Eesti Elu / Estonian Life No. 19 | May 14, 2021

This newspaper was mailed on Friday, May 14, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 19, 2021

Reedel, 14. mail — Friday, May 14

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Parim soov koolilõpetajatele: Tuult tiibadesse noorte teadmisi kultuuris ja ­ajaloos.

Klassijuhataja Emma Soo­ lepa lõpukõne innustas noori võitlema, otsima väljakutseid, otsima keerukamaid projekte, et leida oma võitlus, mis arendaks ja viiks edasi.

T.E.S. Täienduskoolide virtuaalaktuselt Eelmise kooliaasta Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide lõpuaktus pandi ootele, et sobivat kokkusaamise võima­ lust leida, kuid seda ei saa­ nudki pandeemia tõttu kor­ raldada. Hea oli tõdeda, et 2020./21 kooliaasta lõpetati kenasti koos 21. mail. Mitte küll Toronto Eesti Majas, vaid arvutite vahendusel.

Kauaaegsete tavadega moodsas kuues virtuaalaktuse korraldasid edukalt lastevanemate komitee esimees Linda Soolepp ja õpetaja Emma Soolepp, kes koos koolijuhataja Monika Roose-Kolga juhtimisel kutsusid ekraanide ette poolsada osavõtjat.

Virtuaalaktus toimis nagu traditsiooniline aktus, kus olime aastate jooksul lõpetajaid tunnustanud. Lõpuaktus kulges kindlat, samas uudset rada: ­video näitamise ja Eesti hümni kaasalaulmise järel peeti kõnesid, loeti ette lõpetajate nimed ja autasustati noori lõpetajaid, saateks tervitused preemiafondide esindajatelt.

Tänud õpetajatele ja juhatusele Aktusekõnes tõi Monika Roose-Kolga esile õpetajate pühendumist. Olla kooliõpetaja ei ole lihtne amet, sest praegu­ sel ajal on tahvel ja kriit ­unustatud asjad. Koolis on vaja olla looja, kuulaja, tegutseja, toetaja – vastavalt vajadustele.

Kuna kaugõppe-süsteem kuju­ nes heaks lahenduseks keele­ õppel, siis ka koolieelikute vanemad soovisid ühineda kooli õppeprotsessiga. Distantsõppel tegutses kokku 104 õpilast nii Torontost kui Kanada läänerannikult ja isegi mitmest USA linnast. Õpilaste, lastevanemate ja koolijuhatuse südamlik tänu kuulus õpetajatele: Tiina Jenkins, Eve Järve, Erika Kessa, Kai Kiilaspea, Elli Kipper, Elin

Marley, Emma Soolepp, Heli Vanaselja ning täiskasvanuklasside õpetajatele Epp Aruja ja Kristina Soolepp. Tänusõnu pälvisid lõbusate lasteaiaprogrammide läbiviijad Kariina Järve, Kendra Jürnas, Emma Soolepp ja Katrin Sõmermaa.

Koolijuhataja tänas koolikomitee liikmeid Tiina Jenkinsit, Eda Oja ja Linda Sooleppa nende väsimatu töö­ panuse ja vaeva eest. Virtuaalne tänukallistus kõigile!

Algkoolilõpetajad 2020 ja 2021 Algkooli esto 13. lend: Liia Holmberg, Rosemarie Kütt ja Matti Timusk.

Algkooli 68. lend: Silje Mia Leppik ja Markus McFarlane.

Algkooli 69. lend: Karl Lindvere, Stephane Perron ja Eila Uukkivi.

Algkooli lõpetajate nimel ­esines rahvariietes Eila Uukkivi Arved Viirlaidi luuletusega ,,Kingi mulle võti“, mida on alati lõpuaktusel kuulamiseks esitatud. Karl Lindvere ja Stephane Perron laulsid eraldi Eesti hümni salmi. Klassi­ juhataja Erika Kessa tänas oma noori lõpetajaid ja nende vanemaid kooli eduka lõpetamise puhul. Õpetaja andis noortele ka suveks koduse ülesande: ühe eestikeelse raamatu läbiluge­ mine.

Keskkooli lõpetajad 2020 ja 2021 Keskkooli 54. lend: Laura Nipernado, Sophie OderEvelyn, Sten Puust ja Felix Tamm.

Keskkooli 55. lend: Stephen Jenkins, Laas Kolga, Isabelle Laanemaa-Paskov, Kalev Neges.

Keskkooli esto 11. lend: Kaili Meiusi.

Keskkooli lõpetajate nimel võttis sõna Kaili Meiusi, kes tuli igal aastal tagasi kooli, sest talle meeldis olla eesti kogukonnas ja õppida eesti keelt.

Lõpetajate tänud kuulusid õpetaja Emma Soolepale ja Tiina Jenkinsile, kes laiendasid

Gümnaasiumi lõpetamine 2020 ja 2021 Gümnaasiumi esto 5. lend: Maarika Neges Gümnaasiumi 38. lend: Alexander Gonneau, Thomas Osso, Marc-André Perron ja Häli Puust.

Gümnaasiumi 39. lend: Laura Nipernado, Sophie OderEvelyn, Sten Puust, Felix Tamm ja Lukas Timusk.

Klassijuhataja Kai Kiilaspea nimetas lõpukõnes, et finišijoone ületanud, on kooli lõpetajatel võimalus, aga ka kohustus eesti keelt edasi kanda iga­ päevaselt eesti keelt rääkides.

Pidagem ikka meeles: kaob keel-kaob rahvas.

Gümnaasiumilõpetaja Sten Puust meenutas oma lõpukõnes aegu, mil tehti nalju laulutunnis, saadi headeks sõpradeks eesti kooli kaaslastega. Ta tänas vanemaid, eriti oma ema, kes tõi teda kooli. Õpetajad Kai Kiilaspea ja Tiina Jenkins nägid palju vaeva, et pandeemia ajal oleksid noored tunnis ja saaksid koolitöös osaleda. Noored liiguvad edasi, et oma teadmisi edastada noorematele ja ka tervele kogukonnale. Kaks eri ­ keelt avavad uksed!

Preemiafondi auhinnad ja toetajad 2020 ja 2021 Northern Birch Credit Union vääristas igat lõpetajat isikliku preemiaga, igat keskkoolilõpetajat hõbedase koo­ lisõrmusega ja igat gümnaa­ siumilõpetajat Roman Tavasti (Eestist) Eesti vapiga hõbe­ sõrmusega.

Toronto Eesti Selts kinkis preemia igale mittepuudunud õpilasele alates algkoolist. 2020 a. ei puudunud virtuaalklassist kordagi 8 õpilast ja 2021. a. 23 õpilast. See oli tubli saavutus!

Metsaülikooli poolt said kõik gümnaasiumilõpetajad tasuta nädala Metsaülikoolis Kotkajärvel.

Eesti Elu kinkis kolme kuu ajalehetellimuse gümnaasiumi­(Järgneb lk. 11)

T.E.S. Täienduskeskkooli 55. lennu lõpetajad

Euroopa päev 9. mai Ülle Baum 9. mail tähistati maailma eri­ nevates riikides Euroo­ pa päeva, mis üheskoos Euroopa Liidu lipu, hümni, moto ning euroga iseloomus­ tab ELi poliitilist olemust ja on Euroopa üheks sümboliks.

Euroopa päevale pandi algus 9. mail 1950, kui Prantsusmaa välisminister Robert Schuman esitas Euroo­ pa ühendamise (Järgneb lk. 3)

Euroopa Liidu alalise diplomaatilise delegatsiooni Kanadas suursaadik on alates selle aasta märtsikuu lõpupäevist dr Melia Gabrič.

Euroopa päeval, 9. mail lehvisid Euroopa Liidu lipud paljudes Kanada linnades ja sealhulgas ka Ottawa linnavalitsuse ees. Samal päeval tegi Euroopa päeva puhul ametliku avalduse Kanada peaminister Justin Trudeau.

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Nr. 19

Õppuse käigus maandusid Nurmsil USA dessantväelased Õppusel Swift Response maandusid eelmisel nädalal langevarjudega Nurmsi lennu­ väljale ligi 600 lahingvarus­ tuses USA dessantväelast 82. õhudessantdiviisist, 3 sõidukit ja 2 suurtükki.

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Foto: mil.ee Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Tasakaalu puudus Viimane aasta on vähemalt majanduslikult kinnitanud, et jõuka­ tele ei lähe korda, mis väikeettevõttele on oluline. Lukus­ tusreeglid on tähendanud paljudele firmadele kui mitte pankrotti, siis suletud uste tõttu tohutuid väljaminekuid.

Pangad ja kindlustusfirmad aga samal ajal avaldavad rekordkasumitest teateid. Teadagi, kummatagi ei saa turumajanduses tegutseda. Kõige hullemas olukorras on vist restoranid. Kuigi pärast teist pandeemia nakatumislainet oli neis ettevõtetes iga vajalik samm võetud – lauadki on isegi enam kui kaks meetrit eemal. Teenistujaid, kelle sissetulek sõltub tihti ka jootrahast, õpetati kindlaks tegema, et riigireegleid ei murta.

Siiski, mõne mõtlematu pärast ei saa hetkeseisus restoranis, kõrtsis käia. Kuid kulud jooksevad ikka. Paljudel sellistel paikadel pole valikut, maksavad üüri, kuna see on meie süsteemi karm rea­liteet.

Kõige ülaloleva kontekstis on jahmatav, et mitmed kindlustusfirmad kas keelduvad restoranide, trahterite kindlustamisest või nagu ajakirjandus sel nädal paljastas, esitavad tohutuid nõud­ misi. Ühele Kitcheneri spordibaari omanikule tuli ootamatu ning moraalselt uskumatu arve. Ta kindlustus tõusis 150% võrra. Ning tal pole sissetulekut, samas väljaminekuid on teisigi. Ta maakler ütles, et ole tänulik, et pakutigi poliisi, sest paljud ei teegi seda.

Süüdi on mitmeti kasvav turu dominatsioon suurte selliste ettevõtete poolt. Kindlustusfirmade arv on vähenenud, paljud liht­ salt ei suuda konkureerida. Liikumine monopolide poole on ilmselge – just nagu Kanada suurte pankade ülbe olek. Valikut ju ei ole. Tänapäeval eriti, kus on ju sisuliselt keeld oma enese kodunt lahkuda, kui ei tee olulisi käike.

NATO baasis Camp Marmal langetati Eesti lipp Möödunud nädalal toimus Eesti kaitseväe demineerimis­ meeskonna osalusel Afganis­ tani põhjaosas Mazar-e Sharifi lähedal asuvas Camp Marmalis Eesti lipu langeta­ mise tseremoonia, mis märgib Eesti demineerimismeeskonna lahkumist riigist.

Tunnustamaks Eesti osalust operatsioonil Resolute Support korraldati TAAC-N (Train Advise Assist Command – North) poolt Eesti lipu langetamise tseremoonia, kus anti üle ka rahvusvahelised sõjalised teenetemärgid (NATO Non-

Article 5 missiooni medalid), mis omistati rahvusvahelise demineerimismeeskonna üksuse ülemale major Hegert Hornile, demineerimismeeskonna ülemale vanemveebel Andres Pajurile, veebel Tõnis Mäetalule ning veebel Margus Venele.

Jüri Luik lahkub riigikogust

Eesti rahvaarvu kasvatab sisseränne

Riigikogu väliskomisjoni ase­ esimees, endine välis- ja kait­ seminister Jüri Luik (Isamaa) lahkub parlamendist ja naa­ seb juuni alguses välisteenis­ tusse, rahvusringhäälingu andmetel saab temast peagi Eesti suursaadik NATO juures Brüsselis.

Selle aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 330 068 ehk 1179 inimest rohkem kui aasta varem. Loomuliku iibe läbi vähenes rahvaarv 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.

Statistikaameti andmetel sündis eelmisel aastal 13 209 last, mis on 890 võrra vähem kui aasta varem. ,,Keskmine sünnituste arv langes igas sünnitus­ ealiste naiste vanuserühmas, kõige enam aga 25–29-aastaste seas. Võrreldes varasemaga sündis rohkem neljandaid ja ­ viiendaid, samas vähenes esimeste, teise ning kolmandate laste arv,“ ütles Statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Eelmisel aastal suri 15 811 inimest, mis on aasta varase­ maga võrreldes 410 lahkunut rohkem. Surmade arv tervikuna oli veidi suurem kui kümnel varasemal aastal, mil aastane surmade arv püsis 15 200–15 800 vahel. ,,Sündide ja surmade vahe ehk loomulik iive oli praegusest madalam viimati 2005. a. Enne seda oli iive aga veelgi madalam, näiteks 1994. a vähenes rahvaarv selle tõttu enam kui 8000 inimese võrra,“ ütles Maasing.

Maakondadest oli iive posi­ tiivne Harjumaal ja Tartumaal, teistes maakondades negatiivne.

Eestisse asus elama eelmisel aastal 16 209 inimest ja Eestist lahkus 12 427 inimest ehk välisrände saldo oli juba kuuendat aastat positiivne. Võrreldes aasta varasemaga oli sisseränne

Välisministeeriumi pressi­ esindaja andmetel asub Luik ­esialgu tööle välisministeeriumi juhtkonna nõunikuna, kelle teemavaldkond on NATO strateegilise kontseptsiooni välja­ töötamisega seonduv.

ERRile teadaolevalt näeb välisministeeriumi juhtkond Jüri Luike järgmise suursaadikuna NATO juures, kui sel suvel lõpeb seal praeguse suursaadiku Kyllike Sillaste-Ellingu lähetus.

Luige sõnul jääb ta pärast poliitikast lahkumist Isamaa erakonna liikmeks edasi.

Riigikogust lahkumise järel peaks Luige asendusliikmena parlamenti naasma Heiki Hep­ ner, kes oli tema asendusliige ka eelmises valitsuses kaitseministriks oleku ajal. (PM/EE)

Muide, kindlasti mõni terane ajalehe lugeja märkas sel nädalal fotot Ontario peaministrist Doug Fordist, kes kuude kaupa ütles, et mõtelge, kui palju briljantiini, juustemääret, on ta pida­nud tarvitama, et juukseid korras hoida, ja kes ilmus nüüd kaa­ merate ette sõjaväe-taolise soenguga. Kuna juuksurid, ilu­ salongid on suletud (aga hambaarsti juures tohib käia…) peab, et viisakas olla, eeldama, et ta abikaasa võttis käärid kätte.

Kindlustusfirmade otsused on lubamatud. Jällegi üks ootamatu pandeemia tagajärg. Kuhu on kadunud inimlikkus, moraalsus.

Sugugi mitte rikkurite taskuisse, seal on liiga palju raha ees, et midagi mahuks sinna.

TÕNU NAELAPEA

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus – Jüri Luik, Vikipedia

Afganistani põhjaosas Ma­ zar-e Sharifi külje all asuvas NATO baasis Camp Marmal täidab teenistusülesandeid ligi 1000 sõdurit Saksamaalt ja teist samapalju 20-st muust NATO liikmesriigist, kelle hulka kuulus ka Eesti. (KVPST/EE)

Enamik dessantväelastest saabus Eestisse ligikaudu 10 tundi kestnud lennu järel PõhjaCarolinas asuvast Fort Bragg sõjaväebaasist lennukitel C-17 ning Leedust lennukil C-130 ja sooritasid Nurmsi kohal langevarjudessandi 300 meetri kõrguselt. Üheksa transportlennukit C-17 suundus pärast dessanti Ämari lennuväljale, kus viidi läbi kiirtankimine, et lennukid saaksid mõne tunni pärast taas õhku tõusta. Kunagi varem pole Ämari lennubaasis nii palju õhusõidukeid korraga peatunud – kokku 9 lennukit ning ligi 20 helikopterit. Õppuse stsenaariumi kohaselt saabusid dessantväelased Eestisse ülesandega vabastada lennuväljad need hõivanud erasõjafirmade käest. Pärast dessandi sooritamist pidasid võitlejad maha õppelahingu, kus vastaspoole rolli kandsid USA kaitseväelased ning Viru, Alutaguse ja Järva malevate maakaitseüksused. Õppus Swift Response aktiivne faas algas 5. mail lahing­ laskmistega mitmikraketiheitjast MLRS, mille raames lasti kaitseväe keskpolügoonil viiest ­ raketisüsteemist üle 20 õpperaketi. Õppusel harjutakse Eesti kaitsmist võimalikus kriisiolukorras, selles osaleb ligi 2500 kaitseväelast Eestist, USA-st ja Ühendkuningriigist, üle 20 ­lennuki ja 25 helikopterit. Õppus Swift Response v­iiakse läbi USA juhitava õppusteseeria Defender Europe raames, mis on viimase 25 aasta suurim USA juhitav õppus Euroopas. Defender Europe korradatakse samaaegselt 16 Euroopa riigis, selles osaleb kokku 28 000 kaitseväelast.

Lisaks Eestile toimuvad õhu­ dessantoperatsioonid Bulgaarias ja Rumeenias. Õppus Swift Response lõpeb 14. mail. (KVPST/EE)

väiksem 1963 inimese ning ­väljaränne 374 inimese võrra.

Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke, kuid esimest korda pärast 2016. aastat oli eestlaste rändesaldo negatiivne.

Riigist lahkus 6920, aga tagasi tuli 5900 Eesti kodanikku.

Kõige rohkem liiguti endiselt Eesti ja Soome vahel, kuid üle kolme aasta on rändesaldo põhjanaabritega negatiivne ehk ­ Eestist lahkus Soome rohkem inimesi, kui sealt siia sisse ­rändas. (Statistikaamet/ERR/EE)

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

3

Euroopa päev…

(Algus lk. 1)

ettepa­ neku. Schumani dekla­ ratsiooni peetaksegi praeguse 27st liikmesriigist koosneva EL asutamise alguseks.

Aukonsul

Jaan (John Olaf) Soosaar Õnnitleme 80. a juubelisünnipäeval!

Tänu ja lugupidamisega EESTI VABARIIGI SUURSAATKOND OTTAWAS

Ehatare – mai 2021 Lehed on pungas ja kevad on tulemas!

Ehatares ootame soojemat ilma, et saaksime ,,pruuniks, teiseks juuniks“ nagu Kristina Ehini laulusõnad ütlevad.

Mõned elanikud juba istuvad väljas päikese käes oma D-vitamiini saamas.

Peseme parajasti aknaid – seest ja väljast – et oleks elanikel ilusam vaadata, mis väljas toimub.

Varsti saame kaminasaali tagaaeda viivad uksed lahti teha, rõdul istuda ning lilli ja loodust nautida. Ka maja ees olevd pingid saavad üle lihvimist! Talvetolm ja mustus saavad maha küüritud!

Meil algab söögisaalis nüüd ‘kevadmenüü’, kus on palju rohkem eestipäraseid toitusid kui varem – nende seas roosamanna, mulgipuder ja tiheda­ mini külmlaud.

Ehatare on üle elanud COVIDi pandeemia suurepäraselt. Meie puhkekodu elanikest on 95% vaktsineeritud (kahel ei ole veel süsti olnud) ja hooldekodu elanikest on kaitsesüstitud 100%. Ka 88% meie töölistest on oma süstid saanud. Oleme pidanud olema mõnel kor­ ral ettevaatlikud ja eemal­ duma teineteistest, aga oleme kõik suutnud vältida COVIDibatsil­li.

Meie elanike eest hoolitsetakse suurepäraselt – enamus meie meeskonnast on Ehatares peaaegu 10 aastat töötanud ja nad valisid meile jääda, kui tuli uus kord ja hooldajatel oli luba antud vaid ühes puhkekodus töötada. Suhtlemine elanikkude ja tööliste vahel on hea!

(Järgneb lk. 11)

Euroopa päeva tähistati Kanadas koos EL Vahtra­ lehemaal asuva alalise diplomaatilise esinduse – Dele­gation of the European Union to Canada – asutamise 45. aasta­ päevaga. 9. mai oli seega EL liikmesriikide ja Kanada vahelist sõprust väljendavaks päevaks. Kuldse täherõngaga lipud lehvisid mitmes Kanada suure­ mas linnas, Niagara kosk, Toronto CN Tower olid valgustatud EL värvidega. Halifax City Hall, Nova Scotia Legis­ lature, La Grande Roue de Montréal, Ottawa City Hall, Embassy of France, Ottawa, Ontario Provincial Legislature, Toronto City Hall, High Level Bridge, Edmonton, Provincial House, Victoria, Bloedel Con­ servatory Vancou­ ver ja Fitz­ simmons Creek Bridge, Whist­ ler olid tuntumateks paikadeks, kus tähistati sümboolselt Euroo­ pa päeva Kanadas.

Mitmevär­viline Vahtralehe­ maa kangas on põimitud ka tugevate Euroopa juurtega ­ kanadalaste poolt ja seega oli Euroopa päeva tähistamine paljudele oluline. Sel puhul tegi ka Kanada peaminister Justin Trudeau a­metliku avalduse, kus toonitas muuhulgas: ,,Canada is one of the European Union’s oldest international partners and today, around 25 million people who share some European descent call our country home.“ Euroopa Liit on Kanada teine suurem kaubanduspartner ja nende v­ahelise vabakaubanduslepingu (CETA) raames see koostöö tugevneb.

Euroopa päeva tähistamisega Kanadas ja laias maailmas saab tutvuda: https://eeas.europa.eu/ delegations/canada/97991/9may-europe-day-2021-canada_ en ja https://eeas.europa.eu/ headquarters/headquarters-homepage/94717/europe-day-2021_en Euroopa päev langeb kokku ka teise juubelisündmusega. Sel aastal saab 10. aastaseks Euroopa välisteenistus – Euro­ pean External Action ServiceEEAS. Lõpetuseks tahaks lisada, et 9. mail avas Prantsusmaa president Emmanuel Macron ametlikult Strasbourgis Euroopa tuleviku teemalise konverentsi ,,Conference on the Future of Europe“, mis kestab loodetavasti 2022. aasta kevadeni. Konve­ rent­ sile saab saata arvamusi, ettepane­ kuid ja mõtteid selle kohta, m ­ illises Euroopas soovitakse elada. Ka iga eestlase arvamus on teretulnud. Eesti Vabariik a­ stus ametlikult Euroopa Liitu 2004 a. ja on väga aktiivne liige kõigis valdkondades.

Ivo Linna näitab Ehatare perega koos lauldavate laulude nimekirja.

EKNi konverents Eestlaste Kesknõukogu Kana­ das (EKN) teine virtuaalkon­ verents Kanada Eesti organi­ satsioonide esindajatega leidis aset Zoomis laupäeval, 8. mail 2021.

EKNi nimel tervitas Reet Marten Sehr ja teatas, et osalejaid oli 36 üle 35est organisatsioonist üle Kanada. Esimene kõneleja oli Eesti riigikogu esimees ja endine peaminister Jüri Ratas, kes oli esitanud soovi meie kogukonnaga suhelda.

Esimees andis ülevaate Covid’i hetkeseisust Eestis ja kutsus kõiki külastama Eestit, niipea kui on võimalik seda teha.

Välisministeeriumi üleilmsete eestlaste nõunik Keit Speigel esitas põhjaliku üle­vaate Üleilmse eestluse programmi muudatustest, Glo­ baalse Eesti programmist 2021-2024 ja Innovatsiooniprogrammist, mis on mõeldud eestlastele, eesti juurtega inimestele ja Eesti sõpradele üle maailma. Pärast Eesti uue valitsuse tööle asu­ mist selle aasta märtsis, määrati välisministeerium ja välisminister Eesti diasporaa küsimuste koordinaatoriteks. Koostöö ja partnerlus eesti kogukondadega jätkub hoogsalt. Veel enne suve saab määratud Globaalse Eesti erimandaadiga diplomaatiline esindaja. Selle aasta peamine ülesanne on globaalse Eesti programmi strateegia vastu ­ ­võtmine.

Programmi peamised sihid on eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal, välis­ eesti kogukonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna­ ellu ja arengusse, koostöö edendamine ja kvaliteetsete teenuste pakkumine ning Eestisse naasmise ja Eesti eluga kohanemise toetamine. Eesmärkide ellu­ viimisel jätkatakse toetust ­diasporaa meediaväljaannetele,

korraldatakse regulaarseid diasporaafoorumeid, toetatakse kodanikualgatusi, viiakse läbi lisa põhjalik diasporaa uuring ja ­ edendatakse äridiplomaatiat.

Prioriteetseks väljakutseks on globaalsete eestlaste ja Eesti ettevõtjate kokku toomine.

Ettekanne pakus suurt huvi ja nõunikule esitati mitu küsimust.

Lõpuks esitlesid Kaire Cocker ja Tarmo Saks Eesti Integratsiooni Sihtasutuse juures asuvat Rahvuskaaslaste veebiportaali, Globalestonian.com, mille asutasid ja kinkisid Eesti valitsusele EKNi endine president Marcus Kolga ja Tarmo Saks. Portaal, mis on Eesti ­valitsuse ametlik veebiplatvorm, kaardistab Eesti organisat­ sioonid, üritused ja rühmad üle kogu maailma ja koostab iga­ nädalase üleilmse aruande Eesti rahvusringhäälingule ERR. Por­ taal pakub ühise inforuumi välismaal elavatele eestlastele, võimaldab kasutajatel suhelda eesti organisatsioonidega üle maailma ja sellega panustab eesti globaalse kogukonna säilimisse ja kasvu. Kutsume kõiki külastama Global Estonian veebiportaali: globalestonian.com Küsimusi modereeris EKNi president Kairi Taul Heming­ way ja lõppsõnas tänas esinejaid ning osalejaid.

EKNi eesmärk on suurendada Kanada eesti kogukondade ja organisatsioonide vahelist koos­ tööd vastastikust huvi pakkuvatel teemadel. Selle eesmärgi saavutamisel on kavas korral­ dada sarnaseid konverentse ­tihedamini ja kutsuda organisatsioonide esindajad osalema ­tulevastel EKNi koosolekutel.

REET MARTEN SEHR EKNi abipresident

4

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Nr. 19

Riigikantselei virtuaalne teemapäev „Eesti omariikluse taastamine. Eesti tänases maailmas“

Hilda ja Nicholas Küttise vaim ja sihikindlus elavad edasi toetades eesti kogukonna tulevikku KESKUS International Esto­ nian Centre kapitalikampaa­ nia 100 000 dollari suuruse Kalevipoja Laua kõige uue­ mate liikmete jaoks ei ole võõras, kui olulised on pühen­ dumus ja tegutsemisind eduka tuleviku tagamiseks.

Perekond Küttis teeb uhkusega Hilda ja Nicholas Küttise nimel annetuse, austades nõnda oma vanemaid, vanavanemaid ja vanavanavanemaid. Eesti oli nende kodumaa ning Kanada omakorda riik, kus kodu rajati.

Nicholas, kes lõpetas Tartu Ülikooli metsanduse erialal, töötas Eestis metsatööstuses ja tegeles ekspordi korraldamisega rahvusvahelistele turgudele. Ta oli väljapaistev kergejõustiklane, esindades Eestit 1933. aastal Itaalias, Torinos toimunud võistlustel, kust tõi koju kuldmedali. Nendest mängudes kujunes hiljem Rahvusvahelise Ülikoolide Spordiliidu pool korraldatud rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused üliõpilastele.

Võisteldakse samadel aladel kui suveolümpiamängudelgi.

1934. aastas saadeti Nicholas tööfirma poolt Londonisse Ühendkuningriikides metsatoodetele uusi turuvõimalusi leidma ning inglise keelt õppima.

Eesti saatkonnas juhtus ta tähenduslikult kokku Hilda Truumeesiga, kes töötas Londonis au pair’ina ja õppis inglise keelt. Mõned aastad hiljem kohtusid nad uuesti ­ Tallinnas, armusid ja abiellusid.

Sõda tuli vahele just siis, kui nad olid oma ühist elu üles ehitamas, ja nad pidid koos kahe väikese lapse, Tiina ja Jutaga, kodumaalt põgenema. Nad läk­ sid kõigepealt Soome, seejärel Rootsi, kus nad elasid mitu aastat, enne, kui 1948. aastal ­ Kanadasse emigreerusid. Nad asusid elama Torontosse, kus liitusid noore eesti väljarändajate kogukonnaga. Mõlema ing­ lise ja teiste keelte oskus tuli neile kasuks, samuti ka nende

tugev tööeetika ja pühendumus lõimida pere uude riiki.

Kanada oli peale sõda võimaluste maa ja Nicholas ostis koos kahe partneriga ­ väikese firma, Home Lumber Company. Ettevõte laienes kiiresti, nii et sellest sai Alpa Industries Inc., mida juhtis ­edukalt aastaid koos oma partneritega.

Kodus hoolitses Hilda nüüdseks neljalapselise pere eest, Paul oli sündinud Rootsis ja Linda Kanadas. Nad olid alati teineteise jaoks nii elus kui abielus võrdseteks partneriteks, ­ toetades ja rikastades teineteist ja oma lapsi kultuuri, spordi, kunsti ja haridusega.

Hilda oli innukas lugeja ja nende kaunis kodu oli täis raamatuid ning seinad olid kaetud maalidega, mis peegeldasid tema rafineeritud esteetikat.

Mõlemad armastasid ooperit, ja nende kodus kõlas alati muusika.

Hilda ja Nicholas sisendasid oma perele, kui väärtuslik on hea haridus ning kui oluline raske töö edukaks ja õnnelikuks tulevaseks eluks. Nad olid alati uhked oma pere mitmekülgsete saavutuste üle.

Mõlemal oli mitmeid erinevaid hobisid. Nicholas oli entusiastlik tennise- ja malemängija ning koos Hildaga moodustasid nad suurepärase bridživõist­ konna.

Suved veedeti tavaliselt Simcoe järve ääres asuvas suvilas, kus saunaskäimine oli ­ tavaline pererituaal. Talvekuudel mindi Floridasse, et osa saada aktiivse eesti niinimetatud ­,,lumelindude“ kogukonna tegevusest.

Nad olid uhked, et olid eestlased. Samas võtsid nad täielikult omaks uue riigi, mis neile varjupaika pakkunud.

Hilisemas elus olid nad kõige õnnelikumad oma laste ja nende järglaste keskel.

Perekond Küttisel on rõõm toetada uut KESKUS Inter­ national Estonian Centre projekti, mis oleks olnud Hilda ja Nicholasile väga südame­ lähe­ dane ettevõtmine.

pejõuna, praegu on ta emeriitprofessor.

Laulva revolutsiooni ajal oli Marju Lauristin Rahvarinde eestseisuse liige, Eesti ülem­ Mailis Sütiste-Gnannt nõukogu asejuhataja ja Eesti 20. augustil 2021 möödub 30 Kongressi liige. Ta kuulus 69 aastat Eesti Vabariigi taa­ s­ Eesti ülemnõukogu liikme huliseseisvumisest. Toetamaks ka, kes 20. augustil 1991 võtsid noorte teadlikkust meie riigi vastu Eesti taasiseseisvumise loost ja kaasatust riigi ajaloo otsuse ning oli üks selle otsuse mõtestamisel, korraldab Riigi­ teksti autoreid. Ta pidas väga kantselei koostöös erinevate huvitava ettekande teemal partneritega noortele suuna­ ,,Kuidas meil õnnestus taastada Eesti iseseisvus?“, tuues näiteid tud projekte.

8. mail toimus Riigikantselei oma raamatust ,,Kaks otsustavat virtuaalne teemapäev teemal päeva Toompeal. 19.-20.august ,,Eesti omariikluse taasta­ 1991“. Marju Lauristin rääkis mine. Eesti tänases maail­ poliitilistest jõududest, kes Eesti mas.“ Teemapäeva moderaa- taasiseseisvumise eel Eesti toriks oli ajalooõpetaja Madis poliitmaastikul tegutsesid, pikast teest iseseisvuse taastamiseni, Somelar.

Kõigepealt sai sõna president Balti ketist, 1990.a läbiviidud Kersti Kaljulaid, kes tervitas küsitlusest ,,Mida ja keda toetas osalejaid ning rääkis teemal rahvas?“, iseseisva Eesti riigi ,,Majandusliku jalgealuse kätte­ ehitamise väljakutsetest ning võitmine“. President kõneles kolmekümne aasta kajadest sellest, kuidas iseseisvuse taas- tänases Eestis. Kas me sellist tamise järel tehtud valikud ning Eestit tahtsimegi ja kas oleme majandusreformid mõjutasid meie ees seisvateks väljakutEesti sotsiaal-majanduslikku seteks valmis? Milline on Eesti arengut selliselt, et oleme jõud- 2051.aastal?

Vahva ettekande pidas arnud Euroopa jõukate riikide hulka. Presidendile sai esitada mastatud laulja Ivo Linna teeküsimusi, mida hoolega ka tehti. mal „Laulev revolutsioon ja Küsiti näiteks kas Eesti on Eesti omariikluse taastamine“. ­eeskujuks teistele riikidele, kes Eesti omariikluse taastamise praegu on reforme läbi viimas. perioodil laulis Ivo Linna end Eesti on infotehnoloogia vald- kõikide eestlaste südamesse Alo konnas ja e-teenuseid pakkuva Mattiiseni rahvuslike laulude riigina teistele eeskujuks, vastas esitamisega. Ta rääkis, kuidas president. Eesti poole pöördu­ Alol ideed lauludeks said ja takse ikka abi saamiseks e-tee­ oma mälestustest Laulva revonuste valdkonnas. Küsiti ka, kas lutsiooni perioodil. See oli tema president 1991. a taasiseseisvu­ elu parim aeg, oli meeeliülenmise ajal hirmu tundis. Presi­ - dav näha, kuidas Eesti rahvas d­ ent vastas, et oli tol ajal nii oli ühtse eesmärgi – vabaduse nimel kõigeks valmis. Ivoga noor ja ei osanud midagi karta.

Teisena sai sõna paegune jääb üle vaid nõustuda, sest olin Riigikogu liige Siim Kallas, kes ise tol ajal Tartu Ülikooli üli­ on olnud Eesti Vabariigi välis- õpilane, ühe generatsiooni võrra minister, rahandusminister ning temast küll noorem, ja osalesin peaminister ning töötanud nii muinsuskaitsepäevade üri­ tel Tartus kui ka Laulva 2004–2014 Euroopa Komisjoni tus­ asepresidendina. Siim Kallas revo­lutsiooni öölaulupidudel, kõneles teemal ,,Raha ja iseseis- kus sinimustvalged esmakordvus“. Ta alustas Mihhail selt lehvisid. Oli tõesti selline Gorbatšovi aegsest perestroi- eufooriline tunne, et kas nüüd kast, rääkis IMEst, mis ilmus või mitte kunagi. Sellist Eesti esmakordselt 1987.a Tartu aja- rahva ühtsuse tunnet ei ole lehes Edasi kui „Ettepanek: pärast taasiseseisvumise aega kogu Eesti NSV täielikule ise­ enam õnnestunud kogeda. majandamisele“. Siim Kallas oli Ivo Linna lauldud tolleüks neist, kes pakkusid välja aegsetest isamaalistest lauludest idee, kuidas Eesti NSV peaks kuulsaimateks lauludeks võib saavutama majandusliku iseseis- pidada laule „Eestlane olen ja vuse Nõukogude Liidu koossei- eestlaseks jään“, „Sind surmasus. Eesti oma raha – Eesti ni“, „Mingem üles mägedele“ kroo­ ni eestvedajana ja Eesti jne, mida ilmselt iga tolleaegsePanga presidendina 1991-95 tel üritustel osalenud eestlane küsiti ta käest, kas tal oli ka peast kaasa laulda oskab. Ivo kahju loobuda Eesti kroonist rääkis ka, kuidas ta Austraalias euro kasuks. Siim Kallas vastas, ESTOl (1988.a) käis ja välis­ et muidugi oli kahju loobuda eestlaste ühtehoidmistunnet ja oma allkirjaga rahatähtedest, sinimustvalgeid lippe seal lehvikuid eurotsooniga liitumine oli mas nägi. Nõukogude Liidust siiski algusest peale Eesti selge tulnuna oli see enneolematu siht. Küsiti ka, kas oli ise liht­ tunne. Kui üks teemapäeval sam olla peaminister või vaada- osaleja Ivo käest küsis, kuidas ta kõrvalt oma tütre, praeguse väliseestla­ sed omal ajal Eesti peaministri Kaja Kallase tege­ popmuusi­ kaga kursis olid, siis misi. Siim Kallas vastas, et ise vastas ta, et eriti ei olnud küll. peaministrina tegutseda oli liht­ Kui ta oli isamaalised laulud sam, sest nüüd ta saab tõesti ära laulnud ja pärast Rock ainult kõrvaltvaataja rollis olla, Hotelli hitte „Kikilips“ või kuna tütar teeb otsused ise. „Aita mööda s­ aata öö“ laulis, ei Pärast väikest pausi sai sõna olnud välis­eestlased neist kuulmusele eesti keele Marju Lauristin, kes on tööta- nudki. Küsi­ kestmajää­ m ise kohta vastas ta, nud Tartu Ülikoolis ajakirjanet tunneb eesti keele pärast duse ja kommunikatsiooni õp-

President Kersti Kaljulaid.

Kuvatõmmis

Siim Kallas.

Kuvatõmmis

muret, sest ­ inglise keel surub vägisi peale ning toonitas, et ikka peaks kasutama eestikeelseid sõnu, mitte anglitsisme.

Viimase esinejana astus üles Eesti praegune suursaadik ÜRO juures alates 2015. aastast Sven Jürgenson. Ta on välisministeeriumis töötanud aastast 1991 ja olnud Eesti suursaadikuks Vii­nis, Ameerika Ühendriikides ning Prantsusmaal. Sven Jürgenson kõneles teemal „Ei iial enam üksi. Võimaluste aknad“. Ta rõhutas, et väike riik peab alati õigel hetkel avanenud võimaluse ära kasutama.

Täname Riigikantseleid nii vajaliku teemapäevade sarja korraldamise eest, mis kindlasti aitas üritusel osalenud õpilastel ja ka õpetajatel meie ajalugu paremini mõista ja tundma ­õppida.

Jääme põnevusega ootama taasiseseisvumise 30. aasta­ päeva tähistamise sündmusi ­eeloleval suvel.

Kartuli kasvupind Eestis on kahanenud Kartuli kasvupind Eestis on viimase kümne aastaga ka­h anenud kolmekordselt.

Põllu­ mehed toovad kartuli­ kasvatusest loobumise põhju­ seks põlvkonnavahetuse, sa­ ­ muti ebastabiilse turuolukorra, kus kasumit õnnestub teenida vaid igal kolmandal aastal.

Eelmisel aastal oli Statis­ ti­ kaameti andmeil Eestis kartulipõlde 3639 hektarit, mis on ligi 32% vähem kui 2019. aastal. Kümne aastaga on kartuli kasvupind vähenenud aga peaaegu kolm korda, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa­ mera“.

Põllumeeste sõnul on kartuli kasvupinda vähendanud ka Vene turu ärakukkumine, kuid samas eelistab kodumaine toi­ dutööstus kartulit osta KeskEuroopast. Samuti on kartuli, aga eriti porgandi läbimüüki mõjutanud ka koroonapandee­ mia, sest toitlustuskohad olid ju suletud. (ERR/EE)

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Päts, Laidoner ja infosõda Lauri Vahtre Hiljaaegu võttis Imbi Paju taas üles olulise ja huvipakku­ va küsimuse, kuidas 21. sajan­ di avakümnendil õnnestus muuta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mainet ning mälestust. Koguni nii põhjali­ kult, et kümnendi lõpuaastal kirjutas Pekka Erelt – kui tuua lihtsalt esimene ettejuh­ tuv näide – juba täie enesest­ mõistetavusega: ,,Igal rahval peavad olema oma mineviku suurkujud, kelle üle uhkust tunda. Eestlaste õnnetuseks ühel päeval selgus, et Päts ja Laidoner selleks enam ei kõlba.“ Tsitaadist võib järeldada, et Päts ja Laidoner on üldiselt lugupeetud suurkujude hulgast kõrvaldatud. Eraviisilistes ja ka vähem eraviisilistes mõtteavaldustes on nüüdseks täiesti tava­ line, et nimetatud kaht meest ­tituleeritakse võimuhaarajateks, riigireeturiteks, argpüksideks, korruptantideks, Pätsi ka diktaatoriks.

Omaette uurimust vajaks, milline on sellise hoiaku jagajate sotsiaalne, hariduslik, perekondlik ja emotsionaalne taust,

Kanada päevikust

Korrapärasusest taamal Võiks ka kirjutada ettemäära­ tust eemal, kaugel – mõistet saab mitmeti tõlgendada, kui on tegemist oluliste inglis­ keelsete sõnadega. Juttu on Kanada psühholoogia-profes­ sori Jordan Petersoni äsja ilmunud raamatust Beyond Order. Alapealkirjaks 12 lisa­elureeglit.

Petersoni on New York Times tituleerinud hetkeseisu Läänemaailma mõjukamaiks avalikuks mõtlejaks, intellektuaaliks. Seda tänu ta hiigelmenu saavutanud – enam kui viis miljonit ek­­semplari müüdud – raamatule, mis käsitleb samuti tosi­nat tema valitud eluseadust, mis annavad kaosele vastumürki või antidooti. 12 Rules for Life: An Antidote for Chaos on oluline lugemine, kuid on ka tohutu vastukaja toonud meie imelikus maailmas, kus selge mõistus võistleb ja võitleb ideoloogiaga.

See oleks teadagi kõige hirmsam lähenemine tänapäeval – revisionism. Milles leitakse süüdi tänapäeva inimkonda mineviku pattude tõttu, nagu oleks tõesti sama lähenemine nii moraalselt kui tegudelt sajandite eest. Kurjus pole teadagi kusagile kadunud. Kuid Läänes on tolerantsus selline, et vanai­ sad, -emad ei tunneks ära, kui­ võrd talume mõne väiksema huvigrupi ekstsesse. Rõhutaks ­ siin Petersoni eelmises raamatus toodud üht elureeglit. Ära ürita maailma jutti seada, kui Su

kuid antud kirjutis sellele ei pretendeeri.

Imbi Paju märgib Vene eks­ spiooni Oleg Gordijevski arva­ musele tuginedes, et tegemist oli psühholoogilise infooperatsiooniga, mille korraldas pal­ jude teiste samalaadsete hulgas Vene salateenistus.

Gordijevski selgituse järgi on selliste operatsioonide kaugem eesmärk lõhkuda Euroopa Liitu sisemiselt, vahetu eesmärk antud juhul kahjustada eestlaste tugevat ajaloopilti, mis oli – Kremli ilmseks meelehärmiks – aidanud eestlastel suhteliselt edukalt üle elada taastamis­ perioodi raskused ja kujuneda tõsiseltvõetavaks riigiks.

Operatsiooni tehniline korraldus, kui see tõesti oli info­ operatsioon, lähtus täiesti ratsionaalsest eeldusest, et kui negatiivne propaganda lähtuks Venemaalt, siis eestlased seda ei usuks, kui aga Soomest või ­mujalt läänest, siis usuvad.

Mis aga tülikülvajatele eriti sobiv: positiivne tulemus saavutataks ka juhul, või vähemalt nende osas, kes ei usu: see külvaks eestlaste ja soomlaste vahele umbusku, isegi kui neid lausa tülli ei õnnestu ajada.

enese tuba pole korras. Lihtne mõte, mõiste. Kuid sellest ei saa äärmuslased, seda nii vasakult kui paremalt poolt, aru.

Hea näide on Toronto linnavalitsuse nõunike nõuandjate, loe bürokraatide, mitte valitud esindajate, soovitus muuta ühe linna pikema tänava – Dundas – nime. Kuna see sai oma nime šoti aadlikult lord Melville’ilt, kes Henry Dundasena sündinud.

Oli Inglismaa sõjaminister 19. sajandil, toetas prantslaste orja­ pidamist Kariibides. Kanadaga tal otsest seost ei olnud. Oli vaid provintsi esimese leitnant-kuberneri John Graves Simcoe sõber, kes teda austas linna Dundase nimega, kuhu ka nimetatud tänav viis.

Et tänava nime muuta, on narrus. Kuludest rääkimata.

Kaks allmaaraudteepeatust kannavad seda nime. Tuleks ühistranspordi TTC ettevõttel muuta mitte ainult jaamade sisemust, aga kõiki maakaarte. Rääkimata linnas olevatest tänavasiltidest.

Ning inimestele nuhtlust aadressimuutustega. Milleks?

Selliste teemadega tegeleb Peterson oma värskes teoses.

Pärast eelmise ilmumist sai ta sellise turmtule ohvriks, et ta närvikoostis ütles üles. Füüsi­li­ sed valud lisaks, jäi ta opiaatide ohvriks, mida ravides, huvitavalt Venemaal, ta tervis pole tänaseni taastunud. Kuid vaimselt suudab ta esitada konkreetselt, kuidas spirituaalselt ja intellektuaalselt inimkond võib pääseda hetkeseisust. Milles loogikal pole osa.

Päevikupidaja pole kaua lugenud tänapäeva autorite hulgas nii erudiitseid, harivaid raamatuid. Autori ampluaa on lai.

Venemaal on Eesti-Soome koostööd mõnigi kord takistada õnnestunud, kuid hõimuvellelik kokkuhoidmine on tõsiasi tänini ja kahtlemata on see Venemaale pinnuks silmas, sest iial ei või teada, millal sellest kujuneb kivike hammasrataste vahel. ­ Kremli praegustele peremees­ tele sobiks väga hästi, kui eestlased ja soomlased suhtuksid teineteisesse umbes sama hästi kui türklased ja armeenlased.

See on asja üks külg. Kuid on ka Pätsi-Laidoneri teema ise, mis pole kusagile kadunud ja karta on, et see tõuseb seoses kavandatava monumendiga peagi ei tea mitmendat korda taas

päevakorda, mistõttu söandan sel teemal esitada mõned arutlu­ sed.

Kõigepealt küsimus, kas või millisel määral oli tegemist kavakindla operatsiooniga. Vastus, isegi oletuse tasemel, kipub ­jääma ebamääraseks.

Oluline on meeles pidada, et infooperatsiooni ei tohi mõista lihtsustatult – nii, et kuri ja kaval Vene agent püüab mõne ­ Soome ajaloolase (või kelle ­tahes) mingi saatanliku võttega lõksu või ostab ära ja annab seejärel talle ette teksti, mille viimane peab oma nime all avaldama. Selline tegutsemisviis tundub ebaratsionaalne, see pole tõhus ja vahelejäämise oht on suur.

Taoliste operatsioonide tarvis pigem kaardistatakse kõigepealt inimesed, kes oma seisukoh­ tade, väljaütlemiste ja tegevuse poolest juba nagunii liiguvad soovitud suunas ning asutakse nendega tegelema. Näiteks antakse neile märkamatult hoogu.

Kui mitte muuga, siis kiiduavalduste, tunnustavate artiklite ja kommentaaridega.

Inimestel on kalduvus kiitust uskuda ja liikuda alateadlikult sinnapoole, kus neid veelgi kuulda võiks. Jätan kordamata selle solvava termini, mida

s­elliste isikute kohta tarvita­ takse. Edasine sõltub juba asja­ oludest. Mõni müüb ennast päriselt maha, mõni jääbki ,,kasulikuks“, ise seda õieti märkamata, veel vähem tunnistamata.

Pole kahtlust, et sellised inimesed leitakse. Alati võib leida eestlase, kes on valmis soomlaste kohta halva sõna ütlema, ja soomlase, kes on valmis sedasama tegema eest­ laste suhtes. Nagu eespool öel­ dud, vajas selline infooperat­ sioon just viimaseid.

Kuid Soome ei olnud ainus maa, kust tulnu oli õige ja hea.

Sama kehtis kogu demokraat­ liku lääne kohta. 1990. aastatel, just siis, kui äsja taastatud Eesti Vabariik võitles oma koha ja maine eest vabade rahvaste hulgas, tõrjudes süüdistusi vene­ laste rõhumises ja muudes inetustes, pidas Rootsis elav eesti päritoluga kirjanik ja tõlkija Peeter Puide koostöös ajakir­ janik Mert Kubuga vajalikuks avaldada rea kirjutisi, milles eestlastest tehti suured süüdlased juutide hävitamises Teise maailmasõja ajal.

Formaalselt võisid Puide esitatud tõigad tõele vastata, ­ rep­ ressioonides ja hukkamistes osales tõepoolest eestlasi. Ent

Piiblit tunneb Peterson, julgeks ütelda, paremini kui mõni kirikuõpetaja. Mis ime – ta ­ ­esimene raamat kannab peakirja Maps of Meaning: The Architecture of Belief. Piiblist on palju näiteid – see on ju kristlaste moraalne koodeks.

Vasakpoolsete surve alla lan­ gemine toimus ainult selle tõttu, et ta vaidles neile vastu. Et maailm on binaarne, pronoomenite või asesõnade leiutamine, et katta neid, kes nõuavad seda, et nemad pole kuidagi kas mehed või naised, ei sobi looduse reeglitega. Mis lisab praegusele kaootilisele olukorrale. Eestlas­ tel on lihtne. Meil on ainult tema või ta.

Peterson pole mitte ainult ülikooliprofessor, enne Torontot õpetas ta Harvardis, vaid tuntud ka oma praksisega, kliinilise psühholoogina. Uues teoses tarvitab ta palju näiteid patsientidest, kes ei suutnud maailmaga toime t­ulla. Kas eelarvamuste või hirmude tõttu. Põhjuseid on palju. Ju naljalt ei lähe inimene, kes kannatab vaimselt, abi otsima. Ja Peterson suudab abi pakkuda. Ratsionaalselt, mitte emotsio­ naalselt. Selleks need imeliht­ sad elureeglid – nagu ole tänulik, isegi kui oled kannatuste ohver.

Meie ühiskond, paraku, on juba leidnud sõltuvuse kohe-­ kohe rahulduse leidmises, siin­ ses keeles tabavalt instant gratification. Kinnituseks vaid see, kuidas Facebookis on inimestel sadu, tuhandeid „sõpru“ ja kange tahtmine saada millegi sinna paneku eest poolehoidu ehk palgeraamatu keeli „like“ saamist. Oleks peaaegu, et ei tohi midagi negatiivset ütelda.

Pole ju poliitiliselt korrektne ega nö ametlikult sobiv teisiti.

Kuid minevikku tohib sarjata, olevikku muuta.

Teatud õigusega tohib küll minevikku vaadata ja hurjutada siis toimunut. Aga et olevikku selle korvamiseks muuta, ei ole ju praktiline. Jah, võtame türannide, ideoloogide nagu Lenini ja Husseini ausambad-kujud maha. Aga et minna tänavate nimede muutmiseni – tohutute ­ väljaminekutega – on nonsenss.

Elame ajastul, kus mitte ainult möllab pandeemia, aga majanduslikult suurenevad inim­ konnas vahed. Rikkad saavad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks. Kannatusi on palju. See aga ei õigusta mõnel grupil eriõigusi nõudmast, kuna nii just rõhutatakse neid vahesid.

Ebakindlus on olnud sel sajandil üheks elureegliks, mida Peterson oma laiahaardelise raamatuga katsub leevendada. ­ Soovitades, kuidas positiivsemalt, mitte negatiivsust hõlmates, suudaks inimkond toime tulla igapäevaste väljakutsetega.

Lugejal on raske uskuda, kuidas saab sellele vastu vaielda.

Karta on, et Petersoni kriitikud pole kas raamatut lugenud või kui, siis valikuliselt. Ka us­ kudes sotsiaalmeedias ilmu­ nud hävitavaid arvamusi. Ning need on arvamused, mitte faktid.

Kuna Petersoni allikad on aja­ loolised tõed, ammendamatud tõed. Piibli tarkustele põhineb ehk Peterson selle tõttu. Huvi­ tavalt oli ta kunagi ateist ja ­kuulus sotsialistliku partei NDP ridadesse sünniprovintsis Alber­ tas. Vaid haridus muutis ta lähenemist ning suunas ta ka oma erialale. Mis ometi ju tege-

leb psüühikaga. Psühholoogia on ala, mis tegeleb inimese ­käitumise ja olemusega. Avaldu­ mise ja selle mõjutamise viise, mis meie maailmas on ju eriti teravalt näha. Psühholoog püüab inimesi ravida või aidata neil toime tulla eluga, lahendada iga­ päevaseid probleeme ning viia meid pingevaba käitumi­ seni.

Või kui olla täpsem: vaevalt et Kremlit väga huvitab, mida arvavad eestlased soomlastest, küll aga see, mida soomlased – või ka teised lääneriigid – eestlastest. Venemaa huvi on, et potentsiaalne toetus Eestile ja muidugi ka Lätile ning Leedule oleks võimalikult nõrk. Kreml soovib, et lääs arvaks Eestist võimalikult halvasti ja et eestlased ise arvaksid endast võimalikult halvasti. Öeldu ei tähenda, et meie vastu lähemas tulevikus midagi plaanis peaks olema, tegemist on strateegilise huviga.

(Järgneb lk. 12)

Kuid Petersoni oponendid ei saa sellest aru. Korrates, kes teraselt mõlemaid raamatuid, ka ta usule keskenduvat esmateost, on lugenud, ei saa siis sugugi aru, miks on selline kisa ja kära autori poole suunatud. Selline, mis teiste vaimsetele häiretele spetsialiseeruva autori saatis ise närvivapustuseni, stressi ja pingete tõttu, sõltuvuseni. Ainult kuna ta kaine, selge, erudeeritud mõistlik lähenemine mõne huvigrupi maailmavaadetega polnud kooskõlas. Kurb, et inimkond on intellektuaalsusest põgene­ nud, paljud vaid põlvetõmbleva emotsioonide põhjal suudavad esitada väärseisukohti, mis ei ole millelegi ehitatud. Neid ei saa tihti isegi arvamusteks nimetada.

Ajastul, kui vaimseid pin­ geid, häireid on palju, ängstivastaseid arstimeid neelatakse enam kui kunagi ajaloos, oleks otstarbekas Petersoni elureeglitlele keskenduda. Ta raamatuid rahulikult, peatüki kaupa luge­ des ning õppides dr Petersonilt kuidas elada. Igaveste ja alaliste tõdede põhjal, mitte ideoloo­ giast väänatud värdjaslikuks ning valeks võõrandavale.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Poolel teel paradiisi Kolmapäeva, 5. mai õhtul avanes võimalus vaadata oma­ pärast dokumentaalfilmi, mis ühelt poolt saatis mõjuva positiivse sõnumi ja teiselt poolt tekitas hinges mitme­ suguseid vastakaid tundeid.

Pooletunnise filmi sarjast Eesti lood pealkirjaga „Homme saabub paradiis“ on koostanud Anna Hints ja seda näidati VEMU kultuuripro­ grammi raames. Filmile järg­ nes vestlus režissööri ja tema mõttekaaslase, Toronto eest­ laskonnale hästi tuntud fotograafi Kerly Ilvesega.

Lugeja ehk andestab re­ porterile, kui ta edastab ülevaate nähtust-kuuldust vastupidises järjekorras. Seda filmis läkitatud sõnumi paremaks mõistmiseks, millega siinkirjutajal tekkis tõsiseid probleeme. Nii tõsiseid, et pidi pärast vestlust uuesti vaatama (õnneks on film

järelvaadatav).

Vestluses, mida juhtis VEMU pearhivaar Piret Noorhani, selgus, et mõlemat eelpool mainitud daami – Anna Hintsi ja Kerly Ilvest – seob mitu ühist huvi. Anna on Kerly fotoringi õpilane, kuid kokku viis neid kõigepealt toidupäästmise idee.

See kummalisena tunduv termin muutub arusaadavaks ja vastuvõetavaks, kui mõtelda, kuidas tänapäeval toitu raisatakse.

Selle raiskamise ulatuse ja mõttetuse tõi filmijärgne jutuajamine väga veenvalt vaataja/ kuulaja teadvusse, kaugelt pare­ mini kui film ise.

Me kõik oleme hästi tuttavad terminiga best before, kuid kui paljud meist on end vaevanud mõttega, mis juhtub nende toi­ duainetega, mida toidupoed enam müüa ei tohi, sest ,,parim enne“ on möödas, mis aga tegelikult on veel täiesti söö­ ­

Bornhöhe ,,Kuulsuse narrid“ saab filmiks

uued karakterid ning lugu. See lugu räägib ambitsioonidest, armastusest ja inimlikust rumalu­ sest,“ räägivad filmi tegijad.

Filmis mängivad Karl Robert Saaremäe (Saalomon Vesi­ pruul), Veiko Porkanen (Tati­ kas), Maiken Pius (pesunaine Agnes), Ott Sepp (Värdi), Saara Nüganen, Marian Heinat, Loviise Kapper, Argo Aadli, Margo Mitt, Vallo Kirs, Margus Jaanovits, Guido Kangur, Stefan Kristofer Soeson, Ott Raidmets, Tiit Sukk ja Jüri Lumiste.

Filmi režissöör on Ain Mäeots, stsenarist Ott Kilusk, operaator Mihkel Soe ja kunstnik Karoliina Kull. Filmi produtsendid on Kristian Taska ja Adeele Tähemaa Taska Film’ist ning Tanel Tatter ja Veiko Esken Apollo Film Produc­ tions’ist. Filmi levitab ,,Hea film“.

Teos on varem ekraanidele jõudnud Eesti televisioonis telelavastusena (1982, lavastas ­hiljuti lahkunud Ago-Endrik Kerge). (ERR/EE)

Eduard Bornhöhe kirjandus­ teos ,,Kuulsuse narrid“ jõuab filmina kinoekraanidele. Uue komöödiafilmi võtetega alus­ tati Tallinnas, aga võtteid tehakse ka Viljandis. Film peaks valmima 2022. a algu­ ses. ,,Kuulsuse narrid“ on esi­ mene osa Eduard Bornhöhe 1892. a ilmunud satiirilisest jutustusest ,,Tallinna narrid ja ­ narrikesed“.

Eduard Bornhöhe jutustusel põhinev mängufilm viib vaataja üle-eelmise sajandi lõppu, kui Eestimaa oli veel tsaaririigi osa ja tärkamas oli uhkus oma rahvuse üle ja soov iga hinna eest oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus. ,,Film on saanud inspirat­ siooni Bornhöhe teosest, kuid selle najal on üles ehitatud sisukas komöödia, kuhu on loodud

,,Minu“ sarja 150. raamat viib Antarktikasse Hiljuti jõudis Eesti raamatupoodidesse Petrone Prindi ,,Minu“

sarja 150. raamat. Väärikat numbrit tähistab kirjastus väärika raamatuga – ,,Minu Antarktika. Daamideta tantsuõhtud“, mille autoriks on teadlane ja giid Enn Kaup. See on sarjas mitmel moel eriline: kõige vanem autor (saab maikuus 75) ja varem pole ükski raamat sarjas liikunud oma lugudega ajas nii kaugele – suur osa teosest toimub 1970ndatel Nõukogude Liidu polaarjaamas. ,,Kirjeldan aastasel isoleeritud talvitusel suhetesse kuhjuvaid pingeid,“ ütleb autor. ,,Jälgin lähedalt pingviinide elu ja võrdlen seda inimeste omaga.“ Kirja on saanud ka lood Austraalia tiimis töötamisest ja hiljutisest laevareisituristide saatjana.

gikõlblikud. Eestis maanduvad sellised toitained kaubandus­ keskuste prügikastides, kust säästliku meelega pereemad need ,,päästavad“ ja oma kesist toidulauda rikastavad. Seda vähimagi valehäbita. Toidurais­ kamine on patt ja seda võivad kinnitada kõik, kes sõjaaega mäletavad.

Eesti Televisioon võttis filmi hästi vastu. Majandus­minis­tee­ rium alustas debatti, milles režissöör kutsuti osalema. On pöördutud isegi seadusandvate organite poole ja saadud vastus, et teemaga tegeldakse. Jääb kahjuks mulje, et keegi ei julge otsustada. Ühe murettekitavama probleemina on koorunud esile tõsiasi, et kaubanduskeskustele on odavam saata toitaineid prügikasti kui suunata toidupanka.

Vestluses tuli juttu ka Kanada oludest, kus sama küsimust on arutatud ja asi kipub takerduma sama tõkkepuu taha – supermarketeile on tähtsam nende endi majanduslik ,,tervishoid“ kui vaesema rahvakihi heaolu. Sellele lisandub õigustatud hirm kohtuliku vastutuse eest. Tarvitseb vaid ühel ini­ mesel roiskunud toidust terviserike saada ja kohtuprotsess algatada. Võidu korral on kardetav pretsedent loodud.

Nüüd siis filmist endast. Ei söanda öelda, et film on nõrk ega täida oma otstarvet, on see ju Eestis hästi vastu võetud.

Kanada vaatajale, vähemalt siin­kirjutajale, läinuks aga vaja eelnevat selgitust, et mõista, mida õieti öelda tahetakse. Film algab sellega, et lapsed korjavad pargis prügi ja teevad siis rõõmsa ronimispausi – tore! Siis aga istutakse söögilauda ja jutt kaldub prügikastidele ja nendest toidu hankimisele. Kohe tekib kummaline excuse me! – elamus. Silme ette kerkib pilt kõikvõimalike jäätmete vahel sorivatest lastest, kes leiavad sealt toidupala ja rõõmustavad, et said enne pesukaru jaole.

Hilisemad kaadrid tõestavad küll, et tegemist on teistlaadi konteineritega, kus peale korralikult pakitud toidu midagi ei leidu, kuid assotsiatsioonid prügikasti mõistega on meeltes oma laastava töö teinud. Ja toidupäästjate häbistajaid ja ­keskmise sõrme näitajaid leidub filmiski.

Reporter vabandab siiralt nii korraldajate kui filmi tegijate ees, et toitumiskultuuride või elustiilide kokkupõrge teda end selliselt väljendama sunnib.

Midagi pahatahtlikku või halvustavat ei maksa sellest välja lugeda. Kuid palun mõista inimest, kes ei tohi maskita tõstukisse astuda, et postkasti kontrollida; ja siis näeb arvu­ti­ ekraanilt, kuidas lapseootel pere­ema upitab end toiduhankimise eesmärgil peadpidi prügikasti. Ei mingeid maske ega distantsihoidmist. Film on tehtud möödunud aastal, kesk globaalset koroonakriisi.

Olgu veel kord rõhutatud, et säästuentusiastide Anna ja Kerly mõtlemine liigub kiidu-

Nr. 19

Haapsalu piiskopiloss.

Haapsalu linnus pälvis Euroopa tunnustuse Haapsalu linnus on üks kuuest muuseumist, mis mär­ giti žürii poolt ära Euroopa aasta muuseumi (EMYA) auhindadel, mis on olulisim muuseumivaldkonna auhind Euroopas. Äramärgitud muuseumid pais­tavad teiste seast silma selle poolest, et nad on uuenduslikud ning eeskujuks teistele Euroopa muuseumidele.

EMYA 2021 žürii esimees Marlen Mouliou nimetas Haap­ salu linnuse uuendustöödel tehtut mälestise säilitamise ­ musternäidiseks, 21. sajandi restaureerimistööde eeskujuks, kus absoluutse respektiga on suhtutud ajaloolisesse hoonesse ning leidliku kaasaegse disainiga on sajanditevanune hoone muudetud täielikult ligipääse­

tavaks nii füüsilises kui ka ­intellektuaalses mõttes. Ta rõhu­ tas, et Haapsalut saab pidada ajaloo ja kultuuri nautimise ­sihtkohaks.

Eesti muuseumidel on varemgi Euroopa aasta muuseumi auhindadel hästi läinud. Eesti Rahva Muuseum pälvis EMYA 2018. a konkursil eripreemia ehk Kenneth Hudsoni auhinna, Lennusadam pälvis äramärki­ mise EMYA 2014. a konkursil ja Kumu kunstimuuseum sai suure tunnustuse osaliseks 2008. a, pälvides Euroopa muuseum 2008 (EMYA 2008) tiitli.

Euroopa aasta muuseum 2020 on Šveitsis asuv Stapferhaus ning aasta muuseum 2021 on Hollandis Laidenis asuv Naturalis Bio-diversity Center.

väärselt õiges suunas. Ei suuda sellegipoolest jätta valgustamata sama probleemi teist külge.

Paneb mõtlema, kas ja kuivõrd päästetud varude toiteväärtus ehk ajaga kannatada on saanud.

Ka värske toidukraami eelistaja ei peaks tingimata häbenema.

Peab nõustuma vestluses avaldatud väitega, et elame külluse ajastul ja et külluspeol on kõrge hind. Neid ridu kirjutab keegi, kes on sõja, vangi- ja põgenikelaagrite päevil seda hinda maks­ nud ega pea paljuks nüüd sisse kasseerida. Naudib isukalt ja piinlikkuseta head paksu kar­ bonaadi, mida headel päevadel osta jaksab; ja mõtleb kunagi­ sele konservitopsikus keedetud lahjale supile, millele nälja peletamiseks metsa alt korjatud maltsa ja hapuoblikaid lisatud.

Kui aga maitsvast roast midagi järele jääb, siis seda kindlasti ära ei viska. Jääkidest saab alati järgmiseks päevaks midagi suupärast kombineerida. Ole­ megi taas Anna ja Kerlyga samas parteis.

Jalmar Vabarnal valmis teine sooloalbum

Nagu eelpool tähendatud, on film järelvaadatav. Soovitan soojalt sellega tutvuda ja loo­ dan, et olen ainus, kelle meeltes see ülatoodud mõtted esile ­kutsus.

EERIK PURJE

(ERR/EE)

Kanadas koos ansambliga Trad.Attack! mitmel korral esinenud Jalmar Vabarnal ilmus maikuu eismestel päe­ vadel teine sooloalbum, mis kannab nimetust ,,ID“. Plaa­ dile on koondatud 12 akustili­ sel kitarril mängitud pala.

Suurem osa albumist koosneb autori omaloomingust. Muu­­ hulgas on plaadil ka detsembris ilmunud singel ,,Õhtu ilu“ (koos Marianne Leiburiga), instrumentaalversioon Vabarna kirjutatud teosest ,,Laul sõbrale“ (Curly Strings) ning arranžee­ ring eesti klassikast – Singer Vingeri ,,Ära jahtu“. (ERR/EE)

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1053 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 24

26

33

27

34

46

10

11

31

32

49

50

36

38 41

39

42

43

47

40 44

48

51

52

56

57

58

59

60

61

PAREMALE:

1. Jaapani riisiviin.

5. Õlikompanii.

9. Ühesugused kaashäälikud.

12. Mitte inimene.

13. Käik, ajam, ülekanne (ingl.k.).

14. End. Eesti naistennisist (snd. 1982).

15. _____vederci, head aega, nägemiseni (it.k.).

16. _____antne, peen, maitsekas.

17. Hüüdsõna.

18. Mäestikuala Aasias.

20. Imestust, üllatust, ehmumist väljendav hüüatus.

22. Õigusteta isik.

23. _____koda, kaalukoda.

24. Eesti Rahvus­ ringhääling.

26. Juurdekasv.

29. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

33. Maa keset vett.

35. Noot.

36. Tamm, vesiehitis.

37. Abielunaise peakate.

38. Tükeldama, sälgutama (ingl.k.).

40. Merekala.

41. Puhkeaeg.

43. _____ Vegas.

53

30

54

55

45. Käe osa.

48. Hingamiselundid.

51. H_____, kala.

52. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

55. Tasane, ilma konarusteta.

56. Korrata (ld.k.).

57. Üldnimetus piima ja liha andva kodulooma kohta.

58. _____n, Jordaania pealinn.

59. Lapsevanem.

60. Türgi ohvitseri tiitel.

61. Kuiv puukäsn.

tegelane O. Lutsu ,,Kevades“.

19. Ühesugused vokaalid.

21. Pesemisvahend.

23. Vend, vennas.

24. Eesti maatähis.

25. Masti rõhtpuu.

27. Isa (hellit.).

28. Aadliseisuse tunnus saksa perekonna­ nimedes.

30. (Rivis) taktsammu käima.

31. _____ Maria, tuntud liköör.

32. Ese. 34. Kastreeritud täkk.

ALLA: 39. _____om, luuvili.

1. Laks, kõrvakiil 42. Jõgi, mille (ingl.k.). suudme­alal asub 2. ______ki, UusPeterburi linn.

Meremaa kõrgeim 44. Kingakonts. mägi.

45. Juudi usuteadlane 3. Tumeda ja koguduse juht. sulestikuga kala46. Autorendifirma. toiduline veelind.

47. Udara osa.

4. Kõrgema 48. Uueks külviks võimukandja sööti jäetud põld. islamimaades.

49. Fantaasiaga 5. Linn Ungaris. seotud, mõtte­ 6. Sellel. kujutlusega 7. Vorm sõnast seotud. ,,saag“.

50. Tehing (ingl.k.).

8. Ohjeldamatu 53. Tuntud prassing; pidustus. restoranide­kett 9. Kalapüügiriist.

P.-Ameerikas.

10. Põlv (ingl.k.).

54. Riigi Infosüsteemi 11. Punapäine Amet.

Notre Dame’i katedraal avatakse 2024 Pariisi Notre Dame’i kated­ raal on plaanis taasavada 2024. a, kui toimuvad Pariisi

Naljanurk ,,Noormees, see pole siin restoranvagun,“ pahandab bussijuht bussi astunud noormehega, kellel ühes käes võileib, teises pudel karastusjoogiga. ,,Ma tean,“ vastab noormees, ,,sellepärast ma oma toidu kaasa võtsingi.“

T

Paremale: 1. Amme, 5. Uber, 9. Pas,

21

29

35

37

45

28

S

Ristsõna nr. 1052 LAHENDUS

23

25

I

olümpiamängud. Katedraal avatakse ilma katuseta, kuna ehitustööd venivad.

2019. aasta 15. aprillil toimus katedraalis suur tulekahju.

Katedraali taastamise eest vastutab pensionärist kindral JeanLouis Georgelin.

Kaks aastat pärast tulekahju pole kiriku taastamine pole veel alanud. Kindlustatud on kiriku ümbrust ja kaitstud seda varisemisohu eest. Kulutatud on juba 165 miljonit eurot.

Kiriku taastamiseks on plaa­ nitud 833 miljonit eurot.

Georgelini sõnul on kated­ raali taastamist aeglustanud karmid ohutuseeskirjad ja koroo­ naviiruse epideemia. (ERR/EE)

12. Raas, 13. Rase, 14. Ase, 15. Erak.

16. Atla, 17. RKM, 18. EDR, 19.

Taa(ni), 20. A. Rieu, 22. Nud(i), 23.

Snap, 25. Aied, 26. Sula, 28. Tavast, 30. Aaa, 32. Nad, 33. Paargu, 36.

Ramm, 39. Sarm, 40. Enne, 42. EAK, 44. Elmar (Tampõld), 46. Ees, 47.

Eda, 48. DLE, 49. Aste, 51. Atra, 52.

EAE, 53. Kuum, 54. Neur(o), 55. LSD, 56. Sise, 57. Arst.

Alla: 1. Areen, 2. Mardus, 3. Maar­ du, 4. ESK, 5. Uraan, 6. Bataat, 7.

ESL, 8. Reaa(l), 9. Pariis, 10. Askeet, 11. Semud, 19. Tsaar, 21. Raada, 24.

Pan, 27. Laama, 29. Vares, 31. Age, 33. Pallas, 34. Armeed, 35. Unetus, 37. Meeter, 38. Madrus, 39. Sedel, 41. Neeme (Järvi), 43. Kaart, 45.

Raks, 50. Sui, 51. Ana.

Nädala retsept

Meile hästi tuntud PAUL LILLAKAS esitles 10. mai CTV hommikuprogrammis alljärgnevat retsepti, mida ta lahkelt ka Eesti Elu lugejatega siin jagab.

Snow Crab Cakes with Crisp Salad and Lemon Caper Dressing Hands on time: 20 minutes Total Time: 50 minutes (with chilling time) Makes: 2 servings Ingredients: 1/4 cup mayonnaise 1 clove garlic, minced 1 1/2 cups picked, lightly packed, snow crabmeat (about 4 sides worth) 8 saltine crackers (with salted tops), finely crushed 2 green onions, thinly sliced 1 egg, beaten pinch of salt 1/3 cup panko breadcrumbs canola oil (for frying) Lemon Caper Dressing: 1/2 cup mayonnaise 1/4 cup milk 1 tsp lemon zest 1 tbsp Lemon juice 1 tbsp finely chopped capers pinch of salt and pepper Little Gem or Baby Romaine lettuce, sliced Raddichio, thinly sliced Avocado Lemon wedges (optional) In bowl, combine mayonnaise and garlic. Add crabmeat, saltine crumbs and green onions; stir just to combine. ­ Separate into 4 equal portions and form into cakes.

In bowl, whisk together egg and salt. Add panko to another bowl. Dip patties first into egg mixture, then into breadcrumbs.

Refrigerate for minimum 30 minutes.

Lemon Caper Dressing: In bowl, whisk together mayonnaise, milk, lemon zest, lemon juice, capers, salt and pepper.

7

KARLA KALENDRISABA

Leksikonn Oot-oot, ma teen teile kohe alguses mõned asjad selgeks, enne kui te ise mõtlema akate. Ise mõtlemine on kardetav ja nigu kuulda, keelatasse varsti ära kah. Aga nii kaua, kui seadus seda veel lubab, poovin mina manitsemisega, ehk on sellestki abi.

Vata mina esiotsa mõtlesin kah nigu teiegi, et see leksikonn on kärnkonna poolvend. Kassa tead, pole mitte sinnapoolegi.

Leksikonn on seletamise sõnaraamat. Kui sa mõnest sõnast aru ei saa, siis ära eida meelt, leksikonn avitab ja annab õige teeotsa kätte.

Vat minul on alati ühe pika sõnaga tegemist old. Mõni ütleb inspiratsijoon, teine konspiratsijoon. No võta sa kinni, kump neist õige on. Lõin leksikonna lahti ja tead mis välja tuli – mõlemad on õiged, aga tähendavad ise asja. Inspi pidada andma loomingulist vunki. No ütleme, et tahad sei­ tungile juttu kirjutada, aga pea on tühi nigu kevadine kurgitünn, siis looda, et inspi aitab. Konspi jälle tähendab tegevussaladuse oidmist.

No näituseks, kui tahad viinapudelit nii ära peita, et Kata ülesse ei leia. Minu meelest on need asjad ilmaaegu keeruliseks aetud. Rahu ajal pole inimestel muud teha, kui sõnu ülearu pikaks venitada. Sõja aegu olid meil ainult ratsijoonid ehk päevane toiduports. Kui soldat selle kätte sai, ei ta siis küsind, kas sinna ette käib inn vai konn. Parkis rihmavahe täis ja lasi kuulipritsi magasini vaenlase pihta tühjaks.

Nüid selle irmsa aiguse ajal, mille vasta peale irmutamise rohtu ei paista olevat, on jälle üks pikk sõna keelepruuki tekkind. Kes aga kartsas püsimisest ära tüdineb ja liiga valju äälega kõrtsi vai kohviku lahti tegemist nõuab, on vandenõuteoreetik. Vat selle seletamise juures ma akkan leksikonnale kah vasta. Kuda kaks nii vastakäivat tähendust saavad samasse sõnasse mahtuda? Kas annad kellelegi vande vai annad talle nõu, seal on ju suur vahe. Kui vannud, siis võid veel kudagi teoreetik olla, aga kui juba nõuad, siis läheb asi peris praktiliseks.

Eks nende aigustega ole äda muidugist, kõik kohad on ju pisikuid täis, mis neid ristirahva kiusuks tekitavad ja levitavad.

Viskasin nalja pärast pilgu sinna leksikonda, et kaen perra, kas pisikul miskit muud ülesannet polegi. Tuli välja, et pisikuid on mitut sorti. On olemas isegi tarkusepisikud. Kujutad sa ette – tarkusepisik on, aga lollusepisikut ei ole. Ega vist ole jah, lollusel on ainult suurik.

KARGU KARLA

S P ORT

Tantsuspordi Föderatsioon algatas Eesti alaliidu väljaarvamise

Henry Sildaru nomineeriti Euroopa parima noorsportlase auhinnale

Eesti võistlustantsijad said hiljuti halva uudise – Rahvus­ vaheline Tantsuspordi Fö­­de­ rat­sioon (WDSF) alustas ühe­ häälselt protsessi, et arvata Eesti Tantsuspordi Liit alalii­ tude ühendusest välja.

Sisuliselt tähendaks tantsu­ spordiliidu väljaarvamine, et Eesti tantsijatel oleks edaspidi märksa raskem osaleda rahvusvahelistel võistlustel, sest Eesti meistrivõistlustel välja teenitud tulemused ei kvalifitseeriks enam sportlasi tiitlivõistlustele.

(ERR/EE)

Eesti Olümpiakomitee esitas freestyle-suusataja Henry Sil­ daru (14 a) Euroopa Olüm­ piakomiteede mainekale Piotr Nurowski nimelisele auhinna­ konkursile.

Sildaru valiti viie nominendi hulka, olles sellega freestyle-suusataja Kelly Sildaru ja jalgrattur Madis Mihkelsi järel läbi aegade kolmas Nurowski auhinna nominentide hulka pääsenud Eesti noorsportlane.

Henry Sildaru võitis märtsis Venemaal Krasnojarskis freestyle-suusatamise juunioride MMvõistlustel rennisõidus kuld­ medali ja pargisõidus pronksmedali. Henryt treenib isa Tõnis Sildaru.

Võitja kuulutatakse välja 10. juunil Ateenas toimuval galaõhtul. Laureaat saab karika ja 15000-eurose stipendiumi.

Esimese Eesti noorsportlasena võitis 2017. a Piotr Nurowski auhinna freestyle-suusataja Kelly Sildaru.

In small nonstick skillet heat 1/2 inch (1 cm) of canola oil to 350F. Fry cakes, flipping occasionally until golden brown.

Transfer to paper-towel lined plate to drain.

Arrange lettuce, radicchio and avocado on two plates.

Drizzle with dressing. Top with crab cakes. Drizzle with additional dressing. Serve with ­lemon (if using).

WDSF-i uurimisel selgus, et Eesti alaliit ei tegutse kooskõlas WDSF-i põhikirja eesmärkidega ning alaliit ei käsitle kõiki Eesti tantsuklubisid üheselt, vaid töötab juhatuse kasuks. WDSF otsustas, et Eesti Tantsuspordi Liidu käitumine ohustab föde­ ratsiooni rahvusvahelist mainet ning otsustas ühehäälselt algatada Eesti alaliidu väljaarvamine.

8

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Nr. 19

Jaan Soosaar 80

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Expulsions of Russians, Estonians and related things from the past (II) The Foreign intelligence sec­ tion of the Estonian KGB was handed the usual assignment by its headquarters in Mos­ cow – to access and retrieve political and economic infor­ mation from abroad, by con­ centrating most of this effort in countries with a significant Estonian diaspora community.

However more vital than this were orders from the KGB HQ’s department 19 – target­ ing the diaspora community took precedence over other operations.

One operational sector not handed to the foreign intelligence of the KGB in Tallinn, Riga, Vilnius etc., was the placement of illegal operatives in foreign countries, KGBaffiliated individuals who would have no diplomatic immunity and therefore vulnerable to ­arrest and prosecution abroad.

Some Estonians who fulfilled tasks originating from KGB headquarters and weren’t accredited diplomats: Raivo Ojasaar (aka Markus Larsson), Tass’ correspondent in Helsinki, 1981–1986; Enn Anupõld, Soviet Central TV and Moscow Radio representative in Hel­sin­ ki, 1972–1974 and 1986–1990; Vladimir Illjasevits, aka Vladi­ mir Ivlev, (as mentioned before, a career KGB officer), the Soviet Union’s APN correspondent in the Scandinavian countries.

Even individuals well known to the public: Vello Pohla, (aka Madis Kadaga), editor of Sirp ja Vasar, leader of the post 1991 Green Movement; Tiit Made, journalist, writer, post 1991 member of parliament; Toomas Alatalu. Historian, pre-1991 on the faculty of universities in Cuba and Nicaragua; Enn Anupõld, programming director of Estonian radio and TV. These were just a few individuals, mainly in the cultural and journalism sectors willing to fulfill assignments viewed by Esto­ nian compatriots as the most collaborative with a foreign, ­occupying power.

As noted above, the KGB often deployed for its operations individuals not accredited as diplomats and without diplomatic immunity. Foreign assign-

ments in general were coveted prizes in Soviet society. Thus any qualms that many Soviet citizens had about betraying their own political integrity and fellow compatriots were immensely overpowered by the captivating benefits of residing in the West – an abundance of goods unavailable or scarce in the USSR, access to Western media, etc.

(In Canada it was known that some of the Estonian ‘diplomats’ at the Soviet embassy in Ottawa, who made it a regular practice to personally deliver Soviet visitor visas to indivi­ duals in Toronto, minimized expenditures by staying at the ­ cheapest hotels and avoiding restaurants so as to maximize the money left over from their allotted per diem travel expenses.

One of the rewards for traveling to Toronto was its downtown Sam the Record Man’s specta­ cular inventory of LPs. Since much of the ‘decadent’ new rock music from the West was forbidden by the Soviets, the most envied gift would be a Rolling Stones or Beatles LP, stuffed into the Estonia-bound diplomatic pouch, which remained untouched by Soviet customs and reached a thrilled family teenager. This would certainly boost the ‘diplomat’s’ esteem, at least among family and relatives. True story.)

This writer had occasion to ask Tiit Made about his role in Stockholm’s Soviet Moscow embassy. Made was very open and unabashed about his duties while there. He was to monitor the activities and backgrounds of active anti-­Soviet Estonians, Latvians and Lithuanians and provide regular updates in this regard – pursuits not usually considered to be ­ incompatible with an accredited diplomat’s acceptable behaviour, since most of the information was available to the public.

Those involved had a variety of justifications for helping a government establishment that most Estonians not only feared but also despised. Made: “Any­ body who has ever been in any position (in Soviet society, ed.) was forced to co-operate with the intelligence agencies. They

Estonian Hon. Consul Jaan Olaf Soosaar hit the 80 year milestone on May 19, engines at full throttle, as they have been always. The Estonian Central Council in Canada has always seen him as the voice of the community on the East Coast, well known and respected by all.

During the late 1980’s, when the Soviet Union was slowly loosening its grip on Estonia, but not willing to let Estonia exercise its right to self-determination, as a journalist with excellent access to sources, Jaan was able to keep Hon. Consul General Ilmar Heinsoo and the Central Council well ­ informed of fast-breaking news from the Baltic states and the USSR. This was in the pre-­Internet era, when information did not disseminate instantaneously.

It was crucial that the lobby effort in Ottawa be supplied with reliable material to keep our message credible and fresh. Jaan himself, as a journalist had also developed many valuable political contacts to whom he could present the same narrative of freedom and independence for Estonia. Nova Scotia’s most prominent political dynasties, father Elmer and son Peter MacKay, both federal cabinet ministers, became trustworthy friends of John as sincere promoters of the same cause.

Jaan was born in 1941 in Schwerin, Germany, the second son of Estonian war refugees. From there the family eventually arrived in Canada and settled in the Halifax area. Jaan has had a rich professional career, fulfilling many different roles, mainly in Canadian media. Mostly as a journalist for 40 years, Jaan, worked both in print for the Canadian Press and television with the Atlantic Television System (now CTV) as a regional assignment editor and CBC News World as a producer. Here Jaan had full access to wire and TV feeds from Europe, which was key in our informing political decision­-makers in Ottawa during the fast-paced years of the late 1980s and early 1990s.

During his long career Jaan has produced many documen­tary films. For rhe last years ­before retirement, Jaan was an advisor to the Minister in the office of Aboriginal Affairs of the Nova Scotia government, a producer of videos on Mi’kmaq history and current life on reserves. He’s still busy, beside his duties as an Hon. Consul, with freelance writing and ­volunteering with a trail group.

Although living a few thousand kilometers apart, we have become good friends over many decades. With plenty of face-to-face discussions in Ottawa, Hali­fax, Toronto, Tallinn, Vilnius, Riga and elsewhere, we know we’re on the same wavelength as Estonians, standing for the same cause.

Jaan is sure to keep that engine revved up and well-tuned.

LAAS LEIVAT

Activists in Saaremaa hope to use Ö statues as cultural windows ERR, May 2021 A group of activists in Saaremaa hope to use sym­ bols of the islanders’ dialect peculiarities – replacing the letter Õ with Ö – more widely than just the one statue unveiled in December last year.

Saare County tourism de­ velo­ pers say they have always envied regions in southern Estonia where people can take pictures through the 30 “yellow windows”, focusing on local values and storytelling, placed throughout the region. Each picture taken and shared on ­social media is marketing after all, ETV’s daily affairs show

always have a need for information.”

Anupõld: “The Soviet Union is not the only country whose journalists are used by intelligence agencies. Journalists have fewer travel restrictions, can ask questions etc. The identity of the recipients of this compiled information remains a secret.”

Alatalu: If one considers countries such as the USA and Sweden as being important for the Soviet Union, then a large segment of (embassy diplomats,

“Aktuaalne kaamera” reported on Sunday.

After a proposal for Saare­ maa to mark the geographical midpoint of Europe on the island with a statue of the Ö letter was not taken up by municipality ­architects, another idea popped up – why not use the statues in the same manner southern Estonia uses “yellow windows”.

“I personally like the Ö, b­ ecause I was once told to use the same yellow boxes everywhere. I did not deem that correct, because it is not typical to Saaremaa. But here, on Panga pank, this Ö would fit well, because the people of Hiiumaa would then see that we have the

ed.) were KGB-connected. In other places such as Asia or South America, the KGB/nonKGB split was only 50-50.”

Estonian KGB operatives under diplomatic cover were ­ expelled from Ottawa and from other postings like the U.N, some 40 plus years. None of the numerous non-diplomatic ‘illegals’ also tasked by the KGB, were exposed or declared persona non grata – at least not openly. Why? I’ll visit this in the future.

LAAS LEIVAT

Ö,” said Saaremaa tourism ­developer Alver Sagur.

Legendary singer Ivo Linna, once chosen the Saaremaa person of the century, said it could work. “I think it would work well, because as we know, us Ö speakers are laughed at on the mainland sometimes and how our dialect sounds and... It would be nice if there were a few more,” Linna said.

Geographer and original c­reator of the Ö statue Taavi Pae is not against the idea. “It definitely works well within Estonia. But if we take an educated German tourist for ­ example, they will certainly ­ have a question about what this is even about. And the Ö is ­exotic to them. And if there is a nice story for them somewhere, that most people of Saaremaa stand out because they do not say this Ö, it is possible to show it to the rest of the world too,” Pae said.

Saare County government, the final decider on most things Saaremaa, is also supportive of the idea. “This is now a place where we will begin discussions and we can go on from there.

These Ö letters will certainly not be here tomorrow, but we are speaking more in the sense of starting this process. I personally like it as an idea,” said Saare County mayor Mikk Tuisk.

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

9

Is multi-generational living the future?

Vincent Teetsov

Photo: viro-instituutti.fi

Viro-keskus — the cultural home of Estonians in Helsinki Vincent Teetsov Though only approximately 90 kilometres away from Tallinn, the ongoing need for a cultural outpost for Esto­ nians in Finland led to the establishment of a new Eesti Maja (Estonian House, or Viro-keskus in Finnish) in Helsinki in 2010.

When it was opened on September 17th of that year, the Mayor of Tallinn, Helsinki’s Deputy Mayor, and both Estonia and Finland’s Ministers of Culture gave speeches. The Tallinn Boys’ Choir serenaded the audience, while DJ Otso Kantokorpi, Singer Vinger, and Finnish rock star Kauko Röyhkä got the party going in the evening. Spirits were high, with a place for the neighbourly relations between Estonia and Finland to continue growing.

The building would appear to be an unlikely place for an Estonian cultural centre. From the road, you can see two tall brick chimneys and two other chimneys further in the background. This is because the Eesti Maja is side-by-side with Kattilahalli, a power plant boiler hall from 1909. The area of Helsinki where the Estonian House is situated, Suvilahti, is an industrial area with historic connections to energy generation. Upgrades to the area have been ongoing, and since the 80s, it’s become a more hip part of town that’s home to theatre, film, and music events like Flow Festival, which has drawn major touring musicians. The formerly industrial spaces are useful for holding events.

Kattilahalli has a maximum capacity of 990 people and a ­ hall with 1,150 square metres of space.

The Eesti Maja itself, located at Sörnäisten rantatie 22, has 624 square metres of space, and is bursting with action. Before 2010, Estonians gathered at Mariankatu 8, in the city centre of Helsinki. The newer location is further away, but still adheres to its aim of establishing new or maintaining existing connections to Estonia for people of all ages.

A big driver for these activities is Tuglas-seura (Tuglas Society), an Estonian-Finnish cross-cultural organization, named after Estonian writer Friedebert Tuglas. Tuglas-seura was founded in 1982 and has branches across Finland. At the Helsinki Eesti Maja, promotion

of the Estonian language and culture is bolstered by the Baltic Library they operate, with 33,000 Estonian items, including a large collection of ­ fiction and history books. The library also has newspapers, magazines, over 2,000 Estonian films in the video library, around 1,000 music recordings, and thousands of photographs.

It’s a resource for research, with a reading room and loaning available for many books, videos, and audio from after ­ 1900.

The Eesti Maja has academic connections. The Baltic Library collection is linked to the University of Helsinki Library system. An office of the University of Tartu was opened on the premises to “further intensify our teaching and ­ research contacts with Finnish ­ partners...” as Alar Karis, former Rector of the university stated. This adds to the already high number of international students from Finland at the University of Tartu.

Business is promoted here.

Ettevõtluse Arendamise Siht­a­sutuse (Enterprise Estonia) has an office in the building, dealing with trade and the growth of investment and business opportunities. Consulting services are offered and contacts for business partnerships are put ­together.

Starting in October 2020, the building has held a showroom for Oot-Oot, an Estonian furniture business that creates sofas and other seating. Marko Ala and Joonas Torim, the founders of Oot-Oot, design durable, minimalist Nordic furniture and sell it from their website.

Language courses in Esto­ nian, led by teachers Maiu Juurik and Helja Kirber, and Finnish, taught by Ramona Lepik, take place at the Eesti Maja. There are many options for Estonian language courses: level 1, 2, 3, two advanced courses, a writing course, Estonian through literature, and online courses with conversational practice. Usually, Esto­ nian language themed days with lunch take place on Saturday, from 12:00 to 3:30 PM. There are exams, too, to measure and certify proficiency in Estonian.

On the online front, the Helsinki Eesti Maja has its own YouTube channel with cooking shows, discussions, and more.

And this is just part of what’s available to Estonians in

The 2021 Canadian Census has once again brought to mind how we define our households and the structure of our families. One demo­ graphic phenomenon we’ll be able to examine more closely through the new data is the growth of multigenerational living.

According to Statistics Canada, at the turn of the 20th century, “census families (a couple, with or without children, or a lone parent with one or more children) were much more open to admitting people other than immediate family members into their homes, either for ­additional income or to give or receive care or financial support.”

Historically, around the world, many homes were occupied by family members of multiple generations; grand­ parents, parents, and their ­children all under one roof. Pew Research Center data shows that in the United States, in 1900, 57% of people over the age of 65 lived in a multi­ generational household.

A Tallinn University study from 2009 described how “[Multigenerational] families were widespread in Estonia in the past, especially in the countryside.” So what is the situation now? The study asserts that multigenerational households have been largely replaced by nuclear families. In April 2019, the United Nations Department of Economic and Social Affairs noted that, across 137 countries, Estonia has the highest percentage (37%) of people over 65

Finland. Finland has the largest number of Estonians outside of Estonia in the world; a sizable community of around 70,000 people, many of whom are in Helsinki. Just like in Canada, all possible strategies, new and old, have been used to try to maintain a connection to Esto­ nia.

There are cultural groups like those for singing in Estonian. There are specialty supermarkets with Estonian food brands: for instance, Eestin Extrat in the Lassila neighbourhood of west Helsinki or the Eestin Herkut store in the Vuosaari neighbourhood, at the water’s edge in east Helsinki.

In November, there is the Martin markkinat (Saint Martin’s Day Fair). Thousands of visitors come by, to see what’s offered by Estonian food and craft vendors. Each year, the fair highlights a different ­region of Estonia.

2020 marked the 10 year ­anniversary of the new location of Helsinki’s Eesti Maja. As each year goes by, visitors from Monday to Friday show how Estonians are still emigrating to Finland. The reasons vary. But even in a country with many cultural similarities, there’s a universal desire to connect back to a distinct home identity.

living alone, rather than with extended family. Afghanistan had the lowest percentage, at less than one percent. In Canada, it was approximately 30%.

Meanwhile, Statistics Canada indicates that multigenerational households are increasing more than any other type in Canada.

As of 2016, the province of Ontario had the third highest percentage of multigenerational households in the country, at 3.9 percent, Toronto being one place where this is more common. Statistics Canada attributes this to the city having a high proportion of immigrant families and also high cost housing.

When the 2016 Canadian census showed that the number of seniors surpassed children by 0.1 million, and Estonia has an over-65 population that is projected to double to 34% by 2050, the question is posed whether extended families living together might be required more often in the future, when the availability of retirement residences and nursing homes doesn’t match the demand.

A debate on the pros and cons of multigenerational living is contentious. If grandparents are able to look after grand­ children, it could save money for parents by eliminating the need for daycare.

Financial resources can be pooled together in the payment of expenses like mortgage payments and property tax.

Seniors living with their grandchildren could benefit health-wise through strong family bonds and a sense of ­ purpose. Moreover, the running

of a household can be shared by more family members.

Yet, it can also be difficult because it requires extra space in a family’s home. Construc­tion and renovations (for instance, adding a ground floor bedroom and shower) are costly.

A multigenerational living situation can reduce privacy. It can increase stress if there are interpersonal tensions. Living with extended family may be completely unmanageable if specialized, around-the-clock care is needed. Solutions are as various as the circumstances families find themselves facing.

As early as 2014, the Netherlands came into the ­spotlight for a retirement home where university students could live rent-free if they were conscientious residents and ­ spent 30 hours per month with elderly residents. In these hours, they provided small aspects of life that nurses and caretakers simply don’t have time to give to every resident: sitting down and having a conversation, playing a game, going for a stroll, etc. Students benefited from potentially roomier accommodation, and the social connections with older residents. This is in a country which, in 2019, had the third lowest number of people over 65 living with extended family members (35.4 percent).

Regardless of how households are structured, the greatest benefits of all could be derived from encouraging more interaction between generations, in general; with meaning being exchanged between people in ­ opposite points of life.

We are inviting active Estonian youth aged 14–30 to participate in the Virtual Days 2021 event!

The Virtual Days will take place via Zoom in approxi­ mately 2.5-hour sessions on two consecutive Saturdays, June 5 and 12, starting at 17.00 Estonian time. The main topics this year are moving and returning to ­ Estonia and Estonian lan­ guage learning in the world.

The greetings and short panels of the event are in ­ Estonian with English translations, with discussions held in both Estonian and English.

Registration: http://bit.ly/virtu-

aalpaevad21 https://forms.gle/ D9VoBamZzbzjdGri8 During the virtual days, you can meet young Estonians around the world, discuss being Estonian across borders and contribute to discussions that are important in the future!

Follow event updates on our Facebook page http://www.facebook.com/globaalsednoored/ See you at the Virtual Days! ÜLEMAAILMNE EESTI NOORTEVÕRGUSTIK/ ESTONIAN WORLDWIDE YOUTH NETWORK

10

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Nr. 19

Third Boston Baltic Film Festival (BBFF) The mini Boston Baltic Film Festival (BBFF) in April was a huge success, having over 400 participants, bringing together people around the world to watch films made in Estonia, Latvia and Lithua­ nia. We want to thank the many viewers and our spon­ sors, ERKU, the NY Con­ sulate General of Estonia, and the Boston Estonian Society.

This was the first time we had sponsored virtual film viewing. The audience could choose how to watch, when to watch and from where to watch.

The actual “viewing” of the Estonian film consisted of four parts: 1) a message from Aija Dreimane, the Latvian head of BBFF, who welcomed everyone and thanked the sponsors for their financial help; 2) an introduction of the background of the film and Seto people by Nele Kaps, the Cultural Direc­ tor of the Boston Estonian Society; 3) the viewing of film Johannes Pääsuke – Tõeline Elu (Self-Made Cameraman) with English subtitles; 4) Lauris Lambergs’ interview with Hardi Volmer the film director (recorded in March when Lauris was in Latvia).

Of the three films streamed, the Estonian film, Johannes Pääsuke – Tõeline Elu, had by far the most viewers. People from four countries, USA, Canada, Latvia and Estonia, purchased tickets. Within the USA, the viewers were from 20 states, mostly from Massachu­ setts, followed by New York, New Jersey, Connecticut and

California. We estimate that 57% of the audience were Estonians, 28% Latvians, and 15% were Lithuanians or Americans.

The committee for the BBFF consisted primarily of nine members, three representing each of the Baltic countries.

The entire festival was planned, organized and managed entirely online through countless Zoom meetings and phone calls. We never met in person. Several of us, however, had worked together on the Baltic Centennial film festival in 2018 and then again for the 2019 BBFF. The Estonian members were Nele Kaps, Anne-Reet Annunziata and Marilem Ferentinos.

The Estonian film which was watched during Easter weekend brought many rave reviews from both Estonian and non-­ Estonian viewers: • “So different from American/ Hollywood fare. No happily ever after ending. Evoked another time and age – and the characters and people were amazing. How does one find them? Loved the way both the “wealthy” cameramen and the servant girl and village disabled person were both “outsiders” in this very tight community. The sense of belonging and pride in traditions, and the price of conformity. The wedding scene was almost out of Breugel (“La Kermesse”). Also like the tone of the color, almost like a faded color photo, or one that was hand painted, as they used to do before color film.”

– Margot

Boston Baltic Film Festival Committee.

• “The Baltic Film Festival has gotten off to a terrific start and we really enjoyed the film and the interview with the director.

While it would be great to be there in person, the virtual film festival is still a pleasure.”

– Diane

• “For me it has been a thrill to watch the Baltic Film festival movies for multiple reasons, not just for the fun of it but to learn something new. For the first Estonian Movie: “it was about learning more about the similarities and differences between our historic cultures and our countries beautiful landscapes.

Just beautiful!”

– Inga

It’s not often that something about the Estonian-Canadian community will appear within the pages or on the website of a massively-distributed publi­ cation with almost 100 million monthly visitors. In Novem­ ber 2017, Kristen Dobbin’s photos and essay on Jõekääru Estonian Children’s Camp were posted on the website of The Washington Post.

For those readers, it illuminated a community story that most of the paper’s readers were probably unaware of until then. It drew attention to the multigenerational significance of the camp and the Estonian customs preserved there since it was opened in 1953. It discussed the centrality of the Estonian language in preserving those customs, and how that has affected attendance at times.

Concepts that may be taken for granted if one regularly reads Eesti Elu; but concepts that are astounding elsewhere. When a photographer’s work can show something to a viewer for the first time, it becomes precious.

Looking further into Dob­

bin’s photo series, whether ­taken in Canada, Peru, Estonia, or beyond, one can learn about cultural history and human challenges in communities we are detached from. For instance, one prominent essay of hers showed a glimpse of how important ecotourism is in the mountainous Osa Peninsula of Costa Rica. I became aware of circumstances outside my own day-to-day by seeing these ­photos. Just like the article and photos about Jõekääru showed new circumstances to those outside of the Canadian-Estonian experience.

In addition to photography, Dobbin’s background is in anthropology and communica­ tions. To travel publications, this brings an undercurrent of getting to know what lies beyond what we may see as tourists with many of her ­ ­photos and articles. In these instances, photography is less of a one-way viewing experience, and can establish equal dis­ cussions on both sides of a ­photograph.

Dobbin’s Master’s Thesis from 2013 is about the Sami people, in which she indicates

Hardi Volmer being interviewed by Lauris Lambergs.

(screenshot)

• “How intriguing it was to see film clips from 1912 meshed into a modern-day comedy! I am not sure which I preferred more, the actual film “SelfMade Cameraman” or the in­ ter­ view with the cinemato­ grapher that followed. Perhaps, both were equally enjoyable!”

– Marite

On the Wall: The Photography of Kristen Dobbin Vincent Teetsov

(screenshot)

that access to historical images of difficult times can give strength to those who have faced those difficult times. This leads me to believe that part of a photographer’s duty is to ­capture the bleakest, most painful moments. Is photographing cheerful times also part of that duty? I mention this, because conversely, one can see joyful moments in the photos Dobbin captured in Costa Rica for Roads and Kingdoms. If so, photos should capture some kind of feeling.

Photos can take on a preservational quality. Especially when, for the majority of us, photos are taken and stored away pretty quickly, apart from a few being shared on social media. After that, it’s put away.

Estonians are pros at gathering up slices of time like this because culturally we worry about losing the things we cherish.

Hard drives and cloud storage are full of photos. Homes have stacks of albums, maybe enough to fill a whole room!

Personally then, I’d want to think more carefully before each photo I take now, and ­seeing these photos by Kristen

Johannes Pääsuke – Tõeline Elu.

Dobbin only reinforces that. All the more reason to be decisive with a photo. If it’s going to be around, even for a moment, it should say something, and ­maybe even prompt action.

When a photographer captures their subjects candidly,

they can relay their sentiments across languages. Across media.

Across pre-existing knowledge or biases. Quality photography can expand the awareness of people, events, and emotions in one fell swoop. And awareness is the beginning of action.

Photo: Kristen Dobbin

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Parim soov…

(Algus lk. 1)

l­õpetajatele.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kinkis igale algkooli, keskkooli ja gümnaasiumi lõpe­ tajale raamatu.

Alvine Lestali Mälestus­ fond andis preemia kõige edasijõudnumatele õpilastele: Laura Nipernado ja Lukas Timusk.

Eesti Sihtkapital Kanadas hooldab fonde, millel on omad täpsed eeskirjad, kuidas pree­ miaid jagada koolide lõpetajatele. Õppenõukogu otsustab eeskirjade järgi sobivaid kandi­ daate.

Tarvo Hessi Mälestusfond vääristas keskkooli või gümnaasiumi lõpetajat, kes on klassi­ kaaslaste poolt valitud sõbralikuim ja toetust andvaim: 2020 – Laura Nipernado ja 2021 – Kaili Meiusi.

Helju Luide Fondi preemia läheb kõige püüdlikumale eesti keele rääkijale: 2020 – Liia Holmberg, Silje Mia Leppik, Thomas Osso; 2021-Eila Uukkivi, Sten Puust, Laas Kolga.

Aina ja Ervin Kivi Fond autasustas laiahaardeliste teadmistega väärikaid õpilasi: 2020 – Alexander Gonneau, Liisa Osso; 2021-Silje Mia Leppik, Imbi Uukkivi.

Preemiafondi annetajate rahad on jagatud vastavalt keskkooli ja gümnaasiumi lõpetajate tulemustele. Lisaks rahalistele preemiatele on igale lõpetajale kingitud raamat ja igale alg­ kooli lõpetajale Eestimaa seina­ kaart. Annetajad olid: 2020. a.

AKEN Korp! Amicitia

Ehatare…

(Algus lk. 3)

Janne Laanemaa oma mees­ konnaga (õieti naiskonnaga) võimaldavad elanikele palju lõbusat! Aprillikuu jooksul oli meil olnud SKYPEi kaudu võimalus kuulata (in ‘real time’ nagu öeldakse) esinejaid Eestist – see kestab edasi suveni. Ehk olete Ehatare Facebook’i lehe­ küljel neid esinemisi juhtunud nägema? Või kuulanud? Laul­ sime kaasa Eesti kuulsustega!

Küll oli lõbus! Ka tehakse mälumänge, vaadatakse eesti­ keelseid teatrietendusi, lauldakse ja on palju muidki tegevusi!

Võib-olla oleks just kevad see õige aeg, et hakata mõtlema oma elamiskoha muutmise peale. Kui see on teil mõttes ­olnud – mõelge Ehatarele. Meil on mitmeid tube saadaval, suuremad ja väiksemad, reno­ veeritud ja renoveerimata, esime­ sel, teisel ja kolmandal korrusel! Võite meiega kontakti astuda informatsiooni suhtes – meie Veronika on väga vastutulelik ja annab hea meelega ­informatsiooni teile. Olete teretulnud! Kui teil on tuttavaid ees, võite nende käest küsida, kuidas siin elatakse. Meie hoolitseme teie COVID’i süsti eest, kont­

Korp! Filiae Patriae Korp! Indla Korp! Rotalia Korp! Sakala Korp! Vironia Toronto Eesti Selts 2021. a.

AKEN Eesti Naisüliõpilaste Selts Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Kanadas Korp! Amicitia Korp! Filiae Patriae Korp! Indla Korp! Rotalia Korp! Sakala Korp! Vironia Korp! Ugala Tartu College Toronto Eesti Selts VEMU Koolikomitee esimees Linda Soolepp tänas südamest kõiki organisatsioone preemiate ja kindla toetuse eest! Kui anne­ tate, annetage Eesti Sihtkapitali Kanadas kaudu, toetades nii kooli ja eesti ühiskonna tulevikku! Õnnitlejate soovid lõpetajaile

Lia Hess, Eesti Sihtkapital Kanadas juhatuse liige, andis noortele edasi parimad soovid lõpetamise puhul. Sihtkapitalil on olnud suur rõõm jätkata eesti kooli toetamist. Tänud vanematele, kes on andnud edasi noortele eesti keelt ja meelt.

Kestku noorte osalus meie ühiskonnas!

Kevadine õiterohkus Niagara puuviljaaedades

Kristina Põldre, korp!

Amicitia esinaine õnnitles noori lõpetamise puhul. Ta kinnitas, et kunagi pole hilja õppida eesti keelt ja hoida sõprust eestlusega.

Anne Liis Keelmann, Toronto Eesti Seltsi esimees tunnustas noorte tahet keerulisel aastal hästi õppida ja lõpetada kool. Nüüd on aeg nautida suvepuhkust!

Virtuaalaktuse lõpetas kokkuvõtvalt kooli lastevanemate komitee esimees Linda Soolepp, kes tänas lapsevanemaid rahuliku meele ja mõistva suhtumise eest. Linda Soolepp kiitis väga juhatajat Monika Roose-Kolgat hea ja väsimatu koolielu korralduse eest.

Heaks tavaks on saanud preemiafondi toetajate tervitused lõpetajatele.

Kairi Taul Hemingway, Eesti Kesknõukogu Kanadas presidendi tervituse ja tänud luges ette Linda Soolepp.

Maimu Mölder Metsa­ üli­ koolist õnnitles koolilõpetajaid ja kutsus neid kaunisse loodusse osalemaks Metsaülikooli tegevuses Kotkajärvel.

Anita Saar, NBCU tegev­ juht tervitas koolilõpetajaid.Ta oli väga rahul kooli tegevusega pandeemia ajal. NBCU kinkis igale lõpetajale preemia, mida saab kanda pangas oma arvekontole.

Linda Soolepp nimetas, et hinnates väärikalt noorte pingutusi, hindavad ka noored meie ühiskonna tugevust ja panustavad ise oma tegevusega eest­ luse säilimisele.

rollime kord nädalas, et kõik on korras ja hoolitseme suure­ päraselt teie eest! Siin saab ­isegi saunas käia!

Võidupühaks saame väljas istuda ja süüa (kui ilm lubab) ja laulda koos. Jaanipäevaks on meil plaanitud otseülekanne artistidega Eestist, mida kajastab ka Eesti enda meedia.

Tulge vaatama – registreerige ette, kui Ehatare teid huvitab!

Ootame teid!

Eestis purunes sel nädalal mitu soojarekordit

Tuhat tänu preemiafondi toetajatele, toetamaks noori nende haridusteel!

Sõrmused ja preemiad jagatakse välja lähimal ajal. Infot selle kohta tuleb kooli uudiskirja kaudu ja kooli kodulehel: eestikool.ca – loe ka koolielust jutte ja vaata laste joonistusi ning fotosid.

Tuult tiibadesse, lõpetajad!

Lennake kõrgustesse! EDA OJA

ERR vahendas Delfi uudist, mille kohaselt mõõdeti Tallinnas teisipäeval kella 3 p.l. ajal 26,4 kraadi õhusooja ja ilmateenistuse andmetel ületab see pea kahe kraadi võrra sama kuupäeva varase­ mat rekordnäitu.

Tallinnas Harkus oli 11. mai soojarekord püsinud alates 1963. aastast, mil õhutempera­ tuur oli 24,8 kraadi.

Soojarekord purunes lisaks Tallinnale veel mitmel pool.

Teised paigad, kus teisipäeval temperatuur rekordsooja näitas, olid Vilsandi (24,7 kraadi), Pakri (25,6), Väike-Maarja (24,4), Kunda (25,8) ja Narva (25,8). Kui neljas esimeses pärines soojarekord 1963. aastast, siis viimases 1975. aastast. Õhusooja oli neis paigus teisi­ päeval 1-2 kraadi rohkem kui toona.

Üks Ehatare-perega ühes laulja­ test on Mart Sander, kes päriseltki Ehataret külastanud.

11

Ka kolmapäeval purunesid päevarekordid. Taas oli kõige soojem Tallinna lähistel Harkus (27,6 kraadi). Seevastu kagu­ tuulele avatud Sõrve poolsaare tipus mõõdeti maksimaalselt vaid 13,5 kraadi sooja.

Aprillikuu lõpp ja maikuu algus on eriliselt kaunis ja õiterohke suurlinnast väljas – seal, kus saab tõeliselt näha, kuidas loodus ärkab. Maa­piirkonnad ei paku ainult silmailu, need on ka kohad, mis täidavad meie toidulauda ja hea kevad annab aluse suvi­ seks-sügiseseks rikkalikuks saagiks. Niagara piirkond on tuntud oma puuviljafarmide, viina­marjakasvatuste ja veinimõisate poo­ lest, kus nii mitmedki meie kaasmaalased on aastate jooksul pidanud puuvljatalusid ja kasvatanud erinevaid puuvilju – õunu, pirne, ploome, kirsse, virsikuid, nektariine – nende kõikide kasva­ tamiseks on seal sobivad klimaatilised tingimused. Paljude teiste seas asub sel­les piirkonnas ka üks väga pikkade traditsioonidega talu, mis kannab nimetust Cherry Avenue Farms ja kuulub Moyerite perekonnale. Perekond alustas seal talupidamist juba 1799(!) aastal ja pere järeltulijad jätkavad ­uhkelt aastatepikkust tradi­t­siooni. Mida aga paljud ei tea, on see, et sellesse taani juurtega perekonda abiellus sõja eest ­ esialgu Rootsi pagenud ja hiljem Kanadasse jõudnud noor eestlanna, kes kooliajal kohtuski oma tulevase abikaasaga. LIIVI MOYER on jätkuvalt suurtalus toimuvaga kursis ja hoiab nooremate tegemistel silma peal. ­ Vahetult emadepäeva eel temaga juhuslikult kohtudes oli ta lahkelt nõus lubama oma talu aias uhkelt ja rikkalikult õitsevate kirsipuude vahel ringi jalutada ja nende ilu nautida ning endast kevadiste viljapuude juures jäädvustada. Suur aitäh! (EE)

Eestis on üle saja ema, kellel rohkem kui 10 last Statistikaameti andmete põh­ jal pole Eestis kümne lapsega ema või 20 lapselapsega vanaema haruldus.

Eelmise aasta alguse seisuga elas Eestis 408 579 ema ja 216 203 vanaema. Andmed on emade ja vanaemade kohta, kelle lapsed ja lapselapsed ­elavad Eestis.

Kümme või rohkem Eestis elavat last on 125 emal ning kakskümmend või rohkem lapselast 139 vanaemal.

Emad on keskmiselt 55- ning vanaemad 68-aastased. Ühte last kasvatavate emade osakaal on 37,7%, kahe lapsega emasid on 43,4% ning kolme last kasvatab 14,1% emadest.

Keskmiselt on ühel Eestis elaval emal 1,9 last. Kõige madalam on see näitaja Ida­ Virumaal ja Harjumaal ning kõige kõrgem Jõgevamaal ja

Järvamaal.

Võttes arvesse kõik Eestis elavad naised, siis on keskmine laste arv kõige suurem 40–44-aastaste ning 45–49-aastaste vanuserühmas. Emade osakaal kõigist 15-aastastest ja vanematest naistest on suurim Raplamaal (75,2%) ja Järva­ maal (73,8%) ning kõige väiksem Valgamaal (69,2%) ja Harjumaal (65,9%).

Emadest 68,2% on eestlased, 26,4% venelased ning 5,2% muust rahvusest. Eesti rahvu­ sest emade keskmine laste arv on 2,0, vene rahvusest emadel on keskmiselt 1,63 last.

Emadest 43,2% on abielus, 20,7% lahutatud, 19,2% valla­ lised ning 15,4% lesed.

Kõige nooremad vanaemad on 35–39-aastaste vanuserühmas, kokku elab nii noori vanaemasid Eestis 230. Vana­ema­ sid, kes on 100-aastased või vanemad on kokku 89.

12

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Heateod sünnivad südames – täname toetajaid, kes on meist tuhandete kilomeetrite kaugusel Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer Tallinna Lastehaigla Toetus­ fond tähistas tänavu jaanuaris oma 28. sünnipäeva. Tänu headele annetajatele oleme nende aastate jooksul saanud tagada Tallinna Lastehaig­ lasse sattuvatele pisikestele patsientidele parima võimali­ ku ravi ning lastesõbraliku haiglakeskkonna.

Tallinna Lastehaigla Toe­tus­ fondil on olnud soojad ja südamlikud suhted nii Kanadas kui ka teistes riikides elavate eestlastega organisatsiooni tegutsemise algusaegadest peale.

Tänaseni on Toetusfondi ­sõp­ra­deks jäänud Eesti Abista­ mis­ komitee Kanadas (EAK), Eesti Abistamiskomitee USA-s, EERO (Estonian Ecumenical Relief Organization), Montreali Eesti Pensionäride Klubi, jpt.

Need organisatsioonid on aastate jooksul annetanud Toetus­ fondile kokku enam kui miljon eurot ning mitmed neist on pälvinud korduvalt Tallinna Lastehaigla Toetusfondi Kuld­ sponsori ning Aastate Toetaja tiitli. Oma helduse ja abivalmidusega on nad kindlasti suureks eeskujuks paljudele teistele organisatsioonidele ja ettevõtetele.

Südamest teeb rõõmu, et eraannetajatest heategijate hulk, kes soovivad Tallinna Laste­ haiglas ravil olevaid lapsi aidata, on aasta-aastalt kasvanud. Juba 1998. aastal oli suurimaks annetuseks anonüümne pärandus Kanada eestlaselt. Viimase kümne aasta jooksul on Toe­ tusfond saanud Kanadast kaheksa pärandust, nende seas ka Inna ja Aadu Randpalult, kes 2013. a tegid ligi 584 000 euro suuruse päranduse, mis oli tol hetkel ning võimalik, et kuni praeguseni, Eesti kõigi aegade suurim eraannetus.

Armsad Kanada eestlased, oleme teile väga tänulikud, et leiate jätkuvalt võimalusi Tallinna Lastehaigla toetami­ seks ning teete igal aastal annetusi, mille abil Toetusfond saab heategevusprojekte ellu viia. Tallinna Lastehaigla on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, seetõttu on heade toetajate abi pidevalt oodatud.

Meditsiin areneb tänapäeval

Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer.

Päts, Laidoner…

(Algus lk. 5)

t­ohutu kiirusega, meditsiinitehnika on aga teadagi väga kallis.

Sellest tulenevalt vajab haigla võimalusi, et soetada uusi kaasaegseid seadmeid ja kalleid ravimeid, ikka selleks, et aidata lastel kiiremini terveks saada.

Koroona-aasta toetusprojektid Siinkohal väike ülevaade Toetusfondi viimase aasta suu­ rematest projektidest, mis toimusid hoolimata ülemaailmsest pandeemiast. 2019. aasta juulist kuni ja 2020. aasta lõpuni said Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondilt läbi aegade suurima toetuse haruldast geneetilist haigust põdevad lapsed – õde ja vend, kelle kallihinnalist ravi toetas fond selle aja jooksul ligi 600 000 euroga. Ravi osutus juba alates esimesest doosist väga efektiivseks, laste raviarst nimetas seda lausa meditsiini­ liseks imeks. Lapsed, keda ohustas fosforipuuduse ning ­ luude deformatsiooni tõttu invaliidistumine, saavad nüüd ­ juba ilma valudeta kõndida ja joosta. Meil on ülimalt hea meel, et läbirääkimiste tulemusel ravimitootjaga otsustas Eesti Haigekassa lisada alates 2021. a laste ravimi Crysvita oma hinnakirja ning kompenseerib ­ edaspidi laste ravikulud.

Toetusfondi 2020. a põhiprojektiks oli annetuste kogumine Eesti esimese laste uneuurin­ gute keskuse loomiseks Tallinna Lastehaiglasse, et aidata unehäi­ retega lapsi. Praegu on käimas unekeskuse projekteerimistööd ning keskus peaks valmima 2021. a lõpuks. Novembris andsime haiglale üle uue lastereanimobiili koos kogu vajaliku meditsiiniaparatuuriga, mille kogumaksumus oli 200 000 ­eurot. Arstide sõnul on uus rea­ nimobiil nagu mobiilne intensiivraviosakond – eluohtlikku seisundisse sattunud lapse päästmisel ei tohi kaotada sekunditki ning raviga saab alustada juba teel haiglasse ­ sõites. Augustis sai haigla tänu Toetusfondi annetajatele kaks käerobotit, mida kasutatakse ennekõike neuroloogiliste hai­ gustega patsientide taastusravis.

Käerobotite maksumus oli 120 000 eurot.

Toetusfondi üheks pikaaeg­ seks projektiks koostöös lastehaigla arstide ja füsioterapeutidega on olnud süsteemne tegelemine ülekaaluliste lastega.

Kahjuks on laste ülekaalulisus Eestis üha kasvav probleem, mis vajab tõsist sekkumist – teadlaste hinnangul on juba umbes kolmandik Eesti lastest ülekaalulised. Üheksandat aastat korraldab Toetusfond ülekaalulistele lastele suvist terviselaagrit ning iganädalasi treeninguid, mille eesmärk on suunata lapsi aktiivsele liikumisele ja juhendada tervislikku toitumist. Kui koroonapandeemia tõttu riik lukku pandi, jätkasid lastehaigla füsioterapeudid projektis osalevate laste juhendamist kaug­ vastuvõttude teel, kasutades

Nr. 19

Tallinna Lastehaigla Toetusfond soetas 2020. a suvel lastehaiglale innovaatilise käeroboti, mis on mõeldud kasutamiseks lastele, kellel on ühe kehapoole halvatus või kes ei saa neuroloogiliste häirete tõttu oma käsi tavapärasel viisil liigutada. Käeroboti maksumus oli 120 000 eurot.

Kõik Tallinna Lastehaigla reanimobiilid on soetatud heade annetajate abiga. Kaasaegne reanimobiil on sisuliselt mobiilne intensiivraviosakond, kus on tagatud kogu kolmanda ehk kõrgeima astme intensiivravimaht kõige kriitilisemas seisundis olevate patsientide transportimiseks. Lastereanimobiili maksumus koos kogu vajaliku meditsiiniaparatuuri ja seadmetega oli 200 000 eurot ning see anti haiglale üle 2020. a novembris.

telefoni- või videokõnet ja ­veebivestlust.

Uus eesmärk – kaasaegne, ruumikas ja lapsesõbralik traumapunkt Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondi järgmiseks suureks ette­ võtmiseks on lastehaigla trauma­punkti lapsesõbralikuks muutmine. Kahjuks juhtub las­ tega pidevalt õnnetusi – Tallinna Lastehaigla traumapunkti pöördub erinevate muredega iga­ päevaselt 50-60 last, aastas keskmiselt ligikaudu 20 000 ­ last. Kõige sagedamini diagnoositakse käeluumurde ning peapiirkonna haavu. Suvisel ajal on sagedasemad õnnetused jalgratta- ja rulasõidul ning ­ batuudil hüpates; talvisel ajal ­ kelguõnnetused.

Laps, kes on sattunud õnne­ tusse, tunneb ennast väga halvasti, tal on valud ning teadmatus ja hirm haiglas ees ootavate protseduuride pärast. Kindlasti aitab olukorda leevendada meeldiv, hubane ja lastepärane haiglakeskkond, mis juhib mu­ remõtted eemale. Traumapunkti olemasolevad ruumid on ajale jalgu jäänud ning vajavad laiendamist ja kaasajastamist, see­ tõttu võetakse 2021. a suvel ette suurem ümberehitus.

Uue traumapunkti ehituse ­finantseerib Tallinna Laste­ haigla omavahenditest. Tallinna Lastehaigla Toetusfond panus­ tab traumapunkti ruumide sisekujunduse lapsesõbralikuks muutmise maksumuse. Trauma­ punkti uute avaramate ruumide kujundamisel lähtume lastepära-

susest, et õnnetuse tõttu haig­ lasse sattuv laps tunneks ennast mugavalt ja turvaliselt. Kabi­ nettide ja ooteala kujunduses kasutame palju looduse elemente – metsa- ja loomamotiive ning rahulikke looduslikke värve.

Hubasesse ooteruumi tuleb suur akvaarium ning meekärgi meenutavate tumbadega istumisnurgad. Püüame omalt poolt teha kõik, et laps tunneks traumapunkti sattudes ennast võimalikult hästi.

Kui Teil on soov ja võimalus Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondile annetus teha, et aidata luua haiglapatsientidele veelgi paremaid ravitingimusi, siis selleks on erinevaid võimalusi – ühekordne- või püsiannetus; toetamine ettevõttega või testamendi vormistamine. Erinevate annetusvõimalustega saab lähemalt tutvuda Toetusfondi kodulehel: https://www.toetusfond. ee/anneta. Juhime tähelepanu, et Kanadas kirjutatud rahalisi tšekke paraku enam Eestis lu­ nastada ei saa, palume neid mitte saata.

• Rahvusvahelised panga­üle­ kannete rekvisiidid on toodud meie kodulehel https://www. toetusfond.ee/donate/international-bank-details • Lisaks on rahvusvahelisteks makseteks kodulehel olemas ka PayPal makse võimalus https:// www.toetusfond.ee/anneta/ tee-annetus-kodulehel • Kanadast on võimalik Tallinna Lastehaiglat toetada ka EERO kaudu: kõik annetused, mis on suuremad kui $25, saavad EERO käest Kanada

isegi kui kaasalööjaid olnuks tervelt sadakond, teinuks see ­ikkagi vaid ühe protsendi ühest protsendist eestlaste koguarvust.

Ehk siis iga rahvuse kehas alati olemasoleva statistilise suuruse, mis on valmis milleks tahes.

Kuid Puide eesmärk ei olnud mitte täpsustada seniseid aru­ saamu, vaid luua mulje kollektiivsest süüst. Samasugust sõnumit, et eestlased on natsid, levitasid samal ajal interrindelased nii Eestis kui ka Venemaal. Töö kandis vilja.

Minu kauge, sõja ajal väikelapsena Eestist lahkunud sugulane, kes elas tollal Inglismaal, rääkis vahejuhtumist Londoni poes või ametiasutuses, kus ta juhtus mainima, et on eestlanna.

Vestluspartner nähvas vastu­ seks: ,,See pole küll asi, mille üle uhke olla.“ Nn vihkamisvastane võitlus oli tootnud uut vihkamist.

Mul pole loomulikult mingit alust väita, et Puide oleks tegutsenud kellegi ülesandel või õhutusel. Seetõttu ma midagi sellist ei väidagi. Kuid tõsiasjaks jääb, et need kirjutised avaldati, et need sobisid väga hästi kokku Vene impeeriumimeelsete jõudude propagandaga ja et nende põhisõnum oli demagoogiline.

Rahva kui terviku hoiaku üle saab otsustada selle järgi, kuidas ta käitub juutidega siis, kui ta teeb oma seadused ise.

Sõjaeelse Eesti Vabariigi käitumine juutide suhtes paistis silma vastutulelikkusega; kole­ dused tulid koos võõra võimuga, mis andis voli neile, keda eestlaste enda riigikorraldus ohjes oli hoidnud.

Juuditeema ja süüdistused natsismis ei ole praegu eriti aktuaalsed, kuid pole kunagi päevakorrast täiesti kadunud ­ (rutiinselt kuuleb Venemaa alusetuid süüdistusi ,,natsismi ülistamise“ eest) ja neid võib igal hetkel üles soojendada. Nii või teisiti, uue sajandi nullindatel võeti rünnaku alla hoopis Päts ja Laidoner. (Järgneb)

Viikingiaasta algas eriliselt Kolmapäeval avati Saaremaa viikingiaasta. Eesti vanimale seilavale purjekale Hoppet heisati sümboolselt viikingiaasta lipp ja seda tegid kanged saare naised, kes pidid rahvariietes laeva masti ronima. Teada­ olevalt ei ole Saaremaal midagi sellist varem tehtud. (ERR/EE) tulumaksukviitungi. Annetusi saab teha e-transferiga, pangaülekandega või tšekiga, nimetades, et see on Tallinna Lastehaiglale. EEROl on uus veebileht www.eerocanada.com, kus on link Tallinna Lastehaigla Toetus­ fondile. EERO eposti-aadress on eeroesimees@ gmail.com.

Loodame väga, et meie suurepärane koostöö heade sõpradega Kanadas jätkub ja oleme iga annetuse eest süda­ mest tänulikud!

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

13

T.E.S. Täiendusgüm­naasiumi 39. lennu lõpetajad

Laura Nipernado Ma olen 16 aastat vana. Praegu õpin Dr G.W. Williams SS, Auroras. Ma sündisin Eestis, aga sellest ajast, kui ma kolisin Kanadasse ma olen olnud osalenud kõikides eesti asjades – lasteaiast Eesti kooli lõpuklassini, laulsin koolikooris, võtan osa gaidide tegevusest ja rahva­ tantsust ja ma käiksin Jõikäärul ja Kotkajärvel nii kaua. kui ma saaksin. Loodan teha eesti tegevusi ka pärast kooli lõpetamist.

Kui lõpetan Kanada kooli, plaa­ nin minna edasi õppima sotsiaaltööd.

Pilk minevikku

Hüvasti, Geislingeni Eesti Gümnaasium (2) Arved Plaks (VII lend) (Algus EE # 18, 7. mai 2021) Viimased päevad Saksamaal Lahkumise päeval Ameerika sõjaväe veoautoga Geislingenist oli ilm tuisune. Kui jõudsime Flakk Kasernesse läbikäigulaagrisse, andsime oma pagasi ära. Meie tervist kontrolliti jälle ja pandi täipulbrit krae vahele.

1. märtsil, mis oli teisipäev, ei olnud mingeid ülesandeid ja ma sõitsin ajaviiteks igal Lud­ wigsburgi bussiliinil, et linna näha. Ilm oli vilets ja jaluta-

Felix Tamm

Olen kuusteist aastat vana ja õpin ikka keskkoolis. Mulle meeldib sport, ma mängin võrkpalli ja korvpalli. Mulle meel­ dib ka kitarri mängida. Ma käin eesti koolis, osalen laagrites Jõekäärul ja Kotkajärvel ning võtan osa eesti skautide tegevusest. Ma tahan õppida majandust, kui keskkool läbi saab.

Olen 16 aastat vana ja käin kuns­­ tikeskkoolis Rosedale Heights, Torontos. Viimased paar aastat olen õppinud filmi ja foto­ kunsti. Olen läbi käinud Eesti lasteaia, algkooli, keskkooli, gümnaasiumi, hundude ja olen ikka skautides. Suveti käin Jõekääru ja Kotkajärve laagrites. Ma olen väga õnnelik et minu vanemad pakkusid mulle osaleda nendes tegevustes, sest see lubas, et ma kohtaks minu ligidased sõbrad.

miseks polnud tahmist.

2. märtsil viidi meid koos pagasiga veoautodega rongile. Üteldi, et see oli sõjaväerong.

Rongi uksed suleti ja neid ei avatud kuni poolteist päeva hiljem, kui jõudsime Bremeni ­ raudteejaama. Teel palus rongi toitlustaja mind jagada kaasa antud toidu 51 inimesele meie vagunis. Oli nagu auasi, sest olin vaid 15 aastat vana. Valisin omale viis abilist ja silma järgi jagasin toidud ära. Toitu oli rohkesti ja palju jäi üle, eriti kui vesi otsa sai, paljud ei tahtnud enam süüa. Toidu, mis järele jäi, andsime Bremenis saksa rongiametnikele ära.

Jaamast sõitsime veoautodes Bremerhaveni poole Gröne läbikäigulaagrisse. Mäletan, et tänavad olid puhtad. Aga kus kord majad võisid olla, olid vaid korralikud kivide virnad – pommitatute majade riismed.

Grönesse saabudes pandi meile krae vahele jälle täipul­b­ rit, vaadati hambaid ja jagati toidukaarte. Siis jagati meid suurtesse kasarmuruumidesse, igasse 10-15 inimest, mehed ja naised eraldi. Laagris oli kaks sööklat. Toit oli ühekülgne: hommikuti anti piimasuppi, kohvi ja paar viilu leiba tüki margariiniga; lõunaks kartulid kastmes, salatit ja viil leiba ning õhtul anti suppi, paar viilu leiba tüki margariiniga. Päeviti kont­ rollisime seinalehte laagri keskel, milles teatati, mis laevad olid saabunud ja kes meist laagrirahvast olid määratud mõnele neist.

Grönes oli nii mõndagi teha ja näha. Peeti mitmekeelseid kirikuteenistusi. Ameerika sõp­ ruskomitee korraldas loenguid.

Meile olid kasutada pesu-, duši-, spordi- ja lugemisruumid.

Käisin ka ühel loengul, mida ­pidas üks proua inglise keeles.

Teema oli, kuidas Ameerikas kahvleid ja nuge hoitakse õhtusöögiks. Kuid minu mõtted

olid mujal, kuidas saada omale autot Ameerikas.

Viimaks leidsime oma nime teadete seinalehel. Olime mää­ ratud laevale nimega U.S. S. General C. H. Muir. Nimekirjas oli üle 800 inimese. Vist ka rahvused oli märgitud, suurim arv näis olevat juudid. Lahkumis­ päevaks oli määratud 11. märts.

Päev varem võeti me tekid ära. Anti sedelid numbriga, mida pidime nõelaga kinnitama oma pealisriidele nähtavale kohale. Nüüd olin vaid number, nr. 837. Tehti veel kord väga pealiskaudne arstlik kontroll: püksinööbid lahti, suu lahti ja valmis. Punane Rist jagas igale kotikese asjadega, et me oleks korralikud Ameerikasse jõudes.

Kotis oli hambahari, habemeajamise aparaat, tükk seepi ja muud. Märkasin, et see oli mu kahekümnes hambahari, mida olin IRO-lt (International Refugee Organization) saanud.

Habet mul polnud veel kasva­ nud, et ajada.

11. märtsi hommikul viidi meid veoautodega Bremer­ haveni sadama reidile. Ja siis tuli see ajalooline hetk, kui ­astusime Euroopa mandrilt lae­ vale. Alul anti meile kolmele oma kabiin, aga siis asendati meid mingi meeskonnaga, kes olid vabatahtlikud korrapidajad.

Sealt siis eraldati meid: ema sai voodi laeva ahtrisse. Isa ja mind suunati laeva keskele, kus oli neli nari üksteise otsas. Kui oli aeg magama minna ma mah­ tusin vaevalt sinna, sest minust üleval oli kohutavalt paks mees, kelle ase vajus mulle peaaegu sülle. Kuidagi lahendas mu isa selle probleemi.

Samal õhtul kell neli tõsteti laeva redelid ja laev hakkas liikuma. Esiteks keeras laev ­ ümber ja siis hakkas liikuma ­ avamere poole. Hüvasti, Saksa­ maa! Hüvasti, Euroopa!

(järgneb)

Lukas Timusk

Sten Tarvo Puust Sophie Oder-Evelyn Olen17 a. vana ja õpin Wexford Collegiate School for the Arts’is. Armastan laulmist ja näitlemist. Mulle meeldib ka kunst ja heegeldamine. Olen väikesest peale käinud eesti koolis ja suvel laagris Jôe­ käärul. Loodan ülikoolis õppida disaini.

Eestlanna dokfilm müüdi PõhjaAmeerikasse ERRi uudisteportaal vahen­ das teadet, mille kohaselt eestlanna Marian Võsumetsa dokumentaalfilm ,,Keha võit­ lus“ (,,The Body Fights Back“) sõlmis USA ja Kanada müügiõiguste lepingu levifir­ maga Gravitas Ventures.

Gravitas Ventures omandas Põhja-Ameerika õigused filmi algselt levitajalt Syndicado Film Sales. Tegemist on USA juhtiva meelelahutusplatvormiga, mille voogedastusel on üle miljardi vaataja, lisaks tegeleb Gravitas kinolevi ja turundusega. Euroo­ pas ja mujal maailmas ­ jätkab müügiõigustega Syndi­c ado, Eestis levitab filmi Lola Productions.

Võsumetsa film ,,Keha võitlus“ räägib dieedikultusest kui 21. sajandi trendihaigusest.

Toitumishäired ja ületreening põimivad viie inimese lood üllatavalt sarnaseks liiniks – ­ neid ühendab oskamatus oma kehaga suhestuda. Paraku ei too ideaalne keha soovitud õnnetunnet, vaid paljastab inimeste sügavamad probleemid.

Film toob vaatajani Londoni kaasaegse dieedivastase liikumise, mis kogub hoogu nii avalikult kui suletud ringides. ­ Kehakuvandi uurijad ja toitu­ misteadlased avavad söömis­ häirete psühholoogilist tausta, iluideaalide survet ja Suurbri­ tannia kontekstis ka sotsiaalsest ebavõrdsusest tulenevat võimetust oma tervise eest hoolt ­kanda.

Filmi režissöör ja stsenarist on Marian Võsumets, helilooja Sven Sosnitski, operaatorid Fidelia Regina Randmäe ja Norman Tamkivi, monteerija Joonas Laiapea, helikujundaja Indrek Soe. Filmi tootis Lola Productions. (ERR/EE)

Olen 16-aastane. Praegu kahjuks pandeemia tõttu koolis ei saa käia, nii et õpin kodus, aga minu igapäevakool on Westdale Secondary School. Minu lemmikhobid on kala­püük, autod ja frisbee. Võtan osa eesti skautidest, HES koo­rist, eesti koolist ja suvelaagri­test. Soovin õppida mootorite taastamist ja autodega töötamist.

Aprillis sai Tallinnast lennata 18 sihtkohta Aprillikuus läbis Tallinna len­ nujaama 44 607 reisijat, mis on suurim ühes kuus teenin­ datud reisijate arv viimase 7 kuu jooksul. Lendude kesk­ mine täituvus oli 43%, vahen­ das uudisteportaal Delfi. „Vaatamata reisijate arvu mõningasele tõusule näeme, et inimesed on reisimise osas jätkuvalt pigem ettevaatlikud.

Viiruskriisi tulemusena on muutunud ka reisijate käitumine – reisi planeerimise ja piletite ostmise periood on kohati lühe­ne­ nud mõnele nädalale ning ­teadlikkus reisiks vajalike dokumentide ja tõendite osas on tõusnud,“ ütles Tallinna lennujaama kommertsvaldkonna juht Eero Pärgmäe ning ­ lisas, et kõik Eestisse saabujad peavad enne reisi algust täitma piiriületaja ankeedi, mida on võimalik täita Terviseameti iseteeninduse lehel kuni kolm p­äeva enne Eestisse saabumist.

Aprillis taastusid ühendused Istanbuli ja Malagasse, kokku toimusid regulaarlennud 18 erinevasse sihtkohta. Suurima reisijate arvuga liinideks olid Frankfurt, Helsingi ja Stock­ holm, mida kasutasid pooled kõikidest regulaarreisijatest.

Suurima reisijate arvuga lennufirmad on käesoleval aastal olnud Lufthansa, airBaltic ja Finnair, aprillis oli suurima reisijate arvuga lennufirmaks Smartlynx, mis teostas tšarterlende Egiptusesse, Kanaari saartele ja Türgisse.

Esimese nelja kuu jooksul läbis Tallinna lennujaama 130 649 reisijat (85% vähem kui 2019. a samal perioodil, kui lennuliiklus toimis tavapäraselt).

(D/EE)

14

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Richard Leon Prial

Mälestame kurbuses armast

Richard Prial’it

01.07.1953 – 10.05.2021 LAHKUS MEIE KESKELT, AGA IKKA MEIEGA, ÜLIARMAS ABIKAASA, ISA, VANAISA JA ÄI KADI KRISTA, PAUL-ERIK ja väike LIINA THOMAS ja DANIELLE Armastus on igavene.

Armastus iial ei kao.

Nr. 19

Südamlik kaastunne abikaasa KADILE, tütar KRISTALE ja poeg THOMASELE perekondadega

ANNE ja AIVO MALLE ja SILVIA Genfis

Ärasaatmine Peetri kirikust.

Lahkus meie armas sõber

LAHKUS KAUAAEGNE PEREKONNASÕBER JA RISTIISA

Richard Prial

Erich Roodus

Südame põhjast kaastunded KADILE, KRISTALE ja THOMASELE

Avaldame kaastunnet TIIULE

KÄBI & ROBERT Mälestavad IVAR ANITA ANDRES

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Üle Kanada oli 11. mai seisu­ ga registeeritud 1,299,572 COVID-19 juhtu. Vähemalt ühe doosiga vaktsineerituid on umbes 40% Kanada ela­ nikkonnast.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles teisipäeval, et kuigi rohkem inimesi saab vaktsineeritud, on piirangud jätkuvalt vajalikud – paljudes riigi osades on nakatumiste arvud ikka kõrged ning haiglad nendes piirkonda­ des suure surve all. Trudeau kinnitas ka, et vaktsiine on saabumas riiki piisavalt ning kõik, kes sobivad ja soovivad, saaksid esimese süsti suvel ning teise sügisel; ja on lootus saada tagasi rohkema normaalsuse juurde.

Osad provintsid, näiteks Alberta ja Manitoba, on kehtestanud viirusjuhtude kasvu tõttu tugevamaid piiranguid, mõnedes paikades on viiruse kasv aga kontrolli all ja piiranguid saab lõdvendada.

Ontarios on hakanud uute juhtude arv langema, ent siiski ei ole see veel piisavalt madal, et toimuksid taasavamised. Uute juhtude arvud viimasel nädalal

on olnud järgmised: neljapäeval (6. mail) 3424, reedel 3166, laupäeval 2864, pühapäeval 3216, esmaspäeval 2716, teisi­ päeval 2073 (madalaim alates märtsi lõpust), kolmapäeval 2320.

Teisipäeval langes seitsme päeva keskmine uute juhtude arv esmakordselt alates aprilli algusest alla 3000 – nädal varem oli 3509. Intensiivravis olevate patsientide arv on jätkuvas languses, olles teisipäeval 802 ­ (nädal varem 886) ja kolma­ päeval 776.

Ontario kõrgeim terviseametnik dr. David Williams ütles esmaspäeval, et uute päevaste ­ juhtude arv võiks olla alla 1000, enne kui 7. aprillil kehtestatud stay-at-home order (mis praegu kehtib 20. maini, kuid neljapäeval pikendati 2. juunini) tühistada. Ta märkis ka, et tuleb olla ettevaatlik – me ei taha neljandat lainet ega pärast taas­ avamisi uusi sulge­misi.

Provintsi terviseminister Christine Elliott ütles nädala ­algupoolel, et valitsus kaalutleb aktiivselt majanduse taasava­ misega seonduvat, kuid praegu on vara selle plaani teostami­ seks, sest COVID-19 patsientide arv haiglas on ikka kõrge.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval teist päeva järjest praeguste standardite järgi väga madal uute juhtude arv – 660 ­ (esmasp. 662). Haiglaravil oli 540 patsienti, neist 128 intensiivravis.

Albertas registreeriti teisi­ päeval 1449 uut juhtu ning terviseametnike andmeil on ­ positiivseid märke, et nakkuse edasikandumine hakkab aeg­ lustuma.

Briti Kolumbias oli teisi­ päeval uusi juhte 515, samuti

Admiral Bellingshausen valmistub reisiks Arktikasse Laev Admiral Bellingsahusen, mis eelmisel aastal saabus Antarktika ekspeditsioonilt tagasi, alustab maikuus teed teise pooluse poole ehk Arkti­ kasse.

Merereis on Admiral Bel­ lings­ hausenil tulemas pikk ja varasemast vastupidise kursiga ehk Antarktika asemel nüüd Arktikasse.

Laevale on tehtud enne uut reisi mõned uuendused, et see reisi hästi vastu peaks. Kapteni sõnul on ekspeditsiooni ametlik start 25. mail Sillamäelt ja tagasi on plaan jõuda septembris. ,,Need kohad, mida me saame nendes pandeemiatingimustes külastada, on loodetavasti Teravmäed, Gröönimaa, Island, sinna vahele jäävad veel väikesed saared, näiteks Karu saar. Aga jah, Gröönimaa rannikul teeme päris pikad sõidud loodetavasti,“ rääkis Arktika ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli ­ rahvusringhäälingule. ,,Me ei saa sel aastal tõenäoliselt teha Arktikat selles mahus nagu lootsime. Me ei saa seilata läbi Kirdeväila, läbi Loodeväila. Eks see asi jääb kuskile kripeldama nii, et võib olla tuleb vanal heal Admiral Bellingshausenil Arktikas veel üks tiir teha,“ lisas Pruuli.

(ERR/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688 on stabiilne trend allapoole.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Richard Prial Südamlik kaastunne KADI KÄISILE perega armsa abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul TARTU COLLEGE ESTONIAN STUDIES CENTRE

Lahkus meie kauaaegne sõber

Richard Prial Südamlik kaastunne KADILE ja perele

INGA EICHENBAUM LEA KÕIV AINO LOKK ASTA LOKK INGRID POOM

Mälestame leinas armast

Bruce Torrie’t Südamest avaldame kaastunnet armsale TUILE abikaasa surma puhul õde VIIU MENNING – London, UK sugulased Eestis – U RSULA HINT AINU VINK dr. EVI HINT ELIIS HINT

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 16. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. „Kogudus: Kristuse ihu.” Muu­si­ ka Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 23. mail kell 11.00 NELIPÜHA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Jutlus pas­ tor Timo Lige. Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 30. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

Suri kirjanik Vahur Afanasjev Eesti Kirjanike Liidu teatel lahkus 11. mail 41-aastasena kirjanik Vahur Afanasjev (Laanoja).

Afanasjev oli 1998. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, 2006. aastast alates kuulus Eesti Kirjanike Liitu.

Vahur Afanasjev töötas aastate jooksul ajakirjaniku, meediaanalüütiku, loovkirjutaja (copywriter), reklaamiagentuuri loovjuhi ja suhtekorraldajana.

Afanasjev alustas kirjutamist 1995 luuletuste ja laulusõnadega. Esimesena avaldas tema teoseid ajakiri Vikerkaar (1998). Ta on avaldanud mitmeid luule­ kogusid ja proosateoseid.

Luulekogu ,,Katedraal Ema­ jões“ nimetati 2006. a Kul­tuur­ kapitali aastapreemia nomi­ nen­ diks luule kategoorias, luule­ kogu ,,Tünsamäe tigu“ pälvis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. a luuleauhinna.

Käsikirjaga ,,Serafima ja Bogdan“ saavutas ta 2017. a Eesti Kirjanike Liidu romaa­ nivõistlusel esikoha ja pälvis ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. 2019. aastal pälvis Afanasjev ka Tartu linnakirjaniku stipendiumi.

Lisaks kirjandusele tegeles

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Vastavalt Covidi leviku tõkestamise karmistatud reeglitele tohib kuni 20. maini 2021 kirikutes jumalateenistustel viibida kuni 10 inimest.

Kirikus viibides tuleb kanda maski ja hoida üksteisest vähemalt 2 meetrist distantsi.

Pühapäeval, 16. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Viimane ülestõusmisaja pühapäev Exaudi Lohutuses kingitud Vaimu selgus!

Johannese 14(15) 16 -19 16. Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: 17. Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära.

Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.

18. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde.

19. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja teie peate elama. Õpetaja taevasse mineku järel olid tema õpilased trööstimatult kurvad. Emmause teel kogetud imelise kohtumise järel (Luuka 24.13) kogesid nad end taas mahajäetuna. Jeesuse taevasse minemise järgne aeg oli tulvil teadmatusest ja lootusetust sugereerivaid küsimusi ning usu haprust kinnitavaid kahtlusi.

Inimlikult inimlik olukord.

Enne Jumala Poega polnud ju keegi elavaist niisuguseid samme astunud.

Exaudi, Domine, vocem meam, qua clamavi ad te; miserere mei, et exaudi me!

(Psalm 27.7), mahajäetu ahis­ tavast palvehüüust taevastesse kõrgustesse lahkunu järele on viimane ülestõusmispüha püha­ päev oma nime saanud. Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! (Psalm 27.7) Taevasse lahkunuta peavad jüngrid nüüd ise hakkama saama ja leppima sellega, et enam ei saa nad Õpetajalt kõike üle küsida. Nad ei saa lasta kellelgi teisel nende eest elu ära elada.

Nüüd peavad nad suutma iseseisvalt elada, iseseisvalt otsustada, vastutust kanda.

Ometigi pole Õpetaja taevasseminek hülgamissõnum ega jüngrite peataoleku kirjeldus.

Jeesus jääb saatma oma jüng­ reid kui oma lapsi Taevastest kõrgustestki.

Ja Jeesus ütleb: Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. (Johannese 14.18) Ja ma palun Isa ja ta annab teile

ADVOKAADID

teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti (Johannese14.16) Just Trööstija Vaim on see, kes juhib meid, Jumala laste vaimses vabaduses. Vaimne vabadus ja vaimu vabadus on kaks vas­ tandlikku nähtust. Just Püha Vaim vabastab meid vaimu­ vabadusest: väärastumisest, väärsõltuvusest, liigsest inimvaimu kummardamise isikukultusest, aga irdumisestki päästab ta. Just Lohutaja Vaim päästab lahti inimvaimu ahistavad mõ­ tete kütked, juhtides meid vastutustundlikule elule Jumalaga Pühas Vaimus.

Kas ei koge ristinime’gi just selles talle kingitud vabaduses ja iseenese väheses otsustussuutlikkuses oma usuelu raskusi. Otsustamis-suutmatus saab alguse sellest, et oleme ümbritsetud arvamus- ja tõlgendus­ viiside paljususest, valikuvõimaluste sundusest. Viimaks Kõrgeima usaldamises kingitakse meile Vaimu Selgus.

Samas Jumala Püha Vaim ei taluta meid, vaid selgitab, ­ ajendab, inspireerib. Üksnes tema poolt trööstituna saame ise olla loovutajad ja lohutajad.

Unus­ tamata hetkekski vaimus­ kogenute elutarkust: Kristlik elutee pole ealeski üksluine sisse tallatud rada, vaid Jumala Vaimu poolt ikka ja jälle uus, Jumala Püha Vaimu juhtimises avastatud väljapääs.

Püha Vaim, mida apostlid ootasid ja mida meie ikka ja jälle vajame, paneb Jeesuse jumaliku au särama. Jeesus ise tunnistab seda: ,,Tema kir­ gastab mind sest, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

(Joh. 16.14.)

Ta ütleb meile: ,,Mina elan ja ka teie peate elama!“ (Johannese 14.19) Palugem, et meile, meie kogudusele ja kirikule läkitataks Püha Vaimu tröösti, et meie usku elavdataks, meie usku hoitaks, et meid Jeesuse jälge­ des läbi meie elu juhitaks ja et meie Isa ja Poja poolt läkitatava Vaimu läbi Sõna maailmas elavana hoiame ja end oma eluga teostaksime.

Aamen!

Tänavune Aasta ema on Ulvi Vilumets Möödunud pühapäeval kuulu­ tas Eesti Naisliidu juht Mailis Alt koos president Kersti Kaljulaidiga ETV saates ,,Hommik Anuga“ välja aasta ema, kelleks valiti tänavu kolme lapse ema Ulvi Vilu­ mets. ,,Tänavune aasta ema on olnud 40 aastat eesti keele õpetaja vene keelt kõnelevatele lastele, ta on inspireerinud ja hoolinud mitte ainult oma tütardest, vaid kõigist nendest õpilastest, kes aastate jooksul tema käe alt läbi käinud“ sõnas Alt ja tõi välja, et Vilumets on valitud neljal ­korral ka aasta õpetajaks. ,,Ma saan aru, et see on minu selleaastane emadepäeva kingitus ja ma annan endale aru, et see kingitus pole mõeldud ainult mulle, vaid tegelikult on see antud kõikidele Eesti ema­ dele ja tunnen praegu, milline vastutusekoorem mu õlgadele hetk tagasi langes,“ ütles aasta ema Ulvi Vilumets tunnustust vastu võttes. (ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar

Afanasjev ka muusikaga. Pro­ jektiga tra_art tegi ta arvuti­ muusikat (projekt tra_art), an­ sambliga Kurlik Ulica kantrit ja bluusi ning Kannibal Elektoriga eksperimentaalset helikunsti. Ta on kirjutanud laulusõnu Oreli­ poisile, Skriimsilmale ja Päris Annyle.

15

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021

Nr. 19

Tellige EESTI ELU!

Foto: MKM/ERR

Uus suursaadik Ühendkuningriigis on Viljar Lubi

30 aastat iseseisvumise taastamisest – jäädvustame mälestused Kaotame palju väärtuslikku, kui oma mälestusi-meenutusi ei jäädvusta. Augustis mär­ gime 30 aastat Eesti iseseis­ vuse taastamisest. Sel puhul kutsub ajakirjanik ja meedia­ teadlane dr Maarja Lõhmus üles jäädvustama oma mäles­ tusi, meenutusi, mõtteid sel­ lest, mida tehti ja mõeldi Eesti Vabariigi taastamise aastal 1991.

Kui saaksite kirjeldada paari mälupilti, siis oleks võimalik üksikutest lugudest kokku panna kogu pagulas-eestlaste Eesti vabastamise eest peetud võit­ luste ja tegevuste lugu.

Me kõik vajame seda lugu!

Abiks on allolevad küsimused – teemad, aga teie lugu võib olla ka täiesti vabas vor­ mis.

Ehk nooremad, aitate veidi kaasa, kuulate vanemate jutus­ tatud lugusid ja panete kirja.

Milline oli Teie aasta 1991 algus ja suvi, milline oli Teie ,,tavaline elu“?

Milline oli tavaline eestlus Teie kodus, peres, Eesti seltsis?

Mille üle Eesti pagulaskond arutas?

Milline olid Teie tegutsemine eestluses?

Mis oli Te esimene mõte, kui kuulsite 19. augustil Eesti Vabariigi taastamisest 1991?

Mis muutus Eesti üle mõtlemises?

Mis muutus Teie elus ja pere elus?

Mis muutus Eesti Majas, eestlaste ühiskonnas?

Mis oli muutunud 1991. a. lõpuks/ 1992. a. alguseks?

Mis Teie elus muutus 1990ndatel võrreldes sellega, mis oli plaanitud ,,varem“ enne Eesti Vabariigi taastamist?

Mis muutus Teie elus 2000ndatel?

Mis muutus kanada/amee­ rika­ eesti ühiskonnas 1990ndatel?

Mis on olnud Eesti Vabariigi taastamise tähendus?

Mis on olnud rõõmustav?

Mis on olnud uued ohud ja murekohad 1990ndatel?

Millisena näete Eesti Vabariigi arengut, kuidas iseloomustate?

President Kersti Kaljulaid nimetas uueks Eesti suursaa­ dikuks Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Viljar Lubi ja kutsus tagasi senise suursaadiku Tiina In­ ­ tel­manni, vahendas ERR tea­ det presidendi kantselei kodu­ leheküljelt.

Lubi töötas seni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri ametikohal. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti käskkirjaga asus Lubi asemel alates 10. maist MKM-i majandusarengu asekantslerina ametisse Sille Kraam, kes varem töötas MKM-is majandusarenguosakonna juhina, ettevõtlusvaldkonna juhina ja kosmose-valdkonna juhina.

Eesti ohvitser asub teenima USA Euroopa väejuhatuse staapi

Sel nädalal allkirjastati video­ silla vahendusel USA ja Eesti kaitsevägede vahel ühiste Mis on Eesti Vabariigi arenkavatsuste leping, mille koha­ damisel kõige olulisem, vaada­ selt alustab suvel USA tes ettepoole 2020ndate­ Euroopa väejuhatuse staabis 2030ndatel aastatele? teenistust Eesti kaitseväe vanemohvitser.

Millisena näete paguluseestluse elu Kanadas Eestlasest staabiohvitseri praegu? üles­ andeks saab koordineerida ­ o peratiivplaneerimist Euroopas Mis on oluline teha ameeri­ paiknevate USA väeüksuste ja ka­eestluse edendamiseks?

Eesti kaitseväe vahel ning anda 30 aastat taastatud Eesti riiki – mis saab meid kõiki õnneliku- Eesti poolne sisend USA tegevusplaanidesse siinses regioomaks teha, nis. meie asi on selle igavikku kestmise nimel Eesti kaitseväe staabiohvitiga päev edasi töötada. serid hakkavad teenima Saksa­ maal Stuttgardis asuvas USA Avaldame rõõmuga teie lood Euroopa väejuhatuse staabis ka Eesti Elu veergudel (kui an24-kuuliste rotatsioonide kaupa. nate selleks loa), tore oleks, kui Esimese eestlasena asub tee­ saate lisada fotosid sellest ajast. nistusse kolonelleitnant Riho Meile saabunud lugusid jagame Rõngelep tänavu augustis. dr Lõhmusega ja VEMUga. Väejuhatuse ametikoht eeldab Ootame teie meenutusi 1991. koloneli auastet. aastast eposti-aadressile: eetaliUSA Euroopa väejuhatus tus@eestielu.ca või postiaadres(United States European sil: Eesti Elu, 3 Madison Ave, Command – EUCOM) on üks Toronto, ON M5R 2S2. üheteistkümnest USA väejuhatusest. EUCOMi vastutusalasse kuuluvad 51 riiki ja piirkonda ning see hõlmab Euroopat, Venemaad, Gröönimaad ja Israeli. USA Euroopa väejuhatuse komponentide hulka kuuluEesti Elu kontor on vad maaväe, mereväe, õhuväe, esmas­ päeval, 24. mail merejalaväe ja erioperatsioonide üksuste väejuhatused.

(Victoria Day) suletud.

Eesti Elu teade

(KVPST/EE)

ÜENV virtuaalpäevad Kutsume aktiivseid Eesti juurtega noori vanuses 14-30 eluaastat osalema noorte Virtuaalpäevadel!

Virtuaalpäevad toimuvad Zoomi keskkonnas orienteeruvalt 2,5-tunniste sessioonidena kahel järjestikusel laupäeval 5. ja 12. juunil algusega kell 17.00 Eesti aja järgi.

Selle aasta peateemadeks on Eestisse kolimine ning tagasi­ pöördumine ja keeleõpe. Ürituse tervitused ning lühipaneelid on eesti keeles inglise-

Aasta algusest on enim toetust kasvatanud EKRE Alates aasta algusest on kõige rohkem oma toetust kasvata­ nud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kes üldises populaarsustabelis on Reformierakonna ja Keskera­ konna järel kolmandal kohal, selgub MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti hiljutisest küsit­ lusest, vahendas ERR. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,7%, Keskerakonda 20,2% ja EKREt 19,4%valimisõiguslikest koda­ nikest.

Reformierakond on kahe kuu­ ga kaotanud 4,8 protsendi­ punkti oma toetusest, kuid nende reiting on praegu ligi kaks protsenti kõrgem kui aasta alguses.

Keskerakonna toetus on alates märtsi keskpaigast püsi­ nud stabiilselt 20 protsendi lähedal, mis aasta algusega võrreldes on siiski 1,6 protsendi­ punkti madalam. EKRE toetus on märtsi algusest peale olnud pidevalt 19 protsendi lähedal või üle selle ja praegu 5,1 prot­ sendipunkti kõrgem kui aasta alguses.

Populaarsustabelis järgnevad esikolmikule Eesti 200 (13,9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) – (7,2%) ning Isamaa (5,3%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,9% ja opositsiooni­ erakondi 31,9% vastanuist.

(ERR/EE)

keelsete tõlgetega ning arutelud toimuvad eesti ja inglise keeles.

Registreerumine: http://bit.ly/ virtuaalpaevad21 / https://forms. gle/D9VoBamZzbzjdGri8 Virtuaalpäevadel saad tutvuda teiste noortega üle maailma, rääkida kaasa eestlaseks ole­ mise teemadel ja anda oma panus edasiviivatele aruteludele, mis on olulised ka tulevikus!

Jälgi uuendusi Facebooki ­lehel http://www.facebook.com/ globaalsednoored/ Kohtumiseni Virtuaalpäeva­ del!

Teadaanne

Koop Cup 2021 toimub ka eeloleval nädalalõpul Koop Cup Open Invitational International Competition, Kalev Estienne Rhythmic Gym­ nastics Club’i korraldusel, toi­ mub kaks nädalalõppu järjest: lisaks eelmisele veel ka eelole­ val nädalavahetusel (14.-15. mail). Üritus toimub virtuaalselt ja osalevad 32 riiki, seda on võimalik vaadata Youtube’i kaudu – 2021 Koop Cup.

Sündmuste kalender • Reede, 14. – laup., 15. mai KOOP CUP 2021 virtuaalselt: www.kalevestienne.com.

• Reede, 14. – teisip., 18. mai VEMU RAHVUSVAHELISE MUUSEUMIPÄEVA MÄNG Facebookis ja vemu.ca.

• Kolmap., 26. mail kl 9-11.30 h (EDT) VEMU ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös: PEGGASUSE SEGGADUSEST – ettekandepäev Arno Viha­ lemma 110. sünniaastapäeva puhul Zoomis.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

• Reedeti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.