This newspaper was mailed on Friday, June 11, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 23, 2021
Reedel, 11. juunil — Friday, June 11
www.eestielu.ca
Eesti suursaatkonna hoone ees Ottawas lehvis sinimustvalge
(Järgneb lk. 3)
Üksiknumbri hind: $4.00
Suurküüditamise 80.a. aastapäevaks Käesoleval leinapäeval, 14. juunil möödub 80 aastat esimesest suurküüditamisest Eestis, mil ühe päevaga vägi valdselt haarati ja viidi minema 10,000 – 11,000 inimest kül male maale. Neist hukati või hukkusid kehvade elutingimuste tõttu umbes pooled.
Ülle Baum Tänavune Eesti lipu päev 4. juuni 2021 kirjutatakse Eesti diplomaatia raamatutesse tähtsa ajaloolise päevana, kuna esimest korda tõusis sini mustvalge Eesti lipp tae vasse Ottawas Eesti Vabariigi suursaatkonna uue hoone ees Eesti lipu päeva puhul. Eesti suursaadik Toomas Lukk ütles oma sõnavõtus Eesti lipu päeva tähistamise auks Kanada pealinnas: ,,This is a historic day. This day will be remembered in Estonian histo ry.“ Järgides COVID-pandeemia reegleid, mille tõttu sai sünd museset osa võtta vaid piiratud hulk külalisi, olid sellele uue saatkonna esimesele Eesti lipu päeva pidulikule üritusele kut sutud Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabrič, Läti Vabariigi suursaadik Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Darius Sku sevicius ja Kanada välis ministeeriumi protokolliülema asetäitja Maryse Guilbeault. Kohal viibisid ka Eesti suursaa diku abikaasa Piret Lukk, Eesti suursaatkonna konsul Anne-Ly Ader ja sekretär Vanessa Gold. Koos Eesti lipuga heisati Eesti suursaatkonna maja ees ka Euroopa Liidu lipp ning lühi
Postal Agreement No 40013472
Eeltöö ja süstemaatiline organiseerimine algas novembris 1940, et ära viia Nõukogude valitsejale aktiivsed ja võimali kud vastased ning nende lähedased ja perekonna liikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Oli vaja hirmu ja terroriga maha suruda ideed vastupanuks ja iseseisvuse taastamiseks. Hästi kooskõlastatud repressiivoperatsioon käivitati sama aegselt Lätis, Leedus, Valge venes, Ukrainas, Moldavas ja Karjalas. Eesmärk oli kõik teistmoodi mõtlejad, kes vähegi julgesid oma arvamust ja mõtteviisi avaldada või veel hullem, tegusid teha, kaugemale saata vangilaagritesse. Vajaduseks oli ka põlisrahva allutamine venelaste ülemvõimule. Eelkõige kõrvaldati need, kes tõenäoliselt oleks rahvuse väljasuretamise ja vara konfiskeerimise vastu võitlema hakanud. Siia kuulusid igasugused riigitegelased, avaliku elu tegelased, intelligendid, kel vähegi pistmist rahvuslusega. Primaarse repressiivorgani, N. Liidu siseasjade rahva komissariaadi, NKVD koostatud plaani kohaselt tuli Eestist väja saata 14 471 inimest. Neist 9115 (perekonnaliikmed) tuli saata asumisele ning 4665 perekonnapead ja 691 krimi naalkurjategijat tuli arreteerida ja saata vangilaagritesse. Nendest meestest kevadeks 1942.a. oli elus vaid paarsada. Küüditamine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus korraldada ühe päeva jooksul. Teekond Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Nende vangistatute teekond edasi kulges täistuubitud vagunites. Pärast sõda õnnestus koju naasta 49 protsendil küüditatutest Siberi surmalaagritest. Esimest korda on Kanadas Eesti suursaatkonnal oma maja – lipu päeval, 4. juunil heiskas suursaadik Toomas Lukk hoone ees Eesti sinimustvalge trikoloori. ©Ülle Baum
Tänapäevani Venemaa valitsuse narratiiv ikkagi rõhutab, et küüditamine oli paratamatu sõjaaegse N. Liidu tagala kind lustamine. Kuid rahva hävitamine oli siiski sihipärane ning hävitati märkamisväärne osa Eesti rahvast. Need, kes oleks tagalas nõukogude võimule o htlikud olnud sõja ajal – 25-49 aastased mehed – moodustasid ainult ühe viiendiku küüdita tuist. Ligi 80 protsenti olid perekonnapeade pereliikmed, naised ja lapsed, kes ei oleks kuidagi suutnud okupandile reaalset kahju teha. Aeg-ajalt on kuulda, et küüdtamise oht on praegusel ajal k adunud. See, mis toimus, oli kolme põlvkonna tagune tra göödia. Õeldakse, et jätame selle minevikku ja läheme eluga edasi. Kuid 1941.a. suurküüditamkmine oli ainult üks repres siivperatsioonide sarjast, mis kestsid okupeeritud Eestis kuni 1950. aastate alguseni. Ei saa lubada kellelgi teisel oma rahva ajalugu kirjutada ja asendada teise looga, eriti kui see on vastupidine tõega. Eesti kuulub Venemaa riikide naaberiikide hulka, kelle ajalooline läbielamine on idanaabrist üpris teistmoodi. Küüditamised on meid rahvana kujundanud ja on juurdunud meie identiteeti. Võitlus küüditamise tõe eest tuleviku põlvkondade jaoks pole veel sugugi lõppenud. Küüditamine on jätnud eesti rahva hingesse sügava jälje. See jälg ei kao sealt ei ajaga ega võõrvõimu survega. Seoses koroonaviirusega saame mäles tada koos ainult virtuaaselt. Kuid igaüks omaette, iga perekond või lähemate ulatuses, jõuame neid sündmusi mälestada.
Kanada välisministeeriumi protokolliülema asetäitja Maryse Guilbeault, Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk, suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabrič. Foto: ©Ülle Baum
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS