Eesti Elu / Estonian Life No. 23 | June 10, 2022

This newspaper was mailed on Friday, June 10, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–14)

Alates / since 2002 Nr. 23, 2022

Reedel, 10. juunil — Friday, June 10

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti lipu päev Ottawas Ülle Baum ,,Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda. Ühine neil olgu püüe ühes ­vennaarmuga, kostku võimsalt meie hüüe: ,,Eesti, Eesti, ela sa!““ Nii kõlab Enn Võrgu viisistatud Eesti lipu laul. 4. juunil lehvis Eesti riigi sini-must-valge lipp ka Ottawas. Nimelt korraldasid Eesti suursaadik Toomas Lukk ja tema abikaasa Piret Lukk piduliku vastuvõtu Eesti Suur­ saatkonnas, tähistamaks Eesti lipu päeva.

Kohal viibis ka Euroopa Liidu suursaadik Kanadas Melita Gabric ja suursaadikud mitmetest Euroopa Liidu rii­ kidest. Ka Michael Eyestone, esimene Kanada diplomaat, kes resideerus ametlikult Eestis, võttis üritusest osa oma perega.

Praegu töötab Michael Eyestone Kanada välisministeeriumis Euroopa Liiduga kahepoolsete suhete arendamise osakonnas (EUA). Kutsutud külaliste seas olid Eesti Suursaatkonna hoone ehituses kaasa aidanud arhi­ tektid Robert Martin, Eugen Mihaescu ja Luke Boonstra Robertson Martin Architects (RMA) firmast ning Ron Boulet, Faulkner Real Estate

Markus Hess (23.12.1953 – 2.06.2022) Kitcheneris (ONT) sündinud Markus Hess on lõpetanud Wateroo ülikooli mehaanikainsenerina. Markus töötas mitmes ettevõttes, kaasa arvatud Berg Chilling Systems peainsenerina. Tema nimel on 14 patenti eri valdkonda­ dest, näiteks tõstukid metallitööstuses, aeronautika, plasti uudne ümbertöötamine, lennukimootorite katseta­ mine ja pilvelõhkujate ehitusel kasutatav turvavarustus.

Eesti lipu päeval, 4. juunil toimus Eesti Suursaatkonnas Ottawas vastuvõtt, mida võõrustasid suursaadik Toomas Lukk ja pr. Piret Lukk.

Foto: ©Ülle Baum

firmast, tänu kellele sai vormis­ tatud selle ilusa saatkonnahoone ostmine ühes Kanada pealinna ajaloolises Sandy Hill rajoonis.

Samuti viibisid üritusel Ottawa

Eesti Seltsi esimees Tõnu Onu, külalised Torontost. Ellen Valter andis üle kingituse Eesti suur­ saatkonnale. Ülle Veltmanni (Järgneb lk. 5)

Valitsusest pidid lahkuma Keskerakonna ministrid. Reformierakond peab läbirääkimisi uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.

President Alar Karis kohtus eelmisel reedel Kadriorus peaminister Kaja Kallasega, kes andis riigipeale üle ette­ paneku vabastada ametist kõik valitsuskoalitsiooni kuu­

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

luvad Keskerakonna minist­ rid.

Vabariigi Presidendi otsusega on ametist vabastatud kesk­ konnaminister Erki Savisaar, kultuuriminister Tiit Terik, ma­

jandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sel ajal Kanadas visii­ dil viibinud välisminister EvaMaria Liimets.

Ettepanekut ministrite ame­ tist vabastamiseks tehes ütles Kallas: ,,Eesti vajab praegusel hetkel rohkem kui kunagi varem toimivat ning ühistel väärtushin­ nangutel põhinevat valitsust.

Julgeolekuolukord Euroo­ pas ei anna mulle peaministrina mingit võimalust jätkata koostööd Keskerakonnaga, mis oma sise­ mise lõhestatuse taustal ei ole võimeline seadma Eesti huvisid kõrgemale oma erakonna ja selle erinevate tiibade huvidest.“ Kallas rääkis, et tema jaoks oli otsustavaks Keskerakonna ja

Markus on osalenud aktiivselt Kanada eestlaste kogu­ konnas. Tema alustas Musta Lindi Päeva aktsiooni, kus Idaja Kesk-Euroopa rahvad nii siin- kui sealpool raudset eesrii­ et ühinesid 23. augustil (esmakordselt 1986) MolotoviRibben­ tropi pakti meenutuseks ja protestiks selle tagajärgede vastu. Markus Hess valiti ka Musta Lindi Päeva Rahvusvahelise Komitee esimeheks, samuti on ta olnud Committee for a Peaceful Transition to Freedom esimees.

Ta on olnud ka Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) ning Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu (CEEC) esimees, osales heategevusorganisatsiooni Tribute to Liberty juhatuse töös ning oli valitud Eesti Kongressi delegaadiks. Markus juhtis 1991. a kampaa­niat, mille tulemuseks kaared Toronto Raekoja ees said nimetatud Vabaduskaarteks (Freedom Arches).

Markus Hess on kuulunud ka Eesti Maja Torontos ning ajalehe Meie Elu juhatusse ning oli Toronto Eesti Meeskoori liige. Akadeemiliselt kuulus Korp! Vironia rida­ desse.

Markus Hess on Poola Kuldristi, Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Kuldteenetemärgi kavaler.

Vene Föderatsioon kandis märtsis 2022 Markus Hessi ühena 313 kanadalasest ebasoovitavate isikute nimekirja, kellele keelati sisenemine Venemaale.

EKRE häältega kolmapäeval ­riigikogus valitsuse alushariduse eelnõu tagasilükkamine. ,,Peaministriks saades tõota­ sin pühendada oma jõu Eesti rahva tuleviku kindlustamisele.

Seda tulevikku ei kindlusta me ainult sõjaliste kulutuste suuren­ damisega, vaid eelkõige meie rahva ühtsuse ja vankumatu tahtega oma iseseisvust kaitsta.

Selle eelduseks ning alustalaks on eesti keele oskus. Olukorras, kus Keskerakond töötab valit­ suses aktiivselt Eesti jaoks kõige olulisemate põhiväärtuste vastu, ei saa me nendega

koostööd enam jätkata,“ lisas peaminister.

Praegu käivad läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks. Üheks võimalikuks koalitsioo­ niks peetakse Reformierakonna liitu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaaga. Isamaale on tehtud pakkumine moodusta­ da ka koalitsioon Keskerakonna ja EKREga. Isamaa on lubanud oma otsusest teatada mitte va­ rem kui 11. juunil.

Kuni uut koalitsiooni ei ole, jätkavad allesjäänud ministrid vastavalt ministrite asendamise korrale. (VPK/ERR/EE)

2

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Ontario provintsivalimistel võitsid konservatiivid teise enamusvalitsuse Nädalapäevad tagasi, 2. juunil toimusid Ontario provintsi­valimised, millele eelnes ligi kuu aega kestnud valimiskampaania. Peamiste parteide (Progressiivsete konservatiivide partei – juht ja senine peaminister Doug Ford, Uusdemokraatide partei – juht Andrea Horwath, Liberaalide partei – juht Steven Del Duca ja Roheliste partei – juht Mike Schreiner) liidrid tutvustasid rohkete kohtumiste ja ülesastumiste vältel oma platvorme ja andsid teada, mida nad teeksid järgneva nelja aasta jooksul, kui osutuvad valituks. Kanada ajakirjandus pööras valimiskampaaniale suurt tähelepanu, aidates uudiste edastamisega teha otsust nii kindla partei eelistajail kui teistel, kes polnud oma valikus kindlad.

Keskseteks teemadeks olid valijaile olulised küsimused nagu tervishoid, haridus, majandus, maksud, töökohad, eluase, transport, infra­struktuur, keskkond, kliimamuutus jm., mis ei jäta kindlasti kedagi ükskõikseks, kuid mille osas on inimestel erinevaid vajadusi, arvamusi ja lähenemisi, nii nagu ka parteide platvormides.

Kampaania ajal läbi viidud arvamusküsitlused näitasid tugevat toetust ja edumaad konservatiividele, kes on olnud provintsis võimul alates 2018. aastast; valimiste eelseil päevadel juhtisid konservatiivid Nanos küsitluse kohaselt 38,8%-ga, nii et valimistulemus ei olnud üllatav. Doug Fordi populaarsus on selle nelja aasta jooksul küll kõikunud ja ta on saanud rohkesti kriitikat, nii enne pandeemiat kui ka pandeemia käsitlemisega seonduvalt, sest teatavasti pole viimased aastad olnud ju sugugi tavapärane elu ja valitsuste juhid on pidanud tegema erinevaid otsuseid, mitte alati kõigi jaoks meeldivaid.

Valimispäeva õhtul selgus, et konservatiivid saavutasid teise järjestikuse enamusvalitsuse (suurema kui 2018.a. valimiste ajal).

Provintsi peaministrina jätkab Doug Ford. Teiseks tuli NDP, kes jääb ka ametlikuks opositsiooniks ja kolmandaks liberaalid. Kuid juba samal õhtul teatasid mõlema partei juhid oma tagasiastumisest: Andrea Horwath, kes on juhtinud NDP-d 13 aastat ja Steven Del Duca, kes sai liberaalide juhiks 2020.a. Seega tuleb mõlemal parteil hakata tegelema uue juhi leidmisega. Roheliste partei võitis ühe parlamendi­koha ja partei juht Mike Schreiner (kes sai 2018.a. esimeseks Roheliste partei parlamendiliikmeks) jätkab oma ametis.

Valimispäeva järgsel hommikul andis Doug Ford Toronto Congress Centre’is uudiskonverentsi, kus ütles häid sõnu oma positsioonidelt lahkuvate liidrite kohta. Ta rääkis ka, mida valijad võivad oodata tema valitsuse teiselt ametiajalt: kiirteede ehitus, haiglate projektid, investeeringud koolide ehitamisse jm., lubades täita kõiki valimislubadusi. Ees ootab lähiajal uue valitsuskabineti kokkupanek.

KAIRE TENSUDA

Foto: välisministeerium

Balti riikide julgeolek on nii Euroopa kui ka transatlantiline julgeolek 3.06.2022. Välisminister EvaMaria Liimets viibis visiidil Kanadas, kus kohtus 2. juunil koos Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise ja Läti asevälisministri Zanda Kalniņa-Lukašega Quebecis oma Kanada kolleegi Melanie Jolyga, et arutada julgeole­ku­ küsimusi Euroopas, Venemaa sõda Ukrainas, desinformat­ siooni vastu võitlemist ja kahepoolseid suhteid. Ühtlasi külastasid välisministrid koos Kanada kaitseministri Anita

Anandiga Valcartieri sõjaväe­ baasi.

Liimets sõnas kohtumisel, et sõda Ukrainas on näidanud, et Venemaa suhtumine oma naab­ ritesse ja pikaajalised strateegi­ lised huvid pole muutunud, mispärast on oluline NATO ja selle idatiiva tugevdamine. „Ukraina sõda puudutab meid kõiki. See mõjutab meie inimesi ja meie julgeolekut. Seepärast on tähtis, et juuni lõpus toimuva NATO tippkohtumise otsused tähendaksid selget hoiakut ka

idatiiva kaitse tugevdamiseks.“ Liimets lisas, et meie liitlaste nagu Kanada panus meie piirkonna kollektiivkaitsesse on oluline ja me hindame seda kõrgelt. „Balti riikide julgeolek on tegelikult nii Euroopa kui ka transatlantiline julgeolek.“ Kahepoolsetes suhetest kõ­ nel­des tõi Liimets esile Eesti ja Kanada väga hea teineteise­ mõist­mise, seda nii küberjulge­ oleku ja digikoostöö valdkon­ dades kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ühtlasi olid kõneluse all võimalused arenda­ da omavahelisi majandussuhteid ning ka kultuuri ja hariduse valdkondi. (VMPT/EE)

Riina Kionka asub juhtima ELi esindust Pakistanis

välispoliitikanõunik.

USAs väliseestlaste perekon­ nas sündinud ja Columbia ülikoolis magistrikraadi kaits­ nud Kionka asus Eesti välis­ ministeeriumis tööle aastal 1993. Aastatel 2000-2004 esin­ das ta Eestit suursaadikuna Saksamaal.

Lisaks Kionkale on praeguse seisuga eestlasest juht veel ­kahel ELi delegatsioonil. Matti Maasikas juhib ELi esindust Ukrainas ja Tiina Intelmann Somaalias. (PM/EE)

Foto: Ave-Maria Mõistlik, Vikipeedia

Riina Kionka, üks kolmest eestlasest, kes töötab praegu ELi välisesinduse juhina, liigub Lõuna-Aafrika Vaba­ riigist edasi Pakistani.

2019. aastast on Kionka olnud ELi delegatsiooni juht ­ Lõuna-Aafrika Vabariigis, enne seda oli ta eelmise Euroopa Ülemkogu juhi Donald Tuski

Eesti avas aukonsuli esinduse Iirimaal Corkis 8. juunil avasid Eesti suursaa­ dik Iirimaal Aino Lepik von Wirén ning välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsi­ muste asekantsler Erki Kodar aukonsuli esinduse Corkis.

Eesti aukonsuliks Corki lin­ nas ning Clare’i, Corki, Kerry, Limericki, Tipperary ja Water­ fordi krahvkondades on ette­ võtja Neil George Kenefick.

Suursaadik Aino Lepik von Wiréni sõnul on aukonsuli esin­ duse avamine Iirimaa suuruselt teises linnas oluliseks ja rõõ­ mustavaks sammuks nii EestiIiri kahepoolsete suhete tugev­ damisel kui ka Iirimaal elava umbes 3000 eestlase jaoks. See hõlbustab ühtlasi Eesti kodani­ kele konsulaarteenuste osuta­

Foto: välisministeerium

mist piirkonnas.

Pidulikul avatseremoonial osalesid ka Corki aselinnapea Des Cahill, ettevõtja Imre

Sooäär ning Corki aukonsulite võrgustiku, Iiri ettevõtjate ja Eesti kogukonna esindajad.

(VMPT/EE)

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

3

Balti riikide õhuruumis peeti NATO õhuväe õppust Ramstein Alloy

Toronto Metropolitan University’s (endine Ryerson University, nimi muudeti aprilli lõpus) 3. juunil toimunud foorumil esinesid Kanada, Leedu ja Läti esindajad, moderaator oli Toronto Stari kolumnist ja TMU külalispraktik Martin Regg Cohn. Fotol Kanada välisminister Melanie Joly, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ja Läti välisministrit asendanud dr. Zanda Kalnina-Lukasevica.

Demokraatia foorum — Ukraina, sõda ja rahu Tekst ja foto Toomas Marley Toronto Metropolitan Uni­ver­ sity (TMU, endine Ryerson University) Faculty of Arts esitas paneeldiskussiooni ree­ del, 3. juunil Student Learning Centre’is, Toronto südalinnas.

TMU President Mohammed Lachemi tervitas ja tutvustas paneelis osalejaid: Kanada välisminister Melanie Joly, Leedu väliminister Gabrielius Landsbergis ja Läti parliamen­ taarne sekretär välisministee­ riumis dr. Zanda KalninaLukasevica, esindades Läti välisministrit Edgars Rin­ kevicsit, kes pidi eemale jääma viimase minuti kohustuste tõttu.

Eestit pidi esindama välisminis­ ter Eva-Maria Liimets, kuid sa­ mal päeval kirjutas president Alar Karis alla otsusele vabas­ tada kõik Keskerakonna minist­ rid, k.a. Kanadas visiidil viibi­ nud välisminister, mille tõttu ei saanud ta Eestit esindada.

Moderaatoriks oli Toronto Stari ajalehe kolumnist ja TMU külalispraktik Martin Regg Cohn.

TMU president nimetas, et ülikool peab aeg ajalt selliseid foorumeid erinevatel teemadel demokraatia ainetel. Praegu oli sobiv aeg kaaluda Ukrainaga

Tartu Ülikool maailma 300 esimese kõrgkooli hulgas Üle maailma kõrgharidust analüüsiva Quacquarelli Symondsi (QS) avaldatud ülikoolide rahvusvahelise ede­ tabeli 19. väljaandes saavutas Eesti ülikoolidest parima tulemuse Tartu Ülikool.

Eelmise aastaga võrreldes tõusti nelja koha võrra – 296. positsioonile. Edetabeli järgi ei ole Tartu Ülikool mitte ainult Eesti, vaid ka Balti riikide parim kõrgkool.

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul on hea positsioon saavutatud pikaaja­ lise süstemaatilise töö tulemuse­ na, eriti teaduse valdkonnas.

(PM/EE)

seotud küsimusi Balti riikide esindajatega.

Moderaator esitas esimese küsimuse Jolyle, kes vastas, et Kanada on püüdnud teha kõik võimaliku Ukraina abistami­ seks, kuid on veel palju vaja pingutada. Ta nimetas, et teatab lähimatel päevadel uutest sankt­ sioonidest Venemaa vastu.

Kanada on eriti võimeline miinide turvalises leidmises ja ­ hävitamises ning peab tähtsaks Musta mere sadamate lahti hoidmist, mitte ainult sõjalistel põhjustel, vaid ka toiduainete ekspordiks.

Leedu ja Läti esindajad tä­ nasid Kanadat panuste eest nii Ukrainas kui ka Balti riikides.

Kanada sõjavägi juhib NATO kaheteistliikmelist meeskonda Lätis õppides ja õpetades, kui­ das erinevate riikide sõjamehi ühte väesse liita ja juhtida. Nad on optimistlikud Soome ja Rootsi kiires NATOsse vastu­ võtmises ja kindlad, et nende liitumine tugevdab Skandinaa­ via ja Baltimaade idarinnet Venemaa vastu.

Leedu välisminister nimetas, et Kanada ja lääneriigid üldiselt peavad kiiremini abi andma Ukrainale. See sõda algas juba aastal 2014, kui Venemaa võttis üle Krimmi poolsaare ja Donbassi rajooni. Joly tunnis­ tas, et Balti riigid olid palju selgema nägemisega venelaste ­ vallutamise alguses veebruaris kui Kanada ja isegi mitmed Euroopa riigid. Ta tõendas, et Kanadal on nüüd 1300 sõja­ meest Lätis, 3400 ootel ja val­ mis minema Baltimaadesse ning üks sõjalaev Balti meres.

Paneel arutas ka Hiina suh­ tumist Ukraina sõjasse ja kuidas see võib mõjutada nende plaane Taiwani okupeerimisega. Kõik osalejad olid nõus, et lääne rii­ gid peavad olema inimõiguste eest valvel ja võitlema nende kaitsmiseks, kui vajalik.

Foorum oli väga asjalik ja huvitav. Publikut oli saja ringis, kahjuks ainult neli või viis eestlast.

Paneeldiskussioon on salves­ tatud ja seda saab vaadata: h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=QuKgOt40xTM

Sel nädalal toimus Eesti ja Läti õhuruumis neli päeva kestnud NATO ja partnerrii­ kide õhuväe õppus Ramstein Alloy 22-2, mille peamine eesmärk oli harjutada Balti­ kumi õhuruumi turvamist.

Kolm korda aastas peetaval õppusel harjutati side- ja juhti­ misprotseduure ning erinevaid õhuturbe protseduure.

Lisaks Ämaris ja Šiauliais paiknevatele Prantsusmaa ja Hispaania õhuturbe hävitajatele osalesid õppusel Soome, Sak­sa­ maa, Rootsi, Tšehhi, Ühend­ kuningriikide ja Türgi õhu­ väelased ning kokku üle 10 ­lennuvahendi.

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008. aastal.

(KVPST/EE)

Reformierakonna reiting ei muutunud Parteide toetuse pingereas esi­ kohal oleva Reformierakonna ja teisel kohal oleva EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud, ent kolmandal kohal oleva Keskera­konna toetus tõusis nädalaga ühe protsendipunkti võrra, selgub MTÜ Ühiskon­na­ uuringute Instituudi ja uuringu­ firma Norstat küsitluse põhjal.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,2% (nädal varem 34,7%) Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,8% (nädal varem 19,4%), ja Keskerakonda 17,3 % (nädala eest 16,3%) valimisõiguslikest kodanikest.

Erakonda Eesti 200 toetas (12,3%), Isamaad (6,9%) ning Sotsiaaldemokraatlikku Era­kon­ da (6,8%) vastanuist. (ERR/EE)

Ontario valimistel saavutasid võidu konservatiivid 2. juunil toimusid Ontarios provintsivalimised, kus Doug Fordi (fotol) juhitud Prog­ ressiivsete Konservatiivide Partei võitis teise enamusval­ itsuse, saa­ vutades 83 parla­ mendikohta 124-st.

Teiseks tulid uusdemokraa­ did (NDP) 31 kohaga, nemad jäid ka ametlikku opositsiooni.

Kolmas oli Liberaalide Partei (8); ühe parlamendikoha saa­ vutasid Rohelised ja samuti ühe iseseisev kandidaat. Valimis­ päeva õhtul teatasid oma tagasi­ astumisest NDP kauaaegne juht Andrea Horwath ja Liberaalide Partei juht Steven Del Duca (vt. ka samal teemal juhtkiri).

(Lüh. CTVNews)

Eesti Lipu Seltsi teenetemärgi said EELK peapiiskop Urmas Viilma, Riigikogu esimees Jüri Ratas ning Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe.

Foto: Ülo Isberg

Eesti lipu päev Riigikogu ja Eesti Lipu Selts koostöös isamaaliste ühen­ dustega tähistasid 4. juunil Toompeal Eesti lipu 138. aasta­ päeval lipupäeva piduli­ ku lipuheiskamisega. Kuber­ neri aeda olid üles rivistatud Tallinna koolide, seltside ja veel mitmete isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.

Päevakohase kõnega esinesid Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Pidulikud kandelipud kingiti Eesti Meestelaulu Seltsile ja Aseri koolile. Eesti Lipu Selts

tänas kauaaegseid koostööpart­ nereid ja ELS teenetemärkidega sai tunnustatud Riigikogu esi­ mehe Jüri Ratase, EELK pea­ piiskopi Urmas Viilma ning Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe töid ja tegemisi.

Mälestusküünlad süüdati esi­ mese lipu kokkuõmbleja Emilie Rosalie Beermanni, Martin Lipu ja Enn Võrgu haual.

Mälestusüritustel meenutati, et 100 aastat tagasi sündis üks meie laulupidudel korduvalt kõlanud laul ,,Eesti lipp“, mida Eesti Lipu Seltsi algatusel ja palvel on viimastel aastakümne­ tel lülitatud nii noortelaulupi­ dude kui ka üldlaulupidude ­kavasse.

JÜRI TREI

Läänemerel toimub suurõppus Baltops 22 5.-17. juunini toimub 14 NATO liitlasriigi ja kahe NATO part­ nerriigi osalusel suurõppus Baltops 22, millest võtab osa üle 45 laeva, enam kui 75 lennu­ kit ja ligikaudu 7000 inimest. Eesti mereväe laevadest osaleb õppusel miinijahtija EML Admi­ ral Cowan Balti mere­väeeskaadri (BALTRON) koosseisus ning EML Sakala NATO 1. alalise miinitõrjegrupi (SNMCMG1) koosseisus, mida

juhivad omakorda Eesti mere­ väelased.

1972. a algatatud suurõppus Baltops on iga-aastane rahvus­ vaheline õppus, mis näitab NATO pühendumist rahu ja jul­ geoleku taseme edendamisele piirkonnas. Eesmärk on suuren­ dada osalevate riikide paindlik­ kust maa-, õhu- ja mereväe ühendoperatsioonide läbiviimi­ sel Läänemere regioonis.

(KVPST/EE)

4

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

Priit-Kalev Parts ootab pärimuslaagrisse „Lõimeleer“ haabja ja hobusega sõitma Tekst ja fotod Lea Kreinin Priit-Kalev Parts (sõpradele Widrik) on väga mitmekülgne inimene. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis kirjandust, Eesti Maaülikoolis maastikuarhitek­ tuuri ja keskkonnakaitset. Teda tuntakse kui palkhoonete asja­ tundjat ja ürgsete ühepuupaatide – haabjate ehitajat. (Haab­ jakultuur kanti UNESCO kul­ tuu­ ripärandi nimistusse 2021. aastal). Suviti korraldab ta välis­eesti lastele eesti keele ja pärimuskultuuri laagrit „Lõi­ meleer“ (https://www.loimeleer. com). Priidu enda peres on 5 last.

Oli aasta 1992, käisime koos Tartu Ülikoolis professor Karl Muru eesti luule loengu­ tel. Jätsid juba seal sügava mulje. Karl Murule meeldis tudengeid küsitleda ja sina olid üks vähestest, kes julges oma arvamuse alati välja öelda. Meenub ka, et ühel vastlapäeva liulaskmise võist­ lusel organiseerisid oma tutta­ vatest hetkega võistkonna.

Mäletangi sind ülikooliajast kui suurepäraste juhivõime­ tega, erudeeritud ja väga loomingulist inimest. Olid Tallinna poiss ja õppisid Tartus kirjandust. Kuidas ­sattusid maale?

Minu esimene lapsepõlve­ unistus oli saada metsavahiks, aga laulev revolutsioon segas selle ära. Tol ajal oli ühiskonnas kõige suurem kangelane aja­ kirjanik, aga kuna ajakirjanikud tundusid mulle kuidagi pinna­ pealsed, siis läksin kirjandust õppima, et siis saan tegeleda nii aja kui ka kirjandusega. Olen kogu aeg olnud raamatukoi.

Kirjandus huvitas mind ikka, aga juba paari aastaga kadus huvi selle kui karjääriperspek­ tiivi vastu. Aga et emale mitte pettumust valmistada, siis tegin lõpuks ikka diplomi ära.

Ehituse ja puutöö osas tek­ kisid suhted ja sidemed tege­ likult juba õpingute ajal. Üks soomerootslane kutsus kaasa viikingiretkele, ta oli ehitanud viikingilaeva ja oli ise kapten.

See retk jäi väga lühikeseks, sest Riia lahes tegime läbi laeva­õnnetuse. Olid üle kümne­ meetrised lained ja tüür läks puruks. Aga seesama kapten ­ innustas mind hiljem haabjaid ­ ehitama. Haabjas olevat viikin­ gilaeva esiema, sest emapuu on Skandinaavia keeltes asp (‘haab’). Meil on see traditsioon säilinud ja ta palus, et viigu ma teda ehitajatega kontakti. Peeter Ilus ja Kaido Kama juhatasid mind vanade tegijate juurde.

Kursusevend Kaur Mägiga sai kõigepealt Soomaal tehtud üks haabjas. Meister Rahumaa Jaan oli metsatööline, lihtne vanapoiss, kes oli elus vaid korra Tallinnas käinud. Tollal ­ oli Soomaa Rahvuspark toonud talle koju haabjapaku, aga Jaan

eriti ei viitsinud teha ja tal oli hea meel, et noored hakkajad poisid tema eest töö ära teevad.

Tegimegi haabja valmis, samal talvel tegime veel kolm haabjat, natuke suurema kambaga. Suvel läksime haabjaretkele Pärnust Peipsini. See retk võttis aega kaks hästi märga nädalat.

Kõik see andis hea treeningu ja eneseusalduse. Oli üha vähem motivatsiooni ülikoolis loengutes käia. Olin juba eesti filoloogiast piisavalt kauge­ ne­ nud, hakkasin käima abiks vanu hooneid renoveerimas. Sellega ka teenis päris hästi – mul oli leivateenimise amet olemas.

Sina põhimõtteliselt panid ju aluse Viljandi Kultuuri­ akadeemia rahvusliku ehituse õppekavale.

Elasin siis Haapsalus, mul oli seal mitmeid renoveerimis­ projekte, aga käisin Tartus ka.

Anzori Barkalaja (Viljandi Kultuuriakadeemia endine rek­ tor) kutsus mind Tartus Hiina restorani ja teatas, et ta hakkab rektoriks. Tal on kavas rahvusli­ ku ehituse õppekava avada ja on plaaninud mind selle juhiks.

See tundus tollal hullumeelne jutt, olime mõlemad vaesed ­„igavesed üliõpilased“. Aga mõned aastad läksid mööda ja Anzori oli meie tutvusringkon­ nas juba kõigile rääkinud, et minust saab rahvusliku ehituse eriala juht. Lõpuks oli mulle pitser otsa ette pandud ja mul ei jäänud muud üle.

Pidime veel tegema ministee­ riumile taotlusi ja see kestis kuskil viis aastat. Lõpuks tuli koolitusluba ja veidi hiljem ka raha. Õpetasin Viljandis üle kümne aasta. Olin algul pro­ grammijuht ja lektor ning lõpuks dotsent.

Teie perel on väga tore ja mugav elamine „keset metsa“.

Kas elumaja ja kõrvalhooned oled ise renoveerinud?

Viljandisse kolides ja kultuu­ riakadeemias tööd alustades oli vaja elukohta. Olin ise kas­ vanud Tallinnas korrusmajas ja teadsin, et ei taha oma lastele sellist elu. Mul õnnestus odava rahaga saada 20 aastat tühi seisnud metsavahikoht – Tuu­ devere kordon. Kultuuriakadee­ mias oli esimene lend juba vastu võetud aasta varem, siis käisin veel Pärnust siia tööle. Ühe suve­ga tegin maja enam-vähem selliseks, et sai perega sisse ­kolida.

Sel aastal toimub seits­ mendat korda väliseesti las­ tele mõeldud pärimuslaager „Lõ­imeleer“. Miks sa Lõi­ meleeri tegema hakkasid?

Sel ajal oli mul kolm last.

Lapsed läksid 7 kilomeetri ­kaugusele Tääksi kooli. Tääksis õppis siis 70 last. Kui mu lapsed hakkasid põhikooli lõppu jõudma, oli lapsi kuskil 40, val­ lavalitsus otsustas teha haridus­ reformi ja kooli püsimajäämine sattus ohtu. Rahvas oli vastu,

Vikipeedia kirjeldus ühepuupaadi ehk haabja kohta on järgmine: Haabjas on painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, mis on tavaliselt valmistatud jämedast haava- või pärnapuust (pärnapuust paati nimetatakse pärnjaks). Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt nõudlik protsess, mille võtmetegevusteks on sobiva puu leidmine, hernekaunakujuliseks (ka sigarikujuliseks) vormimine, paari sentimeetri (ligikaudu toll) paksuseks õõnestamine, külgede laialipainutamine tule ja veega lootsikule sobiva kuju andmiseks ning kaaretamine. Tegu on ühe vanema paaditüübiga, mis on levinud kõigil kontinentidel välja arvatud Antarktika, peamiselt põlisrahvaste, sh soome-ugri rahvaste juures.

aga kui lapsi jääb väheks, tuleb hakata teistmoodi mõtlema.

Koolimaja, kus kunagi on üle 200 lapse olnud, pole võimalik mõnekümne lapsega ülal pidada.

Tääksis lapsi pole, aga on ilusad majad ja spordiväljakud.

Sai vaadatud, kuhu need lapsed siis kaovad – välismaale. Tuli mõte, et teeks õpilaskoduga internaatkooli – väliseestlaste ­ kooli. Kohalik treener tegigi sinna õpilaskodu spordikooli poistele, nii et samasuunalisi mõtteid oli teistelgi. Esialgu internaatkool oleks ehk liiga ­ suur suutäis, aga mõtlesin, et alustaks suviste eesti keele ja ­ kultuuri laagritega.

Kas olite esimesed, kes sel­ list asja hakkasid Eestis tege­ ma?

Vist ikka keegi oli veel, aga me õnneks ei teadnud seda. Kui oleks teadnud, siis võib-olla poleks julgenud teha. Kuna töötasin kultuuriakadeemias, kus õpetatakse noorsootööta­ jaid, siis nendel oli suveks prak­ tikakohta vaja, laagritöö kuulub nende õppekavasse. Nii tundus­ ki, et palju asju jookseb kokku ja sai laagriga alustatud. Paar esimest aastat oli see Kultuuri­ akadeemia egiidi alt, siis tegime MTÜ Lõimeleeri ja Kultuuri­ akadeemia on meie koostöö­ partner – pakub ideid ja üli­ õpilasi.

Kui võrdled esimest aastat ja praegust, siis kuidas asi on edasi arenenud?

Esimesed aastad läks asi mühinal edasi. Oli küll palju korralduslike asjade õppimist, aga laste arv iga aastaga kahe­ kordistus. Siis tuli koroona.

Püüdsime hoida paar laagrit suve jooksul, et traditsioon ära ei kaoks. Uue laagri plaanimine ja rahade otsimine hakkab ju kohe pärast eelmise laagri lõppu, traditsioon on kerge katkema.

Igal aastal on kindel teema.

Tänavuseks mõtlesime pärimus­ pulma idee. Eelmisel aastal oli teemaks suvine vastlapäev – Kolga-Jaani priitahtlikud pritsu­ mehed tegi meile rannas isegi „lund“ – tuletõrjevahtu.

Mida te siis Lõimeleeris tänavu teete?

Priit-Kalev Parts näitab Haabja valmistamisel vajaminevaid erinevaid kirveid.

Lõimelaagri üks oluline tegelane on hobune – paljudele tänapäeva lastele võib laager olla esmakohtumise kohaks tõelise taluloomaga.

Saame kasvatajatega varsti kokku, vaatame Tääksis koha üle ja Marit Külv teeb meile pulmakultuuri koolituse. Ta õpetab igasuguseid kosjaskäimi­ si, tembutamisi ja pulmanalju.

Siis arutame, kuidas seda täna­ päevasesse laagrikonteksti panna ja kuidas see maastikul välja näeks. Laager ongi nädal otsa pulmad. Vanadel aegadel, kui transpordivõimalused olid nige­ lad, võisid pulmad kesta isegi nädalaid. Nii et koos kosjade ja muuga on laagriaega isegi vähevõitu.

Sinu laagri suurteks tõm­ benumbriteks on hobune, kes vankri ette rakendatakse, samuti saab laagris haabjaga sõita. Kas on ainult need kaks või on lapsed veel mingi ägeda asja välja toonud?

Algusaegadel hakkasime vaatama, mis on kohapeal ole­ mas. Mul on hobune, Tääksis on hobused, mul on haabjahuvi ja Tääksis on järv. Nendest saab juba üksjagu nalja ja rõõmu.

Lapsed on veel välja toonud, et tantsimine ja et igal aastal on (Järgneb lk. 17)

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Alar Karis: Peame ära tundma kurjuse ja olema oma vastustes julgemad ehkki ajaloost liigagi hästi tut­ tav – oli läänemaailma silmis muutunud kujuteldamatuks.“ Paljud meist ei tundnud kur­ juse täit kurjust ära. Lihtsam oli uskuda, et lõpuks lepib Vene­ maa läänega milleski kokku ja sõda ei alusta.

Me tahtsime loota, et rahvus­ vahelised organisatsioonid on sellises olukorras mõjukamad hoidma rahu, aga nad kõik – alustades ÜRO-st – ei suutnud ­ sõda peatada.

Meil oli keeruline mõista, et Venemaa valib geopoliitilise üksinduse ning tegutsebki kei­ ­ ser Aleksander III sõnade koha­ selt, mille järgi on ,,Venemaal vaid kaks liitlast – tema enda sõjavägi ja laevastik“.

Venemaa agressiivne välis­ poliitika muutis murelikuks rii­ gid, kes tunnevad enda kõrval Moskva režiimi külma hingust.

Paljudes teistes pealinnades vaadati aga Euroopa Liidu ja NATO idatiiva närvilisusele tea­ tud üleolekuga. Teil on ajaloost

pärit posttraumaatiline stress, olid kõige valusamad ütlemised, leebemalt anti aga mõista, et Kesk- ja Ida-Euroopa, ärge muretsege, Venemaa ei alusta Euroopas sõda.

Nüüd need ütlejad tunnis­ tavad, et meil oli siiski õigus ja nemad eksisid. Mõned riigid ­pidasid Venemaaga suheldes õigeks positiivse hõlvamise poliitikat, mis tähendas lootust, et kui hõlmad närvilist või oht­ likku partnerit nii, et seod teda ristirästi majanduslike huvidega, siis tekib vastastikune sõltuvus ja partneril kaob soov kellelegi sõjaga kallale minna.

Positiivsed hõlvajadki eksisid ja paljud neist on seda nüüd avalikult öelnud.

Minus pole parastamist ega kahjurõõmu. Pigem kurbus, ise­ gi nõutus, et kuni möödunud aasta lõpuni rääkisime ka meie Eestis valdavalt, et Venemaa on ohtlik, aga tema täieulatuslik sõjaline rünnak Euroopas on vähetõenäoline. Ühelt poolt ei tahtnud me sellesse uskuda ja teiselt poolt tundus see Mosk­ vale ebaratsionaalne lahendus.

Minu õigusnõunik, Eesti üks paremaid õigusfilosoofe Hent Kalmo võttis lääne uskumatuse kultuurilehes Sirp kokku nii: ,,Kogu maailma silme all ette valmistatud rünnak Ukraina vastu paistab tagantjärele nagu väljakuulutatud mõrva krooni­ ka. Ometi ei tahetud viimse het­ keni uskuda, et see pole diplo­ maatiline manööver, vaid et sõjamasin lähebki liikvele. ­ Niisugune alasti vallutussõda –

Esimene isejuhtiv tankur ületas Vaikse ookeani

Algas parvlaeva Estonia vraki uus uuringuetapp

Maailma esimene mehitamata isejuhtiv laev Prism Courage ületas hiljuti Vaikse ookeani ja jõudis Lõuna-Korea Lõuna-Chungcheongi sada­ masse. Ookeani ületus algas USA-st Freeporti sadamast 1. mail ja kestis 33 päeva. Laeva isejuhtiv süsteem hoidis kurssi üle 10 tuhande kilomeetri, vältis teel olles ligi 100 kok­ kupõrget teistega ja hoidis kokku 7% kütust.

Päris tühi isejuhtiv laev polnud, kuid enam kui poole ­ teekonnast juhtis alus end ise.

Sadamast välja ja sadamasse sisse navigeerimist t­ eostasid inimesed, samuti oli inimkätt vaja Panama kanali läbimisel.

Autonoomse navigatsiooniteh­ noloogia abiga läbis laev pool umbes 20 000 kilomeetri pik­ kusest mereteest.

Suur LNG tanker oli varusta­ tud HD Hyundai tütarfirma Avi­ kuse 2. taseme autonoomse na­ vigatsioonilahendusega HiNAS 2.0. Ookeaniületus oli maailmas esimene kord, kui laev kasutas avaookeanil autonoomset navi­ gatsiooni ilma inimeste abita.

Eesti ohutusjuurdluse keskus (OJK) ja Rootsi õnnetuste uurimise amet (SHK) viivad käesoleva aasta kevadel ja suvel läbi merelised uuringud parvlaeva Estonia vraki juures. Järgmisena on kavas fotogramm-meetriline uuring.

Rootsi õnnetuste uurimise amet korraldas uuringute läbi­ viija leidmiseks riigihanke ning leping fotogramm-meetria läbi­ viimiseks sõlmiti Rootsi ette­ võttega Ocean Discover AB, kelle allhankijaks on Taani

ettevõte JD-Contractor A/S. Laev, mida uuringutel kasuta­ takse, on Hollandi uuringulaev Vos Sweet. Sama laeva kasutati ka hiljutisel parvlaeva Estonia laserskaneerimise uuringutel.

Fotogramm-meetria uuringud kestavad orienteeruvalt kaks nädalat.

Alar Karis, Eesti Vabariigi president Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) veebilehel ilmus 2. juunil Lennart Meri konverentsiks kir­ jutatud alljärgnev kommentaar, mis on kindlasti huvipakkuv ka meie lugejaile.

Kuidas sõnastada oma mõte, kui saad teada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu? ,,Kurjus on olemas,“ kirjutasin Twitteris 24. veebruari hommi­ kul. Me peame ära tundma kur­ juse – Vladimir Putini alustatud Venemaa Ukraina-vastase sõja – ja olema oma vastuses julge­ mad, kirjutab Alar Karis algselt Diplomaatias ilmunud ­ ­kommentaaris.

Rahu Euroopas tundus Balkani sõdade järel olevat pal­ judele midagi lõplikku. Valitses ettekujutus, et lõpuks saavad siin diplomaatilise lahenduse ka need riikidevahelised konfliktid, mis 20. sajandil lõppenuks sõjaga. Isegi Venemaa rünnak ­ Gruusia vastu 2008, Krimmi ärarebimine Ukrainalt 2014 ja selle järgnenud Kremli varjamatu toetus Donbassi separatistidele ei lükanud paljude jaoks kõr­ vale usku rahusse.

Väljakuulutatud mõrv

Tankerit juhtis tehisintellekt, mis jälgis ilmastikku, lainekõr­ gust ning läheduses olevaid laevu ja andis reaalajas juhti­ miskäsklusi. Teise taseme auto­ noomne navigatsioonitehnoloo­ gia suudab lisaks äratundmis- ja otsustusfunktsioonidele veel li­ saks laeva ise juhtida.

HiNAS 2.0 süsteem leidis ka kõige optimaalsema marsruudi, mis aitas kütust kokku hoida ligi 7 protsenti.

Autonoomne navigatsiooni­ tehnoloogia muudab tulevase

Uue katastroofi ärahoidmine Ja kui Venemaa alustas Ukraina vastu alasti vallutussõ­ da, et Ukraina riik hävitada, siis meie teatasime, et … me ei sekku. Anname Ukrainale küll ­ relvastust, survestame Vene­ maad majanduslike ja poliiti­ liste sanktsioonidega, aga lääs kohapeal – Ukrainas – ei sekku.

Ma arvan, et see oli viga.

See andis Venemaale kindlus­ tunde, et sõda jääb Moskva ja Kiievi vaheliseks asjaks.

Relvaabi Ukrainale on tehniline ega too kaasa otsest sõjalist kokkupõrget Venemaa ja lääne­ riikide sõjaväelaste vahel.

Olen ühest ideest juba kirju­ tanud Politicos, ometi kordan seda. On saabunud aeg, kus me ei peaks kartma nii-öelda kastist välja arutelusid. Venemaa blo­

Uuringute eesmärk on parv­ laeva Estonia vrakk fotograafili­ selt dokumenteerida ning foto­ gramm-meetria abil koostada vrakist 3D-mudel. Pärast juunis tehtavat uuringut töödeldakse saadud andmed ning foto­ gramm-meetria tulemused on plaanis avaldada septembris.

keerib Ukraina sadamaid, ka viljalaevadele. Samas hoiatas Maailmapanga president David Malpass, et Venemaa sõda Ukrainas süvendab paljudes vaesemates riikides toidukriisi ja rekordiline toiduainete hinna­ tõus tõukab sadu miljoneid inimesi vaesusesse: ,,See on ­ inimkatastroof, millest saab peagi poliitiline proovikivi ­ valit­sustele.“ Maailmapanga hinnangul võivad toiduainete hinnad tõusta 37% ja toidukriis tabab kõige rängemalt maailma vaesemaid inimesi.

Me ei pea kartma lääneliit­ laste omavahelist arutelu, kas ja kuidas me võiksime minna ÜRO põhikirja sõna ja mõtet järgides Ukraina valitsuse kutsel hea tahte koalitsiooniga Ukrai­ nasse, et hoida lahti Odessa sadam Ukraina viljalaevadele.

Ukrainlaste elevaatorites ja ladudes on nende endi sõnul 20 miljonit tonni vilja, koos selle aasta saagiga ilmselt 50 miljonit tonni. Kui see jääb lattu, siis järgmistel aastatel külvi ei toi­ mu. Raudteed mööda ei ole seda kogust võimalik maail­ maturule vedada, füüsiliselt ei mahu. Ühelt poolt saaks Ukraina teenida viljamüügiga oma riigi toimimiseks raha. Ja teisalt näeme kummitavat toidupuu­ dust, just vaesemates riikides.

Seega, lääs peaks end sellel osal Mustal merel kehtestama.

Teatama kõigile, et meie tagame kommertsaluste ohutu ­ liikluse ja seda ka tegema. See oleks tõeline humanitaarmis­ sioon, eriti paljude Aafrika ­riikide jaoks.

Jah, seda on keeruline saa­ vutada, nõuab paljude riikide

poliitilist tahet ja julgust, ka Türgi otsust lubada viljalaevu julgestavad sõjalaevad väinadest Mustale merele. Aga ma tõesti loodan, kuigi võin muidugi ­petta saada, et Venemaa ei julge rünnata lääneriikide laevu, mis turvavad viljalaevu Ukraina territoriaalvetes Odessa ja ­ Rumeenia vahel.

Olgu eelolev üks võimalik näide, mille üle ja kuidas me võiksime koos liitlastega mõel­ da.

Küsisin Eesti ühelt nutikalt suursaadikult selle sõja esimeste õppetundide kohta, et mida tema tähtsaks peab. ,,Diplo­ maatia ilma jõuta sõda ära ei hoia,“ alustas ta. ,,Samuti ei väldi seda vastastikune majan­ duslik sõltuvus autoritaarse režiimiga. Ühine NATO füü­ si­ line kohalolek ja heidutus on vajalik.“ Oleme ilmselt kõik tundnud Venemaa sõja kaadreid vaadates jõuetust, ka abitust. Riigijuhid ja poliitikud on kuulnud oma kodanike nõudlikku küsimust – miks te rohkem ei tee, miks te agressorit ei peata.

Meil tulebki rohkem teha.

Anda rohkem ja paremat relvas­ tust Ukrainale, et ta saaks ­ennast tõhusamalt kaitsta. Keh­ testada Venemaale täpsemad ja mõjusamad sanktsioonid. Aidata dokumenteerida agressori sõja­ kuritegusid, sest igal kurjusel on nägu ja nimi, nii neil, kes käske annavad, kui ka neil, kes käske täidavad. Minna humani­ taarmissioonidega Ukrainasse, olgu siis viljalaevu turvama või demineerimistöödele. Peame olema leidlikud, järjekindlad ja julged. Me ei tohi väsida ega selle sõjaga leppida.

Eesti lipu…

ja tänas kõiki Eesti Suursaat­ konna töötajaid saatkonna hoone ostu ja ehitustöödega seotud küsimuste lahendamisel osu­ ­ tatud abi eest. Ametlikule osale järgnes seltskondlik koosviibi­ mine. Ühendagu jätkuvalt sini­-mustvalge eestlasi ja nende sõpru kogu maailmas.

(Algus lk. 1)

poolt oli valmistatud kaunis ­pidulaud.

Suursaadik Toomas Lukk pi­ das päevakohase kõne, tutvustas diplomaatidele eesti lipu aja­ lugu, saatkonna hoone ajalugu

(D/EE)

mereliiklust tohutult, kuna võib lahendada tööjõupuuduse mere­ transporditööstuses, vähendada saasteaineid ja parandada ohu­ tust, välistades inimlikud vead. Ülemaailmse turu-uuringute fir­ ma Acute Market Reports and­ metel peaks autonoomsete lae­ vade ja nendega seotud sead­ mete turg kasvama keskmiselt 12,6 protsenti aastas. (PM/EE) Eesti lipupäeva tähistamisel Ottawas osalesid suursaatkonna hoone ehituses kaasa aidanud arhitektid. Vasakult: Eugen Mihaescu, Luke Boonstra ja Robert Martin Robertson Martin Architects (RMA) firmast.

Foto: ©Ülle Baum

6

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

Collegium Musicale ,,Sounds of Freedom“ kontsert Ottawa Carleton Dominion-Chalmers Centre’is Ülle Baum Collegium Musicale esimene Kanada kontserdireis lõppes edukalt 5. juunil Ottawas kontserdiga suurejoonelises Carleton Dominion-Chalmers Centre’is. Kontserdi kavas oli viie Eesti helilooja looming.

See pühapäevane muusikaline pärastlõunane kontsert, mis kestis ligi kolm tundi, oli kui meditatsioon, mis viis kuulaja Eestimaa kohale sinisesse tae­ vasse... Muusika on tihti Su päästja ja avab tee lootusele.

Kontserdi esimeses osas tulid ettekandele: Arvo Pärdi „Vir­ gen­cita“; Erkki-Sven Tüüri „Uk­­rainale“; Arvo Pärdi „Ka­ non Pokajanen“ Ode VI; ErkkiSven Tüüri „Omnia mutantur“; Arvo Pärdi „The Deer’s Cry“; „Magnificat“; „Peace upon you Jerusalem“; „Most Holy Mother of God“ ja Tõnu Kõrvitsa „Most High“ tsüklist „Canticle of the sun“.

Mis südamest tuleb...

Laupäeval, 4. juunil pakkus helde saatus erakordse võima­ luse taas koduseinte vahelt väljuda, et sukelduda helide­ merre, nautida nii laval paku­ tut kui ka positiivset vastukaja publiku hulgast. Lisahüvi­ tusena seda kõike Eesti Maja suures saalis, kus küll sel päeval ei kõlanud eesti keel.

Ei sobi ahneks minna ega liiga palju head korraga tahta.

Kahe kontserdiga esines ko­ halik prantsuskeelne vokaalan­ sambel Les Voix du Coeur (Hääled südamest). Päevane etendus, mida siinkirjutaja jäl­ gis, läks peaaegu täismajale.

Kuuldavasti polnud õhtune pub­ liku poolest põrmugi vaesem.

Kavas osales umbes 35-pealine koor ja kooriliikmeist moodus­

Kontserdi teine osa oli jällegi väga rikkalik: Pärt Uusberg „Mis on inimene?“; Arvo Pärt „Alleluia-tropus“; Tõnu Kõrvits „Stabat Mater“; Pärt Uusberg „Miserere“; Arvo Pärt „Kleine Litanei“; Veljo Tormis „Lauliku lapsepõli“ ja „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“; Pärt Uusberg „Meie isa palve“; Erkki-Sven Tüür „Kui vaikivad päevased tuuled“; Peep Sarapik „Ta len­ dab mesipuu poole“ ja Veljo Tormis „Röntüška V“ ning „Lõpetus ja kojuminek“.

Sellist haruldast eesti koori­ muusika esitust ühe praeguse Eesti parema ja nii andeka diri­ gendi Endrik Üksvärava juhti­ misel pole Kanada pealinnas juba palju aastaid toimunud.

See oli suur asendamatu kingi­ tus kohalikule eesti kogukon­ nale ja nende sõpradele, kes olid tulnud nii Montrealist kui ka Torontost. Suur tänu Collegium Musicale kontsertrei­ si sponsoritele ja selle ,,Esto­

nian Music Week“ raames toi­ munud kontserdi korraldajatele.

tatud mitmepalgelised ansamb­ lid. Instrumentaalset tuge and­ sid klaver, viiul ja kitarr. Kava üldilme oli estraadiline, sõna ja liikumise osatähtsus heliga pea võrdne. Oskuslikud valgus­ tusefektid ja kvaliteetne helivõi­ mendus soodustasid naudingut.

moodustasid kõik kokku meel­ divalt nauditava ansambli.

Väikerühmitusi leidus mit­ meid, laulusolistid vaheldusid, täiendatud graatsilisest taustalii­ kumisest, esines isegi kõnekoor ja üks tantsugrupp. Siin oli suureks abiks tehniline personal, kes sujuvalt paigaldas istmed ja mikrofonid lakkamatu klaveri­ muusika saatel, kuskil ei tekki­ nud takerdavat tühikut.

Mis südamest tuleb, läheb südamesse. Kuid ikkagi vaid siis, kui südamed tegutsevad sünkroonis, tuksuvad samas taktis. Publik reageeris elavalt, ­ tugev aplaus ja tiivustavad ergu­ tushüüded pääsesid valla juba enne eesriide avanemist, kui pimendatud saali saadeti valju­ ­ hääldajast sõnum, et kohe läheb lahti. Spontaanne ovatsiooni­ torm ei vaibunud ka kogu paaritunnise programmi vältel, side lava ja saali vahel oli tugev.

Siinkirjutaja, kelle prantsuse keele oskus on esinejate eesti keelega umbes samal tasemel, jäi seetõttu paljust heast ilma.

Tundis end nagu lapuline võõ­ ras pulmas: lahke pereema tõi nurgas konutajale taldrikul sülti ja rosoljet, pereisa pakkus pitsi viina, aga pulmalauda ei kutsu­ tud ja pruuti tantsule paluda ei sobinud.

Kanada vähemusrahva liik­ mena ettekandeid jälgides sigis meeltesse tõdemus, et ka laval esitati põhiliselt ühe vähemus­ rahva kultuuri. Meist erinevalt võisid nemad aga end väljenda­ da teises ametlikus riigikeeles.

Ja eelmises lõigus poetatud keeleoskuse võrdlust tuleb ­ korrigeerida (vabandust, sõber ­ Allan!): esinejate hulgas leidus vähemalt üks eesti keele valda­ ja.

EERIK PURJE

Koori tugevaimaks küljeks oli erakordselt hea distsipliin.

Kõik laulud esitati peast, diri­ gendi jälgimine oli täpne ja ­väljendusrikas. Naisdirigendi juhatamine oli nõtke ja tem­ peramente, muljetavaldavalt nüansirohke. Ansambli helivärv puhas ja ühtlane, selle paremaks hindamiseks tahtnuks kuulda kas või paari a capella esitust.

Läbiva klaveri- ja sagedase viiu­lisaate tõttu (mõlemad meis­ terlikud) mõjus ka koor kuidagi instrumentaalsena: sopranid pi­ sut teravad, aldid pisut lamedad, meeshääled kahvatud, ei säravat tenorit ega tüsedat bassi. Siiski

Prantsuskeelne dünaamiline ansambel ,,Les voix du coeur“ (Hääled südamest) esinemas pool-kostüümides Eesti Maja suure saali laval.

Foto: Natalie Prézeau

Kohal viibisid Eesti suursaa­ dik Toomas Lukk, kes esines ka sissejuhatava kõnega ja Läti suursaadik Kanadas Kaspars Ozolins ning tema abikaasa Ina Ozolina. Kontserdi vaheajal oli kõigil võimalus astuda Domi­ nion-Chalmers hoone siseaeda ja nii said kohaliku eesti kogu­ konna liikmed ja koorilauljad omavahel tutvuda ja muusikast vestelda. Müügil olid ka Collegium Musicale heliplaadid ja meened Ukraina rahva toe­ tuseks.

Peep Sarapiku laul Juhan Liivi luuletusele ,,Ta lendab mesipuu poole“ täitis kuulaja hinge mõtetega Eestimaast. Ja hetkeks oli Sul tunnetus, nagu oleksid ise lauluväljaku suure kaare all laulmas koos kõigi teiste tuhandete lauljatega...

Hoiame Sind, Eestimaa, oma südames.

Collegium Musicale Ottawas.

Foto: ©Ülle Baum

Kontserdikülaliste seas olid ka armastatud koorijuht Margit Viia-Maiste ja Ottawa Eesti Seltsi esimees Tõnu Onu. Foto: ©Ülle Baum

Neeme Järvi 85 7. juunil täitus Eesti legen­ daar­sel dirigendil 85 eluaastat.

Selleks sündmuseks saabus ta üle kolme aasta taas Eestisse, kus on kavas mitmeid kont­ serte. Samuti märgitakse juubelit Pärnus 13.-22. juulini toimuval XII Pärnu Muusika­ festivalil, mida tuntakse kaugemal ka Järvi festivalina ning kus astuvad üles ka 13. juunil oma 50. sünnipäeva tähistav Kristjan Järvi ja 30. detsembril 60. sünnipäeva tähistav Paavo Järvi.

Neeme Järvi on tuntud kogu maailmas – juba 1960ndatel esines ta Leningradi Filhar­ ­ moonia Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega endises N. Liidus ja Ida-Euroopa riikides.

Vikipeedia nimetab, et suurde rahvusvahelisse muusikaellu ­astus Järvi 1971. a, pärast võitu Accademia Nazionale di Santa Cecilia konkursil Roomas, kui järgnesid kutsed paljude eliit­ orkestrite dirigeerimiseks ning tuntud ooperimajadesse. Aastail 1963-1979 oli ta (Eesti Riik­­liku Sümfooniaorkestri) ERSO pea­ dirigent.

1980. aastast elab Järvi Ameerika Ühendriikides ja on töötanud paljude mainekate orkestritega üle ilma. Alates 2010. aasta septembrist tuli Neeme Järvi taas ERSO diri­ gendiks ning on alates a. 2017 ERSO aluaegne aupeadirigent.

Oma karjääri jooksul on ta erinevate orkestritega salvesta­ nud enam kui 500 heliplaati firmadele Chandos, Deutsche ­ Grammophon, BIS, EMI jpt., koos maailma tipporkestrite ja solistidega, tutvustades muuhul­ gas Eesti heliloojate Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Eduard Tubina ja Arvo Pärdi teoseid.

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1108 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19 21

28

29

22

23

30 33

36

10

11

26

27

46

47

31

32

34

37

38

40

35 39

41 42

48

25

49

43

44

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

1. Teat. okaspuu.

5. Vanaaegne pikkus­mõõt.

9. Sadamaehitis.

12. Hauderoog lihast.

13. _____nd, saareriik.

14. Veelind.

15. Mustriline võrkkudum.

16. Eales, ei kunagi.

17. Kolle.

18. ____t, lõige, mood (kõnek.).

19. Eesti end. autosportlane (snd 1953).

21. The Association of Southeast Asian Nations.

25. Töö.

28. Eesti aupeakonsul Kanadas (perek. nimi + eesn. täht).

31. Mustus, kõnts.

32. P_____, laid, riba.

33. Kaamelitaoline loom.

35. Ja mitmed teised (lüh.).

36. Nõeljas moodustis, nõel.

38. Kääriste (võiml. termin).

40. A_____k, rohupood.

41. Otsejoon.

42. Heinategemise tööriist.

44. Vastik, tülgastav.

48. Valimiskast.

50. Kuremaa järvest alguse saav jõgi.

53. Hüljes (ingl.k.).

54. Vorm sõnast uus.

55. Linnapea, 56. _____n, hoog, innukus, tuhin.

57. Registered Massage Therapist.

58. _____ ja taha.

59. Rooste (ingl.k.).

ALLA:

1. Kange alkohoolne jook, kärakas.

2. Agar.

3. _____pudel, väikelapsele vajalik tarvik.

4. _____ Ernesaks.

5. Seitsmes (rooma numbrites).

6. Ese. 7. Suguvõsa.

8. Nuhk.

9. Piirkond Tallinnas.

10. Põllundusviis.

11. Orjus.

20. Tantsusamm.

22. Rõivastusese.

S P ORT VORMEL. Vormel 3 EM-sarja hooaja neljandal etapil Prant­ sus­ maal Paul Ricardi ringrajal tegi 18-aastane Paul Aron (Prema Powerteam) kaks väga tugevat esitust.

Esimene võistlussõit õnnes­ tus eestlasel kolmandalt stardi­ kohalt võita.

Teises kvalifikatsioonis näi­ tas Aron viiendat aega, kuid

45

S

T

Ristsõna nr. 1107 LAHENDUS

20

24

I

23. Eesti Teadete­ agentuur (end. uudiste­agentuuri lüh.).

24. Sepa tööriist.

26. Esmane.

27. Ühesugused kaashäälikud.

28. Juustujuuretis.

29. Teat. ilmakaar (ingl.k.).

30. Maailma suurim arvutivõrk.

31. Tööriist.

34. Minnesota Public Radio.

37. Ühesugused vokaalid.

39. Kuumaveeallikas.

41. Ühelt poolt karvane.

43. Särk (murd.).

45. Mänguasi.

46. Aine olek.

47. _____is, elatusraha.

48. Taskukell.

49. Meremeeste jook (ingl.k.).

51. The Metropolitan Museum of Art (ingl.k. lüh.).

52. Silmipimestav.

t­iimikaaslase Dino Beganovici diskvalifitseerimise tõttu tõusis ta koha võrra kõrgemale. Rajal pääses ta veel ühest konku­ren­ dist mööda ja lõpetas poodiumi­ kohal.

Mercedese F1-tiimi süsteemi kuuluv Aron on tänavu võitnud kaks sõitu ning kahel korral lõpetanud kolmandana. Nelja ­ etapi järel on Aronil 88 punkti ja neljas koht.

Hooaja lõpuni on kuus etappi ehk kokku 12 sõitu. (PM/EE)

Paremale: 1. Maat, 5. Sirp, 9. Net, 12.

Agne, 13. Iglu, 14. Ala, 15. Taaralinn, 17. Alk, 18. Sarvik, 19. Iibis, 21. I.e., 22.

Kakar, 24. Kass, 27. Kas, 28. Neid, 31.

Ara, 32. Alt, 33. Iva, 34. Sula, 36.

Rui(e), 37. Idas, 38. Asuur, 40. Is, 41.

Sokid, 43. (Gymna)estrad(a), 47. ETA, 48. Reinuvade(r), 51. Asu, 52. (H)alin, 53. Aden, 54. LEP, 55. Sule, 56. Nari.

Alla: 1. Mats (alati on tubli mees), 2.

Agaa, 3. Anar(hism), 4. Tervis, 5. Silk, 6. (H)igi, 7. RLN, 8. Punik, 9. Naabreid, 10. Elli, 11. Taks, 16. Aie, 20. Ian, 22.

Kalur, 23. Asti, 24. Kas, 25. Aru, 26.

Salakaup, 27. Karu, 29. Iva, 30. Das, 35. Asi, 37. Istvan, 39. Udras, 40. Isu, 41. (Siin ja) seal, 42. Otse, 43. Enne, 44.

Rada, 45. Ader, 46. Deni(m), 49. Elu, 50.

Iil.

Nädala retsept

Mais: maitsev ja lihtne grillida Suvine grillimishooaeg on täies hoos! Üks vili, mis kind­ lasti grillimise juurde kuulub, on mais. Sobib kenasti lisan­ diks liha juurde, aga ka koos salatiga.

Maisi grillimiseks on mitu võimalust. Puhastatud (ja koori­ tud) maisitõlvikud võib asetada otse eelsoojendatud grillile, küpsetades neid aeg-ajalt pöörates umbes 10-15 minutit.

Nii jäävad maisile pruunikad grillimistriibud. Grillimise järg­ selt määrida maisitõlvikut võiga ja raputada peale soola (mait­ sestamiseks võib kasutada eri­ nevaid maitsevõisid ja -soolasid, samuti pipart).

Teine võimalus on määrida puhastatud tõlvikule võid ja ­raputada soola, keerata tihedalt fooliumi sisse ja küpsetada keskmisel kuumusel umbes 20 ­ minutit. (Kuna BBQ kuumused võivad varieeruda, on aeg indi­ viduaalne.)

Samuti võib puhastatud maisitõlvikuid keeta vees (umbes 7 minutit), maitsestades hiljem.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

7

KARLA KALENDRISABA

Märjad mõtted No kas pole ikke inimeselapsel äda, kui miski asi ei lähe tema tahtmist mööda. Tuba tuska täis, muutkui istu ja irise ja ole veel õnnelik pääle, et sedagi tohid. Ega irisemisest kah kasu ei ole. Keski ei kuula ja kui kuulabki, siis paras­ tab, et said nüid.

Ei saand ma kah tegelikult kedagi. Eilsest saadik päeva vanemaks, aga mitte üks põrm targemaks, mis saavutus see ära ei ole. Ing on sehes, no asi seegi. Peenikese niidi otsas, aga alles ja läheb täis, kui torgitasse. Vahel läheb ilma torki­mata kah.

Sai seda külma talve kirutud ja kevadist sooja oodatud nigu kuke muna. Nüid on see muna munetud ja poolenisti söödud kah. Noh, et kevadest saab varsti suur suvi, aga sooja ikke netu. Praega konutan akna all ja vahin vih­ matilkasi, mis taevast alla vajuvad. Ei ma viitsi neid lugeda ega nende karaktert analüisida, paistavad kõik ühesugused nigu vanainimese päevad.

Aga kuda noorest peast oli? Kui mõtlema akata, siis sama moodu. Päevad olid nii üksluised, muutkui künna vai äesta, muutkui marsi mööda põldu, näha pole muud kui ees astuva obese saba. Sai ikke unistatud, et ühel päeval võtan kätte ja lähen merele. Maailm ees lahti nigu Kuutenpärhi piibel, ole aga mees ja loe. Mis peaasi – meremehel igas sadamas uus pruut. Ahoi, kauged rannad, kõrged rinnad!

Aga sõda tuli peale ja kõik läks nigu ta läks. Nüid pole sadamas muud kui külma kevadist vihma.

Neid vihmatilkasi vahtides akkad mõtlema, et inimesed on paljudes asjades kah nende taolised. Igaühel on oma ar­ vamus ja igaüks on sellele uhke. No olgu pealegi, aga kui see on tema oma ja ta sellele nii uhke on, miks ta seda siis endale ei oia. Seesama inime on oma raha peale kah uhke, aga iga penni otsast oiab kümne küünega kinni, mitte käest ära ei anna. Oma varandust kaitseb nigu emakaru oma kutsikaid, aga oma arvamust on lahke jagama, lausa surub teistele peale. Ju see pole tema meelest väärt oida.

Küll oleks tore, kui mõni nisuke tegelane akkaks äkiste vastapidi elama. No nõnda, et oma raha jagaks rahvale väl­ ja, aga oma arvamuse oiaks endale. Kui neid veel mitu oleks, saaks lausa lust ja lillepidu. Vot nisukesed on minu tänased märjad mõtted ja vesised veendumused.

KARGU KARLA

Filateelia. Uus postmark

EUROPA – lood ja müüdid Maikuu alguses lasi Omniva (Eesti Post) käibele uued post­ margid sarjast EUROPA. Ala­ teemaks lood ja müüdid.

Rahvusvahelisele kirjasaade­ tisele mõeldud 1.90 € nomi­ naalväärtusega Kalevipoja tee­ malised postmargid kujundas Indrek Ilves. Margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Sel aastal on EUROPA mar­ gisarja teemaks lood ja müüdid.

Markidel on kujutatud kunstnik Oskar Kallise maal „Tiritamme kasvatamine“ ja teisel seinavai­ ba kavand „Siuru-lindu Kalevi­ pojast“.

Kalevipoeg on eesti rahva­ luulest tuntud müütiline kange­ lane ning meie rahvapärimus ­sisaldab hulgaliselt muistendeid ja lugusid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Kalevipoja muis­ tendid koos regivärsiliste rahva­ lauludega olid 19. sajandil Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutz­ waldile aineseks eepose ,,Ka­ levi­ poeg“ ettevalmistamisel ja kirjutamisel. ,,Kalevipoega“ peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on ­ hiljem kasutanud mitmed kunst­ nikud, heliloojad ja kirjanikud.

Samuti on teosel oluline roll eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel.

(Allikas: Omniva)

Naljanurk Sõbrad esimest korda kala püüdmas. ,,Kuule, anna mulle uus kork,“ küsib üks. ,,Miks?“ pärib teine. ,,Mul on vist praak kork juhtunud, kogu aeg vajub vee alla.“

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

8

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Kirikust kontserdisaaliks Tekst ja foto Kati Kiilaspea

Viljandi peaväljakul kees vilgas tegevus.

Festivalil said soovijad punuda ka varjevõrke Ukraina sõduritele.

Viljandi hansapäevad said 30-aastaseks Tekst ja fotod Lea Kreinin Viljandi on vana Hansalinn.

Sakala muinasmaakonna kes­ kusesse ehitati kivilinnus 1224. aastal, 14. sajandil võeti Viljandi Hansa liitu. Hansa­ päevad on suur, kogu linna täitev festival, mis meenutab vana kaubalinna jõukat mine­ vikku. Lisaks kauplemisele korraldatakse ka palju spor­ di- ja kultuuriüritusi – kont­ serte, spordivõistlusi, näite­ mänge jm.

Hansapäevade avarongkäik algas 2. juuni õhtupoolikul teatri Ugala juurest ja lõppes Kantrekülas, kus toimus juba paljudes Eesti linnades suviseks traditsiooniks saanud kohvi­ kuteöö. Kantreküla oli kunagi eraldi alevik, mis liideti Vil­ jandiga 1919. aastal. Siin asub Viljandi raudteejaam, kust juba 1897. aastast sai rongiga Mõisakülla ja 1901. aastast ka pealinna Tallinnasse.

Vanade puumajade ja suurte, rohelusse uppuvate aedadega Kantreküla oli külalislahke.

Kohvikud olid end sisse sead­ nud linnaosa ühistel muruplat­ sidel ja elanike hoovides. Kõige ägedamad kodukohvikud olid allakirjutanu arvates raudtee­teemaline Vagun nr 5, boheem­ lasliku atmosfääriga Una Birra Grande, kus sai kuulata live rock-kontserti ja hubane Roosi aed, kus sai osta Ukraina toe­ tuseks ukrainlaste valmistatud toite. Mitme kohviku ees män­ giti lõõtsa ja muid pille, meele­ olu oli ülev ja rahvast väga ­palju.

Laupäevasel ja pühapäevasel

Hansalaadal oli veelgi rohkem sagimist! Terve linn oli müügilette ja telke täis. Kohale oli tulnud sadu kaupmehi ja käsitöölisi – kõik pakkusid omavalmistatut – ehteid, kudu­ meid, söögi- ja joogipoolist.

Peab jälle tunnistama, et eestlased on väga ettevõtlikud ja leidlikud. Kõige huvitavamad ja erilisemad kaubad olid alla­ kirjutanu jaoks astelpaju vita­ miiniribad ja kasemahlasiirup – karamelline ja kergelt hapukas vedelik, mis vahtrasiirupist ­täiesti erineva maitsega.

Keset kõrghooneid ja asfaltiga kaetud Toronto kesklinna leiab ka veel mõningaid paiku meie ajaloost, kui küllalt ringi vaada­ ta ning tähele panna. Üks selline koht on keset Yorkville’i linnaosa, Hazelton Avenue ning Scollard Street’i nurgal, nimelt Heliconian Hall. Kui on aega veel ringi jalutada, on ümbruses ka päris rohkelt vanu punasest telliskivist elamuid, mis on ehi­ tatud 19. sajandi lõpu poole.

Muidu on tänapäevane Yorkville luksuslik šoppamis-piirkond, kus on ka huvitav ringi käia, erinevalt tema ,,hippie“ ajaloost ja mainest 60’ndatel ja 70’nda­ tel aastatel.

Heliconian Hall ehitati 1875. aastal kirikuna, gooti stiilis, puust plankudest, sellel ajal veel Toronto kesklinnast päris kaugel piirkonnas. Selliseid puust kirikuid on üldse vähe järel Ontarios, juba selletõttu on see kirik eriline. Huvitavaks kontrastiks on gooti stiilis ilus ja detailne puutöö, mis kaunis­ tab päris tavalist puust kirikut, teist täpselt sellist ehitist pole siin võimalik näha. Eriliseks teeb hoone ka lameda katusega torn, ,,roosi“-aken esiküljel ning kaks rõdu, millest saab sisene­ da. Seest on saal ilusa ja kõrge laega, mis teeb ta akustiliselt suurepäraseks. Mitmed esinejad korraldavad seal oma kontserte ja esinemisi just sellepärast.

Heliconian Hall

2008. aastal anti hoonele ülerii­ gilise ajaloolise paiga staatus, kuna ta on olnud läbi aegade tähtis kogunemispaik ning ­galerii seal piirkonnas.

Aga tähtis on ka rääkida ajaloolisest Heliconian Club’ist, mille liikmed on käinud seal koos juba üle saja aasta.

Heliconian Club asutati 1909. aastal naistele, kes tegelevad ning on huvitatud kõigest seo­ ses kultuuriga. Tegemist oli esi­ mese sellise klubiga Kanadas.

Esimesed viisteist aastat tegut­ ses klubi ilma kogunemispai­ gata, siis aga ostsid nad endise Olivet’i koguduse kiriku, mida

nad renoveerisid tublisti. Aga nad olid siiski motiveeritud ot­ sima permanentset kogunemis­ paika ja nii leitigi kirik, mida hakati klubi liikmete poolt kut­ suma Heliconian Hall. Siin said naised kokku, oli võimalik näi­ data klubi liikmete talente ning toodi ka igasuguseid esinejaid väljaspoolt liikmetele esinema.

Heliconian Club tegutseb ik­ ka tugevalt edasi ning saab isegi nendega liituda, kui on soovi, aga tänapäeval tegelevad nad rohkem hoone väljaüürimisega väärikatele esinejatele.

Isegi kodulinna keskel on veel ajaloolisi kohti avastada!

Eestlased ja lätlased said kokku Läti Majas

Kohal olid ka külalised Lätist – hansalinnad Valmiera, Cēsis, Kuldīga, Limbaži ja Straupe.

Sai maitsta lätlaste leiba, õlut ja sõira ning tutvuda turismi­ võimalustega lõunanaabrite juu­ res. Laadale olid tulnud ka Viljandi koolid, klubid ja muud kollektiivid. Waldorf-kool näi­ teks korraldas rohelaada ja taas­ kasutuse töötoa.

Toekas oli ka selle aasta muusikaprogramm: Hansa­päe­ vade järvekontserdil esinesid Vaiko Eplik ja Adeele, avaõh­ tul sai nautida Rita Ray kaunist häält. Jaani kirikus aga toimus tasuta kontsert „Kuldne kesk­ aeg“, kus esines Eesti vanim va­ namuusika-ansambel, 50-aas­ tane Hortus Musicus. Kõikjal üle linna oli kuulda ka päri­ musmuusikat – nii kandle-, torupilli- kui lõõtspilliviise.

Viljandis asub ju kuulus kul­ tuuriakadeemia ning toimub Eesti suurim ja vanim pärimus­ muusikafestivalile „Viljandi Folk“. See festival ootab vaata­ jaid-kuulajaid juba juuli lõpus.

Lõbusa Pärastlõuna korraldajad said kokku Toronto Läti Pensionäride Assotsiatsiooniga Läti Majas eelmisel neljapäeval nende iga-neljapäevasel üritusel, mis juhtus olema muusikateemaline. Esinejaks oli perekond Vitols. Oli leida ees ka eestlastest osavõtjad Anne Liis ja Väino Keelmann, kes on ka grupi­ fotol. Kohalolijaid oli üle viiekümne. Siht on korraldada aeg-ajalt kogukondade eakamatele liikmetele ühiseid tegevusi, mille vastu tundub olevat huvi. Grupipildil eestlased Anne Liis Keelmann, Erika Jõgi, Maimu Mölder, Väino Keelmann ja Ilmar Lepik. Assotsiatsiooni laekur Elmars Berzins, kes kutsus eest­ lasi osalema, on vasakult neljas.

Grupipildi autor Egils Fogels

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

NOORTE NURK

Meie oma Tartus valmistatud maitsev ja mahe (organic) maa/pähkli/ või on Natty nimeline (www.natty.ee). Antud purgis on KREEMJAS (smooth) variant, aga firmal on ka pakkuda KRÕMPSUV (nende sõna/ valik on KRÕBISEV) ehk crunchy, pähkli/tükikestega pähklivõi. Natty teeb määrdeid ka teistest pähklitest, näiteks Eesti metsades kasvava­ test sara/puu/pähklitest (hazelnut). Taustal on SEPIK (whole-wheat bread), antud juhul seemne/RÖST, sest seda on väga hea RÖSTERIS RÖSTIDA. Ei, mitte to roast vaid to toast. Röst/sai või röst/leib – neil on ju suur vahe, peab täpsustama (specify)! Kiri pakil lubab, et on rikkalikult KIUD/AINEID (fibre). Taustal piilub moosi/purk, aga vana/ema klaasist purgi asemel on selline, mida saab pealt lahti keerata ja pigistada. See on pohla/moos (lingonberry) ja kirjas on, et selles on 30% vähem suhkrut. Vähem kui millel? Ju siis vanaema moosil.

Foto: Riina Kindlam

PV ja M. Eestis siiski pigem ,,VÕIKU“ Põhja-Ameerikas nimetavad paljud inimesed pähkli/või ja moosi või/leiba ,,PB and J“ lühend sõnadest peanut butter and jam. Eestis ei ole see või­ leib nii tuntud ja armastatud kui teil, aga päris võõras see ka enam ei ole. Pähklivõi-riiul on toidu/poodides täitsa ole­ mas, aga nagu ka hommiku/ krõbinate (cereals) riiul, ei ole need toidud kaugelti (nearly) nii populaarsed ja iga/ päevased kui teisel pool Atlandi ookeani. Alati imestan Kanadas käies, kui pikk on poodide hommikuHELVESTE vahe/käik (aisle). See on meeletu! Võiks ka öelda, et hullu/meelne (crazy)! Eestis on jälle poodides hullult pikad jäätise/letid. Valik pulga/jääti­ seid on pöörane (outrageous).

Eesti keeles pole nii/võrd kombeks nimesid (esi)tähtedeks lühendada. Näiteks PärnuJaagupit ei nimetaks keegi PJ (,,pee jott“) või kutsuks MariLiisi ML-iks. Selle/pärast on eestlastele Kanadas kuuluvate paikade nimetused KJ (Kotka­ järve) ja JK (Jõekääru) ka võõrad. Nagu poleks aega tervet ilusat eestikeelset koha/nime öelda või ei viitsita. Niigi vähe

eestikeelseid sõnu satub kaugel elades suhu. Selle peale ilmselt väga palju ei mõelda, see liht­ salt tekib. Aga võiks mõelda.

Eestis on küll õhtune uudiste/ saade AK (Aktuaalne kaamera) ja viimane asi, mida teismeliste kõrvalt kuulnud olen, on pool/ varjatud oma/vaheline roman­ tiline sõnum või siis pakku­ mine, et ,,HK“ (Hakkame käi­ ma!). Aga selle ülegi visatakse nalja, et tähendab hoopis ,,Hakime kurki!“ Igas keeles lühendatakse asju oma/moodi. Võileiva lühend ja hellitus/nimi (nickname) on näiteks VÕIKU. Võikud juba eestlastele võõrad pole. Tihti/ lugu süüakse võikusid just hommiku/söögiks, kui keegi PUTRU pole keetnud. Krõbi­ natest piimaga lihtsalt ei saa kõhtu täis. See ei tundu eest­ lastele loogiline – liiga kallid ja liiga vähe täidab kõhtu. Veel mõned noorte/pärased lühendid on LIMPS (limonaad) ja NÄTS (närimis/kumm). Ah, ka JÄTS (jäätis) ja ŠOKS (šokolaad).

Kas Kanada koolis ö­eldakse ikka P.E. (physical ­education)?

Kindlasti öeldakse gym. Eestis noored ütlevad selle tunni kohta KEKA (kehaline kasvatus).

Matemaatika on MATA, inglise keel INKA ja loodus/teadus LOTA.

Augustis toimub Eestis Hingamislaulupidu

Tartu Maarja kirikule paigaldati tornikiiver ja kullatud tornikukk

20. augustil toimub Eesti esimene Hingamislaulupidu, eesmärgiga tähistada kodu­ maa taasiseseisvumist ning ühendada erinevad hingamis­ praktikad eestlaste poolt armastatud ühislaulmise tra­ ditsiooniga.

Eelmisel aastal toimuma pi­ danud, kuid piirangute tõttu ära jäänud Hingamislaulupidu on sündmus, mis seob endas tead­ liku hingamise praktikad, pärimus­ kultuuri, muusika ning looduslähedase eluviisi. Ühe­ päe­ vane festival toimub 20. augustil 2022 Valgemetsa puh­ ­ kekülas Põlvamaal. ,,Soovime jagada tervist edendavaid teadmisi lihtsalt ja kõigile kättesaadavalt ning samas aidata suhestuda ürgse ­ looduse ja Eesti kultuurilooga,“ lisas pikaajalise kogemusega kultuurikorraldaja ning peo kaaskorraldaja Leelo Lehtla.

Päeva jooksul toimuvad regilaulu ja pärimustantsude töötoad ning esinevad hinnatud Eesti muusi­ kud Triinu Taul, Silver Sepp, Karolin Kõrre jt. Hingamis­ laulupidu kulmineerub peaesi­ neja, armastatud laulja Hedvig Hansoni kontserdiga ning õh­ tuse ühishingamise ja -laulmise­ ga. Info: https://hingamislaulu­ pidu.ee ja info@hingamislaulu­ pidu.ee

Renoveeritav Tartu Maarja kirik, mida peetakse üheks rahvusliku ärkamisaja kes­ kuseks, sest just seal kuulutati avatuks esimene üldlaulupidu, saavutas sel nädalal oma ku­ nagise kõrguse, kui sai peale 11-meetrise tornikiivri.

Sel teisipäeval hoonele pan­ dud torn on kiriku kolmas, esi­ mene kukkus kokku ehitamise ajal 1837. a ning teise hävitasid pommitamisega punaväed 1941. a, vahendas uudistesaade Aktuaalne kaamera.

Uue torni otsa paigutati ka 55 meetri kõrgusele kullatud tornikukk.

Seni on kiriku ülesehita­ miseks kulunud üle miljoni euro. Kogu hoone taastamine maksab ligi viis miljonit eurot.

(ERR/EE)

Mina ütlen (nuti)telefoni kohta TELLU, ammu on kasu­ tusel sõna MOBLA (mobiil) ja sõbrannale sositan torru (into the receiver): ,,Ma HELLAN (helistan) sulle õhtul tagasi,“ aga mu laps teeb selle peale veidrat (weird) nägu. Olgu pealegi. Ju siis tema nii ei ütle.

Mõisted kreemjas ja krõmp­ suv ulatuvad aga ka meie aja/ lukku (the story of our times, history, herstory). Mitte ainult pähklivõi, aga ka hapu/kapsad võivad olla siidiselt kreemjad või väikse krõmpsuga, kui on lisatud köömneid (caraway seeds). Need vist ajavad mõne­ del inimestel ihu/karvad püsti ehk ei meeldi kohe üldse.

Nemad siis krõmpsuvat pähk­ livõid köömnetega peen/leivale ka ei paneks. Inimesed jagune­ vad (are divided) selliste täht­ sate asjade puhul ikka kahte LEERI. See pole sama, mis leeri/õpetus või -õnnistamine (confirmation) kirikus, vaid rüh­ mitus, kellega oled nõus lahin­ gusse (battle), luurele (a spy mission) või laagrisse minema.

Pumpkin & Stretch #7

RIINA KINDLAM, Tallinn

Läti lõpetas kõigi Venemaa telekanalite edastamise Läti katkestas sel nädalal kõigi 80 seni veel riigis luba­ tud Venemaa telekanali edas­ tamise.

Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) tegi sellekohase otsuse, tuginedes seimis vastu võetud seaduse­ muudatustele, mis andsid NEPLP õiguse piirata program­ mide edastamist riikidest, mis ohustavad teiste riikide suve­ räänsust, teatas Läti rahvusring­ hääling lsm.lv.

Vene telekanalite edastamine Läti territooriumil on vastuolus Läti riiklike huvidega, ei vasta elektroonilise meedia seadusele ning kahjustab ka Läti inforuu­ mi, öeldakse seaduseparandus­ tes.

Vene telekanalite edastamist saab jätkata alles siis, kui Venemaa lõpetab sõja Ukrainas ning vabastab Krimmi, ütles NEPLP juht Ivars Abolinš.

(ERR/EE)

Boris Johnsoni umbusaldushääletus kukkus läbi Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni umbusaldus­ hääletus tema oma partei saadikute hulgas kukkus ­ esmaspäeva õhtul läbi.

Johnsonit toetas hääletusel 211 ja vastu oli 148 konservatii­ vide partei parlamendisaadikut.

Umbusalduse läbiminekuks oleks olnud vaja 180 konser­ vatiivist saadiku poolthäält.

Umbusaldushääletuse põhju­ seks nimetati Johnsoni mitmeid skandaale ja ebaväärikat käitu­ mist.

Johnson ise nimetas hääletust erakordseks võimaluseks lõpeta­ da kuudepikkune spekulatsioon ning tõi välja, et osa kriitikat on olnud kohane ja ta on isiklikult ette võtnud arvestatavaid muu­ tusi. (ERR/EE)

9

Valdur Mikita Kotkajärve Metsa­ ülikoolis.

Foto: Sören Ruutsoo

Valdur Mikita avas Viljandimaal introvertide kaitseala Kirjanik Valdur Mikita avas Viljandimaal Suislepas Õhne jõe kaldal maailma esimese introvertide kaitseala, kus võivad rahu leida kõik need inimesed, kes armastavad aeglast kulgemist.

Suislepa on kirjanik Valdur Mikita lapsepõlvekodu. Jõe kaldal kõrguva paju all käib ta seniajani mõtisklemas. Mikita ütles, et Eesti suvede kõrvale on raske midagi veel kaunimat väl­ ja mõelda, kuid viimastel aasta­ tel on mitmed lemmikpaigad muutunud aina lärmakamaks. ,,Ja sellepärast on vaja sellist rahulikku paika, kus ka intro­ vertidel oleks mõnus mõtelda, ringi käia, suuri mõtteid mõel­ da. Ja sellepärast on just Suislepa minu meelest see õige koht, kuhu võiks luua maailma esimese introvertide kaitseala,“ rääkis ta rahvusringhäälingule.

Tegemist on rändava kait­ sealaga. Kui seda peaks külasta­ ma palju ekstraverte, viib ta tähise teise kohta. Introvertide kaitsealal kehtib üks reegel – üritusi tohib seal teha vaid ühele inimesele ehk iseendale.

Esimesena oli seal Mikita uue teose ,,Mõtterändur“ esitlus.

Raamat räägib kõigest sellest, mis on Eesti inimese jaoks ­tähtis. (ERR/EE)

Leedulased kogusid viis miljonit Bayraktar-drooni ostmiseks Ukrainale Leedulased kogusid veebitele­ visiooni ajakirjaniku Andrius Tapinase algatusel viis mil­ jonit Ukrainale Türgi ründe­ drooni Bayraktar ostmiseks.

Korjanduse algatanud Leedu netitelevisiooni Laisves kinni­ tusel on miljonid eurod ko­ gunenud valdavalt väikestest annetustest, vahendas ,,Ak­ tuaalne kaamera“.

Drooniostu annetaja Agne Belickaite ütles, et vabatahtlike korjandus on tugev sõnum kogu maailmale. ,,Ma arvan, et see on väga sümboolne, et samal ajal kui suurimate riikide valitsused aru­ tavad selle üle, milliseid relvi Ukrainale saata ja mida mitte ja mida iganes, siis Leedu kodanik­ uühiskond lihtsalt tuleb kokku, kogub viis miljonit eurot ja ostab drooni,“ ütles ta.

(ERR/EE)

10

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

VEMU fundraiser a success

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian propaganda’s imprint in Russia, in Estonia Targeting Russians at home and abroad since it started planning the invasion of Ukraine, the Kremlin’s propa­ gandists have been in over­ drive. They have stuck to a consistent litany of lies.

In justifying the war, Moscow insists that the Ukrainian leadership are irre­ deemable Nazis; NATO is plot­ ting to take over Ukraine as a staging area for attacking Russia; Ukraine and the US are jointly developing nuclear weapons; the US uses Ukraine to advance bio-chemical capa­ bilities. The Nazi aspect of Russian propaganda has now broadened to include the entire country and Ukrainians there­ fore qualify for some form of punishment.

Has Putin’s all-out misinfor­ mation campaign shown any success? Polling results covering political opinions are question­ able since Russians, especially the older generation, are reluc­ tant to reveal their genuine opinions on controversial issues, for fear of the current govern­ ment’s retribution. But the younger generation, without any experience of Soviet repres­ sions, is more candid in their ­responses to polling questions.

That’s why recent Levada Centre surveys could be an indication of change. In mea­ ­ suring the effectiveness of Putin’s efforts in nurturing p ro-war sentiment among ­ young Russians, the available data shows some gains for the Kremlin. A March survey showed that 71% of 18-to-24year-olds supported the war, 10% below the national average (which could be distorted). In addition 54% of the same group harboured negative attitudes to­ wards Ukraine, only 3% below the national average.

The general thrust of the Kremlin’s messaging has been a condemnation of anti-war acti­ vity colouring it as unpatriotic and anti-Russian. Coupled with this is the government’s intimi­ dation tactics against protesters, who were led mainly by the youth during the first weeks of the war. The Kremlin’s suppres­ sion has worked.

But has this intensified pro­ paganda barrage had any impact on the public mindset in

Estonia? A recent poll indicates that nearly one quarter of Estonian residents do not blame Russia for its invasion of Ukraine. When considering that 23.9% of Estonian residents in 2019 self-identified as Russians, is this worrisome?”

Some 380,000 or 30% of those living in Estonia are Russian speaking. One could easily assume that the vast ­majority of them do not accuse Russia for starting an un­ provoked invasion, that it’s the fault of the west. Thus, are only 6% of Russian speakers in Estonia aligned with the West on this issue?

Has Putin grabbed the hearts and minds of a significant ­segment of the Estonian popula­ tion? Different indicators make this though to answer.

The results of the GLOBSEC poll, conducted throughout East and Central Europe, seem to be inconsistent with other trends and don’t help in forming hard and lasting conclusions with confidence.

Holding Russia as a general threat were 68% of Estonian respondents. In line with this ­ were an equal 68% who blamed Russia for starting the war. Is this low? In Poland, fully 90% of the population sees Russia as a threat.

Opinions do shift over time.

One year ago, 30% of Estonian residents viewed Putin positively.

Now this has declined to 22%.

In the Russian presidential elections of 2018, fully 94% of those voting in Estonia gave their vote to Putin. In Russia it­ self, Putin won 76.6% of the vote, which might even be low­ er according to inter­national ob­ servers. These votes were cast

by Russian citizens only, total­ ing 28,077 people – of the ap­ proximately 83,000 who were qualified to vote in Estonia.

Within shifting loyalties caused by Russian aggression are other indicators that make understanding of public anxieties and political stances somewhat unpredictable. Recent media reports indicate that a signifi­ ­ cant number of Russian citizens in Estonia have applied to de­ nounce their Russian citizenship and apply for Estonian citizen­ ship. In fact, estimations put it at three times the rate of that 12

Sebastian Buccioni, Executive and Artistic Director for Estonian Music Week and the Development Manager for Estonian Museum Canada / VEMU Fundraisers are not just about raising money. It’s an opportunity to celebrate the year’s achievements with cherished supporters and, in this case, share some exciting news about future plans. Here is my recap of the 2022 ­annual VEMU fundraiser.

The VEMU fundraiser has taken place yearly from 2010, and went online during the pan­ demic. This year the fundraiser not only supported VEMU, but also Ukraine. Each year has a theme and this year guest speakers Alar Kongats and Kristian Kirsfeldt spoke about the upcoming project to build the Estonian Museum Canada.

No VEMU fundraiser is com­

months ago.

For all of 2021, some 300 Russians made the move. Since February 214, when Russia in­ vaded Ukraine 113 have already officially begun the process.

The Estonian Interior Ministry has also indicated that there’s a marked increase of those with Russian citizenship, living in Russia, but with Estonian ancestry, applying for documents proving their qualifi­ cations for Estonian citizenship.

Since Estonia requires a ­minimum of an eight-year resi­ dency in Estonia before submit­ ting an application for Estonian citizenship, many Russians who do not yet qualify have to maintain their permanent resi­ ­ dent status as an alien.

It’s not a simple procedure to give up Russian citizenship.

One has to apply to be deleted from the Russian taxation sys­ tem before denouncing Russian citizenship. This might take months, sometimes more than a year.

While Putin’s propaganda has made an impact on Rus­ sians domestically, it’s difficult to accurately establish its suc­ cess on Russian speakers in Estonia. The hearts and minds of Estonians still favour truth.

LAAS LEIVAT

plete without tasty food and wonderful music, but I’ll get to that in a moment.

Chief Archivist Piret Noor­ hani kicked off the evening with a year-in-review. Although COVID-19 presented many challenges, VEMU continued to offer strong programming through­o ut 21/22. VEMU clocked thousands of views ­online and even managed to of­ fer some in-person events via Estonian Music Week. Another major achievement was the ­rebranding process to “Estonian Museum Canada / VEMU”. As we learned, it’s not just about slapping on a new coat of paint, it’s about reconnecting with VEMU’s mission and taking a step towards a vision for the future, that is, building the ­ Estonian Museum Canada.

For those that say these events aren’t about the food, they haven’t tasted food from the Ukrainian caterers Baby Point Lounge. Their Ukrainian classics were not only satisfying but were part of our focus on the country. Our fundraiser raised an additional $225 toward the cause through the sale of our Estonian-Ukrainian soli­ darity t-shirts. On display were the devastating photos of the exhibit Ukrainian Frontline Photography. We continue to try to do our small part to bring attention to the war and its ­effect.

Our first guest speaker of the evening was ambassador Toomas Lukk. Ambassador Lukk shared his enthusiasm for the new ­museum project and the impor­

tance of the endeavor. He then bestowed the Medal of Honour of the Ministry of Foreign Affairs to Piret Noorhani for her contribution to the promo­ tion of Estonian interests in the world.

Next we heard from architect Alar Kongats who shared with us the latest designs for VEMU’s new home, so fresh that many on the VEMU team had not even seen them yet.

One of the most striking up­ dates was the window facade inspired by the turrets of the walls of Tallinn. The half-­ turrets turn inward, creating a welcoming alcove to look out over the Bloor Street corridor.

Although Kongats refers to his contribution as just the shell, it already exudes character and creativity.

Next Kristian Kirsfeldt, Creative Director at Velvet Design Agency, brought us up to speed on the planning in­ terior of the new museum. The planning involves a permanent but evolving exhibit telling the story of the Estonian diaspora.

Although it’s very early in the process, Kristjan took us through the inspiration gather­ ing, which looks to put VEMU on a level playing field with Canada’s top museums. It is clear, even at this early stage, that the museum will provide an engaging world-class ex­ perience.

For my part, I selected two young musicians to perform. As I shared in my introduction, it’s particularly exciting to hear (Continued on page 11)

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

11

Sõprus and Sightseeing: Korp! Vironia’s Canadian Reunion Vincent Teetsov If you inhabit a city or region for long enough, you may come to take it for granted.

However, when you introduce it to new friends, you will not only open their eyes but see it in a new light yourself.

This was just what happened when the Toronto chapter of Korporatsioon Vironia hosted their fellow fraternity members from Estonia and the United States. For quite a few visitors, it was their first time ever in North America. It was also the first time many members had met each other.

What better a way to make introductions then, than to com­ mence the trip with a nightcap at the Madison Avenue Pub? It’s a favourite haunt for Vironused (Vironia members) from Toronto, and spending time there helped new arrivals settle in comfortably.

By Monday May 30th, most guests had arrived, in time for Vello Keelmann and Hillar Lauri to take a large group of enthusiastic visitors through the historic University of Toronto campus and lively streets of Chinatown. Lauri has worked hard for the last two years to bring Vironia members from North America and Estonia closer together. Though he lives in Tallinn, he was born, raised, and educated in Toronto; so he could offer his own take on the city.

Despite the looming threat of

VEMU fundraiser…

(Continued from page 10)

­ usic from these rising stars in m the community. Supporting artists with opportunities as ­

jet lag, Vironia visitors were committed to see the city for themselves independently, too.

Soon after arriving, they sought out a tour at the Ontario Legislative Building. Rainer Jürgenson, Hannes Mädo, and Valjo Tooming took the ferry across to the urban oasis that is the Toronto Islands. Being so open to this new place offered perspectives on what it’s like to be a local.

By day, the nearly 25 Vironused and significant others engaged with city highlights as well as more concealed gems.

Rob Hiis led a group through the Royal Ontario Museum.

Mihkel Liik introduced visitors to IZUMI Brewery, from which Ken Valvur operates Ontario Spring Water Sake Company.

On Thursday June 2nd, Burton Naylor took Vironused up the 533.33 metre tall CN Tower, an ideal vantage point to see across this metropolis they temporarily called home.

Korp! Vironia members at Seedrioru.

By night, Toronto’s vast r­epresentation of global culture was witnessed through cuisine, from injera at an Ethiopian establishment (Rendezvous) to ­ delectable Chinese pork and chive dumplings. During one evening, award-winning beers from Shacklands Brewing were presented by their head brewer Kalev Nisbet, himself a mem­ ber of Korp! Rotalia. An ex­ change of Estonian and English language practice was also on the menu during these nights of

fellowship.

The pinnacle of this time in Toronto was attending a base­ ball game between the Toronto Blue Jays and the Chicago White Sox. In the Rogers Centre, there was fanfare and booming music all around. To make it even better, Toronto Vironia members could take pride in their home team’s high quality performance; one such moment being Teoscar Hernández’ huge home run in the sixth inning.

Eventually, it was time to leave the bustling energy of Toronto and head to the country­side. Friday’s focus was an overview of the Niagara Region, as curated by Toomas Kütti. Certainly, the number one destination in Niagara is the falls. Thus, the group and hosts went aboard the Hornblower catamaran to get up close.

Undoubtedly, this is the best way to see Niagara Falls. There is something heavenly about the aura that forms at the overhang, the rainbow that arcs through

they grow is an important facet of what VEMU does through Estonian Music Week. And ­every time these artists take to the stage, they’ve reached a new level in the musical journey and we, the organizers and audi­ ence, are rewarded by all their hard work. Saturday’s perfor­ mance by Erik Kreem was no exception. He dazzled us with new repertoire like his accor­ dion duet “Breathing”, and the Canadian composer Francois Morel’s Two Studies of Sonority. Erik was joined by his colleague at U of T, Finnish accordion player Matti Pulkki. ­ Matti blazed through J.S. Bach’s famous Toccata in D

­ inor with breathtaking vir­ m tuosity. The duo closed the night with a special appearance of Erik on accordion perform­ ing Arvo Pärt’s arrangement of Ukuaru Valss. I couldn’t think of a sweeter note to conclude the evening on.

Another THANK YOU to all our wonderful supporters – without you VEMU could not do all the important work we do. We are especially thankful to those who were not able to attend the event in person but still sent their financial support for the occasion. Aitäh! We look forward to taking these important steps toward building VEMU’s future together.

the pummelling water and spray around the plunge pool.

One couldn’t venture to Niagara without also exploring the region’s wine scene, includ­ ing the distinctly Canadian product of ice wine. As such, the group toured and tasted flights of wine at Inniskillin, learning the science behind the region’s suitability for cultivat­ ing grapes. Lunch preceded this, pairing Ontario wines with luxurious pasta, risotto, and soup.

But spirits sank when Vironused learned of the pass­ ing of beloved friend and Korp!

Vironia member, Markus Hess.

It was a shock for everyone.

Just that Tuesday, he had been sharing drinks and conversing with everyone, looking forward to the Vironia Kommerss week­ end at Seedrioru. While such a loss would normally make celebrating impossible, the ­ Eestseisus and senior members of the Toronto chapter of Vironia made the decision, knowing Markus’ love for Vironia and gregarious per­ sonality, that he would have wanted the festivities to con­ tinue.

The weekend was restorative on all accounts. The effort put into preparations by the Seed­ rioru community was enjoyed by dozens of guests: comfort­ able tared (cabins), a get-to­ gether at Toomas Koger’s suvila (cottage), meal preparation led

by Angie Crossman, beach vol­

Photo: Peeter Põldre

leyball, and a piping hot sauna each evening to ensure a good night’s sleep.

Capping off the whole week was the international Korporat­ sioon Vironia “Quo Vadis” seminar, in which members ­ from the USA, Tallinn, Vilist­ laskogu, Tartu, and Toronto chapters discussed the future activities of the fraternity. Ways to continue strengthening inter­ personal connections were discussed, as was the newly ­ purchased Tallinn konvendi­ hoone (chapter house) at Falgi tee 3, down the street from Pikk Hermann, for which fundraising for the renovation is actively underway in Eesti. Toronto members were invited to join in, to help ensure the timely success of this bold initiative.

When all of the hard work was complete, the leadership of the Toronto chapter commenced Kevad Kommerss, wherein Vironia celebrates the anniver­ sary of the first academic cele­ bration that happened in Ogre, Latvia in 1900.

It was moving to see how nearly 122 years after the founding of the fraternity, its rituals and songs have been preserved. Even with the geo­ ­ graphical separation between Toronto, Estonia, and California – and Vironia being spread across the world since the 1940s – the core values, rituals, and songs remain very similar.

There is a timelessness to their patriotic power.

12

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Collegium Musicale delivers emotional and heartwarming concerts to local audiences Kati Kiilaspea “Music is food for the soul,” a phrase that we all have heard time and time again, and that was brought to the forefront in the minds of many through the ethereal performances of Collegium Musicale during their recent mini-concert tour.

Three shows, each unique in their own ways, took place over the course of the last week of May and first week of June in various cities; the first in Toronto, the second in Hamilton, and the last in Ottawa.

Attendees were teeming with energy and a renewed positivity at the chance to hear live music once again after a long hiatus.

A quick summary of Collegium

Musicale (CM): CM is a re­ nowned chamber choir that focuses on high-level perfor­ ­ mances of specifically Estonian early and contemporary music, conducted by tenor and musi­ cian Endrik Üksvärav. If you’re inclined to learn more, an ­article by Vincent Teetsov in EE #17 / 2022 provides a detailed overview.

The tour began with a won­ derful first concert, as part of the Sing! Vocal Festival, at Trinity St. Paul’s United Church, focusing on a hark back to the roots and beginning of Baltic music and cultures through the performance of Veljo Tormis’ magnum opus

Report from the 4th virtual conference of CanadianEstonian organizations Erik Kõvamees On Sunday, May 1st, 2022, the Estonian Central Council in Canada (ECC) hosted the 4th overall virtual conference for Canadian-Estonian orga­ nizations, with participants joining from Estonia and various locations across ­ Canada. The event was held over the Zoom platform in both Estonian and English languages, and offered the opportunity for individuals and groups to become acquainted with the latest developments regarding the so-called Global Estonia pro­ gram, as well as get to know and participate in discussion with other Estonian organiza­ tions and their members found in Canada.

The official program began with an opening statement from Kairi Taul Hemingway, Presi­ dent of the ECC, who reiterated the purpose of the conference, and continued with Toomas Lukk, the Estonian Ambassador to Canada. Reet Marten Sehr, Vice-President of the ECC, and Marcus Kolga, President Emeritus of the ECC and the current President of the Central and Eastern European Council in Canada (CEEC), followed as the next speakers. Amongst other things, Lukk and Sehr ­ both commented on the impor­ tance of Estonia-Canada rela­ tions, while Lukk and Kolga discussed various aspects of the current Ukrainian situation.

Kolga also described the dif­ ferent ways in which the CEEC has helped support Ukraine and Ukrainians.

The next three presenters were all involved in the Global Estonia program and spoke on its behalf: Kadri Linnas,

Adviser in the Ministry of Foreign Affairs of Estonia; Keit Spiegel, also Adviser in the Ministry of Foreign Affairs of Estonia; and Tarmo Saks, Administrator of the Global Estonian website.

To begin, Linnas brought it to everyone’s attention that the terminology of üleilmne eestlus is now preferred over that of väliseestlus, and that the latter is currently being reserved for historical usage, for example, in discussions pertaining to the Estonian escapees, artworks, publications, and so on, which were more or less the direct products of the events of World War II. Since the Estonian diaspora has transformed in ­ fundamental ways, Linnas noted, there is the subsequent ­ need to change how it is spoken about, too.

Thereafter, Spiegel gave a brief overview of the history and objectives of the Global Estonia project. She demonstra­ ted that the “Global Estonian diaspora action plan 20222025” is based on what she ­referred to as three pillars. The first pillar involves helping Estonians located outside of Estonia carry on and also de­ ­ velop the Estonian identity, which includes encouraging participation in Estonian social and cultural life in Canada and other areas abroad. Conse­ quently, people who support and value Estonia outside of the country proper will play a role in shaping a positive image of Estonia in the wider world, ­introducing its culture, promot­ ing its economy, and influencing its international relations (diplo­ macy).

(To be continued) This article appears in its entirety on the Eesti Elu online site at eestielu.ca.

Endrik Üksvärav.

Photo: Peeter Põldre

“Forgotten Peoples.” To give a bit of context, “Forgotten Peoples” was written between 1970–89, at a time when small­ er Balto-Finnic nations were quick­ ly dying out; this piece was Tormis’ way of giving each of them a voice.

It’s composed of six cycles, each representing one of the disappearing nations: Livonians, Votians, Izhorians, Ingrian Finns, Vespians, and Karelians.

The choir took us on an other­ wordly journey through these cultures, reflected within the smooth passing of melodic and rhythmic lines from singer to singer, from section to section, creating a near-transcendent experience. Their voices trans­ ­ ported us into a picturesque world in which the listener could see what each of these nations had experienced and lived through. It was a touching performance that the audience left carrying in their souls.

The overarching theme of storytelling and transcendence carried through on the second night at another historic venue, the Cotton Factory in Hamilton.

Joining the choir were the renowned Hamilton Philhar­ ­ monic Orchestra (a co-organizer for the event) and rising piano virtuoso Erik Kreem. Each of the venues have quite a lot of historical significance, contri­ buting to the feeling of a hark back to and connection with our roots through the unique journey that CM took us on. This per­ formance had a unique element of tranquility to it, a reverence and holiness that blanketed the audience as soon as the lights dimmed and the voices rang out. Both choir members and conductor commented on this unique feeling and connection between the audience and them­ selves, Üksvärav saying he was quite taken aback in the best way possible by the extraordi­ nary atmosphere and mention­ ing it had thoroughly touched his soul.

Veljo Tormis’ “Lauliku lapse­põli” continued the theme of storytelling, reflected within the cyclical form of the piece and presenting a beautiful example of the Estonian ­ language. Erkki Sven Tüür’s ­ “For Ukraine” was a fitting addition to the night’s pro­ ­ gramme, based on a Ukrainian biblical text and serving as a reminder to persevere in the ­ fight for Ukraine and in our ­ongoing support efforts. Contri­ buting to this was the Ukrainian

A generous Canadian family directed their donation to EERO to support the Tallinn – Odessa Classics Festival, the Pärnu Music Festival in July and the Estonian National Symphony Orchestra (ENSO, but most often called ERSO).

As the world transitions from a pandemic to an economy impacted by the war, it is important to support numer­ ous communities. Music is close to the heart and soul of Estonians and musicians have been impacted by these crises.

This donation supports the classical music community, in particular Estonian classical music and especially musi­ cians.

This spring Tallinn is hosting the Odessa Classics Festival, which features music by both Estonian and Ukrainian com­ posers and takes place in Tallinn, Tartu and Laulasmaa.

The concerts include works by: Mozart, Pärt, Britten, Silvestrov, Bach, Schumann, Kosenko, Revutsky, Skoryk, Beethoven, Piazzolla, Bocchinni, Frank, Mägi and Lauridsen. You can listen to these concerts online May 31st to June 3rd at https:// erso.tv/landing/bc/pb_kPgRUjZ/ ui0eOdGhokJ. The Pärnu Music Festival began in 2011, where the world renowned conductor Paavo Järvi decided to create a new kind of orchestra – one which brings together hand-picked top international classical musicians with emerging talent from Estonia. This summer celebrates the reunion of the Järvi family after a three year hiatus. Neeme Järvi returns to Estonia to cele­ brate his 85th birthday and conducts the Tallinn Chamber ­ Orchestra in the opening con­ cert; Paavo Järvi directs the Estonian Festival Orchestra in four concerts with guest soloists Joshua Bell, Stefan Dohr and Wayne Marshall; and the Baltic Sea Philharmonic under Frontline Photography Exhibit that was able to be viewed prior to the concert. Through Arvo Pärt’s “Salve Regina” to Tõnu Kõrvits’ “Stabat Mater” and culminating with Tüür’s “Re­ quiem,” a reverent state was created and the audience was brought into an almost medita­ tive state where it was easy to become lost in the music. An experience like that is rare, perhaps calling forth another ­ overarching theme throughout; that contemplation and peace can occur and be found in both the light and in chaos and ­turmoil, just like the state of the world right now.

It can easily be said that these concerts were a true success, both from the con­ ­ cert-goers’ and from the orga­ nizers’ points of view. Feeding the souls of people through mu­ sic and giving them such unique experiences that will stay with them for a long time is a true marker of success. If readers

Nr. 23

the direction of Kristjan Järvi visits Pärnu for the first time.

You can watch past performan­ ces online at https://parnumu­ sicfestival.tv/pmf#previous and this years festival performances (July 13- July 22) will be avail­ able online in July. Those travelling to Estonia in July ­ may wish to see the concerts in person and tickets are already available, but limited due to covid restrictions.

Celebrating its 100th anni­ versary in 2026, ERSO has become a prominent orchestral ­ ambassador of Estonia abroad, powerfully increasing its inter­ national scope particularly in recent decades. Since the 2020/21 season, its Chief Con­ ductor and Artistic Director is Olari Elts. Neeme Järvi, the longest-serving chief conductor of ERSO, continues to co­ operate with the orchestra as an Honorary Artistic Director for Life and the Artistic Adviser of the orchestra is Paavo Järvi.

The orchestra has won several prizes, including a Grammy Award for the recording of cantatas by Sibelius. In 2020, ­ the orchestra launched its own channel – erso.tv, which you can watch online at https://erso. tv/erso. ERSO has had the honour to premiere symphonic ­ pieces by almost every Estonian composer, including Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Jüri Reinvere and Eduard Tubin. Perhaps one day we will enjoy an ERSO concert in Canada.

Until then, enjoy the music.

MARI ANN TAMMARK

are inclined to read more about the experiences at the Ottawa concert, Ülle Baum’s article in this week’s paper (#23 / 2022) will discuss that in detail.

VEMU and Estonian Music Week would like to thank co-presenters/organizers Hamil­ ton Philharmonic Orchestra, the Cotton Factory and Sing! The Toronto Vocal Arts Festival, the Estonian Foundation of Canada and the Estonian Embassy in Ottawa for their funding of this project, the Estonian Integration Foundation and Estonian Ministry of Culture for their support, and last but not least, our volunteers and teams with­ out who these events would also not have been possible.

Stay tuned to VEMU’s and EMW’s socials for info about upcoming events and the latest news regarding Estonian music and culture!

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

13

Exploring Estonia’s place in the recent shoegaze revival But the British media coined “shoegazing” as something A symphony of dreamy, dis­ ­negative. torted, melancholic noise is While most shoegaze bands what defines the shoegaze were antagonized by the press, genre.

Slowdive was disproportionately The amorphous, overwhelm­ so. In a review of Slowdive’s ingly loud guitar effects (in­ album Souvlaki (1993), Melody cluding reverb, echoes, and Maker’s Dave Sampson wrote heavy distortion) create a wash that “This record is a soulless of sound that buries atmospheric void. I would rather drown vocals. Meant to be accompany­ choking in a bath full of por­ ing melodies to the intimate ridge than ever listen to it fabric of noise, lyrics are often again.” unintelligible, putting listeners Perhaps critics like Sampson in a hypnotic dream-like trance. negatively perceived shoe­ Shoegaze’s sound originated gazers’ aloofness because they in the UK during the late 1980s thought these artists undermined and is inspired by a melting pot the fundamental experience of of earlier musical movements, live music: to witness an en­ including the psychedelia of the gaging stage presence. But 1960s, 1970s post-punk, and shoegaze is not like ordinary 1980s American noise rock. live music. Nor is it meant to Bands like The Jesus and Mary be.

Chain and the Cocteau Twins Head-banging, crowd surf­ extracted different elements of ing, and smelling the sweaty these movements to create a stench of the stranger next to unique soundscape that in­ you are some of the joys that fluenced later shoegaze artists. traditional rock concerts offer.

The Cocteau Twins’ fourth-­ But shoegaze concerts strayed studio record Victorialand far from this. Artists in this (1984), for instance, envelopes genre rejected commerciality the listener in drowned out, and performance. Concerts, angelic vocals and hazy guitar rather than being a display of ­ digressions. Meanwhile, The grandiose theatrics, were meant Jesus and Mary Chain used to encase audiences under a feedback in their 1985 record ­ serene wall of sound (a term Psychocandy to create a re­ developed by producer Phil sounding barrage of noise, per­ Spector in the 1960s) that fectly balanced between chaos would drown out the chaos of and harmony. everyday life.

Just under a decade later, My “Likes attract likes,” wrote Bloody Valentine released their British magazine Underground. critically-acclaimed 1991 record “The pre-occupied shoegazers Loveless. The album is often on stage are playing for those cited as the pinnacle of the who are just as coy as them. shoegaze genre, representing The mere desire of experiencing the true essence of its sound. heavy distortion and feedback Washed out swirls of strato­ are all that matters. There is no spheric sound bid the listener to need to be performative, as drown out the happenings agreed by both the performers around them. Shoegaze is not and the gig goers.” for socializing, it’s for drifting Shoegaze, though widespread, away. It’s a sound for dreamers. was short-lived. The sudden Maybe this detached form of emergence and growing popu­ listening is why British music larity of Britpop and grunge critics originally gave shoegaze squashed shoegaze’s relevance.

Since the late 2010s, how­ a bad rap. The term itself was used to describe how artists ever, there has been a resur­ performed at shows. Rather gence of shoegaze’s popularity. ­ than engaging with the crowd, According to Spotify, there performers glued their attention were twice as many shoegaze to the floor where their foot-­ recordings released (or re­ activated guitar pedals lay. leased) in 2018 as there were in These were necessary for pro­ 1996. The same article reports ducing the guitar effects quint­ that “while shoegaze started in essential to shoegaze’s sound. the UK, today the music is

Photo: Wikipedia

Natalie Jenkins

Ehatare residents take in engaging session on KESKUS progress: On June 3, 2022, residents of Toronto’s Estonian community retirement residence Ehatare had a visit from KESKUS project lead Ellen Valter, who filled them in on what’s happening with the building’s construction as well as a ­couple of new and exciting creative projects. “MisKESKUS” is a video game developed by local Estonian talent and Ellen described how it’s meant to familiarize young users on the new centre’s highlights and provide some language skills to boot. She also brought fabrics samples from an innovative project led by two textile artists from Estonia who are designing a dramatic, sweeping drapery for the KESKUS main hall and wings. The drapery will incorporates technology and contains fibreoptic yarns that through light, show wave and wind activity on the Baltic Sea in real time. The engaging session drew a roomful of interested partici­ pants, eager to learn about how the community’s new home is progressing.

Photo: Karin Ivand

streamed the most in Portugal, Greece, Israel, and Lithuania – and most modern shoegaze bands aren’t British, they’re American.”

Estonia also has a significant shoegaze scene.

Formed in 1998, Pia Fraus has released seven studio albums. Their 2002 record In ­ Solarium offers the classic shoegaze sound with washed out (English language) vocals and fuzzy guitar riffs. But the record goes even further by ­incorporating elements of elec­ tronica similar to those of the Boards of Canada.

Although lesser known, She Bit Her Lip is just as deserving of praise. Their debut album Viiv (2015) features lyrics entirely in Estonian. Far from ­ being heavy on the guitar feed­ back like The Jesus and Mary Chain’s Psychocandy, Viiv offers

a soothing and weightless ­listening experience.

Lastly, Bizarre’s 1994 album Beautica is certainly an un­ polished gem in the shoegaze scene. Out of the three men­ tioned, Beautica is the most atmospheric. Dreamy, drowned ­ out vocals sound as if they are trapped in a bottle effortlessly floating through the ocean waves.

So what can explain the world’s sudden renewed obses­ sion with the shoegaze scene?

Trends come and go around.

That has been made clear by the fashion industry. The same is true with music. It was only a matter of time before something popular in the 90s would return to its former glory. But perhaps this explanation is too simplistic.

In an age where many are chronically online, we find ourselves trapped in a world ­

d­efined by sameness. At best, hyper consumerism has limited trend cycles to last a few months. Social media fuels ­constant competition to buy the latest craze. People who blindly follow these micro trends are deemed “basic” or unoriginal.

(This is not to say that enjoying mainstream things is bad – just that the term is often used ­condescendingly.) Others feel a strong need to differentiate themselves from this alleged insult. This has manifested in ­ the form of reviving trends once enjoyed by the oddballs and nonconformists of the past, including shoegaze enjoyers ­ and performers.

Estonia commits the highest aid to Ukraine by GDP share, dwarfing Germany by over 10x

0.46%.

Based on the size of the economy, the U.S. aid commit­ ment to Ukraine in managing the war ranks fourth at 0.2% of the GDP, while Lithuania is fifth at 0.2%.

Other countries leading in contributions include United Kingdom (0.18%), Canada (0.13%), Slovakia (0.12%), Nor­ way (0.09%), Hungary (0.09%), France (0.08%), Czech Republic (0.08%), and Luxem­ bourg (0.07%).

Germany trails in the 14th spot with a share of 0.06%, at least over 13 times compared to Estonia.

aid into Ukraine is part of the donors’ recognition that the fall­ out of the conflict might have consequences on the region and possibly in other parts of the world without support. How­ ever, of interest will be the sustainability of the aid in the ­ long-term, especially in the ab­ sence of domestic legislation and considering that the support is partly eating into the donor’s GDP.” Additionally, the aid commit­ ment for Ukraine will likely be channeled towards alleviating the economic impact of the war.

Since Russia’s invasion of Ukraine, global economic dis­ ruptions have affected key sec­ tors like security, energy supply, food production, and exports.

Read the full story with statis­ tics here: https://finbold.com/ estonia-commits-the-highestaid-to-ukraine-by-gdp-sharedwarfing-germany-by-over-10x/

As Russia continues to wage war in Ukraine, different countries are coming together with significant donations in a bid to restore normalcy in the east European country. Based on the aid’s share in relation to the gross domestic product (GDP), Baltic region countries are leading the way.

According to data gathered

by Finbold, Estonia has pledged the highest aid by share of its GDP at 0.81% towards Ukraine between January 4, 2022, and May 10, 2022. Latvia ranks second with a GDP share of 0.72%, while Poland has com­ mitted the third-highest aid by the percentage of GDP at

Aid commitment aided by need to restore normalcy The research explores some of the drivers for the massive donations towards Ukraine.

According to the research re­ port: “The significant inflow of

Shoegaze has stood the test of time. Whether its sudden revival amongst young people ­ can be attributed to trend cycles or something deeper, shoegaze remains good in its own right.

FINBOLD

14

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

St. Peter’s Church – A transformation plan June 06, 2022 Are we facing imminent bankruptcy?

No, clearly we are not. The most recent financial statements do not support the assertion that the church is facing imminent bankruptcy. The assertion is wrong on two counts: Bank­ ruptcy would occur only if the church were no longer able to cover its accounts payable.

Secondly, it presupposes that no management action can or will be taken to rectify financial ­issues which the financial state­ ments highlight.

There is a reluctance to think of the church as a corporation.

By legal definition it is in fact a not-for-profit corporation and should be managed as such.

But can one simply apply business variables like efficient use of resources and consolida­ tion of assets and cost benefit analysis when examining the ­viability of a church? Is a cost benefit that which determines the worthiness of maintaining and preserving places of wor­ ship? Much as we would like to assume that maintaining a place of worship should be a matter of faith alone this is not the case.

A church cannot exist on faith alone. It needs a solid ­financial framework to survive.

Our church is in need of both spiritual leadership as well as management expertise.

A transformative process There is a tendency to ­elieve that all we need is a b proper “business plan” and ­ ­everything will be OK. The truth is we need more than that. This church needs a transformation process before it can be a vibrant place of com­ munity activities and worship.

Presenting statistics and mapping trend-lines in and of itself is not management. One has to understand what the

numbers are suggesting and have the courage and the good sense to actually confront the issues and then deal with them pro-actively.

Before we look at the num­ bers in detail, let’s look at the issues we are facing.

If a ‘business’ is failing, the question is always… why is it happening?

So in this case, we must ask: Why are the people not com­ ing to church? Why are people on the membership roster not contributing financially to the church? What do the people want of the church that they are not getting?

A marketing analysis Let us assume that these members are our customers. A marketing analysis begins with the 4 P’s: Product, Placement, Price, and Promotion.

Product: What is our “product” and is it still relevant to our “customer”?

What aspect of our “product” needs to be re-­defined? Is it our Lu­­ theran religion, or is it the way it is presented? What makes the “customer” walk away rather than embrace the service?

Placement: Is there something wrong with where we are located? Has the customer base shifted geograph­ ically, and we are no longer convenient? Is the packaging or placement of the “product” out of date?

Price: Is it too expensive to partake of the service?

If it is not expensive, is there a question of value derived for the price paid? Does the customer evaluate the benefit of the service in terms of dollars, or ­ the time invested, or the ­fulfilment it provides?

Promotion: How are we reaching out to our customers? How do we create the desire to participate? Do we

Usually bustling with life, for the last two years, the pandemic has forced Kotkajärv to be fairly silent like the deep Muskoka forest surrounding it. But this summer the camp will be reviving its traditional Guide-Scout camp from August 13 to 20 and ­ Metsaülikool from August 21 to 27. This required the usual ­‘talgud’ of volunteers to repair, clean, paint and build. It’s an ­energetic effort that’s always sincerely appreciated.

Photo: Maimu Mõlder

Nr. 23

take the customer for granted?

Do we have a network of peo­ ple that promote the church?

When conducting an evalua­ tion such as this, we need to be both open-minded and honest.

As the issues surface it gives us an opportunity to ask not only “what’s the problem”, but “what are we going to do about it?”

A S.W.O.T approach To help us frame the strategy we must undertake another analysis – SWOT (Strengths, Weaknesses, Opportunities, and Threats) Strengths: What are our strengths? We need to acknowledge our people, our facilities, our spirit, our ­heritage, our organizations.

Weaknesses: We need to be honest in assess­ ing our weakness because here is where we have the greatest likelihood of denial. Is it our “product” – what we have to offer? Does it need to change, to be updated? Does our reli­ gion have demands that are not aligned with the values of our “customers”? Do our “custom­ ers” have negative feelings about our church? If so: Why? Why have our “customers” stopped making use of the church facilities for other pur­ poses than attending religious services?

Opportunities: What are our opportunities?

What is happening in the world around us? What is changing?

Is there an opportunity for us to capitalize on our strengths and make this organization more relevant and more effective in the community? What are the business opportunities our church could benefit from?

Threats: What is happening in our com­ munity, our people, our custom­ er base? What is taking place around us that will impact our attendance? What if there is another pandemic type of threat? Is there a reason why people walking away from our community?

Who are our customers?

Not just our members, but also those who have walked away, and those whom we wish to attract. What are they look­ ing for? They have needs and wants. Needs are perhaps the easiest to define. They need the church as a place for spiritual fulfillment, as a centre for ­community, and as a location to gather for funerals, and wed­ dings and celebrating holidays.

Do they have any needs or wants that go beyond this? Can we define them?

Once we understand our customer, we can define how ­ we can best meet his/her needs and wants.

With this in mind, we can proceed to structure a business strategy to meet those needs. To be meaningful, our business strategy will also need to estab­ lish real objectives for our­ selves. This would include financial goals but also goals ­ for issues that are important to our congregation such as atten­ dance, personal satisfaction,

The Estonian Radio Girls’ Choir The Estonian Radio Girls’ Choir, one of four choirs of The Children’s Music Studio of Estonian Radio, consists of 30 girls between the ages of 14 and 19. The choir has given many concerts in co-operation with professional concert ­agencies and festival organisers (Eesti Kontsert, Viru Folk, Jazzkaar etc.) and also partici­ pated in charity projects. They regularly record for Estonian Radio and Estonian Television and have premiered choral works of several Estonian composers (René Eespere, ­ Tõnis Kaumann, Riho Esko Maimets, Margo Kõlar, Kadri Hunt).

The Estonian Radio Girls’ Choir has successfully partici­ pated in several international festivals and competitions, the latest of which are: • Two 1st prizes in youth choirs and folk music categories in the Antonio Vivaldi International Choir Festival in Carpenisi (Greece) 2019 • Concert in VocalEspoo Festi­ val with Cantores Minores Boys’ Choir in Helsinki 2018 • Performing in the finals of EBU choir competition “Let The Peoples Sing” in Helsinki 2017 • 1st prize in children’s choirs category and 2nd prize in the folk music category in the 33rd International Choir Festival in Cantonigros 2016.

Kadri Hunt (b 1964) is a choral conductor, singer, com­ poser, arranger and music teacher. Since 1990, she has worked with the choirs of Collegium Educationis of Tallinn and since 1995 has been the conductor of St Michael’s Boys’ Choir, whose repertoire consists of Gregorian chant, old sacred music, folk hymns and folk songs. Kadri Hunt has been

the chief conductor of the Children’s Music Studio of Estonian Radio since 1999.

Kadri has been a workshop leader in several Estonian children’s choirs festivals, and ­ conducted mass choirs in Estonian Song Festivals and Church Song Festivals. In 2011, she led the open singing in the 6th International Children and Youth Choirs Festival Europa Cantat junior, in 2015 she was a workshop leader in EUROPA CANTAT festival in Pecs, Hungary and in 2018 in the EUROPA CANTAT festival in Tallinn. Kadri’s choral works have been performed by choirs both in Estonia and abroad, also in several Estonian Song Festivals. Kadri Hunt is also ­active as a soloist.

Kaie Tanner (b 1975) is choral conductor and manager.

She holds the position of Secretary General in the Estonian Choral Association and conducts the choirs of Children’s Music Studio of Estonian Radio since 2010.

Kaie Tanner has conducted children’s choirs in several Estonian Song Celebrations, Church Song Festivals and Estonian Mixed Choir Festivals, conducted workshops and given presentations at numerous Esto­ nian and international festivals and conferences, published articles in Estonian and inter­ ­ national magazines and news­ papers, and been a member of the jury of international choir festivals (Bejing, Neerpelt, Hong Kong) etc.

Concert by The Estonian Radio Girls’ Choir – Sunday June 26th, 2022 at 12 noon, St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church, 817 Mt Pleasant Rd. Toronto. Free ad­ mission. Voluntary donations gratefully accepted.

community participation, and positive feedback.

Please take the survey at https://forms.gle/GxHcM6F­ LBHmt7cFu6 or on our website www.friends-of-st-peters.com Thank-you for helping.

This is how we begin the transformative process that is needed if we want our church to be successful and viable.

We cannot do this alone. We need your input, your thoughts, your critique.

FRIENDS OF ST. PETERS CHURCH

Editor: The names of the Authors can be found from their website.

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

LAHKUS ARMAS EMA, VANAEMA, ÕDE JA TÄDI

15

Mälestame eluaegset kallist sõpra

Ive Leesment

Ive Leesment’i

neiuna PATRASON

neiuna PATRASON

sündinud 5. juunil 1937 Petseris surnud 8. juunil 2022 Torontos

Avaldame kaastunnet ÕELE, TÜTARDELE ja kõikidele lähedastele Mälestame leinas

Lillede asemel võib soovi korral teha annetuse: Eesti Sihtkapital Kanadas, mis on suunatud Seedrioru lastesuvekodule.

ETI ja MARGUS ANNELI ja LEMBIT HALEY, ELENA MERIKE, TAAVO, TIIU

VIIVI VAHTRA perega WIRGE ja HENN KASEKAMP perega

Lahkus ristiema ja eluaegne perekonnasõber

In Memoriam Markus Hess 23.12.1953 – 2.06.2022 2. juunil tuli Torontost kurb sõnum, et lahkunud on üks värvikas, silmapaistev ja elus palju ära teinud inimene – Markus Hess. Välis-Eesti tun­ tud tegelane, tulihingeline patrioot, lugematute ettevõt­ miste algataja ja vedaja, Eest­ laste Kesknõukogu Kana­ das kauaaegne esimees, aga ka leidlik insener ja 14 patendi omanik, Roman Toi käe all õppinud harrastushelilooja, lastekirjanik ja suure pere isa ning vanaisa. Korporatsioon „Vironia“ liige. Veendunud ja visa Eesti vabadusvõitleja, kes algatas 1986. aastal nn „mus­ ta lindi päeva“, mida tähis­ta­ takse igal aastal MolotoviRibbentropi pakti aastapäeval 23. augustil kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuseks.

See oli rahvusvahelise haar­ dega ettevõtmine. 2008. aastal kuulutas Euroopa Parlament musta lindi päeva üle­ euroopaliseks mälestuspäevaks.

Nii on Hessil mitme teise kõrval suured teened selles, et Eesti iseseisvus taastati just ­sellises, parimas võimalikus ju­ riidilises sõnastuses, mis andis meile tagasi 1918. aastal loodud riigi. Hess levitas Läänes ja eeskätt muidugi Kanadas väsi­ matult teadmist Balti rahvaste saatusest ja tegi sealsete üsna suurte eesti, läti, leedu ja ka ukraina – ukrainlasi on Kanadas eriti palju, üle miljoni – kogu­ kondade toel palju ära. Oli ­ootuspärane, et Hess valiti Eesti Kongressi liikmeks ja loomu­ likult ei saanud ta esimesele istungjärgule tulekuks – toona ­ veel eksisteerivasse N. Liitu – sissesõiduviisat. Hiljem prob­ leem mõistagi lahenes.

See kõik ei ole kaugeltki tühi-tähi. Nõukogude võimu häirisid Hessi moodi aktivistid pööraselt, rohkem kui meie siin raudse eesriide taga ehk tai­ pasime. Kuid pagulaseestlaste võitlusel oli päriselt mõju. Balti riikide annekteerimise püsiv mittetunnustamine demokraatli­ ku maailma poolt oli probleem, mida N Liit kogu oma võimsu­ ses kuidagi päevakorrast maha ei saanud. Ei saanud lõpuni, ja seda suuresti tänu sellistele väsimatutele rassijatele nagu ­ Hess. Kõike seda tegi ta koos mõttekaaslastega muidugi oma igapäeva- ja perekonnaelu ning põhitöö kõrvalt, omast ajast ja

oma raha eest.

Nagu ühel ootamatul hetkel selgus, olime me Markusega hõimlased. Kuna Markusel oli kõigi muude annete kõrval ka unikaalne huumorimeel, siis on täiesti sobilik, et see asjaolu ilmnes kuidagi koomiliselt.

Olime nimelt juba oma kümme­ kond aastat sõbrad olnud, kohtunud nii Tallinnas kui Torontos, olin tema pool öö­ binud ja tema seltsis väga head konjakit tarvitanud, kui siis taas Kanadasse ja Markuse juurde sattudes juhtusime oma naisi taga rääkima. Üks ütles, et tema Eha on Kihnu juurtega, ja teine ütles, et tema Merike on ka.

Mispeale selgus, et meie abi­ kaasad on nõbude lapsed. Ainsa hetkega sain juurde oma kolme­ kohalise arvu hõimlasi, sest Hesside-Kalmude (Markuse ema nimelt on sündinud Kalm) suguvõsa on suur ja lai nagu ­ Ontario järv. Ja aina laieneb, see on selles perekonnas nii ja mitte teisiti. Markusest jäi maha neli last ning viimase loenduse järgi 12 rõõmsat ja tarka lapse­ last, kusjuures oleks üllatav, kui see arv enam ei suureneks.

Kes vähegi Markust tundis, sellele meenub temaga seoses tingimata mõni naljakas lugu.

Usutavasti õige mitu. Markusel piisas vaid seltskonnaga liituda ja oma kordumatut muiet muiata, kui juba kõigil tuju ­ paremaks läks. Tema vestetud lapsepõlvelood kannatasid va­ balt välja võrdluse Gerald Durrelli raamatuga „Minu pere ja muud loomad“ – jääb üle vaid loota, et keegi need kirja paneks. Talletamist vääriks juba seegi, kuidas väike Markus ­teada sai, mis asi on emakeel ja mis ema keel. Nimelt oli tema sünnilinnakese Kitcheneri ainus eestlane tema ema, kes rääkis oma viie lapsega üksnes eesti keelt. Lastel tekkis arusaam, et seda keelt oskabki kogu maail­ mas üksnes ema. Hiljem, suuremasse linna kolides, kus elas rohkem eestlasi, oli Markus väga imestunud, et seal nii ­paljud ta „ema keelt“ oskavad.

Markus Hessi tegevus pagu­ lasaktivisti ja pagulaspoliitikuna algas siis, kui pagulaste vanem põlvkond mõtteis veel Eestis oli ja paljud olid isegi valmis tagasi tulema, kui Eesti peaks vabaks saama. Kuid aeg läks, esile astus uus põlvkond, Markus teiste hulgas, ja võttis töö, aated ning unistused üle. See inimpõlv oli

Ive Leesment Mälestame ja avaldame kaastunnet perekonnale ristitütar MERIKE ja ROBERT perega MARTIN, TRIINU ja OLIVER

Aeg ühiseid rõõme ja muresid ei mata, aeg kaunimad ajad meelde jätab…

siiski juba võõrsil sündinud ja üles kasvanud, keel oli lapsest saati suus ja pass taskus (nagu laulis Olaf Kopvillem). Puudus otsene tarvidus suure aja- ja rahakulu saatel eestlane olla, ­ kuid oldi sellegipoolest ja oldi väga.

Kõige suurema nihke olu­ desse tõid alles 1980ndad ja suure unistuse täitumine – Eesti sai taas vabaks. See andis pagu­ lastele palju mõtteainet: kelleks ennast nimetada (pagulase nimi oli ilmselgelt aegunud), kelleks ennast pidada, mis eesmärgiga hoida elus eesti kogukonda, anda välja eesti lehte, pidada Eesti Maja ja nõnda edasi.

Markus osales nendes mõtle­ mistes ja ümbermõtlemistes aga­ralt ega nõustunud nendega, kelle arvates pidanuks välis-­ eesti ühiskond Eesti vabanemise järel oma missiooni lõppenuks lugema. Tegutseda ja lippu kõrgel hoida tuleb alati, leidis ­ Markus. Selline ta oli. Üks peatükk on läbi saanud.

Me võlgneme Markus Hessile palju.

LAURI VAHTRE Ilmunud Postimehes

S P ORT HOKI. Kanada endise jää­ ho­ kitähe Wayne Gretzky män­ gusärk müüdi oksjonil rekord­ hinnaga. Edmonton Oilersi särk, mida Grezky kandis 1988. aasta Stanley karikafinaali neljandas mängus, müüdi eelmisel püha­ päeval toimunud oksjonil 1,452 miljoni dollari ehk umbes 1,36 miljoni euro eest.

See on kõrgeim hind, mis hokisärgi eest välja käidud.

Senine rekord oli 1,3 miljonit dollarit – Paul Hendersoni särgi eest, mida ta kandis 1972. a Kanada ja N. Liidu kohtumises.

Rudolf (Rudi) Must Südamlik kaastunne THOMASELE, HARRYLE ja ELLENILE perekondadega, armsa isa, vanaisa ja vanavanaisa kaotuse puhul

AVA KIILASPEA & PETER SEPP SILVIA AARLAHT & PETER TOMSON ALLAN PERTENS MAI PÕVVAT OLAV SEPP & GINA DeCAVALLAS

Maailma pikim klaassild avati Vietnamis

Võrumaal valmis elektriline käsitööauto

Maailma pikim klaassild Son Lan provintsis on üle 600 meetri pikk, vahendab elu­s­tiiliajakiri Robb Report.

Silla ja maapinna vaheline kõrgus on üle 150 meetri ja see kulgeb ülikauni vihmametsa ko­ hal. Silla pikkus on 630 meetrit.

Valge draakoni nime kandev sild ehitati Vietnami sõja lõpu mälestuseks, mis lõppes 47 ­aastat tagasi.

Silla põhi koosneb kolmest tugevdatud klaasplaadist, mil­ lest igaüks on umbes 6,4 senti­ meetri paksune. Sillal võib kor­ raga viibida kuni 450 inimest.

Ainulaadne klaasild on pai­ gutatud Guinnessi rekordite raa­ matusse. (PM/EE)

Võrumaal valmistasid meistri­ mehed esimese elektrimoo­ toriga Porsche 356A Speed­ ster Replica ehk käsitöökoo­ pia. Võrumaa töökojast läheb masin 27. juuniks Tallinna autosõpradele vaatamiseks. ,,Meie tegime aku, mõtle­ sime välja mootori ja laadimis­ lahenduse,“ seletas elektriauto­ entusiast, Sandfox OÜ tegevjuht Meelis Merilo, kes koos elek­ troonikainsener Kristjan Purrega auto elektriliseks ehitas. ,,Tava­ listel elektriautodel käigukasti pole, sellel saab ka käiku vahe­ tada, aga ei pea. Laadimisstan­ dard on Type2 nagu tavalistel elektriautodel, kõigis Euroopa laadimisjaamades peaks olema sobiv laadimisotsik.“ Porsche elektrilise replika meisterdasid Margus Treial, Meelis Merilo, Kristjan Purre, Jörgen Treial ja Hendrik Post.

(PM/EE)

Gretzky kandis särki Boston Bruinsiga peetud kohtumises, mille Oilers võitis 6:3 ja kind­ lustas seeriavõidu 4:0. Tegemist oli ühtlasi Gretzky viimase mänguga Oilersi ees, enne kui ta 1988. a suvel siirdus Los Angeles Kingsi. (D/EE)

16

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kauaaegne liige ja endine president

MÄLESTAME ARMASTATUD VENDA JA ONU

Markus Jaan Hess

Markus Hess

Sügavas leinas, LIISA, JOHN, JUHAN, KIIRA, KAIJA, MARI ja ANDRUS KÄÄRID Mälestades sügavas kurbuses EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS PUHKA RAHUS, ARMAS

Markus Hess 23.12.1953 – 2.06.2022

ALLAN ja RIINA TALVI ja MATI lastega HELVE ja RYAN lastega TIIU ja TIM lastega

LEMBI ja VINAY lastega KALEV ja CHRISTINA REET ja DYLAN lastega

ARMAST JA UNUSTAMATA VENDA, ONU, RISTIISA JA VANAONU

Markus Hess’i mälestavad sügavas leinas, ERIK ja LIA LEILA, RYAN HÄLI, STEN, KÄLLA ja TANNER KAIRI, GRANT AILI ja ELIISA

Ontario kõrgeim terviseamet­ nik dr. Kieran Moore ütles kolmapäeval, et maskikohus­ tust kõrge riskiga kohtades (ühistransport, varjupaigad jm.) enam ei pikendata, eran­ diks pikaaegse hoolduse ja seenioride kodud. Seega ei ole alates 11. juunist maskikand­ mine enamuses kohtades enam kohustuslik, kuid teatud situatsioonides soovituslik, ja organisatsioonid võivad sisse viia omad vastavad reeglid.

Mitmed Toronto haiglad tea­ tasid, et nad jätavad maski­ kohustuse edasi kehtima.

Toronto Transiidikomisjon (TTC) teatas, et nad soovitavad jätkuvalt maski kandmist sõidukites ja jaamades.

Kolmapäeval oli provintsis kuue kuu madalaim testide positiivususnäitaja – 6,4% (nädal varem oli see 8,3%).

Haiglaravil oli sel päeval 522 patsienti (nädal varem oli see arv 200 võrra kõrgem), neist ­intensiivravil 114 (nädal varem 127). (Lüh. CP24)

JOHN, ANETTE and family WILL, ALEXA and NATALIE DAVID, KRISTINA and family

Lahkus igavesele unele noorepõlvest sõber

Markus Hess

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet perekonnale ja omastele ENNO ja ANNE AGUR perega ARNO ja TIIU AGUR perega PETER ja TIINA AGUR perega

Mälestame kurbuses kadunud skaudivenda ning avaldame sügavat kaastunnet perekonnale ja omastele Liiga vara lahkus unustamatu

Markus Hess Siiras kaastunne EHALE, lastele, lastelastele ning omastele

TOOMAS KOGER perega MERIKE KOGER

Mälestame kurbuses kauaaegset head sõpra

Markus Hess’i Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa EHALE ja lastele MAIKILE, LEIKILE, LAASILE ja JAANILE peredega PAUL, MELISSA, MADIS, JUDE HELGI

Markus Hess Endised KITCHENERI PÕHJAMAA POEGADE LIPKONNA skaudid, juhid ja sõbrad

Markus Hess Mälestame suurt eestlast.

Südamlik kaastunne lähedastele!

TARTU COLLEGE VEMU

Üks uus täht süttis taevas…

Mälestades kallist varalahkunud sõpra,

Markus Hess’i Puhka rahus, armas sõber

Markus Hess Südamlik kaastunne EHALE, lastele peredega, emale, vendadele peredega ja omastele TOOMAS, RITA, MIHKEL, EVA

www.eestielu.ca

Markus Hess Born 23. December, 1953, Kitchener, Ontario Died 2. June, 2022, Toronto, Ontario

Sügavas leinas

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

With great sadness

Tunneme südamest kaasa, armsad EHA, JAAN, LAAS, LEIKKI, MAIKI peredega, ema PILLE, ERIK, ALLAN, KRISTOFFER ja LIISA peredega, ROBERT, VIIVE, MAARIKA, TIINA HILLAR, IMBI, HENDRIK LEMBIT AARNE, ANNE EVI ERIKA

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

17

Priit-Kalev Parts…

(Algus lk. 4)

erinev käsitöö. Kartsin, et tüü­ tame lapsed sellega ära, aga rahvuslik käsitöö on alati olnud tõmbenumber. On tehtud teks­ tiili, aga ka vitstest ja kasetohust asju.

Ka suitsusaunas käimine on alati furoori tekitanud. On ju tore ennast tahmaseks teha!

Sellest tuleb alati palju lõbusaid pilte. Lapsed on ise öelnud, et kõik on väga tore, aga ärge nii palju organiseerige, me tahame ise ka olla. Nüüd oleme pannud päevakavva punkti „Muru­ män­ gud“, kus lapsed teevad, mis tahavad. Üldiselt on meil siht, et kui ilm vähegi lubab, siis oleme õues, nohiklikke tegevusi ei tee. Vihma ajal saame hiig­ laslikus spordisaalis sportmänge mängida.

Meil on väga palju korduv­ külastusi ja eelmistest kordadest on traditsioonilised mängud ­välja kujunenud. Ka tänavu on mitu kasvatajat, kes on ise „Lõimeleeri“ vilistlased. Nad on siin mitmeid kordi käinud ja tulevad nüüd kasvatajaks, ne­ mad kannavad traditsioone väga selgelt edasi. Lapsedki on olnud tihti konservatiivsed ja uusi kasvatajaid parandanud, et ­ „Lõimeleeris tehakse nii!“ See on ju kvaliteedimärk, et lapsed tulevad tagasi ja kunagised kasvandikud tule­ vad kasvatajateks. See on kõige parem soovitus.

On tore, et mingid asjad lähevad täide. Oli algselt ju mõte, et eesti lapsed üle ilma omavahel suhtleksid ja looksid Lõimeleeri kultuuri talvel inter­ netis suheldes. Ja et tekiks põlvkondade järjepidevus ja ­asjad hakkaksid ise arenema.

Olen kuulnud lastelt, et paljud vilistlased korraldavad ­ omapäi Lõimeleeri kokkutule­ kuid. Tegelikult võiks ka laagri ajal teha kokkutulekuid. Meil on Lõimeleeri ajal väikene kõr­ vallaager, mida oleme nimeta­ nud Perelõimeleeriks. Seal on vanemad alla 10-aastaste lastega, kes kardavad üksi tulla. Vahel ka lihtsalt vanemad ise tahavad tulla. Nemad on kõrvalseisja rollis, aga saavad osa võtta.

Mõned on siin kuni 18 aas­ tani välja käinud, oleks vahva, et kui ülikoolieas noored taha­ vad oma sõpradega kokku saada ja tulevad siia Perelõimeleeri.

Või ühel hetkel neil on omal lapsed, siis tullakse siia tagasi.

Noortelaager võiks ka olla, see tekitaks rohkem põlvkondadeva­ helist suhtlemist. Mõned noored on väga kauaks jäänud siia käi­ ma ja nüüd tulevad kasvata­ jateks.

Kas selle aasta laagrisse on veel kohti? Enne 20. juunit on

Mälestame kurbuses kallist

Ootamatult lahkus meie armas

Markus’t Avaldame kaastunnet ema PILLELE, EHALE ja lastele perekondadega ning HESSI ja KORJUSE peredele

Puhka rahus!

MARET MIHKEL ja LESLIE MARKUS, KRISTIAN, MORGEN

vil!

Markus Hess c. 1972/II 23. XII 1953 – 02. VI 2022 Mälestavad sügavas leinas KORPORATSIOON VIRONIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Lahkus sõber, Korp! Vironia kaasvend ja kõigile eeskuju Lahkus armas kauaaegne perekonnasõber

Markus Hess

Markus Hess Mälestan leinas ANTS TOI

Avaldame sügavat kaastunnet PILLELE ja EHALE ja lastele MAIKKILE, LEIKKILE, LAASILE ja JAANILE ja nende peredele ning omastele üle maailma ristipoeg ROBERT ja LEILA, KALEV ja LUUKAS LAANI ja JAMES SILVIA ja TOOMAS

Kaastunne perele

Mälestame kurbuses armsat

Markus Hess’i ja avaldame südamlikku kaastunnet omastele

Lahkus hea eestlane, sõber ja eeskuju

REIN ja MARET PAJO perega

Markus Hess Südamest kaastunne skaudi- ja laagrisõpradele JAANILE ja LAASILE peredega ning EHALE, LEIKKILE perega, MAIKILE, kogu perekonnale ja kõikidele lähedastele ESKO REMMEL HEIKKI JAASON KALEV JAASON MART KALJURAND

PETER TÜRK TOIVO PAJO TOM REBANE

Mälestame kurbuses kauaaegset head unustamatut sõpra

Markus’t Südamest avaldame kaastunnet emale PILLELE, EHALE ja lastele ning kogu HESSI ja KORJUSE perekondadele KATI, MIHKEL, ADAM ja MAILA HOLMBERG ANU, JAAN ja MARTIN REITAV SIIM HOLMBERG perekonnaga MATTY LUNTER

vist ka odavam registreerimis­ tasu?

Jah, 20. juunist tõstame hin­ da, sest muidu inimesed jätavad registreerimise viimaseks het­ keks. Me peame ju lepinguid sõlmima ja organiseerima, köö­ gitädi peab teadma, palju süüa

osta. Me ei tahaks, et lapsi oleks üle 30. Tegelikult mahuks ka rohkem, aga oleme omavahel arutanud, et kui ta väga suureks läheb, siis see pole enam Lõimeleer.

Rohkem teavet laagri kohta vt www.loimeleer.com

Mäletame ja leiname head ja lugupeetud pereisa ja õiguse eest võitlejat

Markus Hess’i

Oleme kaastundes teiega, EHA, JAAN, LAAS, LEIKKI, MAIKI ja teie pered ja HESSIDE suurpere SILVI & ERIK VELLO & DAFNE MARGUS & VICTORIA perega

Päike paitagu ta kalmu kuu ja tähed valvaku…

Markus Hess 23.12.1953 – 2.06.2022 Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele ÜLO, VALVE, ALEKSANDRA, KATRIINA

Kurbuses mälestame meie kauaaegset võrkpallivenda

Markus Jaan Hess’i Südamlik kaastunne omastele TORONTO KALEV’I VÕRKPALLIPERE

Mälestame kurbuses

Markus Hessi Sügav kaastunne LAASILE ja tervele Hessi perele

EESTI MAJA PERE (juhatus ja töötajaskond)

18

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

Lahkus igavesele unele kallis

ARMAS ABIKAASA, ISA JA VANAISA

Ants Aug

Ants Aug

sündinud 22. detsembril 1926 Tartumaal surnud 1. juunil 2022 Torontos

sündinud 22. detsembril 1926 Tartumaal surnud 1. juunil 2022 Torontos

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet abikaasa SILVIALE, tütrele TIINALE perega ja tütrele ANNELE perega

Sügavas leinas SILVIA TIINA, PETER ANN, ALDIS KRISTA, ALASTAIR LUKAS ELISE LIAM LIVIA SUGULASED Eestis

Puhka rahus

Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu

ARNO ja TIIU perega ENNO ja ANNE perega

Lahkus armas perekonnasõber

Ants Aug Sügav kaastunne SILVILE, TIINALE perega ja ANNELE perega

LAHKUS KOOLIVEND, ÄRIPARTNER JA HEA SÕBER

Ants Aug

Mälestavad kurbuses

Kaastunne SILVILE, TIINALE ja ANNELE peredega ning omastele ASKO ristipoeg TOOMAS, RITA, EVA ja MIHKEL KATRIN ja EDUARD

Alide Alice Belogla-zovs neiuna KOSK

Puhka rahus!

VIVI ROBERT ja MERIKE INGRID ja THOMAS ALEKS, ANDRES KASSANDRA ja AARON KRISTOF

Mälestan kallist perekonnasõpra

Ülo Jaason’it

sündinud 25. aprillil 1922 Tomskis surnud 4. juunil 2022 Torontos NORA WALLNER In dear memory poeg JANIS pojapoeg EMILS minia IVETA SUGULASED Eestis

SUURE KURBUSEGA LEINAME KALLIST ABIKAASAT, ISA, VANAISA, VANAVANAISA, ÕEMEEST JA ONU

Rudolf Must

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Ülo Jaason’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

sündinud 25. augustil 1926 Pärnus surnud 28. mail 2022 Hamiltonis abikaasa ENDLA poeg H ARRY ja KATHIE perega NIK ja ERIN AILA, ISAAK NATALIE ja KEVIN BRADLEY, ETHAN VIKTORIA ja SAM LUCY Puhka rahus!

Sündmuste kalender • Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER.

poeg TOOMAS ja KARIN perega ANNELI ja STEVE SANDER, SUVI, ANDRUS ERIK tütar ELLEN ja JOE RENEE abikaasa õde MALLE ja DAVE perega KRISTINA ja WARREN TIM ja HOLLY

DITAMISE OHVRITELE koos läti ja leedu kogukonnaga EKNi korraldusel.

JÕEKÄÄRU SUVEKODU.

• Pühap., 26. juunil kl 12 p EESTI RAADIO TÜTAR­LASTE­ KOORI KONTSERT Peetri kiri­ kus, 817. Mt Pleasant Rd.

• Pühap., 21. – laup., 28. aug.

METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Teisip., 14. juunil kl 7.30 õ Nathan Phillips väljakul MÄ­ ­ • Reede, 1. – pühap., 3. juuli LES­TUSKÜÜNALDE SÜÜTA­ SEEDRIORU SUVIHARI. MINE 1941. a JUUNIKÜÜ­ • Laup., 2.-laup., 23. juuli

• Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Phea­sant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

Lahkus ristiisa ja perekonnasõber

Ülo Jaason Südamlik kaastunne perekonnale HANS ja LEILI KUKK perega

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 12. juunil kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JU­­ MALA­TEENISTUS ARMU­LAUA­­ GA. Pühapäeval, 19. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­ LAUAGA Peetri kirikus ja mälestuspalve urnimüüride juures.

Kell 13.00 SURNUAIAPÜHA Mount Pleasanti surnuaial.

Kell 15.00 SURNUAIAPÜHA Yorki surnuaial.

Kell 17.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 Eesti Raadio Tütarlaste­ koori KONTSERT Peetri kirikus.

Pühapäevadel, 3., 10., 17. ja 31. juulil KIRIKUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ M ULAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA. Eelteated: Koguduse õpetaja viibib korralisel puhkusel 21. juunist 21. juulini 2022.

Jumalateenistusi kirikus õpetaja puhkuse ajal ei toimu. Küll aga saab iga soovija koguduse FB-grupist järelvaadata sinna varem üles pandud pühapäevaste jumalateenistuste salvestusi, mida sinna on kogunenud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt.

Sellesse ajavahemikku sattuvate matusetalituste korral on lubanud aidata baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 12. juunil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Kaeva sügavamalt”. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 19. juunil kell 11.00 ISADEPÄEVA VIR­ TUAAL-JUMALATEE­N ISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Julgus­ tuse and”. Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 26. juunil kell 11.00 TEBK 73. aastapäeva tähistamise LIVE jumalateenis­ tus kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: „Kirkus koguduses”. Muusika TEBK Ansambel. Jumalateenis­ tusele järgneb ühine lõunaeine.

Lõunast osavõtu soovist palume teatada Monika Piil-Smith’ile, tel: 647-270-1953, hiljemalt 19. juuniks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 12. juunil kell 10.30 h JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 12. juunil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 19. juunil kell 1 pl Vana-Andrese ja Peetri koguduste SURNUAIAPÜHA MOUNT PLEA­ SANTi KALMISTUL. Kell 3 pl YORKi KALMISTUL. Hea koguduse liige – õp Kalle Kadaka korralise puhkuse ajal ütleb Agricola soome kogudus ja õpetaja Sulle tere tulemast ing­ liskeelsele jumalateenistusele!

Pühapäeval, 26. juunil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS.

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS 13. juunil möödub 110 aastat Vana-Andrese koguduse õpetaja Otmar Pello sünnist. Selle aasta veeb­ ruaris koostas ja avaldas kirjastus Ilmamaa esimese osa õp Pello 3-osalisest teoste sarjast „VälisEesti mütoloogia.“ Siinolev jutlus (lüh) kogumikust „Ja ööd ei ole seal“ (Oma Press Ltd. Toronto 1972) on avaldatud tänase koguduse õpetaja Kalle Kadaka poolt auväärse eelkäija mälestuseks.

Kaks varblast Eks kaks varblast müüda ­veeringu eest?

Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.

Matt. 10.29 Jumala silm on üle terve Loodu ja kõigil, keda ta on loonud, on tema juures eriline väärtus. Inimese hinnang on teistsugune. Kui ta ostis ühe varblase, maksis ta selle eest kõige vähima rahaühiku.

Meie kujutlus Jumalast kipub ikkagi muutuma ruumiliseks.

Me võime ütelda – ookean on suur. Jumal paneb seda tähele, taeva keha on hiiglaslik, ta kuu­ lub Jumala hoolduse alla. Kui me aga korraks mõtleksime kas või neilegi numbritele, mis meie universumist teame, siis peame küsima, kas siis ookean, isegi päike on Jumala silmis suur. Meie inimliku mõõdu ­järgi on maakera suur ja tähtis, varblane igati aga tühine ja täht­ suseta. Kuid inimlik hinnang on võtnud veelgi võõrama kurve – ta on kõnelnud ka väikesest inimelust. Kreeklased ja room­ lased mõtlesid tihti: riik on ­tähtis, ka rahvas kui niisugune – üksikisik on aga võrdlemisi ­kõrvaline. Üks kirjanik on kõnelnud ühest soome mõisnikust, kes oli rikas ja härraslik. Ta oli kiin­ dunud oma perekonda ja män­ gis meelsasti oma lastega.

Lihtsast teenivast rahvast ta ei arvanud midagi. Ja kuigi ta ei olnud nende vastu just halb, siis ta vaatas neist üle ja mööda.

Kuid mõnigi kord muutus isa pale väga karmiks ka kodus.

Siis ei tohtinud lapsedki tema juurde minna, sest isa valmistas ette mõnda kõnet rahva heaks.

Ja ometi see rahvas, tervikuna või suurena, nii autoriteetne isa

silmis, koosnes peamiselt sel­ listest inimestest, kellest isa üksikutena ei pidanud midagi.

Kuivõrd sügavam on siin kas või hispaanlane Unamuno, kes ütles, et kõneldes või kirjutades ta otsib üht inimest. Ta sooviks, kui see võimalik oleks, igaüht.

Mida ütleb see kirjasõna? Ta kinnitab, et mitte keegi meist ei tarvitse tunda lõputa või põhjata alaväärsustunnet, kompleksi na­ gu öeldakse. Tõsi, me oleme mõndagi teinud halvasti, me ei ole mõnegi ülesandega hakkama saanud, mida oleksime pidanud saama. Tegelikult oleme meie siiski suured väärtused. Kui kunstnik maalib pildi, raiub kuju või loob heliteose, siis on tema meistri nimi töö juures.

Me teame, et varblase hallidel ja papagoi kirevatel sulgedel on Looja meistrimärk ning inimese hinges on see Jumala teadvus.

See kirjasõna ütleb meile ka, et Jumal on igaühega, Tema valve on meie üle, ta juuresolek on ta loominguga. Vanad hin­ dud austasid Atmanni ja rää­ki­ sid temast targasti, et nagu meres ei ole ühtegi tilka vett, millel ei ole soola maiku, meri ise ei ole sool. Omal ajal ütles filosoof Spinoza: Jumal või loo­ dus, see on üks ja sama. Meie ristiinimesed ei ütle kunagi nii.

Piibliusk on hoopis teine. Jumal ei ole loodus, aga midagi ei ole looduses, mis talle oleks võõras või kauge.

Meie oleme ülemad kui varb­ lased. Jumal on neile küll ligi, kuid piltlikult öelda nemad ise ei mõista talle lähemale as­ tuda.

Kui Sa elad sõja või sega­ duste keskel – siis jääd sa kait­ setuks ja hirm kestab edasi, kui su ligidal on mingi kaitseüksus, kui sa sellest üksusest ei ole teadlik. Meie igaüks saame oma Looja juurde astuda, saame oma õnnistusest teadlikud olla.

Vanasti kasutati kirikus üht ­ladinakeelset ütlust testimonium Spiritus Sancti – Püha Vaimu tunnistus. See tähendab mingit hingelist veendumust usu tõde­ dest. Meil kui ristiinimestel on olemas selline tunnistus, usaldus Jeesuse evangeeliumi vastu, veendumus, et see on tõde.

Meil on võimalik mõnd Jumala käsku teadlikult täita. Loomad teevad seda nagu unes, selle­ pärast oleme meie nende üle­ mad.

Lõpuks ütleb kirjasõna sama, mida Jeesuse suur apostel Paulus on kirjutanud, et Issand toob pimeduse sala­ jased asjad valge ette ja teeb südamete nõud avalikuks.

1 Kor.4.6 Elus võib olla kannatuse ja koorma kandmisi, ülekohut ja martüüriumi, tõde jääb nii mit­ melgi puhul kaetuks, kuid on olemas üks silm, mis näeb kõike ja kord saab tõde ava­ likuks. Tema, kes juhib kotka teed õhus, mao teed kalju peal ja laeva teed mere peal; Tema, kelle teadmata ei lange ükski varblane, ei vaiki igavesti. See sõna on meile julgustuseks ja hirmuks. Hirmuks, et me end ülekohtuga ei koormaks, aga julgustuseks, et ka meie õigus ­ särab kui koit.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Pastor Matti Kormano.

Pühapäeval, 3. juulil teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 10. juulil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 17. juulil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 31. juulil jumala­ teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022

Nr. 23

Tellige EESTI ELU! Kotkajärvel toimusid kevadtalgud

Kotkajärvel toimusid 28. – 29. mail järjekordsed kevadtal­ gud, et koristada talve jooksul mahalangenud puid, puhas­ tada võsa, niita muru ja teha muid korrastustöid. Talgulisi oli pisut vähevõitu, enamik eelistab talgutele tulla sügisel, kui sääski ja musti kärbseid praktiliselt enam ei ole.

Huvitaval kombel nendel tal­ gutel mustad kärbsed puu­ dusid pea täielikult, nii et sai rahulikult metsa all toime­ tada.

Talgute käigus tasandati täitematerjaliga kuulsat sauna poole viivat ja puujuurikate ning kividega kaetud rada.

Vanemgaidid tegid ettevalmis­ tusi Rajatare ümberehituseks ja küpsetasid rahakogumise ees­ märgil pirukaid. Rajatare laien­

S P ORT

damiseks saab annetada: https:// gofund.me/b47b9a38 Koroona tõttu on Kotkajärve metsas juba kaks aastat päris vaikne olnud, sel aastal on 13. – 20. augustini Kotkajärvel kavas skautide ja gaidide suvelaager ja 21. – 27. augustini Met­ sa­ ülikool.

Tekst ja fotod MAIMU MÖLDER

Turism Eestis elavneb

Statistikaameti andmetel pea­ tus aprillis majutusettevõtetes Tänak võitis ligi 236 000 turisti, mis ületab Sardiinia Ralli 2022 mullust sama perioodi taset 300%. Suurenes nii sise- kui Ott Tänak (Hyundai) võitis ka välisturistide arv. eelmisel nädalavahetusel au­ ­ Eesti majutusettevõtetes pea­ toralli maailmameistrivõist­ tus üle 105 000 välis- ja enam luste (WRC) viienda etapi kui 130 000 siseturisti. Sise­ Itaalias, Sardiinias. turistidest oli 72 protsendil reisi See oli eestlase esimeseks eesmärgiks puhkus ja 22 prot­ võiduks pärast eelmise aasta sendil töö. Kõige rohkem, um­ Artic Rally Lapland esikohta. bes kolmandik, siseturistidest Teise koha sai Sardiinias Craig peatus Harjumaal, Pärnumaal Breen (Ford), kolmas oli Dani peatus 15 ja Tartumaal 12 prot­ Sordo (Hyundai). senti.

MM-sarja liider Kalle Aprillis kasvas ka nii Rovanperä (Toyota) oli viies. Euroopa riikidest kui ka väljast­ Üldarvestuses on esikolmik poolt Euroopat pärit turistide järgmine: juhib soomlane Kalle arv. Suure muutuse üheks põh­ Rovanperä (Toyota), järgnevad juseks oli jätkuvalt väga madal belglane Thierry Neuville võrdlusbaas. Suurim arv turiste (Hyun­dai) ja Ott Tänak (Hyun­­ saabus Soomest ning Lätist. dai). (Allikas: ralliportaal) Välisturistidest 75 protsenti peatus Harju maakonna maju­ • JUDO. Madis Karu võitis tus­­ettevõtetes, järgnesid Pärnu Kreekas toimunud veteranide ja Tartu.

Aprillis pakkusid külasta­ Euroopa meistrivõistlustel hõbe­ jatele ööbimisvõimalust 922 medali. Karu võistles vanuse­ majutuskohta ehk 13 majutus­ klassis M3, kus osalesid kohta rohkem kui eelmine kuu. judokad vanuses 40-44 aastat. Ööpäev maksis keskmiselt 40 Ta võistles kehakaalus kuni 100 eurot inimese kohta, mis oli kilo, olles ka Eesti ainuke märtsikuu hinnast kolme euro esindaja tänavusel tiitlivõistlu­ võrra kallim. sel. (D/EE) Kuna Eesti on Venemaa • naaberriik, hirmutab turiste KORVPALL. NBA tänavuse Ukrainas käiv sõda. Väga draft’ini on jäänud vähem kui ettevaatlikult suhtuvad Eestisse kolm nädalat. Eestlastest on reisimisse näiteks sakslased. kutse saanud oma oskusi näidata (ERR/EE) Henri Drell. Esimesena kutsus teda oma oskusi näitama Atlanta Hawks, aga ka Chicago Bulls on teda kutsunud oma treeningutele. (D/EE)

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liidu, Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku AVALDUS Isamaa erakonnale Eesti valitsuskriisi kohta Lugupeetud Isamaa esimees Helir Valdor-Seeder ja Isamaa fraktsiooni liikmed!

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Rootsi Eestlaste Liit esindavad eestlasi Kanadas ja Rootsis. Üleilmne Eesti Noortevõrgustik koondab eesti noori välismaal. Ühendame oma maades elavaid eestlasi ja säilitame ning edendame eesti keelt ja kultuuri. Aitame oma asukohariikides tutvustada Eestit, luua kontakte ja arendada ärisuhteid Eestiga. Nagu väljendas hiljuti Eesti President Alar Karis, oleme Eesti saadikud välismaal.

Mitmed meist on olnud Isamaa erakonna liikmed üle aastakümnete alates esimesest Eesti Kongressist.

Isamaa peegeldas kõige selgemalt väljaspool Eestit elavate eestlaste tõekspidamisi ja seisukohti.

Jagame endise peaministri ja Isamaa auesimehe Mart Laari muret praeguse valitsuskriisi ja selle võimalike lahenduste üle, 6. juuni intervjuus. ,,Kooslus Keskerakonna ja EKRE näol ei ole praegu Eestile kõige parem. Ja pehmelt öeldes jätab suhteliselt venemeelse mulje.” Mart Laarilt küsiti, ,,Kas Keskerakond ja EKRE edendavad Putini asja Eestis?” Laar vastas: ,,Nende käitumine, avaldused, ütlemised ja hoiakud jätavad sellist muljet kole kangesti jah. Ja see mulje ei ole Eestile kasulik.”

Sõjaolukorras, mil Eestil on erilise tähtsusega lääneliitlaste toetus, saame olla kindlad peaministri Kaja Kallase juhtimisele ja teame, et liikmesmaade valitsused võtavad tõsiselt Eestit kuulda. Minevikus on küsitud meilt Keskerakonna suhetest Ühtse Venemaaga ja EKRE paremäärmusliku ideoloogia ning selle rahvusvahelise võrgustiku kohta. EKRE lähedased välisriikides on Kremli sõbralikud, EU vastased, NATO nõrgendamise pooldajad jne. Nad ei ole Eesti riikliku turvalisuse toetajad. EKRE levitab Donald Trumpi ,,suuri valesid” valimiste kohta ja online häälekandja 'Uued uudised' kajastab Ameerika infoallikaid, mis on vandenõu teooriate edastajad ning Venemaa propaganda kanaleid (RT, Sputnik). EKRE ebatolerantsus paistab silma lääne ajakirjanikele ja see toob negatiivseid hinnaguid ja suhtumist lääneriikides. Üleilmse eestluse programmi elluviijatena peame oluliseks eestikeelsele haridusele ülemineminekut Eestis. Anname ka omalt poolt endast parima, et hoida eesti keelt ja meelt välismaal.

Meie noored peavad väga oluliseks Eesti positiivset kuvandit maailmas. Nende jaoks on tähtis, et Eestisse on oodatud kõik eestlased, kelle südames on Eesti ja et kellegile ei näidataks ust sellepärast, et ta on teise nahavärviga.

Loodame näha lähipäevil Eestis uut eestimeelset ja tolerantset valitsust, mis tegutseb nende põhimõtete järgi, mida hoidsid üleval pagulaspõlvkonnad ja mille eest võitlesime üle aastakümnete.

Aho Rebas, ÜEKN esimees, MTÜ Globaalsed Eestlased volinik, Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu abiesimees Leelo Pukk, MTÜ Globaalsed Eestlased esimees, ÜEKN juhatuse liige, Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu esimees Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu esimees, ÜEKN meedia ja kommunikatsiooni toimkonna esimees Kairi Taul Hemingway, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas president Reet Marten Sehr, MTÜ Globaalsed Eestlased volinik, ÜEKN välispoliitika toimkonna esimees, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abipresident Marcus Kolga, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas president emeeritus, MTÜ Globaalsed Eestlased asutajaliige Laas Leivat, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abipresident, ÜEKN juhatuse liige Tuuli-Emily Liivat, Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku esimees Nora Sööt, MTÜ Globaalsed Eestlased volinik