Nr. 22
EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Pilt Ameerika tänapäeva seisundist Raul Pettai On soovitatud, et kirjutaksin järjekordse loo elu-olust USAs. Püüan seda nüüd teha, kuid kuna ma pole eriteadlane, siis on alljärgnev arutelu peami selt ülevaade, mitte detailne analüüs. Seegi on piiratud, sest vaatlusala on lai, nii ruumilises kui sisulises mõt tes. Alustan seepärast kõige akuutsema teemaga: koroona viiruse levik Ameerikas ning ta katastroofiline mõju rahva elule. Esimesi jälgi epideemiast märgati 2020. aasta veebruaris, aga juba aprillis ületas USA-s haigete arv ühe miljoni ja surmaohvrite arv jõudis 60,000 juurde. Tänaseks, aasta hiljem, on arvud vastavalt 30 miljonit ja 605,000 ehk teiste sõnadega 9% ja 0.2% USA rahvastikust. Arvud üksi ei anna veel täielikku pilti, sest lisaks inimkaotustele andis kiirelt leviv viirus kogu Ameerika elule, eelkõige töös tus ja majandus, suure löögi. Kuna uue viiruse vastu mingeid ravimeid veel polnud ja kuna ta levib eeskätt hingeõhu ning otsese puudutuse kaudu, siis oli ainsaks kaitseks kanda vastavat
Pandeemia õppetunnid
maski ning vältida kontakte teiste inimestega. See omakorda tähendas, et tühjenesid tänavad, ärid, tööstused, bürood jne., mis pani kogu USA majandusele ennenägematu piduri, sest ini mühiskonna areng on ju rajatud kollektiivsele tegevusele. Nii olid tagajärjed vastavalt rängad. Pruukis vaid lugeda igahommi kust ajalehte, et näha olukorra tõsidust. Kuidas siis Ameerika asjaga toime tuli? Hoolimata rohketest ohvritest ja tagasilöökidest on praeguseks tehtud suuri edu samme, kui mõelda kas või laiaulatuslikule virtuaaltegevu sele igal alal. Tänu kiirelt aren datud vaktsiinidele nagu Pfizer ja Moderna, pandi viirusele esi mene, teoreetiline piir. Vaktsiini tegelik jaotamine üle kogu Ameerika ja miljonite süstide organiseerimine on aga olnud kolossaalne ettevõtmine, mis ikka veel jätkub. Kõigele vaata mata on siiski vaktsineeritud juba 40% USA elanikkonnast, mis on tähelepanuväärne saa vutus, arvestades rahvastiku suurust. Eks siingi on eriar vamusi, sest on fanaatikuid ja pimeusklikke, kes vaktsiini ei
targemini elada. Nii sünnivad leidlikud ideed ja lahendused, mis võivad olulist rolli mängida järgmise kriisi ennetamisel.
Üks vähestest võitjatest pan Karl Herbert Grabbi, deemia ajal on olnud loodus. tehnoloogia- ja ärikonsultant Üllatavalt palju tõendeid näita Mida õpivad riik ja tema sid, kuidas õhureostus vähenes, kodanikud läbi raskete ae loomad said uuesti rahus elada gade? Pandeemia ränk võim ja erinevad taimed hakkasid kenasti õitsema. Keskkonna paratamatult loob sügavaid muudatusi inimloomuse põhi positiivsed tulemused ei ole eeldustes. Igapäevased käitu iialgi juhuslikud saavutused. mismustrid, inimeste väär Inimeste käitumismustri muuda tused ja ühiskonna juhtivad tused ilmselgelt mõjutasid loo põhimõtted võivad kõik pan duse taasärkamist. Seetõttu deemia tõttu kaduda teadma peaks iga inimene nüüd enda tusse. Loomulik reaktsioon on käest kriitiliselt küsima: mida mõelda, kas need muudatused ma tegin viimase aasta jooksul, on ajutised või permanent mis aitas keskkonda? Kas sõit sed? Sellised kriitilised olu sid vähem autoga, tarbisid korrad paraku külvavad vähem, istutasid uue puu? hirmu ja ebakindlust. Viimase Peamine õppetund oli see, mida aasta koroonaviiruse puhke iganes tegid sellel ajal, peaks mise kaos kuulub sellesse edasi tegema. Kui laiemalt vaa ka tegooriasse. Õnneks, vaa delda, on jätkusuutliku elustiili dates viimase paari kuu jook peaeesmärk planeeti säilitada sul ilmunud teaduse andmeid mitte vaid endale, vaid enda vis-à-vis vaktsineerimiste ja lastele ja lastelastele. See on õilis missioon, mille poole koroonajuhtumite trendi on lõpuks näha valgust tunneli peaksime kõik oma igapäevae lus pürgima. lõpus. Ükski olukord ei kesta iga vesti ning mõne aja pärast jäävad maskid ja sotsiaalse dis tantseerumise reeglid ajalukku. Enne kui tormata edasi helgesse tulevikku, tuleks natuke mõtisk leda viimase pooleteise aasta sündmuste üle. Sügav peegel dumine mängib elementaarset rolli kollektiivse vaimse tervise tasakaalustamisel. Ta aitab inimestel paremini mõtestada elu olemust ja suhtumist raske tesse teemadesse rahulikult. Tuleb mõelda, arutada ja võidelda selle nimel, et aidata inimestel edasipidi paremini ja
Viimase aasta võitlus koroona vastu tõi välja näite, kuidas terve maailm võitles ühise vaenlase vastu. Ükski inimene, sõltumatu vanusest, soost, ras sist, usust või majanduslikust olukorrast ei olnud kaitstud viiruse eest. Kõik inimesed olid absoluutselt võrdsel tasandil. Selline võitlus osutus üpris harukordseks, kuna inimesed on läbi ajaloo harjunud võitlema üksteisega ja teiste gruppide vastu. Sellel korral vaenlane oli nähtamatu ja kiire, kuid õnneks siiski mitte võitmatu. Erakord sel tasandil ühise vaenlase võim
usalda või on sellele põhimõtte liselt vastu. Teiseks, nüüd, kus igakuine viiruseohvrite arv on tunduvalt vähenemas, tuleb lisaks võidel da kasvava passiivsusega vaktsi neerimise alal. Nagu inimeste puhul ikka – kui oht on vähene mas, lüüakse käega, sest soov on tasa teha nurjaläinud 2020. aasta suvi. Loodame vaid, et esile ei kerkiks mõni viiruse uus variant, millele senised vaktsiinid ei mõju. Majanduses on näha hoogsat tõusu, nagu NY-i börsiteade (Dow-Jones) näitab, sest Ameerikale omast optimismi on laialt, ehkki on osalt tegemist n.ö. seebimulli fenomeniga – tõuseb täna, lõhkeb homme, vastavalt viimastele uudistele. Muidugi on üldine pilt ma janduselule veel segane, sest näiteks Washingtoni poolt antud abirahad töötutele on paljusid motiveerinud paremat töökohta otsima ja tagajärjeks on, et uuestiavatud ärid ja ettevõtted kannatavad tööjõu puuduse all! Vaatleme lühidalt ka epidee mia mõju USA sisepoliitikale, sest viirus tabas Ameerikat ülimalt ebasobival ajal. Juba 2020.a alguses, paralleelselt epideemia kasvuga, algas sügi sese presidendivalimise võitlus.
Nii süvenes segadus kiirelt, ehkki president Trump lubas haigusele kolme nädalaga piiri panna! Kui siis novembris tehti lõpp Trumpi kontroversiaalsele valitsusele, jätkus äge käärimine rahva hulgas (meenutagem 6. jaanuari meeleavaldust Washing tonis!), mille kõrval viirus jät kas oma hävitustööd. Nii pidi uus president Biden riigilaeva tüüri üle võtma ajal, mil need kaks tormi erilise hooga märat sesid. Tema sülle langes seega mitte ainult tavaline uue admi nistratsiooni ametisse seadmine, vaid kogu riigi stabiliteedi restaureerimine. Kui arvestada, et president Biden oli ametisse astudes juba 78, siis hoolimata kõigest pean talle tunnustust avaldama ja soovima edu, sest tema kingades ma küll olla ei tahaks. Lisaks kõigele on USA-s pead tõstmas mitmekülgne rassiprobleem. Senisele, minevi kust päritud mustade/valgete probleemile on lisandumas aa sialaste vihkamine ning laienev antisemitism. Peamiseks põh juseks siin näib olevat inimeste üldine ebakindlustunne. Eks ole harjutud kauaaegse USA esiko hal olekuga, kuid nüüd on üha enam närvepingutav vahekord Hiina, Lähis-Ida, Venemaa ja
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... Võrkpallimehed valmistuvad EM-finaalturniiriks
Selle viimase veel ässpallinguga 18:16. Kuldliiga jätkub nädala Eesti on sügisel üks Euroopa pärast Lätis, kui samade vas meeste võrkpallimeistrivõist tastega kohtutakse teist korda. luste alagruppide korraldajaid ja Alagrupi võit viiks Eesti Bel muidugi soovitakse Tallinnas giasse Kuldliiga finaaletapile. kodupubliku ees vääriliselt Võistluskarussellis on Eesti esineda. Vastasteks tulevad vollenaiskondki. Kõigepealt üri Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, tati Minskis lunastada pääset Slovakkia ja Horvaatia. EMi peaprooviks või nii- EM-finaalturniirile ja see ei õn öelda peenhäälestuseks sobib nestunud, sest tugevale Valge suurepäraselt praegu kestev venele kaotati kaks korda 0:3 Euroopa Kuldliiga turniir ja hea ning Šveitsile mõnevõrra oota meel on tõdeda, et Eesti mehed matult 2:3 ja 1:3. Seejärel alus tas naiskond Euroopa Hõbe on kaotuseta oma grupi liidrid. liigat, kus praeguseks kirjas 3:0 Esimene ring mängiti Tartus võit Läti ja 3:2 Bosnia ning (veel tühjade tribüünide ees, Hertsegoviina üle, aga ka 2:3 aga juba juuni keskpaigast saab kaotus Portugalilt. Eestis rahvas saalidesse), vas tasteks Läti, Hispaania ja Tokyo olümpia on ukse all Belgia. Kui lätlased ja hispaan Mängudeni, mis mullu pan lased alistati 3:0, siis mõni aeg deemia süül tänavusse lükati, tagasi Euroopa võrkpalliriikide on nüüd jäänud vaid seitse reitingus kolmandana seisnud nädalat. Uudiseid, kes olümpia Belgiaga läks mäng väga põne normid täitnud või kvalifikat vaks. Eesti kaotas kaks esimest sioonisõelast läbi pugenud, tu geimi, siis leidis oma mängu leb iga päev. tänu õnnestunud vahetustele üles ja võitis nii kaks järgmist Suur rõõm oli, kui mai kes geimi kui ka viienda geimi. kel said viimasel katsel olümpi
galvaniseeris terve inimkonna erilisse koostöösse sama ees märgi nimel. Psühholoogia näitab, et kui võidelda koos teiste inimestega, siis kipub tekkima nende inimeste vastu lugupidamine ja austus. Sõdurid jõuavad koju sõjast mitte võõrastena, vaid vendadena. Just sellel printsiibil peaks ühiskond edasi liikuma: üheskoos kõik koos! Isiklikud
vimmad, riiud ja kaklused jäägu minevikku, aega, kui viirus hakkas kogukonde hävitama. Piltlikult öeldes, kui oleme kord elevandiga võidelnud ja hakka ma saanud, miks siis uuesti hakata võitlema sääskedega. Pandeemia õpetas meile: laien da silmaringi, ava oma süda, näita kaastunnet ning ohjelda egoistlikke mõtteid. Kuldne kü simus: kas see õppetund kestab?
teistega. Nõrgemad meie hul gast haaravad siis relva järele ja ründavad kõiki, kes ette juhtu vad. Enamus vaatab olukorrale siiski kainelt, kuigi on ilmne, et seisame uue ajastu, uute elu tingimuste lävel, millega tuleb harjuda. Isiklikult arvan, et ameerik lased tulevad probleemidega toime, sest ootamatult nõud likke aegu on olnud varemgi. Eks aitab, et siinne rahvas, tänu oma konstitutsioonile, ei kaldu äärmuslikesse lahendustesse. Jah, raskusi ja kisa-kära on rohkelt, kuid lõpuks jäädakse siiski keskteele, ei kalduta kraa vi vasakul ega paremal. Loodan, et olen eelnenud arutlusega andnud lugejaile küllaldase pil di USA hetkelisest seisundist. Lõpuks paar mõtet siinse eestlaskonna kohta, sest on möödunud 70 aastat, kui Ameerikasse saabusime. Midagi aga ei kesta igavesti ja nii on ka meie ühiskonnast suur osa la valt lahkunud. Siiski, tänu eesti meelele kannavad nooremad generatsioonid eesti ettevõtteid tänuväärselt edasi, ka kui eesti kirjakeelega on raskusi. Olen seepärast kindel, et kui kord viirusehäda USA-s vaibub, elus tuvad taas siinsed eesti üritused.
ENN HALLIK ale Eesti sõudjad, 2016. aastal Rio de Janeiros pronksi päl vinud neljapaadimehed. Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam võitsid Šveitsis Luzernis va likregati ja saavad nüüd rahu likult vormile lihvi anda. Muuseas, Endreksonile on see juba viies olümpia. Hiljuti sai vaevast lahti ka ujuja Kregor Zirk, kes ujus 200 m krooli 1.47,02ga ja alistas ühe sajandiksekundiga (!) olüm pianormi. Eesti Olümpiakomi teesse tulid teated sellegi kohta, et olümpiale kvalifitseerusid maastikurattur Janika Lõiv ning sulgpallurid Kristin Kuuba ja Raul Must. On neidki, kel polnud õnne, kes loobus või kelle Tokyo šanss on veel kahtlane. Nii läks kehvasti raskekaalutõstjal, mõne aasta taguse MMi hõbedal Mart Seimil. Vägilane haigestus ke vadel koroonasse, taastus ja treenis, aga kui kavatses jälle võistelda, siis selgus, et võist lusi koroonavangis maailmas lihtsalt enam ei toimu ja Seim ei saagi olümpiapiletiks vaja likku tulemust näidata. Loobujate kirja läks jalgrat tur Rein Taaramäe. Mõni päev tagasi Itaalia velotuuri lõpeta nud Taaramäe leidis, et ülihead vormi tal pole, Tokyo rattavõist luste trassi profiil talle ei sobi, ja parem on valmistuda augustis toimuvaks Hispaania velotuu riks. Mis saab maadluse kahe kordsest maailmameistrist, 2012. (Järgneb lk. 11)
