8
EESTI ELU reedel, 10. juunil 2022 — Friday, June 10, 2022
Nr. 23
AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS
Kirikust kontserdisaaliks Tekst ja foto Kati Kiilaspea
Viljandi peaväljakul kees vilgas tegevus.
Festivalil said soovijad punuda ka varjevõrke Ukraina sõduritele.
Viljandi hansapäevad said 30-aastaseks Tekst ja fotod Lea Kreinin Viljandi on vana Hansalinn. Sakala muinasmaakonna kes kusesse ehitati kivilinnus 1224. aastal, 14. sajandil võeti Viljandi Hansa liitu. Hansa päevad on suur, kogu linna täitev festival, mis meenutab vana kaubalinna jõukat mine vikku. Lisaks kauplemisele korraldatakse ka palju spor di- ja kultuuriüritusi – kont serte, spordivõistlusi, näite mänge jm. Hansapäevade avarongkäik algas 2. juuni õhtupoolikul teatri Ugala juurest ja lõppes Kantrekülas, kus toimus juba paljudes Eesti linnades suviseks traditsiooniks saanud kohvi kuteöö. Kantreküla oli kunagi eraldi alevik, mis liideti Vil jandiga 1919. aastal. Siin asub Viljandi raudteejaam, kust juba 1897. aastast sai rongiga Mõisakülla ja 1901. aastast ka pealinna Tallinnasse. Vanade puumajade ja suurte, rohelusse uppuvate aedadega Kantreküla oli külalislahke. Kohvikud olid end sisse sead nud linnaosa ühistel muruplat sidel ja elanike hoovides. Kõige ägedamad kodukohvikud olid allakirjutanu arvates raudteeteemaline Vagun nr 5, boheem lasliku atmosfääriga Una Birra Grande, kus sai kuulata live rock-kontserti ja hubane Roosi aed, kus sai osta Ukraina toe tuseks ukrainlaste valmistatud toite. Mitme kohviku ees män giti lõõtsa ja muid pille, meele olu oli ülev ja rahvast väga palju. Laupäevasel ja pühapäevasel
Hansalaadal oli veelgi rohkem sagimist! Terve linn oli müügilette ja telke täis. Kohale oli tulnud sadu kaupmehi ja käsitöölisi – kõik pakkusid omavalmistatut – ehteid, kudu meid, söögi- ja joogipoolist. Peab jälle tunnistama, et eestlased on väga ettevõtlikud ja leidlikud. Kõige huvitavamad ja erilisemad kaubad olid alla kirjutanu jaoks astelpaju vita miiniribad ja kasemahlasiirup – karamelline ja kergelt hapukas vedelik, mis vahtrasiirupist täiesti erineva maitsega.
Keset kõrghooneid ja asfaltiga kaetud Toronto kesklinna leiab ka veel mõningaid paiku meie ajaloost, kui küllalt ringi vaada ta ning tähele panna. Üks selline koht on keset Yorkville’i linnaosa, Hazelton Avenue ning Scollard Street’i nurgal, nimelt Heliconian Hall. Kui on aega veel ringi jalutada, on ümbruses ka päris rohkelt vanu punasest telliskivist elamuid, mis on ehi tatud 19. sajandi lõpu poole. Muidu on tänapäevane Yorkville luksuslik šoppamis-piirkond, kus on ka huvitav ringi käia, erinevalt tema ,,hippie“ ajaloost ja mainest 60’ndatel ja 70’nda tel aastatel. Heliconian Hall ehitati 1875. aastal kirikuna, gooti stiilis, puust plankudest, sellel ajal veel Toronto kesklinnast päris kaugel piirkonnas. Selliseid puust kirikuid on üldse vähe järel Ontarios, juba selletõttu on see kirik eriline. Huvitavaks kontrastiks on gooti stiilis ilus ja detailne puutöö, mis kaunis tab päris tavalist puust kirikut, teist täpselt sellist ehitist pole siin võimalik näha. Eriliseks teeb hoone ka lameda katusega torn, ,,roosi“-aken esiküljel ning kaks rõdu, millest saab sisene da. Seest on saal ilusa ja kõrge laega, mis teeb ta akustiliselt suurepäraseks. Mitmed esinejad korraldavad seal oma kontserte ja esinemisi just sellepärast.
Heliconian Hall
2008. aastal anti hoonele ülerii gilise ajaloolise paiga staatus, kuna ta on olnud läbi aegade tähtis kogunemispaik ning galerii seal piirkonnas. Aga tähtis on ka rääkida ajaloolisest Heliconian Club’ist, mille liikmed on käinud seal koos juba üle saja aasta. Heliconian Club asutati 1909. aastal naistele, kes tegelevad ning on huvitatud kõigest seo ses kultuuriga. Tegemist oli esi mese sellise klubiga Kanadas. Esimesed viisteist aastat tegut ses klubi ilma kogunemispai gata, siis aga ostsid nad endise Olivet’i koguduse kiriku, mida
nad renoveerisid tublisti. Aga nad olid siiski motiveeritud ot sima permanentset kogunemis paika ja nii leitigi kirik, mida hakati klubi liikmete poolt kut suma Heliconian Hall. Siin said naised kokku, oli võimalik näi data klubi liikmete talente ning toodi ka igasuguseid esinejaid väljaspoolt liikmetele esinema. Heliconian Club tegutseb ik ka tugevalt edasi ning saab isegi nendega liituda, kui on soovi, aga tänapäeval tegelevad nad rohkem hoone väljaüürimisega väärikatele esinejatele. Isegi kodulinna keskel on veel ajaloolisi kohti avastada!
Eestlased ja lätlased said kokku Läti Majas
Kohal olid ka külalised Lätist – hansalinnad Valmiera, Cēsis, Kuldīga, Limbaži ja Straupe. Sai maitsta lätlaste leiba, õlut ja sõira ning tutvuda turismi võimalustega lõunanaabrite juu res. Laadale olid tulnud ka Viljandi koolid, klubid ja muud kollektiivid. Waldorf-kool näi teks korraldas rohelaada ja taas kasutuse töötoa. Toekas oli ka selle aasta muusikaprogramm: Hansapäe vade järvekontserdil esinesid Vaiko Eplik ja Adeele, avaõh tul sai nautida Rita Ray kaunist häält. Jaani kirikus aga toimus tasuta kontsert „Kuldne kesk aeg“, kus esines Eesti vanim va namuusika-ansambel, 50-aas tane Hortus Musicus. Kõikjal üle linna oli kuulda ka päri musmuusikat – nii kandle-, torupilli- kui lõõtspilliviise. Viljandis asub ju kuulus kul tuuriakadeemia ning toimub Eesti suurim ja vanim pärimus muusikafestivalile „Viljandi Folk“. See festival ootab vaata jaid-kuulajaid juba juuli lõpus.
Lõbusa Pärastlõuna korraldajad said kokku Toronto Läti Pensionäride Assotsiatsiooniga Läti Majas eelmisel neljapäeval nende iga-neljapäevasel üritusel, mis juhtus olema muusikateemaline. Esinejaks oli perekond Vitols. Oli leida ees ka eestlastest osavõtjad Anne Liis ja Väino Keelmann, kes on ka grupi fotol. Kohalolijaid oli üle viiekümne. Siht on korraldada aeg-ajalt kogukondade eakamatele liikmetele ühiseid tegevusi, mille vastu tundub olevat huvi. Grupipildil eestlased Anne Liis Keelmann, Erika Jõgi, Maimu Mölder, Väino Keelmann ja Ilmar Lepik. Assotsiatsiooni laekur Elmars Berzins, kes kutsus eest lasi osalema, on vasakult neljas. Grupipildi autor Egils Fogels
