4
EESTI ELU reedel, 14. mail 2021 — Friday, May 14, 2021
Nr. 19
Riigikantselei virtuaalne teemapäev „Eesti omariikluse taastamine. Eesti tänases maailmas“
Hilda ja Nicholas Küttise vaim ja sihikindlus elavad edasi toetades eesti kogukonna tulevikku KESKUS International Esto nian Centre kapitalikampaa nia 100 000 dollari suuruse Kalevipoja Laua kõige uue mate liikmete jaoks ei ole võõras, kui olulised on pühen dumus ja tegutsemisind eduka tuleviku tagamiseks. Perekond Küttis teeb uhkusega Hilda ja Nicholas Küttise nimel annetuse, austades nõnda oma vanemaid, vanavanemaid ja vanavanavanemaid. Eesti oli nende kodumaa ning Kanada omakorda riik, kus kodu rajati. Nicholas, kes lõpetas Tartu Ülikooli metsanduse erialal, töötas Eestis metsatööstuses ja tegeles ekspordi korraldamisega rahvusvahelistele turgudele. Ta oli väljapaistev kergejõustiklane, esindades Eestit 1933. aastal Itaalias, Torinos toimunud võistlustel, kust tõi koju kuldmedali. Nendest mängudes kujunes hiljem Rahvusvahelise Ülikoolide Spordiliidu pool korraldatud rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused üliõpilastele. Võisteldakse samadel aladel kui suveolümpiamängudelgi. 1934. aastas saadeti Nicholas tööfirma poolt Londonisse Ühendkuningriikides metsatoodetele uusi turuvõimalusi leidma ning inglise keelt õppima. Eesti saatkonnas juhtus ta tähenduslikult kokku Hilda Truumeesiga, kes töötas Londonis au pair’ina ja õppis inglise keelt. Mõned aastad hiljem kohtusid nad uuesti Tallinnas, armusid ja abiellusid. Sõda tuli vahele just siis, kui nad olid oma ühist elu üles ehitamas, ja nad pidid koos kahe väikese lapse, Tiina ja Jutaga, kodumaalt põgenema. Nad läk sid kõigepealt Soome, seejärel Rootsi, kus nad elasid mitu aastat, enne, kui 1948. aastal Kanadasse emigreerusid. Nad asusid elama Torontosse, kus liitusid noore eesti väljarändajate kogukonnaga. Mõlema ing lise ja teiste keelte oskus tuli neile kasuks, samuti ka nende
tugev tööeetika ja pühendumus lõimida pere uude riiki. Kanada oli peale sõda võimaluste maa ja Nicholas ostis koos kahe partneriga väikese firma, Home Lumber Company. Ettevõte laienes kiiresti, nii et sellest sai Alpa Industries Inc., mida juhtis edukalt aastaid koos oma partneritega. Kodus hoolitses Hilda nüüdseks neljalapselise pere eest, Paul oli sündinud Rootsis ja Linda Kanadas. Nad olid alati teineteise jaoks nii elus kui abielus võrdseteks partneriteks, toetades ja rikastades teineteist ja oma lapsi kultuuri, spordi, kunsti ja haridusega. Hilda oli innukas lugeja ja nende kaunis kodu oli täis raamatuid ning seinad olid kaetud maalidega, mis peegeldasid tema rafineeritud esteetikat. Mõlemad armastasid ooperit, ja nende kodus kõlas alati muusika. Hilda ja Nicholas sisendasid oma perele, kui väärtuslik on hea haridus ning kui oluline raske töö edukaks ja õnnelikuks tulevaseks eluks. Nad olid alati uhked oma pere mitmekülgsete saavutuste üle. Mõlemal oli mitmeid erinevaid hobisid. Nicholas oli entusiastlik tennise- ja malemängija ning koos Hildaga moodustasid nad suurepärase bridživõist konna. Suved veedeti tavaliselt Simcoe järve ääres asuvas suvilas, kus saunaskäimine oli tavaline pererituaal. Talvekuudel mindi Floridasse, et osa saada aktiivse eesti niinimetatud ,,lumelindude“ kogukonna tegevusest. Nad olid uhked, et olid eestlased. Samas võtsid nad täielikult omaks uue riigi, mis neile varjupaika pakkunud. Hilisemas elus olid nad kõige õnnelikumad oma laste ja nende järglaste keskel. Perekond Küttisel on rõõm toetada uut KESKUS Inter national Estonian Centre projekti, mis oleks olnud Hilda ja Nicholasile väga südame lähe dane ettevõtmine.
pejõuna, praegu on ta emeriitprofessor. Laulva revolutsiooni ajal oli Marju Lauristin Rahvarinde eestseisuse liige, Eesti ülem Mailis Sütiste-Gnannt nõukogu asejuhataja ja Eesti 20. augustil 2021 möödub 30 Kongressi liige. Ta kuulus 69 aastat Eesti Vabariigi taa s Eesti ülemnõukogu liikme huliseseisvumisest. Toetamaks ka, kes 20. augustil 1991 võtsid noorte teadlikkust meie riigi vastu Eesti taasiseseisvumise loost ja kaasatust riigi ajaloo otsuse ning oli üks selle otsuse mõtestamisel, korraldab Riigi teksti autoreid. Ta pidas väga kantselei koostöös erinevate huvitava ettekande teemal partneritega noortele suuna ,,Kuidas meil õnnestus taastada Eesti iseseisvus?“, tuues näiteid tud projekte. 8. mail toimus Riigikantselei oma raamatust ,,Kaks otsustavat virtuaalne teemapäev teemal päeva Toompeal. 19.-20.august ,,Eesti omariikluse taasta 1991“. Marju Lauristin rääkis mine. Eesti tänases maail poliitilistest jõududest, kes Eesti mas.“ Teemapäeva moderaa- taasiseseisvumise eel Eesti toriks oli ajalooõpetaja Madis poliitmaastikul tegutsesid, pikast teest iseseisvuse taastamiseni, Somelar. Kõigepealt sai sõna president Balti ketist, 1990.a läbiviidud Kersti Kaljulaid, kes tervitas küsitlusest ,,Mida ja keda toetas osalejaid ning rääkis teemal rahvas?“, iseseisva Eesti riigi ,,Majandusliku jalgealuse kätte ehitamise väljakutsetest ning võitmine“. President kõneles kolmekümne aasta kajadest sellest, kuidas iseseisvuse taas- tänases Eestis. Kas me sellist tamise järel tehtud valikud ning Eestit tahtsimegi ja kas oleme majandusreformid mõjutasid meie ees seisvateks väljakutEesti sotsiaal-majanduslikku seteks valmis? Milline on Eesti arengut selliselt, et oleme jõud- 2051.aastal? Vahva ettekande pidas arnud Euroopa jõukate riikide hulka. Presidendile sai esitada mastatud laulja Ivo Linna teeküsimusi, mida hoolega ka tehti. mal „Laulev revolutsioon ja Küsiti näiteks kas Eesti on Eesti omariikluse taastamine“. eeskujuks teistele riikidele, kes Eesti omariikluse taastamise praegu on reforme läbi viimas. perioodil laulis Ivo Linna end Eesti on infotehnoloogia vald- kõikide eestlaste südamesse Alo konnas ja e-teenuseid pakkuva Mattiiseni rahvuslike laulude riigina teistele eeskujuks, vastas esitamisega. Ta rääkis, kuidas president. Eesti poole pöördu Alol ideed lauludeks said ja takse ikka abi saamiseks e-tee oma mälestustest Laulva revonuste valdkonnas. Küsiti ka, kas lutsiooni perioodil. See oli tema president 1991. a taasiseseisvu elu parim aeg, oli meeeliülenmise ajal hirmu tundis. Presi - dav näha, kuidas Eesti rahvas d ent vastas, et oli tol ajal nii oli ühtse eesmärgi – vabaduse nimel kõigeks valmis. Ivoga noor ja ei osanud midagi karta. Teisena sai sõna paegune jääb üle vaid nõustuda, sest olin Riigikogu liige Siim Kallas, kes ise tol ajal Tartu Ülikooli üli on olnud Eesti Vabariigi välis- õpilane, ühe generatsiooni võrra minister, rahandusminister ning temast küll noorem, ja osalesin peaminister ning töötanud nii muinsuskaitsepäevade üri tel Tartus kui ka Laulva 2004–2014 Euroopa Komisjoni tus asepresidendina. Siim Kallas revolutsiooni öölaulupidudel, kõneles teemal ,,Raha ja iseseis- kus sinimustvalged esmakordvus“. Ta alustas Mihhail selt lehvisid. Oli tõesti selline Gorbatšovi aegsest perestroi- eufooriline tunne, et kas nüüd kast, rääkis IMEst, mis ilmus või mitte kunagi. Sellist Eesti esmakordselt 1987.a Tartu aja- rahva ühtsuse tunnet ei ole lehes Edasi kui „Ettepanek: pärast taasiseseisvumise aega kogu Eesti NSV täielikule ise enam õnnestunud kogeda. majandamisele“. Siim Kallas oli Ivo Linna lauldud tolleüks neist, kes pakkusid välja aegsetest isamaalistest lauludest idee, kuidas Eesti NSV peaks kuulsaimateks lauludeks võib saavutama majandusliku iseseis- pidada laule „Eestlane olen ja vuse Nõukogude Liidu koossei- eestlaseks jään“, „Sind surmasus. Eesti oma raha – Eesti ni“, „Mingem üles mägedele“ kroo ni eestvedajana ja Eesti jne, mida ilmselt iga tolleaegsePanga presidendina 1991-95 tel üritustel osalenud eestlane küsiti ta käest, kas tal oli ka peast kaasa laulda oskab. Ivo kahju loobuda Eesti kroonist rääkis ka, kuidas ta Austraalias euro kasuks. Siim Kallas vastas, ESTOl (1988.a) käis ja välis et muidugi oli kahju loobuda eestlaste ühtehoidmistunnet ja oma allkirjaga rahatähtedest, sinimustvalgeid lippe seal lehvikuid eurotsooniga liitumine oli mas nägi. Nõukogude Liidust siiski algusest peale Eesti selge tulnuna oli see enneolematu siht. Küsiti ka, kas oli ise liht tunne. Kui üks teemapäeval sam olla peaminister või vaada- osaleja Ivo käest küsis, kuidas ta kõrvalt oma tütre, praeguse väliseestla sed omal ajal Eesti peaministri Kaja Kallase tege popmuusi kaga kursis olid, siis misi. Siim Kallas vastas, et ise vastas ta, et eriti ei olnud küll. peaministrina tegutseda oli liht Kui ta oli isamaalised laulud sam, sest nüüd ta saab tõesti ära laulnud ja pärast Rock ainult kõrvaltvaataja rollis olla, Hotelli hitte „Kikilips“ või kuna tütar teeb otsused ise. „Aita mööda s aata öö“ laulis, ei Pärast väikest pausi sai sõna olnud väliseestlased neist kuulmusele eesti keele Marju Lauristin, kes on tööta- nudki. Küsi kestmajää m ise kohta vastas ta, nud Tartu Ülikoolis ajakirjanet tunneb eesti keele pärast duse ja kommunikatsiooni õp-
President Kersti Kaljulaid. Kuvatõmmis
Siim Kallas.
Kuvatõmmis
muret, sest inglise keel surub vägisi peale ning toonitas, et ikka peaks kasutama eestikeelseid sõnu, mitte anglitsisme. Viimase esinejana astus üles Eesti praegune suursaadik ÜRO juures alates 2015. aastast Sven Jürgenson. Ta on välisministeeriumis töötanud aastast 1991 ja olnud Eesti suursaadikuks Viinis, Ameerika Ühendriikides ning Prantsusmaal. Sven Jürgenson kõneles teemal „Ei iial enam üksi. Võimaluste aknad“. Ta rõhutas, et väike riik peab alati õigel hetkel avanenud võimaluse ära kasutama. Täname Riigikantseleid nii vajaliku teemapäevade sarja korraldamise eest, mis kindlasti aitas üritusel osalenud õpilastel ja ka õpetajatel meie ajalugu paremini mõista ja tundma õppida. Jääme põnevusega ootama taasiseseisvumise 30. aasta päeva tähistamise sündmusi eeloleval suvel.
Kartuli kasvupind Eestis on kahanenud Kartuli kasvupind Eestis on viimase kümne aastaga kah anenud kolmekordselt. Põllu mehed toovad kartuli kasvatusest loobumise põhju seks põlvkonnavahetuse, sa muti ebastabiilse turuolukorra, kus kasumit õnnestub teenida vaid igal kolmandal aastal. Eelmisel aastal oli Statis ti kaameti andmeil Eestis kartulipõlde 3639 hektarit, mis on ligi 32% vähem kui 2019. aastal. Kümne aastaga on kartuli kasvupind vähenenud aga peaaegu kolm korda, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa mera“. Põllumeeste sõnul on kartuli kasvupinda vähendanud ka Vene turu ärakukkumine, kuid samas eelistab kodumaine toi dutööstus kartulit osta KeskEuroopast. Samuti on kartuli, aga eriti porgandi läbimüüki mõjutanud ka koroonapandee mia, sest toitlustuskohad olid ju suletud. (ERR/EE)
