Eesti Elu / Estonian Life No. 20 | May 20, 2022

This newspaper was mailed on Friday, May 20, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 20, 2022

Reedel, 20. mail — Friday, May 20

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Täienduskool juubeldas Särasilmsed ja naerulnäoga noored, õnnelikud ja uhked emad-isad ja pereliikmed, rõõmsad õpetajad. Kus neid kõiki koos võiks kohata? Õige vastus: Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide lõpupeol mui­ dugi.

Selgituseks veel palju korra­ tud ja üldiselt teadaolev – kuigi meie täienduskoolid pole oma tegevust pandeemiagi oludes katkestanud, vaid kohandanud õppetöö virtuaalkeskkonda, ei ole koolipere saanud viimasel kahel aastal lõpetajaid väärili­ selt ja pidulikult tunnustada.

Seegi on toimunud vaid arvuti­ maailmas. Tänavu – nagu kingiks täiendusalgkooli ja

Kalev Nisbet võitis taas väärikaid pruuli-auhindu Konkursi Canadian Brewing Awards 2022 võitjad kuulutati välja laupäeval, 14. mail toimunud tseremoonial Big Four Building’us Calgary Stam­pede pargis. See oli lõpuüritu­ seks kolmapäevasele konverentsile, mis tõi kokku pruulijaid ja teisi selle eriala professionaale üle riigi.

Jagati erinevaid auhindu mit­ mes kategoorias; väga edukas oli Torontos asuv pruulikoda Shacklands Brewing Co., kus pruulijaks on Toronto eestlane Kalev Nisbet (33).

Kalev võitis kaks kulda (Shacklands Dubbel ja Shack­ lands Obscure Monk), ühe hõbeda (Shacklands Daystar) ja

-gümnaasiumi juubelilendudele – sai ,,ametlik“ aktus läbi vii­ dud igaks juhuks veel virtuaal­ selt (vt EE # 19, 13.05.2022), kuid tunnistuste, preemiate, auhindade ja tunnustuste jaga­ miseks ning pidulikuks koosvii­ bimiseks olid lõpetajad, nende pereliikmed ja õpetajad kutsu­ tud 17. mai õhtuks Eesti Kodu hubasesse, Janne Laanemaa eestvedamisel imeliselt deko­ reeritud seltskondlikku saali.

On imekspandav ja ülimat tunnustust väärt, et T.E.S. Täienduskool on suutnud tule­ muslikult tegutseda nii pikka aega. Sel aastal saadeti teele juba 70.(!) lend. Kokku on tänaseks algkooli kuueaastase programmi lõpetanud 1708!

Toronto ja selle ümbruskonna noort. Täienduskeskkooli kol­ (Järgneb lk. 12)

ühe pronksi (Shacklands Brave Noise). Samuti võitis ta auhindu eelmisel aastal Kanada kon­ verentsil Quebec City’s ning ka Ontario auhindu.

Shacklands Brewery Co., kus Kalev töötab, on väike ettevõte, kus on omanik, müügitöötaja ning Kalev, kes on ainus pruuli­ ja. Nad töötavad väga väikese eelarvega. Nimetatud auhinnad on Kalevi jaoks suureks tunnus­ tuseks tema saavutustes pruuli­ jatöös.

Kalevi abikaasa Ashley Len­ nox on illustraator Bitstrips’is (mida omab Snapchat), olles hästituntud kunstnik ka eesti ühiskonnas. Tema on teinud õllepudelite ja -purkide kunsti­ ­ list kujundust.

Nagu Shackland’i omanik Dave on öelnud: ,,Kalev paneb oma kunsti pudeli sisse, ja Ashley paneb oma kunsti pudeli peale.“ (EE)

Eesti Kodus 17. mail kohalolnud lõpetajad koos Eestlaste Kesknõukogu Kanadas presidendi Kairi TaulHemingwayga. EKN on üks kooli preemiafondi toetajatest.

Venemaa sulgeb Kanada riigiringhäälingu Moskva büroo Venemaa välisministeerium teatas, et sulgeb Kanada ­avalik-õigusliku ringhäälingu CBC Moskva büroo ning võtab ajakirjanikelt viisad ja akrediteeringud ära, kuna Ottawa keelas oma territoo­ riu­ mil Venemaa riikliku telejaama Russia Today.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova süüdistas Kanadat russofoobias ja meediatsensuuris.

Märtsis allkirjastas Venemaa liider Vladimir Putin seaduse, mis näeb ette kuni 15-aastase vanglakaristuse isikutele, kes edastavad Venemaa sõjaväe tegevuse kohta võltsuudiseid. ­ Seepeale lahkusid riigist paljud välisajakirjanikud. ,,Iga alternatiivset seisukohta nimetatakse teadlikult, nagu nad seda kutsuvad, Kremli desinfor­ matsiooniks. Ottawa Venemaavastane poliitika avaldub kõige negatiivsemal kujul riigitelevi­ sioonis ja raadiojaamas Radio Canada International. Sisuliselt on CBC muutunud propaganda­ kanaliks, mis levitab meie riigi kohta võltsuudiseid ja kahtla­ seid materjale,“ vahendas Zahharova öeldut ERR.

(ERR/EE)

VEMU 10. tuluõhtul külaliseks olnud Velveti meeskond koos VEMU peaarhivaari Piret Noorhaniga külas Eesti Elu toimetuses.

Laupäeval, 14. mail toimus Tartu College’is pärast kahe­aastast vahe­ aega taas VEMU tuluõhtu – sedakorda juubelihõnguline, kümnes.

Kokku­võt­teid muuseumi paari vii­mase aasta tegemistest, sh etteval­ mistustest muuseumi uue maja ehitamiseks ja sinna tuleva püsinäituse loomisest tegi peaarhivaar Piret Noorhani. Arhitekt Alar Kongats tut­ vustas VEMU tulevase hoone ehitusplaane ja arhitektuurset kontsept­ siooni. Õhtu peakõnelejaks oli ­disainibüroo Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt, kes viibis nädal aega Torontos koos sise­arhitektide Anne Määrmanni ja Kristi Printzmanniga, et tutvuda Toronto, VEMU ja siinse eestlaskon­ naga ning teha tööd VEMU tulevase püsinäituse ­huvides. Kirsfeldt rääkis põhi­ mõtetest, millest moodsad muuseumid ekspositsioone luues lähtuvad, VEMU kohast Kanada muuseumimaastikul ja viisidest, kuidas sellest eristuda. Tervi­ tuskõnega esines suursaadik Toomas Lukk, kes andis Piret Noorhanile üle Välisministee­ riumi III klassi teeneteristi tule­ musrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas. Noorusliku kirega musitseerisid Erik Kreem ja Matti Pulki.

Ukrainapäraseid toite pakkus Baby Point Lounge Torontost. Sai näha Ukraina rindefotode näitust ja osta Ukraina toetuseks VEMU poolt valmistatud t-särke.

(Tuluõhtu pilte rohkem galeriis VEMU veebilehel.)

Soome ja Rootsi esitasid sooviavalduse NATO-le liikmeks astumiseks Soome ja Rootsi esitasid kolmapäeval ühiselt avaldused NATO-sse astumiseks. Need andsid NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile üle Soome suursaadik NATO juures Klaus Korhonen ja Rootsi esinduse juht NATO juures

Axel Wernhoff.

Stoltenbergi sõnul on mõle­ mad riigid NATO jaoks tähtsad partnerid ning otsus taotleda liikmelisust on tähtis ja ajaloo­ line. „Soome ja Rootsi liikmelisus parandab meie jagatud julgeole­

kut,“ ütles Stoltenberg.

Stoltenbergi sõnul kaaluvad NATO liikmed nüüd järgmisi samme teel Soome ja Rootsi liikmelisuse suunas.

NATO peasekretär tuletas meelde, et viimastel päevadel on kuuldud mitmelt liikmesrii­ gilt avaldusi, milles toetatakse Soome ja Rootsi liikmelisust.

(D/EE)

2

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Nr. 20

Mihkli kalmistult kadus punamonument

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mõistmatu Türgi NATO loodi selleks, et rahu tagada, kardeti Euroopas Nõukogude Liidu kavatsusi. Kaitseorganisatsioonina peavad sinna kuuluvad riigid olema relvastatud, valmis kõigeks. NATO olemasolek on oluline turvalisuseks. Balti riikide sellesse organisatsiooni kuulumine on kindlasti taganud nende vabadust.

Praegune pingeline poliitiline olukord tänu ühele megalomaanile, sõjarditele Kremlis on viinud olukorrani, kus senini mitte sinna kuuluvad rahulikud neutraalsed riigid on avaldanud soovi NATOsse astuda. Soome, kel kõige pikem riigipiir Venemaaga, kurvad kogemused Teisest ilmasõjast ja Rootsi – riik, mis viimases suures sõjas oli neutraalne, kuigi varustas Saksamaad rauamaagiga, on mures, soovivad iseseisvust ja turvalisust kaitsta, arvestades Ukrainas toimuvaga. Moskva reageeris kohe ähvardustega. Kuidas Rootsi ja Soome ohustaks Venemaad on mõistatuseks. Kuid tuleb kiita muu maailma arusaamist. Peale türklaste.

Kuidas Türgi NATO liikmeks sai on ainult sellega seletatav, et ta on puhverriik. Ning sinna sai rajatud baase, sealt saab rakette Venemaale vajadusel suunata. Kuigi NATO sõda ei soovi, tuleb kaitsta relvastatult liikmeid. Kõiki. Türgi on kahtemata Euroopa repressiivseim riik, inimõigusi eiratakse ja nende riigijuht on autokraatne türann, just nagu ta kolleeg Moskvas.

NATOsse astumine on kahjuks pikem protseduur, kui see peaks olema. Ning nõuab ka iga liikmesriigi nõusolekut. Kui Balti riigid sinna pääsesid saadi aru, et vene karu nende piiridel on tõepoolest ohtlik. Tänapäeval aga ehk poleks seda saavutatud.

Türklased oleks takistanud.

Et olla selle vastu, et Rootsi ja Soome kandideeriks NATOsse on ju selgelt Putini toetamine. Kes täristab piike, isegi sõjaliste hoiatustega. Mis ei mahu kuidagi pähe. Soomlaste „sisu“, vaprus ja vastupanu sõjas tagas neile ikka omariikluse säilitamise, isegi kui kaotati Karjala. Nüüd aga, kus tõesti ei tea keegi, mis on Putini järgmine samm, on oluline kuuluda kaitseorganisatsioooni.

Poola, näiteks, kuulumine NATOsse on kahtlemata taganud nende turvalisuse. Võrdluseks, Ukraina vaprad võitlejad on pea kolm kuud mõistatuslikule agressioonile, sissetungile vastu pannud.

Türklaste seisukoht olevat, et Skandinaavias on arvukalt terroriste. Tõsi küll, statistika järgi on pea pooled Rootsi vanglates mujalt, tähendab riikidest, kus on terroriste. Ka Soomes on arvukalt selliseid immigrante. Aga see on jabur, et seal oleks terro­ riste. NATOl on paras pähkel järada. Kuidas türklaste seisukohta muuta on murettekitav, aga vajalik.

TÕNU NAELAPEA

Pärnumaal asuvalt Mihkli kalmistult läks eelmisel nädalavahetusel kaduma sinna 1960. aastatel püstitatud punamonument.

Kalmistuvaht Mare Räägu ütles ajalehele Pärnu Postimees, et tema sai monumendi kadu­ misest teada pühapäeva hommi­ kul, kui sellest rääkis üks koha­ lik, küsides, kas ta teab asjast midagi.

Räägu jutu järgi tegi ta sur­ nuaias tööd reedel ja siis oli kalmistu tagumises otsas asuv Nõukogude sõduritele püstita­ tud monument veel alles.

Laupäeval oli kalmistul kaks matust. Siis ei olnud Räägul kalmistu tagumisse otsa asja.

Seetõttu arvas ta, et päevasel ajal keegi monumenti sisse veh­ kimas ei käinud. ,,Arvatavasti viidi see ära ööl vastu lau­ päeva,“ märkis ta.

Kalmistuvahi meelest kasuta­ sid monumendi äraviijad trak­ torit.

Mihkli kalmistu tagumises osas asuv monument püstitati 1960. aastatel Teises maail­ masõjas langenute mälestuseks.

Muinsuskaitseameti andmetel on tegu ühishauaga, kuhu on maetud 12 nimeliselt tuvastatud nõukogude aktivisti ja see on muinsuskaitse all.

Muinsuskaitseameti Pärnu­ maa nõunik Helle-Triin Hansumäe ütles Pärnu Posti­ mehele, et Mihkli kalmistult kaduma läinud Saaremaa dolo­ miidist monument on tehtud tüüpprojekti järgi ja üle Eesti on samasuguseid mälestusmärke umbes 30.

Politsei alustas menetlust mälestusmärgi kadumise ja monumendi juures oleva haua­ platsi rüüstamise kohta.

(ERR/EE)

Välisministeerium kutsus välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Välisministeerium kutsus 17. mail välja Venemaa suursaadi­ ku, et avaldada hukkamõistu Venemaa Föderatsiooni välis­ ministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova ebaprofessio­ naalsele ja ebaviisakale aval­ dusele sotsiaalmeedias, millega rünnati Eesti peaminister Kaja Kallast isiklikult.

Venemaa suursaadikuga kohtunud asekantsler Rein Tammsaar ei pidanud vajalikuks avalduse sisu kommenteerida, aga kutsus üles Venemaa esin­ dajaid hoiduma ebadiplomaati­ listest isiklikest rünnakutest Eesti poliitikute vastu, olema viisakas, tutvuma põhjalikumalt ajalooga ja lõpetama viivitama­ tult agressioon Ukraina vastu.

(VMPT/EE)

Kolmapäeval andis Kanada kindral-kuberner Mary Simon Ottawas Rideau Hallis prints Charles’ile Extraordinary Commander of the Order of Military Merit tiitli.

Foto: Governor General of Canada kodulehelt / Facebooki lehelt

Kuninglik visiit Kanadasse Prints Charles ja ta abikaasa Camilla, Cornwalli hertsoginna viibisid sel nädalal kolmepäevasel visiidil Kanadas, mille fookuses oli põlisrahvastega leppimine. Visiit oli osa kuninganna Elizabethi tänavusest 70.a. troonijuubeli tähistamisest. Tuur hõlmas enam kui 3000 km üle riigi ning sisaldas palju kohtumisi erinevais paigus. See oli prints Charles’i 19. ja Camilla 5. visiit Kanadasse; viimati viibisid nad siin 2017.a., mär­ kides Kanada 150. sünni­ päeva.

Kuninglik paar saabus teisi­ päeval St. John’si (New­ found­ land ja Labrador). Provintsi

Lennart Meri lause sai koha Berliini Visionääride Rajal 14. mail avati Berliini südames Visionääride Rada.

Euroopa Liidu iga liikmesriik on esindatud graniidist plaa­ diga, millel ära toodud tuntud isiku tsitaat.

Eestit esindab Lennart Meri lause „Riik sünnib vaid korra, kuid vabadus peab taassündima iga päev“.

Visionääride rada kutsub mõtlema Euroopa ühtsusele, ­ ühistele väärtustele ja kogema Euroopa kultuurilist mitmekesi­ sust. (D/EE)

Kaitseväe suurõppusel Siil osaleb ligi 15 000 sõjaväelast Sel nädalal alanud Kaitseväe suurõppusel Siil osaleb tänavu ligi 15 000 kaitseväelast ning liitlas- ja partnerriigi sõja­ väelast.

Eesti laiapindse riigikaitse toimimist läbiharjutava Siili peamine eesmärk on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustse­ naariumile reageerimise võime kontrollimine rahvusvahelises koostöös. Õppus hõlmab peaaegu kogu Eestit. Peamised manöövertege­ vused toimuvad Lõuna-Eestis,

­legislatuuris toimus tervitus­t­sere­moonia Kanada peaminis­ ter Justin Trudeau ja kindral-ku­ berner Mary Simoniga. Oma kõnes pööras prints Charles tähele­ panu põlisrahvastega lep­ pimise teemale, märkides, et maa eest, mis sai Kanadaks, hoolitsesid põlisrahvad tuhan­ deid aastaid.

Teisipäeva õhtul saabusid külalised Ottawasse, kus veetsid järgneva päeva. Tegevuste hul­ gas oli pärja asetamine National War Memorial’ile, Ukraina kiri­ ku ja kuulsa ByWard Marketi külastamine.

Neljapäeval, visiidi kolman­ dal ja viimasel päeval lendasid prints Charles ja Camilla Yellowknife’i, ees ootas tege­ vusrohke päev Northwest Territories’il, kus olid plaanitud kohtumised põlisrahvaste kogu­ konnaga jm. (Lüh. CTVNews)

Eesti ja Kreeka tähistasid diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva 19. mail tähistasid Eesti ja Kreeka saja aasta möödumist päevast, mil Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki de jure, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et hoolimata geograafilisest vahemaast on mereriikidel Eestil ja Kreekal palju ühist. „Märgilised 100 aastat diplomaatilisi suhteid väl­ jendab seda sõbralikku suhtlust, mis Eestil ja Kreekal on olnud ning saab olema ka edaspidi.

Peame tähtsaks lähtumist rah­ vusvahelisest õigusest ning demokraatlike väärtuste ja põhi­ mõtete kaitset.“ 1922. aasta 19. mail tun­ nustas Kreeka välisminister Georgios Baltatzis Eesti välis­ ministrile Aleksander Hellatile saadetud kirjas de jure Eesti Vabariiki. Kreeka saatkond Tallinnas avati 1937. aastal ja uuesti 2005. aasta veebruaris.

Ateenas alustas tööd Eesti esi­ mene ajutine asjur aprillis 1997.

Tänavu aprillis möödus 25 aas­ tat Eesti saatkonna rajamisest Ateenasse. (VMPT/EE) lahinglaskmised kaitseväe kesk­ polügoonil ja Saaremaal. Õppus kestab kolm nädalat. (ERR/EE)

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

3

Hope Gala Ottawas Ülle Baum Imeilusad tulpide väljad kaunistavad Kanada pealinna maikuus, kui maailm ärkab uuele vastu ning hing otsib lootust. Sel aastal on see kevadine aeg aga toonud suuri kannatusi, valu ja kaotust nii paljude inimeste ellu. Paljud riigid on avanud oma uksed põgenikele, et elu saaks neil raskustest hoolimata edasi minna....

330 inimest 30 riigist tulid laupäeval, 14. mail Ottawas kokku Shaw Centre’is Trillium Ballroomi HOPE Galale, et anda oma panus kahe uue stipendiumi loomisele naistest ­ põgenikele. Selle uue iga-aas­ tase Ottawa Ülikooli ja Carle­ toni Ülikoolis loodud $25,000 HOPE stipendiumi abil avaneks uus võimalus haridusele juurde­ pääsuks. Kohale olid tulnud ka Kanada valitsuse liikmed ja välisministeeriumi esindajad ja nende seas MP Mona Fortier ja Rt Hon Beverly McLachlan.

Samuti osalesid suursaadikud ja diplomaadid 30 välisriigist.

Kohal oli ka uus Ameerika Ühendriikide suursaadik Kana­ das Cohen David Louis Cohen abikaasaga. Carletoni ülikooli esindas Ms Karen Schwartz Associate Vice President (Re­ search and International) Pro­ fessor School of Social Work.

14. mail toimus seega esi­ mest korda Vahtralehemaa pea­ linnas HOPE GALA, mis korraldati HOMSA (Heads of ­ Mission Spousal Association) ja CFUW-Ottawa (Canadian Fe­ deration of University WomenOttawa) initsiatiivil ning koostöös ICO (International Club of Ottawa) organisatsioo­ niga. Üritusel oli rohkesti toeta­ jaid ja sponsoreid, nendest suuremateks oli organisatsioon Islamic Relief Canada ja järgne­ sid Otto’s BMW, Air Canada, Wills Transfer ja Walia pere­ kond. Islamic Relief Canada

nimel esines sõnavõtuga pealin­ na piirkonna tegevjuht Yazan Nasreddin. Ürituse peakõneleja oli tun­ tud fotograaf ja ajakirjanik Sally Armstrong. Kõnedega esi­ nesid Elizabeth (Lizz) Sleith Wilfert – Canadian federation of Univer­ sity Women Ottawa (CFUW-Ottawa), president ja HOPE Gala for Refugee Women Chairperson, HOMSA president ja Uus-Meremaa suur­ saadiku abikaasa Sarah Harvey.

Gala-õhtu moderaatoriks oli Iiri suursaadik dr. Eamonn McKee, kes pälvis tugeva aplausi oma entusiasmi ja huumorimeele eest. Ottawa ,,Mezbaan“ afgaani restorani chefi ja Shaw Centre chefi poolt valmistatud oli haruldane kolmekäiguline õh­ ­ tusöök, mida saatis afghaani muusikaline ja tantsuline vahe­ pala. Toimus palju huvitavaid esinemisi ning moeshow ja vik­ toriin. Selle ürituse ühe tähtsa­ ma võidu: WestJet ,,The Gift of Flight“ võitis. Bill McGrim­ mon, a Deputy Director, the Office of Protocol, Global Affairs Canada.

HOPE Gala for Refugee Women Chairperson, HOMSA President ja Uus-Meremaa suur­ saadiku abikaasa Sarah Harvey võttis oma sõnadega kokku selle nii tähtsa fundraising üri­ tuse mõtte: ,,The idea for the university scholarships came once we realised that (...) we needed something that was a local and long lasting solution to help ­refugee women be able to in­tegrate into Ottawa society.

We wanted to ensure we were not replicating something that was already being done for refu­gees. We pitched the idea to Carleton university and then University of Ottawa and to our delight they both agreed that creating endowed scholarships for refugee women was both possible and a good idea. From that point on we had the confi­

Esmakordsel HOPE GALA üritusel Ottawas osales 330 inimest 30 erinevast riigist. Vasakult: Ameerika Ühendriikide suursaadiku abikaasa Rhonda Resnick; HOPE Gala for Refugee Women Chairperson, HOMSA President ja Uus-Meremaa Suursaadiku abikaasa Sarah Harvey ning Ameerika Ühendriikide suursaadik Kanadas Cohen David Louis Cohen.

Foto: Heather McCrimmon

Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius (fotol paremal) ja tema abikaasa Dorota Skuse­ vi­ ciene HOPE GALA punasel vaibal.

Foto: Heather McCrimmon

LÜ H I DALT K ANADAST

Aktiivselt aastate jooksul HOMSA juhtkonna tegevusest osa võtnud Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk annetas vaiksele oksjonile tunnustatud ja hinnatud ,,Vana Tallinna“ likööri. Kokku oli vaiksele oksjonile toodud 160 erinevat annetust.

Foto: Heather McCrimmon

dence to reach out to potential sponsors because we had the support of the two universities in Ottawa. I was delighted with the support this idea has ge­­ ­ nerated. Coming out of two years of social isolation and in­ activity we knew we were ask­ ing people to overcome their fears of COVID and embrace a positive initiative for refugee women. We were delighted that people could see that these scholarships are a long term legacy from this time in history into the future.“ ,,Mul on väga hea meel, et HOMSA heategevuslik gala läks hästi korda. Seda valmistati pikalt ette ja tulemus oli seda väärt. Pean väga tähtsaks, et HOMSA-l on ka oluline ühis­ kondlik roll kanda, toetades ­põgenikke ja aidates kaasa põ­ genike naiste hariduse oman­ damisele Kanadas,“ sõnas Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk lõpetuseks.

Aitame uusi inimesi, kes meie ühiskonda proovivad in­ tegreeruda ja toetame seda uut stipendiumi ,,HOPE“ – HOMSA Opportunity Program in Edu­ cation For Refugee Women.

Annetusi HOPE stipendiumi­ fondi saab jätkuvalt teha: https://futurefunder.carleton.ca/ campaigns/hope-scholarshipfor-refugee­-women/.

Lisainformatsioon: https://www. facebook.com/HOPEfor­ Refugee­Women.

TORONTO. Esmaspäeva õhtul toimus provintsi peamiste parteide juhtide debatt, kus ­arutati küsimusi, mis on valijate jaoks kõige tähtsamad. 90 minutit kestnud debatil osalesid Progressiivsete konservatiivide juht Doug Ford, Liberaalide partei juht Steven Del Duca, Uusdemokraatide partei juht Andrea Horwath ja Roheliste partei juht Mike Schreiner.

Kõne all olid teemad nagu tervishoid, pikaaegne hooldus, ­ haridus, majandus jm. Provintsi­ valimised on 2. juunil.

(Lüh. CP24) • MONTREAL. Maailmakuulus tsirkus Cirque du Soleil, mis on kuulus oma akrobaatiliste trik­ kide ja värviküllaste show’dega, saabus tagasi esinema oma kodulinna Montreali esimest ­ korda alates pandeemia algu­ sest. Cirque du Soleil rajati 1984.a. Montrealis ainult 20 esinejaga, järgnevate dekaadide jooksul saavutas trupp feno­ menaalse kuulsuse. 2020.a., kui algas pandeemia, oli tsirkus sunnitud ära jätma etendusi ning laskma vahepeal lahti suurema osa töötajaskonnast, kelle arv on tuhandetes. Möö­ dunud suvel alustati uuesti esinemistega ning Kanadasse ­ Torontosse jõudis tsirkus taas aprillis. (Lüh. CTVNews) • TORONTO. Laupäeval avali­ kustasid Toronto linnapea John Tory ja linnanõunik Jennifer McKelvie Cedar Ridge pargis linna ametliku puu, milleks sai tamm. Puu valimisel said lin­ naelanikud öelda oma arvamuse 21. aprillist 10. maini toimunud rahvahääletuse kaudu. Ligi 11.000-st hääletanust valis tamme 47%, vahtra 31%, kase 14% ja männi 8%. Tammepuu saab osaks linna ametlikust sümbolist. (Lüh. CTVNews)

Prantsusmaa lõpetas maskikohustuse kohustuse ühistranspordis Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes Prantsuse valitsuse 14. mai dekreediga kaotati maskikandmise kohustus kõikides ühistranspordivahendites (lennukis, rongis, metroos, bussis, trammis, taksos). Sa­­mas soovitab valitsus kanda jätkuvalt maske kõigil Covid-19 läbipõdenutel 7 päeva jooksul pärast isolatsiooniperioodi, Covid-19 sümptomitega isikutel ja kontaktisikutel, samuti vanuritel, kroonilisi haiguseid põdevatel ja im­­muun­puudu­ likkuse nõrgenemise all kannatajatel.

Sõitsin ise möödunud reedel TGV-ga (kiirrong, toim.) Stras­ bourg’ist Pariisi, kus sõidu ajal paluti kõigil kanda maske, sest selle kohustuse eiramisel oli ­endiselt trahv 135 eurot. Samas rõhutati mitmeid kordi, et oleme ajaloolise hetke tunnista­ jateks rongis, sest kanname siin maske viimast päeva.

Esmaspäevast kaotati maski­ kandmise kohustus ka Euroopa Liidu siseste lennuliinide len­ nukite pardal ja lennujaamades.

Len­nu­reisijatel palutakse siiski enne lendu tutvuda vastava lennu­firma nõudmistega.

Maskikohustus jääb endiselt kehtima tervishoiuasutustes (haiglates, perearstikeskustes, apteekides, laboratooriumides, hooldekodudes) ja seda nii ars­ tidele, personalile, patsientidele kui ka külastajatele.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Nädala portree

S P ORT

Jüri Vips pääseb esimese eestlasena F1 etapil vabatreeningule

Liisa Suurkask: ,,Hoiame kõrgel Eesti lippu“ Liisa Verena Suurkask Hein sündis ja kasvas Vancouveris, kus ta ka praegu elab; aktiivses eesti peres, võttes alati osa eesti ühiskondlikust tegevusest. Eesti-alase tegevu­ sega on ta seotud ka praegu, seades suureks eesmärgiks inimeste teadlikkuse tõstmise Eestist kui iseseisvast, uni­ kaalse kultuuriga riigist, mis on palju saavutanud.

Liisa vanemad on mõlemad Eestis sündinud ja väikeste las­ tena sealt koos peredega põgenenud. Isa Alar Suurkask ­ sündis Tallinnas enne sõda, nende pere põgenes esmalt Rootsi ja kui Alar oli 9-aastane, siirduti edasi Kanadasse. Alar kasvas Torontos, kus tegeles skautlusega; ülikoolis astus korp! Rotaliasse. Vancouverisse kolis ta pärast ülikooli lõpeta­

Nr. 20

mist.

Liisa vanaisa Harald Suur­ kask oli meremees, aga kahjuks ta suri enne, kui Liisa temaga tuttavaks sai. Tema kirjutas sõnad laulule ,,Kaugel, kau­ gel…“ Väga hästi sai Liisa läbi oma vanaema Lindaga.

Liisa ema Marje (sünd.

Kembi) põgenes samuti perega algul Rootsi ja 1949.a. sõitsid nad Pärnu laevaga Halifaxi, hil­ jem kolisid Vancouverisse. Seal Alar ja Marje ka kohtusid, läbi skautide-gaidide tegevuse.

Vancouveris hakkas Liisa va­ naisa Jakob Kembi kohe ehi­ tustööd tegema, aidates palju kaasa Vancouveri eesti rahva­ majade rajamisele. Vanaema Siina aitas palju kaasa kogu­ konnaürituste planeerimisele ja inimeste toitlustamisele. Neile meeldis pidusid korraldada.

Liisa Suurkask käis Torontos olles ka Ukraina toetusüritusel, fotol koos Kai Kiilaspeaga.

Liisa (eesreas par. teine) teismelisena koos oma armastatud rahvatantsurühmaga vabaõhualal Mäeotsal, mis asub tunnise autosõidu kaugusel Vancouverist. Seal peetakse jätkuvalt eestlaste pidusid, kaasa arvatud jaanipäeva tähistamine.

Eesti vormelisõitja Jüri Vips avaldas, et saab Red Bulli võistkonnas kaasa teha vor­ mel-1 MM-sarja Hispaania etapi esimesel vabatreeningul.

Liisa koos perega – abikaasa Richard ja pojad Raivo ja Konrad sõjavastasel üritusel Vancouveris.

Liisa ja ta vanem vend Anton sündisid Vancouveris, kus nad ka üles kasvasid ja mis on ko­ duks ka nüüd.

Liisa räägib, et tal on väga head mälestused Vancouveri eesti ühiskonnas üles kasvami­ sest ja toredatest tegevustest, aga oli ka tunda tumedust ja kurbust – seoses vanemate eestlastega, kes olid sunnitud jätma oma kodud ja põgenema kodumaalt. Sedasama tunneb Liisa praegu ukrainlastega seo­ ses ja julgustab kõiki neid abis­ tama, näiteks raha saatma, aga ka tõstma oma rahvaesindajate ja üldise publiku teadlikkust Eesti suhtes – et Eesti on isesei­ sev, unikaalse kultuuri ja ime­ lise häälega maa, mis soovib jätkata igavesti oma jõudsat ja edukat teed.

See on üks põhjustest, miks Liisa annab oma panuse Vancouveri eesti ühiskonnale ka nüüd, töö- ja pereelu kõrvalt. ,,Teen, mida suudan, kus ma praegu oma eluga olen. Elu läheb rohkem keerulisemaks, meie ühiskonna grupid saavad rohkem fragmenteeritud ning inimesed sulanduvad rohkem Kanada kangasse. Osalege, mo­ tiveerige, jääge positiivseks, jät­ kem välja oma emotsioonid ja keskendugem jagatud väärtus­ tele ja eesmärkidele.“ Liisa on aastaid tegelenud aktiivselt rahvatantsuga Vancou­ veri eesti rahvatantsurühmas, alustades ise esinemistega ­ 6-aastaselt ja olnud palju aas­ taid õpetajaks, viies oma tant­ sijaid suurtele üritustele nagu tantsupidu, ESTO, Lääne­ ran­ niku Eesti Päevad, samuti koha­ likud festivalid Vancouveris, mis on Liisa sõnul heaks võimaluseks tutvustada Eestit kui iseseisvat, suurepärase kul­ tuuriga riiki, mis oli okupeeri­ tud Nõukogude Liidu poolt, mitte osa tegelikust liidust.

Samuti on ta aktiivselt seo­ tud naiskorporatsiooniga Filiae Patriae, sarnastel eesmärkidel, olemaks ,,Eestimaa tütred“.

Praegu püüab ta organiseerida Eesti Kooli Vancouveris, mis on rohkem mängugrupp. Ta loo­ dab, et Toronto Eesti Seltsi Täienduskool jätkab virtuaalsete klasside pakkumist, et ka Van­ couveri lastel oleks võimalus võtta osa sellest suurepärasest programmist.

Liisa abikaasa Richard ei ole eestlane, aga ta toetab igati ees­ ti-alaseid tegevusi. Neil on kaks poega: Raivo (11) ja Konrad (9). Laste beebipuhkuste ajal viibisid nad mitu kuud Eestis,

kus abikaasa sai arvuti kaudu töötada. Eestit külastab Liisa üsna tihti, ikka 3-4 aasta tagant.

Viimati külastasid nad Eestit 2019. a. suvel, kui toimusid ESTO ning laulu- ja tantsupidu.

ESTO viis neid Helsingissse, Tartusse ja Tallinna; nad õppisid Globaalsete Eestlaste kohta (https://www.globalestonian. com/et) ning leidsid uusi sõpru Inglismaalt, Saksamaalt ja Torontost. Poistele meeldib Eesti väga – maitseb must leib, huvi pakuvad kindlused jm. vaatamisväärsused. Eriti meel­ dejääv oli nendele ball Lennu­ sadamas/Eesti Meremuuseumis, kus esines Tõnis Mägi.

Liisal on kauaaegne karjäär transpordi infrastruktuuri alal (teed, sadamad, transiit). Ta töötab megaprojektidega ja teeb koostööd oma ala ekspertidega üle maailma, kuidas planeerida, kujundada, rahastada, ehitada ja opereerida meie teid, transiiti, terminale jm., et võimaldada inimestel olla liikumises.

Aprillikuus viibis Liisa tööga seoses paar nädalat Torontos. Ta töötab praegu Itaalia päritolu firmaga Webuild Group, mis on maailmas juhtival kohal jät­ kusuutliku mobiilsuse osas (metrood, raudteed, teed, sillad, sadamad jm.). Firmal on käsil üle maailma suuri ehitusprojekte, kaasa arvatud HurOntario LRT Mississaugas. Liisa ametinime­ tus on Bid Manager ja pakku­ mine, mida nad soovivad võita, on Ontario Line Subway, mis viib reisijaid näituseväljakult Exhibition’i jaamast läbi Toron­ to südalinna Ontario Science Centre’isse. Kui nad võidavad pakkumise, on Liisal tulevikus ka rohkem põhjust Torontosse tulla. Olles hariduselt ehitusin­ sener, vaatab ta üle lepinguid ja

Sellega saab 21-aastasest Vipsist esimene eestlane, kes on vormel-1 MM-etapil vabatree­ ningul osalenud.

Uute reeglite kohaselt peavad kõik meeskonnad vähemalt kahe etapi esimesel vabatree­ ningul andma võimaluse uustul­ nukale. Vips asendab reedesel vabatreeningul Red Bulli põhi­ sõitjat Sergio Perezt. Lisaks Vipsile saab Barcelonas võima­ luse Nick de Vries, kes sõidab esimesel vabatreeningul Wil­ liamsi ridades Alex Alboni vor­ meliga.

Eestlane on Red Bulli noor­ tetiimi kuulunud aastast 2018, eelmisel aastal sai ta F1 autot proovida hooajajärgsel testimi­ sel Abu Dhabis.

Vips võistleb nädalavahetusel Barcelonas Hispaania GP-l ka F2 sarjas, kus ta on kolme etapi järel üldarvestuses kaheksas.

(ERR/EE)

tehnilisi raporteid, juhatab koosolekuid ning organiseerib.

Talle meeldib tegeleda komp­ lekssete probleemidega, leida liht­ said lahendusi teel otsuste poole.

Aprillikuus Torontos olles käis Liisa Ukraina toetusüritusel ning külastas ka Eesti loengut Tartu College’is, samuti kohtus siinsete eestlastega. ,,See on meie töö: jätkame inimeste teadlikkuse tõstmist Eesti kohta. See on Vancouveris sama nagu Torontos: mõned inimesed teavad, mõned mitte.

Eesti on viimastel aastaküm­ netel teinud suurepärase töö: näiteks e-government jm.

Hoiame kõike seda üleval ja ­lehvitame uhkelt Eesti lippu.“ KAIRE TENSUDA Fotod Liisa Suurkase kogust

Vanaisa lapselastega: Liisa isa Alar Suurkask ja pojad Konrad ja Raivo Hein.

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Soe süda ja väärikus Peeter Järvelaid, Tallinna Volikogu liige Kui meie lapselapsed kunagi küsivad, mida mõtlesime 24. veebruaril 2022, siis vastused on ilmselt paljus sarnased.

See oli meie oma riigi sünni­ päev, aga samas hetk, kus hindasime ümber selle, mida oma riigis omame. Hetkega sai palju selgemaks, kui habras on elu meie ümber.

Varsti saab juba kaks kuud, kui elame ka kodus olles hoopis uues reaalsuses. Ühelt poolt on sõda meedia vahendusel jõud­ nud meile nii lähedale, et palju­ del märksa raskem endaga hak­ kama saada. Teise maailmasõja ja sellele järgnenud aastate ­vägivalla peidetud haavad anna­

vad endast tunda nooremateski, kes nende haavade olemasolust ehk pole olnud teadlikudki.

Samal ajal oleme õigustatult uhked, et Eesti on andnud toe­ tuskäe tuhandetele sõjapõgeni­ kele. Maailm on isegi imestu­ nud, miks eestlased seda nii suure südamega teevad. Vastus on tegelikult lihtne, sest väikese rahvana saame aru, mida sõda tähendab. Teine maailmasõda muutis meid sõjapõgenike tõttu maailmarahvaks, sest tänaseni pole maailmas kohta, kus ei kohta mõnda eestlast.

Ukrainlaste saatus pole olnud ajaloos lihtsam, pigem keeruli­ sem. See on ka üks kogemus, mis meil ukrainlastega ühine.

Me armastame oma isamaad, tahame väga elada kodumaal, aga saame töökate ja elujaata­ vate inimestena hakkama igal pool, kuhu saatus meid viib.

Täna on meilgi tõusetumas küsimus, kuidas suudame kor­ ­

Pilk minevikku

Sõjapõgenikud täna ja eile Andres Raudsepp Suurim küsimus hetkel nii globaalses ulatuses kui ka kaaseestlaste murelikes mõt­ teis on sõda Ukrainas. Kui mõtleme Ukraina tuleviku üle, langeb mõtteraas praegustele sõjapõgenikele.

Sõjapõgenik. See väljend pole eestlastele kuigi võõras, kuna olime nii viimase maail­ masõja ajal kui ka sõjajärgselt ise põgenikud. See siis enne, kui meist kujunesid pagulased ehk eksiilid. Võiksime öelda, et teatud ajavahemikul olime mõlemad, nii ühed kui teised.

Veidi suurem arv 1944. aasta suurpõgenemise pagejatest – nagu minu pere – siirdus Saksamaale. Rootsi saabujatest – ja neid oli umbes 30 000 – said kiiremas korras iseseisvad eksiilid. Saksamaale jõudjad pidid pikemat aega kandma ­ oma identiteedina nimetust ,,displaced person“ ehk DP, ­olgugi et prantsuse keeles võis seda mõista anda veidi elegant­ semalt kui ,,déporté politique“.

Diipiina tundsin end ise.

Tundsin seda sügavalt isegi lapsena, teades juba kaheksa­aastasena, olles perekonnaga jõudnud sõjapõgenike laagrisse, et meile pakutakse ulualust ja toitu ühe suure organisatsiooni poolt, nimega UNRRA. Kui ma küll hiljem hakkasin mõtlema UNRRA (United Nations Relief and Rehabilitation Administra­ tion) peale, hakkasin hindama maailma kaastunnet ja lahkust.

Mis siis, kui meid püüdis ise­ loomustada veidi alaväärtust tekitav väljend ,,diipii“. Maail­ ma riigid tundsid meie olukorda ja tegid oma parima, et meid pärast suurt hävitamist elus hoida.

Mõeldes praegustele sõja­ põgenikele Ukrainast leiame olulise vahe. Siin püüab iga riik omaette teha oma parima, et hoida elus neid, kes samuti

s­ urma eest on põgenenud.

Hetkel puudub veel UNRRA või hiljem tekkinud IRO (Inter­ national Refugee Organization), kes kogu selle raske olukorra üle võtaks.

Teine vahe praeguste ja mineviku sõjapõgenike juures on põgenike endi tahe ja oskus luua oma kogukonnad. Ühest küljest võiks öelda, et on liiga vara sellele mõelda. Sõda Ukrainas veel möllab. Aga prae­ gu on õige hetk seda üles märkida, sest kogukondlik or­ ganiseerimine on olnud meie eestlaste iseloomustus.

Kas põgenikud hetkel liigu­ vad selles suunas? Ehk liiga vara sellele mõelda. Kui eestla­ sed hakkasid Saksamaal põgeni­ kelaagreis end organiseerima – koolid, koorid, teatrid, sport ja skautlus – oli sõda juba vähe­ malt pool aastat möödas. Ja pealegi, kas Ukraina põgenikud sellisele organiseerimisele üldse mõtlevad, kuna nende siht on kiiresti tagasi koju jõuda.

Just siin tekib kolmas oluline vahe Teise maailmasõja järgsete ja praeguste põgenike vahel.

Meie ei soovinud kodumaale ta­ gasi minna, kuna seal valitses meie mõrvarlik vaenlane, olgugi et seda alguses soovitasid lah­ kelt valitsevad ameeriklased ja inglased, enne kui nad olu­ korrast aru said.

Kasutaksin käesoleva targu­ tamise juures aga võimalust teha väikse mäluhüppe ja meenu­ tada oma nooruspõlvest kolme ja poole aasta pikkust ajavahemikku, kui viibisin sõja­ põgenikuna okupeeritud Sak­ sa­ maal. Tahaksin lugeja silme ette luua mõned pildid noore poisikese elust diipiina.

Olin, jah, kodumaata noor sõjapõgenik. Siin pakun teile näiteid, mida tähendas kord olla selline. Olin põgenik, aga kellele pakkus huvitavat elu kiiresti loodud ja hästi organiseeritud kogukond. On märkimisväärne

raldada oma elu nii, et me kõik siin maal hakkama saame. See on tõsine küsimus. Rääkisin just ukrainlasest tuttavaga, kes täna sõjapõgenikuna ühes edukas Lõuna-Euroopa riigis. Tema kogemus seal pole täna just roosiline, kuigi ta tundis seda maad, sest oli omanud pikki aastaid selle maa ärimeestega ühisfirmat.

Inimesed Balti riikides peak­ sid paremini aru saama, et isegi kui sõda kuulutatakse mingil hetkel lõppenuks, ei tähenda see veel olukorda, kus kõik sõja­ põgenikud saaksid kohe koju naasta.

Võrreldes Teise maailma­ sõjaga on tänapäeva sõja mõju veelgi hullem. Linnade totaalne purustamine ja võõrvägede lah­ kumisel alade totaalne mineeri­ mine teenivadki eesmärki, et sõ­ japõgenikud ei saaks nii pea ta­ gasi tulla ja varasema elu juurde naasmine oleks võimalikult

kallis. Siit esimene õpetus, et uues olukorras on meil, kes me oma kodus oleme – suureks ülesandeks suuta olla rahulik.

Tasub järgida õpetust, mida tu­ leb kasutada häda korral lennu­ kis, et hapnikumask tuleb panna esimesena kiirelt endale ette ja siis asuda last aitama. Meile saabunud sõjapõgenikud on temperamendilt ja mingites kul­ tuurinüanssides meist erinevad, aga ettevõtlikkust ja elu­tahet on neis sageli palju. Seetõttu suht­ leme uute naabritega avatult, aga hoidume neilt küsimast iga päev küsimust, millele nemad ei oska vastata. Millal lõpeb sõda?

See on tõeline miljoni dollari küsimus.

Me saame kõigega hakkama koos, kui püüame lahendada küsimusi positiivselt. Kõige olulisem on kaasata neid endid olukorras lahenduste leidmisse.

Meie asjad õnnestuvad, kui kuulame oma südant ega unusta

– kõike, mida saame sõjapõge­ nike heaks teha, tuleb teha väärikust säilitades. Seetõttu, mida kiiremini saavad lapsed lasteaeda ja kooli, vanemad tööle, seda parem. Sõda on para­ ku kergitanud Eestis ostu­ korvi nii kalliks, et lisaabi vaja­ vad nii kohalikud inimesed kui põgenikud. Ukraina on maailma parima viljakusega mullaga maa ja sealt pärit inimesed oskavad ise endale toitu kasvatada. Sel kevadel võiksime oma suve­ kodudes, kus meil vabalt maad, teha koos ukraina uute sõprade­ ga uusi peenraid, kus sügiseks oleks head saaki oodata.

Koos tegutsemine tõstab väärikust, annab juurde uut ­energiat. Anda edasi meie süda­ mesoojust ja hoida ülal inimeste väärikust, see on kõige olu­ lisem, mida täna teha saame.

Kõik muud küsimused lahene­ vad juba ise, kui aeg selleks on küps.

mõelda, kuivõrd see kandus sõjapõgenike laagrist Põhja­ Ameerika eestlaskonda.

Kui kaheksa-aastasena jõud­ sin perega Oldenburgis asuvasse põgenikelaagrisse, mis kandis nime Bloherfelde, sain aru, et laagris olid käimas vastuolud.

Ja toimusid valimised. Jah, ka põgeniku elu võis mõnikord olla poliitiline. Valiti siis laagrile uus komandant. Selleks sai lugupeetud kirikuõpetaja Friedrich Stockholm, kelle vanim poeg, samuti ordineeri­ tud, oli peatselt minu kooli­ õpetaja.

Tekkis aga olukord, kus vanem härra Stockholm väga ­ vajas abilist. Selleks osutus minu perekonna isa Karl Haakon Raudsepp, kes saksa okupat­ siooni ajal oli okupeeritud Eesti Riigikontrolli abidirektor. Tuligi välja, et isast kui laagri abiko­ mandandist kujunes Bloherfelde laagri tegelik vajaduste täitja ja organiseerija. Samas mäletan jumalateenistusi, milles jutlust pidas õp. Friedrich Stockholm, seejuures ka ühte matust, kus lahkunud oli minuvanune poisike. Mäletan, kui sügavalt see minule mõjus.

Väga tähelepanuväärt oli aga

laagri kool. Minule imponeeris naisõpetaja Adele Unt, kelle abikaasa oli kolonel Jaan Unt, kes viibis ka laagris. Minule selgitati, et kolonel Unt võttis üle Julius Kuperjanovi sõjaväeüksuse Vabadussõja ajal. Mäle­ tan veel, kuis vanaema minule nimetas, et ta võttis osa Kuper­ janovi matusest Tartus. Nii mina äkki tutvusin sügava arusaamisega Eesti ajalooga.

Seoses kooliga mäletan, kui oli vaja minna tegema ettelaul­ mist kooli laulukoori juhi ees.

Olin saksa okupatsiooni ajal Nõmmel elades raadios kuulnud Eesti Leegion marssi. See minule nii meeldis, et hõiskasin marssides laulule kaasa. Aga lauluproovil ei suutnud ma õiget piuksugi välja ajada. Nii et kukkusin haledalt läbi. Mind koolikoori ei võetud. See juh­ tum on minule teravalt meelde jäänud.

Kui laagrisse saabusime, pidi minu perekond – ema, isa, pisiõde ja mina – ajutiselt jagama ühte tuba vanema abi­ ­ elupaariga. Siinjuures lahke härra Eduard Krusten (kirjanik ­ Pedro Krusteni vanem vend) aga kinkis minule suupilli.

Minul polnud sugugi keeruline

suupillil tuntud viise välja puhuda. Sellisest muusikast sain kohe aru. Siis võttis Eduard Krusten mind käsile ja õpetas minule umba-umba piibulaulu.

Sellega jõudsin nii kaugele, et suutsin seda esitada skautlikul lõkkel. Nii et koorilaulu proovil läbikukkunust sai hiljem asja.

Mäletan, kui populaarne oli sport, just kergejõustik. Laa­gri­ elanike hulgas leidus noormees, kes võttis poisid käsile ja õpetas meile kõrgushüpet ja kuuli­ tõuget ning korraldas sagedast võidujooksmist laagri teedel.

Sellest ajast peale on minust tänapäevani saanud selle spordi pidev jälgija maailma tasandil.

Nii kulges minu haridus, kui olin vaid üheksa-aastane – veidi Eesti ajalugu, suutäis muusikat ja arusaamine spordist.

Aga kõige mõjuvam oli lugemine. Vanem rahvas hoolit­ ses selle eest, et noortel oli alati midagi lugeda. Haruldane nähe sõjapõgenike elus oli ühendus Saksamaal ja Rootsis elunevate pagulaste vahel. Minu raama­ turiiulil on isegi praegu veel Rootsis 1945.a. kirjastatud Henno Jänese ,,Meie emakeel“, küll veidi kulunud olukorras.

(Järgneb lk. 13)

Hundipojad, hellakesed, skaudid ja gaidid Bloherfelde sõjapõgenike laagris Oldenburgis loode-Saksamaal aastal 1947. Näha on ka vanemskaute ja vanemgaide ning ,,lipkonna“ vanemat. Artikli autor – siis 10. aastane – istub esimese rea paremas otsas. Suurem osa pildil olijatest siirdusid peatselt Kanadasse või USAsse. Kui mõni Eesti Elu lugeja tunneb mõnda, kes leidub pildil, palume temal lahkelt ühendust võtta kas ,,Eesti Elu“ toimetajaga või artikli autoriga (ajraudsepp@aol.com), kes hetkel oskab nimetada vaid kümmekonda neljakümnest seisjast.

Arhiivfoto

6

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Nr. 20

Eesti lühianimafilm ,,Tunnistaja“ esitab sai õiguse Eesti kultuurilugu kandideerida Oscarile ootamatust küljest Sander Joone ,,Sierra“ pälvis parima lühianimafilmi pree­ mia hiljutisel 65. San Fran­ cisco rahvusvahelisel filmifestivalil. See võit annab filmile õiguse kandideerida ka parima lühianimafilmi Oscarile. 1957. aastast toimuv festival on vanim järjepanu toimunud festival Ameerikas.

Musterloomade kudumise õpitoas sai nõuandeid ja näpunäiteid, kuidas üht mõnusat mängusõpra valmistada. Õpituba juhendas Ene Timmusk (vasakult teine).

Foto: Piret Noorhani

Õpitoas sai tutvuda musterloomade kudumisega „Oh, sa oled täna olnud musterlaps – nii hea, mitte üht jonnijoru!“ kirjutab Anu Raud oma musterloomade raamatu avalehel. „Mus­ terinimene on eeskujulik, näidiseks kõigile teistele. Seda on ka meie musterloomad – pehmed, sõbralikud ja nii armsad oma tuntud koduste mustrite ja värvidega.“ Maailmas, kus plastikmän­ guasjad pea igas kodus olemas on, saab vastukaaluks panna näiteks kootud loomad, mille mustrid kopeerivad eestlaste muistseid kindakirju. See on tore mänguasi, mille sisse pei­ detud MEIE pärand. VEMU korraldusel koguneski 30. april­ lil rühm Torontos elavaid eest­ lasi, et vardad kätte võtta ning teha algust musterloomade kudumisega. Õpituba juhtis Ene Tim­ musk, kes oma esimesed kin­ dad kudus juba koolipingis. Eks seda pusimist oli siis palju, et eri värvi lõngadega kududes muster kiskuma ei hakkaks ning lõngad liiga keerdu ja sassi ei läheks. Samas teavad kogenud kudujadki, et mustrit kududes pole sugugi kerge seda keerdu­

Lahkus Toomas Suuman Pärast rasket haigust lahkus 14. mail näitleja ja lavastaja Toomas Suuman (66), teatas Rakvere Teater.

Toomas Suuman töötas Rakvere Teatris 1980. aastast.

minemist vältida. Nii et selles osas ei pea oma pead palju valutama.

Tartu College’is ühe õhtuga loomi päris valmis ei saanud.

Kaasa sai antud juhendid ja näpunäiteid, kuidas käib topelt­ koes kõrvade valmistamine, sokikannal põhinev pea kujun­ damine ja sõrmkinnaste sõr­ meosade kudumise oskuste põh­ jal käppade loomine. Anu Raud ütleb oma raamatus, et kudu­ mine on see kõige lihtsam osa, valmis loomadele silmade õi­ gesse koha asetamine hoopis raskem. Ta soovitab valmis loom kätte võtta ning talle otsa vaadata. Niipea kui tajud, et ta sulle vastu jõllitab, ongi õige koht leitud. Enel oli kaasas „Suur kindaraamat“, milles eri­ nevate Eesti kihelkondade must­ rid sees. Musterloomi kududes võiks vabalt kasutada just mõn­ da sellist, mis kuduja enda või ta esivanematega seotud.

Kui musterloomade vastu suurem huvi, siis Ene lubab ­lahkelt appi tulla. Lisaks on Ene lahkelt lubanud annetada oma aega ja materjali ning Ukraina toetuseks kududa kümme mus­ terlooma, hinnaks 50 dollarit

Tema viimaseks rolliks jäi Roote Rakvere Teatri lavastuses ,,Kasvatushoone“. Samas teatris mängis ta viimati ka Edgarit August Strindbergi ,,Tantsus“ ja Võlurit/Ministrit Jevgeni Švartsi ,,Tavalises imes“.

Suuman sündis 1956. aastal Rakveres. 1978. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konserva­ too­ riumi lavakunstikateedri ka­ heksanda lennu. Aastatel 19781980 oli ta näitleja Vanemuises ja viimased 42 aastat töötas näitleja ja lavastajana Rakvere Teatris.

Suuman on mänginud mit­ metes Eesti filmides ja telese­ riaalides, samuti tegutsenud näitekirjanikuna.

Toomas Suuman Tartu College’is lavastuses LA H US. Foto: K. Kiilaspea

Toronto publikule mängis Toomas Suuman end meelde 2018. a Tartu College’is eten­ dunud Rakvere Teatri lavastuses LA H US. Eestlased võõrsil ja kodus.

Aasta alguses esilinastunud film on seni võitnud seitse auhinda ja jõudnud mitmele mainekale festivalile. ,,Sierra“ keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal reh­ viks. San Francisco žürii kirjel­ das filmi südamliku, kuid mõju­ sana, pöörates tähelepanu filmi visuaalsele tunnetusele.

Tänases maailmas toimuvaga hästi haakuv sini-kollane eesti mustriga rebane.

Foto: Ene Timmusk

tükk. Kogu summa läheks Ukrainale. Mustri ja looma osas võib kirjutada: enet ät rogers. com

Hiljuti ilmus kirjastuselt Hea Lugu Katrin Lauri ajalooline romaan „Tunnistaja“. See on põhjalik sissevaade eesti kultuuri- ja ajalukku ootamatust vaate­nurgast, katoliku preest­ ri Eduard Profittlichi pilgu kaudu.

Värskelt ilmavalgust näinud romaan räägib truudusest ja iseendaks jäämisest ajal, mil maailm on liigestest lahti.

Katrin Lauri romaanis maali­ takse intrigeeriva tegelasgalerii­ ga panoraam sõjaeelsest Eesti Vabariigist ja ühest ajavaimust, mille tunnistajaks peategelane osutub. Või oleme tunnistajad hoopis meie, sest protsess ei ole ju veel lõppenud?

,,Sierra“ režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon.

Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation).

Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Filmi taustakujundused on loonud Hleb Kuftseryn. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Eesti Majas kõlavad ,,Hääled Südamest“!

Vokaalansambel Les Voix du Coeur (Hääled Südamest) esineb oma hooajalõpu kont­ sertetendustega sel aastal 4. juunil Toronto Eesti Maja suures saalis.

Etenduste nimi on Les Chemins Croisés, kuna selle aasta etenduste teema on teed, mis ristuvad, lahti ristuvad ja siis uuesti ristuvad aja jooksul.

Etenduses on seotud laulud, tantsud ja lühikesed teatritükid, mis on liigutavad, humoresksed ja meelelahutuslikud.

Vokaalansambel Les Voix du Coeur koosneb kolmekümnest mees- ja naislauljast, neljal häälel. Ansambel on nüüd 28 aastat interpreteerinud populaar­ seid prantsuskeelseid laule.

Seda traditsiooni me etendustel jätkame ja pakume juurde mõnigaid hästi tuntud inglis­ keelseid laule publiku naudin­ guks.

Ansambli dirigent on Manon Côté, musitseerivad klaveril Olivier Rabu, viiulil Ivana Popovich ja kitarril Laurent Bergeron. Ansambel on dünaa­ miline ja 28 aasta jooksul Toronto ühiskonnas omale kuul­ suse teeninud.

Vokaalansambel Les Voix du Coeur teeb 4. juunil kaks etendust, kell 3 pl ja 8 õ Toronto Eesti Maja suures saalis, 958 Broadview Ave. Pileteid (lapsed alla 6 a on tasuta) saab ette telli­da: http://www.lesvoixdu­ coeur.com Publiku arv on

piiratud 300’le. Mittemüüdud pileteid võib osta uksel pan­ ga-kaardiga.

Maskide kandmine etenduste ajal on soovitatud.

Täiendav informatsioon: ev­ lesvoixducoeur@gmail.com Üks emotsiooniderikas eten­ dus, mida mitte vahele jätta!

ALLAN SEIM

Les Voix du Coeur koori liige Ansamblit toetavad: le Gou­ver­ nement de l’Ontario, l’Assem­ blée de le francophonie de l’Ontario, le Conseil scolaire catholique MonAvenir, le Con­ seil scolaire Viamonde, l’Uni­ versité de l’Ontario français, le journal l’Express, le journal le Métropolitain

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1105 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 27

28

23

29

30

32

33

36

37

38

40

41 43

49

50

25

26

47

48

35

45 52

46 53

54

55

56

57

58

59

1. Kristjan ______ Peterson (1801-1822).

5. Vee-elanik.

9. Kehaosa.

12. Toidukord.

13. Eesti graafik (19342008).

14. Spetsiaal-.

15. Ennustus, ettetähendus.

16. Mess, suurmüük.

17. Nemad.

18. Kujutist näitav lihvitud klaasist ese.

20. Maa all elav loom.

22. _____mus, Rotterdamist pärit filosoof (1466-1536).

24. (Germaani) kangelasmuistend.

27. Takistamas, mitte lubamas.

31. Uurali keelte grupp.

32. Kunst (ld.k.).

33. _____t, vääriskivi hindamisel kasuta­ tav massiühik.

35. Eesti helilooja ja akordionist (19281975).

36. Väike veelind.

38. Maailma suurim madu.

40. Kaugemal, seal.

11

42

51

PAREMALE:

10

39

44

42. Lähis-Ida riik (ingl.k. kirjapilt).

43. Emane siga.

45. Teat. riidematerjal.

49. Vaba Eesti Sõna (USAs ilmuv eesti ajaleht).

51. _______triinu, putukas.

53. Peruu indiaanlane.

54. Ohkamine.

55. Meloodiast ja sõnadest koosnev heliteos.

56. Leiva-, saiapätsike.

57. Tara.

58. Lihatoit.

59. Teat. alkohoolne jook.

ALLA:

1. Teat. maastikuauto.

2. Objekt, allikas, lähtematerjal.

3. Talent.

4. Veeremäng.

5. Küla Läänemaal Lääne-Nigula vallas.

6. Teat, piirkond.

7. Suur lai tükk, avar pind v. ala, lahmakas.

8. Sammus.

9. USA kaitseminis­ teerium.

10. Isiklik.

11. Abi (ingl.k.).

19. Üksiklane.

21. Kreeka täht. 23. ______a, linn Ontarios, Huroni järve ääres.

25. Võrgustik, võre (ingl.k.).

26. Ole abiks!

27. Reaalne (rahaline, kaubaline) tagatis.

28. Suurjärvistu järv.

29. Järjekorras eesotsas olevad.

30. Lembit _______, Eesti saksofoni­ mängija (snd 1948).

34. ______tsia, troopi­ line põõsas.

37. Rahvusmeeskoor (lüh.).

39. Pankrannik PõhjaEestis.

41. Teat. värv.

44. Hulgas.

46. _____i, järv Soomes.

47. Taas, üha.

48. Koonilise peaga nael.

49. Ameerika Hääl (ingl.k. lühend).

50. Kaunistus.

52. Suur taim.

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

T

Paremale: 1. Saar, 5. Abba, 9. Lap,

31 34

S

Ristsõna nr. 1104 LAHENDUS

21 24

I

12. Ersa, 13. Puur, 14. Ava, 15. Aita, 16. EKRE, 17. Via, 18. Leedu, 20.

Ekipaaž, 22. Asetama, 24. Rak, 27. (L) itt, 28. Alus, 32. Ateena, 34. Kartus, 36. Taat, 37. Oil, 38. RSS, 39. Nairobi, 43. Salalik, 46. (Buenos) Aires, 50.

Ara, 51. Osav, 53. Reva(l), 54. LEP, 55. Haak, 56. Imik, 57. Kas, 58. Akne, 59. Soss-(sepp).

Alla: 1. (Siin ja ) seal, 2. Arie(tt), 3.

Aste, 4. Raada, 5. Ape, 6. Bukett, 7.

Burka, 8. Areim, 9. Lava, 10. Avia, 11. Paaž, 19. Usin, 21. Paar, 23. ETA, 24. Rat, 25. Ata, 26. Kea, 29. Ltr, 30.

Uus, 31. Sss, 33. Etna, 34. Kio(sk), 35.

Alba, 37. Orkaan, 40. Aloha, 41.

Iisak(u), 42. Iiris, 43. Salk, 44. Area, 45. Laps, 47. (San) Remo, 48. Evis, 49. Saks, 52.VKE.

Nädala retsept

Sealihakarbonaad mee-küüslaugu marinaadis Populaarne mee-küüslaugu (honey garlic) marinaad sobib nii lihale kui kanale, andes ühtaegu nii magusa kui soolase/ vürtsika maitseelamuse. Lihtne valmistada ning selles mari­ neeri­tud liha/kana saab küpseta­ da nii ahjus kui BBQ peal.

Nagu nimigi ütleb, läheb valmistamiseks tarvis mett ja küüslauku, aga veel mõningaid koostisaineid. Erinevates retsep­ tides on näiteks lisatud erine­ vaid maitseaineid, vürtse, aga ka ketšupit.

Valmistusained: 2 tükki sealihakarbonaadi (pork chops) 2 spl mett 2 küünt küüslauku; hakitud peeneks 2 spl oliiviõli 2 spl sojakastet pisut vett Valmistusviis: Segada koostisained omava­ hel. Liha võib marineerida nii suures plastikkotis kui kausis, hoides külmkapis paar tundi või üleöö. Võimalik on ka ilma marineerimata, asudes otse grillima, lisades grillipintsliga ­ ­aeg-ajalt marinaadi.

Asetada lihatükid BBQ peale ja küpsetada korralikult läbi, vahepeal keerates. Grillimisaeg ­ sõltub seakarbonaadi paksusest ja grilli kuumusest – peaasi, et liha ei jääks seest roosa ning sisemine temperatuur oleks umbes 145 F kraadi, selleks võib minna 7-9 minutit kum­ maltki poolt, kuid võimalikult ka kauem.

7

KARLA KALENDRISABA

Äda ilma vareseta Mina pole omast arust kunagi elus ädavares old. Miski san­ gar ega kangelane ka muidugist mitte, aga olen ikke püid seda optimismust inges oida, et pea püsti, ambad risti, küll siis kõik läheb ästi. Et ädaldamisel pole mõtet. Niikaua ädaldad kui ongi äda käes. Nüid kipub mõni asi juba viltu minema. Pea vajub vahel longu ja ambaid polegi änam nii palju suhu jäänd, et oleks mida risti panna. Ööbiku äälel pole ma kunagi laulu laksutand ega lõo kombel lõõritand, aga varese viisi kraaksuma kah ei akka, parem pean oma noka kinni.

Nii et siis varest pole minust saand, aga ädad ikke kipu­ vad kallale. Akkasin omaette arutama, et mispärast see nõn­ nasi võiks olla. Ääri-veeri uurisin Kata käest kah, ei taht talle täit tõtt tunnistada. Aga Kata on jälle nisuke, et kui sa talle sirget juttu ei kõnele, siis ümber nurga ütlemisega parem ära proovigi. Kähvas kohe, et kui sul miskit ütelda on, siis ütle, ära käi nigu kass ümbre palava pudru. No ma siis jäin vakka. Korraks nigu kihvatas küll, et ma pole elu sehes iirepüidmisega tegelend ega tema mulle juba pikemat aega palavat putru keetnud, aga lõin käpaga – ptüi, käega ikke. Minu eas ei tasu enam lahingusse tormata, kui ette tead, et kautajaks jääd. Lülitasin oma mõtlemise massina uuesti sisse ja läksin asjaga isetegevuse korras edesi.

Jõutsin järeldusele, et kõik on mõedukuse küsimus.

Noorest peast sai muutkui uupi ja uisapäisa tormatud, kuni olidki otsapidi äda ja õnnetuse sehes. Aga siis said aru, panid kähku tormast ja võtsid kiiruse maha, sedasi said as­ jad klaaritud. Aga nüid karguga koperdades jääd ädale ja õnnetusele jalgu ja vat selle vasta on raskem rohtu leida.

Tuleks tormase asemel kaasi anda, aga kuripatt, kark ei kuula sõna.

Mina arvan, et kui ädadest lahti ei saa, siis tuleb õppida oma ädadega elama. Ega pole mõtet püida kahe karguga kaerajaani tantsida vai sadat meetert sibada. Milleks ahasta­ da, et üks silm enam ästi ei seleta. Tunne parem rõemu, et teine püsib kenasti peas ja plingib nigu varga latern. Kui sind on taband miski õnnetus, siis vahigi just selle selge sil­ maga ainult esimest kolme tähte ja ongi õnn sinu õuel vai ussaias.

Tuleb meelde see abemega lugu mehest, kes kaebas tohtrile oma kehvaks jäänd kuulmist. Kurtis, et kõrv ei püia enam enda poetatud püksituult kah kinni. Vastutulelik tohtriärra lahendas probleemi, aga tagurpidi. Segas pat­ sijendile miski joogi ja käskis kohe sisse võtta. Tunnistas, et kuulmist see ei paranda, aga kärtsu teeb kõvemaks.

KARGU KARLA

Reformierakond jätkab esikohal MTÜ Ühiskonnauuringute Insti­ tuudi ja uuringufirma Norstat Eesti viimase küsitluse tulemus­ te järgi on jätkuvalt populaar­ seim Reformierakond, keda toetab 33,5% valijaist. Järgne­ vad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (20,9%) ja Kesk­ erakond (16,8%).

Järgnevad Eesti 200 (13%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,3 %) ning Isamaa (5,7%).

Roheliste toetus oli 1,9 prot­ senti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,3 ja opositsiooniera­ kondi 33,9 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. aprillist 16. maini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

(ERR/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

LÜ H I DALT K ANADAST

CALGARY. Pärast United Conservative Party juhtimise ülevaatust kolmapäeval, kus partei juht Jason Kenney sai 51,4%-lise toetuse, teatas Ken­ ney partei liidri kohalt tagasias­ tumisest. Ta õnnitles parteid tasakaalus eelarve eest ja mär­ kis, et ta viis läbi 90% oma lubadustest peaministrina.

(Lüh. CTVNews) • TORONTO. Viimasel ajal on šokeerinud linnaelanikke mit­ med relva ähvardusel toimunud autode röövimised omanikelt erinevates piirkondades. Es­­mas­ päeva õhtul langes Etobicoke’s ohvriks Maple Leafs’i hoki­ meeskonna staar Mitch Marner, kellelt rööviti tema Range Rover. Toronto politsei sõnul on nad sel aastal saanud teateid juba 60-st relvastatud auto­ röövimisest, terve 2021.a. jook­ sul oli see arv 59. (Lüh. CP24)

Naljanurk Õhtusesse tipptunni met­ roo­ rongi astub poisike, kellel trumm kõhul ja pulgad käes. ,,Te parem andke mulle kohe kaks dollarit,“ ütleb ta tujututele ja väsinud sõitjatele, ,,muidu hakkan oma kontser­ diga peale.“

8

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Nr. 20

A conversation with the founders of NET

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia repeating Estonian history in Ukraine In March, 73 years ago, thousands of Estonian families were split and packed into cattle cars. Men were shipped to one remote Russian destination, women and children to another. Moscow called it Operation Priboi.

The co-ordinated mass de­ portations from occupied Estonia, Latvia and Lithuania were executed in territories occupied by the Red Army. ­ Ukrainians are now taken from territories occupied by the Russian army. History repeated in real time.

A total of half-million resi­ dents of the three Baltic coun­ tries were deported between 1941 and 1952. The total for Ukraine has yet to be estab­ lished.

The far-flung chain of hundreds of labour camps, the ­ destination for Estonians, Latvians and Lithuanians de­ ported in the 1940s and 1950s, later named the Gulag by Alexander Solzhenitsyn, is now mirrored by numerous camps stretching from Belarus to the Kamchatka on the Pacific, the locations for Ukrainian de­ portees.

Human rights organizations put the total at 1.2 million who were deported against their own will. This total is difficult to verify. It includes 210,000 children. For Estonia in 1949, ­ 70% of the deportees were children, including a three­ month-old infant. A 97-year-old man also met the criteria to be shipped elsewhere.

Moscow is well aware that the 1949 Geneva Convention, which established legal stan­ dards for humanitarian treatment in conflict, strictly prohibits the mass forcible relocation of ­civilians to the territory of the occupying power. Violation of this is classified as a war crime.

Under international human rights law, forced displacement or transfer doesn’t necessarily mean people were forced at gun point, but rather that they found themselves in a situation that left them no choice. Mass for­ cible transfers or deportations of civilians from occupied terri­ tory are prohibited, regardless of the motive or reason.

Witnesses to the deportation proceedings have stated that

“people were not given any ­option to vacate to a safer place in Ukraine. Many found them­ selves in a situation when their only choice was essentially crossing into Russia or dying as shelling intensified”.

Before shipment to the vast ‘Gulag’ network, deportees are vetted in ‘filtration camps’, ­usually interrogation centres in the locality of the civilians ­detained.

The Russian Rossiyskaya Gazeta, a government news­ paper, has reported that by midMarch, some 5000 had been ‘processed’ at one of the filtra­ tion camps to “prevent Ukrai­ nian nationalists from infiltrat­ ing Russia disguised as refugees so they could avoid punish­ ment”. The FSB security ser­ vice conducts the interrogations.

A Red Cross volunteer who was later returned in a prisoner exchange transaction describes his experiences: Driving a school bus to evacuate civilians from a village near Kiev, he was arrested by Russian forces.

He was placed into the base­ ment of a local factory with 40 others, where he was savagely beaten and repeatedly tased, tortured for information. This lasted for a week before being transferred to Belarus. In Belarus they were given an identity document, describing him as being born in the Ukrainian Soviet Socialist Republic. From Belarus he was transported to a prison in Russia, where the brutal interro­ gations continued. After three weeks he and two women were exchanged for Russian prisoners of war. Almost everyone re­ turned on exchanges have cited torture during detention.

Ukrainians have been able to identify 6000 civilians deported to Russia. This from a total of one million Ukrainians that Russian media claims have been transported into the vast­ ness of Russia. Reports say that most will spend at least two years at some form of labour before being returned.

As expected, Russia denies any deportations, but refers to civilians who have been re­ located out of Ukraine as ‘refugees’ escaping the war. ­ This according to Moscow is humanitarian aid to those who

Eesti Elu got to sit down with Liivi Sermat Cooke, Genevieve Perron, and Tory H. to discuss their experiences creating Noored Eestlased Torontos (NET). The three co-founders reveal their inspiration for creating NET, their recent ­ Ukraine fundraiser, and what events they have in store.

NET’s aim is to bring together young Toronto-based Estonians by creating events and community projects. What inspired you to create NET? What will NET bring to the community that hasn’t been done before?

past the age of 18. The Estonians don’t have anything like that. Of course, there’s always people in the Estonian ­ community that are happy to organize events, but I think ­ Liivi: While working at the NET is different because it will Northern Birch Credit Union be a more concrete, structured alongside the Latvians, it was body that we can easily pass mind-blowing for me to find down through elections or what out that they have an estab­ have you.

Tory: NET also is unique lished youth group in Toronto that organizes events for youth because of our efforts to col­ laborate with other baltic youth groups in Toronto.

Why is it important for you want to leave for Russia. to collaborate with these Deported mothers who have groups? been able to contact family in Genevieve: Our parents’ Ukraine indicate the Russian generation used to be connected re-orientation efforts aimed at with other Baltic communities, children: “They teach our but somewhere in between then children in Russian (in the and now we’ve lost it. It’s nice ­ 1940s, only Russian language to rekindle that. schools in Siberia were avail­ Liivi: Our communities are able for deported Estonian so similar in so many ways children) and Putin’s history. ­ when it comes to cultural dress, They are destroying the identity traditions, and extracurricular of our children, depriving our involvement so it makes sense country of its future.” to collaborate with them. We’re One cannot establish that all small communities to begin Russia is now targeting deport­ with and it’s always nice to ed people today by ethnicity, meet new people. language, education, social How have your experiences status or some other criteria. ­ growing up in the TorontoBut in the 1940s Moscow’s aim Estonian community impacted was to eliminate the Estonian the scope and design of NET? social and political elite, includ­ Genevieve: A trend I’ve ing those who were suspected n ­ oticed is that once people of being anti-Soviet (now anti­Russian) by defending Estonian reach an age where they’re too culture, language and identity. old for their extracurriculars Deportations, then and now, (Estonian school, camps, etc.), were/are targeted assaults against they become disconnected from the community because there is the Estonian/Ukrainian nations.

When we now commemorate nowhere for them to go. They the June 1941 and March 1949 go off to school or wherever deportations, those repressions and only return to the commu­ of Estonians, Latvians and nity once they have kids of their Lithuanians won’t remain so far own and the cycle repeats. But the Latvians and away, so remote in the distant what Lithuanians have are youth past. ‘The past repeats itself’ is not just a trite, over-used cliché. groups that last until you’re Accepting this without pro-­ about 35. I think that’s what action allows the same atro­ we’re trying to emulate with NET. cities to repeat themselves.

LAAS LEIVAT Liivi: It seems like the only

options for involvement past a certain age are working in something you used to be a part of (helping out in Estonian school, being a counsellor, etc.)

Although those still provide a sense of community, it still feels more like a work position.

I’m not saying that it’s labour intensive to volunteer, but it would be nice to be involved in a way that’s not based on ­giving your time or working.

Tory: We also want to get rid of any cliquey-ness. Your participation doesn’t have to be consistent and you don’t have to know everyone to go. We want to make NET events as open as possible. If you haven’t been involved in the community for a few years we’re open for you to come back!

Liivi: Also, with my ex­ periences being visibly mixed, I hope to make a space that is inclusive to everyone, regard­ ­ less of expression and identity.

What types of events can we expect to see from NET? What will their timing be like?

Liivi: I feel like everyone who has gone to Estonian camps loves the weekly dances, so upcoming events will try to host something similar to those in the city. These will be catered for people around 18­ 35. Overall, I think we’re aim­ ing for 4-5 events a year.

Where will these events be posted?

Tory: On our instagram, @ nooredeestlased.to and our facebook, which is the same. ­ You can also get in contact with us via email, nooredeestlased. to@gmail.com Your first event, A Night At The Movies: The Baltics Stand With Ukraine was a big success! Why was it important for you to have a fundraiser for Ukraine?

Genevieve: It’s important for us to show that baltic youth are strong and aren’t going any­ where regardless of Russia’s ­aggression.

Liivi: We recognize the simi­ larities between the current ­crisis and the type of subversion our community has historically gone through. Looking forward, we could also be in the same vulnerable position, so it’s ­important to show our solidarity and support.

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Integration solutions as provided by Estonia’s Ministry of Culture Vincent Teetsov In the Estonian Ministry of Culture’s Integration Foun­ dation (Integratsiooni Siht­a­sutus) newsletter, the amount of information pertaining to integration in Estonia is almost overwhelming. There are updates on the foun­ dation’s personnel, statistics, development plans from the Ministry of Culture, and professional opportunities.

For instance, they have pointed readers in the direction of a free English-language con­ ference titled “From emergency reception to integration at the local level, best practices in the Nordic and Baltic countries.”

The conference is to be hosted by the Estonian National Museum in Tartu on May 27th.

Information sharing events like these are essential, for all who work in this sector to compare strategies and learn from each other.

However, as much as the newsletter is useful for the foundation’s partners, govern­ ment workers, and the like, the newsletter for May 2022 demonstrates their commitment to assist every individual in the transition to life in Estonia.

With an estimated 30,000 Ukrainian refugees having ar­ rived in Estonia as of the end of April 2022, counselling services have been set up by MTÜ Eesti Pagulasabi for refugees in the areas of “digital skills, the job market, adaptation and children’s education.” The foundation notes that these counselling services are free-of-charge and are ­taking place across Estonia.

Along these lines, the adap­ tation program known as Settle in Estonia is continuing to offer training courses, namely in the Estonian language. For new immigrants whose Estonian ­ ­language abilities fall within the A1 and A2 beginner levels of the Common European Frame­

Estonian Destinations: the verdant Estonian Garden in Cleveland Vincent Teetsov Just south of Gordon Park by Lake Erie, down Martin Luther King Jr. Drive to the Wade Lagoon, a ribbon of green drapes over the city of Cleveland, Ohio. Every 60 metres or so, you’ll find a garden dedicated to a different nation or cultural group that has left its mark on “The Forest City.” The Russian Cultural Garden, the African American Cultural Garden, the Lebanese Cultural Gar­ den. Partway through a stroll passing each of these gardens, you’ll encounter the Estonian Cultural Garden, designed by architect Herk Visnapuu.

The centrepiece of the Estonian Garden is a sculpture created by local artist Clarence E. Van Duzer. It’s a tall, tapered pillar with a segment cut out, with the silhouette of a leaf.

Inside this gap are overlapping pieces of golden oak, cut and layered in the shape of a flame.

Below this flame are the words “aga ükskord algab aega.” On its own, it’s a bold phrase, the beginning of a hopeful prophe­

Estonian Cultural Garden.

cy about Estonia, placed there when Estonia was still not free.

These cultural gardens start­ ed to appear throughout Cleveland’s Rockefeller Park in 1916, with the British Garden (originally known as the Shakespeare Garden) being the first that was built. The Esto­ nian Garden was opened on June 19th, 1966, a public state­ ment by Estonian-Americans about recognizing Estonia’s sovereignty during the time of occupation. In turn, the garden’s place in the city was a sign of support and respect from fellow Clevelanders.

But even post-independence, the significance of the garden has grown. Subsequent reno­ vations and additions in 2010 resulted in a new and improved walkway for visitors to ap­ proach the flame sculpture.

There is a sandstone planter shaped like a simple boat, pointing both to Estonia’s sea­ faring traditions and the means of transport through which many Estonians came to North America. Below the planter is an excerpt from Kalevipoeg that reads “One day the age will

Photo: Janice Gerda

9

port and kindness in return among the new acquaintances and friends of those who arrive in Estonia.

Finally, the Integration Foun­ dation has been encouraging ­cohesiveness through volunteer­ ing programs. Organized in cooperation with the Ministry ­ of Culture’s Department of Cultural Diversity, on May 7th, the nationwide “Teeme Ära ­talgupäev” took place, bringing communities together through outdoor cleanup and conser­ vation work.

Photo: facebook.com/teemeara

For example, in Narva, volun­teers tidied up and planted flowers in the cemetery of the Narva prison camp. Elsewhere, volunteers focused on cleaning bodies of water, such as the Emajõgi, where many bags of trash (including car parts, tires, furniture, plastic, and foam) were removed. These are ­occasions to improve the place one calls home, as well as a chance to meet other local ­residents.

work of Reference for Languages (CEFR), courses are on offer once again, starting in autumn, with some A1 courses being taught in the summer ­depending on one’s immigration status. Registration is open on Settle in Estonia’s site.

To inspire all those who have come to Estonia, the Integration Foundation also suggests watch­ ing the series Rika Eesti (Rich Estonia) through the

Kanal 2 website: https://kanal2. postimees.ee/pluss/saade/RikasEesti. Together with the show’s charming hosts – Jüri, Piret, and Robert – viewers are shown the success stories of numerous immigrants to Estonia and given an intimate view into what they’ve been up to since arriving in the country. It’s depictions like these that give hope to those who are trying to inte­ grate but also encourage sup­

dawn when all torches, at both their ends burst into flame.

Then the son of Kalev will come home, to bring happiness and build Estonia’s life anew.”

Here is the source, translated into English, of the Estonian phrase on the sculpture, and the poetic inspiration for Van Duzer’s flame.

In his speech at the 2021 Võidupüha and Jaanipäev event, Estonian American National Council board member Toomas Tubalkain described the story of Kalevipoeg in depth. He re­ marked that it was the Estonian people’s own creation myth, which is “relevant today, as it has been for millennia. Kalev and Estonia suffered for cen­ turies under foreign occupation, but the culture of the Estonian people never faltered and proved to be their salvation.” In this sense, the garden is a con­ tinuing reminder of Estonians’ past struggles.

But it is also a meeting point going forward, “a piece of my homeland” as the late commu­ nity member Rita Tubalkain called it. In the immediate area surrounding the Estonian Garden are a ring of small bushes, a few birch trees to one side, and a flagpole at the en­ trance with the sinimustvalge high above the park’s many visitors. Estonian Garden dele­ ­ gate Erika Puussaar has mar­ velled at the growing atten­ dance at the yearly Võidupüha/ Jaanipäev gatherings. Com­ mu­ nity members come together for singing, speeches, poetry read­ ings, prayer, and folk song ­performances.

On other occasions, people come here to teach the general public about the Estonian way of life. The Cleveland Cultural Gardens Kids Festival in 2016

saw children learning some Estonian words, colouring pic­ tures of cornflowers, and play­ ing the singing game “Kes aias?” (“Who is in the Gar­ den?”).

In August 2021, representa­ tives of approximately 50 nations (including Estonia) marched in the Parade of Flags for the 75th One World Day. Danielle Wiggins and other journalists from major news networks ­provided the day’s commentary, introducing the participating

cultures and their flags to spec­ tators on the side of the parade.

In between big celebrations, the garden’s landscaping re­ quires maintenance so it can look its best. But the Estonians in Cleveland have kept up with it. In fact, in recent years, many of the youngest generation have shown a desire to be a part of this task. Thus, given a means to share our culture with our neighbours, Estonians will rise to the task and continue to bloom.

Invitation to the Summer School of Estonian Institute of Historical Memory: 24–29 July 2022

in an environment, where ­ideological values may clash.

Dear history teachers, edu­ cators, youth workers and graduated students!

The Estonian Institute of Historical Memory invites all those interested in history to participate in a Summer School about the history of crimes against humanity and human rights violations during and after the Second World War, ­ which we will introduce from the perspective of Estonia’s ­experience. We will also focus on the topic of the Ukraine war, the mentality of the totalitarian regimes and the pattrens they tend to repeat.

Together, we will visit memorial sites and museums, ­ listen to interesting lectures in a free atmosphere, watch films on the topic, run workshops and discuss the importance of learn­ ing and teaching history. We will also exchange experiences and ideas of how to study and teach sensitive historical topics

Find out more about these programs and subscribe to the Integration Foundation’s email newsletter at www.integratsioon. ee.

Participation in the Summer School is free of charge. The organisers will cover all expen­ ses in Estonia (accommodation, food, and transportation within the programme). The partici­ pants will cover their own travel expenses* to and from Tallinn.

The Summer School will be held in English on 24–29 July 2022.

There are a limited number of places available in the Summer School. The applica­ tion deadline is 7 June 2022.

The participants will be an­ nounced on 10 June.

Apply here: https://forms.gle/ B4xQaDFJ7eGbon1UA For further questions please do not hesitate to contact Ms. Eli Pilve, eli.pilve@mnemo­ syne.ee.

ELI PILVE * Please do not purchase any travel tickets before the orga­ nisers have confirmed your participation in the Summer ­ School. We strongly advise par­ ticipants to get travel insurance that covers possible restrictions caused by the Covid-19 virus.

10

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Seedrioru camp workday and daycamp was a huge success

On Saturday, May 14, the Es­­ to­­n ian Child­ ren’s Summer Camp Seedri­oru hos­ted a ­spe­­cial camp pre­­­para­

tion workday, in that the camp was able to offer a daycamp that allowed children to be­­ come familiar with the camp’s activities and property, while allowing the parents to take part in the workday

without having to worry about child care. All of this was possible because Seed­ rioru had successfully obtained financial support from the integration foundation (Integratsiooni Sih­­ tasutus) of the foreign ministry of the Republic of Estonia.

By all accounts, the event was a huge success – over 100 people took part in jobs to help prepare the camp property for the upcoming summer, while the children’s day camp had over 50 attendees. The camp’s kitchen volunteers had prepared a magnificent lunch and dinner for the children and volunteer workers and the evening ended with a traditional bonfire.

Upcoming events at Seed­ rioru include the traditional Suvihari summer event, which takes place on the July 1-3 long weekend. The children’s sum­ mer camp will be running for 4 weeks, starting on Sunday July 10, 2022. In addition to the regular 7-day per week over­ ­ night camp, there will also be a daycamp running from Monday to Friday for those children who do not yet wish to stay at camp overnight. Camp registra­ tion is already under way, with reduced camp fees available for those who register before May 31, 2022. Further information can be found on the Seedrioru website, www.seedrioru.com.

MARTIN KIIK Photos: Kairi West and Martin Kiik

Number of foreign tourists visiting Estonia rose substantially in March ERR, May 2022 The number of tourists staying overnight in Estonia increased by 276 percent last month compared to March 2021, data from Statistics Estonia shows.

Nr. 20

Singing to beat the blues The slimster has for decades had a bad habit. Crooning, or outright belting out classic songs that reflect positive feelings to the significant other.

Never as frequently, though, as during the last two years.

Such a practice certainly deflects the angst that our world is generating.

This admittedly selfish be­ haviour is usually tolerated, sometimes even liked. Vabarna Volli provided a recent inspira­ tion: his Oh sa poiss causerie column inspired the lean one to start singing the first verse of that number until the inevitable took place. Get lost is better than shaddup. Which happens as well at times.

The problem with singing is that the song often becomes an earworm. A topic that is not new. An insidious, quietly present noise in the sub­ ­ conscious, often pealing with repeats. And it will not go away, unless the radio is turned on or a CD is chosen to drive away the otic nematode.

The gracile guy has quite the repertoire.

Mostly North American. Hence in English, but a fair bit in Estonian too from his misbegotten youth, classics from the past, dating back even to the 19th century.

And a few German numbers as well. (In München steht ein Hofbräuhaus is certain to irri­ tate. Being a wisenheimer occasionally is part and parcel ­ of a solid relationship…)

However, usually encourage­ ment is to croon the song Far, far away. Responding with Bei mir bist du schön does not count, apparently, for the lyrics are in English to a Yiddish melo­ dy. Oh well. Das ist mir egal.

The internet is a bane, a pox on humanity – yet a necessary evil. Social media proves the evil part, but there is no deny­ ing the good side. Research and entertainment. The wannabe Bing Crosby has an old friend, meaning three quarters of a century have passed since he appeared on this orb. Now he is using Facebook to share his love of old songs. Posts a song with a theme on weekday mornings, usually from the 50s, 60s, but sometimes newer. The splinter was intrigued, regret­ ting that principles were against signing up for that networking and communication site. But the offer was kindly made to

have the song of the day emailed, which was gratefully accepted. Many wonderful tunes that had been lost from memory have thus been resur­ rected. And, alas, sometimes also becoming a daily presence in the mind.

A couple of weeks were ­devoted to Bobbys, singers with that first name. A telephone request was made for Bobby ­ “Blue” Bland and was recipro­ cated. Which of course led to an hour of life wasted on YouTube, a great source of old music and wonderful for ­banishing the blues. Not Bobby Bland, of course.

Once again a phone call was made, in the course of which the slimster asked the man with an encyclopaedic memory for songs – who sang You must have been a beautiful baby?

(Which of course is part of the domestic song cycle, especially in the mornings when she is tousled, grumpy, and waiting for her coffee.) Turned out that it was Bing Crosby. Leading to YouTube, of course. Bobby Darin – fitting the theme, covered that wonderful song. ­ Yet Mr. Darin had already been featured. The Michael Bublé version is OK, but nothing compares to the 1938 original.

Do check it out.

YouTube is, alas, addictive.

Just like Google, they know what you have listened to, and make recommendations, as well as other recordings by the chosen artist. But hey, during ­ the pandemic, trying to dis­ tance, what better way to spend time after quotidian responsi­ bilities have been fulfilled.

Which leads us back to the beginning, and Oh sa poiss. Ivo Linna’s fine recording of this jaunty number can be found on YouTube. Iff stays true to the lyrics, which, admittedly, are a little risqué toward the end.

Meie Mees, on the other hand, goes Weird Al. Their sly ­changes, additions merit careful listening, bringing a smile for sure. Both versions are recom­ mended for those who are not familiar with this song, adapted to a German reinlender tune.

Certainly music, song is the best way to banish any stress, anxiety, and negative emotions.

Whether singing by oneself, to others or spending time with classic recordings, a sure-fire recipe for feeling good.

In March, 192,000 tourists stayed in accommodation estab­ lishments in Estonia. Of those, 77,000 people were travelers from abroad and 116,000 were domestic tourists.

“The number of foreign tour­ ists has not yet reached the pre-pandemic level, but it was only 38 percent smaller than that. In March 2021, there were just 8,700 foreign tourists. The number of domestic tourists set a new record, just like in January this year,” said Helga Laurmaa, analyst at Statistics

Estonia.

Domestic tourists spent a total of 197,000 nights in ­ accom­modation establishments.

68 percent of domestic tourists were on vacation and 23 ­percent were on business trips.

The biggest share of domes­ tic tourists (34 percent) stayed in Harju County, followed by 15 percent in Pärnu County, 14 percent in Tartu County and 10 percent in Ida-Viru County.

Lääne-Viru, Saare and Valga counties each accommodated 5 percent of domestic tourists.

OTEPÄÄ SLIM

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

11

Kalev Estienne and Mrs. Evelyn Koop Kalev Estienne hosted the Koop Cup International Invitational Rhythmic Gym­ nastics Competition in person at the Markham Pan Am Centre on April 28th to May 1st and online on May 6th.

Over 700 gymnasts partici­ pated. On the Sunday, after the spectacular AGG and Senior High-Performance competitions, the ceremonial part of the event started with a congratulatory video from the Mayor of Markham, Frank Scarpitti, a longtime supporter of the sport and a great friend of Evelyn’s. Ülle Träss, a long time Kalev Board Member then spoke of Evelyn Koop’s achievements over the years and her fabulous contribution to the development of rhythmic gymnastics in Canada and internationally.

Evelyn Koop then took over the microphone and thanked the ­audience, the parents, the gym­ nasts and the entire gymnastics community. She also had special words of thanks for Meet Director Janika Mölder.

Rhythmic gymnastics in Canada simply wouldn’t exist if it weren’t for the efforts of Evelyn Koop. Known as “The Godmother” of the sport in Canada, Evelyn is recognized as being instrumental in de­ veloping the sport in North America and she has fostered its growth around the world.

She has also successfully ad­ vocated for it to become an Olympic sport.

In 1951 the Kalev Sport Club was founded by Idla stu­ dents and included both men’s

and women’s gymnastics as well as folk dancing, and in the late 50s the Kalev Estienne Modern Gymnastics Club was founded by Evelyn Koop. What was then “modern gymnastics” is now known as rhythmic gym­ nastics and Evelyn Koop has been working hard ever since to build the club’s legacy as one of Canada’s most prominent Rhythmic Gymnastics Centres.

In 1968 Evelyn founded the Ontario Modern Gymnastics Federation. That same year she also travelled to the Mexico Olympics with the Canadian Arts Council. It was there that she first met Teresa McDonnell who was competing in artistic gymnastics for Canada. Teresa, now last name Orr, is currently the National Team Director for Rhythmic Gymnastics for Gymnastics Canada and she is an honoured guest at this year’s Koop Cup Competition.

In 1971 Evelyn Koop, with strong support from Marta Selmetsky from Ontario and Zladiska Stauder from Ma­ nitoba, founded the Canadian Modern Gymnastics Federation.

By 1974 the Ontario Federation had approximately 3000 members and the national federation had over 4000 mem­ bers. Evelyn Koop continued to serve both federations as President until 1980 when she became Executive Director for the Ontario Modern Rhythmic Gymnastics Federation.

In Evelyn Koop’s pursuit of making rhythmic gymnastics an official Olympic sport, she cam­ paigned tirelessly and in 1976 she succeeded in demonstrating

A great shot of Carmel Kallemaa during her hoop routine at the recent 2022 Koop Cup Competition.

Photo: Shelley Jacklin

Evelyn Koop and the top 8 Senior High Performance All-Around gymnasts during the awards ceremony.

Carmel Kallemaa, 4th from the left, won all-around Gold at the 2022 Koop Cup Competition.

Photo: Tommy Ray Loite

Concerts at Estonian House haven’t ended yet

Young gymnasts during their awards ceremony with members of the audience visible in the background.

Photo: Shelley Jacklin

the sport at the opening cere­ monies of the Montreal Olym­ pics. In 1976 Evelyn Koop was also elected to the FIG (Inter­ national Gymnastics Fe­deration) Technical Committee.

In 1978 Evelyn Koop hosted the first event under the name “Four Continent Champion­ ships” in Toronto in order to give non-European gymnasts a chance at earning medals.

In 1978 Evelyn Koop was awarded the FIG Medal for Achievement in recognition of her work in developing the sport in China and her influence in the development of the rhyth­ mic gymnastics discipline in the USA. In 1991 Evelyn Koop created “The World’s Best”, an inter­ national invitational competition that was held in Toronto. This same competition was later renamed the KOOP CUP – in ­ her honour, with the first Koop Cup taking place in 2001.

In 2003 Evelyn Koop and her local peers came together to form the Canadian Federation of Aesthetic Group Gymnastics and Kalev and Ritmika co-­ hosted the 2008 AGG World Championships in Toronto.

Over the course of her life, Evelyn has received many honours and awards as the ­ ­impact of her work was recog­ nized by others. These awards are too numerous to list since there are over 35 awards, how­ ever, The Queen Elizabeth 25th Jubilee Award, the Governor General of Canada Award and the Sports Hall of Fame lifetime achievement

award need to be mentioned.

Evelyn Koop’s vision has brought Canadian RG athletes to the world stage, and has raised the profile and access to the sport world-wide.

Kalev gymnasts have com­ peted at 17 World Champion­ ship events and Kalev gymnasts are usually part of the Canadian National team.

Evelyn’s enthusiasm and love for the sport has influenced generations of young women, increasing their levels of fitness, performance skills and self-­ esteem, and helping them achieve recognition for their efforts at the highest levels. ­ Under the leadership of Evelyn Koop, tens of thousands of gymnasts have come to share her love of the sport.

Evelyn continues her mission to this day, as administrator, event manager and most impor­ tantly as one of the major promotors of Rhythmic Gym­ ­ nastics in Canada. Her club continues to host Provincial, National and International events.

Many of Evelyn’s former gymnasts are still with her as coaches, in her performance groups, as staff, or return as dedicated volunteers that assist with the hosting of her success­ ful events.

Evelyn Koop is 91 and will be 92 next month. She is still going strong and we cannot wait to see what she will ­accomplish next. She is truly an inspiration and a legend in her own time.

After a long hiatus, Estonian House in Toronto will be the venue for a choir’s end-of-­ season concert. The Voix du Coeur (Voices from the heart) mixed choir will be onstage on June 4.

The concert is named ‘Les Chemins Croises’, following their theme this year – paths that cross. The program from the mixed 40-member choir will include dances and a variety of short skits. It’s finishing its 28th year of presenting French song.

Conducting will be Manon Cote, accompanied by pianist Olivier Rabu, violinist Ivana Popovich and guitarist Laurent.

Estonian Allan Seim is a ­member of the group.

Times: 3:00 pm and 8:00 pm.

June 4, 2022. Place: Toronto Estonian House, 958 Broad­ view Avenue. Pre-sale of tick­ ets: www.lesvoixducoeur.com.

Russia closing CBC’s Moscow bureau in retaliation for Canada banning Russian state TV CBC News, May 2022 Russia has moved to close CBC/Radio-Canada’s Moscow bureau and strip its journalists of their visas and accreditation, saying it was retaliating after Canada banned Russian state TV station RT. “It’s our response measure, which is taken because of the decision of the Canadian ­government to ban broadcasting of the Russian channel, Russia Today and RT France,” Vladimir Proskuryakov, deputy chief of mission at Russia’s Embassy in Canada, told CBC News.

“There is no question about making any unfriendly steps against Russia. We will have to respond to this. This is the rules of the game.”

12

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Nr. 20

Seedrioru laagrieelne päevalaager ja suur talgupäev Laupäeval, 14. mail toimus Seedrioru lastesuvekodus Elo­ ras erakorraline talgupäev. Selle aas­ ta talguajaks sai Seedri­­o ru laager majanduslikku toetust Eesti Vabariigi Välisministee­ riumi Integrat­ siooni Sihtasu­ tusest. Kuna toetuse nõuetega oli vajalik toetust kasutada mai lõpuks, otsustas laagri juhatus pakkuda lastele päe­ va­laagri tegevust.

Päevalaagri korraldamisega oli lastevanematel võimalus osa võtta laagri maa-ala etteval­ mistustest suvetegevusteks, kuna laste järelvaatus oli laagri poolt korraldatud. Ka lapsed (eriti nooremad mudilased) said eel-laagris tutvuneda Seedrioru tegevusega ja maa-alaga. Lootus on, et toreda eellaagri päeva­ tege­ vusega saavad lapsed mõt­ tes ette valmistada laagri suve­ koduks. Välisministeeriumi toe­ tusega sai ka pakkuda tal­ gulistele (ja ka lastele) suure­ pärase lõuna- ja õhtusöögi eine­ laudu, kus sai lõunaks frikadel­ lisuppi, liha­ pirukaid, juustu,

Täienduskool…

(Algus lk. 1)

meaastase kursuse lõpetas juba 56. lend (lõpetajaid 767) ning sellele järgneva üheaastase gümnaasiumikursuse 40. lend (lõpetajaid kokku 295). Demo­ graafia vajadustest lähtuvalt on koolis töötanud pikalt ka keelekümbluse ehk esto-klassid ning pikema esto-eriprogrammi algkoolis lõpetas sel kevadel 14. ning keskkoolis 12. lend; kokku lõpetajaid vastavalt 37 ja 24.

Suurim tänu ja sügav kummar­ dus siinjuures kõikidele, kes täienduskoolile aluse panid ja aastate jooksul on selle püsi­ misele kaasa aidanud. Et huvi

T.E.S. Täienduskoolide koolikomitee esinaine Linda Soolepp.

Talgulised värskendavad Seedri­ oru ,,maamärke“. Foto: Martin Kiik

vorsti, kooki ja jäätist ning õh­ tusöögiks Võru pikka poissi, mulgikapsaid, rosoljet, sülti, heeringat, suitsu­lõhekreemiga täidetud mune ja kartuli- ja seenesalatit.

Laagri- ja talgupäev lõppes lõkketulega. Kuna talgupäeva eellaager oli uus tegevus, oli rahva osavõtt ka suurepärane – talgulisi oli üle 100 ja päeva­ laagris lapsi üle 50. Ka pakuti talgulistele loteriipileteid, mille võitudega said mõned talgulised isegi preemiaga koju minna.

täienduskoolis pakutava vastu on alles, näitab see, et sel aastal õppis kooli erinevates program­ mides 118 last, isegi Ameerika Ühendriikidest ning ka Kanada läänerannikult!

Toome siinkohal veel kord ära tänavuste lõpetajate nimed.

Esto 14. lend – Sara Gonneau, Laas Jaason, Andrea Sehr ja Leila Sehr.

Täiendusalgkooli 70. lend – Tuuli Leivat, Mikk Pajo, Källa Puust.

Täienduskeskkooli esto 12. lend Jaak Hemingway.

Täienduskeskkooli 56. lend – Eliise Leivat, Emma Nipernado, Liisa Osso, Maxim Tamm, Imbi Uukkivi.

Täiendusgümnaasiumi 40. lend – Stephen Jenkins, Laas Kolga, Isabelle LaanemaaPaskov, Kalev Neges.

Lõpuklasse õpetasid Emma Soolepp, Erika Kessa, Kai Kiilaspea, Tiina Jenkins.

Koolikomitee ja kooli juha­ tus soovivad palju õnne kõiki­ dele lõpetajatele ja ootavad õpilasi pärast suvepuhkust taas ­ kooli septembris. Täpsemad teated kooli alguse kohta kooli veebilehel ja Eesti Elu ajalehes.

(EE)

T.E.S. Täiendusgümnaasiumi 40. lennu lõpetasid Stephen Jenkins, Laas Kolga, Isabelle Laanemaa-Paskov ja Kalev Neges. Kokku on täiendusgümnaasiumi lõpetanud 295 noort.

Kokkuvõttes oli lastel tore laagripäev ja paljud laagri maaala korrastustööd said suurear­ vulise talguliste abiga tehtud.

Suur tänu Seedrioru korral­ dajatele, talgulistele, laagrikas­ vatajatele ja köögiabilistele. Ka avaldame erilist tänu Eesti Vabariigi Integratsiooni Siht­a­ sutusele, kelle toetusega said lapsed tutvuneda Seedrioru laagriga talgupäeva ajal.

Seedrioru traditsiooniline Suvihari nädalalõpp toimub Kanada riigipüha pikal nädala­ lõpul (1.-3. juulil 2022).

Lastelaager algab püha­ päeval, 10. juulil ja kestab 4 nädalat. Sellel aastal pakub laager traditsioonilist üleöö­laagrit (7 päeva nädalas) ja ka päevalaagreid (esmaspäevast reedeni) neile lastele, kes ei soovi laagris ööbida.

Laagrisse registreerimine on juba avatud; kui registreerite enne 31. maid, on laagrimaksul hinnaalandus.

Lähem info Seedrioru veebi­ lehel: www.seedrioru.com.

Päevalaagri peakorraldaja Miina Billones. Lipu heiskamisega aitas laagri kasvataja Marja-Leena Kiik.

Foto: Martin Kiik

MARTIN KIIK Rohkem fotosid Eesti Elu veebil www. eestielu.ca

Eesti osaleb Cannes’i filmifestivalil Sel nädalal avatud mainekal Cannes’i filmifestivalil osaleb ka Eesti kultuuriminister Tiit Terik, kohtudes filmimaailma juhtidega ning allkirjastades koos Läti ja Leeduga lepingu Balti riikide ühiseks osalemiseks 2023. aasta Euroopa Filmiturul Berliinis.

Berliini filmiturg on üks suuremaid Euroopas Cannes’i järel. Kavandatav Baltimaade fookus „Baltics In Focus“ an­ nab Eestile võimaluse Berlinale festivalil silma paista ning luua võimalusi kaastootjate leidmi­ seks, Eesti produtsentide tut­ vustamiseks ning filmide levita­ miseks.

Tänavu on Cannes’i festivali turu programmis kaks Eesti või Eesti osalusel valminud filmi: režissöör Boris Gutsi mängu­ film „Minsk“ ning Jaak Kilmi

Mudilased tegevuses.

mängufilm „Tagurpidi torn“.

Lisaks tutvustatakse Eesti filmi­ tootjat Evelin Pentillät ning Eesti tootjad osalevad produt­ sentide programmis, kus tut­ vustatakse filmiprojekte toot­ jatele ja levitajatele.

Foto: Kairi West

Cannes’i filmifestival peeti esmakordselt 1946. aastal. See on maailma olulisim ja suurim autorikino festival, kuhu tänavu saabub rekordiliselt üle 15 000 delegaadi umbes 170 riigist.

(KMPT/EE)

N O O R T E N U R K Pumpkin & Stretch #5

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

13

MÄLESTAME IGAVESTI OMA KALLIST EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Milvi (Milla) Väljas neiuna SADUL sündinud 8. juunil 1920 Hiiumaal surnud 17. mail 2022 Torontos

Leinavad Tuntud võimlemisjuht Evelyn Koop ja 2022 Koop Cup võistluste peakorraldaja Janika Mölder jagamas toredat momenti piduliku tseremoonia ajal.

Foto: Tommy Ray Loite

Koop Cup’il tõsteti esile Evelyn Koopi suurepärast panust rütmilise võimlemise valdkonnas Kalev Estienne korraldatud Koop Cup International Invitational Rhythmic Gym­ nastics Competition toimus tänavu isikliku osalemisega Markham Pan Am Centre’is 28. aprillist kuni 1. maini ja virtuaalselt 6. mail. Osales enam kui 700 võimlejat.

Pärast pühapäevaseid võistlu­ si algas tseremoniaalne osa, mis algas tervitusvideoga Markhami linnapealt Frank Scarpittilt, kes on pikaaegne spordiala toetaja ja Evelyn Koopi hea sõber.

Järgnevalt kõneles kauaaegne Kalevi juhatuse liige Ülle Träss Evelyn Koopi saavutustest aasta­ kümnete jooksul ja tema suurepärasest panusest rütmilise võimlemise arengule Kanadas ja rahvusvaheliselt. Seejärel

Saame tuttavaks:

Jõekääru abijuhataja KADI LAANEOTS Kadi töötab Eesti Avatud Noorte­ keskuste Ühen­ duse tegevjuhina, lisaks panustab oma vaba aega ka Üle­maailmsete Eesti Noor­ te­võr­gustiku juhatuse töösse.

Aastast 2015 on veetnud Kadi pea kõik oma suved Jõekäärul, alustades abi-kasva­ taja ja eesti keele õpetajana ning sealt edasi kasvataja, abi­juhataja ja juhatajana. Lisaks on ta õpetanud ka Toronto eesti täienduskoolis, laulnud Estonia kooris ning elanud kohalikus Eesti peres, arendades mitme väikese lapse eesti keelt.

Kadi ei jõua ära oodata, et taas kõiki uusi ja vanu noori laagris kohata! www.joekaaru.com

võttis mikrofoni Evelyn Koop ja tänas publikut, lapsevane­ maid, võimlejaid ja tervet võim­ lemise kogukonda. Tal olid ka erilised tänusõnad võistluse ­direktorile Janika Mölderile.

Oma kõnes tõi Ülle välja, et rütmilist võimlemist lihtsalt ei eksisteeriks, kui ei oleks Evelyn Koopi pühendumust. Tuntud kui selle spordiala ristiema, on tal suur panus selle arendamisele Põhja-Ameerikas ning selle kasvu edendamisel üle maail­ ma, samuti olümpiaspordialaks saamisel. Ülle rääkis Kalev Estienne’i ajaloost ning Evelyn Koopi saavutustest, samuti autasudest ja tunnustusest, mis talle aasta­ kümnete jooksul on antud, tuues välja neist mõningad: ­ Queen Elizabeth 25th Jubilee Award, Governor General of Canada Award ning Sports Hall of Fame elutööauhind.

Evelyn Koop on tõeliseks inspiratsiooniks ja oma aja ­ ­legendiks. (Pikem artikkel ing­ liskeelses osas.)

Soomlaste NATO õlu lööb maailmas laineid Samal päeval, kui Soome parlament kiitis heaks NATOga liitumise, tuli Olafi pruu­ likoda Savonlinnas välja temaatilise õllega. Õlu kannab nime Otan.

Tegemist on NATO lühendina prantsuse ja hispaania keeles. ,,Otan olutta“ tähendab soome keeles ,,Võtan õlle.“ Õllepurgi kujundusel on näha rüütlit ja tema turvisel NATO logo. Pruulikoja juhi Petteri Vänttineni sõnul on tellimusi tulnud kõikjalt Soomest, kuid esimesed saadetised viiakse president Sauli Niinistöle ja peaminister Sanna Marinile, ­vahendas Taloussanomat teadet Postimees. (PM/EE)

Foto: Kuvatõmmis

PETER ja MARIANNE KRISTINA, JOHN, MAXWELL ja JET LENNY AUSTIN

Suurel hommikul näeme jälle!

LAHKUS ÜKS USTAV KOGUDUSE ASUTAJA JA KAUAAEGNE LIIGE

Milvi (Milla) Väljas ,,Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud, ja mina annan teile hingamise!“ Südamlik kaastunne teile, PETER ja MARIANNE perega.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Riia linn andis Moskva pargile uue nime Riia linnavolikogu otsustas sel nädalal, et linnas asuv Moskva park hakkab kandma Latgale pargi nime.

Pargi esialgne nimi oli samu­ ti Latgale park, kui see 1937. aastal valmis sai. Nõukogude okupatsiooni ajal sai park uue nime.

Pärast Ukraina sõja puhke­ mist kaaluvad paljud Läti oma­ valitsused, et nimetavad ringi Venemaaga seotud pargid, täna­ vad ja hooned.

Latgale on Läti ajalooline piirkond riigi idaosas. (ERR/EE)

Kuninganna Elizabeth avas endanimelise metrooliini Kuninganna Elizabeth II avas sel nädalal Londonis enda­ nimelise uue metrooliini, mis valmis kuninganna 70.a troo­ nijuubeliks.

Uue metrooliini avamine toi­ mus Paddingtoni jaamas. Vast­a­ vatud liin on 100 kilomeetrit pikk ning selle teekonnal on 41 peatust. Kuninganna ostis ka uue metrooliini esimese pileti.

Tähtsal avatseremoonial, mis on osa troonipidustustest, saatis kuningannat tema noorim poeg prints Edward, vahendas The Sun. Kuninganna kandis metroo­ liini avamisel elegantset kollast mantlit ning samas toonis kübarat, millel ilutses sinakas kaunistus.

Metrooliini avamistseremoo­ nial olid kohal ka Briti peamin­ ister Boris Johnson ja Londoni linnapea.

Sõjapõgenikud…

(Algus lk. 5)

Hakkas aga meie sõrmede va­ hele tekkima ka Oskar Lutsu ,,Kevade“ ja August Gailiti ,,Toomas Nipernaadi“. Rootsist olid hakanud meile Saksamaale saatma kaasmaalased seal trüki­ tud kirjandust.

Alguses luges isa meile ette Toomas Nipernaadit. Minule meeldis. Siis võtsin raamatu käsile ja hakkasin ise paksu ­ ­raamatut lugema. Nii õppisingi lugemise ilma vaevata. Kuna raamatuid oli vähe, pidin leppi­ ma Tammsaare ,,Tõde ja õigusega“. Esimesed köited ­ ­istusid minule, eriti teine köide, aga siis läksid raamatud iga­ vaks. Huvitav, et 11-aastasena võtsin hiljem siiski kätte eesti keelde tõlgitud vene autorite lood. Ja olen sellest saadik kange ilukirjanduse fänn, mis iganes kultuurist ja tihti võõr­ keeles.

Kõige markantsem osa meie laagri elus oli eesti teater.

Sellele kaasnesid kontserdid kunstmuusika kõrgel tasemel.

Juhtus nii, et just meie laagrisse

saabusid elukutselised näitlejad ja lauljad, kes olid samuti põ­ genenud kodumaalt. Kohalik ­inglaste korraldus määras meie laagri koosseisu suure seltsima­ ja, milles paiknes kontsertsaal koos lavaga. Selles saalis nautis laagrirahvas haruldasi ettekan­ deid.

Kui ma 20 aastat hiljem Torontosse elama saabusin, leidsin uues asukohas – minule üllatuseks – nagu pika ühenda­ va niidina minevikust, samuti ja jälle nimetuse ,,Eesti Teater“! Ja samade nimedega kui diipii laagris: Söödor, Vohu, Vabamäe.

Ajavahemiku jooksul oli minust kujunenud uuel vabal maal küll Kanada kaitseväe ohvitser ja ühe Toronto keskkooli õpetaja.

Aga alati tundsin end uhkelt kui Eesti pagulane.

Kuigi nii kanadalaste poolt kui ka mõne kaaseestlase huulilt hakkas kostma meie iseloomus­ tamiseks väljend ,,uus-kanada­ lane“, jäi minu südamesse nimetus ,,pagulane“, sest olen alati kuulunud kodumaale.

Sõnad ,,kodumaa“ ja ,,põgenik“ on käesoleval ajavahemikul eriti tähendusrikkad.

Artikli autor kümneaastasena esinemas skautlikul lõkkel põgenike laagriäärsel väljakul. Küllap vist sai ette kantud perekonnasõbra poolt õpetatud umba-umba piibulaul, mida ta kümme aastat hiljem üliõpila­ sena esitas uuesti skautikel üritustel Kanadas.

Arhiivfoto

14

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Nr. 20

Vara lahkus armas sõber ja ristiema

LAHKUS ARMAS ABIKAASA, ÕDE, TÄDI JA SUGULANE

Tiina Liinve

Tiina Liinve

Puhka rahus Ja mälestused jäid…

neiuna KIKKAJOON

neiuna KIKKAJOON

sündinud 14. oktoobril 1952 Torontos surnud 12. mail 2022 Torontos

sündinud 14. oktoobril 1952 surnud 12. mail 2022

Sügavas leinas

Mälestame sügavas kurbuses

ANDRES õde LINDA FOSTER, JOHN ja MICHAEL vend JAAK, VALERIE ja PERE MÄRT ja MAI perega SUGULASED Eestis

KRISTI ENE, HARRY. KARIN HELI Südamlik kaastunne ANDRESELE ja omastele

Mälestame kallist

ARMAS TÄDI JA VANATÄDI

Hildegard Kõrgemets

Tiina Liinve’d

sündinud 6. jaanuaril 1921 Nõvas, Harjumaal surnud 14. mail 2022 Torontos

LINDA PEREM ERIK perega MERIKE perega

Mälestavad ALAR ja LINDA KÕRGEMETS perega NINA MARKHAM perega ANN KÕRGEMETS perega MICHELE ja JIM FRANCE perega LINDA MUNRO ja SIMON ANTHONY KARIN ja MARSHALL KAUS TRINA ja JAMES RICHARDS MATTI ja LINDSAY KAUS perega

Lahkus meie armas perekonnasõber

Kaljo Süld sündinud 3. jaanuaril 1938 Saaremaal surnud 7. mail 2022 Torontos Südamlik kaastunne AASALE, CLIFFORDILE perega ja INGRIDILE

LAHKUNUD ON MEIE ARMAS VEND JA ONU

MAI KIPPER ELLI KIPPER REET TRIEFELDT

Endel Tahk sündinud 13. jaanuaril Reigis, Hiiumaal surnud 11. mail 2022 Londonis, Ontarios

Mälestan kurbuses kauaaegset head ustavat ausat sõpra

Leinavad PEREKONNAD: TAHK RISTMÄGI MIHKELSON

Eesti teadlased nomineeriti Euroopa Aasta Leiutaja auhinnale Euroopa Patendiameti teatel nomineeriti Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale erakordse süsinikupõhise materjali väljatöötamise eest superkondensaatorite jaoks,

mis aitavad kaasa ülemine­ kule fossiilkütustelt puhtale energiale.

Teadlaste silmapaistvaks leiu­ tiseks on materjal, mida nimetatakse kumeraks grafee­ niks. See suurendab energiat salvestavate ja väljaandvate seadmete - superkondensaatorite – vastuvõtu-, salvestus- ja välja­ andmisvõimsust ning energiati­ hedust.

Neid kasutatakse ­olu­kordades, kus on vaja palju kiirlaadimis- ja tühjendamis­ tsükleid, näiteks elektrisõidukite kiirendamisel ja pidurdamisel.

Kumera grafeeniga superkon­ densaatorid laevad energiasal­ vesti täis vaid 15 sekundiga, peavad vastu enam kui miljonile laadimistsüklile ega sisalda ­keskkonnaohtlikke materjale Euroopa Patendiameti Euroo­ pa leiutaja auhinna 2022. aasta võitjad kuulutatakse välja 21. juunil virtuaalsel tseremoonial.

Lisaks valitakse 13 finalisti hul­ gast publiku lemmik, kelle poolt saab hääletada Euroopa Patendiameti veebilehel enne ametlikku tseremooniat. Hääle­ tamine on avatud 21. juunini 2022. (PM/EE)

Kaljo’t

KOZEL MILLIGAN OLUPER

Südamest avaldame kaastunnet AASALE ja lastele ARVI, PETER, PATRICIA

Viljandis leiti hiidvõilill Viljandis Huntaugu mäel või­ lilli korjanud laps leidis sealt teistega võrreldes lausa hiiglasemõõtu võilille.

Tartu Ülikooli ökofüsioloo­ gia professor Arne Sellin selgi­ tas, et tegemist on taimeriigis üsna levinud väärarendi ehk teratogeense moodustisega, mida nimetatakse fastsiatsioo­ niks. ,,Lineaalse fastsiatsiooni kor­ ral muutub vars laua- või lindi­ taoliselt lamedaks, radiaalse fastsiatsiooni korral laieneb vars lehterjalt, varre tipus olevad õied ja õisikud mitmekordistu­ vad,“ selgitas ta.

Fastsiatsioone võib esineda nii puudel, põõsastel, rohttaime­ del kui ka kaktustel. Vää­ r­ arengut võivad põhjustada kasvukuhiku vigastused, taime­ kahjurid ning viirus- ja bakter­ haigused.

Aastal 2009. leiti Saaremaal Kuressaare lähedal võilill, mille pikkuseks mõõdeti 1 meeter ja 9 sentimeetrit. (MaaElu/EE)

Õnnetult suri meie hea sõber

Andros Lipp-Leppik Jääb valusalt leinama tema ema, vend ja perekond Avaldame südamest kaastunnet ROBERT ja MARI

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­LAUAGA. Pühapäeval, 29. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Eelteated: Pühapäeval, 5. juunil kell 11.30 toimub NELIPÜHA jumalateenistus armulauaga.

Surnuaiapühad toimuvad püha­ päeval, 19. juunil: kell 11.30 Jumalateenistus armulauaga EELK Toronto Peetri kirikus ja mälestuspalve urni­ müüride juures; kell 13.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Mount Pleasanti surnu­aial; kell 15.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Yorki surnuaial.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 EELK Toronto Peetri kirikus Eesti Raadio Tütarlaste koori kontsert.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 22. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Lihtne evangeelium”.

Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 29. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Hoia kinni”. Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 5. juunil kell 11.00 NELIPÜHA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tuli taevast”.

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 12. juunil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Kaeva sügavamalt”. Muusika Marika Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 22. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. mail JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

Ukraina presidendile annetati Tallinna vapimärk Tallinna Linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul väl­ jendab vapimärgi kinkimine Tallinna linna ja selle elanike solidaarsust Ukraina rahvaga ning avaldab toetust nende kangelaslikule võitlu­sele Vene­ maa agressiooni vastu.

Tallinna Raekojas toimunud sündmusel võttis vapimärgi Ukraina presidendi nimel vastu Ukraina Rada aseesimees Oleksandr Korniyenko, kes toimetab selle riigipeale.

Tallinna vapimärk on Tal­ linna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena. Tal­ linna Linnavolikogu otsustas Volodõmõr Zelenskõile va­ pimärgi määrata 5. mail toi­ munud ­ istungil. Lisaks Ze­ lenskõile pälvisid tänavu Tal­ linna kõrgeima tunnustuse luuletaja, prosaist, l­ibretist ja tõlkija Leelo Tungal ning Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi koordinaator Lilia Laul.

(Allikas: kylauudis.ee)

Murdmaasuusa­ta­mise 2023. a MK-etapp peetakse Tallinnas

Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) kinnitas uue hooaja võistluskalendri, kus on sees ka MK-etapp Eestis.

Erinevalt varasemast ei võistelda Otepääl, vaid Tallinna Lauluväljakul. 21. märtsil toi­ muva etapi kavas on sprindidis­ tantsid.

Viimati võõrustas Eesti murd­­­m aasuusatamise MKetappi 2019. a jaanuaris.

Uus hooaeg algab 25. no­ vembril Soomes Rukal ning lõpeb samuti Soomes, kui ­ Tallinnast liigutakse edasi Lahtisse, kus 24. märtsil algab finaaletapp. (ERR/EE)

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Südame kõne Jumalaga ehk armastuse kõne Eelseisva pühapäeva teemaks on palve ning selle avamiseks tuletan meelde üht lugu Maarja Magdaleenast.

Maarja seisis aga haua kõr­ val väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valges rii­ des inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peat­ sis ja teist jalutsis, ja need ütlesid talle: „Naine, miks sa nutad?“ Tema vastas neile: „Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.“ Kui ta seda oli öel­ nud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei tead­ nud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: „Naine, miks sa ­nutad? Keda sa otsid?“ Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: „Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära.“ Ja Jeesus ütles talle: „Maarja!“ Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: „Rabbuuni“, see tähen­ dab „Õpetaja“. Jh 20: 11-16 Ülestõusmise lugu räägib suure rõõmu kõrval ka Jeesuse jüngrite ja lähedaste kaaslaste leinast. Inimlikult polegi kerge taluda oma lähedaste lahkumist, aja möödumist ja nooruse vahe­ tumist vanadusega. See on loomulik, sest meil on raske harjuda drastiliste muutustega, mis tuletavad meelde ka meie endi surelikkust.

Igas leinas on esimene faas eitamine – see pole võimalik, see ei saa nii olla... Seda elasid läbi ka Jeesuse ümber olnud inimesed. See eitamise faas väl­ jendus ka suutmatuses uskuda uskumatut – seda, et haud on tühi ja Kristus on üles tõusnud.

Maarja seisis haua juures ja nuttis.

Meiegi oleme viimaste aas­ tate jooksul kogenud suuri muutusi, mis drastiliselt on ­ meie elu muutnud. Oli maailm enne pandeemiat ja maailm nüüd, kui pandeemia on lõppe­ mas. Oli maailm enne Ukraina sõda ja maailm selle sõja kes­ kel. Oli maailm meie noor­ põlves ja maailm nüüd, kui

ADVOKAADID

elatud elust on juba mõndagi meenutada. Paratamatult peame tõdema, et tänane ja homne pole enam iial seesugune nagu eile või üleeile. See on kadu­ vuse vääramatu reegel.

Maarja lein oli nii suur, et ta ei tundnud ülestõusnud Jeesust kohe äragi. Ometi sai temast üldse esimene, kes Ülestõusnut oma silmaga nägi. Miks valiti tema esimeseks Ülestõusnu tunnistajaks? Miks oli tema ­ esimene, kelle lohutamatu lein ­ muudeti ülevoolavaks ja igi­ kestvaks rõõmuks? Armastuse pärast. Lein ja armastus on ühe mündi kaks erinevat poolt. Kui oleme kedagi armastama haka­ nud, siis peame ka arvestama, et ühel hetkel oleme ka seda armastust leinamas. Aga nii, ­ nagu isekuseta tõeline armastus teeb meid õnnelikuks, sama­ moodi on ka tõeline isekuseta lein meile õnnistuseks, sest avab meie silmad nägema seda, mis püsib igavesti.

Maarja maailm ei muutunud endiseks. Ta ei saanud enam koos ülestõusnud Jeesusega sealt haua juurest edasi minna teele, mida nad olid seni koos jüngritega käinud. Ülestõusnud Jeesus ei viibinud enam pide­ valt omade keskel. Sealt alates pidid nii Maarja kui teised Jeesuse kaasteelised asuma ülestõusnu tunnistaja teed ise­ seisvalt käima. Aga see uus olu­ kord oli midagi palju enamat kui teekond enne seda. See üksikute kuulutajate tee on toonud meid tänaseks maailma suurima religiooni osaduse kogemuseni ja igavese elu ­kadumatusse lootusesse.

Lein ja kaotusevalu oleks

andnud Jeesuse jüngritele pii­ savalt põhjust pöörata oma lein vihaks ja kibestumiseks kõigi vastu, kes Lunastaja surma mõistsid ja risti lõid või pettu­ museks Jumala vastu, kes lasi asjadel nii suure krahhiga lõppeda. Ilmselt oli tollal ka neid, aga meieni on edasi kan­ tud armastus, mis läbi leina sai ülestõusmise rõõmuks.

Kristlik kirik on 2000 aasta vältel läbi käinud nii suurtest ärkamisaegadest kui Jumalast taganemiste perioodidest. Prae­ gu elame hetkes, mil usust võõrdumine on üldine trend.

Seda trotsida ja eitada pole mõtet. On küll põhjust selle pärast kurvastada ja igaühel meist ennast ning oma elu Jumala palge ees tõsiselt analüüsida. Kuid peame tunnis­ tama, et kogudused kahanevad kriitilise piirini ning vastavalt sellele tuleb leida viis ja tee, kuidas alles jäänud ustavate hulk püsiks usus elavana ja suu­ daks teenida tuleviku lootuses seni, kuni saabub uus ärkami­s­ aeg.

Meiegi võime Maarja kom­ bel kogeda Issanda ligiolu, kui oleme pettumuse ja masenduse asemel avatud armastusele, mis isegi leina igaveseks rõõmuks muudab.

Taevane Isa, kes Sa kuuled kõiki meie palveid. Kingi meile palve vaimu, et me ainult ise ei räägiks, vaid ka kuulaksime, mida Sina tahad meile öelda.

Vabasta meid kõigest, mis meid koormab, et saaksime andeks­ andmise osalisteks ja elaksime Sinu armastuse keskel, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022

Nr. 20

Tellige EESTI ELU!

Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk andis 14. mail Tartu College’is toimunud VEMU 10. tuluõhtul VEMU peaarhivaarile Piret Noorhanile üle Välisministeeriumi III klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.

Fotol: Piret Lukk, Piret Noorhani ja Toomas Lukk.

Sõjaväeorkestri ja Svjata Vatra ühisvideo Ukraina toetuseks Eesti sõjaväeorkestri ja an­ sambli Svjata Vatra ühis­ töös valmis video armastatud ukraina rahvaviisile ,,Kappas kasakas Doonau taha“. Loost on Svjata Vatra avaldanud oma versiooni singlina 2018. a.

300 aastat vana lugu räägib kasakast, kes läheb sõtta, jättes oma armastatud naise koju pisa­ raisse. Ta ei tahaks minna, sest lahingumöll teda ei kutsu, kuid see on tema kohus, et luua parem tulevik oma lähedastele.

Usk headuse ja armastuse võitu toob ta lõpuks õnnelikult koju tagasi.

Eesti sõjamuuseumi koossei­ sus tegutseva sõjaväeorkestri juht Simmu Vasar ütles, et kohe pärast Venemaa rünnaku algust hakkas orkester otsima võima­ lusi, kuidas omalt poolt Uk­ rainale toetust avaldada.

Võimalus leiti koostööna Eesti ukraina kogukonna liikme Ruslan Trochynskyi ja tema bändi Svjata Vatraga. Ülalnimetatud loole tegi orkestriseade Tõnis Kõrvits.

Muusikavideo valmis koostöös kaitseväe strateegilise kommu­ nikatsiooni keskuse ja Eesti sõ­ jamuuseumiga. Video režissöör on sõja eest Eestisse põgenenud ukrainlanna Anna Shushpanova.

Muusikavideo on vaadatav: h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=28DzleWi4tM

(ERR/EE)

Sündmuste kalender • Neljap., 26. mai kl 8 õ KONTSERT. ,,COLLEGIUM MU­ ­ SI­­ CALE“, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Jeanne Lamon Hallis Torontos.

• Kolmap., 1. juuni kl 8 õ KONTSERT. ,,COLLEGIUM MU­ ­ SI­­ CALE“, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV koos Hamiltoni Filhar­ moonia orkestriga Cotton Fac­torys Hamiltonis.

• Pühap., 5. juuni kl 2 pl KONTSERT. ,,COLLEGIUM MU­ ­ SICALE“, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Carleton DominionChalmers Centre’is Ottawas.

• Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2. – laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Pühap., 21. – laup., 28. aug.

METSAÜLIKOOL ,,METS MEIS KÕIGIS“ Kotkajärvel.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA tele­ foniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

McDonald’s lahkub Venemaa turult Sel nädalal teatas maailma suurim kiirtoidukett Mc­­ Donald’s, et lahkub Venemaa turult.

Märtsis Venemaal oma 850 söögikohta ajutiselt sulgenud McDonald’s teatas nüüd, et lah­ kub turult ja alustas müügiprot­ sessi.

Ettevõte tõi lahkumise põh­ juseks Ukraina sõjaga kaasne­ nud humanitaarkriisi ja ennusta­ matu tegutsemiskeskkonna.

(ERR/EE)

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor on suletud Victoria Day’l – esmas­päeval, 23. mail.

Vancouveri eestlased jätkavad ukrainlaste toetamist. Pildil esineb Aarne Tork 15. mail Vancouveris kunstigalerii ja Jack Poole Plaza juures toimunud järjekordsel sinikollasel ,,Stand with Ukraine“ toetusüritusel, kus eestlaste kõrval osalesid ka teised baltlased. Küllaltki arvukat osavõttu ei seganud ka tugev vihmasadu.

Foto: A. Jaugelis