Eesti Elu / Estonian Life No. 23 | June 11, 2021

This newspaper was mailed on Friday, June 11, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 23, 2021

Reedel, 11. juunil — Friday, June 11

www.eestielu.ca

Eesti suursaatkonna hoone ees Ottawas lehvis sinimustvalge

(Järgneb lk. 3)

Üksiknumbri hind: $4.00

Suurküüditamise 80.a. aastapäevaks Käesoleval leinapäeval, 14. juunil möödub 80 aastat esimesest suurküüditamisest Eestis, mil ühe päevaga vägi­ ­ valdselt haarati ja viidi minema 10,000 – 11,000 inimest kül­ male maale. Neist hukati või hukkusid kehvade elu­tin­gimuste tõttu umbes pooled.

Ülle Baum Tänavune Eesti lipu päev 4. juuni 2021 kirjutatakse Eesti diplomaatia raamatutesse tähtsa ajaloolise päevana, kuna esimest korda tõusis sini­ mustvalge Eesti lipp tae­ vasse Ottawas Eesti Vabariigi suursaatkonna uue hoone ees Eesti lipu päeva puhul.

Eesti suursaadik Toomas Lukk ütles oma sõnavõtus Eesti lipu päeva tähistamise auks Kanada pealinnas: ,,This is a historic day. This day will be remembered in Estonian histo­ ry.“ Järgides COVID-pandeemia reegleid, mille tõttu sai sünd­ museset osa võtta vaid piiratud hulk külalisi, olid sellele uue saatkonna esimesele Eesti lipu päeva pidulikule üritusele kut­ sutud Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabrič, Läti Vabariigi suursaadik Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Darius Sku­ sevicius ja Kanada välis­ ministeeriumi protokolli­ülema asetäitja Maryse Guilbeault.

Kohal viibisid ka Eesti suursaa­ diku abikaasa Piret Lukk, Eesti suursaatkonna konsul Anne-Ly Ader ja sekretär Vanessa Gold.

Koos Eesti lipuga heisati Eesti suursaatkonna maja ees ka Euroopa Liidu lipp ning lühi­

Postal Agreement No 40013472

Eeltöö ja süstemaatiline organiseerimine algas novembris 1940, et ära viia Nõukogude valitsejale aktiivsed ja võimali­ kud vastased ning nende lähedased ja perekonna liikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Oli vaja hirmu ja terroriga maha suruda ideed vastupanuks ja ­iseseisvuse taastamiseks.

Hästi kooskõlastatud repressiivoperatsioon käivitati sama­ aegselt Lätis, Leedus, Valge­ venes, Ukrainas, Moldavas ja Karjalas. Eesmärk oli kõik teistmoodi mõtlejad, kes vähegi ­julgesid oma arvamust ja mõtteviisi avaldada või veel hullem, tegusid teha, kaugemale saata vangilaagritesse. Vajaduseks oli ka põlisrahva allutamine vene­laste ülemvõimule.

Eelkõige kõrvaldati need, kes tõenäoliselt oleks rahvuse väljasuretamise ja vara konfiskeerimise vastu võitlema hakanud. Siia kuulusid igasugused riigi­tegelased, avaliku elu tegelased, intelligendid, kel vähegi pistmist rahvuslusega.

Primaarse repressiivorgani, N. Liidu siseasjade rahva­ komissariaadi, NKVD koostatud plaani kohaselt tuli Eestist väja saata 14 471 inimest. Neist 9115 (perekonnaliikmed) tuli saata asumisele ning 4665 perekonnapead ja 691 krimi­ naalkurjategijat tuli arreteerida ja saata vangilaagritesse.

Nendest mees­test kevadeks 1942.a. oli elus vaid paarsada.

Küüditamine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus k­orraldada ühe päeva jooksul. Teekond Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raud­teede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Nende vangistatute teekond edasi kulges täistuubitud vagunites. Pärast sõda õnnestus koju naasta 49 protsendil küüditatutest Siberi surmalaagritest.

Esimest korda on Kanadas Eesti suursaatkonnal oma maja – lipu­ päeval, 4. juunil heiskas suursaadik Toomas Lukk hoone ees Eesti sinimustvalge trikoloori. ©Ülle Baum

Tänapäevani Venemaa valitsuse narratiiv ikkagi rõhutab, et küüditamine oli paratamatu ­sõjaaegse N. Liidu tagala kind­ lustamine. Kuid rahva hävitamine oli siiski sihipärane ning hävitati märkamisväärne osa Eesti rahvast. Need, kes oleks tagalas nõukogude võimule o­ htlikud olnud sõja ajal – 25-49 aastased mehed – moodustasid ainult ühe viiendiku küüdita­ tuist. Ligi 80 protsenti olid ­ perekonnapeade pereliikmed, naised ja lapsed, kes ei oleks kuidagi suutnud okupandile reaalset kahju teha.

Aeg-ajalt on kuulda, et küüdtamise oht on praegusel ajal k­ adunud. See, mis toimus, oli kolme põlvkonna tagune tra­ göödia. Õeldakse, et jätame selle minevikku ja läheme eluga edasi. Kuid 1941.a. suurküüditamkmine oli ainult üks repres­ siivperatsioonide sarjast, mis kestsid okupeeritud Eestis kuni 1950. aastate alguseni.

Ei saa lubada kellelgi teisel oma rahva ajalugu kirjutada ja asendada teise looga, eriti kui see on vastupidine tõega. Eesti kuulub Venemaa riikide naaberiikide hulka, kelle ajalooline läbielamine on idanaabrist üpris teistmoodi. Küüditamised on meid rahvana kujundanud ja on juurdunud meie identiteeti.

Võitlus küüditamise tõe eest ­tuleviku põlvkondade jaoks pole veel sugugi lõppenud.

Küüditamine on jätnud eesti rahva hingesse sügava jälje.

See jälg ei kao sealt ei ajaga ega võõrvõimu survega. Seoses koroonaviirusega saame mäles­ ­ tada koos ainult virtuaaselt.

Kuid igaüks omaette, iga perekond või lähemate ulatuses, jõuame neid sündmusi mäles­tada.

Kanada välisministeeriumi protokolliülema asetäitja Maryse Guilbeault, Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk, suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabrič.

Foto: ©Ülle Baum

EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS

2

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

Nr. 23

Afganistanis teeninud Eesti jalaväerühm tagasi kodus 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Julge otsus Just nii tuleb kiites kirjeldada tipptennisisti, maailma teise reketi Naomi Osaka loobumist Prantsuse lahtiste turniirist. Kuna ta keeldus pressiga rääkimast, siis trahviti, tema sissetulekut arvestades vaid väikese summaga, meile suure, $15 000-ga.

Osaka oli juba nädal varem teatanud, et ta ei kavatse pressikatel osaleda. Põhjuseks ta habras vaimne tervis.

Arusaadavalt ei tea ju kõrvalseisjad milline on inimese vaimne seisund. See pole ju nähtav. Kuid tõsine ja reaalne ning selline, mida ehk teatud ravimid aitavad leevendada, aga kunagi ei lähe ära. Ängst, masendus, migreen, neid on veelgi. Ja seisund on elu­aaegne.

Paljud meist kahjuks kannatavad vaimseid häireid, kuigi see viimane sõna eriti ei meeldi. On ju see haigus, just nagu vähk või tõsine külmetus. Kui esimesest ehk on raviga pääsu, teisest kindlasti ajapikku, siis masendus, mille all Osaka vaevleb, on selline koll, mida isegi kunstlikult arstimite või pingutatud naeratusega ei peleta.

Osaka avaldas sel nädalal siutsus, et ta on pärast 2018. aasta U.S. lahtiste turniiri, mille ta võitis pingelises heitluses legendi Serena Williamsiga, kannatanud pikemate masendusperioodide all. Ning et tal on olnud hirmus raske toime tulla. Pidagem meeles. Tippsportlased ei vaja ainult erakordseid reflekse, vastu­ pidamist ja võimet füüsiliselt pingutada vajadusel, aga ka seda seletamatut võidutahet. Mis on ju vaimne.

Mis ime, et Osaka ei soovinud pressiga rääkida. Kes telekas on näinud selliseid sportlaste ülekuulamisi – kas võidus või kaotuses – teavad, et kahjuks on tänapäeval kombeks rünnata atleeti nagu šaakalid, pommitada küsimustega. Et miks nii või naa, vale­otsuseid nagu servi võrku panekut kriitilisel hetkel, võidakse ette heita.

Tennisisti soov on võtta aega maha mõneks ajaks, väljakut vältida. Kuid samas esitas ta soovi, et koostöös tipptennise tuuriliigaga saaks arutada, kuidas olukorda parandada nii, et mängijad, press ja fännid saaksid aru vaimsetest haigustest ja vähendada arusaamatusi. Tuleviku huvides, olevikku ravides.

Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO järgi üks inimene viiest, lapsest raugani, kannatab mingi vaimse haiguse all. Osaka taoliselt põeb masendust kunagi elu jooksul kaheksa protsenti inimkonnast. Need pole sugugi tühised arvud. Kui tippsportlane julgeb avalikult sellest rääkida, on see eeskujuks, õpetuseks neile, kes ei ole kunagi olnud musta koera poolt puretud. See väljendus on Winston Churchillilt. Kaaskannatajalt. Et mitte ainult kuulsad elavad vahel pilvist elu, peaks olema ka kõigile teada.

TÕNU NAELAPEA

Sel nädalal jõudsid Ämari lennubaasi Afganistanis ope­ ratsioonil Resolute Support teeninud jalaväerühma RSM Estpla-06 liikmed, kes olid osa viimasest operatsioonil tee­ ninud Eesti kontingendist.

NATO lõpetas kokku 20 aas­ tat kestnud Afganistani missioo­ nid, sest seatud eesmärgid on saavutatud ning rahu saavuta­ mine riigis sõltub nüüd poliiti­ lisest protsessist. Liitlasvägede väljatoomine algas 1. maist ning toimub mõne kuu jooksul.

Koju jõudnud jalaväerühm oli osa Kabulis teeninud Eesti kontingendist. Lähiajal naase­ vad Eestisse ka ülejäänud kontingendi liikmed, kelle hul­ gas on kontingendi vanem, ­sõjaväepolitseinikud, rahvusliku toetuselemendi liikmed ja mee­ dikud. Kontingendi Eestisse naasmine korraldatakse koos­ töös liitlasüksustega, kelle koos­ seisus eestlased Afganistanis teenisid.

Eesti kaitsevägi osales koos

Foto: mil.ee

liitlastega välisoperatsioonidel Afganistanis alates 2003. aas­ tast.

2003-2014 osaleti rahvusva­ helisel sõjalisel operatsioonil ISAF (International Security Assistance Force), mille ees­ märk oli tõhustada Afganistani ülesehitamist ning seeläbi tu­ gevdada piirkonna stabiilsust.

Afganistanis langes ISAFi ajal kokku üheksa Eesti kait­ seväelast ja sai vigastada 102 kaitseväelast, neist 39 raskelt.

Aastatel 2015-2021 osalesid Eesti üksused Afganistanis NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support Mission (RSM), mille eesmärk oli nõustada ja toetada

väljaõppega Afganistani julge­ olekujõude ja teisi riigi institut­ sioone.

Operatsioonil ISAF osales rohkem kui 2400 ja operatsioo­ nil RSM ligi 460 Eesti kaitse­ väelast. Eesti panustas Afganis­ tani operatsioonidesse kokku ligi 2900 kaitseväelasega.

Korraga oli suurim hulk kait­ seväelasi Afganistanis aastal 2009, kus lisaks Estcoy-9’le osales missioonil Estcoy-E, mis turvas koos USA merejalaväe­ lastega kohalikke presidendi­ valimisi. Tol ajal teenis Afga­ nistanis ligi 300 kaitseväelast.

(KVPST/EE)

Eesti hinnad olid Välisministeerium tutvustas ülemaailmse eestluse tulevikuplaane mais aastatagusega Kolmapäeval, 9. juunil kogunes ülemaailmse eestluse koostöökomisjon, kus välis­ ministeerium tutvustas oma 2021. aasta üleilmse eestluse tegevuskava. Lisaks anti üle­ vaade loodava üleilmse eest­ luse programmi koostamisest. „Välisministeeriumi jaoks on väga tähtis välismaal elavate eestlaste suurem kaasamine Eesti ellu ja edenemisse – meie päritolu ja juurtega inimesed üle terve maailma on lahutamatu osa eesti keele, kultuuri ja majanduse arengust ning Eesti ­ tulevikust,“ sõnas välisminister ja komisjoni esimees Eva-Maria Liimets. „Hea meel on tõdeda, et meie inimesed välismaal soo­ vivad olla Eestiga seotud ning omalt poolt riigi arengule kaasa aidata,“ lisas Liimets. „Ma olen enam kui veendunud, et ini­ meste ja riigi tihedas koostöös saame suuri asju korda saata.

Mul on mitmeid positiivseid kogemusi diplomaaditöö ajast, mil viisime läbi väga tulemus­ likke projekte nii Eesti kultuuri kui ka ettevõtete toetuseks Ameerika Ühendriikides koos

sealse Eesti kogukonna ja Eesti sõpradega. Eesti riigi poolt oleme tänulikud kõigile entu­ siastidele, kes on läbi aegade sellises koostöös osalenud.“

Erakondade reitingutabeli esikolmikus muutusi pole

Keskerakond, va­­hendas Norstat Eesti AS-i iganädalaste uuring­ ute tule­musi ERR. Ühiskonnauuringute Instituu­ di ja uuringufirma Norstat Eesti AS-i koostöös tehtava iganä­ dalase küsitluse viimaste tule­ muste põhjal toetab Reformiera­ konda 30,7%, EKRE-t 20,6% ja Keskerakonda 19,3% valimisõi­ guslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,2%ga, Sotsiaaldemok­

Erakondade reitingutabeli esi­ kolmik jätkab muutumatuna ehk Reformierakond naudib liidrina enam kui 30-protsendilist toe­ tust ning talle järgnevad selge vahega Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja

Tegemist oli esimese välis­ ministri ja välisministeeriumi juhitava koostöökomisjoni koo­s­ olekuga uues laiendatud koos­ seisus pärast valdkonna juhti­ mise muutust aasta alguses.

Oma töös soovib komisjon pöörata senisest suuremat tä­ helepanu rahvuskaaslaste polii­ tika analüüsimisele, väljakujun­ damisele ja rakendamise seirele.

Augustist liitub sel eesmärgil välisministeeriumiga Marin Mõttus, kes alustab tööd üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatilise esindajana. Mõt­ tus on varem töötanud Eesti suursaadikuna Ankaras ja Lissabonis ning juhtinud välis­ ministeeriumi poliitikaosakonna Aasia ja Aafrika bürood. Lisaks sellele on ta aastate vältel eden­ danud eesti keelt ja kultuuri, te­ gutsedes pikaajaliselt eesti keele õpetajana ning tõlkides his­ paaniakeelset kirjandust eesti keelde. (VMPT/EE)

võrreldes kõrgemad

Statistikaameti andmetel tõu­ sis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,9 prot­ senti ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,6 protsenti, vahendas ERR. Võrreldes eelmise aasta ­maikuuga olid kaubad 2,9% ja teenused 4,4% kallimad. Hin­ natõusu mõjutas kõige rohkem mootorikütuse tõus, ütles statisti­kaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov. Nii bensiin kui ka diislikütus olid 20,2% kallimad.

Suurem mõju indeksi muutu­ sele oli veel kodudesse jõudnud elektri 24,6%-sel kallinemisel.

Toidukaupadest tõusid möö­ dunud aasta maiga võrreldes enim värske kala (25,2%), värske köögivilja (16,1%), muude jahusegude (11,5%) ja väikelastetoidu hinnad (10,2%) ning langes kartuli hind (21,6%).

Haridus- ja lasteasutuste in­ deksi tõus oli tingitud sellest, et lõppesid lasteaia kohatasu soodustused, mida kohalikud omavalitsused koroonaviiruse leviku tõttu olid pakkunud.

Aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim ko­ roonaviiruse tõttu suletud olnud või piiratud tingimustes toimi­ nud kaupluste taasavamine ning sooduspakkumiste lõppemine.

Rõivad kallinesid 4,1%, jalatsid 4,9%, remondimaterjalid 5,3% ja mööbel 3,9%. (ERR/EE)

raatlik Erakond (SDE) 7,5%ga ning Isamaa 5,4%ga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50 ja opositsioonierakon­ di 33,5 protsenti. (ERR/EE)

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

3

Eesti suursaatkonna…

(Algus lk. 1)

kese tervitussõnavõtuga esines Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabrič.

Suursaadik Toomas Lukk tutvustas lühidalt uue Eesti ­ suursaatkonna maja ajalugu, mis kandub aastasse 1840. Eesti välisministeerium ostis selle 168 Daly Avenue’l asuva maja 2018. a. ja pooleteise aastaga sai hoone restaureeritud. Ottawa linnapea Jim Watson kohtus suursaadik Toomas Lukk’iga 2019. a. ja ta andis loa ning oma nõusoleku ehitustöödeks.

Restaureerimise protsess oli ­delikaatne, kuna maja on ,,heri­ tage building“ ja sellega seoses tuli renoveerimistöödel järgida kõiki norme ja lisapiiranguid.

Eesti suursaatkonnahoone asub Ottawa kesklinnas, ajaloo­ lises Sandy Hill’i linnaosas, kus asub ka paljude teiste riikide suursaatkondi. Eesti Vabariigi suursaatkond alustab tööd uue maja ruumides juba Kanada rahvuspüha ajal – Kanada päeval – 1. juulil, kuid ametlik avamise tseremoonia toimub ­eeloleval sügisel.

Toomas Lukk tutvustas ka oma sõnavõtus Eesti lipu vär­ vide ja lipupäeva ajaloolist taus­ ta ning tähtsust. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal 4. juunil, sinimustvalge eesti lipu pühitsemise 120. aas­ tapäeval ja seda Eesti Vabariigi riikliku tähtpäevana. Eesti lipu emalipu õnnistamine toimus Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 23. mail (vkj) 1884. a. ja

Kolme Balti riigi esindajad Ottawas: Leedu suursaadik Darius Skusevicius, Eesti suursaadik Toomas Lukk ja Läti suursaadik Karlis Eihenbaums.

Foto: ©Ülle Baum

Eesti Suursaatkonna sekretär Vanessa Gold, suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja konsul Anne-Ly Ader Eesti lipu päeval Ottawas.

Foto © Ülle Baum

uue kalendri järgi 4. juunil.

Eesti lipu päeva tähistamine Ottawas oli ajalooline suursünd­ mus ja oli uueks alguseks, et Kanada pealinnas saaks Eesti ­riigi huvide eest paremini seis­ ta. Eesti Vabariigil on nüüd oma alaline koht – oma suursaat­ konna maja Kanadas, kus saab

Eesti kodanikke abistada ja kahe riigi vahelisi koostöö võimalusi aktiivsemalt tutvusta­ da. Uus Eesti suursaatkonna hoone omab ka erilist rolli kahe riigi inimeste ühendamises ja seda Vahtralehemaal, kus asub üks suuremaid väliseestlaste kogukondi maailmas.

Kaitseminister Laaneti umbusaldamine kukkus läbi

Iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval toimub öölaulupidu

Isamaa ja EKRE algatatud hääletus kaitseminister Kalle Laaneti (RE) umbusaldami­ seks teisipäeval riigikogu istungil kukkus läbi. ,,Allakirjutanud avaldavad umbusaldust Kalle Laanetile, kes on kaitseministrina valeta­ nud Eesti riigikaitse kahjusta­ mise osas, nõrgestanud Eesti ­julgeolekut ja inimeste kaitseta­ het, Kaitseväge, Kaitseliitu ning olulisi riiklike sümboleid,“ seisis Isamaa ja EKRE üle antud ­umbusaldusavalduses.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on kaitseministri tegevus andnud tõsise hoobi Eesti julgeolekule ja inimeste kaitsetahtele. ,,Otsus asuda õõnestama kärbetega kaitse­ väge, Kaitseliitu ning olulisi riiklike sümboleid on vastu­ võetamatu. Need sammud näita­ vad, et Kalle Laanet ei mõista oma rolli kaitseministrina Eesti julgeoleku tagamisel ja ei tead­ vusta Eesti keerulist geopoliiti­ list olukorda,“ ütles Seeder.

Võrreldes praeguse riigi­ kaitse arengukava ja kaitse­ investeeringute programmiga plaanib valitsus vähendada kait­ sekulutusi 114 miljoni euro ­võrra.

Iseseisvuse taastamise 30. aas­ tapäeva üritused kulmineeru­ vad 20. augusti õhtupoolikul üle Eesti toimuvate ühislaul­ mistega, millest suuremad on Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres ja Pärnus, vahendas ERRi portaal.

noorteprojekte. Sel aastal ei jää pidamata ka öölaulupidu, mis toimub üle Eesti ­erinevates asu­ kohtades. ,,20. augustil toimub väga palju erinevaid sündmusi, ­alustades pidulikust lipu heiska­ misest ja 20. Augusti Klubi ­kogunemisest. Teletorni juures viiakse läbi ka perepäev.

Lauluväljakul on avatud Laulva Revolutsiooni muuseum. Peale seda toimuvad üle Eesti erine­ vates kohtades ühislaulmised.“ sõnas Rohumaa.

20. augusti õhtupoolikul, algusega kell 19 toimuvad üle ­ Eesti erinevates paikades laulu­ peod. Suuremad ühislaulmised on Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres ja Pärnus. Väiksemaid ühislaulmisi hakatakse korral­ dama ka teistes kohtades. Ülekannet kõikidest suurema­ test laulupidudest vahendab ERR. Rohumaa sõnul kestab praeguse seisuga kogu laulupro­ gramm pea kuus tundi ja koos­ neb erinevatest lauluplokkidest.

Laulupidudel osalemiseks on vaja eelnevalt registreerida ja täpne osalejate piirarv laulupi­ dudel on veel selgumisel.

Eesti Vabariigi 30. aastapäeva kava: https://30aastat.ee

Ürituse toimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on koostatud pikk programm, mis kestab terve suve. Üle Eesti hakkavad peagi rändama erine­ vad näitused, toimuvad eten­ dused ja läbi viiakse erinevaid

Laanet ütles, et valetanud ja vassinud ta pole ja lisas, et rii­ gieelarve strateegia ehk RES ei ole seadus, vaid valitsuse poliiti­ line dokument, mida igal aastal üle vaadatakse.

Umbusaldusavaldusele kirju­ tasid alla kõik Isamaa ja EKRE saadikud. Avaldusel ei olnud samuti opositsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete allkirju.

Umbusaldamise poolt hääle­ tas 42 riigikogu liiget ja selle vastu 57, seega jäi kaitseminis­ ter ametisse. (ERR/EE)

(ERR/EE)

Northern Birch Credit Union + Qtrade ja suupisted: õhtu koos chef Paul Lillakase ja Qtrade investeeringutega Northern Birch Credit Union koos Qtrade Direct Investing firmaga, mis on Kanadas h innatud parimaks veebi­ ­ põhiseks investeerimisplatvor­ miks, pakub võimalust osaleda virtuaalsel seminaril, kus räägi­ takse investeerimisvõi­malustest.

Ei tähenda, kas oled ainult mõtteid mõlgutanud sellega tegelema hakkamisest või soo­ vid täiendada teadmisi pakutava platvormi ning turu suundade kohta, seminar sobib igaühele.

Pole ikka veel päris kindel, kas see on sinu jaoks? Tule ja alusta õhtut koos Paul Lilla­ka­ sega, kes valmistab maitsvaid küüslauguleibasid. Paul näitab meile, kuidas tema köögis valmivad traditsioonilised eesti ja läti suupisted. Kasuta ära võimalus osaleda sellel toredal üritusel, mis tõotab pakkuda uusi teadmisi nii toidu kui ­finantsmaailma kohta.

Tragöödia Londonis (Ont.) KANADA, ONTARIO. Möödu­ nud pühapäeval toimus Lon­ donis vägivalla-akt, mille käi­ gus hukkus autorünnaku käigus neli liiget ühest väljas jalutanud moslemiperest: ema, isa, 15­-aastane tütar ja vanaema.

Pere 9-aastane poeg sai raskeid vigastusi. Süüdistus on esitatud 20aastasele noormehele; politsei sõnul oli tegemist tahtliku, vihast motiveeritud teoga ning

Neljapäeval, 17.juunil 2021, kell 19.00 Zoomi kaudu Registreerimine vajalik – tasuta kõigile Northern Birch Credit Union liikmetele Registreerimiseks palume külastada meie kodulehte: www.northernbirchcu.com/com­ munity/financial-education.

Jääme ootame teie osalemist!

Veebipõhised investeerimis­ võimalused tulevad läbi Qtrade Direct Investing, mis on Credential Qtrade Securities Inc. Qtrade osa. Qtrade Direct Investing ja Write your own future on mõlemad Aviso ­ Wealth Inc. kaubamärgid.

peret rünnati sihilikult nende usu tõttu.

Teisipäeval kogunes tuhan­ deid inimesi Londonis mäles­ tustseremooniale, kus osalesid ka Kanada peaminister Justin Trudeau, Ontario peaminister Doug Ford ning teisi poliitilisi liidreid, kes avaldasid kaastun­ net lähedastele ja moslemikogu­ konnale ning tõstsid esile vajadust kiiresti tegutsemiseks ­ võitluses islamofoobiaga, et ­vihakuriteod ei korduks.

(Lüh. CTVNews)

4

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

Nr. 23

72 aastat Jumala imet TEBK aastapäev Toronto Eesti Baptisti Kogu­ duse alguseks peetakse 1949. a 26. juunit, kui jutlustaja Karl Kaups New York’ist pidas jumalateenistuse Toron­ to People’s Church’is. Tee­nis­ tusele järgnes tegevkoosolek, kus otsustati asutada New Yorki Eesti Baptisti Koguduse Toronto osakond, millest ­hiljem sai iseseisev kogudus.

Koguduse asutajateks olid Elmar Hanikat, Asta ja Peeter Kaups, Habert Kirna, Edgar Krabi, Victor Krabi, Ida Laaneorg, Lilli ja Priidu Piil, Õie Raud, Helve Sadul, Meelis Sadul, Silvi Sadul, Ireene Veevo, Milvi Väljas ja Juhan Wilbiks. See oli otsekui seeme, mille 16 noort sõjatandriks

Marika Wilbiks.

Pastor Timo Lige.

Tervitab koguduse üks asutaja­ liige Asta Kaups.

muutunud kodu-Eestist põgene­ ma sunnitud eestlast Kanada pinda istutasid ja mis on aastakümnete jooksul kandnud ­ rikkalikku vilja, õnnistades nii siinset Eesti kogukonda kui Kodu-Eestit.

6. juunil tähistas TEBK vir­ tuaalteenistusega koguduse saa­ buvat 72. sünnipäeva. Koguduse töö koordinaator Marika Wilbiks tegi algussõnas lühi­ kese ülevaate koguduse ajaloost ning tõdes viimase koguduse­ aasta kontekstis koos apostel Paulusega, et Jumal teeb sageli palju rohkem, kui meie oskame paluda või unistadagi. Teenis­ tusel oli võimalik osa saada ka meeleolukatest arhiivvideo­ kaadritest, mis oli 1990-ndate koguduse elust videokaameraga salvestanud Ilme Lillevars.

Oma tervitused andsid edasi koguduse üks asutajatest Asta Kaups, emeriitpastor Jüri Puusaag ning mitmed teised.

Pikaaegset koguduse muusi­ katöö juhti Charles Kipperit, kelle sünnist möödus sel aastal 70 aastat, meenutas soojade sõnadega tänane koguduse klaverimängija ja üldlaulude saatja Peter Kaups. Muusikaga teenis TEBK noorteansambel ja ühendatud virtuaalkoor. Pastor Timo Lige jagas jutluses vaba­ dusest, mille Jumal on meile Jeesuses Kristuses kinkinud.

Teenistus lõppes Kristuse surma mälestamisega.

Viimane aasta on, nii nagu kogu maailmale, olnud ka Toronto kogudusele väga era­ kordne. Augustis Torontosse saabunud uue pastori perega on kogudus koos pidanud 40 teenistust, millest vaid kümnel on kogunetud ühiseks osa­ duseks kirikusse. Ülejäänud teenistused on olnud virtuaal­ sed. Kuid kogudus on püüdnud hoida meelsust, kus ei vaadata sellele, mida ei saa, vaid rohkem otsitakse seda, mida on võimalik teha. Ning seda, mida kogudus on saanud teha piirangute ja lockdowni ajal, on väga palju. Loomulikult ei asenda virtuaalteenistus lõpuni kirikus koos käimist, kuid samas on virtuaalteenistused ­ loonud mitmeid uusi ja laiema ulatusega võimalusi.

Mitmed, kellel on olnud kunagine side TEBK püha­ ­ päevakooli- või noortetööga, kuid kes pole ammu kogudusse jõudnud, on leidnud taas kogu­ duse (virtuaal)osaduse. Jõulu­

Emeriitpastor Jüri Puusaag.

Virtuaalkoor

del, oikumeenilisel Vabariigi Aastapäeva teenistusel, üles­ tõusmispühadel ja emadepäeval on teenistustel kõlanud virtuaal­ koor, milles osalemisel ei ole geograafilisi piiranguid. Teenis­ tustel kaasateenijadki saavad olla kaugemalt, kuna kõike ei pea salvestama kirikus, vaid mitmeid asju saab tänapäevaste tehniliste vahenditega salvesta­ da ka kodust. Nii on virtuaal­ teenistused leidnud paljude koguduseliikmete ja koguduse sõprade südametes erilise koha ning tagasiside on olnud, sõltu­ mata vanusest ja geograafilisest asukohast, väga positiivne. Nii on koguduserahva jaoks saanud

pühapäeva hommikuti kell 11 tavaliseks, et kogunetakse kas üksi või perekonniti arvutite või televiisorite taha ja ,,ollakse jumalateenistusel“.

Nii nagu kõikjal välismaal elavate eestlaste kogukondades on küsimusi, kuidas edasi ja kas edasi, nii küsib neid küsimusi ka TEBK. Kogudus on tänulik, et vaatamata keerulistele olu­ dele on Jumal saanud esile tuua palju ilusat, julgustavat ja vai­ mulikult ülesehitavat. Kogudus vaatab aukartuse ja soojade tunnetega võimsatele mineviku ­ aegadele, on tänulik tänases päevas ja vaatab lootusrikkalt tulevasse. Samas tõdedes, et

kõik ajad ja teed on lõpuks Jumala käes ja see, mida Tema teeb, on hea.

Kuigi suures osas virtuaalse­ na, tahab TEBK olla jätkuvalt vaimulik kodu ja kogunemis­ koht nii Torotnos kui kaugemal elavatele eestlastele ning nende perekondadele. Igal pühapäeval avaneb TEBK YouTube’i kana­ lil vaatamiseks uus jumala­ teenistus ning soovi korral võib vaimuliku abi või nõu saa­ mi­ seks pöörduda julgelt telefonitsi või e-kirja teel koguduse pastori poole. Kõik kontaktid on leita­ vad koguduse koduleel tebk.ca.

TIMO LIGE TEBK pastor

Õpetaja Hilja Tirrul 100 Kanadas Elliot Lake’is tähistab 15. juunil oma sajandat sünni­ päeva HILJA TIRRUL (sünd.

KALMET). Teda kui oma esi­ mest klassijuhatajat õnnitleb ja meenutab Pärnu-Jaagupi Mitte­ täieliku Keskkooli 1948. aasta lend.

1941. aasta sõjasügis tõi va­ rem samas koolis õppinud Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetanud Hilja Kalmeti esimest klassi õpetama. Sellest kirjutas tema õpilane Viljar Vaidam oma

algkoolipõlvest koostatud kä­ si­ kirjas „meie klass“.

1944. aasta sõjasügis viis aga nende õpetaja isa Kristjan Kalmeti, kes oli Eesti Vabaduse Risti kavaler, kogu pere Saaremaa kaudu Saksamaale.

Põgenemislugu on kirjeldanud kunagiste rännumärkmete põh­ jal Pärnu-Jaagupi kodu-uurija Elmu Rukki 2006. aastal ilmu­ nud pärnumaalaste pagemislu­ gusid sisaldanud mälestusteraa­ matus.

ALDO KALS

Juubilar Hilja Tirrul.

Eesti Vabaduse Risti kavaleri Kristjan Kalmeti perekond ja lähisugulased Pärnumaal Halinga valla Loomse küla Kuuse talu õues 1939. Ees istuvad vasakult: Kristjan Kalmeti abikaasa Maria, vennanaine Eliise Kals tütre Sädega, isa Hans Kalmet, ema Liisu Kalmet tütre Leida tütre Imbi Kongasega. Tagumises reas vasakult: Kristjan Kalmet, vend Oskar Kalmet, Kristjan Kalmeti tütar Aino, vend Artur Kals, Kristjan Kalmeti tütar Hilja, õde Leida Kongas.

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Kaaludes eremiitluse plusse Ühiskonnast eemaldumine pole paljude silmis normaalne.

Paraja irooniana, ajal, kui peame isoleerima, tunneme kaasa neile üksikutele, kellel ei ole tuge, ei ole mulli, saab siiski konstateerida, et on võimalik ennast positiivselt häälestada üksilduses. Kõik oleneb isikust; paljugi põhju­ sest.

Eremiit pole erak, kuigi üksildust sooviv. Sõnajuur on kreeka keelest, kombinatsioon eraldiolekust ja usust. Tunneme eremiite kui üksildusse eral­ dunud askeete. Läänes on nemad varakristlusest saadik olnud seotud Jumalale lähemale pür­ givate pühade inimestega. Ehe­ dam näide oleks kõrbeisad – kes elasid koobastes või isegi liivasammaste otsas, elatusid tänu teiste kristlaste headele ­südametele, kes neile toitu tõid, teades, et kõrbeisa – oli ka – emasid – oma palvetamisega on lähem Jumalale kui nemad.

Eesti keeles on ilmunud lühike ülevaade esimestest sellistest kõrbes eraldunutest. „Kõr­ beisade tarkus“ rõhutab paljut­ ki; kõrbeisade ütlemised kuulu­ vad kristliku pärimuse ürgaluste hulka. Väärt lugemine.

Välisministeeriumi vestlusring ,,Millega arvestada rahvusvahelisel haridusturul?“ Mailis Sütiste-Gnannt Välisministeerium, EdTech Estonia ja Education Estonia korraldasid 1.06.2021 virtuaalse vestlusringi ,,Millega arvestada rahvusvahelisel haridustu­ rul?“, kuhu kutsuti osalema hariduses tegutsevaid ED Tech ettevõtteid ja eestlasi kõikjalt maailmast. Üritust modereeris Eesti ha­ ridustehnoloogiaettevõtete liidu EdTech Estonia tegevjuht Annely Tank.

Paneelis osalesid erinevate riikide haridusvaldkonnas tegut­ sevad eestlased, lapsevanemad ja haridushuvilised, Kõigepealt sai sõna meie ha­ riduse erisaadik Birgit Lao, kes rääkis lühidalt Eest hariduse tuntusest maailmas ning meie tehnoloogilistest edusammudest.

Ta ütles, et igal eestlasel on ilmselt olnud kord elus kihk ot­ sida spunki. Aga mis see spunk eestlaste jaoks on? Birgiti sõnul iseloomustab seda kõige pare­ mini eestlaste kokkuhoidmis­ tunne. Oluline on kasutada teh­ noloogia edusamme hariduses, arvestades samal ajal õpilase heaolu.

Edasi jagati 42 osalejat eri­ nevatesse väiksematesse jutu­

Siin Kanadas ilmus vaid kolme kuu eest märtsis, huvitav ja paeluv raamat, mis rõhutab, kuidas tänapäeva kriis, lisaks elamine internetimaailmas, on toonud olukorra, millest on võimalik positiivselt eralduda.

Autor on Kirsteen MacLeod, kes kirjutamise kõrvalt harras­ tab ka joogat, olles olnud aastaid selle õpetaja. Jooga on ­ teadagi mitte ainult füüsiline, vaid vaimne eneseparandamine.

Ka hingeline, selline, mda ainult usk mõnele suudab pak­ kuda.

Tema värske teose, mis ootas trükkiminekut, irooniana pan­ deemia tõttu, pealkirjaks on In Praise of Retreat: Finding Sanctuary in the Modern World.

Täpsustada tuleb, et tõlkes oleks selge. Retreat ei tähenda taganemist (mida ta ju ka on, aga pigem rahupaika.) Ja ala­ pealkirjas on muidugi varjupai­ ga mõiste ära toodud. Mõlemad on moodsas, positiivses eremiit­ luses olemas. Mõtelge, kuidas viimase poole sajandi jooksul on populaarsust kogunud erine­ vad võimalused kiirest igapäe­ vasest (sobivalt inglise keeles busyness, mitte i, aga üpsiloniga kirjutatud) kui mitte põgeneda, siis eemalduda.

MacLeod leidis, et Torontos on elu liialt kibe-kiire. Kolides Kingstoni, ostis oma partneriga Bancrofti lähestikus metsas ole­ va majakese, kus oli ja on vai­

kus ja loodus oma valida. Seda nautides otsustas ta just mõtisk­ lusele, üksiolekule pühendada oma järgmise raamatu. Seda tehes uuris ta ajalugu, ere­ ­ miitlus algas rändmunkadega Aasias, eriti Jaapanis ning Hiinas. Kristluse tulekuga oli juba siis pretsedent olemas.

Mitte ainult kõrbes, aga Iirimaal võtsid usklikud üksiolekut tõsi­ selt. Ning neid ei sarjatud, vaid võeti teiste poolt vastu kui ees­ kuju.

Mis viis palverännakuteni.

Need olevat viimaste aasta­ kümnete jooksul kogunud to­ hutu menu – ülemaailmselt.

Isegi kui ei ole ristiusk nende taga, võetakse neid ette kas tu­ ­ ristidena, huvist saada teada minevikust, kuna on ju igal palverännakul oma olulised peatuspaigad (mõtelgem vaid Via Dolorosole). Parim näide ehk Hispaanias, Camino de Santiago de Compostela, Püha Jamesi teekond Pühale maale.

Seda teekonda on miljonid ette võtnud moodsal ajastul. Brasii­ lias, teadagi, oma retk hiigel­ suure Jeesuse kuju juurde. Neid on veelgi, Inglismaal päris mitmeid. (Kõrvalmärkusena – ­ erakordselt viljakas ja laiahaar­ deline autor Bill Bryson on võt­ nud ette nii ilmaliku rännaku Inglismaal saare lõunapoolse­ maist otsast põhjapoolsemaini kui ka Euroopas palverännaku ajaloolistel radadel. Mõlemast

rännakust on Bryson raamatu kirjutanud, neid saab soovitada soojalt.)

Kuigi tavaliselt on moodsas maailmas just loomingulised inimesed need, kes selliseid rännakuid ette võtavad (Kana­ dast kunstnik Emily Carr ja luuletaja/laulja Leonard Cohen on kaks ehedat näidet Mac­ Leodi raamatus neist, kes ot­ sisid ja leidsid rahupaiga, tulles aga siiski tagasi igapäevasesse, selleta ei me eksisteeri, kõrbe­ isade aeg on ju ammu mööda­ nik), leidis MacLeod oma erine­ vates varjupaiga otsinguis palju näiteid lihtsurelikest, kes va­ jasid vaikust ja rahu. Lihtsalt ja lühidalt saab ütelda, patareide laadimist. Moodsaid, osaajalisi eremiite on rohkem kui arvaks.

Ei pea seda eluaegse kohustuse­ na võtma, et Jumalat teenida, nagu kõrbeisad.

Meditatsioon, mõtisklemine on lahutamatu osa eremiitlusest – ka tänapäeva hingelistes otsingutes. Spirituaalne osa on keskne, enam ei ole see niivõrd religioossne, nagu mõni ehk arvab. Selletõttu on lihtne auto­ riga nõustuda, et rahupaiga otsing pole mitte eskapismi ­ näide, vaid sisemine seiklus, tema sõna, mis ehk viib kui mitte tarkuseni siis tasakaaluni.

Praeguses maailmas, kus on nii palju viha, tuleks just kaalu­ da rahu leidmist. Mis kasu on näiteks ühe kunagise respek­

teeritud, palju hariduses olulisi reforme saavutanud inimese, nii et tema järgi sai isegi kõrg­ õppeasutus, nüüd ülikool oma nime, mõnitamine niivõrd, et ta ausammast rüvetati, lõpuks maha tiriti, nõudmisega, et ülikool oma nime muudaks.

Kõike seda märatsedes, reosta­ des värviga ka muud kui ausammast ja selle lähiümbrust.

Milleks? Ning ka Kanada esi­ ­ mene peaminister, kes tegi nii palju, et riiki ühendada, on pila objektiks, kadugu kõik ta ausambad, kuna ta oli osa idea­ listlikust süsteemist, mis täna­ päeva mõttemalli ei mahu. Kus lõpeb see lähenemine?

tubadesse, kus sai end tutvusta­ da ja vastata küsimusele oma kunagise lemmikõppeaine kohta koolis. Sattusin ühte jututuppa Sirlega Rootsist ja Leega Soomest, kellega juba eelnevalt üleilma eesti keele õpetajate üritustelt tuttavad oleme. Lisaks oli meie toas Sander Eestist.

Viis minutit läksid lennates ja naasime ühisesse suurde vest­ lustuppa.

Sõna said neli külalist: õpetaja Marit Zahkna Šveitsi erakoolist, Peeter Mehisto, kes tegeleb OECD juures projektiga ,,Haridus 2030“, Eesti välisin­ vesteeringute konsultant ja lap­ sevanem Merike Kaesveld Norrast ning Eesti Instituudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo.

Hästi positiivsena tõid paljud osalejad hiljem teises väiksemas töötoas esile Peeter Mehisto projekti ,,Haridus 2030“ tutvus­ tust, kus ühte ruumi on kokku toodud mõtteid vahetama õpeta­ jad, ametnikud, koolijuhid ja õpilased, et arutada hariduse teemadel ja vastata küsimusele: ,,Milliseid väärtusi vajavad tänased õpilased, et olla edukad 2030.a?“ Merike Kaesveld Oslost rää­ kis lapsevanema pilgu läbi Norra koolisüsteemist, kus tema 14-a poeg ei kasuta töövihikuid ega õpikuid, vaid ainult oma tahvelarvutit. Õppeained on omavahel seotud, palju on õue­ tunde. Samas tõi Merike puu­ dusena esile, et tal puudub ülevaade, mida ta poeg koolis teeb, mis hindeid saab, ta tun­

neb puudust Eesti e-koolist. Ta ütles: Ma olen ,,lost“ Norra koolisüsteemis. Lapse õpeta­ mine on täielikult kooli mure.

Samas on noored positiivse ellu­ suhtumisega, iga elukutse on Norras au sees.

Sama võime öelda prantsuse koolisüsteemi kohta, kus iga ameti õppimine ka kutsekoolis on au sees ja õpilastel on vähem stressi kui Eestis.

Lapsevanemad lükkavad ka Prantsusmaal laste õpetamise kooli õlgadele, nagu nägime hästi eelmise kevade karantiini ajal. Enamus lapsi kodus mida­ gi ei õppinud, sest lapsevane­ mad ei pidanud seda vajalikuks ja ei suutnud oma lapsi toetada, mis tulemusel jäid lapsed kolmandal trimestril haridus­ ­ ministeeriumi otsusel ilma ­hinneteta.

Heidy Eskor-Kiviloo Eesti Instituudist rääkis 150 väliseesti kooli ja ringi tööst, mis koroo­ nast tingituna on olnud sunnitud kohanema uute tingimustega.

Paljud Kesk-Euroopa koolid on teinud oma tegevuses hetkel pausi, Ameerikas, Norras ka­ sutanud tundide läbiviimiseks õueõpet. Sel kevadel viis Eesti Instituut läbi neli virtuaalset koolituspäeva teemal ,,Eesti lapse ja noore koolitamisest välismaal“, kus esines muuhul­ gas ka haridustehnoloogia vald­ konnas tuntud firma Alpha.

Seejärel tutvustasid esinejad, milliseid tehnilisi vahendeid ja platvorme nad õppetöös on kasutanud. Nimetati mitmeid ­ p latvorme ­ nagu Opiq,

LiveWorkSheet, Kahoot, jam­ board jmt.

Positiivset vastukaja leidis Opiq, seda nimetati distant­ s­ õppe ajal lausa päästerõngaks.

Muret tunti, et see on tasuline.

Koolipidaja peab selle õppema­ terjali kasutamise eest tasuma ja nii toimub kihistumine, milline kool või omavalitsus on nõus maksma ja millest sõltub, mil­ lise kooli õpetajad/õpilased neid kasutada saavad.

Väga on meeldinud õpilas­ tele Norra arendus Kahoot, mis võimaldab korraldada viktoriine ja võistlusmänge.

Eesti platvormid on kogutud kokku Education Estonia kodu­ lehele. Kuna väliseesti koolides eesti keele õppimine ei ole koo­ lipõhine, vaid pigem kogukon­ napõhine ja toimub vaid paar korda kuus, siis peaks testimisel rohkem kasutama diasporaad.

Viimases töötoas paluti osalejatel vastata küsimusele,

mida nad vestlusringist positiiv­ sena kaasa võtavad. Paljud märkisid Peeter Mehisto mõtet õiglasest juurdepääsust hari­ dusele, et võrdne ei ole võrde­ line õiglasega. Tuleb luua õig­ lane koolisüsteem.

Peeter Mehisto sõnul on vaja empaatiavõimet, kuulamist, võrd­sust, kõigile õiglast juurde­ pääsu haridusele. Heidy EskorKiviloo tõstis esile täiesti kastist välja mõtlemist. Merike Kaes­ veld võrdsust, vaimset heaolu ja rohkem õues viibimist. Marit Zahkna rõhutas paindlikkust, valmisolekut kiiresti muuta ka pisikesi asju.

Soovijad said ka pärast üri­ tuse lõppu jääda edasi väikse­ matesse vestlustubadesse, mille juhatas sisse muusika grupilt Puuluup.

Täname Välisministeeriumi, EdTech Estoniat ja Education Estoniat väga vajaliku vestlus­ ringi kokkukutsumise eest.

Tänapäeval peaks just, loode­ tavasti siis, kui reisida jälle saab, otsima kodunt, suurlinnast kaugel neid vaikseid rahupaiku.

Mis on tavaliselt küll metsik, vahel mitte mugav, aga kas ­internetimaailm seda on? Rahu­ paik on koht, kus otsime ja tihti leiame seda, mida hindame, väärtustame, isegi armastame sügavalt. See on nii südame kui mõtte huvides vajalik, isegi kui nagu MacLeod oma kokku­ võttes leiab, vajab selline rän­ nak dissidentlikku, mitte aga ühiskonnavastast lähenemist.

Puhtast südamest. Või selle poole liikudes, usus, et see on saavutatav. Kuna miks muidu elada siinsinatses.

TÕNU NAELAPEA

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

Veel üks fotomeenutus Tiit Made: Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana. Autori kirjastus, Tallinn 2021. 304 lk.

Käesolevat üllitist võib vaadel­ da kui jätku autori möödunud aastal ilmunud teosele „Eesti rahvasaadikud Kremli võimu­ koridorides“. Raamat on kirjas­ tatud Eesti Vabariigi Riigi­ kantselei ja 20. Augusti Klubi toetusel.

Nagu autor oma eessõnas tähendab, oli 20. august 1991 Nõukogude Liidu ajaloos mur­ rangulise tähtsusega kuupäev.

Selle nüüdseks ajalooks saanud liidu põhiseadusesse oli aasta­ kümnete eest sisse kirjutatud paragrahv, mille kohaselt Eesti NSV-l oli õigus Nõukogude Liidust vabalt välja astuda.

Seda õigust, mis paberil näis nii paljulubav ja ahvatlev, ei võt­ nud tõsiselt selle kirjapanijad ega olnud soovitav selliseid mõtteid mõlgutada ka „vaba­ tahtlikult“ liitu astunud liikmes­ riigi juhtkonnal. Ometi jõudis poliitiline maastik aastakümnete vältel sedavõrd muutuda, et mainitud paragrahvi vettpida­ vust söandati proovima hakata ja jõuti uskumatute tulemusteni.

1987. aasta tähistas uue ärka­

misaja algust. See oli ajastu, mille kohta autor tabavalt tähendab, et oli aeg hakata lõikama seda, mida juba üheksa korda mõõdetud. Gorbatšov ilmutas huvi Pribaltika vastu, mida nimetati Nõukogude lää­ neks. Algas fosforiidisõda, leid­ sid aset Molotovi-Ribbentropi Pakti aastapäeva miiting ja Hirvepargi meeleavaldus. Nelja mehe ettepanekul hakati pro­ pageerima rahvusliku isemajan­ damise mõtet IME programmi nime all, asutati Muinsuskaitse Selts.

1988 on läinud ajalukku kui laulva revolutsiooni aasta.

Korraldati loomeliitude plee­ num, loodi Rahvarinne. Impee­ riumimeelsete õhutusel tekkis sellele vastukaaluks Interrinne.

Lauluväljakul hakkasid aset leidma massiüritused, sellest kujunes rahvuslik võitlusareen, ­ teostus Eestimaa Laul. Järg­ miseks aastaks oli vabadusiha nakkus ühendanud kolm rahvast juba väga mõjuvalt. 23. augustil 1989 aset leidnud Balti Kett oli rahumeelne, kuid võimas vaba­ dusapell, mille taolist ajaloos vaevalt leidub.

Autor jalutab rohkete fotode ja nappide kommentaaride toel

Eesti raamat valiti maailma kaunimate hulka

veelkordselt läbi iseseisvuse ­taastamise kõik faasid: poliitika kuumenemise; Kremli vastu­ surve, uue sisuga ülemnõukogu valimised ja riiki reformeerivad sündmused kuni saatusliku augustiputšini Moskvas, Nõu­ ­ kogude sõjaväelaste Toompea rünnakuni ja iseseivsuse välja­ kuulutamiseni 20. augustil kell 23.04 1991.

14. septembril 1992 kuulutas Ülemnõukogu oma tegevuse lõppenuks, avades tee Riigikogu VII kooseisu valimiseks. Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanud Ülemnõukogu liik­ med asutasid mittetulundus­ ühingu nimega 20. Augusti Klubi.

EERIK PURJE

Triin Ojari ja Epp Lankotsa koostatud ja Laura Pappa kujundatud raamat ,,Suvila.

Puhkamine ja arhitektuur 20. sajandil“ valiti 25 ilusaima 2020. a ilmunud Eesti raama­ tu hulka ning pälvis nüüd pronksmedali maailma kauni­ mate raamatute konkursil.

Konkursil antakse välja Kuldtäht, kuldmedal, kaks hõbemedalit, viis pronksmedalit ja lisaks märgitakse ära viis kujundust. Konkurssi korral­ ­ datakse Saksamaal alates 1963. aastast, Eesti raamatud osalevad konkursil ligi 30 aastat.

Varasemalt on Eesti raama­ tukujundus maailma kaunimate raamatute konkursilt saanud medaleid kaks korda: Ivar Sakki kujundatud ,,Tüpograafia üle­ vaatlik ajalugu“ (pronksmedal, 2013) ja Indrek Sirkeli kujunda­ tud ,,Lühiajaline igavik“ (hõbe­ medal, 2020). Äramärgitud on Tuuli Aule kujundatud sari ,,Setu kiravära“ (2015).

(ERR/EE)

aegse kuju taastamine ja kohvi­ kuks ümber ehitamine võttis kaua aega. 1960. aastatel al­ gasid ja 1980. a lõpus viimaks valmisid ehitustööd. Tuulelipp pandi paika 1973 ja 1981. aasta alguses said külastajad kätte esi­mesed tassid kohvi keskaeg­

Kas keegi tunneb?

VEMU otsib – kas keegi tunneb fotol olevaid prouasid? Teada on, et fotod on tehtud Kadri Sisaski kodus. Kui keegi tunneb Kadri Sisaskit või mõnda teist prouat fotol, palume ühendust võtta Piret Noorhaniga: piretnoorhani@gmail.com, t. 416 925 9405.

sesse linnamüüritorni rajatud kohvikus Neitsitorn.

Tallinna Linnamuuseumil on kavas taastada tornis muuseumi kogusse jõudnud originaal­ mööbliga üks korrus selle omaaegsest, sisearhitekt Aala Budlase loodud moekast sisus­ tusest.

Praegu Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuulu­ va Neitsitorni kohviku loost koostatakse ka taskuformaadis raamat, mis jäädvustab kuna­ gise miljöö ja mälestused.

Selleks ootab muuseum kõikide meenutusi, mis on seotud käi­ kudega Neitsitorni kohvikusse, aga ka lugusid selle restaureeri­ mise ajast ja kohviku valmimi­ sest. Parimad lood leiavad oma koha näitust tutvustavas raama­ tus.

Näituse kuraator, kunstitead­ lane Risto Paju tõdes, et Neitsitorni näitust ette valmista­ des ilmnes, et muuseumil on Neitsitorni kujul lisaks üliväär­ tuslikule keskaegsele arhitek­

Foto: K. Kiilaspea

Kristjan Järvi nomineeriti mainekale muusikaauhinnale Läänemere Filharmoonikud ja dirigent Kristjan Järvi on nomineeritud Saksamaal välja antavale Opus Klassik auhin­ nale kaheksas kategoorias, teiste seas aasta orkestri ja aasta diri­ gendi, parima sümfoonilise salvestuse ning innovatiivse kontserdi kategoorias.

Auhinnasaajad kuulutatakse välja telegalal 10. oktoobril Berliini kontserdimajas.

(ERR/EE)

Linnamuuseum kogub mälestusi Neitsitorni kohvikust Tallinna Linnamuuseum ko­ ­ gub mälestusi Neitsitorni kohvikust ja kõigest, mis seo­ tud selle kujunemisega oma aja menupaigaks.

Tänavu möödub 40 aastat Neitsitorni kohviku rajamisest.

Torni kunagise arvatava kesk­

Nr. 23

Foto: Aino Siebert

6

,,Kratt“ valiti Kanada fantaasiafilmide festivali kavasse

tuurile ka üks oluline tükk Eesti disaini-, sisekujunduse- ja ka stse­nograafia ajalugu.

Alates Carl Alexander von Winklerist (viimane baltisaksa kunstnik), Paul ja Kristjan Rauast ning Karl Burmanist (esi­mene eesti soost arhitekt) ja lõpetades meie sisearhitektuuri grand old lady Maile Grünbergi ning Jaagup Roometiga (kes on saanud ka Soome filmikunsti auhinna Jussi) – kõik need Neitsitorniga seotud nimed on oma ala tõelised tipud, tõi Paju välja. ,,Pea iga detail on Neitsitornis museaal, mis jutus­ tab ajalugu.“ Muuseumi jaoks on väärtus­ likud igasugused mälestused – nii need, mis on seotud kohviku­külastustega kui ka see, mida mäletavad tollal tornis töötanud või hoopis torni restaureerimisega tegelenud inimesed.

Muuseum ootab mälestusi e-posti aadressile risto.paju@ linnamuuseum.ee. Lisateave muuseumi kodulehel.

Rasmus Merivoo teine täis­ pikk mängufilm ,,Kratt“ on valitud Kanadas Montrealis toimuvale fantaasiafilmide festivalile Fantasia. ,,Krati“ tegevus toimub su­ veunne suikunud alevis, kuhu nutisõltlastest lapsed puhkama saadetakse. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati, mis­ peale võtab elu maakohas uued tuurid.

Filmis mängivad Mari Lill, Ivo Uukkivi, Jan Uuspõld, Paul Purga, Mari-Liis Lill, Jaanus Mehikas, jt. Filmi lavastaja ja stsenarist on Rasmus Merivoo, operaator Jako Krull, filmi­ kunst­nik Krete Tarkmees, origi­ naalmuusika kirjutas Tauno Aints ning filmi monteerisid Kristin Kalamees ja Rasmus Merivoo.

Filmi toodab Rain Rannu ja Tõnu Hiielaidi produktsioonifir­ ma Tallifornia. Filmi kaasra­ hastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.

Rahvusvaheline filmifestival Fantasia, mis keskendub nii Euroopa, Aasia kui ka Ameeri­ ka fantaasiaküllaste linateoste näitamisele, tähistab sel aastal oma 25. aastapäeva. Varasemalt on Eesti filmidest Fantasia filmi­festivalil linastunud näiteks Miguel Llanso lavastatud ,,Jeesus juhatab sind kiirteele“ ning Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa animatsioon ,,Vana­ mehe film“. (ERR/EE)

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1057 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 24

25

32

36

37 40

43

33

44

34

38 41

29

30

35 39

46 52

47

50

51

54

55

56

57

58

59

1. Lääs (ingl.k.).

5. ,,Elagu“ (hisp., it. k.).

9. ,,Härra“ (poola k.).

12. M______, krabimaitseline kalatoode.

13. Mehenimi.

14. Sidesõna.

15. Puidu põlemise tahke jääk.

16. Ajab naerma.

17. Uinak, tukastus (ingl.k.).

18. Kääbusrahvas Aafrikas.

20. Riietusese käe katmiseks.

22. Esialgne, esimene abi.

24. Hävitaja, lõhkuja, rüüstaja.

27. Läänemere-soome rahva esindaja.

31. Piirkond.

32. Järv Saaremaal.

35. Katalaani kirjanik.

36. (Poisi)nolk, nagamann.

38. Mitmeosaline pidulik vokaalteos.

40. Lehmalaps.

43. Mereröövel.

46. Sünkpime sügiseja talveaeg.

50. Etniline rahvagrupp Tansaanias.

11

42

45

PAREMALE:

28

ALLA:

1. Vapsik, herilane (ingl.k.).

2. Endisaegne Prantsuse münt.

3. Special Representative of the SecretaryGeneral.

4. Loomad ja ______ 5. Eesti idanaaber.

6. Sülg.

7. Valga sõsarlinn Lätis.

8. K______i meri, meri Atlandi ookeanis.

9. Toiduvalmistamise nõu.

10. Türgi ohvitseri tiitel.

Hiina leevendas pärast rah­ vastiku kiirele vananemisele viidanud rahvaloendust oma pereplaneerimispoliitikat ja lubab peredel saada maksi­ maalselt kolm last, teatas riik­

Naljanurk ,,Kas soovite prae juurde seeni ka?“ küsib kelner kliendilt. ,,Tänan, ei soovi. Mulle meeldib seeni ainult korjata.“ ,,Kuidas soovite, soovi korral võin seened ka põran­ dale visata…“ palub kelner lahket.

49

53

51. Maksevahend.

53. Naisenimi.

54. Teat. hallutsinogeen.

55. International Association of Advanced Materials.

56. Rivi, jada, rodu.

57. Väike sadam Pärnumaal.

58. Samoa pealinn.

59. Mi____, negatiivsust väljendav matemaatiline märk.

Hiina lubab peredesse kolme last

48

T

Volli veste

Fuih

Paremale: 1. Amok(k), 5. (Sik-)sak,

23 27

S

Ristsõna nr. 1056 LAHENDUS

21

26

31

10

I

7

11. Alkohoolne jook, kärakas.

19. Electric Safety Association of Korea.

21. _____ ja naa.

23. S______ri, kodeeritud sõnum, krüpteeritud kiri.

24. Minibuss (ingl.k.).

25. Sama, mis 31. par.

26. Näägutama (ingl.k.).

28. Linn Belgias.

29. Omapead, ise.

30. Riiklik Akadee­miline Teater.

33. Peatuma, lõppema.

34. D_______r, end. kuldmünt araabia maades.

37. Tee lahti!

39. Isevalitseja (om. k.).

41. Vokaalsoolo ooperis.

42. Peakorter.

43. Spordivahend.

44. ,,Isa“ hellitavalt.

45. ______ga, ,,Vikerkaar“ (vene k.).

47. Lõhkekeha.

48. Munkade v rüütlite ühing.

49. Hulgas.

52. Röövkala.

lik uudisteagentuur Xinhua esmaspäeval.

Ligi 40 aastat kehtis Hiinas ühelapsepoliitika, mis tühistati 2016. a seoses kasvava murega tööjõu vananemise ja majandus­ seisaku pärast.

Valitsuse pingutustest hooli­ mata sünnib Hiinas üha vähem lapsi ning eelmine aasta oli 12 miljoni sünniga rekordmadal. Üks kord kümnendi jooksul läbi viidav loendus, mille tule­ mused avaldati mais, näitas, et Hiina rahvaarv kasvas kõige ­aeglasemalt alates 1960. aastast ning on praegu 1,41 miljardit. Ühtlasi on järsult langenud tööealiste inimeste arv ja ühe­ lapsepoliitika tõttu võimendu­ nud poiste eelistamine on rikku­ nud soolist tasakaalu. (PM/EE)

8. Kare, 12. Narr, 13. Ala, 14. Asum, 15. Niki (Lauda), 16. Lll, 17. Auto, 18.

Oneida, 20. Lasuur, 22. Sss, 23. Iika, 24. Rat, 26. Tarsu(s), 28. Õlg, 31. Are, 32. Erutu(s), 33. Lii, 34. MVR, 35. (N) ekrut, 36. Lan(t), 37. Elaa(n), 38. Nie, 40. Sireen, 43. Leivat, 46. (T.S. E)liot, 47. (In) spe, 49. Baar, 50. Erie, 51.

Arg, 52. Iata, 53. Pier, 54. Soo, 55.

Stem.

Alla: 1. Anno, 2. Main, 3. Orkester, 4. Kriis, 5. Sala, 6. All, 7. Kallistu(s), 8. Kaasa, 9. Asuu, 10. Rutu, 11. (Kan­ tar) Emor, 19. D. Steele, 21. Akuutne, 23. Irura, 24. RAM, 25. Arv, 27.

Arkansas, 28. Õllevaat, 29. Lia, 30.

Gin, 37. Eeter, 39. Iibis, 40. Slep(p), 41. Iiri, 42. Roie, 43. Lego, 44. Aate, 45. Tram, 48. Pro.

Nädala retsept

Paljastan, pisult häbematult, et see on temakese leksikonis lemmikumaid sõnu. Eriti nüüdsel ajal. Mil ta kardab isegi õue astuda. Oli aeg, kus käevangus, nigu noored, aga nüid vanad armastajad, nii tegime. Kõikjal. Toidupoodi keeldub ta minemast. No nii. Siis saab üks vanake osta vajaliku kõrvalt seda, mida soovib. Ennem poleks juhtund. Keeld kohe peale.

Juttu sellest, et kui ma oma maskis higistan, trügivate muttidega pean arvestama, leian end kirumast, miks ma ome­ ti kaiki kirja ei pannut, mida vaja, tulevad mulle ostukiusa­ tused peale.

Mulle, näituseks, maitseb väga Limburgeri juust. Pisut lõhna juures küll, aga oivaline, eriti rukkileival meie toosteris sulatet. Kuid temake nähvab, et see on nigu varvastevahelt saadud. Ehk oligi. Kuid maitset ei muuda.

Siis mu maksavorsti aigus. Miks ma seda söön, küsib mi­ nust targem. Lihtsa mehena, kel aru vist vähe otsa – et mait­ seb. Aga see ei rahuldavat. Miks ma ei too koju magusat, ainult heade lõhnadega seotud.

Asi läheb hullempaksi, ku ma oma maslankadega ja eri­ jogurtitega täidan külmikut, kuna, noh, egas mujalt ei saa, ku eurooplastelt. Meil siin lähedal bulgaarlased, kaugemal venelased, takka polskid. Nigu igas sellises olukorras, ei tohi abielumees, noh selline, kes veel ruunatud pole, seista oma seisukohtade kaitseks. Et mulle maitseb. Mis sellega viga?

Ent olen vist pooleldi ruunatud, kuna ikke kuulen sõna.

Vaat, pooled neist toidumoonadest, mida üksi pean koju ve­ dama, vajavad külmemas olekut ku näituseks jälle, kelleris, peidupaigas. Seal lähvad nad tõesti aisma. Kuda aga õigus­ tan, eriti keerulisel ajal, et on sinna, kuhu ta harva jalga tõstab, vaja pisikülmikut. Arvab et ehk mul Etsiga komplott, et sinna kesvamärjukest peita, temakese silmi eest. No ju ta suust tulevast aurust saab aru, et poisid pahal.

Praetud ja hautatud seened Sobiv lisand samal ajal bbq-l valmivale hamburgerile Kiirelt valmiv lisand, mis sobib nii hommiku- kui lõuna- ja õhtusöögi kõrvale! Hommikul näiteks koos peekoni ja muna­ dega, hiljem lisandiks erineva­ tele liha- või juurviljaroogadele, samuti täidiseks hamburgerile või ka lihtsalt keedetud kartu­ liga.

Mõnedele meeldib seene­ kastme retseptis kasutada ka valget veini, mõnedele jälle seda toidu kõrvale juua, mõne­ dele aga üldse veinist eemale hoida – valikuid on rohkesti!

Valmistusained: 3-4 spl oliivõli 1 poole naelane pakk (227 gr) valgeid seeni; viilutatud 1 suurem sibul; viilutatud 2-3 küünt küüslauku; hakitud maitsestamiseks pisut soola, küüslaugusoola, kurkumi (turmeric) pulbrit, kuivatatud pune (oregano pulbrit natuke vett, hakitud murulauku

Aga mul on ikke see iseseisev joon olemas. Toon koju seda, mida temake tahab – just magusat – aga samas otsin välja enesele, kelleris olles südaöösel, nälga tundes, just neid tooteid, mida ta peaks toetama. Mis ei haise. Kuna, kurinahk, kellel seda vaja, eriti ku on valesüüdistus, et Volli, jälle kurja kallal. Kui ei aise, sii peaks olema harashoo.

Kuna ausalt, too fuih sõna kahe hüüumärgiga asub pisut närvidele. Olen teadlik ühest teisest neljatähelisest sõnast, mis algab nende kahe esimese tähega. Kuid seda ep kudagi kodus suust valla laseks. Ehk Etsiga saan Limburgeri röst­ leibu. Ku ainult kodunt välja lastakse. Riigi poolt, mõtlen.

Kuigi ep t’ia, mida too paks ja mugav siin provintsis teeb, või too narr habemik, pärisvesi, seal kaugel oma rikka raha­ kotiga teeb, et mind täielikult ruunata.

VABARNA VOLLI

Otsitakse väliseesti motospordi­­har­ras­tajaid Urmas Kauniste Eestist on huvitatud väliseestlaste tege­ mistest mootorratta vöi auto­ spordi vallas söjajärgsel ­pe­rioodil. Ta oli küll kirjava­ hetuses söjaeelses Eestis moto­ spordi organiseerimisega tege­ lenud Harry Pärkmaga, aga siis, 1990. aastatel, ei osanud ta selle teema kohta veel põh­ jalikumalt uurida. Nüüdseks pole H. Pärkma enam elavate kirjas.

Urmas teeb vabatahtlikuna kaastööd kahele Harjumaal te­ gutsevale muuseumile, Moo­

torrattamuuseumile Kurtnas ja Mootorispordimuuseumile Tur­ bas. Seepärast on ta huvitatud igasugusest infost ja kon­ taktidest, mis aitaksid saada ülevaadet väliseestlaste moto­ spordiharrastustest.

Urmas Kauniste on ka ise motomatkaharrastaja ja tegele­ nud sellega juba nelikümmend aastat. Seni on ta kohtunud vaid kahe väliseestlasest motomatka­ harrastajaga Rootsist. Tal oleks hea meel saada kontakti mõt­ tekaaslastega Kanadas, USAs ja teistes väliseesti kogukondades.

Kui sul on infot väliseesti motospordiharrastajate kohta, kirjuta: piretnoorhani@gmail. com või helista t. 416 925 9405.

Valmistusviis: Kuumutada oliiviõli suurel pannil ning lisada viilutatud seened, sibul ja küüslauk ning praadida keskmisel kuumusel umbes 5-6 minutit. Lisada mait­ seained ja pisut vett, segada ning hautada kaane all veel umbes 7-8 minutit, kuni seened on pehmenenud. Lõpuks lisada hakitud murulauk, segada ja kuumutada pisut ning seene­ roog/lisand on valmis.

Urmas Kauniste mootorrattaga Sarajevos 2018.

8

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

Nr. 23

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Deportations, the Russian version, the Estonian experience June 14 marks the 80th anni­ versary of the first Sovietorganized mass deportations from Estonia to the distant hinterlands of Russia. Be­ ­ tween 10,000 and 11,000 citi­ zens were arrested and sent by ­cattle cars to concentration camps and exile. Of these, approximately one half didn’t survive, due either to execu­ tion or severe neglect. By the spring of 1942, of the 3,500 men who were placed into forced labour camps, only a few hundred had survived.

The original NKVD list specified exactly 14,471 indi­ viduals. The actual number of deportees detained and sent did not meet the official quota.

Russian historians have insisted that local Estonians were the creators of the list, while Estonian historians have identi­ fied the NKVD as managing the compiling of names.

Survivors have indicated that for some victims it would take only the complaints of a hostile neighbour who informed the NKVD that the targeted family had listened to Finnish radio broadcasts or enjoyed a wealthy lifestyle.

In general, designated for a­rrest and deportation were those identified as anti-Soviet: govern­ ment officials, political elite, the military, police, busi­ ness owners, individuals with relatives abroad, members of student organizations,represen­ tatives of foreign companies, clergymen, members of the Red Cross, etc. In all three Baltic states, the massive operation ­began on the night of June 13.

Families with no expectation of what was about to occur were abruptly woken in the middle of the night, told to pack and placed onto trucks to be driven to 390 cattle cars located on rail sidings throughout Estonia.

Of the over 10,000 people so deported, over 7,000 were ­women, children and the elderly.

Accounts of survivors have described the inhuman cruelty ­ of those carrying out the depor­ tations. Even pregnant women and the seriously ill were shoved into packed cattle cars, to suffer two weeks in brutal, unhygienic conditions.

Western historians have maintained that the Soviets, by these crimes against humanity and other acts of repression, intended to deprive the people ­ of their spirit and memory of an independent, democratic state­ hood.

But the only Russian narra­ tive stresses crucial self-defense needs of the Soviet Union, that deportations were unavoidable and not as harsh as depicted by the West. According to the Kremlin, during war time, the rear had to be secured, made safe from sabotage that could jeopardize the Soviet military effort. Those capable of being a real threat were men of 25–50 years of age, but who made up only one fifth of those deported.

Nearly 80 percent of the depor­ tees were women, children, and the elderly – a group hardly likely to engage in damaging the Soviet war machine.

The June 14 deportations, and the many that followed, were a­ctions deliberately exe­ cuted to remove those societal groups that were expected to oppose the new totalitarian re­ gime. Communists feared ideo­ logical dissidence, and even more u­ntrustworthy were those who might act accordingly.

Some have asked why we dwell on something that ­happened three generations ago.

We should be forward looking and let the past fade into a ­distant memory. But Estonia as a nation has been moulded by common experiences, victories as well as defeats, calamities as well as blessings.

We can’t let others, especially hostile adversaries, write our history, the story that is our identity. Our true history helps us understand the origins of our morals and the responsibility we must take for our choices.

Estonia is one of the many states neighbouring on Russia, the self-appointed and inter­ nationally-recognized successor to the Soviet Union, that refuses to bear any responsibility for the harm it caused in the r­ egion.

Time will not exonerate Russia for the wrongs of the past.

History remains with us.

LAAS LEIVAT

Tragedy in the Baltics

A Commemoration 1941–2021 The truth must be told Canadians, with Estonian, Latvian and Lithuanian roots, remember the unpunished war crimes against their ­peoples and nations. In this age of cyber and hybrid warfare, in which Canada and its allies are a tar­ get, the perpetrators of horren­ dous atrocities and their neo-Soviet successors are rewriting the historical narra­ tive, denying and falsifying the truth. Evidence hidden in archives is being closed to research.

Historians and researchers are now threatened with severe criminal punish­ ment for delving into the past.

The truth must be told.

Beset by three invasions, the Baltic peoples endured unima­ ginable suffering. Neither Nazi Germany nor Soviet Russia had any benevolent plans for the re­ gion following the Hitler-Stalin alliance of 1939. Colonization and genocide were the order of the day. The Molotov-Ribben­ trop Pact defined the alliance between Nazi Germany and Soviet Russia, essentially divid­ ing up Europe into their own spheres of influence and allow­ ing the conquest of their neigh­

bours. The result of this heinous pact led to World War Two. Today we mark 80 years of tragic memories for families who had to endure three brutal occupations of their native lands. Estonia, Latvia and Lithuania, fighting off centuries of foreign invaders, established their independent states in 1918. Their struggle was for freedom, democracy and sur­ vival. Their story is not stuck in the past as a faint footnote, but a reminder that ethnic cleansing and mass murder must never again be repeated. Nevertheless, criminal aggression continues in so many parts of the world. We are witnessing repeated crimes against humanity in Syria, Crimea and continuing threats of attack against the Baltics.

The first Russian invasion of Estonia, Latvia and Lithuania took place in 1940. The year that followed was marked by a reign of terror, torture, murder of intelligentsia, community

leaders and military. This ethnic cleansing and Russification culminated in the first mass ­ ­deportation on the night of June 13–14, 1941. Tens of thousands of Baltic families were suddenly rounded up, forced into cattle cars, and transported to the furthest reaches of Siberia. ­ There was no mercy for women, children, the elderly, the infirm or even infants. Many died along the way from starvation, illness and mistreatment. Others would be executed at their final destinations.

This horrifically crude attempt at genocide would ­ continue into the 1950s with ­ further arrests and deportations, especially March 25–28, 1949 when another 90,000 were taken and sent off to slave labour and concentration camps.

Hardly a Baltic family was left untouched by the loss of loved ones, friends and neigh­ bours.

We Remember!

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

9

Estonian Destinations: Haapsalu Railway Station Vincent Teetsov Barring more luxurious desti­ nations, a trip to the beach is among the most casual out­ ings one makes these days.

People go to the beach to splash around in the water and sit in the sun with friends. It’s a pastime where having a good time supersedes formality or a sense of ele­ gance. Put some flip flops, a swimsuit, sun screen, and snacks in a bag. Throw a towel over your shoulder.

Provided the weather is suit­ able, it doesn’t take much planning. Hop on a bus or in your car and walk until you find a suitable place to set up on the sand and that’s it.

In the early 1900s, though, a trip to the seaside was brim­ ming with grandeur. Especially if you were a Russian Tsar, sojourning in Haapsalu on ­ Estonia’s west coast. Here, evi­ dence of this grandeur is even built into the place where visi­ tors arrived by train – Haapsalu raudteejaam.

Russian aristocrats had visited Haapsalu since the time of Peter I, seeking the healing properties of local mud treat­ ments. Even beyond the aristo­ cracy, Haapsalu became popular for its offerings of tranquility and rejuvenation. In 1867, Tchaikovsky spent his summer in Haapsalu. It’s a destination where visitors can sail around small islands, relax at spas, swim, and stroll around the

Väike viik (a peculiar lake that stretches out into the sea). One can adopt a slower pace of life here.

In 1903, after nearly 200 years of Tsars vacationing in Haapsalu, construction began on the railway station that would become the face of this resort town. Tsar Nicholas II was in favour of the train station being constructed, and ­ this explains the details put into the station. For instance, archi­ tect Karl Werheim designed a dedicated Imperial Pavilion as part of the complex.

Pulling into the station, the building curtsies to arriving trains with a 216 metre long row of columns. This colonnade supports the covered platform, which in turn protects arriving passengers from the sun or rain as they head to the passenger building.

The waiting room (ootetuba, as a wall sign once indicated) has ornamental stucco ceilings, crown moulding, and dark wooden side panelling. Look up as you enter this room and you will see a few scenic paintings; vignettes of the idyllic town you are about to set foot in.

Look beyond the structures and into the collection of the Raudtee ja Sidemuuseum (Rail­ way and Communications Mu­ seum) and you’ll witness the progression of rail transit going back 150 years. In Estonia, it all started in 1870, with the first route going from Paldiski, through Tallinn and Narva, and

Kid’s Corner: Helen Eikla’s Sennahoi ja Nurrnopsu Stories Vincent Teetsov As the primary reading ­ma­­terial for a child progresses from picture books to early readers and into chapter books, the presence of fantas­ tical characters and charming illustrations of them become diminished, exchanged with many books about going to school, making friends, and the drama that springs from that. While some chapter book readers, between the ages of 7 and 10 approximate­ ly, want to read stories about the world they see around

Photo: sennahoi.com

them, others may feel as though the themes and ­characters they used to enjoy aren’t allowed anymore.

Stories like Finders Keepers

by Keiko Kasza or The Day the Crayons Quit by Drew Daywalt. Stories with unex­ pected turns of events and things that happen just because. Illustrations help readers imagine what’s hap­ pening at the same time, ­making a story extra appeal­ ing.

Unfortunately, when kids don’t find personally intriguing or funny stories to read, they might abandon independent reading altogether, leading them to miss out on the valuable ideas and situations that fiction teaches us about.

Yes, fantastical chapter books are certainly out there.

But it was the discovery of Sennahoi and Nurrnopsu, two characters created by Helen Eikla, that had me thinking about these kind of fun chapter books for children. Something for children who are reaching that more complex stage of reading in Estonian, or who could have help from a family

Notice of Meeting of Shareholders Estonian House in Toronto Limited 6:30 P.M June 29, 2021 Online at: www.estohouse. com/agm Photo: salm.ee

Notice to shareholders finally ending in Gatchina, Russia. The museum writes, “By 1904, 650 km of widegauge and 373 km of narrow­gauge railways had been built in Estonia…v” The railway museum itself opened in 1970, and contains memorabilia from the station’s golden years: uniforms, a ticket machine, telegraphs and tele­ phones, and signage. Manne­ quins are clothed in vintage uniforms. Photo panels and fur­ niture create an image of what it would have been like to lounge there, newspaper and drink in hand, as you waited for your train. The museum has described how, in the 20s and ­ 30s specifically, you would have heard “ärasõit!” yelled out on the platform as trains ­de­parted.

Outside are historic passen­ ger and freight cars of different styles, Krauss-Maffei steam ­engines, and a Soviet-era diesel locomotive. Time and the weather has taken its toll on some of these vehicles. How­ ever, if you are a train buff, it’s an intriguing place for you to peruse.

Travelling exhibitions come

through the museum, too. One recent exhibition was of illus­ trations inspired by the stories of Polish science fiction writer Stanisław Lem. Another exhibi­ tion has marked 150 years of railways in Estonia.

For families with young children, a road train called ­ Peetrike takes passengers at ­regular intervals on a 40 minute guided tour, showing you points of interest around Haapsalu.

The museum is open on weekends; and throughout the summer months it’s open from Wednesday to Sunday, between 11:00 AM and 5:00 PM. A standard ticket costs four euros.

Currently, you can’t travel to Haapsalu by train. It was 1995 when the last passenger train arrived at this station.

Furthermore, in 2004, Haapsalu Raudtee OÜ started to remove rails from the RiisipereHaapsalu railway. There is a bike trail at the station, where the rails once were.

However, in September 2020, ERR interviewed Esto­ nia’s Minister of Economic Affairs and Infrastructure, Taavi Aas, and reported that a railway

member in figuring out new words.

These characters have two books written about them so far: Sennahoi ja Nurrnopsu. Üks põhjamaa lugu (“Sennahoi and Nurrnopsu: A Nordic Story”) from 2017, and the ­sequel, subtitled Külaline suu­ rest linnast (“A Visitor from the Big City”). Both have been published in hardcover format

by Papallona Print OÜ and have been popular choices at Rahva Raamat book stores in Estonia.

Sennahoi is a green creature with protruding ears and feet who gets around Sinimetsa (“The Blue Forest”) in big leaps and bounds. He is crafty and ambitious, having built himself a home on top of a pine tree.

His neighbour and friend is Nurrnopsu, a cozy creature with something of a resemblance to a panda bear, who makes ­waffles and cinnamon rolls for everyone to enjoy.

The second story of the ­series, from 2019, begins at the time of the vernal equinox, when a new visitor, by the name of Mr. Kaa, arrives from the Big City. Where he comes from, life has challenges that Sennahoi can’t initially con­ ceive of in his mind, like the rushed pace of residents and the pursuit of wealth. Comparative­ ly, in Sinimetsa, there are the

lumeloomad (“snow animals”) who steal icicles from Nurr­ nopsu’s house in winter. Other hungry monsters are tempted to eat up sweet treats they find, as pictured on the book’s front cover. Nurrnopsu, Sennahoi, and their trickster pal Maru, have to take care of a whole bunch of little blue birds that hatch from their eggs. And then there is Sennahoi’s new seasonal predicament of how to deal with the shedding of his fur as all creatures in Sinimetsa do.

For each character, there are things that bug them about where they live.

Yet, for Mr. Kaa, there is much to be excited about in this new place, including the green coat that he has acquired in ex­ change for his suit and tie. He sees the extraordinary qualities of this land away from home and wonders whether returning to the Big City is truly what he wants.

Over 128 pages, the story engages the old question of “is the grass greener on the other side?” with a mischievous cast of characters, including a cave dweller with a long white beard who drops in wisdom here and there. The characters show comical expressions that kids will connect to while connect­ ing with the sincere messages conveyed in the text. These

(Continued on page 10)

Shareholders are invited to par­ ticipate in the Annual General Meeting of the Estonian House in Toronto Limited on June 29, 2021. Shareholders can attend the meeting virtually or over the phone. Instructions for access­ ing the meeting are available at www.estohouse.com/agm. This meeting is a private meeting of Estonian House in Toronto Limited and is closed to the general public.

Invitations have been mailed, and where requested emailed, to all Shareholders. Shareholders who are unable to participate have the option of assigning a proxy. Proxies must be regis­ tered twenty-four (24) hours prior to the meeting.

Shareholders can register proxies in the following manner: 1. By mail, addressed to the Secretary Eric Sehr at 958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6; 2. By fax to 416-461-2017; 3. Deposited at the Manager’s office located at 958 Broadview Avenue; or 4. By email to shares@­ estohouse.com.

Any proxies sent by mail that are not received or submit­ ted by fax, in-person or email after 6:30 pm on June 28, 2021 will not be accepted. These ­timing restrictions are designed to allow management adequate time to prepare and distribute electronic ballots for each proxy holder for the online election platform, Electionbuddy, to be used at the meeting.

qualities help to present the ­story in an entertaining way.

The book’s interior and exte­ rior artwork, by Vietnamese illustrator Thai My Phuong, is ­ clever in its use of maximalism, with details left for closer examination. Some of the best ­ images in the book capture the optical illusion of rays and auras of glowing light passing ­ over and behind the characters and scenery. The illustrations have impressive dimension, showing scenes from unexpec­ ted angles.

It’s a book that would fit into the fantasy-leaning part of a book collection, but as any ­fantasy aficionado could attest, what’s inside is close to reality at the core.

Both books of the series can be found at sennahoi.com. A Polish version of the series’ first story is out there currently, so hopefully an English translation will eventually become avail­ able, too.

10

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

Nr. 23

Tere KESKUS – 6 Ways to Give

Navitrolla’s painting “Väike valearvestus” (“A Small Miscalculation”).

Photo: navitrolla.ee

On the Wall: Navitrolla’s juxtaposed landscapes Vincent Teetsov On a trip out to the country­ side, it doesn’t take long before the urge sets in to stretch your arms and shoul­ ders out wide and breathe in all of the fresh air and take in all of the space. It’s open, a canvas for your senses to take in.

It’s also a training ground for so many artists who have taken up plein air painting. These outdoor scenes are a test of one’s skills in observing light, wind, movement, perspective, and changing weather. As ex­ pounded upon by designer Ingrid Fetell Lee in her book Joyful: The Surprising Power of Ordinary Things to Create Extraordinary Happiness, pas­ toral scenes are among the most-loved works of art, with some theorizing that this is due to the way they show us habit­ able types of landscapes. Places that humans are drawn to, with vegetation, water, and room for us to settle in.

But with the paintings of the Estonian artist Navitrolla, locales like these are merely the spark that trigger a larger explosion of visual ideas.

Sure, within his paintings, there is a fairly consistent back­ drop of green meadows, tufts of evergreen trees, and sprinklings of rusty yellow, blue, and white wildflowers. The skies fade into clear, optimistic blues, with shreds of white clouds floating freely. There is so much open space to frame these scenes, and so you do really feel like you’ve stepped into the Estonian countryside. You can feel the gravel road underneath the soles of your shoes. On the side of the road are the tire tracks of a farmer’s tractor and a pile of timber stacked up against a field of growing crops.

In his paintings, Navitrolla, whose birth name is Heiki Trolla, would appear to be sourcing scenery from the place he grew up in Navi, Võru County.

However, into these views,

he also throws in dreamlike ­inversions of reality.

His painting “Kana on ku­ nin­gas” (“Chicken is King”) shows a hen facing off against two curious foxes in the fore­ ground, while a giant egg looms above them. The weight of the egg is emphasized by the heavy shadow it casts. The foxes may get the hen momentarily, but soon the egg will hatch and the chick that comes out will show its dominance.

Similarly, “Kui kogu maailma seened ühineksid” (“If All the Mushrooms In the World Would Unite”) shows a colossal yellow capped mushroom with a stipe as thick as a cluster of red­ woods. A comparatively tiny dog stands below at the edge of the field, barking at the mush­ room. Navitrolla augments the typically calm feeling of these countryside landscapes and gives them an edge of ferocity.

It’s unclear what this mushroom is capable of.

Other works of his start to veer more towards animals and landscapes beyond Estonia.

“Peidus” (“Hiding”) transports a giraffe from the African ­savannah, which is camouflaged against the patterned bark of birch trees. “High as a Kite” also features a giraffe, this time poking its neck through one of the clouds floating by.

One of the most different paintings he has made is “Kuidas ületada lõhe meie ­vahel?” (“How to Bridge the Gap Between Us?”), where an expansive desert is divided by a deep rift in the ground. On one side is a friendly-looking domesticated dog, and on the ­ other side is an unidentifiable, shadowy canine. Its mouth is open, as though it’s exhausted, dehydrated, and breathing ­heavily.

He brings it all back together conceptually with “Väike ­valearvestus” (“A Small Mis­ calculation”). In a similar desert location, sparse and skeletal trees emerge from three dif­ ferent cavernous cracks in the

ground. Against the blue sky, the trees are topped with stick nests like those built by storks.

The kind that you’d see driving around in rural Estonia. Except, inside three of the nests are a penguin, a bear, and a group of white rabbits. They call out to each other and look down to the ground, assessing the best way back down.

These are peculiar worlds, and yet, there is something ­familiar about them. Navitrolla describes his work as com­ bining naïvism and surrealism, though I would lean more ­towards the latter classification, because of their ability to ­accurately capture the complex way our minds exaggerate and change what we see when we are awake. That’s not a simple undertaking.

Lembi Randma, Office Director at Navitrolla United Factories (where one can view the artist’s works in Tallinn), has attested to how, “As the viewers approach his paintings, they walk into his world...the paintings start to talk...”

Randma adds that “[Navitrolla] makes you dream...”

Above all, Navitrolla is a master of fusing together visual trademarks of far away land­ scapes and thereby making the surreal feel totally possible, ­familiar, and even desirable.

Estonian destinations (Continued from page 9)

that goes all the way from Tallinn to Rohuküla in Lääne County could be completed by 2026. Meanwhile, the Haapsalu and Lääne County Museums Foundation has plans to expand this particular museum’s facili­ ties.

Should this old train station play a part in transportation ­developments, Estonians will be able to reach this famous beach town faster, and with more style, than ever.

Be a part of Tere KESKUS from June 21-24 and join Estonians around the globe in creating a source of pride for the future! Tere KESKUS is a 3-day campaign to help build KESKUS International Estonian Centre in Toronto. KESKUS is the largest undertaking of its kind in the diaspora and will serve as a beacon of pride for the global Estonian community.

KESKUS is at 75% of its campaign goal and during Tere KESKUS, every donation will be generously matched by the Torokvei Family up to CDN$1,000,000 to create a 4X impact!

Making your donation is easy! Here are 6 ways to support KESKUS during the ­ campaign: Give By Credit Card Make a secure gift using your credit card online on www.raisedays.com/terekeskus and write your message of sup­ port on the scrolling honour roll! All gifts will be issued a tax receipt.

Donate By Phone To provide your credit card or to otherwise donate by phone, call Tere KESKUS Donations Line at +1.647.250.7136.

KESKUS Donations Manager Taimi Hooper will be available throughout the campaign to assist you and answer any ­ ­questions you may have.

Give From the United States Gifts from the US to KESKUS will be issued a tax receipt! KESKUS has set up secure charitable giving with ­ King Baudouin Foundation United States (KBFUS), a foun­ dation that facilitates giving to prominent institutions around the world. Cheque and wire transfer can be made through KBFUS and its online platform is https://kbfus.networkforgood. com/projects/53756-e-kb­ fus-funds-keskus-internation­ al-estonian-centre-ca.

Give From Estonia Gifts from Estonia will be issued a tax receipt! KESKUS ­ is working with Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond and their website http://www.erkf.ee/an­ netajale provides the transfer details, and be sure to note “Toronto Eesti Keskus” on your transfer.

Taimi Hooper

Donate By Cheque or Bank Transfer Feel more comfortable do­ nating by cheque or bank trans­ fer? No problem. You can mail a cheque to Estonian Arts Centre, the charity associated with KESKUS, at 958 Broadview Ave, Toronto, ON, M4K 2R6 or donate via phone transfer at Northern Birch Credit Union, directing the gift to account #148140. Donations are accepted at three branches in Southern Ontario. If you’d like to send an e-transfer, please send to donations@estoniancen­ tre.ca and use the security ­answer 9madison.

When donating via bank transfer at Northern Birch, please drop us a line at donations@­ estoniancentre or call the num­ ber above so that we can get the info required for your tax re­ ceipt. Also, please add your name to the e-transfer memo so that you can be thanked for your donation!

Donate Securities Gifts in the form of publicly traded securities are a tax effi­ cient way to give – for this, please write to donations@­ estoniancentre.ca or call the KESKUS Donations Manager at the number above.

••• For those interested in creat­ ing a family legacy gift, special recognition is available for contributions of CDN$10,000 ­ and more and can be paid over 3-5 years. For this, please email or call the KESKUS Donations Manager.

The list of donors to KESKUS continues to grow, at www.estoniancentre.ca/capi­ tal-campaign – join Estonians around the globe and give ­generously to tere KESKUS! Tere KESKUS runs June 2124, increases the impact of your gift 4X and will feature fresh greetings and entertainment on the www.raisedays.com/terekes­ kus site each day!

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

It is tempting to compare

It is hard not to be reminded of this optimistic count Ros­top­ chin, when considering Adam Johann von Krusenstern’s three year long voyage around the world, 1803-06, Russia’s first circumnavigation. 33 years old Krusenstern was commis­ sioned to support the Petro­ pavlovsk city and garrison far away on the Kamchatka penin­ sula with supplies, to establish diplomatic relations with Japan and cities on China’s coast, and

to pursue scientific research all along the trip: mapping, mapping and mapping. But of course, one can assume that he off the record, like Mannerheim on his 1906-08 Asian expedition, also carried on qualified reconnais­ sance for military purposes.

Last but not least, he was to en­ hance the glory of his imperial patria, shortly, to establish Russia among the world’s elite in navigation.

During his long voyage, Krusenstern’s ship’s doctor was his old friend Karl Espenberg from Tallinn. Another young Landsmann, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, born on Hoheneichen/Pilguse manor on the west coast of Estonian island Oesel/Saaremaa, served as his chief cartographer.

Krusenstern himself was born on the Haggud/Hagudi manor between Tallinn and Rapla. He spent his later years in his manor Aß/Kiltsi in Wierland, where he wrote, cor­ responded and also died. He is buried together with his wife in the Tallinn cathedral. His youngest cadets on board were the brothers Mauritz and Otto von Kotzebue from Tallinn, 13 resp. 15 years old at the start, sons of the famous playwright August von K, whose wife was a Krusenstern relative.

During the Napoleonic wars, Russia seized Finland from Sweden (1809). Then the Vien­na Peace Congress of 1815 turned out extremely favorably for Russia. And as one of the sharpest tools of proactive czar­ ist foreign policy, the Russian Admiralty then renewed its interest in exploring, mapping ­ and claiming faraway seas and coasts. Already in the same year, 1815, now 28-year old Otto Kotzebue on a private initiative set out from Kron­ ­ stadt. In two expeditions, 181518, and 1823-26, he discovered and mapped more than 400 islands in the faraway Pacific. ­ Unfortunately, his attempt at the North West Passage, from the West (!), failed. On his both world tours he enjoyed the company of the zoologist Johann Friedrich Eschscholtz,

is wrong. Especially, as the issue was resolved on the same day, near Ottawa. Why wake up so Most people are generally many? ­tolerant, living in a developed Would that this have been country, of most of the the first such stupid darkness heavy-handed decisions made alarm. Trust me, the noise is by bureaucracy and poli­ ­ incredible. Not like a gentle ticians. But the Amber Alert alarm clock. If it were a nuclear system certainly needs re­ ­ attack, OK. Could accept it. thinking. What advantage is Last year there were so many there to wake up the entire midnight Amber Alerts that province at 3:54 A.M early many complained. To no avail. last Friday with a shrill alert, No one is cold to these issues. that in Ottawa a child has But the bleeding hearts that been abducted? From Thun­ supported the continuing alerts der Bay, are they going to at ridiculous hours, suggested come down and help the qua­ that those who wanted changes lified, alert, and very present to the system were, in fact, police? uncaring about kidnapped ­ Common sense should be in ­children. Far from it. But why play. We all care about abducted wake up Windsor, when such an children. But waking up a huge event happened 700 kilometers province, with a population away? And between Thunder around 13 million? Something Bay and Ottawa it is almost

1,100 such.

Would it not make more sense to have, as an arbitrary suggestion, a circle of, say 100 km from where the Amber Alert is raised? And who decides on the 4 A.M. infernal raising of the citizenry? As it turns out, the infant was found in the morning, during daylight. As privacy issues usually reign, we have no idea, as to who the abductor was. The only infor­ ­ mation online was that the mother was in Nunavut. Some mother! 11-month-old babe with special needs was left with a caregiver. Perhaps the father, we just do not know.

It is perfectly reasonable to interrupt radio and television programming, if there is a dire urgency. At one time those large signs above the 401 also carried the alerts. But who, other than a

trucker is on the highway at that god-awful hour?

And these alerts raise issues.

Most who were woken had the alert come in on their cell phone. One assumes that the telephone connection providers supplied these to law enforce­ ment. For there is no directory, any way to find out someone’s cell phone number. Is it man­ dated by law for cell phone ser­ vice providers to do so? Or is this law enforcement putting its heavy boots down on the issue?

No blocking app works. You cannot opt out. The only surefire solution to get a good night’s sleep – for many of us, interrupted sleep usually does not restore – is to turn off the phone. Who does that? Do people with landlines discon­ ­ nect at night? What is the point of having a communication

Hybrid seminar – Embassy of Estonia, Stockholm, May 5

Challenges in exploring the Arctic; historical maritime exploration and current realities Hain Rebas On the Russian early 19th cen­ tury exploratory background 1. Introduction In the year 1800, Europe had been drawn into the Napoleonic wars, and Russia’s Czar Paul I still had some months to live before his assassination. The Czar’s influential Grand Marshal of the Court was count Fyodor Rostopchin, an Army general, later distinguished as Moscow’s unhappy defender against Napoleon.

At a meeting of the Russian Foreign Policy Committee in 1800, count Rostopchin stood up and proclaimed prophetically that Imperial Russia will become the Hercules of international politics. – Hercules! – There­ fore, Russian sea power should be established in new oceans far beyond the neighboring Baltic Sea. 2. Factual background Like everything else in early modern Russian history, the building of a merchant fleet and a navy started with Czar Peter I, who reigned a century before Paul I. The following Russian 18th century expansion on the European continent and the sys­ tematic development of Peter’s Baltic Sea Navy are well docu­ mented. Then already, Russian Cossack agents, like famous Jermak and others, had pene­ trated the Eurasian continent with its great rivers through to the Pacific Ocean and claimed the territories for the crown.

Also, in the far north, Rus­ sians partly explored the Barents Sea, the Kara Sea, the Laptev Sea and even the East Siberian Sea – including the islands. Then, in the mid-18th ­

What gives?

century, great leaders and scholars, like the Dane Vitus ­ Bering, and Mikhail Lomo­ nosov, supported by the new Russian Academy of Sciences, spent decades gathering, sorting out and presenting facts about faraway waters, coasts, passages, skerries, islands and their inhabitants, flora, fauna and ­ minerals.

Around 1790, the Russian Baltic Navy prevailed in some decisive battles with the re­ vengeful Swedes. In 1788 the attacking Swedish Navy failed to break the Russian de­ fense-line at the island of Hogland in the middle of the Gulf of Finland. Another Swedish attempt 1790 outside Kronstadt, actually the last great sailing-ships line-to-linebattle in the Baltic Sea, ended in a draw. The war ended in status quo – the point of which is, that from the end of the 18th century, the Russian Baltic Fleet indisputably was biggest and strongest in the Baltic Sea. Furthermore, after having finally devoured continental ­ Poland and Lithuania in the 1790s, and after having estab­ lished herself in the Black Sea and in the Mediterranean, Imperial Russia had become an important player around 1800, not only at sea, but also in European top-politics. One can easily assume that the drive to find new continents and mar­ kets, like the British had done for centuries, by sailing even further north, and pushing through an imagined North-East Passage to reach the riches of China and India directly, was by then entrenched in the Petersburg Court and Admiralty.

3. Theoretical deliberations

Rostopchin’s proclamation and implicit urging of the forces in 1800 with the American naval historian A.Th.Mahan’s thesis almost one hundred years later, in 1890. Mahan strongly high­ lighted the decisive role of the Royal Navy in creating, form­ ing and maintaining the British empire. Spoiler alert: Without sea power, no world hegemony.

In fact, Mahan’s work be­ came a naval strategy bible for imperialistic professionals all over the world. It strongly in­ fluenced politicians and naval theoreticians in England, USA, Germany (Tirpitz, Kiel) and Japan (Tsushima 1905). I wouldn’t doubt that even Soviet Admiral Sergei Gorshkov, who from the end of the 1950s ­developed the enormous nuclear Soviet Northern Fleet in Severomorsk, was a later ­scholar of Mahan.

Rostopchin of course knew nothing about Mahan. But he seems to have been capable of independent observation and reflection. Just like Mahan, he ­ had the record of the British Royal Navy and its symbiosis with the expanding British Empire more or less before his eyes. And if he really needed a prototype, a role model for his naval thinking, he could always have resorted to Peter I, the “founder of everything Rus­ sian”. Peter is quoted to have said: “A ruler that has but an army has one arm, but he who has a navy, has both”. Count Rostopchin did not need a Mahan to understand macro­politics and where to proceed with his muscular Russia.

4. Early 19th century

11

another Landsmann, from Tartu university. Kotzebue’s later years were spent on his Kau/ Kõue manor south of Tallinn.

He died in Tallinn. Both Krusenstern and Kotzebue also published their reports in German, their atlases even in French.

In 1819, the Russian Admiralty was able to launch two new well-equipped ex­ plorative expeditions to the far side of the globe, one to the north, the other to the southern hemisphere. The southern one was led by Fabian von Belling­ shausen, already well-known to us, who, as we know, also dis­ covered Antarktis. We will hear more about him as follows.

The northern expedition, 1819-23, moved around in the Bering Straits, the East Siberian and the Chukchi Sea, and along the American North-West coast as well as in Alaska, then still under Russian rule. Managed by tough leaders like Ferdi­ nand von Wrangel, another Baltic German, the expedition pushed further north than man had ever previously sailed (Bear island). Wrangel spent his last years on his manor Rojel/Roela in Wierland and passed away in Tartu.

5. Summing up: Around 1800, accumulated intellectual, financial, physical and mental resources, and a lot of military power were at hand in self-confident St.Petersburg – for exploration and expansion also at sea, now also worldwide.

In one way or other, we hear count Rostopchin’s bold procla­ mation about Russia as a future Hercules of the seas resound also in the contributions on the other side of the globe by a most remarkable quartet ex­ plorers, adventurers at sea. As it happens, all four of them, Adam Johann, Fabian, ­Fer­di­nand and Otto, naval ­officers of imperial Russia, also were Landsleute/kaasmaalased, fellow-countrymen of us Esto­ nians. They are the protagonists of our following afternoon ­deliberations…

­device otherwise?

The added problem is that we will just ignore the alarms coming in the middle of the night. Just like hitting the snooze button on the alarm clock. Roll over, and try to sleep once more. Which defeats the purpose of this system such as presently offensively imple­ mented.

To repeat. The Amber Alert is a fine idea, necessary in our troubled society. But is it right to scare the bejesus out of so many million sleepers in a huge province? With a large popula­ tion. Wonder how many of them spent their Friday working hours without yawning. This system needs a major and logi­ cal revamp.

TÕNU NAELAPEA

12

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

8 0 A A S TAT J U U N I K Ü Ü D I TA M I S E S T

Eda Puksov, kahel korral küüditatud Venemaale Andres Raudsepp Oleme üle aastate leinateenis­ tustel meeles pidanud traa­ gilist sündmust Eesti lähiaja­ loos. Oleme seda teinud nii eestlastena omavahel kui ka lõunapoolsete naabritega, kes on jaganud 14. juuni 1941 küüditamist eesti rahvaga.

Sellel aastal tähistame juu­ ni­ küüditamise 80. aastapäeva.

Ei tohi unustada, et seda sündmust kehastavad veel mitmed rahvuskaaslased kodu­ maal, olgugi et nüüd kõrgemas eas. Mõnel on mälestus veelgi süngem, kuna neid viidi sunni­ viisil kodumaalt ka teisel korral.

Tahaksin lugejaile tutvustada oma täditütart Eda Puksovit, kes olles pärast esimest küüdita­ mist jõudnud tagasi kodumaale aastal 1946, viidi uuesti Vene­ maale aasta pärast märtsi suurküüditamist.

Teeksin kiiresti vahemärkuse 1949. a. sündmuse kohta.

Heites pilgu minevikku, oli irooniline, et peaaegu samal ajal saabus meie perekond Kana­ dasse, siis kui kaaseestlasi viidi hoopis teises suunas – ja siis veelgi suuremal arvul kui 1941. a. Võttis aega, enne kui oska­ sime võõrsil märkida ka märt­si­ küüditamist. Samas peame meeles, et surmaohvreid oli ­ pea­miselt juuniküüditamise juu­ res ja vähem tulid sellest katsu­ musest tagasi ka kodumaale.

Minu täditütre küüditamine Nõmmelt koos ema ja vanema vennaga oli eriti sünge kuna perekonna isa Artur, olles eral­ datud Pääsküla rongijaamas perekonnast, suri peatselt Vene­ maal Põhja-Uurali laagris. Ta oli ka minu ristiisa.

Minu sõrmede vahel on lehe­ külg kirjutisest, kus tunnistaja poolt on sõna-sõnalt kirja pan­ dud, mida ta ise nägi. Tun­ nis­ taja, oma abikaasaga Tallinna elanik, oli venelaste esimese okupatsiooni jooksul sunnitud oma korterist lahkuma. Abi­ elupaar koos kolmeaastase poja­ ga paigutati Puksovite maja ­alumisele korrusele ja maja nn omanikud, mida nad okupat­ siooni oludes enam polnud, ­suunati teisele korrusele.

Tunnistaja alustab oma lugu.

Ta ärkab häiritult, kuuldes maja uksekella tugevat helinat kell viis hommikul. Ukse taga seisab trobikond mehi. Pärast ­ lühikest jutuajamist, kaovad mehed trepi kaudu ülakorrusele.

Sealt hakkab kostma kõnekõmi­ nat ja naishäälte nuttu. Ka hak­ kab käima omapärane müdin, kusjuures üks mees jookseb trepist alla, kandes kasti, mis näib olevat raske. Ta astub veo­ auto juurde ja asetab sinna kasti. See mees teeb sama ­ ­rännakut ikka uue kastiga mitu korda. Nii toimub röövimine, eriti seoses väärtesemetega, enne küüditatute ära viimist.

Vahepeal kestab esikus mund­rimehe ja tunnistaja vahe­ line jutt. See katkeb järsult, kui ülakorruselt hakkas inimhulk alla tulema. Siinjuures lubage minul tsiteerida tunnistaja kirja­ panekut. ,,Esiteks kaks meest, siis Puksovite kaks last, nende taga astus trepist alla proua Puksov, ülimalt ärritatud ja nuttes. Talle järgnes härra Puksov, huuled kokku pigistatud, nägu kahvatu.

Nende taga sammusid kaks üle­ jäänud meest. Kõikidel Puksovi perekonna liikmeil olid käes kompsud. ,,Jumalaga, jumala­ ga,“ ütlesime Puksovitele ja lastele, neid kallistades.

Proua ega härra Puksov ei lausunud sõnagi. Nende vaade oli suunatud põrandale ja nad lahkusid oma kodust, võõrastest meestest saadetuna. Jälgisime aknast nende veoautole roni­ mist, selle põrandale istumist.

Kohe käivitati mootor ja mõni hetk hiljem kadus veok varja­ vate mändide taha. Seegi maja oli piiratud mändidest nagu kõik Nõmme majad.“ Nagu tunnistaja mainib oma loo lõpus, viidi tol 14. juuni varahommikul oma kodudest ära tuhandeid põliseid eestlasi.

Nad laaditi loomavagunitesse ja viidi ära Venemaale, Nõmmelt erakordselt palju, kümne tu­ hande seas peaaegu pool tuhat.

Täditütre meenutuste alusel võtame kokku päevad ning aas­ taid, mis järgnesid. Pääskülas nägi ta viimast korda oma isa.

Võttis pikki aastaid, enne kui ta teadis, mis tema isast oli Vene­ maal saanud.

Ta mäletab, et kui rong Leningradi lähistele jõudis, pidi see kõrvalraudteel ootama, kuna peamist raudteed oli Eesti suu­ nas sõjaväe rongidel vaja. Pikk tee Kirovisse viis Vjatka jõe kaldale, kust paat viis vasta­ vasse külla, kus paiknesid kol­ hoosid, kuhu küüditatud vangid olid ,,orjapidajate“ poolt suu­ natud tööle. Ka 10-aastase Eda vanem vend asus tööle, aga Eda

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Nr. 23

märkmik

Riina Kindlam, Tallinn

Sõbra käsi „Sa ära siiski kutsumast mind väsi, sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi. Sa ära iial kutsumast mind väsi, sest sõbra hääl on nagu toetav käsi.“ Nii kõlab ansambel Ruja ja nende laulja Urmas Alenderi laulu „Sõbra käsi“ refrään. Laul sündis aastal 1985 ja selle laulja hukkus parvlaeval Estonia. „Sõpra tunned hädas“ on paikapidav tõde, mida oleme kõik kogenud. Sõbrad on eriti hinnas raskematel aegadel nagu nüüd viimati ja edaspidigi, kui rabeleme tasapisi välja eriolukorrast.

Eda Puksov.

Arhiivifoto

mäletab, kuidas tema veetis oma nooremad aastad tihti käies metsas. Talveõhtuti tulid lapsed ning nooremad kokku ja laulsid üheskoos kodumaa populaarseid viise.

Kui aastaid hiljem otsustasid võimud, et lapsed polnud süüdi, lubati Edal ja tema vennal aas­ tal 1946 Eestisse tagasi minna.

Kodumaal said mõlemad koolis käia. Neil oli abiks majapidaja Miili, kes oli pääsenud küüdita­ misest. Kui 1949. aastal algas uus arreteerimise ja küüditamise laine, jäid noored Puksovid hetkeks paigale. Aasta hiljem ­ leiti, et nemad ei kõlba kommu­ nistlikku ühiskonda ja neid ­arreteeriti ja küüditati uuesti.

Seekord oli sõit, mis algas Tallinnas Balti jaamas, trellide­ ga vanglavagunites. Teekonnal tagasi Kirovi oblasti külla pidid küüditatud vähemalt Leningradi ja Kirovi vanglates istuma.

Kolhoosi lähedases keskuses oli aga Edal võimalus saada haridust pedagoogilises koolis ­ käies, nii et ta aastal 1957, kui ta viimaks taas kodumaale ­jõudis, oli temast saanud diplo­ meeritud kehalise kasvatuse õpetaja. Vend saabus hiljem koos emaga. Ja nad pidasid pikki okupatsooniaastaid vastu. ­ Ema neil suri aastal 1989 ja mina, pärast peaaegu 50-aastast vaheaega, sain oma sugulastega kokku esimese Eesti Kongressi puhul aastal 1990.

Eda neli aastat vanem vend Ilmar suri aastal 2013. Ise on Eda Nõmme luteri Rahu kiriku koguduse liige ja kuulub rep­ resseeritute Liidu Memento ko­ halikku ühendusse.

Need nimetissõrmede otsa kinnitatud andurid (mis mõõdavad ja talletavad infot, sensors) ei ole hapnikumõõtjad, mis on väga olulised Covidi-haigete jälgimisel, kuna näitavad hapnikutaset veres. Fotol on hoopis kamp väga terveid viienda klassi tüdrukuid kooli spordipäeval Tallinna Mustamäe Männi pargi läheduses paar nädalat tagasi. Harrastati orienteerumist, mille puhul kompass ja kaart ei ole kuhugi kadunud, kuid juurde on tulnud võistleja isiklik elektrooniline kontrollkaart ehk SI-kaart, mida näpu otsas kantakse. SI on SPORTidenti nimeline märkesüsteem, millel on kaks kom­ ponenti: esimene on endaga kaa­ saskantav SI-kaart, (ka SI-PULK või SI-SÕRM), mille sees on kiip (chip). See kinnitatakse kummipaelaga näpu külge ja tihti ka lisapaelaga ümber käerandme. Märkesüsteemi teine osa on kontrollpunktis olev kontrolljaam ehk SI-jaam. Vanasti oli igas kontroll­ punktis oranž-valge orienteerumistähis, kolmnurkne riidest ja avatud põh­ jaga püstprisma – need on endiselt kasutusel – ning erineva „hammasmus­ triga“ klamber, millega märgistada oma kaart või paber. Nüüd on klambrite asemel SI-pulk, mis pistetakse kontrollpunktis SI-jaamas olevasse auku ning jaama tunnusnumber ja läbimise aeg salvestatakse automaatselt.

Sarnaselt on juba pikemat aega jooksuvõistluste puhul kasutusel kii­ bistatud elektroonilist märku andvad võistlusnumbrid.

Foto: 5. klassi Elina E.

Harry ja Meghanil sündis tütar Prints Harryl (36) ja hertsoginna Meghanil (39) sündis 4. juunil tütar. Kuninglik paar teatas tütre sünnist Briti kuningakoja tradit­ sioone eirates alles kaks päeva pärast beebi ilmaletulekut.

Californias elava kuningliku paari teine laps sündis reedel, 4. juunil kell 11.40 Santa Barbara Cottage Hospitali erahaiglas ning sai nimeks Lilibet Diana Mountbatten-Windsor ehk Lili.

Kuningliku paari pressiesindaja sõnul kaalus beebi 3,4 kilo.

Pisiprintsessi nimeks otsustas paar panna Lilibet Diana.

Lilibet on Harry vanaema kuninganna Elizabeth II lapse­ ­ põlveaegne hüüdnimi ning Diana Harry varalahkunud ema nimi.

Selle kohta võiks öelda sõbrakäe mõõtu andev sõber „Käsi“, kuigi võiks pidada ka skulptuuriks või kunstiinstallatsiooniks. Kilekinnas on teine abi­ vahend, mis koos maskiga on viimase aasta jooksul palju isiklikumaks turvatunnet sisestavaks semuks saanud. Huvitav on, kuidas erinevates paikades kaitsevahenditesse erinevalt suhtutakse. Kanadas oli mul autos kaasas kilekinnas, mille alati kätte tõmbasin, kui autot tankisin (ehk võtsin kütust, bensiini) pumba püstolit käes hoides. Eestis läks see meelest ära ja pole kordagi teinud ega näinud-kuulnud, et keegi teine nõnda toimetaks. Õnneks olen terve ühe süsti saanu.

Fotol oleva sinise sõbrakäe lugu on järgmine: see on jääst pungil ning anti kaasa kell 1.30 öösel Tallinna ainsast 24-tunnisest hambaarsti­-kabinetist, kuhu me abikaasaga läksime pärast külaskäiku Mustamäe haigla EMO (erakorralise meditsiini osakonna, emergency) traumapunkti. Mees kukkus rattaga nii, et vajas õmblusi ninale ja huulde ning esihammas tuli õigesse asendisse panna ja lahastada. (Traadist või fiiberkiust lahas kinnitatakse täidisega hammaste külge.) Oli 1. juuni, lastekaitsepäeva õhtu. Lapsi tol päeval kaitsti, isa sai aga põntsu osa­liseks. Antud külm, kõva käsi oli järg­ neva ööpäeva jooksul kannatanule kaisukaru eest. Vahe oli vaid selles, et lohutaja käis jõudehetkedel sügavkülmas: 15 minti huulel, 20 minti sügavkülmas. Jäätunud sõrmi andis hästi huule alla igemele paigutada.

Antud hädas osutusid asendamatuteks sõpradeks rattakiiver ja hambaarst, kuna hambatraumade puhul on ülioluline saada viivitamatult abi, et ham­ mas ning tema juurel oleva koe rakud jääksid ellu.

Rõõmsat ja ohutut sportimist lugejaile!

Foto ja tekst: Riina Kindlam

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

Kanada nädal võitluses COVID-19ga On näha positiivseid trende võitluses viirusega. Kanada kõrgeim terviseametnik dr.

Theresa Tam märkis kolma­ päeval, et seitsme päeva kesk­ mine uute nakatumiste arv riigis langes esmakordselt alates sügisest vähem kui tuhandele, vähenenud on hos­ pitaliseerimiste ja surmade arv. Samas on vaktsineeri­ miste arvud suurenemas, riiki saabub rohkem vaktsiini ning toimub üha enam taasavamisi, mille tempo on küll provintsiti erinev.

Paljude kanadalaste jaoks on olnud teravaks küsimuseks rei­ simisega seonduv eeloleval su­ vel.

Teatavasti kehtib praegu kõigile Kanadasse saabujatele 14-päevane isolatsiooniperiood; kõik lennukiga riiki saabujad peavad kuni kolmeks päevaks minema omal kulul karantiini­ hotelli, ootama lennujaamas teh­ tud COVID-19 testi tulemust.

Kolmapäeval teatas Kanada föderaalvalitsus, et plaanis on reisimisega seotud piirangute järk-järguline leevendamine ala­ tes juulikuu algusest; täielikult vaktsineeritud kanadalased ei

peaks siis edaspidi enam mine­ ma karantiinihotelli, vaid saavad oodata oma testi tulemust koduses isolatsioonis. Kõne all ­ on ka vaktsiinipasside ja vakt­ sineerimistõendite teema.

Ontarios on viimasel nädalal olnud uute nakatumiste märga­ tav langus: neljapäeval, 3. juunil oli see arv 870, reedel 914, laupäeval 744, pühapäeval 663, esmaspäeval 525, teisipäeval 469, kolmapäeval 411 (mada­ laim alates 25. septembrist).

Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 2%, seitsme päeva uute juhtude keskmine 657 (nädal varem 978 ja kaks nädalat varem 1622). Langus on ka hospitali­ seerimistes: kolmapäeval oli haiglaravil 571 patsienti, neist 466 intensiivravil.

Provints on lühendanud kahe vaktsiinidoosi vahelist vahet eesmärgiga, et suurem osa ela­ nikest saaks täielikult vaktsi­ neeritud suve lõpuks.

Reedel siseneb provints taa­s­ avamise esimesse järku: ava­ takse mitmed välitegevused, sh õues toimuvad fitness klassid, avatakse väliujulad, einestamis­ võimalus restoranide väliterras­ sidel jm.; oma uksed võivad

Koroonast Eestis ja Prantsusmaal Mailis Sütiste-Gnannt Koroonasse nakatumine Ees­ tis on olnud püsivas languses märtsi lõpust, COVID-19 vastu vaktsineerimisi on teh­ tud üle poolele miljonile inimesele Eestis ning laagri­ korraldajad on saanud rohe­ lise tule suvelaagrite läbi­ viimiseks. Nakatumiste arv ööpäe­ vas on viimastel päe­ vadel olnud alla saja. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 106,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal testide koguarvust 2,6 protsenti. Eesti on seega Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse riskimaatriksi järgi nn kol­ lases faasis, st keskmise COVID-19 riskiga riik.

Eestis on koolides käimas viimane õppenädal ja klassid käivad hoolega ekskursioonidel ja muuseumides.

Reisimine Euroopas on en­ diselt tavalisest keerulisem, kuid reisitransport Euroopas elavneb jätkuvalt ning hiljemalt 1. juuliks oodatakse ELi koroo­ nasertifikaadi jõustumist, mis kindlasti oluliselt lihtsustab reisimist Euroopa Liidus ini­ ­ mestele, kes on vaktsineeritud, kel on kehtiv negatiivne PCRtestitulemus või kes on ko­ roonast viimase kuue kuu jook­ sul tervenenud. Koroonasertifi­ kaadiga liitumisest on teatanud ka mitmeid Euroopa riike väl­ jastpoolt EL-i.

Prantsusmaal on Covid-19 samuti langustrendis. Vähemalt ühe doosi vaktsiini on saanud 28 310 571 inimest ja täielikult vaktsineeritud on 14 007 220 inimest. Uusi haigestumisi oli 8.06.2021 seisuga 6018, haiglas uusi hospitaliseerimisi viimase

seitsme päeva jooksul 2527, neist kriitilises seisus 595 ini­ mest, viimase 24 h jooksul surnud 72 inimest. Esmaste ­ positiivsete tulemuste osakaal testide koguarvust on viimase seitsme päeva jooksul olnud 2,3 protsenti.

Alates 9. juunist on avatud taas restoranide ja kohvikute sisesaalid. Nende täituvus võib olla kuni 50%, lauas maksi­ maalselt 6 inimest. Välisteras­si­ del võib nüüd täituvus olla taas 100%, lauas ka seal kuni 6 inimest. Restoranides tuleb jätta oma kontaktandmed, kasutada saab selleks koroonaäppi.

Kehtib maskikandmisekohustus, ainult söömise ajaks võib maski ära võtta. Restoranides on pärast taasavamist suur puudus personalist ja omanikud teenin­ davad kliente sageli ise.

Komandanditund algab Prant­ susmaal nüüd kell 23 ja kestab kuni kella 6 hommikul.

Samuti on taasavatud spor­ disaalid ja basseinid. Sportijad peavad hoidma üksteisest 2 m distantsi ning kandma riietumis­ ruumides ja koridorides maske, saalide täituvus võib olla kuni 50%. Oma spordimasinal või rühmasaalis kohapeal sportides maski kandma ei pea. Iga ka­ sutaja peab spordiriistad pärast kasutamist desinfitseerima.

Koroonapassi, s.o lõpetatud vaktsineerimist, haiguse läbi­ põdemist või vähem kui 48 h tagasi tehtud negatiivset PCRtesti hakatakse nõudma üritus­ tel, kus osaleb rohkem kui 1000 inimest.

Doktor Delfrassy oli France 2 uudistesaates murelik, et Inglismaal, kus 3 nädalat tagasi oli vaid keskmiselt 1000 uut haigusjuhtumit, on haigestu­ mine taas kasvanud ja uusi hai­

13

taas­ avada nn. mittehädavajali­ kud poed, mis olid mitu kuud suletud, ka pole siis enam piiranguid, et poed tohivad müüa ainult esmavajalikku kaupa. Poodides jm. kehtivad ­ kindlad inimeste arvu limiidid.

Siseruumides toimuvatel reli­ gioossetel teenistustel ja tsere­ mooniatel, kaasa arvatud pul­ ma- ja matuseteenistustel, tohib täituvuse maksimumiks olla 15%. Juuksurid jmt. teenused jäävad esialgu suletuks. Esi­ messe järku jääb Ontario vähe­ malt 21 päevaks.

Sel nädalal leevendati piiran­ guid ka hooldekodudes, lubades elanikele rohkemat läbikäimist lähedastega.

Quebecis oli teisipäeval uute juhtue arv 149, suurenenud on vaktsineerimisnäitaja ja mitmes provintsi osas leevendatakse piiranguid.

Manitobas registreeriti teisi­ päeval 237, Saskatchewanis 90, Albertas 139, kõikides Atlan­diäärsetes provintsides kokku 21 uut viirusjuhtu: 17 Nova Scotias, 3 Newfoundlandis ja Labra­ doris, üks New Brunswickis ja mitte ühtegi Prince Edward Islandil.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

gusjuhtumeid on 6300. Muret teeb just uue India tüve ja Inglise tüve kiire levik, mis moodustab uutest positiivsetest haigusjuhtumitest 60%. Ilmselt on Prantsusmaa samas seisus umbes kolme nädala pärast.

Seega pidas ta vajalikuks mas­ kikandmist ka edaspidi. Ta lootis, et maskidest võib loo­ ­ buda ehk juuli keskpaigas.

Hetkel kehtib Prantsusmaal maskikandmisekohustus nii väl­ jas kui avalikes siseruumides.

Kohalikud prefektid saavad selle üle otsustada ja mõnel pool Atlandi ookeani ääres ja Vahemere ääres on nende ot­ susega lubatud maskidest loo­ buda vaid rannas ja parkides.

Sündmuste kalender • Esmasp., 14. juunil kl 7-8 õ Nathan Phillips Square’il 80 AASTAT 1941.a JUUNIKÜÜDI­ TAMISEST, küünalde süütamine.

• Reede, 18. - pühap., 20. juuni ROMAN TOI 105, VEMU veebi­ lehel http://vemu.ca/toi105/ • Esmasp., 21.-neljap. 24. juuni KESKUSE RAHAKOGUMIS­ KAMPAANIA. Info Keskuse vee­ bil.

• Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTI­VÕISTLUSE tööde esita­ mise tähtaeg.

• Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON.

Mis keeles suhtled igapäevaselt?

Eesti Sihtkapitali Kanadas (ESK) maikuu infokiri toob lugejate huvitavat statistikat 2020. a suvel läbi viidud eesti kogukonna uuringu kohta.

Uuringus osalejad vastasid, et 60% on kogukonnas aktiivsed või väga aktiivsed. 73% vasta­ nutest räägib eesti keelt nädala lõikes ja peaaegu pooled neist räägivad eesti keelt iga päev.

See annab tunnistust, et eesti keel ei ole hääbumas ja eesti keele õppimist tuleb igati toe­ tada Kanadas.

Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskoolil on kursused, mis mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad eesti keelt õppida. Kui eelmisel kuul külastasin eda­ sijõudnute, õpetaja Epp Aruja eesti keele klassi, siis viimaseks kooliõhtuks kujunes Kristina Soolepa juhtimisel tegutsev ­esmakursuslastega kohtumine.

Daiga, Kayla, Anton, Rachel ja Jeff olid igati valmis õpetaja küsimusi tõlkima ja vastama eesti keeles. Oli tunda suurt huvi ja soovi eesti keele õppi­ mise vastu.

Tunnis kasutas õpetaja Kristina dialoogivormi. Õppurid esitasid üksteisele erinevaid küsimusi eesti keeles. Mida sa ­ nädalalõpul tegid? Mida sa sõid õhtusöögiks? Mis on sinu lemmiknumber? Mis on sinu ­ lemmikmuusika? Vastuseid ei saanud kuskilt lugeda, vaid pidi vastama oma sõnadega korra­ liku lausega. Seda oli huvitav kuulata, sest nii said tuttava­ maks teise inimesega ja tema tegemiste ning huvidega.

Järgmiseks ülesandeks oli ingliskeelsete lausete tõlkimine ­ eesti keelde. Küsimused põhine­

sid juba eelnevalt õpitule. Nii et ei olnudki väga raske eesti­ keelseid lauseid moodustada.

Huvitavaks kujunes turistide ja giidi vaheline vestlus. Eesti­ keelse teksti tõlkimine inglise keelde läks kõige ladusamini, sest oma emakeeles lause mõtet on kindlasti parem edastada, kuna tõlge tuleb ju vaistlikult keele omapära tunnetades.

Kell oli liikunud tunni võrra edasi. Soovisin eesti keele huvi­ listele head õhtu jätku ja toredat algavat suve. Soovitasin ikka eesti keelt kasutada, kuulates ka raadiot või vaadates Eesti Televisooni saateid arvutist ­veebilehe vahendusel.

ESK küsitlusele vastajad soovisid luua ja uurida sidemeid Eestiga. Nii et suvel on seda tore teha, kui on rohkem puh­ kuseaega, mis sest, et ajavahe Eestiga on seitse tundi. Kat­ sume ikka suhelda oma sugu­ laste ja hõimlastega ja kuulata eestikeelseid raadio- ja telesaa­ teid. Enne suvepuhkusele minekut

EDA OJA

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Leena Temisevä

• Reedeti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

Kauaaegset Meie Elu ladujat-küljendajat ja ladujat Eesti Elus õnnitlevad Leena 75. sünnipäeval 7. juunil

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

ENDISED KAASTÖÖTAJAD MEIE ELUST JA EESTI ELUST

14

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

2020. aastal sai ESK annetusi järgmiste meie kogukonna armastatud liikmete mälestuseks, keda enam meie hulgas ei ole. Me mälestame ja austame neid siin.

Nr. 23

Lahkus alati rõõmus sugulane

Aare Greenbaum Südamest kaastunne LEHTALE ja CHRISTINALE

In 2020, EFC received donations in memory of the following cherished members of our community who are no longer with us. We honour and remember them here.

Me mõtteis püsid Sa ikka, elad edasi sõprade seas…

Forever missed.

Never forgotten.

ELNA, ANNE ja EDDY

Lahkus armas kauaaegne perekonnasõber

Aare Greenbaum LAINE AASA VIIVE BERENDSEN ANTONINA CHODOS JAAN & LEIDA EINOLA LIIA (TAMME) HERMAN TARVO HESS PEETER ILVES MART KALM LUULE KANN CHARLES KIPPER PAUL KOTKAS ANNE KUBJAS REV. EMMANUEL & MARET LEPIK ALLAN LIIK HELGI LIINVE

SERGEI & ALIDE LINDSTRÖM SALME & VILLEM LOHUARU EDGAR MARTEN VIRVE MATHIAS ILME PAAR ANTS PUUST PAULINE RAUDSEPP VOLDEMAR RIIMAND LEIDA & HARRY RINGVEE ALEKSANDER & SENTA SUURNA INGRID THOMAS INGA & TARVO TOOMES HELJE VALTER ESTER VARES SALME VOORAND ENDLA & EDGAR WALK

Sügav kaastunne LEHTALE ja CHRISTINALE perega

Puhka rahus!

LINDA ja WARREN ROBERT HILLAR ja BONNIE

Mälestan oma varalahkunud ristipoega

Enno Paat’i LEO ALLAS

S P ORT

Kanada krooniti hoki maailmameistriks LAHKUS ARMAS EMA, KASUEMA JA ÄMM

Ellen Meier neiuna KOLK sündinud 24. jaanuaril 1927 Tartus surnud 2. juunil 2021 Case Manori puhkekodus, Bobcaygeonis, ON Jääme Sind armastusega mäletama MERIKE ja PAUL TIIU ja DAN Ärasaatmine pereringis.

LAHKUS MEIE ARMAS

Tiit Koppel

Eelmisel pühapäeval lõppesid Lätis tänavused maailmameist­ rivõistlused hokis. Turniiri kohutavalt – kolme kaotusega alustanud Kanada koondis tuli lõpuks välja võitjana. Eelvooru­ des jäädi alla korraldajamaale Lätile 0:2; kaotati 1 : 5 USA-le ning 1 : 3 Saksamaale. Alagrupi viimases mängus tunnistati karistusvisete järel hilisema finalisti Soome paremust. Lõ­ ­ puks tuli tänada Saksamaa tiimi, kes alistas Läti skooriga 2 : 1 – kui see matš oleks viigiliselt lõppenud, oleksid kanadalased turniirilt väljas ja veerandfinaali pääsenuks hoopis lätlased.

Veerandfinaalis saadi lisaajal jagu Venemaast 2:1 ning poolfi­ naalis USAst 4:2. Finaalkoh­ tumises oli Kanada vastamisi Soomega, kes suudeti alistada lisaajal 3:2, millega Vahtralehe­ maa tuli 27. korda maailma­ meistriks. Pronksmedalid võitis USA, kes alistas kolmanda koha mängus Saksamaa 6:1.

sündinud 6. novembril 1940 Tallinnas, Eestis surnud 9. juunil 2021 Indianas, USAs

Jääme teda alati mäletama LEINAV PEREKOND

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Jüri Vips võttis vormel 2 sarjas nädalavahetusega kaks võitu Eelmisel nädalavahetusel Ba­ ­ kuus toimunud F2 osavõistlusel oli edukas Jüri Vips, kellel õnnestus kolmest sõidust võita kaks – laupäevane üks sprint ja pühapäevane põhi­ sõit. Pärast ebaõnnestumist Bahreinis, kus Vips sootuks punktideta jäi, tõusis ta Aserbaidžaani etapi järel punktiarvestuses neljan­ daks.

Samas toimunud F1 etapil jäid dramaatilises võistluses punktideta sarja liider Max Verstappen (Red Bull) ja maail­ ma-meistritiitlit kaitsev Lewis Hamilton (Mercedes), kes mõle­ mad katkestasid. Sõidu võitis teine Red Bulli piloot Sergio Perez, teine ja kolmas olid Aston Martini piloot Sebastian Vettel ning AlphaTauri värve kaitsev Pierre Gasly.

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Talle pulmalauda eksinud!

1 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema: 2 „Taevariik on kuninga ­sarnane, kes tegi oma pojale pul­ mad.

3 Ja ta läkitas oma sulased kut­ sutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.

4 Taas ta läkitas teisi sulaseid: „Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!“ 5 Aga kutsutud ei hoolinud sell­ est ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, 6 mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.

7 Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrt­ sukad ja süütas põlema nende linna.

8 Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmad on küll valmis, aga kut­ sutud ei olnud seda väärt.

9 Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!“ 10 Ja sulased läksid välja tee­ dele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.“ Matteuse 22. 1-10 Et maarahvana kuninglikku peo tähendust veidigi mõista, ku­ jutlegem end hetkekski Vabariigi Presidendi Kadrioru lossi roosiaia vastuvõtule. Olgu nii demokraat­ lik kui meie Eesti ühiskond on, kuid mitte kogu rahvas ei pälvi austust olla ­ sinna ealeski kutsu­ tud. Mitte kõik ei osutu selle vas­ tuvõtu vääriliseks. Aga väljavali­ tutel jätkub muljeid paljudeks ­aastateks, maise elu lõpuni.

Kui vastandlik on eelnevale pidulikule vastuvõtu unistusele meie tänane Pühakirja Sõna.

Millegipärast ei sära siin keegi selle nimel, et olla kutsutud, selle nimel, et osa saada k­uninglikust pulmapeost. Ja kuningaski pole rahvast ihukaitsega eraldatud, vaid kutsub ­pidusöömajale kõiki.

Oh ime, küll mitte keegi kutsu­ tuist ei võta tema kutset kuulda.

Püüdkem mõista, miks küll pulmakülalised selles Jeesuse poolt tähendamisõnadega jutus­ tatud loos niimoodi käituda suvatsevad. Miks nad selle ase­ ­ mel, et koos oma kuningaga rõõmustada ja juubeldada, lähe­ vad hoopiski põllule või peavad õigemaks kaubelda turul. Ja mõnedki neist, kes näevad kuningasulaseid kutsetega tu­ ­ lemas, tõstavad isegi oma käe nende vastu.

Mida peab Jeesus silmas oma tähendamissõnaga kuninglikust pulmapeost? Keda Jeesus mõtleb pulmalistena? Keda s­ aadikuina?

Jeesus pakub peeglit toonaste­ le vagadele. Mitte kõverpeeglit, millest peegeldub vastu mitte moonutus, vaid tulemata jäänud pulmaliste elutruu pilt. Just ku­ ningliku pulmapeona ­ kujutasid toonased vagad tõotatud Messia (Jumala Poja) tulekut siia maail­ ma. Nad olid uskunud, et saabuv Jumalariik on igavesti kestva ja lõputu pulmapeo sarnane. Jeesuse mõistujuttu kuulates võisid nad olla küll hämmelduses. Mis võib

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

o­odata neid ees siis, kui kord tõepoolest algab unistatud pul­ mapidu. Pulmalaud on kaetud ja pulmapasun hüüdmas, ometigi pole end peigmehe paremale käele mõtelnuil pulmaliste seas enam kohta. Kõik kohad püha pi­ dulaua ümber on hõivatud.

Ekslejad ja eksinud istuvad Kuninga paremal käel. Ei, mitte need, kes enda meelest õiged.

Variseridest (Jeesuse aegne usuline rühmitus, mis pidas täht­ saks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist) õpetajad olid eksinud selles, et nad olid lootnud, et Taevariiki on võimalik oma i­seenese õigeks mõistmisega ära teenida. On paradoksaalne, et üksnes iseenda­ ga, oma mina ja moraalse puh­ tuse ja väärikusega tegelejad ei tundnud ära Elavat Jumalat. Nad ei kuulanud Tema prohvetitest läkitatud saadikuid.

Tallinna Jaani koguduse õpeta­ ja emeritus dr. Toomas Paul mõtiskleb: „II sajandi kristluse kriitik KLESOS on sõnastanud kõik mõeldavad ja mõeldamatud etteheited kristlaste suhtes. Üks tema sedastus­test oli, et halvemat seltskonda kui Jeesuse jüngrid on raske komplekteerida. Harimatud, arad, auahned ja edevad, ei saa millestki aru, ühest saab reetur ja teisest salgaja. Klesosel on õigus.

Jeesuse ümber kogunesid need, kes teadsid, et nad ei ole suuremat väärt. See, mis nad temalt said, polnud uus moraa­ ­ likoodeks, vaid elamise jõud.

Need, kellel seda jätkus niigi, käisid kauge kaarega mööda.“ Jumalariigis on kõik sootuks teistmoodi, kui keegi meist oma maises piiratuses unistadagi oskab. Jumala palge ees pole ­ mitte kellelgi rohkem teeneid.

Talle pulmalaua ümber pole võrd­ semast võrdsemaid ega õ­igemast õigemaid. Seega mitte kellelgi siin ilmas pole oma tegude läbi taskus prii viisat ega nimekaarti, mis tagaks talle koha Kuninga Poja pulmalauas. See on Issanda piiritu arm, o­mada kohta Tema lähikondsete seas, Tema pulma­ lauas. Kui Jumal meid oma ar­ must kutsub, siis peame me valmis olema ­ alandlikus rõõmus ka sellele kutsele vastama.

Meid kõiki on taevasele pulmapeole kutsutud. Meid on ­ kõiki kutsutud uuele elule kirku­ ses. Ja me kuulume Tema kogu­ dusse. Meil on Tema omade hea osa siin, selles elus ja peale sur­ ma. Ja on vaid üks otsustav tingi­ mus – me peame igal päeval oma meelt parandama Sest keegi meist ei taha olla selle pulmalise sarnane, kel Issand ei näe pulmariiet seljas, kelle riided on määrdunud, ­kellele Issand ütleb: ,,Sõber, kui­ das sina oled tulnud siia ilma pul­ marõivata?“ Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad (Ilm. 22.4). Ja on vaid ainult üks, Kristuse veri, mis puhastab meie südametunnis­ tused, vari­seride sarnastest surnud tegu­ dest. (Heebr. 9. 14).Kui me Jumala kutse vastu võtame, siis võime me ka muutuda. Kui te ot­ sustate elu koos Kristusega elada, siis leiate te ka Jumalaga oma tee. Oleme kutsutud ja tänagem Jumalat !

Issand on Kuningate Kuningas ja tema ei jäta kedagi

15

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: To r o n t o - E e s t i - E v a n g e e l i u m i Luteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­TEE­ NISTUSED nähtaval Vana-Andrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

SURNUAIAPÜHA VIDEO­ JUMALA­TEENISTUS on nähtav alates 13. juunist Eesti Elu veebilehel; eestielu.ca, samuti saadetakse teenistuse link emailiga koguduse liikmetele.

Pühapäeval 4. juulil kell 1.30 p.l., 5. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMALA­ TEE­ NISTUS. Leeriõnnistuse võ­­ tab vastu Christopher William Tensuda.

Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua.

Pühapäeval, 11. juulil kell 1.30 p.l., 6. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMA­ LATEE­NISTUS. Leeriõnnistuse võtavad vastu:

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 11. juunist 2021 alates tohib kirikutes viibida kuni 15% kirikusaali täituvusest – seega meie kirikus kuni 45 inimest. Kirikus olles kanname maski ja hoiame 2 meetri­ list füüsilist distantsi.

Pühapäeval, 13. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA ja MÄLESTUS­ PALVE urnimüüri juures.

Pühapäeval, 20. juunil SURNU­ AIAPÜHA JUMALA­TEE­NISTU­ED. Kell 11.00 Mount Pleasanti surnuaial.

Kell 13.00 (1 p.m.) Yorki surnuaial.

SURNUAIAPÜHA JUMALA­ TEENISTUS Mount Pleasanti surnuaial ja Yorki surnuaial toimub ka sellel aastal VIDEOjumalatee­ nistusena, mis on nähtav alates 13. juunist lingi kaudu Eesti Elu veebil eestielu.ca, teenistuse linki jagatakse ka koguduse oma sidevahendite kaudu.

Alates 27. juunist 2021 kuni 5. septembrini toimuvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30.

Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ ron­to Eesti Baptisti Ko­­gudus“ Pühapäeval, 13. juunil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Tuhast tõusev ilu’’. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 20. juunil kell 11.00 ISADEPÄEVA VI­R­TU­AALJUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Pillav armastus’’.

Muusika TEBK ansam­bel.

Pühapäeval, 27. juunil jääb virtuaal-jumalateenistus ära.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

1.-27. augustini puhkusel.

Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

Maarika Kiiri Neges Kalev Amadeus Neges.

Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua.

Pühapäeval, 18. juulil kell 1.30 p.l. 7. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Covid-19 piirangute leevenemisel esimene avalik Jumala­ teenistus pärast 21. novembrit 2020 kehtinud provintsi-ülest suletust. Osavõtjate hulk kuni 35 kirikulist.

Pühapäeval, 25. juulil kell 1.30 p.l. 8. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

ealeski ukse taha, tema taevases hoones on palju eluasemeid. Ja kuigi tema käskjalad pöördu­ vadki tagasi, kuigi loendama­ tud kutsed jäävad vastuseta, loodab ta ikka, et kord tulevad ka need, kellel on alati on kiire; need, kes on oma arvates vääri­ kad; need, kellel on rohkesti olulist. Aamen!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021

Nr. 23

Tellige EESTI ELU! Aktsionäride koosoleku teade Toronto Eesti Maja 29. juuni 2021 kell 18.30 Veebis aadressil www.estohouse.com/agm

registreerida järgmisel viisil:

Teade aktsionäridele

2. Faksiga numbril 416-4612017;

Kõik aktsionärid on kutsutud Toronto Eesti Maja aastapea­ koosolekule 29. juunil 2021.

Aktsionärid võivad koosolekust osa võtta virtuaalselt või tele­ foni teel. Juhised, kuidas seda täpselt teha, on kirjas aadressil w w w. e s t o h o u s e . c o m / a g m .

To­ron­­to Eesti Maja aastapea­ koosolek on kinnine ja suletud publikule.

Kutsed on saadetud posti teel välja kõikidele aktsionäridele ning e-postiga nendele, kes sellekohase palve esitanud. ­ Aktsionärid, kes ei saa osaleda, võivad määrata volitatud isiku end esindama. Volitus tuleb ­registreerida kakskümmend neli (24) tundi enne koosolekut.

Aktsionärid saavad volikirju

Venemaa kehtetas vastusanktsioonid Kanada ametnikele

MTÜ Lõimeleer kutsub Lõimeleeri sõpru laagrisse!

Sellesuvisesse laagrisse re­ ­ gistreerimine on endiselt ava­ tud. Esimese vahetuse vabad kohad hakkavad varsti lõppe­ ma. Ootame kõiki vanu ja uusi Lõimeleeri sõpru eesti keele ja kultuurikümblusele lustlikus laagrivormis!

Et laagrilistel lõbus oleks, tähistame Lõimeleeris sel aastal SUVIST VASTLAPÄEVA, mis sisaldab kõiki peamisi pärle, mis ühe korraliku vastlapäeva juurde kuuluvad – liulaskmine, hernesupp, vastlakuklid ja vur­ rid. Suvine vastlapäev on nii ­geniaalselt jabur, et ajab naerma.

Kui aga ikka veel piisavalt nal­ jakas ei ole, siis selleks puhuks on meil sel aastal varuks ka NAERU TÖÖTUBA, mida tu­ leb läbi viima naeruõpetaja Epp Priimägi.

••• Lõimeleer on suvelaager, mis ühendab väliseesti noori ja ­peresid ning Eestiga seotud mit­ mekultuurilisi inimesi Eestiga.

Laagris saab suhelda eakaas­ lastega, õppida rahvapärast pilli­-laulu-tantsu-mängu, käia suitsusaunas, sõita hobuse ja paadiga, mängida veesõda käia öösel tonte otsimas ja palju muud. Koolitunni stiilis õppi­

Kui keegi ei saa tulenevalt COVID-19 piirangutest laagris osaleda, siis teatades sellest meile enne 15. juunit 2021, garan­teerime kasutamata jäänud laagripileti ülekandmise 2022. a. suvelaagrisse. mist ei toimu. Töökeel on küll eesti keel, kuid vajadusel oleme tegevusi selgitanud üle ka ing­ lise keeles ja nii oleme alati hästi hakkama saanud. Viie te­ gevusaasta jooksul on meie laagrites osalenud lapsi USAst, Kanadast, Rootsist, Kasahsta­ nist, Soomest, Iirimaalt, Suur­ britanniast, Uus Meremaalt, Šveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Norrast ja loomulikult ka Ees­ tist.

Laagrimelust saavad osa võt­ ta ja eesti keelt harjutada ka lapsevanemad, samuti väikse­ mad lapsed päevastes Pere­ lõimeleeri programmides.

2021. aastal toimub laager kahes kuuepäevases vahetuses: 11.-17. juuli ja 26.-31. juuli.

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.loimeleer.com/regis­ treeri või mtu.loimeleer@gmail. com.

NB! NB! Oluline lisainfo seoses COVID-19 olukorraga! ­

MTÜ LÕIMELEER / NGO HOMECOMING www.loimeleer.com https://www.facebook.com/loimeleer/ https://www.instagram.com/ loimeleerlased/

Peeter Oleskile EM kuld laskmises Horvaatias Osijekis toimunud laskmise Euroopa meistri­ võistluste (EM) viimasel päeval võitis Peeter Olesk täiskaliibrilise püstoli harju­ tuses Euroopa meistri tiitli.

Teistest Eesti laskuritest sai Fred Raukas seitsmenda ja Nemo Tabur 11. koha.

Kokku võitsid Eesti laskurid 2021.a. EM-lt kaks kuldmedalit – lisaks Peeter Oleskile tuli Euroopa meistriks juunioride arvestuses sportpüssi harjutuses 60 lasku lamades Katrin Smirnova. (ERR/EE)

Venemaa teatas esmaspäeval vastusanktsioonidest üheksale kõrgele Kanada ametnikule, reageerides sarnastele meet­ metele Ottawalt Kremli-krii­ tiku Aleksei Navalnõi kohtle­ mise eest vahendas Postimees.

Vene välisministeerium ütles avalduses, et üheksal Kanada ametnikul on määramata ajaks keelatud sisenemine Venemaa territooriumile.

Sanktsioonid kehtestati Ka­ nada justiitsministrile David Lamettile, föderaalse vang­ laameti juhile Anne Kellyle, Kanada kuningliku ratsapolitsei

1. Posti teel. Kiri peab olema adresseeritud sekretär Eric Sehri nimele aadressil 958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6;

3. Toodud Eesti Maja mäned­ žeri kontorisse aadressil 958 Broadview Avenue; või 4. e-posti teel: estohouse.com.

shares@­

Volikirju ei aktsepteerita, kui need pole kätte saadud enne 28. juunit kell 18.30.

Need ajapiirangud on pandud paika selleks, et oleks piisavalt aega elektrooniliste hääletus­ sedelite ettevalmistamiseks ja nende edastamiseks kõikidele volitatud isikutele. Hääleta­ mi­ seks kasutatakse internetipõhist rakendust Electionbuddy.

komissarile Brenda Luckile, peaministri kantselei välispolii­ tika osakonna juhile Marci Surkesile, Kanada piirkondliku koostöö ministrile Dominic LeBlancile, Kanada kaitse­ ministri asetäitjale Jodi Thomasele, kindralstaabi ülema asetäitjale Mike Rouleau’le, kuningliku ratsapolitsei komis­ sari asetäitjale Brian Brennanile ja relvajõudude luurejuhile Scott Bishopile.

Vene välisministeerium mär­ kis, et Ottawa jätkab erinevatel tasanditel Venemaa vastu suuna­ tud algatuste toetamist, samuti toetab russofoobseid jõude Balti riikides, Kiievi äärmusrahvus­ likku režiimi ning alusetuid süüdistusi Venemaa agressioo­ nist Ukraina vastu. (PM/EE)