This newspaper was mailed on Friday, June 4, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 22, 2021
Reedel, 4. juunil — Friday, June 4
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Kui Peggasus teggi seggadust 24. mail täitus 110 aastat kunstniku ja luuletaja Arno Vihalemma sünnist. Selle päeva tähistamiseks korraldas Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Väliseesti Muuseu miga VEMU ja Karl Ristikivi Seltsiga 26. mail ettekande päeva, mille kava Zoomi vahendusel täitsid Eesti Kultuuri Arhiiv ja VEMU. Ürituse nimetuse kirjaviis on laenatud päevakangelaselt. Enam kui kolm tundi kest nud üritusel osales terve rida tuntud kirjandusteadlasi. Juhatas Maarja Hollo, ettekannetega esinesid Piret Noorhani Toron tost; Joosep Susi, Marin Laak, Loone Ots ja Janika Kronberg Eestist, lisaks kirjanikud Helga ja Enn Nõu Rootsist. Ette kandeid jälgis hulk kirjandushu vilisi üle maailma. Silma hak kas paar osalejat Torontost, samuti juubilari poeg Peeter Vihalemm abikaasa Marju Lauristiniga. Piret Noorhani alustas teemal
„Arno Vihalemm tagasivaates“, andes ülevaate juubilari eluloo lisest ja hariduslikust tagapõh jast. VEMU arhiivis on olemas Arvo Mägi ja Arno Vihalemma vaheline mahukas kirjavahetus. Vihalemm ehk Vana Viha, nagu sõbrad teda tundsid, sammus kogu oma elu kahe muusaga käsikäes. Tal oli ka kaks kodu maad ja kaks peret. Oli tun nustatud raamatukujundaja, ta pealkirjas mainitud Pegasuseluuletust võib pidada iseloo mustavaks, luulehobu lööb sageli takka üles. Memuaristika pole tema lemmikala, tema memuaarid on rohkem telli mustöö, kus ta pigem vastab küsimustele, kui ise oma arva must pakub. Vormilt dialoog, õieti monoloog iseendaga. Ta pole loomult võitleja, vaid resigneerunud vaatleja. Arvab, et suur tarkus teeb lolliks ja hullu kätte ei maksa pilli anda. Joosep Susi algas oma anti luulekriitilist vestet hinnanguga, et Vihalemma luules on allik
saarelikult koos munk ja süba riit – raske öelda, kumba enam, kumba vähem. Selles korduvad teatud motiivid (piilupart), ise loomulik on veiderdamine ja laadanaljani ulatuv mänguline rämedus. Türklane taob trummi, aga türgi hing on keset türgi pugu. Issanda päike vaatab sama rõõmsalt alla lastele ja konnapoegadele. Elu areneb: Juudas saab reetmise eest sada korda rohkem seekleid, kuid kus kurat on Õnnistegija? Kõik kiidavad lippu, aga keegi ei mõtle, et varrast pole varnast võtta. Ja Pegasus on ainult üks vana hobu, kellest humaansuse nimel ei saa isegi odavat vorsti. Marin Laak näitust avades tsiteeris Vihalemma: kunstniku tee on äratundmise tee. Ta esi tas hulga näiteid kunstniku raa matukujundeist, milles esikohal Arvo Mägi ja Bernard Kangro teosed. Ka autoriraamatuid ehk oma kujundusi oma raamatuile. (Järgneb lk. 3)
Ottawas avati Euroopa ja Kanada ühisnäitus Ülle Baum, Ottawa Tähistamaks Euroopa Liidu alalise diplomaatilise esinduse – Delegation of the European Union to Canada – 45. aasta päeva toimub selle aasta jook sul rohkesti üritusi Vahtra lehemaa erinevates linnades. Neljapäeval, 3. juunil avati
ametlikult Ottawa kesklinnas parlamendi läheduses Sparks’i tänaval rändnäitus ,,Coper ni cus: Where art meets science. Explore Canada and Europe from space“. Näituse piduli kust lindilõikamise tseremoo niast võtsid osa Euroopa Liidu suursaadik Kanadas dr. Melita Gabrič, Ottawa linna
pea Jim Watson ja Executive Director, Sparks Street BIA Kevin McHale. Vastavatud näitus koosneb 24 haruldasest Euroopa ja Kanada erinevaid riike ja paiku kujuta vatest sateliitpiltidest, mis on tehtud Maa seire Copernicus Sentinel’ide vahendusel. Euroo (Järgneb lk. 3)
Ottawas avati 3. juunil välinäitus ,,Copernicus: Where art meets science. Explore Canada and Europe from space“. Näituse pidulikust lindilõikamise tseremooniast Ottawas võtsid osa (vas.): Ottawa linnapea Jim Watson, Euroopa Liidu suursaadik Kanadas dr. Melita Gabrič ja Sparks Street BIA tegevjuhataja Kevin McHale. Foto: ©Ülle Baum
Peetri koguduse leerilapsed ja õpetaja.
Fotod: Peeter Põldre
EELK Toronto Peetri kirikus õnnistati seitse leerinoort Praost Mart Salumäe, koguduse õpetaja Noored alustasid ettevalmis tust juba 2019.a. sügisel, kuid leerikool katkes 2020. a. kevadel, kui kogu maailm, sealhulgas ka kirikud, esma kordselt lukku pandi Covid 19 viiruse tõttu. Pidasime küll plaani, et saaks leeripüha lükata kevadest edasi sügi sesse, kuid pandeemia teine laine tegi ka selles lootuses muutused. Leerikooli teine osa tuligi läbi viia virtuaa l õppe vormis. Leerieksamiks olid noored hästi valmistunud. Iga leerilaps pidi selleks koostama ette antud teemal, mis oli võetud läbitud programmist, viieminutilise ette kande, mille ta viimases vir tuaalses leeritunnis kogu rüh male esitas. Oli heameel tõdeda, et noorte ettekanded olid väga hästi koostatud. Eks siin aitas
kindlasti kaasa ka pandeemia aegne digiõppe praktika iga päevases koolielus. Rõõm oli jälgida, kui suure õhinaga ja samas sisukalt nad jagasid üksteisele neid teadmisi, mida leerikooli tundides ja koduseks tööks antud materjalist olid omandanud näiteks reformat siooni ajaloost, usutunnistusest, kümnest käsust, Meie Isa palvest, ristimisest, armulauast ja kristlikust kunstist. Seekordne leeripüha tuli korraldada koroonapendeemia piiranguid järgides, mis tähen das, et iga leerilapse perele peeti oma jumalateenistus. Alustasime Peetri kirikus kell 11 ning iga kolmveerand tunni järel algas järgmine jumala teenistus – ja niimoodi 6 korda, sest ühest perest oli kaks leeri last. Jumalateenistuste vahele pidi jääma ka loetud minutid vajalike pindade ja esemete (Järgneb lk. 12)
