2
EESTI ELU reedel, 20. mail 2022 — Friday, May 20, 2022
Nr. 20
Mihkli kalmistult kadus punamonument
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:
eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca
Website:
www.eestielu.ca
Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja:
Kai Kiilaspea
Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Mõistmatu Türgi NATO loodi selleks, et rahu tagada, kardeti Euroopas Nõukogude Liidu kavatsusi. Kaitseorganisatsioonina peavad sinna kuuluvad riigid olema relvastatud, valmis kõigeks. NATO olemasolek on oluline turvalisuseks. Balti riikide sellesse organisatsiooni kuulumine on kindlasti taganud nende vabadust. Praegune pingeline poliitiline olukord tänu ühele megalomaanile, sõjarditele Kremlis on viinud olukorrani, kus senini mitte sinna kuuluvad rahulikud neutraalsed riigid on avaldanud soovi NATOsse astuda. Soome, kel kõige pikem riigipiir Venemaaga, kurvad kogemused Teisest ilmasõjast ja Rootsi – riik, mis viimases suures sõjas oli neutraalne, kuigi varustas Saksamaad rauamaagiga, on mures, soovivad iseseisvust ja turvalisust kaitsta, arvestades Ukrainas toimuvaga. Moskva reageeris kohe ähvardustega. Kuidas Rootsi ja Soome ohustaks Venemaad on mõistatuseks. Kuid tuleb kiita muu maailma arusaamist. Peale türklaste. Kuidas Türgi NATO liikmeks sai on ainult sellega seletatav, et ta on puhverriik. Ning sinna sai rajatud baase, sealt saab rakette Venemaale vajadusel suunata. Kuigi NATO sõda ei soovi, tuleb kaitsta relvastatult liikmeid. Kõiki. Türgi on kahtemata Euroopa repressiivseim riik, inimõigusi eiratakse ja nende riigijuht on autokraatne türann, just nagu ta kolleeg Moskvas. NATOsse astumine on kahjuks pikem protseduur, kui see peaks olema. Ning nõuab ka iga liikmesriigi nõusolekut. Kui Balti riigid sinna pääsesid saadi aru, et vene karu nende piiridel on tõepoolest ohtlik. Tänapäeval aga ehk poleks seda saavutatud. Türklased oleks takistanud. Et olla selle vastu, et Rootsi ja Soome kandideeriks NATOsse on ju selgelt Putini toetamine. Kes täristab piike, isegi sõjaliste hoiatustega. Mis ei mahu kuidagi pähe. Soomlaste „sisu“, vaprus ja vastupanu sõjas tagas neile ikka omariikluse säilitamise, isegi kui kaotati Karjala. Nüüd aga, kus tõesti ei tea keegi, mis on Putini järgmine samm, on oluline kuuluda kaitseorganisatsioooni. Poola, näiteks, kuulumine NATOsse on kahtlemata taganud nende turvalisuse. Võrdluseks, Ukraina vaprad võitlejad on pea kolm kuud mõistatuslikule agressioonile, sissetungile vastu pannud. Türklaste seisukoht olevat, et Skandinaavias on arvukalt terroriste. Tõsi küll, statistika järgi on pea pooled Rootsi vanglates mujalt, tähendab riikidest, kus on terroriste. Ka Soomes on arvukalt selliseid immigrante. Aga see on jabur, et seal oleks terro riste. NATOl on paras pähkel järada. Kuidas türklaste seisukohta muuta on murettekitav, aga vajalik. TÕNU NAELAPEA
Pärnumaal asuvalt Mihkli kalmistult läks eelmisel nädalavahetusel kaduma sinna 1960. aastatel püstitatud punamonument. Kalmistuvaht Mare Räägu ütles ajalehele Pärnu Postimees, et tema sai monumendi kadu misest teada pühapäeva hommi kul, kui sellest rääkis üks koha lik, küsides, kas ta teab asjast midagi. Räägu jutu järgi tegi ta sur nuaias tööd reedel ja siis oli kalmistu tagumises otsas asuv Nõukogude sõduritele püstita tud monument veel alles. Laupäeval oli kalmistul kaks matust. Siis ei olnud Räägul kalmistu tagumisse otsa asja. Seetõttu arvas ta, et päevasel ajal keegi monumenti sisse veh kimas ei käinud. ,,Arvatavasti viidi see ära ööl vastu lau päeva,“ märkis ta. Kalmistuvahi meelest kasuta sid monumendi äraviijad trak torit. Mihkli kalmistu tagumises osas asuv monument püstitati 1960. aastatel Teises maail masõjas langenute mälestuseks. Muinsuskaitseameti andmetel on tegu ühishauaga, kuhu on maetud 12 nimeliselt tuvastatud nõukogude aktivisti ja see on muinsuskaitse all. Muinsuskaitseameti Pärnu maa nõunik Helle-Triin Hansumäe ütles Pärnu Posti mehele, et Mihkli kalmistult kaduma läinud Saaremaa dolo miidist monument on tehtud tüüpprojekti järgi ja üle Eesti on samasuguseid mälestusmärke umbes 30. Politsei alustas menetlust mälestusmärgi kadumise ja monumendi juures oleva haua platsi rüüstamise kohta. (ERR/EE)
Välisministeerium kutsus välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Välisministeerium kutsus 17. mail välja Venemaa suursaadi ku, et avaldada hukkamõistu Venemaa Föderatsiooni välis ministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova ebaprofessio naalsele ja ebaviisakale aval dusele sotsiaalmeedias, millega rünnati Eesti peaminister Kaja Kallast isiklikult. Venemaa suursaadikuga kohtunud asekantsler Rein Tammsaar ei pidanud vajalikuks avalduse sisu kommenteerida, aga kutsus üles Venemaa esin dajaid hoiduma ebadiplomaati listest isiklikest rünnakutest Eesti poliitikute vastu, olema viisakas, tutvuma põhjalikumalt ajalooga ja lõpetama viivitama tult agressioon Ukraina vastu. (VMPT/EE)
Kolmapäeval andis Kanada kindral-kuberner Mary Simon Ottawas Rideau Hallis prints Charles’ile Extraordinary Commander of the Order of Military Merit tiitli. Foto: Governor General of Canada kodulehelt / Facebooki lehelt
Kuninglik visiit Kanadasse Prints Charles ja ta abikaasa Camilla, Cornwalli hertsoginna viibisid sel nädalal kolmepäevasel visiidil Kanadas, mille fookuses oli põlisrahvastega leppimine. Visiit oli osa kuninganna Elizabethi tänavusest 70.a. troonijuubeli tähistamisest. Tuur hõlmas enam kui 3000 km üle riigi ning sisaldas palju kohtumisi erinevais paigus. See oli prints Charles’i 19. ja Camilla 5. visiit Kanadasse; viimati viibisid nad siin 2017.a., mär kides Kanada 150. sünni päeva. Kuninglik paar saabus teisi päeval St. John’si (New found land ja Labrador). Provintsi
Lennart Meri lause sai koha Berliini Visionääride Rajal 14. mail avati Berliini südames Visionääride Rada. Euroopa Liidu iga liikmesriik on esindatud graniidist plaa diga, millel ära toodud tuntud isiku tsitaat. Eestit esindab Lennart Meri lause „Riik sünnib vaid korra, kuid vabadus peab taassündima iga päev“. Visionääride rada kutsub mõtlema Euroopa ühtsusele, ühistele väärtustele ja kogema Euroopa kultuurilist mitmekesi sust. (D/EE)
Kaitseväe suurõppusel Siil osaleb ligi 15 000 sõjaväelast Sel nädalal alanud Kaitseväe suurõppusel Siil osaleb tänavu ligi 15 000 kaitseväelast ning liitlas- ja partnerriigi sõja väelast. Eesti laiapindse riigikaitse toimimist läbiharjutava Siili peamine eesmärk on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustse naariumile reageerimise võime kontrollimine rahvusvahelises koostöös. Õppus hõlmab peaaegu kogu Eestit. Peamised manöövertege vused toimuvad Lõuna-Eestis,
legislatuuris toimus tervitustseremoonia Kanada peaminis ter Justin Trudeau ja kindral-ku berner Mary Simoniga. Oma kõnes pööras prints Charles tähele panu põlisrahvastega lep pimise teemale, märkides, et maa eest, mis sai Kanadaks, hoolitsesid põlisrahvad tuhan deid aastaid. Teisipäeva õhtul saabusid külalised Ottawasse, kus veetsid järgneva päeva. Tegevuste hul gas oli pärja asetamine National War Memorial’ile, Ukraina kiri ku ja kuulsa ByWard Marketi külastamine. Neljapäeval, visiidi kolman dal ja viimasel päeval lendasid prints Charles ja Camilla Yellowknife’i, ees ootas tege vusrohke päev Northwest Territories’il, kus olid plaanitud kohtumised põlisrahvaste kogu konnaga jm. (Lüh. CTVNews)
Eesti ja Kreeka tähistasid diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva 19. mail tähistasid Eesti ja Kreeka saja aasta möödumist päevast, mil Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki de jure, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et hoolimata geograafilisest vahemaast on mereriikidel Eestil ja Kreekal palju ühist. „Märgilised 100 aastat diplomaatilisi suhteid väl jendab seda sõbralikku suhtlust, mis Eestil ja Kreekal on olnud ning saab olema ka edaspidi. Peame tähtsaks lähtumist rah vusvahelisest õigusest ning demokraatlike väärtuste ja põhi mõtete kaitset.“ 1922. aasta 19. mail tun nustas Kreeka välisminister Georgios Baltatzis Eesti välis ministrile Aleksander Hellatile saadetud kirjas de jure Eesti Vabariiki. Kreeka saatkond Tallinnas avati 1937. aastal ja uuesti 2005. aasta veebruaris. Ateenas alustas tööd Eesti esi mene ajutine asjur aprillis 1997. Tänavu aprillis möödus 25 aas tat Eesti saatkonna rajamisest Ateenasse. (VMPT/EE) lahinglaskmised kaitseväe kesk polügoonil ja Saaremaal. Õppus kestab kolm nädalat. (ERR/EE)
