2
EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Meil lehekuu on tulnud Alapealkirjaks sobiks lauluga kevadesse. Nagu esivanematel oli kombeks. Ei märgitud volbriööd ega päeva, hoopis Wiedemanni järgi oli viilipi ehk vilpusepäev. Esimene mai oli kõigi tarkade või nõidade päev. Ehk posiks mõni selline eemale maailma tänased hirmud, mured? Ei olnud mingit töörahvapüha. 1918. aastal otsustas Lenin ametlikult, et lehekuu algust märgitaks nimega, mis alul oli töölistega solidaarsuse päev. (Kuigi juba tsaariajal, 1899. aastast, märgiti kuupäeva selliselt. Levis ülemaailmselt.) Kevade tulekut hindame kõik, mis ime, et luuletajad on saanud inspi ratsiooni, heliloojad samuti, ärkavast ja tärkavast loodusest. Kaalugem pealkirja asetatud laulu, selle esimesi sõnu. Originaalselt oli see saksakeelne tudengilaul Der Mai ist gekommen, eestikeelsed sõnad Juhan Kunderilt 19. sajandist. „Nüüd lehekuu on tulnud, mõts lehitsema lääb // Sell’ pole rõõmu rinnas, kes kodu kurtma jääb“. Ning viimase värsi sõnu: „Kuis wehkwad taewa tuuled meil tasa rinnasse, Sääl laulab ja hõiskab me’ süda pilvega“. Nii sobiv, et laulurahval on arvukalt kevadet tervitavaid laule. Torontos oli alati oodatud TEMi, kohaliku meeskoori kevadkontsert. Oli teada, et lauluvendade südametes oli midagi helendamas, helkimas ja tuikamas (lauldes „Kevade tunne“ Villem Grünthal- Ridala sõnad, Konstantin Türnpu viis), jagades publikuga seda õrnust. Kavas oli vahel „Kevad“, helilooja Leo Virkhaus sai inspiratsiooni Henrik Visnapuu samanimelisest luuletusest. Kuidas saabki süda mitte rõõmustada, kui mai tulekuga „imelikult astub alla kevad // kevad kellukesi tilistades // paneb aralt maale ühe talla // teine jääb õhku kumisema“? Ei saa ju teisiti. Üldse, eriti Lääne-Euroopas kuuluvad maikuu saabumise juurde arvukad tseremooniad. Jätaks kõrvale walpurgisnachtile bakhanaalile järgneva korporantide kaatripäeva. Mõlemad tegevused on sakslastelt importeeritud ega sobi kuidagi kokku maarahva mõistliku, kaine lähenemisega. Meie vaarisad märkisid kevade tulekut lillede ja rohelise tuppa toomisega, mängude ja tantsudega. Rohelus on ju silmale tähtis. Sõna meiu, mida tänapäeval harva kuuleme, oligi murdekeeles mai, kasvas lehekuust võõrapärase nime asendamisel kirjeldamaks looduse tuppa toomise kirjelduseks. Kuni saksa mõju jõudis paratamatult, kuid siiski rahvapärast eirates esile. Näiteks maikrahvi valimisega. Esimene sel line olevat toimunud juba 14. sajandi lõpus. Kinnitades, kui kaua oleme olnud teiste suunata. Ent ikka on meil oma kombed säilinud. Ning mõnigi mäletab, kui tähtsad ja olulised need on. Tõepoolest. Laul ja rohelus. Inimsuust, linnunokast, pungades ja õites, kevad on ju lootustandev. Mida hing alati pärast pikka talve, tänavu aga eriti, vajab. Laskem hääled valla. Selmet hirmul lubada valitseda, lubage lauldes rõõmu ja lootust põue. TÕNU NAELAPEA
Nr. 17
Täitus aasta Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitsusliidust Aasta aega tagasi, 29. aprillil andis Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahva erakonna ja Isamaa erakonna valitsus Riigikogu ees ametivande. Sel puhul esines peaminister Jüri Ratas, kes ütles: „Valit susliidu esimene aasta on olnud sündmusterohke ning pakkunud meile mitmeid väga sisulisi väl jakutseid. Olgu need siis valit suse ametisse astumise järel hoo sisse saanud arutelud Eesti ja Euroopa majanduse kliima neutraalsuse saavutamise või maluste üle või koalitsiooni esi mese aasta lõppu jäänud koroona viiruse tingitud tervis hoiu- ja majanduskriis. Mul on hea meel, et oleme suutnud neis olukordades leida vajalikke la hendusi ja suutnud teha kaalu kaid otsuseid.“ Peaminister tõdes, et juba praegu on selge, et järgmine tööaasta kulub suuresti sellele, et oma igapäevaelu koroonavii ruselt tagasi võtta ja taastada meie normaalne elukorraldus. „Nii Eestis kui terves maailmas inimeste tervise ja elu ohtu seadnud viirus on juba muutnud meist enamiku tavapäraseid harjumusi, aga selle mõjud ar gielus, majanduses ja mujal jäävad meiega veel pikaks ajaks. Riigi ja valitsuse ülesanne on nende muutustega tegeleda, va jadusel neile lahendused leida ning toetada selle juures meie tööinimesi, ettevõtteid ja panus tada ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide toimetuleku tagamisse,“ lausus Ratas.
Tallinna lauluväljakul võidakse korraldada autokinolaadseid üritusi Juba on teatatud, et eriolukorra tõttu jäävad sel suvel kõik Tallinna lauluväljakul toimuma pidanud üritused ära. Laulu väljaku juhi Urmo Saareoja sõnul kaaluvad nad autokino laadsete (drive-in) ürituste kor raldamist, et inimesed saaksid meelelahutusest osa kontaktiva balt. Nii saaksid lauluväljakul toi muda näiteks kontserdid ja etendused, mille publik oma autodes püsib. ,,Loomulikult me ei saa avada autokino lahendust enne, kui see ei ole valitsuse poolt lubatud formaat ja mõista gi ka terviseamet peab ütlema, et kõik on korras,“ ütles Saa reoja Vikerraadio saates ,,Viker hommik“. (ERR/EE)
Foto: välisministeerium
Balti riikide välisministrid arutasid piiride koordineeritud avamist Kolmapäeval arutasid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid videokohtumisel riikide vahel liikumise avamist ja Balti riikide vahelist koostööd. Kohtumisel leiti, et ees mär giks on saavutada ühiselt koor dineeritud otsus ning lepiti kok ku kolmepoolsete läbirääkimiste põhiküsimused. Ministrid otsus
tasid, et piirangute kaotamise teemal peaksid järgmisena rää kima tervisteemasid katvad ministrid ning kolme riigi kõrgemad ametnikud alustavad konsultatsioone koordineeritud lähenemise teemal järgmise nädala alguses. Välisministrite järgmine läbirääkimiste voor toimub 8. mail. (VMPT/EE)
Reformierakond on populaarseim
Saaremaal ja Muhumaal leevenevad eriolukorra piirangud
Hiljutise Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitluse tulemuste järgi on Eestis kõige populaarsem partei Reformierakond, kes edestab Keskerakonda ja EKRE-t. Reformierakonna toetus oli 32,4, Keskerakonnal 25 ja EKRE-l 16,7 protsenti. Järgnesid Sotsiaaldemok raatlik Erakond (7,7 %), parla mendiväline erakond Eesti 200 (7,3 %) ning Isamaa 5,6 prot sendise toetusega. Sotsiaaldemokraatlik Erakond tõusnud Norstati küsitluses taas populaarsuselt neljandaks era konnaks. Eesti 200 toetus saavutas tipu veebruari lõpus (9%), kuid on seejärel pigem langenud. Rohelisi toetas 2,1, Elurik kuse Erakonna ja Vabaerakonna toetused jäid alla ühe protsendi. Koalitsioonierakondi toetas Norstati küsitluses kokku 47,3 ja opositsioonierakondi 40,1 protsenti vastajatest. Küsitluste tulemused hõlma vad küsitlusperioodi 31. märt sist 27. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. Küsitlused vii di läbi kombineeritud meetodil – telefoniküsitluse ja veebi küsitlusega. (ERR/EE)
Gruusia kaasatakse NATO hübdriidkaitsesse Venemaa ohtude eest NATO plaanib süvendada koostööd Gruusiaga Musta mere julgeoleku küsimuses, milleks tehakse neli konkreet set sammu, ütles neljapäeval alliansi peasekretäri eriesin daja Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias James Appa
Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas esmaspäeval Saa remaa ja Muhu valla eriolukorda puudutava korralduse, millega leevenevad saartele kehtestatud piirangud. Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid. Maha võetakse piirangud lähikontakti nõudvatelt teenus telt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pedi küü ri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning mas saaži- ja muud taastusravitee nused heaoluteenusena. Samuti võivad kauplused, turud ja raamatukogud taas olla avatud sarnaselt mandrile. Maha võetakse ka liikumis piirang, mille järgi pidid saar lased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl. Säilib üldine 2+2 reegel, mille järgi tohib avalikus ruu mis üheskoos liikuda ainult 2 inimest ning teistest tuleb hoida 2-meetrist vahemaad. Saartele liikumine veel täiesti vabaks ei muutu. Saartele liiku miseks väljastatakse eriload, mis kehtivad üks kord edasi- tagasi sõitmiseks. (PT/EE)
thurai. Appathurai märkis, et al lianss soovib süvendada juba olemasolevat tihedat koostööd Gruusiaga ning et Musta mere piirkonnas, kus Venemaa on kasvatanud oma sõjalist jõudu, on julgeolekuolukord halvene nud. Appathurai sõnul tahab NATO kaasata Gruusia ka õhuruumi julgeoleku programmi, mis lubab Gruusial paremini näha, mis õhuruumis toimub. (ERR/EE)
