6
EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022
Nr. 23
Collegium Musicale ,,Sounds of Freedom“ kontsert Ottawa Carleton Dominion-Chalmers Centre’is Ülle Baum Collegium Musicale esimene Kanada kontserdireis lõppes edukalt 5. juunil Ottawas kontserdiga suurejoonelises Carleton Dominion-Chalmers Centre’is. Kontserdi kavas oli viie Eesti helilooja looming. See pühapäevane muusikaline pärastlõunane kontsert, mis kestis ligi kolm tundi, oli kui meditatsioon, mis viis kuulaja Eestimaa kohale sinisesse tae vasse... Muusika on tihti Su päästja ja avab tee lootusele. Kontserdi esimeses osas tulid ettekandele: Arvo Pärdi „Vir gencita“; Erkki-Sven Tüüri „Ukrainale“; Arvo Pärdi „Ka non Pokajanen“ Ode VI; ErkkiSven Tüüri „Omnia mutantur“; Arvo Pärdi „The Deer’s Cry“; „Magnificat“; „Peace upon you Jerusalem“; „Most Holy Mother of God“ ja Tõnu Kõrvitsa „Most High“ tsüklist „Canticle of the sun“.
Mis südamest tuleb... Laupäeval, 4. juunil pakkus helde saatus erakordse võima luse taas koduseinte vahelt väljuda, et sukelduda helide merre, nautida nii laval paku tut kui ka positiivset vastukaja publiku hulgast. Lisahüvi tusena seda kõike Eesti Maja suures saalis, kus küll sel päeval ei kõlanud eesti keel. Ei sobi ahneks minna ega liiga palju head korraga tahta. Kahe kontserdiga esines ko halik prantsuskeelne vokaalan sambel Les Voix du Coeur (Hääled südamest). Päevane etendus, mida siinkirjutaja jäl gis, läks peaaegu täismajale. Kuuldavasti polnud õhtune pub liku poolest põrmugi vaesem. Kavas osales umbes 35-pealine koor ja kooriliikmeist moodus
Kontserdi teine osa oli jällegi väga rikkalik: Pärt Uusberg „Mis on inimene?“; Arvo Pärt „Alleluia-tropus“; Tõnu Kõrvits „Stabat Mater“; Pärt Uusberg „Miserere“; Arvo Pärt „Kleine Litanei“; Veljo Tormis „Lauliku lapsepõli“ ja „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“; Pärt Uusberg „Meie isa palve“; Erkki-Sven Tüür „Kui vaikivad päevased tuuled“; Peep Sarapik „Ta len dab mesipuu poole“ ja Veljo Tormis „Röntüška V“ ning „Lõpetus ja kojuminek“. Sellist haruldast eesti koori muusika esitust ühe praeguse Eesti parema ja nii andeka diri gendi Endrik Üksvärava juhti misel pole Kanada pealinnas juba palju aastaid toimunud. See oli suur asendamatu kingi tus kohalikule eesti kogukon nale ja nende sõpradele, kes olid tulnud nii Montrealist kui ka Torontost. Suur tänu Collegium Musicale kontsertrei si sponsoritele ja selle ,,Esto
nian Music Week“ raames toi munud kontserdi korraldajatele.
tatud mitmepalgelised ansamb lid. Instrumentaalset tuge and sid klaver, viiul ja kitarr. Kava üldilme oli estraadiline, sõna ja liikumise osatähtsus heliga pea võrdne. Oskuslikud valgus tusefektid ja kvaliteetne helivõi mendus soodustasid naudingut.
moodustasid kõik kokku meel divalt nauditava ansambli. Väikerühmitusi leidus mit meid, laulusolistid vaheldusid, täiendatud graatsilisest taustalii kumisest, esines isegi kõnekoor ja üks tantsugrupp. Siin oli suureks abiks tehniline personal, kes sujuvalt paigaldas istmed ja mikrofonid lakkamatu klaveri muusika saatel, kuskil ei tekki nud takerdavat tühikut. Mis südamest tuleb, läheb südamesse. Kuid ikkagi vaid siis, kui südamed tegutsevad sünkroonis, tuksuvad samas taktis. Publik reageeris elavalt, tugev aplaus ja tiivustavad ergu tushüüded pääsesid valla juba enne eesriide avanemist, kui pimendatud saali saadeti valju hääldajast sõnum, et kohe läheb lahti. Spontaanne ovatsiooni torm ei vaibunud ka kogu paaritunnise programmi vältel, side lava ja saali vahel oli tugev. Siinkirjutaja, kelle prantsuse keele oskus on esinejate eesti keelega umbes samal tasemel, jäi seetõttu paljust heast ilma. Tundis end nagu lapuline võõ ras pulmas: lahke pereema tõi nurgas konutajale taldrikul sülti ja rosoljet, pereisa pakkus pitsi viina, aga pulmalauda ei kutsu tud ja pruuti tantsule paluda ei sobinud. Kanada vähemusrahva liik mena ettekandeid jälgides sigis meeltesse tõdemus, et ka laval esitati põhiliselt ühe vähemus rahva kultuuri. Meist erinevalt võisid nemad aga end väljenda da teises ametlikus riigikeeles. Ja eelmises lõigus poetatud keeleoskuse võrdlust tuleb korrigeerida (vabandust, sõber Allan!): esinejate hulgas leidus vähemalt üks eesti keele valda ja. EERIK PURJE
Koori tugevaimaks küljeks oli erakordselt hea distsipliin. Kõik laulud esitati peast, diri gendi jälgimine oli täpne ja väljendusrikas. Naisdirigendi juhatamine oli nõtke ja tem peramente, muljetavaldavalt nüansirohke. Ansambli helivärv puhas ja ühtlane, selle paremaks hindamiseks tahtnuks kuulda kas või paari a capella esitust. Läbiva klaveri- ja sagedase viiulisaate tõttu (mõlemad meis terlikud) mõjus ka koor kuidagi instrumentaalsena: sopranid pi sut teravad, aldid pisut lamedad, meeshääled kahvatud, ei säravat tenorit ega tüsedat bassi. Siiski
Prantsuskeelne dünaamiline ansambel ,,Les voix du coeur“ (Hääled südamest) esinemas pool-kostüümides Eesti Maja suure saali laval. Foto: Natalie Prézeau
Kohal viibisid Eesti suursaa dik Toomas Lukk, kes esines ka sissejuhatava kõnega ja Läti suursaadik Kanadas Kaspars Ozolins ning tema abikaasa Ina Ozolina. Kontserdi vaheajal oli kõigil võimalus astuda Domi nion-Chalmers hoone siseaeda ja nii said kohaliku eesti kogu konna liikmed ja koorilauljad omavahel tutvuda ja muusikast vestelda. Müügil olid ka Collegium Musicale heliplaadid ja meened Ukraina rahva toe tuseks. Peep Sarapiku laul Juhan Liivi luuletusele ,,Ta lendab mesipuu poole“ täitis kuulaja hinge mõtetega Eestimaast. Ja hetkeks oli Sul tunnetus, nagu oleksid ise lauluväljaku suure kaare all laulmas koos kõigi teiste tuhandete lauljatega... Hoiame Sind, Eestimaa, oma südames.
Collegium Musicale Ottawas.
Foto: ©Ülle Baum
Kontserdikülaliste seas olid ka armastatud koorijuht Margit Viia-Maiste ja Ottawa Eesti Seltsi esimees Tõnu Onu. Foto: ©Ülle Baum
Neeme Järvi 85 7. juunil täitus Eesti legen daarsel dirigendil 85 eluaastat. Selleks sündmuseks saabus ta üle kolme aasta taas Eestisse, kus on kavas mitmeid kont serte. Samuti märgitakse juubelit Pärnus 13.-22. juulini toimuval XII Pärnu Muusika festivalil, mida tuntakse kaugemal ka Järvi festivalina ning kus astuvad üles ka 13. juunil oma 50. sünnipäeva tähistav Kristjan Järvi ja 30. detsembril 60. sünnipäeva tähistav Paavo Järvi. Neeme Järvi on tuntud kogu maailmas – juba 1960ndatel esines ta Leningradi Filhar moonia Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega endises N. Liidus ja Ida-Euroopa riikides. Vikipeedia nimetab, et suurde rahvusvahelisse muusikaellu astus Järvi 1971. a, pärast võitu Accademia Nazionale di Santa Cecilia konkursil Roomas, kui järgnesid kutsed paljude eliit orkestrite dirigeerimiseks ning tuntud ooperimajadesse. Aastail 1963-1979 oli ta (Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri) ERSO pea dirigent.
1980. aastast elab Järvi Ameerika Ühendriikides ja on töötanud paljude mainekate orkestritega üle ilma. Alates 2010. aasta septembrist tuli Neeme Järvi taas ERSO diri gendiks ning on alates a. 2017 ERSO aluaegne aupeadirigent. Oma karjääri jooksul on ta erinevate orkestritega salvesta nud enam kui 500 heliplaati firmadele Chandos, Deutsche Grammophon, BIS, EMI jpt., koos maailma tipporkestrite ja solistidega, tutvustades muuhul gas Eesti heliloojate Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Eduard Tubina ja Arvo Pärdi teoseid.
