Nr. 23
EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused
Alar Karis: Peame ära tundma kurjuse ja olema oma vastustes julgemad ehkki ajaloost liigagi hästi tut tav – oli läänemaailma silmis muutunud kujuteldamatuks.“ Paljud meist ei tundnud kur juse täit kurjust ära. Lihtsam oli uskuda, et lõpuks lepib Vene maa läänega milleski kokku ja sõda ei alusta. Me tahtsime loota, et rahvus vahelised organisatsioonid on sellises olukorras mõjukamad hoidma rahu, aga nad kõik – alustades ÜRO-st – ei suutnud sõda peatada. Meil oli keeruline mõista, et Venemaa valib geopoliitilise üksinduse ning tegutsebki kei ser Aleksander III sõnade koha selt, mille järgi on ,,Venemaal vaid kaks liitlast – tema enda sõjavägi ja laevastik“.
Venemaa agressiivne välis poliitika muutis murelikuks rii gid, kes tunnevad enda kõrval Moskva režiimi külma hingust. Paljudes teistes pealinnades vaadati aga Euroopa Liidu ja NATO idatiiva närvilisusele tea tud üleolekuga. Teil on ajaloost
pärit posttraumaatiline stress, olid kõige valusamad ütlemised, leebemalt anti aga mõista, et Kesk- ja Ida-Euroopa, ärge muretsege, Venemaa ei alusta Euroopas sõda. Nüüd need ütlejad tunnis tavad, et meil oli siiski õigus ja nemad eksisid. Mõned riigid pidasid Venemaaga suheldes õigeks positiivse hõlvamise poliitikat, mis tähendas lootust, et kui hõlmad närvilist või oht likku partnerit nii, et seod teda ristirästi majanduslike huvidega, siis tekib vastastikune sõltuvus ja partneril kaob soov kellelegi sõjaga kallale minna. Positiivsed hõlvajadki eksisid ja paljud neist on seda nüüd avalikult öelnud. Minus pole parastamist ega kahjurõõmu. Pigem kurbus, ise gi nõutus, et kuni möödunud aasta lõpuni rääkisime ka meie Eestis valdavalt, et Venemaa on ohtlik, aga tema täieulatuslik sõjaline rünnak Euroopas on vähetõenäoline. Ühelt poolt ei tahtnud me sellesse uskuda ja teiselt poolt tundus see Mosk vale ebaratsionaalne lahendus. Minu õigusnõunik, Eesti üks paremaid õigusfilosoofe Hent Kalmo võttis lääne uskumatuse kultuurilehes Sirp kokku nii: ,,Kogu maailma silme all ette valmistatud rünnak Ukraina vastu paistab tagantjärele nagu väljakuulutatud mõrva krooni ka. Ometi ei tahetud viimse het keni uskuda, et see pole diplo maatiline manööver, vaid et sõjamasin lähebki liikvele. Niisugune alasti vallutussõda –
Esimene isejuhtiv tankur ületas Vaikse ookeani
Algas parvlaeva Estonia vraki uus uuringuetapp
Maailma esimene mehitamata isejuhtiv laev Prism Courage ületas hiljuti Vaikse ookeani ja jõudis Lõuna-Korea Lõuna-Chungcheongi sada masse. Ookeani ületus algas USA-st Freeporti sadamast 1. mail ja kestis 33 päeva. Laeva isejuhtiv süsteem hoidis kurssi üle 10 tuhande kilomeetri, vältis teel olles ligi 100 kok kupõrget teistega ja hoidis kokku 7% kütust. Päris tühi isejuhtiv laev polnud, kuid enam kui poole teekonnast juhtis alus end ise. Sadamast välja ja sadamasse sisse navigeerimist t eostasid inimesed, samuti oli inimkätt vaja Panama kanali läbimisel. Autonoomse navigatsiooniteh noloogia abiga läbis laev pool umbes 20 000 kilomeetri pik kusest mereteest. Suur LNG tanker oli varusta tud HD Hyundai tütarfirma Avi kuse 2. taseme autonoomse na vigatsioonilahendusega HiNAS 2.0. Ookeaniületus oli maailmas esimene kord, kui laev kasutas avaookeanil autonoomset navi gatsiooni ilma inimeste abita.
Eesti ohutusjuurdluse keskus (OJK) ja Rootsi õnnetuste uurimise amet (SHK) viivad käesoleva aasta kevadel ja suvel läbi merelised uuringud parvlaeva Estonia vraki juures. Järgmisena on kavas fotogramm-meetriline uuring. Rootsi õnnetuste uurimise amet korraldas uuringute läbi viija leidmiseks riigihanke ning leping fotogramm-meetria läbi viimiseks sõlmiti Rootsi ette võttega Ocean Discover AB, kelle allhankijaks on Taani
ettevõte JD-Contractor A/S. Laev, mida uuringutel kasuta takse, on Hollandi uuringulaev Vos Sweet. Sama laeva kasutati ka hiljutisel parvlaeva Estonia laserskaneerimise uuringutel. Fotogramm-meetria uuringud kestavad orienteeruvalt kaks nädalat.
Alar Karis, Eesti Vabariigi president Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) veebilehel ilmus 2. juunil Lennart Meri konverentsiks kir jutatud alljärgnev kommentaar, mis on kindlasti huvipakkuv ka meie lugejaile. Kuidas sõnastada oma mõte, kui saad teada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu? ,,Kurjus on olemas,“ kirjutasin Twitteris 24. veebruari hommi kul. Me peame ära tundma kur juse – Vladimir Putini alustatud Venemaa Ukraina-vastase sõja – ja olema oma vastuses julge mad, kirjutab Alar Karis algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. Rahu Euroopas tundus Balkani sõdade järel olevat pal judele midagi lõplikku. Valitses ettekujutus, et lõpuks saavad siin diplomaatilise lahenduse ka need riikidevahelised konfliktid, mis 20. sajandil lõppenuks sõjaga. Isegi Venemaa rünnak Gruusia vastu 2008, Krimmi ärarebimine Ukrainalt 2014 ja selle järgnenud Kremli varjamatu toetus Donbassi separatistidele ei lükanud paljude jaoks kõr vale usku rahusse. Väljakuulutatud mõrv
Tankerit juhtis tehisintellekt, mis jälgis ilmastikku, lainekõr gust ning läheduses olevaid laevu ja andis reaalajas juhti miskäsklusi. Teise taseme auto noomne navigatsioonitehnoloo gia suudab lisaks äratundmis- ja otsustusfunktsioonidele veel li saks laeva ise juhtida. HiNAS 2.0 süsteem leidis ka kõige optimaalsema marsruudi, mis aitas kütust kokku hoida ligi 7 protsenti. Autonoomne navigatsiooni tehnoloogia muudab tulevase
Uue katastroofi ärahoidmine Ja kui Venemaa alustas Ukraina vastu alasti vallutussõ da, et Ukraina riik hävitada, siis meie teatasime, et … me ei sekku. Anname Ukrainale küll relvastust, survestame Vene maad majanduslike ja poliiti liste sanktsioonidega, aga lääs kohapeal – Ukrainas – ei sekku. Ma arvan, et see oli viga. See andis Venemaale kindlus tunde, et sõda jääb Moskva ja Kiievi vaheliseks asjaks. Relvaabi Ukrainale on tehniline ega too kaasa otsest sõjalist kokkupõrget Venemaa ja lääne riikide sõjaväelaste vahel. Olen ühest ideest juba kirju tanud Politicos, ometi kordan seda. On saabunud aeg, kus me ei peaks kartma nii-öelda kastist välja arutelusid. Venemaa blo
Uuringute eesmärk on parv laeva Estonia vrakk fotograafili selt dokumenteerida ning foto gramm-meetria abil koostada vrakist 3D-mudel. Pärast juunis tehtavat uuringut töödeldakse saadud andmed ning foto gramm-meetria tulemused on plaanis avaldada septembris.
keerib Ukraina sadamaid, ka viljalaevadele. Samas hoiatas Maailmapanga president David Malpass, et Venemaa sõda Ukrainas süvendab paljudes vaesemates riikides toidukriisi ja rekordiline toiduainete hinna tõus tõukab sadu miljoneid inimesi vaesusesse: ,,See on inimkatastroof, millest saab peagi poliitiline proovikivi valitsustele.“ Maailmapanga hinnangul võivad toiduainete hinnad tõusta 37% ja toidukriis tabab kõige rängemalt maailma vaesemaid inimesi. Me ei pea kartma lääneliit laste omavahelist arutelu, kas ja kuidas me võiksime minna ÜRO põhikirja sõna ja mõtet järgides Ukraina valitsuse kutsel hea tahte koalitsiooniga Ukrai nasse, et hoida lahti Odessa sadam Ukraina viljalaevadele. Ukrainlaste elevaatorites ja ladudes on nende endi sõnul 20 miljonit tonni vilja, koos selle aasta saagiga ilmselt 50 miljonit tonni. Kui see jääb lattu, siis järgmistel aastatel külvi ei toi mu. Raudteed mööda ei ole seda kogust võimalik maail maturule vedada, füüsiliselt ei mahu. Ühelt poolt saaks Ukraina teenida viljamüügiga oma riigi toimimiseks raha. Ja teisalt näeme kummitavat toidupuu dust, just vaesemates riikides. Seega, lääs peaks end sellel osal Mustal merel kehtestama. Teatama kõigile, et meie tagame kommertsaluste ohutu liikluse ja seda ka tegema. See oleks tõeline humanitaarmis sioon, eriti paljude Aafrika riikide jaoks. Jah, seda on keeruline saa vutada, nõuab paljude riikide
poliitilist tahet ja julgust, ka Türgi otsust lubada viljalaevu julgestavad sõjalaevad väinadest Mustale merele. Aga ma tõesti loodan, kuigi võin muidugi petta saada, et Venemaa ei julge rünnata lääneriikide laevu, mis turvavad viljalaevu Ukraina territoriaalvetes Odessa ja Rumeenia vahel. Olgu eelolev üks võimalik näide, mille üle ja kuidas me võiksime koos liitlastega mõel da. Küsisin Eesti ühelt nutikalt suursaadikult selle sõja esimeste õppetundide kohta, et mida tema tähtsaks peab. ,,Diplo maatia ilma jõuta sõda ära ei hoia,“ alustas ta. ,,Samuti ei väldi seda vastastikune majan duslik sõltuvus autoritaarse režiimiga. Ühine NATO füü si line kohalolek ja heidutus on vajalik.“ Oleme ilmselt kõik tundnud Venemaa sõja kaadreid vaadates jõuetust, ka abitust. Riigijuhid ja poliitikud on kuulnud oma kodanike nõudlikku küsimust – miks te rohkem ei tee, miks te agressorit ei peata. Meil tulebki rohkem teha. Anda rohkem ja paremat relvas tust Ukrainale, et ta saaks ennast tõhusamalt kaitsta. Keh testada Venemaale täpsemad ja mõjusamad sanktsioonid. Aidata dokumenteerida agressori sõja kuritegusid, sest igal kurjusel on nägu ja nimi, nii neil, kes käske annavad, kui ka neil, kes käske täidavad. Minna humani taarmissioonidega Ukrainasse, olgu siis viljalaevu turvama või demineerimistöödele. Peame olema leidlikud, järjekindlad ja julged. Me ei tohi väsida ega selle sõjaga leppida.
Eesti lipu…
ja tänas kõiki Eesti Suursaat konna töötajaid saatkonna hoone ostu ja ehitustöödega seotud küsimuste lahendamisel osu tatud abi eest. Ametlikule osale järgnes seltskondlik koosviibi mine. Ühendagu jätkuvalt sini-mustvalge eestlasi ja nende sõpru kogu maailmas.
(Algus lk. 1)
poolt oli valmistatud kaunis pidulaud. Suursaadik Toomas Lukk pi das päevakohase kõne, tutvustas diplomaatidele eesti lipu aja lugu, saatkonna hoone ajalugu
(D/EE)
mereliiklust tohutult, kuna võib lahendada tööjõupuuduse mere transporditööstuses, vähendada saasteaineid ja parandada ohu tust, välistades inimlikud vead. Ülemaailmse turu-uuringute fir ma Acute Market Reports and metel peaks autonoomsete lae vade ja nendega seotud sead mete turg kasvama keskmiselt 12,6 protsenti aastas. (PM/EE) Eesti lipupäeva tähistamisel Ottawas osalesid suursaatkonna hoone ehituses kaasa aidanud arhitektid. Vasakult: Eugen Mihaescu, Luke Boonstra ja Robert Martin Robertson Martin Architects (RMA) firmast. Foto: ©Ülle Baum
