Nr. 23
EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Kaaludes eremiitluse plusse Ühiskonnast eemaldumine pole paljude silmis normaalne. Paraja irooniana, ajal, kui peame isoleerima, tunneme kaasa neile üksikutele, kellel ei ole tuge, ei ole mulli, saab siiski konstateerida, et on võimalik ennast positiivselt häälestada üksilduses. Kõik oleneb isikust; paljugi põhju sest. Eremiit pole erak, kuigi üksildust sooviv. Sõnajuur on kreeka keelest, kombinatsioon eraldiolekust ja usust. Tunneme eremiite kui üksildusse eral dunud askeete. Läänes on nemad varakristlusest saadik olnud seotud Jumalale lähemale pür givate pühade inimestega. Ehe dam näide oleks kõrbeisad – kes elasid koobastes või isegi liivasammaste otsas, elatusid tänu teiste kristlaste headele südametele, kes neile toitu tõid, teades, et kõrbeisa – oli ka – emasid – oma palvetamisega on lähem Jumalale kui nemad. Eesti keeles on ilmunud lühike ülevaade esimestest sellistest kõrbes eraldunutest. „Kõr beisade tarkus“ rõhutab paljut ki; kõrbeisade ütlemised kuulu vad kristliku pärimuse ürgaluste hulka. Väärt lugemine.
Välisministeeriumi vestlusring ,,Millega arvestada rahvusvahelisel haridusturul?“ Mailis Sütiste-Gnannt Välisministeerium, EdTech Estonia ja Education Estonia korraldasid 1.06.2021 virtuaalse vestlusringi ,,Millega arvestada rahvusvahelisel haridustu rul?“, kuhu kutsuti osalema hariduses tegutsevaid ED Tech ettevõtteid ja eestlasi kõikjalt maailmast. Üritust modereeris Eesti ha ridustehnoloogiaettevõtete liidu EdTech Estonia tegevjuht Annely Tank. Paneelis osalesid erinevate riikide haridusvaldkonnas tegut sevad eestlased, lapsevanemad ja haridushuvilised, Kõigepealt sai sõna meie ha riduse erisaadik Birgit Lao, kes rääkis lühidalt Eest hariduse tuntusest maailmas ning meie tehnoloogilistest edusammudest. Ta ütles, et igal eestlasel on ilmselt olnud kord elus kihk ot sida spunki. Aga mis see spunk eestlaste jaoks on? Birgiti sõnul iseloomustab seda kõige pare mini eestlaste kokkuhoidmis tunne. Oluline on kasutada teh noloogia edusamme hariduses, arvestades samal ajal õpilase heaolu. Edasi jagati 42 osalejat eri nevatesse väiksematesse jutu
Siin Kanadas ilmus vaid kolme kuu eest märtsis, huvitav ja paeluv raamat, mis rõhutab, kuidas tänapäeva kriis, lisaks elamine internetimaailmas, on toonud olukorra, millest on võimalik positiivselt eralduda. Autor on Kirsteen MacLeod, kes kirjutamise kõrvalt harras tab ka joogat, olles olnud aastaid selle õpetaja. Jooga on teadagi mitte ainult füüsiline, vaid vaimne eneseparandamine. Ka hingeline, selline, mda ainult usk mõnele suudab pak kuda. Tema värske teose, mis ootas trükkiminekut, irooniana pan deemia tõttu, pealkirjaks on In Praise of Retreat: Finding Sanctuary in the Modern World. Täpsustada tuleb, et tõlkes oleks selge. Retreat ei tähenda taganemist (mida ta ju ka on, aga pigem rahupaika.) Ja ala pealkirjas on muidugi varjupai ga mõiste ära toodud. Mõlemad on moodsas, positiivses eremiit luses olemas. Mõtelge, kuidas viimase poole sajandi jooksul on populaarsust kogunud erine vad võimalused kiirest igapäe vasest (sobivalt inglise keeles busyness, mitte i, aga üpsiloniga kirjutatud) kui mitte põgeneda, siis eemalduda. MacLeod leidis, et Torontos on elu liialt kibe-kiire. Kolides Kingstoni, ostis oma partneriga Bancrofti lähestikus metsas ole va majakese, kus oli ja on vai
kus ja loodus oma valida. Seda nautides otsustas ta just mõtisk lusele, üksiolekule pühendada oma järgmise raamatu. Seda tehes uuris ta ajalugu, ere miitlus algas rändmunkadega Aasias, eriti Jaapanis ning Hiinas. Kristluse tulekuga oli juba siis pretsedent olemas. Mitte ainult kõrbes, aga Iirimaal võtsid usklikud üksiolekut tõsi selt. Ning neid ei sarjatud, vaid võeti teiste poolt vastu kui ees kuju. Mis viis palverännakuteni. Need olevat viimaste aasta kümnete jooksul kogunud to hutu menu – ülemaailmselt. Isegi kui ei ole ristiusk nende taga, võetakse neid ette kas tu ristidena, huvist saada teada minevikust, kuna on ju igal palverännakul oma olulised peatuspaigad (mõtelgem vaid Via Dolorosole). Parim näide ehk Hispaanias, Camino de Santiago de Compostela, Püha Jamesi teekond Pühale maale. Seda teekonda on miljonid ette võtnud moodsal ajastul. Brasii lias, teadagi, oma retk hiigel suure Jeesuse kuju juurde. Neid on veelgi, Inglismaal päris mitmeid. (Kõrvalmärkusena – erakordselt viljakas ja laiahaar deline autor Bill Bryson on võt nud ette nii ilmaliku rännaku Inglismaal saare lõunapoolse maist otsast põhjapoolsemaini kui ka Euroopas palverännaku ajaloolistel radadel. Mõlemast
rännakust on Bryson raamatu kirjutanud, neid saab soovitada soojalt.) Kuigi tavaliselt on moodsas maailmas just loomingulised inimesed need, kes selliseid rännakuid ette võtavad (Kana dast kunstnik Emily Carr ja luuletaja/laulja Leonard Cohen on kaks ehedat näidet Mac Leodi raamatus neist, kes ot sisid ja leidsid rahupaiga, tulles aga siiski tagasi igapäevasesse, selleta ei me eksisteeri, kõrbe isade aeg on ju ammu mööda nik), leidis MacLeod oma erine vates varjupaiga otsinguis palju näiteid lihtsurelikest, kes va jasid vaikust ja rahu. Lihtsalt ja lühidalt saab ütelda, patareide laadimist. Moodsaid, osaajalisi eremiite on rohkem kui arvaks. Ei pea seda eluaegse kohustuse na võtma, et Jumalat teenida, nagu kõrbeisad. Meditatsioon, mõtisklemine on lahutamatu osa eremiitlusest – ka tänapäeva hingelistes otsingutes. Spirituaalne osa on keskne, enam ei ole see niivõrd religioossne, nagu mõni ehk arvab. Selletõttu on lihtne auto riga nõustuda, et rahupaiga otsing pole mitte eskapismi näide, vaid sisemine seiklus, tema sõna, mis ehk viib kui mitte tarkuseni siis tasakaaluni. Praeguses maailmas, kus on nii palju viha, tuleks just kaalu da rahu leidmist. Mis kasu on näiteks ühe kunagise respek
teeritud, palju hariduses olulisi reforme saavutanud inimese, nii et tema järgi sai isegi kõrg õppeasutus, nüüd ülikool oma nime, mõnitamine niivõrd, et ta ausammast rüvetati, lõpuks maha tiriti, nõudmisega, et ülikool oma nime muudaks. Kõike seda märatsedes, reosta des värviga ka muud kui ausammast ja selle lähiümbrust. Milleks? Ning ka Kanada esi mene peaminister, kes tegi nii palju, et riiki ühendada, on pila objektiks, kadugu kõik ta ausambad, kuna ta oli osa idea listlikust süsteemist, mis täna päeva mõttemalli ei mahu. Kus lõpeb see lähenemine?
tubadesse, kus sai end tutvusta da ja vastata küsimusele oma kunagise lemmikõppeaine kohta koolis. Sattusin ühte jututuppa Sirlega Rootsist ja Leega Soomest, kellega juba eelnevalt üleilma eesti keele õpetajate üritustelt tuttavad oleme. Lisaks oli meie toas Sander Eestist. Viis minutit läksid lennates ja naasime ühisesse suurde vest lustuppa. Sõna said neli külalist: õpetaja Marit Zahkna Šveitsi erakoolist, Peeter Mehisto, kes tegeleb OECD juures projektiga ,,Haridus 2030“, Eesti välisin vesteeringute konsultant ja lap sevanem Merike Kaesveld Norrast ning Eesti Instituudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo. Hästi positiivsena tõid paljud osalejad hiljem teises väiksemas töötoas esile Peeter Mehisto projekti ,,Haridus 2030“ tutvus tust, kus ühte ruumi on kokku toodud mõtteid vahetama õpeta jad, ametnikud, koolijuhid ja õpilased, et arutada hariduse teemadel ja vastata küsimusele: ,,Milliseid väärtusi vajavad tänased õpilased, et olla edukad 2030.a?“ Merike Kaesveld Oslost rää kis lapsevanema pilgu läbi Norra koolisüsteemist, kus tema 14-a poeg ei kasuta töövihikuid ega õpikuid, vaid ainult oma tahvelarvutit. Õppeained on omavahel seotud, palju on õue tunde. Samas tõi Merike puu dusena esile, et tal puudub ülevaade, mida ta poeg koolis teeb, mis hindeid saab, ta tun
neb puudust Eesti e-koolist. Ta ütles: Ma olen ,,lost“ Norra koolisüsteemis. Lapse õpeta mine on täielikult kooli mure. Samas on noored positiivse ellu suhtumisega, iga elukutse on Norras au sees. Sama võime öelda prantsuse koolisüsteemi kohta, kus iga ameti õppimine ka kutsekoolis on au sees ja õpilastel on vähem stressi kui Eestis. Lapsevanemad lükkavad ka Prantsusmaal laste õpetamise kooli õlgadele, nagu nägime hästi eelmise kevade karantiini ajal. Enamus lapsi kodus mida gi ei õppinud, sest lapsevane mad ei pidanud seda vajalikuks ja ei suutnud oma lapsi toetada, mis tulemusel jäid lapsed kolmandal trimestril haridus ministeeriumi otsusel ilma hinneteta. Heidy Eskor-Kiviloo Eesti Instituudist rääkis 150 väliseesti kooli ja ringi tööst, mis koroo nast tingituna on olnud sunnitud kohanema uute tingimustega. Paljud Kesk-Euroopa koolid on teinud oma tegevuses hetkel pausi, Ameerikas, Norras ka sutanud tundide läbiviimiseks õueõpet. Sel kevadel viis Eesti Instituut läbi neli virtuaalset koolituspäeva teemal ,,Eesti lapse ja noore koolitamisest välismaal“, kus esines muuhul gas ka haridustehnoloogia vald konnas tuntud firma Alpha. Seejärel tutvustasid esinejad, milliseid tehnilisi vahendeid ja platvorme nad õppetöös on kasutanud. Nimetati mitmeid p latvorme nagu Opiq,
LiveWorkSheet, Kahoot, jam board jmt. Positiivset vastukaja leidis Opiq, seda nimetati distant s õppe ajal lausa päästerõngaks. Muret tunti, et see on tasuline. Koolipidaja peab selle õppema terjali kasutamise eest tasuma ja nii toimub kihistumine, milline kool või omavalitsus on nõus maksma ja millest sõltub, mil lise kooli õpetajad/õpilased neid kasutada saavad. Väga on meeldinud õpilas tele Norra arendus Kahoot, mis võimaldab korraldada viktoriine ja võistlusmänge. Eesti platvormid on kogutud kokku Education Estonia kodu lehele. Kuna väliseesti koolides eesti keele õppimine ei ole koo lipõhine, vaid pigem kogukon napõhine ja toimub vaid paar korda kuus, siis peaks testimisel rohkem kasutama diasporaad. Viimases töötoas paluti osalejatel vastata küsimusele,
mida nad vestlusringist positiiv sena kaasa võtavad. Paljud märkisid Peeter Mehisto mõtet õiglasest juurdepääsust hari dusele, et võrdne ei ole võrde line õiglasega. Tuleb luua õig lane koolisüsteem. Peeter Mehisto sõnul on vaja empaatiavõimet, kuulamist, võrdsust, kõigile õiglast juurde pääsu haridusele. Heidy EskorKiviloo tõstis esile täiesti kastist välja mõtlemist. Merike Kaes veld võrdsust, vaimset heaolu ja rohkem õues viibimist. Marit Zahkna rõhutas paindlikkust, valmisolekut kiiresti muuta ka pisikesi asju. Soovijad said ka pärast üri tuse lõppu jääda edasi väikse matesse vestlustubadesse, mille juhatas sisse muusika grupilt Puuluup. Täname Välisministeeriumi, EdTech Estoniat ja Education Estoniat väga vajaliku vestlus ringi kokkukutsumise eest.
Tänapäeval peaks just, loode tavasti siis, kui reisida jälle saab, otsima kodunt, suurlinnast kaugel neid vaikseid rahupaiku. Mis on tavaliselt küll metsik, vahel mitte mugav, aga kas internetimaailm seda on? Rahu paik on koht, kus otsime ja tihti leiame seda, mida hindame, väärtustame, isegi armastame sügavalt. See on nii südame kui mõtte huvides vajalik, isegi kui nagu MacLeod oma kokku võttes leiab, vajab selline rän nak dissidentlikku, mitte aga ühiskonnavastast lähenemist. Puhtast südamest. Või selle poole liikudes, usus, et see on saavutatav. Kuna miks muidu elada siinsinatses. TÕNU NAELAPEA
