act, and yes – move.

Trad.Attack! have fused more and more experimental production techniques into their tracks, and it’s a treat to see them deliver that without com­ promise. Like the pitch-bending vocals on “Tehke ruumi.” Or how the song “Pass-pass” pro­ jects Sandra Vabarna’s voice around the mix like you’re fall­ ing through the music. There’s an intriguing progression of drum patterns in these composi­ tions, too, from shuttering hip hop beats in “Vanamees” to Tõnu Tubli’s “in the pocket” grooves on “Haned-luiged.”

There’s even a tropical-sounding drum fill on “Miks te ei laula?” (“Why Aren’t You Sing­ing?”).

From a production perspective, the musical space is full and has a lot to examine upon fur­ ther listens.

In terms of voices, we are given further access to the col­

lective voice of the band. We hear more from Jalmar Vabarna, whose messenger voice calls for us to join in throughout the album. Then, with “Varesele ­ valu”, Jalmar, Sandra, and Tõnu thunder in true punk rock form.

Sandra yells out in a warrior’s voice, and yelling echoes back, all while Tõnu drums through relentlessly, empowering our movements.

So then, it’s welcome when we are given time to pause and regroup. Instruments like the bright strings of “Kus mu süda on?” give us moments of medi­ tation. “Armasta mind”, which features Vaiko Eplik’s tender vocals and Tõnu Tubli’s sensi­ tively melodic trombone play­ ing is the most singular song of the album. It has a floating, round dynamic that has echoes of Kings of Convenience and Sigur Rós.

“Tehke ruumi!” is a standout track for me on this album, for it’s airy, crisp ambiance. Just like the song’s music video, it creates a vision of shaking out the dust and detritus of a closed up old house. Change can be extremely trying on all of us, but in the end, it’s right to move ahead. There’s an accomplished

fresh whisk was heavenly. But viha is also the word for the emotion known as anger, its nominative and genitive case.

You should never enter a saun in an angry mood (vihaga), but you should have a kosutav (invigorating) experience with a whisk of branches (vihaga) that has soaked in warm water in a kapp. No, not a cup­ board, more like a cup, but ­bigger, a small wooden bucket.

Without a doubt, you will leave the leili/ruum (steam room) or sauna/lava (“platform”) vihata – void of any feelings of anger.

Nor will you take the viht with you; you will leave without the whisk (vihata).

One way to help distinguish which viha is being spoken of, is to add the prefix sauna/­ viha(ta)...

Leil is the steam that rises from the sauna/ahju keris (stove’s rocks) when you throw water on them. Put that idea on hold for now, just in case, un­ less you are fortunate enough to have your own private, family “karantiini/saun”, so to speak.

But remember, this sacrifice and all the other eba/mugavused (inconveniences) are “me ühise tervise nimel”, in the name of our collective health! Olge terved – “Be healthy”, stay healthy!

P.S. Wikipedia also has the entry of “bath broom” for viht and there is a saunalise (sauna user’s) manual of sorts which is also entitled “Vihaga, kuid vihata. Eesti rahva esimene sauna­aabits” (With a viht, but with­ out viha (anger). Estonians’ first

Kid’s Corner: Books for Estonian-Canadian Young Adults and Teens Vincent Teetsov If you’re looking for something good to read, especially stories that speak about teen life and adventures, then here are some books that you might want to dive into: Tõde või tegu I: Stella by Kristi Piiper (available in Estonian from rahvaraamat.ee)

Truth or dare? After a diffi­ cult year trying to process the disappearance of her mother, 15 year old Stella is forced to make a daring move with her friend Kärt and unravel the truth about her missing mother and father. All these two friends have to help them are the vi­ sions of a psychic and the mys­ terious ­behaviour of their class­ mates Gerd and Johannes, who have secrets of their own.

This is the first book in a series by Kristi Piiper, which ­ covers mystery, mental health, uprooted family life, and the sauna primer) by Rein Sikk, 2015, Tammerraamat, hardcover, 176 pgs. The surname Sikk, by the way, is not like sick (with the virus), but is the name for a male goat or deer (both sikk and sokk) and also the name of an insect, the longhorn beetle, or one of the family thereof, the siklased, of which many are serious pests. Not the given ­ ­author / journalist from Kadrina of course; vastupidi, au con­ traire!

RIINA KINDLAM

soaring sensation in this song that speaks to the sincere desire of young people to respect what came before them while making their own mark.

“Siberi unelaul” (“Siberian Dream Song”), the last song, lets the listener go, like you are floating to Valhalla. It has a sad but reassuring tone, as we know that we are on the right path.

The chanting vocals whisp away and from a distance you can hear the hammering of shields on the ground. The big­ gest takeaway from this album is its warrior spirit and ancestral energy.

The trio have crafted an LP that brings the Estonian musical renaissance of the 21st century to new heights. It’s going to make an impact on live shows, too, no doubt. It deserves a stadium packed full of people, ­

to rattle and roar in unison. I could 100% imagine Trad.

Attack! sharing a show with Canadian artists like A Tribe Called Red. They both share a powerful, triumphant energy, for all listeners to benefit from.

••• The Estonian and Canadian music scenes are forces to be reckoned with on the global stage, which is why Estonian Music Week has been so keen to bring together talent from both sides of the Atlantic.

Attending the concerts of Estonians visiting Canada is a big part of enabling them to keep making great music like this album. Be sure to follow Estonian Music Week on Instagram and Facebook to keep tabs on the latest concerts and releases from artists like Trad.Attack!

precious friendships that keep it all held together. The author isn’t afraid to place teens in ­situations where they must use their wit and strength to sur­ vive.

where “that’s the way it is” is so often the answer? Can we trust just anyone to be on our side?

Pobeda 1946: A Car Called Victory by Ilmar Taska (available in English from amazon.ca)

A third YA book that deals with the theme of disappearan­ ces is Estonian-Canadian author Urve Tamberg’s novel The Darkest Corner of the World.

This story is from the perspec­ tive of Madli, who must find her place in the polarization and violence of the Nazi and Soviet occupations. Even when people in her community disappear, she still has hope and holds onto normal life, including the feelings she has for a boy she likes.

While crafted as a historical book, it doesn’t stray far from timeless desires and dreams.

When normal life is taken away, we have to stand with what we believe in and also strive for whatever meaning and happiness that we can find.

••• Once things open up again, you can find books like these in the ground floor library of Tartu College (310 Bloor Street West, near Spadina station). New books come in every year, in­ cluding English translations of Estonian literature. You can also rent DVDs from the library. It’s a convenient resource for find­ ing entertaining books, so go ahead and check it out!

Ilmar Taska is most known for his work as a movie produ­ cer, which has influenced the mystery, adventure, and nerves of this novel. The story begins in Tallinn after the end of the Second World War, as the appearance of a Pobeda car ­ changes the life of an Estonian boy. When the boy agrees to take a ride with the driver of this car, referred to as “the man”, the simple and clear world he saw takes a sinister turn.

This book also deals with the theme of sudden disappearances.

Despite the disappearance of the boy’s father and the in­ creased risk of social interac­ tions in the boy’s environment, the book doesn’t have an overly dramatic or simplistic overview of the story’s time period.

Rather, there’s a focus on in­ dividual characters and the ­motivations for their actions.

As a story, this is significant because it reflects the path of teens, who are trying to under­ stand why things are the way they are in the world. Why are we placed in a confusing world

The Darkest Corner of the World by Urve Tamberg (available in English from amazon.ca)

10

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Young Professionals Spotlight: Merike Hess of The Little Sea Interview by Vincent Teetsov Merike Hess is an entrepreneur and fashion designer based in the Waterloo region of Ontario, where she operates her business “The Little Sea”.

Though her most popular ­creations to date are her signature flower crowns, she has cultivated a brand that extends into handmade knitwear, stationery, and a range of digitally printed products on Society6.

“The Little Sea” is a transla­ tion of Merike’s name, from Estonian to English, which I think starts to give us an idea of the spontaneous and fun way she works and thinks.

••• You opened your Etsy shop back in 2018; what events led to the opening of the shop?

Were you making fashion accessories on an in-person basis before?

Before opening my Etsy shop, I was making flower crowns and other floral pieces while still in school. I’ve al­ ways loved picking flowers, and one year at Seedrioru, we had a kasvataja (counsellor) from Eesti who taught us how to make fresh pärjad (flower crowns). I was immediately obsessed and couldn’t help but make them everywhere I went. Then, when I was in high school, I decided that I wanted to customize my prom dress with fake flowers all over it, with the help of my mum. After that project was done, I had a whole bunch of beautiful artificial flowers left over, so I offered flower crowns to my fellow students to buy and wear to prom.

Beyond Etsy and the website for The Little Sea, you have a loyal following on social media, especially on Pinterest. How does your social media content reflect the overall world you make with your products?

My social media content, and The Little Sea as a com­ pany, are basically a visual representation of my own per­ ­ sonality and style. I try to be as authentic as possible, keeping my content and captions fun,

colourful and conversational.

Pinterest is great because it’s another way for me to share my work, mixed in with a curated collection of the home decor, illustration and photography ­ that inspires me. I use this in­ spiration to create my products, packaging and product photo­ shoots.

Nr. 17

AKEN’s Blue-Black-White Celebration and Sale postponed but not cancelled!

Where do you turn to for inspiration in your designs? Is there a specific era of design or one particular designer that inspires you the most?

The inspiration for my work comes mostly from nature, other creators, and materials. ­ Since much of my work thus far has used florals, I save a lot of photos of weddings in colourful fields or gardens, ­ which inspire my more whim­ sical creations. I follow a lot of florists and other small busi­ nesses on social media, and I’m always very inspired by the creative solutions for problems ­ they have.

My favourite era is definitely the 60s and 70s! I love the funky colours, prints and of course the abundance of florals.

Flower crowns evoke Nor­ dic concepts, including Jaani­ päev. How has being Estonian informed your creativity?

Being an eestlane has un­ doubtedly affected my creativity and passions. I love foraging for flowers and bits and pieces, and appreciating Mother Nature.

I believe spending my summers in Eesti or at Seedrioru have had a huge part in reinforcing this love of mine. Pärjad, of course, are a nordic tradition along with rahvariided, for birth­ days and special events such as Laulupidu.

Finally, where do you want to take The Little Sea next as a business? Where can we purchase your designs?

Some products I’ve wanted to make are floral printed pottery pieces, art made of dried foliage and more clothing made out of thrifted fabrics. My ultimate goal is to have a successful e-commerce shop and eventual­ ly a small brick and mortar location for a shop and studio ­ with a cafe inside. So keep your eyes peeled for that in the next bunch of years!

My designs can be bought through my Etsy shop, accessible through my website ­ TheLittleSea.com. You can also contact me on Instagram @­hellothelittlesea.

My shop has been laying low a little in the last few months as I’m in my fourth year of university, studying Creative ­ Industries and Fashion at Ryer­ son University, but it’s making a come back this spring/sum­ mer!

This interview has been edited and condensed.

Does the photo depict a group of AKEN women gathered together in order to take stock of AKEN Esto Boutique’s inventory in preparation for AKEN’s Blue-BlackWhite an­­niversary celebration and sale of Estonian handicrafts and artifacts? Seems unlikely, considering the fact that the AKEN women are closely heeding the govern­ ment’s edict to “STAY HOME, STAY SAFE & SAVE LIVES!” More likely depicted is a group of ethnographically attired and masked “dummies” recruited for the pur­ poses of a photo-op to accompany AKEN’s announcement that the Blue-Black-White celebration and sale will take place in APRIL 2021! And a joyful celebration it will be with handshakes and hugs all around! “Per aspera ad astra!”

On behalf of the AKEN committee…

ELLEN LEIVAT

Reach out and touch someone That’s a no-no today. Was not in the 1970’s when a popular Bell ad encouraged that through the wonders of telephony. Strange, we are back at that stage again. A phone call is the only sure-fire way to have safe vocal contact with our loved ones and friends, just as Ma Bell wanted. Especially in this day and age. Of course, their interest was the bottom line with long-distance phone calls be­­ ing a moneymaker. Today we can connect in other ways, but we are still being gouged.

Landlines are a luxury, cellphone and Internet plans are if not the most expensive in the world, then among the dearest.

The physical distancing de­ manded by our health care ­specialists is a reality for who knows how long. The slender one is actually putting some pork onto his lean frame, you know, the quarantine fifteen, the urge to eat while staying at home. But cannot go to a friend’s sauna to sweat it off – too close to others. So that Bell jingle came to mind. And some other wonderful tunes about touching that take the mind off the pandemic.

The slimster harkened back to Diana Ross and her first s ingle after leaving the ­ Supremes. Man, half a century

ago, April 1970, she released her first solo single “Reach Out and Touch (Somebody’s Hand)”. The second line of the song urged that through touch we can “make this world a bet­ ter place”. It may not be too late for that. After leaving the Supremes she still kept that Motown sound, yet the song did not climb high on the charts.

Only later did it achieve de­ served success, leading Stevie Wonder and, alas, Michael Jackson, to cover it.

The mind wandered further.

Pre-Ross’ solo single, The Who released a classic: “Tommy”.

The lyrics to “See Me, Feel Me” continue touch me, heal me. We certainly could use both of the last two. The same year The Doors also asked, “Touch Me”. Bob Marley’s album “Touch Me” was, while not a flop, no great shakes. The title track was a ballad, strange for a reggae mon. The Temptations, though, who had an album by the same title, sure caught the ear with their magical harmo­ nies.

Then, from the same era, the often confusing 1970’s, the truly sappy (how did this become such a huge hit one wonders, even today) “Sometimes When We Touch” by Canadian Dan Hill qualifies. In 1973 Ross tried again, asking “Touch Me in the Morning”. Well, I think

anyone woulda at that time, she was a smokin’ beauty. Cathy Dennis echoed the sentiment in the early 90’s with the dance hit “Touch Me (All Night Long)”.

That, actually, was a fairly de­ cent number to bump and grind to both on and off the floor.

(Pardon the digression and the memories of being younger.)

Then there was the country music honesty. Really, it is not always hackneyed and trite, just listen to Hank Williams. But “Don’t Touch Me There” re­ corded by Charly McClain sure reminds us that not all touch is good. But without touch where would we be? As long as we know the difference between right and wrong, the conundrum faced by many, especially the covidiots, peoplekind should be okay.

But really, the last word be­ longs to Bruce Springsteen.

Have to be impressed by his sensitivity in “Human Touch”.

Wherein he asks, “I just want someone to talk to”. Then to hold on to. Here’s the final verse: “Baby in a world without pity // Do you think what I’m askin’s too much? // I just want to feel you in my arms // And share a little of that human touch”. Amen, Boss. Until that long-off day, let your fingers do the walking, to quote another Bell ad, even if it has to do with the Yellow Pages. Do it on your phone’s dial pad. And do like Carly Rae Jepsen. “Call Me”.

OTEPÄÄ SLIM

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Any commentary appearing in Estonian Life/Eesti Elu reflects the opinion of the author, without any approval of the publisher.

Canadian Wuhan flu cure is worse than the ailment This is now an unpleasant truth. Parts of North America are no longer free or democratic, as many tax paying ­citizens’ rights to speak, congregate, protest, communicate and work have been withdrawn. These breaches of citizens’ freedoms are happening from Nova Scotia, through Ontario and Michigan down to California. Restrictions were imposed, because many inhabitants of senior residen­ ces (who already had serious health pre-conditions) have died due to the additional burden of this year’s coronavirus, so now everyone must stay indoors at home with only immediate family interactions.

Minimization of this Wuhan flu would have occurred if both China and the World Health Organization [WHO] had been honest last November and December, and if WHO had recommended Taiwan’s [not WHO member] successful ap­ proach to containing this year’s corona strain with border con­ trols, stopping Wuhan flights, and cellphone tracking of ­quarantined people. Regrettably, the WHO placed their Chinese communist comrades year of the Rat celebrations, ahead of disseminating accurate and timely health information to its members, which is the WHO’s primary mission.

Canada shut down flights from China on March 18, though this could have occurred January 31, parallel with the USA. Ottawa’s lead virtue sig­ naler chose to expose Cana­ dians to greater health risks, rather than offend his fellow travellers in the Chinese Com­ munist Party [CCP] and the WHO. Canada’s WHO repre­ sentative Aylward also discredit­ ed himself, avoiding a reporter’s question about Taiwan. With honest and timely information, countries such as Spain, Iran and Italy, who had imported hundreds of thousands of Chinese workers from Wuhan, would have addressed their coronavirus problems earlier for the benefit of the whole world.

For example in February, a northern Italian men’s volley­ ball team traveled to Saaremaa, where local doctors believe now over half of that population is infected.

Worldwide, this Wuhan flu has predominately targeted al­ ready weakened seniors in care residences, with younger per­ sons rarely falling victim, un­ less also with a serious health precondition. Shutting down the total economy of the country, province, city, was not needed when people under fifty were not in imminent danger. Vul­ nerable people and all seniors residences should have received the full attention from govern­ ment and medical agencies.

Outdoor work and activities, and schools should have con­ tinued to operate. Restaurants, bars and businesses could have remained open on a limited scale, with participants practic­ ing appropriate hygiene. How­ ever, this total shutdown is an effective vehicle for the politi­ cal agenda of the New World Order’s (NWO) communist glo­ balists in the socialist parties of the West, who are additionally financed by George Soros. This additional economic chaos is intended to push more ‘disen­ ­ franchised’ people to seek and demand government assistance for everything. Sweden’s ‘no lockdown’ policy during this Wuhan flu period, has resulted in statistically similar outcomes as in countries which applied total lockdowns. It also increases ‘herd immunity’ minimizing ‘second wave’ concerns, and it protects jobs and businesses, maintaining that country’s eco­ nomy closer to normal levels.

Unfortunately, the political leaders in Toronto, Ontario and Canada decided to go lockstep with the Chinese, WHO and NWO communist objectives.

The Mayor of Toronto may now demand a “Roosevelt New Deal’ type project for the newly unemployed to build his legacy park over the downtown railway tracks, hoping to attracting more visitors. Unfortunately, Toronto’s special draw is its unique neighbourhoods with their restaurants and bars pro­ viding music and colour, except now the majority are closing. If his pet project becomes impos­ sible, Tory can always erect a statue to Marx or Lenin, as he encourages the local police to behave in an East German Stasi manner.

Premier Doug Ford has shown he understands only black and white. He does not have the skill to create nuanced policies. “Mr. Open for Busi­ ness” Ford has defiled his own self-proclaimed moniker. Now for his voting bloc, is just an­ other empty suit. Ontario has not yet provided comprehen­ sive, comparable data for the last five years for flu, pneumo­ nia and corona virus deaths.

Former Australian Prime Minister Malcolm Turnbull summarized Canada’s Prime Minister leadership, describing the narcissistic Trudeau as be­ ing more concerned about how his socks looked at meetings, while saying “he [Trudeau] lacked the strength” to make political decisions. Canadians have seen his hemming, hawing and stuttering behaviour, wait­ ing it seems until his ‘deep state whisperer’ tells him which glo­ balist friendly position to take.

Trudeau has shown more loyalty to China’s CCP and to the com­ munist WHO, than he has shown to Canada’s vulnerable citizens!

Looking for Baltic DP’s!

Sveiki! Labas! Tere!

My name is Krista Sval­ bo­ nas. I’m both Lithuanian and Latvian and share a common history with many Balts in the US whose families came here as Displaced People.

I began documenting former Baltic Displaced Person camps in Germany in 2016. To date, I’ve located and documented 47 former DP camps in Germany.

I’m looking for people who were at these camps, below, who would be willing for me to take their portrait, in your home, and audio record their story. I’m hoping to compile all of my research and discovered information into a book, pre­ serving this history.

Especially looking for indivi­ duals who were at these camps: UK zone: Lubeck Artillery Kasern, Lubeck Waldersee, Emden, Eutin, Braunschweig, Detmold, Itzehoe, Wentorf, Paderborn and Hamburg US zone: Rendsburg, Kassel, Geislingen, Dillingen, Eichstätt, Muhldorf, Altenstadt and Erlangen If your camp isn’t listed feel free to contact me anyway!

Thank you in advance! Feel free to email me directly at krista51@me.com or call my cell at 646-331-1491

Now Canada’s Prime Minis­ ter wants a coronavirus vaccine to help solve his mistakes.

Pharmaceutical companies along with eugenicists such as Bill Gates are working on such a vaccine. Vaccines however, only have limited effectiveness, and are already viewed skeptically by a growing number of people.

If questionable vaccines are mandated, and if one is not able to take pharmaceutical suppliers to court should other maladies be created, you have a govern­ ment with dictatorial powers working against the best in­ terests of its own people.

[Vaccine hawk Bill Gates and his company Microsoft applied for an international patent whereby “Human body activity associated with a task provided to a user may be used in a ­mining process of a cryptocurrency system.” Most Christians can understand this signifi­ cance.]

This is not Monday morning quarterbacking, rather a calling out of the narcissistic, dicta­ torial NWO followers who are leading Canada, Ontario and Toronto into economic ruin.

These ‘leaders’ have made poor decisions, [partially based upon faulty foreign information, how­ ever, also due to their own incompetence and lack of ­ creativity], harming Canadians’ ­ health and economy. Like all good communists, they open the prisons, censor opposition, and shut down citizens protests which question their behaviour.

These ‘leaders’ will be person­ ally responsible for destroying untold private enterprises, per­ sonal bankruptcies, additional

11

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Liis Jakobson Liis Jakobson is one of 7 exceptional Canadian-Estonian youth to be granted a 2019 EFC Scholarship. Liis is current­ ly in the 3rd and final year of her law degree at the University of Windsor, preparing for a career as a criminal law­ yer. An active member of Korp! Filiae Patriae, Liis has already completed a Bachelor of Science at Uni­ versity of Toronto. Growing up in Toronto, Liis at­ tended Estonian school, summer camps and girl guides. While away at university, Liis remains active in the Toronto-Estonian community.

On being Estonian: “To me, being Estonian means being part of a large extended family. Growing up in the Toronto Estonian community meant that there was a vast network of people who I could reach out to … having a sense of belonging with such a large group of people is something special…It has been a place of laughter, support, learning, and the cultivation of truly life­ long friendships. This is why being Estonian is important to me.”

On the role of EFC: “EFC helps fund organizations and events that, without the additional funding, may not be possible. Participation in these [diverse] events keeps indivi­ duals involved in the commu­nity, where relationships are formed and discussions about Estonian heritage are encouraged. Maintaining a con­ nection to the Estonian heritage is vitally important in the preservation of cultural traditions and it helps us truly under­ stand our roots.”

••• Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­dation of Canada has granted over 130 scholarships to CanadianEsto­nian youth since 2003. See www.estonianfoundation.ca for details on eligibility and application dates or to make a do­nation to help support youth in our community.

59,000 amateurs sang in choirs and danced in folk groups in 2019 ERR News, April 2020 Participation in folk activities has increased in Estonia during the last decade and last year 59,000 amateurs sang in choirs and danced in folk groups, new figures ­analyzed by Statistics Estonia show.

In 2019, there were 82,500 amateurs who participated in folk culture, such as singing, dancing or handicraft, in Esto­ nia. Of these, 70 percent were women.

59,000 of them sang in choirs or danced in folk dance groups. The most folk culture amateurs per thousand inhabi­ tants were in Võru county, the most southern Estonian county, and the least in Ida-Viru county.

37,300 people participated in choirs and 21,700 practiced folk dancing. Amateur theatre, han­ dicrafts, vocal music (bands, singing clubs), brass music, folklore and folk music were less popular.

Compared to ten years ago, the number of folk culture ­amateurs in Estonia has grown by 6,000 poeple.

domestic violence and suicides, and the soaring unemployment rate. Their final lasting legacy will be the enduring, oppressive financial burden on future

In 2014, folk culture a­mateurs numbered 90,000, but after the Song and Dance Celebration of the same year the number decreased slightly.

The decline was steeper after the 2017 Youth Song and Dance Celebration.

Per thousand persons, the highest number of folk culture amateurs was in Võru county, followed by Lääne, Põlva, Viljandi and Saare counties.

The numbers were smallest in Ida-Viru county and Tallinn.

Profile of a folk culture amateur in 2019 • 59% of folk culture amateurs were children or youth. Their share was largest in choirs, amateur theatre and folk danc­ ing groups and smallest in handicraft clubs and folklore groups.

• 70% of amateurs of folk cul­ ture were females. Their share was largest in handicraft clubs, vocal groups and singing clubs, and folklore groups, while it was smallest in brass orchestras and bands.

• 94.5% of amateurs of folk culture participated in Estonian groups. In groups of other national origins, there were over 1,700 choir singers, 500 ama­ teur actors and nearly 460 folk dancers.

Canadian generations, who will be able to witness for them­ selves as to how well ‘the bud­ gets will balance themselves’.

TOOMAS TREI

12

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Kolm koputust…

Seedrioru talgud ja ootamatu sündmus!

Vana ujula sild enne lõhkumist.

Eelmisel laupäeval oli LõunaOntarios ilus ilm. See oli eriti sobiv päev Seedriorul talgu­ tööd teha. Koroonaviirusega seotud vajalikku distantsi hoides võtsid talgulised seltsi esimees Eric Tiisleri juhatusel veest tühjaks lastud ujulas maha üle 60 aasta vana lagu­ nenud silla koos tiigi sügava otsa puutalade ja hüppeplatvormiga.

Seda vana silda vaadates tek­ kisid toredad mälestused ja meenutused sellest, kui palju eesti päritoluga laagrilapsi, saunaskäijaid ja külalisi on 60 ­ aasta jooksul lõbu leidnud sellelt sillalt vette karates. ­ Järgmisena on vaja ka palju lagunenud betoonist alustorn ­ maha lõhkuda ja selle asemele uus ehitada tulevate nädalate jooksul.

Aga pärast talgute lõpetamist juhtus Seedriorul tore üllatus!

Kaugel vaikses sinises taevas ilmus ühtäkki välja ühe propel­ leriga lennuk, tuli järjest lähe­ male, lähemale ja lendas siis Seedriorust madalalt üle. Ringi pöörates tuli lennuk isegi mada­ lamale ja oh-oh, maandus Seed­ rioru kõrgendiku väljakule.

Talgulised, kes olid juba mõnu­ salt selga sirutamas, läksid

Filateelia. Uus postmark.

Eesti gaidlus 100 Seoses Eesti gaidluse 100. aastapäevaga andis Omniva ­ (Eesti Post) jüripäeval, 23. aprillil välja 1.50 € nominaal­ väärtusega postmargi ,,Eesti gaidlus 100“. Postmargi kujundas Jaan Saar ja see on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Esimesed teated gaidide te­ gevusest Eestis pärinevad juba 1919. aastast. Esimene gaidide malev loodi Tallinnas 1920. a, Tartu ja Valga gaidide malevad

(Algus lk. 4)

Foto: Toomas Eichenbaum

Seedrioru esimees Eric Tiisler juhatab talgutöid.

Foto: Toomas Eichenbaum

kiirel sammul uurima, miks see lennuk maandus Seedrioru väl­ jakule ja kes seda juhtis. Tuli välja, et piloodiks oli eesti päri­ tolu Erik Coverdale ja ta nii­ sama tuli lõbusõidu jooksul Guelphi lennuväljalt Seedriorut külastama. Selle toreda lennuki maandumisega on Seedrioru jälle näidanud Jõekäärule ja Kotkajärvele, et Seedrioru on esimene ja ka kuulsam! (TE)

alustasid ­kevadel.

tegevust

1921.

a

Saja aasta jooksul on gaidluse põhialused jäänud muutumatuks.

Gaidlus on rahvusvaheline, va­ ba­tahtlik, avatud, apoliitiline ja kasvatuslik noorteliikumine.

Meie mõtteviisi aluseks on hoo­ limine, positiivsus, enesest ja teistest lugupidamine. Gaidid on ka loomade ja looduse sõb­ rad. Suur osa meie tegevustest toimub värskes õhus, metsas ja laagris.

Liikumise algusaastatel pak­ kus gaidlus noortele palju uud­ set ja huvitavat, osavõtt liiku­ misest oli elav. Nii on ka praegu, 2020. aastal, Eesti Gaidide Liit elujõuline noorteorganisatsioon, mis oma põneva ja seiklusrikka tegevuse kaudu valmistab lap­ sed ja noored ette eluks pidevalt muutuvas maailmas.

see otsitud lohutusena, kuid ajaloos on olnud neidki aegu, ­ kus pühakojad on suletud. Ei soovi meenutada, aga viimati veidi vähem kui sada aastat ta­ gasi. „Karantiini tunti juba kesk­ajal,“ nagu seda hea kursu­ sekaaslane dr. theol Meelis Friendenthal usuteaduskonna koduleheküljel kirjutab. „Mõiste tuleneb viimaks itaalia keelest (quaranta giorni) ja tähendab „neljakümmend päeva“. See tähendab aega, mille jooksul õhutati inimesi elama nagu mungad kloostris – palvetama, pidama mõõdukust, hoiduma teistega läbikäimisest. Katkuga seostati eelkõige uhkuse pattu ja sellest tulenevalt määrati ka ravi. Praktilise poole pealt tähendas see karantiini, mis on oma olemuselt suuresti reli­ gioosne kontseptsioon, aga toi­ mib samavõrra ka meditsiinili­ selt. Ka kirikud olid siis suletud ja helistati vaid kiriku kelli.“ (Meelis Friedenthal: Karantiin, haigused ja teoloogia, 26. märts 2020.)

Paljud põhjuslikud seosed on jäänud meile seni saladuseks või ei osutu ilmaliku maailma­ pildiga inimese jaoks enam ­oluliseks. Valdavalt ilmalik tea­ dus tunnistab, ja sellega tuleb nõustuda, et viiruse põhjused on bioloogilised. Kuid ometigi on see erakorraline olukord ini­ mesele, ka Kirikule, vaimses, seda nii psühholoogilises kui ka religioosses mõttes, järelemõtle­ mise ajaks. Proovigem seda ­hetketi teha mitte ennast süüdis­ tavalt, vaid enesesse süüvides, selle kollektiivseid ja vaimseid­ ki põhjuseid aimates ja viimaks lastes end kinnitada lootusel, et seegi katsumus pea möödub.

Seniks on meie osaks end vas­ tastikku hoida ja unistada sel­ lest, millisena me sellest eralda­ tuse surutisest kord väljume – loodetavasti milleski puhtama­ na, paremana ja kindlasti elule osutatud nõudmistes kainemana ja elamisviisides mõõdukamana.

Mina küll loodan, et kuigi meil on kaua aega raskem, on viirus­ järgne maailm milleski parem.

Oleme oma koguduses teinud filme: orelist, Ehatare elanikest, videointervjuu maestro Roman Toiga jne. Täna peame tõdema, et kujunenud olukord tingib, et me ei saa ülekandeid toota. Me ei saa hakkama. Meil puudub võimekus. See pole etteheide, vaid tõdemus päriselust. Hindan kõrgelt iga koguduse võimalusi ja vaimuliku oskusi ka virtuaal­ sel teel koguduse liikmeteni jõuda. Ometigi luban selles, ­arvatavasti veelgi enam virtuali­ seeruvas inimühiskonnas püsida vanamoodsal teel – eelistadades jätkuvalt otseseid vahetuid kor­ dumatuid suhteid. „Elus on nagu elus, aga filmis on nagu filmis,“ ütles kord mu kadunud elupildiõpetaja.

Ka väärikamatelt vaimulikelt olen sellele tõdemusele kinni­ tust leidnud: „Võib väita, et usk on eraasi. Või et tõeline usk on südameasi ega vaja väliseid vorme. Vajab küll. Koroona on kirikule ränk katsumus. Pühad ei ole privaatsed, vaid kristliku

kogukonna ühine asi. Ja seda ei asenda virtuaalne. Jah, mõnel aastal võib sünnipäevapeo ära jätta ja sellest ei muutu midagi.

Aga kirikupühad on pühade ring, kus usklik elab kaasa õnd­ susloo sündmustele. Igal juhul jääb tänavu lünk.“ (Tallinna Jaani koguduse õp. emeritus Toomas Paul „Surma astel on katki murtud“, „Maaleht“, 15. aprill 2020) Vana hea kombe kohaselt jätkame juhatusega koguduse ­ elukogenud liikmetele lootus­ andvate pühade- ja sünnipäe­ vakaartide saatmist ja püüame ka üksinduses viibijaile helista­ da. Koguduse üksikutel eakatel liikmetel on nende endi poolt valitud tugiisikud, kes nii argisel kui ka nüüdsel erakordsel ajal neid toetamas. Me oleme avatud kõnelusteks ööpäevaringselt (mob 416 727 2384). Ehatare ja Soome Kodu elanike peale mõeldes oleme südamest tänuli­ kud töötajaile, kes on suutnud tänaseni sealse koduhoituse säilitada. Tänu Loojale, et hea küsija küsimustele vastamise aegu on need kodud jäänud ­viirusest puutumata. Me ootame kogudusena koos kogu kogu­ konnaga epideemia vaibumise imet, peatset vaktsiini välja­töö­ tamist ning selle rakendamist.

Loodame, et teenistuslik elu kirikus ja vanadekodudes jät­ kub, varemgi kui me seda ehk loogiliselt oodata söandaksime.

Kuidas on Sinu arvamus: kas raske perioodi ajal on ehk rohkem inimesi, kes jäädavalt Jumala poole pöörduvad?

Ma arvan, et selline „maa ja taeva piiride ülene sündmus“ ajendab inimest pisut rohkemgi kaduva ja püsiva üle mõtlema.

Loomulikult loodan, et nii mõnigi teeline leiab Jumala või Jumala silmist kaotanu ta taas leiab. Ja vahest pole nii oluline­ gi, kui täpselt keegi sõnastama­ tu enesele sõnastab, on see õpe­ tuslikult, dogmaatiliselt pädev, oluline on Ta ära tunda ning ­ usus ja lootuses vastata. Jumala vastus inimesele on elu lõpp­perspektiivilegi mõteldes loo­ tustandev „jah“. Jah, ma olen Sinuga. Kui inimene sisimas tekkivate küsimuste eest ei põgene, võib ta „piltlikult väl­ ­ jendatuna“ kogeda seda, mida nimetame Jumala kutseks. See polegi nii paradoksaalne ega ime kogemus, aga oma kamb­ rikese eraldatuses on meie vaim

Nr. 17

värskem ja tunnetus teravam; mis sest, et kiriku uksed on suletud, tuleb Jumal läbi avatud südame meie juurde. Loodan, et avatud silmade ja südamega elades ei märka inimene üksnes saatusekaaslasest ligimest, vaid ta tõepoolest leiab Jumala.

Oleksin inim- ja elukauge, kui arvaksin, et poleks neidki, kes antud olukorrast oma „juma­ last maha jäetud maa usule“ kinnitust ei leiaks, kelle usk vankuma ei lööks ja kes trööstimatult süüdistavalt küsib: miks Looja laseb sellel kõigel nii toimuda, nagu see hetkel meiega toimub. Miks Jumal laseb inimesel osaks saada kan­ natustel? See pole mitte min­ gilgi kombel ükskõiksusest käegalöönu, vaid Jumalat otsiva inimese küsimus. Ja minugi vastus sellele küsimusele saab olla inimlikult piiratud.

See motiveeritud küsimus, usuteadlaste sõnutsi, teodiike Jumala suveräänse õiguse ja õigeksksmõistmise probleem on inimest saatnud aegade algusest saadik. Piiblit lugedes puutume selle küsimusega kõige otsese­ malt kokku Hiiobi raamatus. Ja vaatamata Hiiobit tabanud kan­ natustele ei lakka Hiiob armas­ tamast Jumalat ja Jumal Hiiobit.

Vahest Piiblikaugele, aga ka heade õpetajate leeritunnis is­ tunud inimesele võib tunduda „Põleva põõsa lugu“ Vanast Testamendist liig muinasjutuline ja Jumala vastus Moosese küsi­ musele liig kõrk – ,,Ma olen see, kes ma olen.“(2 Moosese 3.14). Jumalal on suveräänne õigus. Ja inimesele ei ole antud kõike teada.

Arvan, et vastus sellele teodiike küsimusele, ei ole vas­ tastikku Jumalale või oma inimsaatusele etteheidete tege­ ­ mises. Oluline olla oma usus ja lootuses saabuvasse lahendusse kindel. Ka ilmalikku vormi peidetud sõnumid võivad olla ­ leidmata või kaotsi mineva usu kinnituseks: püüdkem mõelda rohkem sellele, et seegi aeg saab kord mööda ja kuidas see kriisiks nimetatu meid milleski paremaks muudab. Ja milline on see maailm, kuhu inimkond kriisist väljudes kord astub. ­ Veelgi lähedasem, avatum, ra­ hulikum, aga kindlasti helgem!

Jumal on see, kes ta on.

Vahel oma armastuses seletama­ tugi. Aga usklikule südamele sellest seletamatuse ime tõde­ musest piisab. Tema südant rõõmustab Jumala Poja õigeks­ mõistev tõotus: Jumal on seda maailma nõnda armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei pea hukka saama, vaid et tal oleks igavene elu.

(Johannese 3.16) Selline on usklikule inimesele kingitud vaimne horisont – armukoge­ nute ja igavest elu pälvivate elu­ saatus. Mitte pelk enese õigus­ tus, see osutub petlikuks, vaid Jumala poolt õigeks mõistetud saamine, selles peitub inimese usu ja lootuse tuum.

Head lugejat õnnistussooviga tänades. Õp. Kalle Kadakale esitas küsimusi KAIRE TENSUDA Fotod erakogust

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Kanada nädal võitluses COVID-19ga: päevakorral majanduse taasavamise küsimused Kanadas oli COVID-19 regist­ reeritud haigusjuhtumeid ­neljapäeva hommikuks 52.056 ja surmade arv üle 3000.

Ontarios oli haigusjuhuseid 16.187, Quebecis 26.594, Albertas 5165, Briti Kolum­ bias 2087, mujal vähem.

Provintsiti on COVID-19 olukord erinev. Suure löögi all on endiselt Quebec ja Ontario, kus majanduse taasavamine on pikaajalisem ja ettevaatlikum protsess. Samas teatasid juba nädal tagasi Saskatchewani peaminister Scott Moe ja provintsi peaterviseametnik dr.

Saqib Shabab viie-faasilisest plaanist provintsi majanduse ­taasavamiseks. Järgnevate näda­ late jooksul hakatakse pro­ vintsis piiranguid järk-järgult eemaldama. Esimene piirangute leevenduste faas peaks Sas­ katchewanis algama 4. mail ja selle fookus on mitmetel medit­ siiniteenustel ja vaba aja välis­ tegevustel. Teist faasi plaani­ takse alustada 19. mail ja see puudutab mitmeid ärisid ja rohkem teenuseid.

Taasavamise plaanid on teis­ telgi provintsidel. New Bruns­ wickis, kus eelmisel nädalal polnud registreeritud ühtegi uut haigusjuhtumit ega surmajuhtu­ mit, otsustati avada rannad ja pargid, samuti golfiväljakud; ülikoolid ja kolledžid võivad avada osa oma campustest ning ka religioosseid teenistusi tohib väljas pidada, kui järgitakse füüsilise distantsi reegleid.

• Ontarios on COVID-19ga haigestunute ning surmade arv endiselt kahetsusväärselt kõrge.

Jätkuvalt on olukord halb hooldekodudes. Provintsi mit­ mes hooldekodus alustasid eel­ misel nädalal tööd Kanada kait­ sejõudude esindajad, aitamaks personali igapäevatöös.

Samuti teatati provintsi part­ nerlusest föderaalvalitsusega, et osutada kiiret majanduslikku abi väike-äride omanikele ja üürileandjatele, kes on mõju­ tatud COVID-19 kriisist – eesmärgiga võimaldada väikes­ tel äridel taasavada oma uksed, kui piirangumeetmed on eemal­ datud.

Provintsi peaminister Doug Ford rõhutas ka, et kui töö­ ta­ takse, omatakse sissetulekut ja ollakse võimelised, tuleb ikka üüri maksta.

• Viimasel ajal on Kanadas väga aktuaalsed debatid teemal, millal taasavada majandus, kui­ das seda teha, milline on turva­ lisus jne. Ontario parlamendi­ hoone juurde (Queen’s Park) kogunes laupäeval grupp pro­ testeerijaid, nõudmisega majan­ dus taasavada ja võimaldada inimestel taas tööle minna.

Peaminister Ford nimetas neid vastutustundetuteks, kes rikuvad oma tegevusega seadust ja pa­ nevad iseend ja teisi hädaohtu.

Majanduse edendamise nimel ei saa riskida inimeste eludega, tu­ leb olla kannatlik.

Ontario provints avalikustas

kolme-faasilise majanduse taas­ avamise plaani lähinädalateks ja –kuudeks esmaspäeval. Täpsed kuupäevad sõltuvad mitmetest asjaoludest, näiteks peab olema mitmenädalane langus uute hai­ gusjuhtude arvus.

Kui Ontario provints teatas, et koolid jäävad suletuks vähe­ malt mai lõpuni ning lõpueksa­ meid ei toimu, siis Quebecis plaanitakse alustada põhikoolide ja lastehoidude järkjärgulist avamist 11. mail, kuid osale­ mine ei ole kohustuslik.

Teisipäev tõi taas halvemaid uudiseid Ontarios: kui eelmised kolm päeva oli näha väikest langust registreeritud haigusjuh­ tumite arvus, siis sel päeval teatati 525-st uuest juhusest ja 59-st surmast, mis on ühe päeva kohta senini kõrgeim. Kolma­ päevane haigusjuhtumite arv oli seevastu kolme nädala mada­ laim – 347.

Neljapäevahommikuste and­ mete kohaselt oli terve provintsi hooldekodudes COVID-19 tõttu surnud 530 inimest, haigus­ puhanguid oli enam kui 150 hooldekodus. Õnneks on ka positiivseid uudiseid: CTVNews kirjutas 101-aastasest vanahärrast, kellel märtsi lõpus diagnoositi ko­ roonaviirus ning kes vaatamata oma kopsude seisundile para­ nes.

• Teisipäeval toimus ajalooline sündmus Kanada parlamendis.

Parlamendiliikmed osalesid es­ makordselt ZOOMi kaudu vir­ tuaalsel koosolekul, mida ha­ katakse edaspidigi korraldama.

Sel nädalal esitas Kanada terviseamet uued mudel-prog­ noosid viiruse leviku kohta. Pilt oli lootustandvam, andes kinni­ tust kehtestatud meetmete toi­ mimisest. Mõnedes Kanada paikades on olukord parem, teistes mitte (Quebec, Ontario, Alberta) ja nagu kinnitas pea­ minister Justin Trudeau, ei ole me „veel metsast väljas“. Uue mudeli kohaselt võib Kanadas olla järgmise nädala samaks ajaks 53.196 kuni 66.835 hai­ gusjuhtu ja 3277 kuni 3883 sur­ ma. Hea näitajana, võrreldes mõnede teiste maadega, nime­ tati, et Kanadas kahekordistub uute haigusjuhtude arv nüüd iga 16 päeva järel. Dr. Theresa Tam, Kanada kõrgeim tervi­ seametnik märkis, et esialgsete prognooside tegemise aegu ka­ hekordistus see arv iga 3-5 päeva järel. Mudelite kohaselt ­ on vanemaealised ja mehed suuremas riskirühmas.

Dr. Tam märkis, et kuni rah­ vastikul on tekkinud kõrgetase­ meline immuunsus viirusele või kui on olemas vaktsiin, tuleb plaanida elada teatud tasemel COVID-19 aktiivsusega. See­ tõttu jäävad ka mõned piirangud edaspidigi kehtima, vältimaks tuleviku epideemilisi laineid.

• Murettekitav, eriti Ontarios on see, et mitmel puhul on COVID-19 levinud nn. kogu­ kondlikult (community cases),

S P ORT

Tokyo olümpia võib ära jääda Kuigi eelolevaks suveks pla­ neeritud Tokyo olümpiamängud on lükatud järgmisesse aastasse, kui mängude toimumine pole veel kindel. Nimelt ütles korral­ duskomitee president Yoshiro Mori teisipäeval, et kui ko­ ­ roonaviiruse pandeemia ei ole 2021. aastaks kontrolli alla saadud, jäävad mängud ära.

Mori ütles intervjuus Jaapani päevalehele Nikkan Sports, et Tokyo olümpiat ei saa 2021. aastast edasi lükata, kui maailm on endiselt pandeemia haardes. ,,Sellisel juhul jäetakse see (olümpia) ära,“ sõnas ta.

Mori tõi välja, et varem on olümpiamängud ära jäetud ainult sõjaajal ja ta võrdles võit­ lust koroonaviirusega võitlusega nähtamatu vaenlasega.

Kui viirus kontrolli alla saa­ dakse, peetakse olümpiamängus järgmisel suvel rahus, ütles ta.

Provintsivalitsus lubas taasavada nn. community gardens ONTARIO. Provintsivalitsus lubas taasavada nn. community gardens, deklareerides neid kui olulisi toidusaamise alli­ kaid inimeste jaoks. Vastavad paigad – mida on üle provint­ si sadu – tuli sulgeda eriolukorra väljakuulutamisega märtsi lõpus.

Community gardens on ühi­ selt kasutatavad aiandusvõima­ lused, kus pered saavad kasva­ tada omale vajalikke toidu­ varusid, olles abiks ka toidu­ pankadele. Need on väga levinud paljudes paikades üle provntsi.

Samal ajal peavad neid ka­ sutades saama järgitud rahvater­ vise-ametnike poolt paika pan­ dud füüsilise distantsi reeglid ning ühiselt kasutatavate vahen­ dite ja pindade desinfitseeri­ mine. (Lüh. CBC)

Tapal lasti õhku endine mõis Sel nädalal lasti õhku ehk varis­ tati endine Tapa mõis. Mõisa on mainitud esmakorselt 17. sa­jan­ dil. Tänaseks päevaks oli mõi­ sast ümberehituste järel jäänud alles väga vähe.

Mõis põles 1942. aastal ja põlengut ehitati 1950. aastatel sinna Nõukogude ohvitseride ühiselamu.

Mõisa lasi õhku Kaitseväe pioneeripataljon lõhkamiskur­ suse raames. (ERR/EE)

vaatamata sellele, et paljud töö­ kohad on suletud juba nädalaid ja kõikjal kehtivad füüsilise dis­ tantsi reeglid. Ka ei oska öelda terviseametnikud, kus võis kel­ legi nakatumine toimuda – kas töökohal, toidupoes, transpordi­ vahendis või tänaval teisest inimesest mööda jalutades.

Seetõttu soovitatakse inimestel püsida võimalikult palju kodus.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

13

Peeter Kiik (11.04.1946 – 21.03.2020) – pikki aastaid eestlaskonna teenistuses On lahkunud üks leidlikumaid eestlaskonna edendajaid. Peeter Kiik suri kolm nädalat enne oma 74. sünni­ päeva, 21. märtsil Balti­ more’is.

Elukutselt arhitekt, oli ta os­ kuslikult valmis lahendama kü­ simusi mitmel alal, olles pike­ mat aega nii Baltimore Eesti Maja kui ka olulisil aastail ESTO USA komitee esimees.

Peerter Kiik sündis 1946. aastal Geislingenis, Saksamaal asuvas suurimas eesti põgenike keskuses. Tema vanemad, Põlva piirkonnast pärit Johannes ja Elsbet, saabusid Geislingeni kahe pojaga, Mattiga (1942), kes elab Texases ja põgenemise teekonnal sündinud Antsuga (1944-2005).

Baltimore’i tuli perekond Seabrookist, kuhu pere oli saabunud Ellis Islandi kaudu, nagu enamus uustulnukaid uude maailma.

Baltimore’is tegeles Peeter noorelt skautlusega, olles noore­ ma skautmasterina Baltimore’i skautüksuse juht. Vastav tege­ vus pälvis aastal 1997 tänu­ meelse Skaudisõprade Seltsi poolt tammelehe (teine järk).

Ka üliöpilasena oli ta ak­ tiivne eesti ühiskonnas. Mäletan selgelt tema saabumist Kotka­ järve Metsaülikooli, üks pea­ mistest alustaladest tema peatse tegevuse juures eestlaskonna teenistuses. Siinjuures ei tohi mööda minna KLENKi (Kesk­ lääne Eesti Noorte Koondise) kogunemistest Chicagos. Seal kohtus Peeter oma tulevase elu­ kaaslasega aastal 1968, kui Lea Siivik oli kohale tulnud Toronto Eesti Rahvatantsu Rühma koos­ seisus.

Olles peatselt saavutanud ar­ hitektikraadi, abiellus Peeter Leaga aastal 1970. Siis hakkas elu aina põnevamaks kujunema.

Sündisid lapsed Helvi ja Andrus ja ees ootas ESTO 76.

Edukalt suurejoonelised Üle­ maailmsed Eesti Päevad Kana­ das (1972) olid äkki seljataga ja dünaamiline kogukond Balti­ more’is oli valmis neid USAs edasi viima, seekord aga esi­ mest korda uhke ESTO nime all. Suurpidustuste raames oli Peeter Kiik osa ESTO 76 staa­ bist kui seltskondlike ürituste korraldaja, mille juurde kuulu­ sid näiteks noorteõhtu, laevasõit ja ESTO piknik. Tehnilises toimkonnas hoolitses Peeter ­ majutuse eest.

Edaspidiselt ESTO, INC. egiidi all korraldas Peeter ühis­ reise Stockholmi (‘80 ja ‘96) ja Melbourne’i (‘88).

USA eestlaskonnas oli ta mitu korda valitud Eesti Rah­ vuskomiteesse (ERKÜ), olles ka aeg ajalt juhatuse liige.

Ta oli ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) peasek­ re­ tär. Lisaks Eesti Maja esi­ mehe kohustustele Baltimore’is, tegutses ta veel kui selle sekretär ja sama ülesandega ko­ haliku Eesti Seltsi juures.

Kõikide nende organisat­

sioonide juures tegeledes oli Peeter alati valmis rakendama oma kunstiandi ja oma arhitek­ tiala kogemusi, kavandamaks nägusaid ja arusaadavaid aruan­ deid, teateid ja perioodilisi väl­ jaandeid eesti tegevusest kas Baltimore’is või mujal, ka Austraalia ESTO ‘88 albumi juures kui peamine produkt­ siooni asjaajaja.

Austraalias oli ta suurejoone­ lise rahvapillide ja rahvalaulude õhtu (,,Oleme Vanemuise lap­ sed“) tehniline jõud, olles seda rolli täitnud juba esimesel Rootsi ESTO’l toimunud nelja­ õhtuste esinemiste raames Stockhomi Scala teatris, kuhu tuldi tagasi aastal 1996, et viia läbi kirev laululavastus ,,Esto Kaja“, mille juures oli tema samuti asendamatu. Nii muusi­ kalisi sündmusi kui ka üldist ESTO tegevust ei jätnud Peeter salvestamata. Nii ilmus tema käe läbi kahe LP näol sisukas heliplaat ,,Põhja-Ameerika noo­ red taidurid“ (1981) ja tublisti videomaterjali.

Peetri kodus võis tihti kohata Eestist tulnud külalisi, tihti näitlejaid ja muusikuid, kuna pikemat aega oli BaltimoreWashington väga aktiivne eest­ laste keskus. Samas oli Peeter väga organiseeritud inimene.

Seda omadust jagas ta oma sõpradega. Kord saabus allakir­ jutanule Peetri poolt esinduslik pakk, mis sisaldas kokkupandud sarja CDsid, mis katsid kõiki filmitud Ülemaailmseid Eesti Päevi Torontost kuni Riias 2004. a. toimunud ESTOni väl­ ja. Varem oli ta minule saatnud ametliku kirjavahetuse elegant­ selt vormistatud korrespon­ dentspaberil.

Mälestame Peetrit kui tähele­ panelikku sõpra, kelle peamine tähelepanu oli oma perekonnal – abikaasa Leal, lastel Helvil ja Andrusel, tütrepoeg Lukasel ja estofiilist väimehel Johnil oma poja Andyga. Viimasel küm­ nendil pidasid Peeter ja Lea oma mesinädalaid tehes põhjali­ ku ringreisi paljudes USA osa­ riikides läbi mitme huvitava ­keskuse ja loodusliku maa-ala.

Peetril on kindlasti veel siin mainimata panuseid ja tänuaval­ dusi eestlaste globaalse kogu­ konna raames.

Tagasihoidliku inimesena ei pidanud tema vajalikuks avalda­ ma kõiki oma saavutusi.

Puhka rahus, kallis sõber!

ANDRES RAUDSEPP

14

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

LAHKUS ARMAS EMA JA VANAEMA

Nr. 17

Ehatares lahkus armas elukaaslane

Mai Aedma

Kaljo Priidik

(née KIRKMAA)

sündinud 10. mail 1927 Pärnumaal surnud 22. aprillil 2020 Torontos

* 1. mai 1930 Kuressaare, Saaremaa, Eesti † 6. aprill 2020, Scarborough, Ontario, Canada Ei saaks olla kallimat ega kaunimat. Sa elad igavesti meie südametes poeg ALAR PETER AEDMA (A.C. PETERSON) ja pojatütar ZARAH BRONWYN AEDMA PETERSON

VAIKSELT LAHKUS MINU ARMAS ABIKAASA, MEIE KALLIS ISA JA VANAISA

Kaupo Holland sündinud 09.11.1926 Tallinnas surnud 24.04.2020 Mississaugas

Mälestame kurbuses abikaasa SIIRI poeg TARMO ja JENNIFER lapsed MARKUS ja ERIKA poeg MATI ja CATHY

Puhka rahus!

Jäävad mälestama VALENTINE (VALLI) MILLER ELMA MILLER Puhka rahus!

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Kaljo Priidik’ut ja avaldame kaastunnet omastele EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus meie armas täditütar

Marta Loodus (neiuna REIMAND) surnud 26. aprillil 2020 Pärnu maakonnas

Mälestavad leinates TIINA KIIK MARTIN KIIK perega

MÄLESTAME KURBUSES MEIE KALLIST ONU

Kaupo Holland’it Mälestused Sinu headusest meie südames ei kustu iialgi.

Puhka rahus, armas Onu. Leinavad REIN ja PATRICIA SAAR JULIA SAAR ELIZABETH HARALABAKOS perega

KAI ja RICHARD WHALLEY BENJAMIN, GEOFFREY, MATTHEW peredega

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Kaupo Holland’it Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa SIIRILE ja poegadele koos perekondadega ja sugulastele JÜRI ja HELLE KRAAV

Putini reiting on viimaste aastate madalaim ERR vahendas teadet, mille kohaselt Vene riigi rahastatava uuringufirma küsitluse tulemuste järgi on venemaalaste usaldus president Vla­ dimir Putini suhtes langenud märtsis viimase 14 aasta madalaimale tasemele. Ülevenemaalise avaliku arva­ muse uurimiskeskuse (VTsIOM) küsitluse tulemuste kohaselt langes märtsis nende inimeste hulk, kes nimetasid Putinit poliitikute hulgas, keda nad usaldavad, 28,3 protsendile. ­ Veebruaris oli see näitaja olnud 29 ja jaanuaris 30,6 protsenti, edastas Raadio Vabadus veebi­ külg.

Uuringus küsiti vastajatelt, keda nad usaldavad ja keda mitte oluliste riiklike küsimuste

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

lahendamisel. Putini nime küsit­ luses otsesõnu ei mainitud.

Putini populaarsuse kahane­ mine on pikaajaline suundumus hoolimata sellest, et ta 2018. aastal võitis presidendivalimis­ tel suure ülekaaluga oma nel­ janda ametiaja. Sellest ajast saa­ dik on Putin ja teda toetavad saadikud riigiduumas jõustanud rea majanduslikke ja sotsiaalre­ forme (näit. pensioniea tõstmine ja käibemaksu suurendamine), mis on rahvast pahandanud.

Viimati esitatud algatus, mis lubaks Putinil presidendiks kan­ dideerida ka viiendaks ja isegi kuuendaks ametiajaks pärast praegu kestvat teist kuue-aastast perioodi, mis lõppeb 2024. aas­ tal, on samuti pälvinud paljude venelaste kriitikat.

Viimase arvamusuuringu tu­ lemusi võisid mõjutada ka ko­ roonakriisi tõttu kehtestatud piirangud, märgib Raadio Vaba­ dus. (ERR/EE)

Suurbritannia peaministri perre sündis poeg Kolmapäeval sündis Londonis äsja Covid-19-st paranenud Boris Johnsonile poeg. Sellest teatasid Suurbritannia pea­ minister Boris Johnson ja tema kihlatu Carrie Symonds.

Pressiesindaja sõnul on ema ja lapsega kõik väga hästi.

55-aastane Johnson ja 32­-aastane Symonds teatasid märtsis, et ootavad last „suve alguses“ ja et kihlusid eelmise aasta lõpus.

Johnson ja Symonds on esi­ mene mitte abielus olev paar, kes on koos Downing Street ­10-sse kolinud.

Johnson naasis esmaspäeval tööle pärast Covid-19-st parane­ mist. Haiguse sümptomid olid ka Symondsil. (D/EE)

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Mälestame kurbuses armast

Kaupo Holland’it Südamlik kaastunne abikaasa SIIRILE ja poegadele TARMOLE ja MATILE peredega LINDA JUUSE MARTIN ja SUSANNE JUUSE

Lahkus meie kallis kauaaegne perekonnasõber

Kaupo Holland Südamlik kaastunne abikaasa SIIRILE ning poegadele TARMOLE ja MATILE peredega isa ja vanaisa surma puhul Mälestame kurbuses SELDA, RAUL ja ELAINE LOIT ja tütar AINI LEE ANU, PETER, HILLAR MALL, KARIN, INGRID

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA Loeme mõtiskluse aluseks jumalasõna: 11 Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on ­ ­maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie! 12 Kui ma olin koos nen­ dega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide. 13 Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes. 14 Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 15 Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest. 16 Nemad ei ole maail­ mast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 17 Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! (Johannese 17: 11–17) Kallis kaasrändaja!

Kõik otsivad kodu, tegelik­ kuses on see inimese üks suur soov, mida siin maa peal korra­ likult täita ei saa, sest see Maa pole lõplikus vaimses tähendu­ ses meie viimne kodu. Vaimses mõttes on see kõik nii, nagu oleksime kestval teekonnal, sellisel teel, mille konkreetne ­ suund pole määratud, vaid mida saaks kutsuda teekonnal ole­ miseks ja selle kestel toimuvaks õppimise protsessiks. Me kõik otsime koduteed. Hea uudis on see, et Jeesus sosistab meie igatsevatele südametele: „Mina ­ olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ (Joh 14:6) Johannese evangeeliumi 10. peatüki Jeesuse „mina olen“ seitse lausungite finaali leiame 17. peatüki palves Jeesuse tu­ levase kirkuse, oma jüngrite ning kõigi usklike eest: „...

Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas,...“ (13a) Jeesus on esimene, kes koduteele asub.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

TEE Varased kristlased võtsid Jeesuse õpetuse vastu kui tee­ konnal püsimise juhendi, kus tähtis ei olnud ette määratud suund ei ilmakaare ega muu ­ tähise põhjal, vaid oluliseks peeti olla kui „tee“ ning kutsuti ka endid kui „teel püsijad“ või „teel käijad.“ Tee kujund esitab reisi kui ideed, kus on rõhutatud liikumises püsimise olulisust, mitte esmalt sihtkohta kui ­lõppeesmärki. Jeesus on tee Isa juurde – koju. Kristus – rännak usus –, on eluviis või elustiil, mitte ülepeakaela eesmärk pääseda taevasse, Issanda val­ mistatud eluasemete juurde, vaid Jumalaga isiklike suhete protsessi kogemine.

Mina, nagu enamik koda­ nikke olen sihtkohta väärtustav inimene. Kui näiteks ühel pere­ konnal on auto valmis seatud ning kõik vajalik reisiks pakitud ja igaühel turvavööd kinnitatud, võib reis sihtkohta alata. Sama kehtib ka lennureisi puhul.

Aasta 2020 jääb nii üksikisikute kui tervetele kogukondadele meelde kui ilma turvavööta rei­ simine ehk liikumine kiirusega null. Uskudes aina kasvavat ma­ jandust inimkonda uuele haljale oksale aitamas ning uusi pro­ jekte tulevikus sotsiaalset jätku­ suutlikkust tugevdamas, oleme ühtäkki saanud tunnistajateks nende sammaste varingus. Kaar­ dimaja on kokku varisenud.

Arvestasin pärast puhkust Eestis tagasilennu piletiga Vancou­ verisse märtsikuu lõpus, kuid ootamatult ja kiiresti välja kuu­ lutatud eriolukord pani lukku Eesti ning erilise taba taha suleti Saaremaa, kelle võrkpallimees­ kond oli märtsikuu alguses jul­ genud hoiatustele vaatamata vastu võtta Itaalia pallurid ning pidanud nendega maha hulga pealtvaatajaid köitnud turniiri.

Pandeemiad tõusevad ootama­ tult ning nende hävitustöö piir­ konnas tarduvad riikide majan­ dused üleöö, nagu oleks neid ­tabanud vulkaaniline laava.

ELUSAM ELU Jeesus on tee. Jeesusega kõndi­ mine tähendab: • Elada elu, kus väljakutsed, pettumused ja ebaõnnestumised pole Jumala otsused, vaid het­ ked, mil kogeme Jeesust süga­ vamalt ja intiimsemalt; • Elada elu, kus armastust ja andestust väljendatakse iga päev suurtel ja väikestel kordadel; • Elada elu, kus vaimu viljad nagu armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus ja ustavus avalduvad meie elus suurel määral.

• Elada elu eesmärgiga olla Jumala armastuse tunnistajaks ümberkaudsete inimeste suhtes; • Elada elu, kus teenime Jumalat oma kaaskondsete tee­ nimise kaudu.

Jeesus mitte ainult ei identi­ fitseeri ennast „tõe teena,“ vaid palub, et Isa pühitseks maa peale võitlema jäävaid jüngreid tões: „Pühitse neid tões: sinu

sõna on tõde! (17) Peaaegu kõik meist ütlevad, et tahame teada tõde, kuid tegelikult me​​ seda ei tee. Mida me tegelikult tahame, on kuulda midagi, mida me juba teame, või lugeda mi­ dagi, mis on kooskõlas sellega, mis meie arvates on tõde. Uusi ideid või lahknevaid ideid, mis enda vaadetega kokku ei lähe, ei kiida inimene sageli heaks, kuigi võivad sisaldada tõde.

Sageli seisavad teismelised vastakuti oma vanematega, kes ­ nõuavad lastelt, et nad kõne­ leksid tõde ja ainult tõde, kuid saavad vastuseks sellise jutu, mille järgi vanemate kõrvad sügelevad.

Tõde tuleb neile, kes tõde otsivad. Mõnikord ilmub tõde ­ kiiresti, mõnikord laseb end oo­ data või hoopis ilmutab end kummalise nurga alt. Näiteks Archimedes püüdis välja mõel­ da, kuidas ta saaks aru, kas kuninga kroon oli valmistatud puhtast kullast või seatinast ja pealt kullatud. Tõde selgus oo­ tamatult pärast seda, kui ta oma vannitoas tegeles gravitatsiooni problemaatikaga. Archimedes tormas ootamatult majast välja ning jooksis linna tänavatele, unustades isegi kuue selga tõm­ mata, hüüdes: ,,Eureka! Ma olen selle leidnud!“ Tõde võib ka aeglaselt saabuda. Thomas Edison ütles, et igas leiutises on kümme ­protsenti inspiratsiooni ja ühek­ sakümmend protsenti higi.

Paljud inimesed aduvad, et Jeesusega kõndides immutab tõde aeglaselt nende elu ja muudab neid pikkamööda. Ini­ mene ei tea sageli kohe vastata, kus või kuidas muutused on toi­ munud, kuid elule tagasi vaa­ dates mõistetakse siiski, et tõde on neid kujundanud ja vormi­ nud ning teinud neist erinevad inimesed.

15

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Coronoa viirus) pandeemia poolt põhjustatud eri­ olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on peatatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEENIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. EELK Toronto Peetri koguduse täis­ kogu koosolek, mis oli välja kuulutatud 19. aprilliks, lükkub edas.

Uuest kuupäevast informeerime ajalehe Eesti Elu vahendusel.

Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe li­same gruppi.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

JÄRELDUS Olen hakanud mõistma, et sihtpunktile keskendumine sun­ nib mind loobuma mõnestki rei­ sil pakutavast ahvatlusest. Aga olles rahul sellega, et olen tee­ konnal usaldusväärse Juhiga, kes teab suunda, õpin tasahilju tundma rõõmu teel olemisest ja võtma enesesse tilkhaaval mind immutavat tõde, mis kokku­ võttes võimaldab mul elada vaimselt rikastatud elu isegi siin maailmas ja Maa peal, kus üks häda jälitab teist. Ja võib – olla on sedaviisi isegi „taevas maa peal.“ See on tõesti tõsi!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Ontario pargid jäävad suletuks 31. maini ONTARIO. Valitsus teatas, et eesmärgiga hoida kõiki tervena praeguse COVID-19 kriisi ajal jäävad provintsipargid ja loo­ duskaitsealad suletuks kuni 31. maini. Sinna alla kuuluvad nii telkimisvõimalused kui päe­ va­ sed kasutused, samuti on täiesti suletud kõik vabaaja-tegevused.

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

Nr. 17

Tellige EESTI ELU! Veebiviktoriini „Tartu College 50“ esimene voor sai läbi!

Eelmisel nädalal alustatud ,,Tartu College 50“ veebivik­ to­riini esimeses voorus osales 19 vastajat. Küsiti peamiselt seda, kui hästi tuntakse Tartu College’i ajalugu ja siinseid tegevusi. Oli tore märgata, et vastajate teadmised olid väga heal tasemel ja konkurents tihe!

Kõigile üheksale küsimusele vastas õigesti neli inimest, kelle vahel loositi välja TC50 meened: Ülar Vaadumäe – TC50 helkur, Allan Seim – TC50 sokid, Mall Puhm – TC50 sokid, Ellen Valter – TC50 kott.

Palju õnne! Võitjatega võtame ühendust ja selgitame, kuidas auhind üle antakse.

Veel pole hilja osa võtta kuuevoorulisest veebiviktorii­ nist, sel nädalal toimub teine voor. Lingi viktoriinile leiate VEMU veebilehelt vemu.ca (TC50 lingi alt) või VEMU

Facebooki lehelt. Igal nelja­ päeval kuni mai lõpuni posti­ tame uued viktoriiniküsimused, millele vastamiseks on aega järgmise kolmapäeva keskööni.

Neljapäeval teatame õiged vas­ tused ja loosime õigesti vasta­ nute hulgast välja nädala mee­ nevõitjad. Mai lõpus liidetakse kõikide voorude tulemused ja lõpparvestuse parimad saavad eriauhinnad.

Küsimusi on nii ajaloost kui tänapäevast ja need puudutavad tähtsaid sündmusi Tartu Col­ lege’i ajaloos ning maja igapäe­ vaelu. Küsimused on eesti ja ing­lise keeles ning valikvastus­ tega ehk kõigile jõukohased!

Tule ja mängi kaasa!

Lubaduse andnud hellakesed ning juht ngdr. Maaja Uukkivi, ngdr. Lydia Van der Veen (abi-juht) ja gdr. Ingrid Kütt (abi-juht).

JOHANNA HELIN Estonian Studies Centre/VEMU

Kevadrõõm

Tõotuse andnud gaidid ja juhid Liina Sadul, Krista Poolsaar ja Maili Vessmann. Lipp hoiab Annely Kütt.

Põhjarada…

(Algus lk. 1)

vastu viis uut gaidi: Ariana Puust, Aila Momoh-Lepik, Eila Uukkivi, Maia Fleming, Kati Türk, kes tõotasid: ,,Annan pühaliku tõotuse, et püüan teha oma parima, täita oma kohus­ tust Jumala, Kanada ja Eesti vastu, aidata ligimest ja igal ajal täita gaidi seadusi.“

Eesti Maja Sõbrad viisid lihavõtte ajal kevadpühade rõõmu meie kogukonna liikmetele. Pandi kokku pakikesi, mis koos­ nesid mitmekülgsetest toitudest ja küpsetistest. Isegi olid kaa­ sas ilusad värvitud lihavõttemunad ja ,,mõistatus-mäng“, mida sai ajaviiteks teha. Meeles pidades kaugusreegleid, pakid jäeti ukse taha. Ei tea, kes sai sellest rohkem rõõmu?

Kas need, kellele viidi pühade rõõmu või need, kes olid rõõmu valmistajad?

Meelde tuletati hellakeste sea­ dused (Hellake on sõna­ kuulelik ja aus; Hellake on sõbralik ja abivalmis; Hella­ keste juht- ja hüüdlause – juht­ lause: ,,Saa paremaks!“ ja hüüd­ lause: ,,Püüan kõigest jõust!“) ning gaidiseadused (Gaid on aus ja õiglane; Gaid täidab oma kohust Jumala, Kanada, Eesti, vanemate ja juhtide vastu; Gaid on abivalmis, sõbralik ja iga gaidi õde; Gaid on viisakas ja vastutulelik; Gaid on looduse ja loomade sõber; Gaid on puhas mõttes, sõnas ja teos; Gaid on kokkuhoidlik, töökas ja visa; Gaid on rõõmsameelne ega kar­

da raskusi ning juht- ja hüüd­ laused – ,,Ole (olge) valmis!“ – ,,Alati valmis!“.

Pärast tõotuseandmist anti katse järgu ja Eesti erikatse märgid hellakestele/gaididele, kes olid need nõudmised täit­ nud.

Traditsiooniline lauluvõistlus

toimus Ehatare kaminasaalis.

Sel aastal olid žüriis õp Mart Salumäe, Reet Marley ja Tiina Tamm. Kuigi hellakesed andsid oma parima ja olid üliarmsad oma esinemises, pidid nad sel aastal tunnistama gaidide pare­ must. Aga järgmisel aastal tuleb uus võistlus.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.