Eesti Elu / Estonian Life No. 17 | May 1, 2020

Nr. 17

EESTI ELU reedel, 1. mail 2020 — Friday, May 1, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1000

I

S

1. Vanemate järel­ tulija.

5. (A)_____, keeleuuendaja.

9. Võõra lapse ime­ taja.

12. Samoa pealinn.

13. Koduloom.

14. Masti rõhtpuu.

15. Suurbritannia osa.

17. Vee olek.

18. Tõmbab enda järel.

19. Tegelane A.H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus“.

21. Kanadas legaliseeritud uimasti.

24. Jäse (ingl.k.).

25. Mäeahelik Aasias.

26. _______n, nõuk. aegne kortsumatu tehiskiust kangas (kõnek.).

30. Ude, helves, kübe.

31. Teat. koeratõug.

32. ______ Mail.

33. Teat. lõbustuskoht.

35. (Kääridega) tükeldama, lõikama (ingl.k.).

36. Euroopa kõrgeim mäestik.

37. ______t, usu eitaja.

38. Piiskopi peakate.

40. A.K.E.N. komitee

esinaine.

42. Vorm sõnast ,,aed“.

43. Tuntud Ameerika filmikompanii.

48. ______Hortons, Kanada kohvipoekett.

49. Ühik, üksus (ingl.k.).

50. Vabaksostmise tasu.

51. _____ Maria, teat. liköör.

52. Eesti graafik (1934-2008).

53. Jõgi Itaalias.

ALLA:

1. Avar.

2. End. uudiste­ agentuur.

3. Siga (ingl.k.).

4. Ilu- ja ravimtaim.

5. Lukufirma.

6. Kala.

7. Vanus.

8. Kraapides puhastama.

9. Ühe Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas elava rahva esindaja.

10. Mauritaania põhielanikkonna esindaja.

11. Torm.

16. Idaranniku Eesti Päevad.

Kanada uudised:

Muudatused puudutavad ka matusesektorit ONTARIO. CTVNews rääkis neljapäeval oma uudistelõigus matusesektori teemal, millises valdkonnas on praegu seoses COVID-19 kriisiga suured muudatused ja uued reeglid.

Ontario provints on näiteks limiteerinud matusekogune­ mistel osalejate arvu kümnele.

Torontos asuva matusemaja esindajad rääkisid uudistesaa­ tele, kuidas selles valdkonnas

20. Välis-Eesti & _____, Rootsis tegutsenud kirjastus.

21. Veevõtukoht.

22. Särgitaoline liturgiline rüü.

23. Näoilmega rõõmu v. heameelt väljendama.

24. Lekkimine.

26. Naisenimi.

27. Resources for Infant Educarers.

28. Ühesugused vo­kaalid.

29. Indian Railway Personnel Service.

31. Teat. puit.

34. Independent Local Radio.

35. Vaimuliku missarüü juurde kuuluv õlalint.

37. Haava jälg.

38. Mitteläikiv, tuhm.

39. Ühesugused vo­kaalid.

40. Soolo ooperis (ingl.k.).

41. Rotid (ingl.k.).

44. Australian National Line.

45. Taskukell.

46. Ühesugused kaashäälikud.

47. _____ism, teat. usund.

on tulnud appi tehnoloogia. Nii kasutatakse erinevaid virtuaal­ seid võimalusi, kuidas leinajad saavad ka kaugemal viibides osaleda.

Uued reeglid puudutavad ka seda, kuidas matusemajade töötajad tegelevad lahkunuga.

Näiteks ei tohi nad enam sise­ neda haiglasse või hooldeko­ dusse lahkunu äraviimisel.

Siiski püüavad matusesektori töötajad ka praegustes tingimus­ tes teha kõik, et peredele lohu­ tust pakkuda ja et nad saaksid lahkunuga hüvasti jätta, olgu siis surm seotud pandeemiaga või mitte. (Lüh. CTVNews)

Volli veste

T

Ristsõna nr. 999 LAHENDUS Paremale: 1. SMB, 4. Saok, 8. Ment,

12. Aaa, 13. (P)edro, 14. Erie, 15.

Matadoor, 17. Draa, 18. Ataman, 19.

Oie, 21. Mai, 22. Okaapi, 26. Uraan, 29. Uni, 30. Aav, 31. Nunn, 32. KIA, 33. Krae, 34. Tln, 35. Tam, 36. Taara, 37. Saadab, 19. (K)aan, 40. Iga, 41.

Pluuto, 45. Kana, 48. Rasputin, 50.

Elan, 51. Etaa(n), 52. (K)int, 53. Apia, 54. Ettk, 55. Kai. Alla: 1. Sama, 2. Maat, 3. Bata, 4.

Sedaan, 5. Adoni(s), 6. Oro, 7.

Koroona, 8. Medea, 9. ERR, 10. Nia, 11. Tea, 16. Amman, 20. (Kon-T)iki, 23. Aara, 24. Paar, 25. (N)ivea, 26.

Unts, 27. Rula, 28. Anna, 29. Uim, 32.

Kabaree, 33. Kanuu, 35. Tag, 36.

Talpak, 38. Diana, 39. Apsat, 42. Utik, 43. Tina, 44. Onti(ka), 45. Kea, 46.

Alp. 47. Nai, 49. Att.

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Kaks erinevalt maitsestatud ahjukana Kaire Tensuda Me kõik oleme ju praegu kodukokad. Olude sunnil saab nii mõnigi kord katsetatud ühte ja teist, uuritud retsepte ja lõpuks ikka tehtud midagi täitsa omanäolist.

Seekordne retsept on kahe toore kana küpsetamisest, mõle­ mad umbes suurusega 1,5 kilo.

Korralikult puhastatud, seotud.

Loputasin nad korralikult veega ning panin kummagi eraldi sügavale fooliumpannile. Ühe kana maitsestasin tradit­ siooniliselt: raputasin peale, alla ja sisse soola, pipart, küüslau­ gusoola ja natuke üldmait­ seainet. Teisele kanale raputasin samuti esmalt soola ning siis määrisin teda igalt poolt punase BBQ-kanakastmega. Lisasin ros­ mariini-sidrunisoola ja ore­ga­not.

Kummalegi pannile natuke vett ja ahju nad läksid.

Internetist leiab palju õpetusi kanaküpsetamiseks ahjus, ka eri­nevaid temperatuure ja aegu.

Mina küpsetan pigem rohkem kui vähem – et olla kindel küp­ susastmes. Küpsetasin mõle­ maid kanu 425 F eelsoojenda­ tud ahjus 20 min, seejärel alan­ dasin temperatuuri järk-järgult kuni 335 F, kokku küpsesid kanad 2 tundi. (Kui on olemas sisetemperatuuri mõõtja, on see küpsetamisel suureks abiks.)

Viimaseks tunniks sai sellele pannile, kus kastmega määritud kana, lisatud kolmveerand suurt punast sibulat (tükeldatud) ning viilutatud porgandeid.

Mõlemad kanad said kenasti läbi küpsenud ja seest mah­ lased. Väike maitseerinevus oli mõistagi tänu maitseainetele, kuid tulemus üsna klassikaline.

Kimpus raamatukoi Ütlen ausalt, et ei kujutaks ette seda praegust kartsas olekut temata. Vigisen ja vingun vahel küll, aga ta on nii hea sü­ damega inime, et paremat kaasat minusugusele põikpäisele vigurivändale vist poleks leidnud, otsi kaua tahad. Annab mu üleastumised ja villaviskamised andeks. No mis sa hing veel tahad. Kuid mitte seda, et olen raamatukoi. (Neid meil liig­ palju). Nota bene! mitte bibliofiil, aga isehakand koguja.

Kui juba tänu avaldada, siis vanematele, vanalellele, kes panid idanema mu lugemiseisu. Talviti lapsena oli nina ala­ tasa mingi seiklusraamatu vahel. Ning kuna ma kõrgharidust tänu olukordadele ei saanud enesele lubada, siis olen (uhkus­ tades, et sellist sõna tean) autodidakt. Luule ja ilukirjandus on meelelahutuseks. Aga riiulitel on ka ruumi huvidele pühendatud teostele. Millest olen palju, palju isehakkajana õppinud. Sotsioloogia, ajalugu, majandusteadus, poliitika ja elulood. Varemgi olen kirjutanud, et ma enam raamatupoest midagi ei osta. Stammkunde aga olen raamatukogus, lehest loen, mis on hiljuti ilmunud, siis otsin sealt. Olen piisavalt vana, et kannatuse voorus on ammu olemas. No seda võib ka abielu kohta ütleda, aga et mõni kuu oodata, kuni teos saa­ daval, on ju nuusata. Oh, sorri, seda ju enam ei tohi avalikult teha. Paberilt kannab ju ka üle.

Tatsates oma urkas riiulite ja virnade vahel liigtihti, lugemist otsides, otsustasin et peaks võtma kätte ning olema karm. Julgeid samme astuma, et vähendada seda vaimset va­ randust. Mine tea, mida lähistulevik toob. Ahneid oste jätta teiste sorteerida oleks vale. Olen veendunud, siin pole statis­ tika mängus, et lähen mullatoidule ennem Kertut. Kuna üksi ei tuleks toime. Laste ja Etsi peale lootma ei saa jääda.

Kirjasõna ei tõmba. Ning nigu varem öeldud, Kertu kaas­ lasteks on ristsõnad ja lollikast.

Ei, pean vähendama määravalt neid aardeid. Sõna­ raamatud, teatmeteosed on vajalikud, need jäävad puutumata.

Aga paraku luulet ning ilukirjandust on liigpalju. Olid ajad, kui dr Aruja kaudu sai raamatuid Maarjamaale saata. Nüüd ei saa. Tuttav, kes töötab vabatahtlikuna Dorpati Kolledži ar­ hiivis teatas, et paguluses ilmunud raamatuid ei soovita enam. Toetasin ju Ortot ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi omal ajal, mõnda raamatut ei lõiganud isegi lahti, kuna ei huvita­ nud. Aga emakeelne raamat on ikke aukohal. Ei soovi vana­ paberiks teha, nigu seal estonski domis tehti. Ju ma nii siit lehest lugesin.

Mida siis teha? Olen nõus loovutama eestikeelseid teoseid.

Kuidas ja kuhu? Kellele? Elu lõpp terendab. Sellist peavalu, et ühe raamatukoi koguga tegeleda, ei soovi kellegile, isegi vaenlasele.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Made, Vahur. Eesti välispoliitika 100 aas­ tat: esimesest välis­ delegatsioonist Eu­­ roopa Liidu eesis­ tumiseni. Post Factum, 2019

Autor käsitleb Eesti välispoliitikas viimase saja aasta jooksul aset leidnud muutusi ja liikumisi. Tähele­ panu all on Eesti kahepoolsed suhted pal­ jude riikidega – naabritega Põhja- ja Balti­ maa­ des, Vene­maa, Suur­britannia, Prantsus­maa ja Sak­sa­­maaga ning samuti riikidega Euroopast kaugemal, Ameerika Ühend­

Naljanurk Heliseb telefon. ,,Halloo!“ ,,Tere, mis teed?“ ,,Kuule, eriti midagi ei tee, olen tööl.“

riikidest Hii­nani. Suu­navalikut analüüsides vaadeldakse, mil määral on väikeriigil nagu Eesti võimalik mõnele suurjõule toe­ tuda ja sellest toetusest loobuda.

Raa­ matu sisu ei piirdu üksnes Eesti välispoliiti­ kaga. Lugejani tuuak­ se rahvusvaheline taust, mis on Eesti välispoliitikat mõjutanud ja suunanud ning sundinud tegema ka selliseid valikuid, mis mõnes teises ajas­ tus ja kontekstis oleksid tun­ dunud võimatud.