Eesti Elu / Estonian Life No. 24 | June 17, 2022

This newspaper was mailed on Friday, June 17, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 18–22)

Alates / since 2002 Nr. 24, 2022

Reedel, 17. juunil — Friday, June 17

Illustratsiooni autor EVA OJA

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

2

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Võidupühaks 2022 Eestlaste vabadusiha on juurdunud sügaval põhjamaa pinnas. Kuid võib küsida, kas me oleme seda vabadust ikka valmis kaitsma?

Meie esivanemad vastasid kindlameelselt noore riigi kutsele. Nad otsustasid haarata relvi ja mitte metsa pakku minna 104 aastat tagasi.

Nende vabaduseiha on taganud praegustele põlvkondadele iseseisvuse, hea elu ja rahu. Kuid kas see pärand kandub edasi meile, armastades Eestimaad samal kombel, kui meie esivanemad seda tegid?

Ukraina traagilisi sündmusi jälgides küsime endilt, kas see Vabadussõja vaim on kuhugi kadunud. Kas ta on muutunud mineviku nostalgiaks või kas ta ikka püsib?

Eestlased on vabadust võitnud, kaotanud, taas võitnud.

Me teame, mismoodi on siis, kui seda iseolemist enam ei ole. Kas oleme, vajaduse tekkides valmis, relv käes, kaitsma oma riiki ja vabadust?

Informatsioon Ukrainast tikub jääma teistest uudistest teisejärguliseks. Tundub, et sõnum ukrainlaste ennast­ ohver­davast võitlusest hakkab meile siin Läänes muutuma monotoonseks argipäevaseks.

Arvestame sellega, et Venemaa soovib Leedu Vabariigi iseseisvuse ebaseadlikuks kuulutada ning Venemaa parlament võib sarnaselt käsitleda Eesti ja Läti iseseisvust.

Võtame siinjuures arvesse eestlaste suhtumist Ukraina vastupanusse. Kõige viimased GDP andmed näitavad, et Eesti panus Ukraina võitluse toetamiseks on proportsio­ naalselt maailma suurim.

Eestlased elavad rahus. Kuid me võtame seda pelgalt ise­ enesestmõistetavana. Me naudime elu vabaduses.

Sellegi­poolest, jälgides Venemaa agressiivsust, kas meie suudame seista selle eest, et Eestis säiliksid meie olulised väärtused ja vabadused – meie enesemääramine ja iseseisvus?

Eesti on ja jääb alaliselt Euroopa geopoliitilise tõmbe­ tuule ohvriks. Riigikaitse ja rahva kaitsetahe on omavahel lahutamatult seotud. Eestlastel pole teist valikut, kui vastata ülaltoodud küsimustele resoluutselt jah!

LAAS LEIVAT

Nr. 24

Eestis mälestati küüditamisohvreid.

Maarjamäe memoriaali mälestusseinale lisandusid uued nimed 14. juuni on leinapäev, mil me mälestame kommunistliku terrori ja juuniküüditamise ohvreid. Seda tehakse palju­ des kohtades Eestis ja mujal maailmas. Vabaduse platsil Tallinnas oli jällegi üles sea­ tud ,,Pisarate vagun“. Ühiselt meenutati küüditamise ohv­ reid Maarjamäel kommunis­ miohvrite memoriaali juures.

Samas avati uus tahvel terrori all kannatanute nimedega. Ühe uue nimena on kirjas Gerhard Eugen Lukki nimi.

1941. aastal Nõukogude repres­ sioonide ohvriks langenud tun­ tud Eesti ettevõtja ja kauaaegse Hollandi peakonsuli Gerhard Eugen Lukki saatuse uurisid välja mitmepoolses koostöös Kanadas elav tütretütar Kathe­ rine Maret McKeown, tema ajaloohuvilisest sõbranna Tiina Soomet ja Hollandi diplomaa­ did.

Katherine Maret McKeown Maarjamäel kõnelemas, paremal Tiina Soomet.

Foto: Katrin Marley

Tiina ja Katherine kasvasid mõlemad üles välis-eesti pere­ konnas. Kuna Tiina kodus räägiti eesti keelt ja ta oli kor­ duvalt Eestis käinud, kutsus ta ka Katherine kaasa ja hakkas ühtlasi uurima sõbranna vanaisa lugu, vahendas Postimees. ,,Kallis vanaisa, ma pole sind küll kunagi kohanud, aga olen sind tundnud terve elu oma ema

südame kaudu,“ rääkis Ka­ the­ rine, seistes memoriaali kõrval, millele nüüd on lisandunud ka tema vanaisa lugu. Ta lausus, et vanaisa oli tänu ema juttudele osaline tema lapsepõlves ja ta on uhke tema saavutuste üle.

Sven Wichman kaitseõppustel Eestis

USA rahvuskaardi ülem Eestis

Ülo Isberg intervjueeris Eestis Sven Wichmani (U.S. Air Force, Maryland National Guard), kes viibis seal seoses Euroopa kaitseõppustega, kus osales kaitseväelasi mitmetest Ameerika osariikidest.

USAs sündinud ja kasvanud Sven Wichmanil on Eesti juured: tema mõlemapoolsed vanavanemad põgenesid II maa­ ilmasõja ajal Eestist ning jõud­ sid Põhja-Ameerikasse. Sven on kasvanud Michiganis.

See pole tema esimene kord Eestis viibida. Sven Wichman on teeninud ka Kuperjanovi Jalaväepataljonis a. 2016/17.

Ameerika Ühendriikide rah­ vuskaardi ülem kindral Daniel Hokanson külastas sel nädalal Eestit, kohtus kait­ seväe ja Kaitseliidu juhtkon­ naga ning osales julgeolekute­ maatilisel vestlusringil Balti kaitsekolledžis Tartus. „USA rahvuskaardiga seob meid pikaaegne ja tulemuslik koostöö. Saime kohtumise käi­ gus arutada, kuidas kaitseväe ja rahvuskaardi vahelisi suhteid edasi arendades koostöö uuele tasemele tõsta,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Kindral Hokanson kohtus kaitseministeeriumi kaitsevalmi­ duse asekantsler Lauri Abeliga ning Kaitseliidu ülema brigaadi­ kindral Riho Ühtegiga.

Kindral Hokanson külastab oma Euroopa visiidi käigus eri­ nevaid riike regioonis, et leida koostöö laiendamise võimalusi ning saada täiendavat infot ühistegevuste planeerimiseks.

Lätis hakatakse punamonumente lammutama

Kapo saatis riigist välja Kremli provokaatori Kaitsepolitseiamet ja politsei teatasid teisipäeval, et saatsid Eestist välja Kremli provo­ kaatori. Riigist saadeti välja Ramil Usmanov.

Usmanov juhtis omal ajal Lõuna-Eesti Afganistani Sõja Veteranide Liitu ja oli üks Tartus asuva Vene Föderatsiooni Kodanike Liidu aktiviste.

Mai alguses saadeti riigist välja Alexey Esakov, kes oli Surematu Polgu üks eestveda­ jatest Eestis ja kes õigustas Vene agressiooni Ukrainas ning osales salakaubaveos IdaUkrainas.

Sündmusele reageeris ka Vene saatkond Tallinnas, kes seadis oma avalduses kahtluse alla pressivabaduse Eestis.

(PM/EE)

Foto: mil.ee

Katherine sõnas, et tal on tunne, nagu oleks vanaisa jõud­ nud nüüd tagasi koju. (PM/EE)

Läti seim võttis neljapäeval viimasel lugemisel vastu sea­ duse ,,Nõukogude- ja natsi­ režiimi ülistavate esemete eksponeerimise keelustamise ja nende lammutamise kohta Lä­ tis“. Seadus näeb ette, et totalitaarseid režiime ülistavad esemed tuleb 15. novembriks maha võtta.

Seaduse poolt hääletas 61 saadikut, vastu oli 19. (PM/EE)

Eestis keskendus rahvuskaardi ülema huvi kaitseväe küber­ võimekustele, reservsüsteemile ning Kaitseliidu panusele rii­gi­ kaitsesse.

Eesti teeb kõige tihedamat ja vahetumat koostööd Marylandi osariigi rahvuskaardiga. Kait­se­ väe, Kaitseliidu ja Marylandi rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist 1993. aastal. (KVPST/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Pressiteade

ÜEKN konverents ,,We Stand With Ukraine“ ja täiskogu Stockholmis Ülemaailmne Eesti Kesknõu­ kogu, ÜEKN, mis ühendab eestlaste keskorganisatsioone ja suuremaid seltse 11 riigis väljaspool Eestit, pidas oma täiskogu koosoleku Stock­ holmis 4. juunil. Esitati tava­ kohaseid aruandeid ja tege­ vuskavasid ja arutati vii­ mastel aastatel süvenenud koostööd Eestiga Üleilmse eestluse tegevuskava raames.

Eesti välisministeeriumist olid kohal ja jagasid infot üleilmse eestluse erisaadik Marin Mõt­ tus ja nõunik Kadri Linnas.

Eesti Instituudi eesti keele ja kultuuri välisõppe koordinee­ rija Heidy Eskor-Kiviloo vest­ les delegaatidega eesti keele õppe praktiliste küsimuste teemadel. Vaatlejatena osale­ sid täiskogul Eesti Organisat­ sioonide Võrgustik Soomest ning Üleilmse Eesti Noorte­ võrgustiku esindajad.

Eelneval päeval, 3. juunil korraldas ÜEKN kordaläinud rahvusvahelise ingliskeelse kon­ verentsi We stand with Ukraine Stockholmi Euroopa Majas.

Konverentsil esinesid sissejuha­ tavalt ÜEKNi esimees Aho Rebas ja Euroopa Parlamendi liige Karin Karlsbro. Järgnevalt arutasid Läänemere piirkonna ja Ukraina julgeolekut professor Hain Rebas ja dotsent Martin Kragh. Teises paneelis selgita­ sid poliitikud Gunnar Hökmark, Björn von Sydow, Marko Mihkelson, Laima Liucija Andrikiene, Alexandra Ivanov ja UK suursaadik Judith Gough NATO rolli muutuvas Euroopas.

Eesti loobus Coviditõendi nõudest Eestisse sisenemisel Valitsus tunnistas neljapäeval kehtetuks korralduse, millega nõuti kolmandatest riikidest saabunud kodanikelt Covidtõendit ehk tõendit vaktsi­ neerituse, läbipõdemise või enne Eestisse saabumist teh­ tud negatiivse tulemusega koroonatesti kohta.

Riigipiiri ületamist reguleeri­ nud korralduse kehtetuks tun­ nistamisega kaovad piirangud, mis puudutasid väljastpoolt Euroopa Liitu, Euroopa Majan­ duspiirkonda, Šveitsi, Ühend­ kuningriiki, Andorrat, Monacot, San Marinot ja Vatikani saabu­ vaid kolmandate riikide koda­ nikke.

Covid-19-sse haigestumine on kogu maailmas langustren­ dis. Euroopa Liidu 27 liik­ mesrii­ gist on Covidiga seotud reisipiirangutest loobunud 18 riiki, samuti Norra, Island, Šveits ja Ühendkuningriik.

(ERR/EE) Tutvu • Loe • Kommenteeri

Kolmandas paneelis lahkasid ajakirjanikud Marcus Kolga, Patrik Oksanen, Jessikka Aro ja Hanna Liubakova rahvusvahe­ list infosõda ja lõppsõnad ütlesid Ukraina Põhjala Foo­ rumi esinaine Alina Zub­kovych ja ÜEKN välispoliitika toim­ konna esimees Reet Sehr.

Konverentsil oli võimalik osale­ da ka virtuaalselt ning järele saab seda vaadata Rootsi Eestlaste kodulehel https://sveri­ geesterna.se/2022/05/11/confer­ ence-we-stand-with-ukraine-his­ torical-current-perspectives/ Täiskogu kohtumist varjutas 3. juunil saabunud uudis, et koostöö Reformierakonna ja Keskerakonna vahel Eesti valit­ suses on lõpetatud. See äratas mitmesuguseid tundeid ja mõt­ teid. ÜEKNi tavaks on vältida sekkumist Eesti erakondadeva­ helisse poliitikasse, soovides pidada häid suhteid kõikide ­ demokraatlike erakondadega.

Eestile on tähtis, et valitsus ja riigikogu on tegusad nii sisekui välispoliitiliselt. Täiskogul avaldati lootust, et läbirääkimis­ tel jõutakse edukate kokkulepe­ teni ning Eesti uus valitsus on eestimeelne ning tolerantne.

Göteborgis 2022-06-07 AHO REBAS, ÜEKN esimees www.uekn.ee

Eesti 200 toetus languses ERR-i tellitud Kantar Emori küsitluse järgi oli populaar­ seim erakond Reformiera­ kond, mida toetas juunis 32% valijatest.

Teisel kohal oli EKRE (18%) ja kolmandal Keskerakond 15%-se toetusega.

Parlamendivälise Eesti 200 toetus langes juunis 15 prot­ sendile, mais oli neil toetajaid 17 ja aprillis 21 protsenti.

Isamaa toetus tõusis maikuu seitsmelt protsendilt juunis üheksale protsendile, mis on erakonna viimase kuue kuu parim tulemus.

Sotsiaaldemokraatliku Era­ kon­na toetus tõusis kuuga seits­ melt protsendilt kaheksale.

Rohelisi toetas kolm prot­ senti (sama ka kuu varem), Tulevikuerakonna toetus jäi alla ühe protsendi.

Eestlastest valijate seas oli populaarseim Reformierakond 38 protsendiga. Järgnesid EKRE 20 ja Eesti 200 15 protsendiga. www.eestielu.ca

3

Laanet NATO kaitseministrite kohtumisel: usutav heidutus tagab kindlustunde Sel nädalal kohtusid Brüsselis NATO kaitseministrid. Nelja­ päeval toimunud kohtumisel arutati NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist ja ühisrahastust.

Kohtumise kesksed teemad olid Venemaa sõda Ukraina vastu ning ettevalmistused Madridi tipp­ kohtumiseks. „Venemaa eesmärgid Euroo­ pa suunas on üheselt selged. Me ei saa välistada Venemaa rünna­ kut NATO liitlaste vastu, mistõttu peame NATO liikmes­ riikidena olema selleks valmis.

Ainult usutav heidutus tagab kindlustunde ja selleks on vaja tugevamat kaitsehoiakut NATO idatiival,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet kohtumisel.

Balti riigid on ühiselt esita­ nud kaitsehoiaku tõstmiseks konkreetse ettepaneku. „Meie ettepanek on, et igas Balti riigis võiks olla alaliselt kohal sõja­ line juhtimisüksus koos lahin­ guvalmiduses üksuste ja täien­ davate võimetega. See tagaks vajadusel diviisisuuruse väe juhtimise ning maa-, õhu- ja meredomeenides sõjaliste efek­ tide saavutamise. Lisaks on vaja eelpaigutatud relvastust ja va­ rustust võimalikele Eestisse tu­ levatele kõrgemas valmiduses tugevdusüksustele.

Madridi tipp­ kohtumiselt loodame sel­ geid otsuseid, mis selle poole viiks,“ selgitas Laanet.

Kaitseministrid arutasid ka NATO ühisrahastuse suuren­ damist ja liikmesriikide koor­ majagamist. „Erinevate kriiside kiuste on vaja, et iga NATO liikmesriik panustaks 2% eelarvest riigikaitsesse – see peab olema minimaalne baas­ tase, mille Eesti on juba praegu oluliselt ületanud ning aastaks 2024 on see 2,6%.“ Kohtumise esimesel päeval arutati USA kokkukutsutud for­ maadis Ukrainale sõjalise abi andmist. ,,Pea 50 osalenud riigi seas ümber laua valitses ühtsus – Ukrainat peab toetama igal võimalikul viisil, et ta saaks taastada oma territoriaalse ter­ ­ viklikkuse,“ ütles Laanet.

(KMPT/EE)

Isamaa toetus eestlastest valijate seas oli 11, SDE-l seitse ja Keskerakonnal vaid kuus prot­ senti.

Muust rahvusest valijate seas oli esikohal Keskerakond 46 protsendiga. Eesti 200 toetus oli selles valijagrupis 15, SDE-l 12, EKRE-l 11 ja Reformierakonnal 10 protsenti.

Tallinnas oli populaarseim erakond riigikogu valimiste küsitluse kontekstis Reformiera­ kond 30 protsendiga, Keskera­ konna toetus oli 26, Eesti 200-l 17, EKRE-l 11, SDE-l seitse, Isamaal viis ja Rohelistel neli protsenti. (Allikas: ERR)

Northern Birch Credit Union teade kontorite paiknemise kohta 15. juuni 2022 Lugupeetud panga liikmed!

Hiljutisel Northern Birch Credit Union peakoosolekul võeti vastu eriotsus muuta pea­ kontori aadress praeguselt Eesti Maja omalt (Broadview Avenue 958) Läti Keskuse aadressile 4 Credit Union Drive.

Nagu paljudele nüüdseks juba teada, kolib Toronto Eesti Maja tegevus uude International Estonian Centre KESKUSesse, mille ehitustegevus käib Toronto kesklinnas Madison Avenue’l. Northern Birch Credit Union saab endale seal suure­ pärase uue asukoha.

Eesti Majale ja selle üürni­ kele on tänaseks teada antud, et tagasirendileping lõpeb suure tõenäosusega 2022. aasta ok­ toobri lõpus, mis tähendab, et selleks ajaks peaksime olema lahkunud. Meil on välja töö­ tatud kolimisplaanid, et tagada liikmete järjepidev teenindus.

Kolimistegevus on käimas ja jätkub järgmise mõne kuu jook­ sul. Kõik kolm NBCU kontorit on sellest mõjutatud.

Kuidas see meie liikmeid mõjutab?

• Teenindus Eesti Maja konto­ ris jätkub nii kaua kui võimalik.

Hoiame kõiki kursis, jälgige meie teateid.

• Läti keskuse kontor jätkab liikmete teenindamist. Rendime lisapinda, mahutamaks Eesti Majast üle tulevad töötajad ning paremaks liikmete teeninduseks.

• Suhtume täie tõsidusega uue kontori avamisse Toronto kesk­ linnas Madison Avenue’l asuvas International Estonian Centre KESKUS. Hoone ehitus on alanud ja kontori sisustamine ja loomine peaks toimuma 2023. aasta lõpus.

• Hamiltoni kontor on jätkuvalt

avatud ümbruskonnas asuvate liikmete teenindamiseks. Külas­ taja võib märgata, et sealgi toimuvad väikesed renoveeri­ mistööd, mis aitavad liikmete teenindust parandada.

Lisaks on meil hea meel ­tea­tada, et avame ajutise lahen­ dusena KESKUSe valmimiseni väikese kontori Tartu Col­ lege’is, aadressil Bloor Street West 310. Sinna on kerge ­j uurdepääs TTC Spadina metroo­ jaamast. Kindlasti muu­ dab see panga külastuse lihtsa­ maks Lääne-Torontos elavatele liikmetele või neile, kes kasuta­ vad metrood. Uksed peaks seal lahti minema 2022. aasta sügi­ sel.

Meie meeskonnad on alati valmis, et teenindada teid nii isiklikult kui ka telefoni teel ning nagu ikka võib oma kon­ tole pääseda ligi internetipanga kaudu kas arvutis või NBCU mobiilipanga rakenduse abil.

Jagame oma kodulehel pide­ valt teavet, kui kaugele oleme muudatustega jõudnud. Jälgige meid sotsiaalmeedias või re­ gistreerige end uudistekirja saa­ jaks, et kõik teated jõuaksid kiirelt otse postkasti.

Täname meie liikmeid jätku­ va toetuse eest. Ootame põne­ vusega eelseisvaid uuendusi!

NORTHERN BIRCH CREDIT UNION www.northernbirchcu.com

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu toimus Stockholmis Stockholmi Eesti Majas said 3.–4. juunil kokku Üle­ maailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) saadikud ja Üle­ maailmse Eesti Noortevõr­ gustiku (ÜENV) liikmed.

Paljudele oli see esimene füüsiline taaskohtumine pärast 2019 ESTO XII ülemaailmseid eesti kultuuripäevi Helsingis, Tartus ja Tallinnas. Ülemaailmse Eesti Kesk­ nõukogu kohtumine algas sellel aastal rahvusvahelise konve­ rent­siga ,,Me seisame Ukraina kõrval – ajaloolised ja prae­ gused perspektiivid“. Süm­ boolse tähendusega oli konve­ rentsi korraldamine Euroopa Parlamendi ruumides Stock­ holmi Euroopa Majas. Jah, Ukraina on oodatud Euroopa Liitu.

Konverentsil oli kolm arutelu blokki: ajalooline perspektiiv, NATO roll Euroopas ja info­ sõda.

Avasõnad ütles ÜEKNi esi­ mees Aho Rebas ja külalisi tervitas Rootsi Europarlamendi ­ saadik Karin Karlsbro. Venemaa võimujanu ja ajalookäsitlust lahkasid ajaloo professor Hain Rebas ja Rootsi Välispoliitika Instituudi direktor Martin Kragh. NATO uue rolli üle Euroopas arutasid Alexandra Ivanovi modereerimisel Gunnar Hökmark ja Björn von Sydow Rootsist, Inglise suursaadik Rootsis Judith Gough, Laima Andrikienė Leedust ja Marko Mihkelson Eestist. Globaalse infosõja teemal arutlesid Marcus Kolga Kanadast, Patrik Oksanen Rootsist, Jessikka Aro Soomest ning Hanna Liubakova

Valgevenest. Lõppsõnad ütlesid Ukraina keskorganisatsiooni Rootsis esinaine Alina Zub­ kovych ja ÜEKN välispoliitika toimkonna esinaine Reet Mar­ ten Sehr Kanadast.

Et COVID-19 pole veel kuskile kadunud, tuletas meelde peaesi­ neja Sofi Oksaneni haiges­ tumine.

Korraldajatele tegi suurt heameelt, et konverentsi publi­ kus oli palju noori, ÜEKNi noordelegaate ja ÜENV liik­ meid. Peame väga oluliseks, et noored osalevad julgeoleku teemalistes aruteludes. Nende ­ kätes on meie tulevik.

Link vaata konverentsi: https:// sverigeesterna.se/2022/05/11/ conference-we-stand-withukraine-hi... Ülemaailmse Eesti Kesk­ nõukogu täiskogu toimus 4. juunil hübriidvormis Stock­ holmi Eesti Majas. Esindatud olid peaaegu kõik liikmesmaad: Austraalia, Inglismaa, Kanada, Leedu, Läti, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Ukraina ja USA. Puu­ dus Venemaa esindaja. Venemaa Eesti Seltside Liidu tegevus on seiskunud mitmel põhjusel. Üheks põhjuseks on pingeline poliitiline olukord Venemaal ja hirm sattuda välisagentide nimekirja. Vaatlejatena osalesid Soome ja ÜENV. Täiskogu alguses tutvustasid Marin Mõttus ja Kadri Linnas välisministeeriumist üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 ja veebilehe ,,Eestlased üle maailma“ arendust. Heidy Kiviloo rääkis Eesti Instituudi tegevusest ja väljakutsetest.

Täiskogu vaatas läbi kodu­

Vasakult Marko Mihkelson – Eesti riigikogu väliskomisjoni esimees ja paneelis osaleja, Reet Marten Sehr – ÜEKN juhatus, EKN abipresident, konverentsi kaaskorraldaja, Sirle Sööt – REL esinaine, konverentsi peakorraldaja, Marcus Kolga – EKN president emeeritus ja paneelis osaleja.

Vasakult Marcus Kolga (Kanada), Hanna Liubakova (Valgevene), Patrik Oksanen (Rootsi). Paneelis ,,Information wars across the globe“.

Paneelis osales ka virtuaalselt Jessikka Aro (Soome).

Kanadast osalesid ÜEKNi delegaadid Kairi Taul Hemingway, Marcus Kolga, Juku Gold, Urve Tamberg, Reet Marten Sehr ja Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku liikmed Mihkel Jaenes ja Sonja Dobson.

korra parandused. Ettepanek muuta täiskogu mandaatide arvu – võtta suurematelt riiki­ delt nagu Kanada, Rootsi ja USA mandaate vähemaks ja anda väiksematele juurde, ei saanud piisavalt toetust. Eel­ misel aastal tellitud analüüsis tõdesid õigusteadlased Katrin Nyman Metcalf ja Tanel Kerikmäe, et ÜEKN loojate soovi kohaselt peab olema liik­ mesmaade häälte arv täiskogus proportsioonaalne nende kogu­ kondade suurusega. Kuna kesk­ organisatsioonide suurus, tege­ vus ja mõju on väga erinev, siis puudub liikmesmaadel üksmeel, kuidas hääled peaksid jagunema suurte, keskmiste ja väikeste ­riikide vahel.

Täiskogul jäi aga kõlama ettepanek, et uusi riike ja võr­ gustikke tuleks juurde kutsuda ja laiendada ÜEKN tegevust.

Esmajoones tuleks arendada koostööd välismaal töötavate eesti keele õpetajate võrgustiku­ ga. Lisaks tehti ettepanek luua ÜEKN-i juurde fond eestikeelse noortetegevuse toetamiseks.

Teatrielamust pakkusid Tal­ linna 22. Keskkooli õpilased etendusega ,,Suur minek“. Loone Otsa poolt kirjutatud lühinäi­ denditest ,,Üle seitsme mere“ ja ,,Kutsumata külalised“ oli la­ vastaja Eva Kalbus loonud haa­ rava terviku. Publikus oli palju neid, kelle pered olid põge­ nenud 1944 Rootsi või Saksa­ maale ning sealt edasi Kana­ dasse ja USA-sse. Mitmed tundsid ära oma lähedaste põ­ genemise lood. Pärast etendust kohtuti noorte näitlejatega ja arutleti etenduse sisu üle. Ülemaailmse Eesti Noorte­­­ v­õ­rgustiku noored käisid püha­ päeval Stockholmi Eesti Huvi­ kooli perepiknikul, millega lõpetati Drottningholmi pargis ­ huvikooli 17. õppeaasta. Pärast mitut konverentsi oli mõnus nautida päikeselist ja sooja ­suveilma maalilises kuninglikus pargis. Samas pidasime ka lühi­ koolituse ,,Efektiivne ja kaasav organisatsiooni struktuur kui viis luua jätkusuutlikku kogu­ konda Rootsi Eestlaste Liidu (REL) näitel“.

Mul oli hea meel võimaluse üle jagada oma kogemusi ­keskorganisatsiooni juhtimisest 2013. aastast tänaseni. REL liikmesorganisatsioonide arv on minu ajal 12-lt kasvanud 30-ni,

liikmete arv on stabiilne, veidi alla 2000. Rootsieestlaste 40-liikmelise Esinduskogu ehk miniparlamendi valimised iga viie aasta järel on säilinud aas­ tast 1956 ja ajakiri ,,Rahvuslik Kontakt“ aastast 1957, alates 2015 kakskeelsena ja uue disai­ niga. Esinduskogu erinevad komisjonid annavad võimaluse saadikutel tegeleda üleriigiliselt omale südamelähedaste teema­ dega, näit. eesti keel, noorsoo­ töö, ajalugu ja arhiivindus, meedia ja kommunikatsioon, ­ poliitika ja rahvusvaheline koos­ töö, integratsioon ja juriidilised küsimused.

Oma keskorganisatsiooni tut­ vustades oleme kasutanud RELi kui mesipuu kujundit. On väga tähtis, et rootsieestlastel on oma mesipuu, kus meil kui mesilas­ tel on hea ja turvaline toimetada.

Struktuur pakub stabiilsust ja tagab demokraatlikud valimi­ sed. Kui aktiivsed mesilased mesipuus on, sõltub neist endist. Iga eestlane igas Rootsi nurgas saab teha oma hääle kuuldavaks.

Kogukonna oma ajakiri ,,Rahvuslik Kontakt“ sünnib õhinapõhises koostöös, vastu­ tavaks väljaandjaks on REL, mitte erakätes äriühing. RELi büroo pakub tehnilist ja ad­ ministratiivset tuge kõikidele liikmesorganisatsioonidele, hoo­ liseb etniliste vähemuste kesk­ organisatsioonidele antava riik­ liku toetuse taotluse protsessi ning kommunikatsiooni eest.

Kuna infovahetus ja kommu­ nikatsioon on üheks tähtsaimaks teenuseks mesipuus, siis on ­kavas koostada järgmiseks Esin­ duskogu istungiks kommunikat­ sioonistrateegia. Oluline on, et kõik liikmesorganisatsioonid saavad info liikumisest kogu­ konna sees ja kogukonnast välja ning sisse ühtemoodi aru. Iga kommunikatsioonikanal nõuab ressursse, mida kõigil napib.

Seepärast on koostöö hädavaja­ lik. ÜENV noortepäevade ,,Eest­ luse uus jõud“ programm jätkus pühapäeva õhtul Stockholmi Eesti Majas. Kaardistati noorte­ tegevust eri kogukondades ja arutleti ÜENV arendamist ning tehti kokkuvõtteid.

Nendes taaskohtumises oli veel midagi olulist. Tõdemus, et kui ei oleks olnud ESTO 2019 kultuuripäevi, poleks noortevõr­

gustikku ja paljud täna aktiiv­ selt koos toimetavad inimesed poleks ilmselt kunagi kohtunud.

Eestikeelse noortetegevuse aren­damist välismaal ei saa jätta juhuse hooleks, vaid see vajab strateegilist planeerimist ja toe­ tamist. Rõõm on näha, et ESTO 2019, mis kandis pealkirja ,,Meie tulevik“, sai soodsaks kasvulavaks meie noortele ning mitmesugustele võrgustikele.

Pikk ja töine nädalavahetus Stockholmis andis kõikidele osalejatele juurde indu ja jõudu ning uusi kontakte ja suhteid, mis aitavad edasi arendada oma kohalikku tegevust ja globaalset koostööd.

SIRLE SÖÖT Rootsi Eestlaste Liidu esimees

S P ORT UJUMINE. Matz Topkin saa­ vutas paraujumise MM-il 50 meetri seliliujumises S4 klassi finaalis neljanda koha.

Distantsi vältel nii teisel kui kolmandal positsioonil olnud Topkin jõudis finišisse ajaga 44.48. Maailmameistriks tuli Arnost Petraček (Tšehhi) ajaga 41.94. ,,Kahju, et medalit ei tulnud!

Juba kolmandat korda jäin MMil neljandaks, aga oma esituse ja ajaga olen küll rahul. Suutsin ennast kokku võtta ja pigistada välja kõik, mis praeguse vormi­ ga võimalik oli,“ ütles Topkin.

(ERR/EE) • KERGEJÕUSTIK. Rasmus Mägi püstitas Soomes Turus toimuvatel Paavo Nurmi män­ gudel sel nädalal 400 meetri tõkkejooksus Eesti rekordi (47,82), mis annab talle maailma hooaja edetabelis 3. koha.

Varasema Eesti rekordi püsti­ tas Mägi eelmisel suvel Tokyo olümpiamängude finaalis, kui saavutas ajaga 48,11 seitsmenda koha.

Karl Erik Nazarov püstitas Tšehhis Kladnos 100 m jooksus uue isikliku rekordi (10,34), mis on Eesti kõigi aegade 3. tule­ mus Marek Niidu ja Argo Golbergi järel. Eelnevat tipp­ marki parandas ta viie sajandi­ kuga. MMi 100 meetri norm on 10,05. EMi norm 100 meetris on 10,16. (PM/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Tahte puudumise triumf Eesti keele õpet pärsib akadeemiline väiklus Ülikoolide uksed on eesti keele õppele siiani suletud Eesti keele õpet ülikoolides tuleb laiendada Prof. Martin Ehala (Ilmunud Postimehes, siin aval­ datud autori ja PM lahkel nõus­ olekul.) Ülikoolide suhtumise välis­ üli­ õpilaste eesti keele õpetusse võib kokku võtta kahe sõnaga: ei huvita! Ja kuni ülikoolid ei hakka võtma tõsiselt oma ko­ hustusi Eesti ühiskonna ees, pole loota, et asi paraneks. Seni on välisüliõpilaste eesti keele õpe ülikoolides olnud sümbool­ ses mahus, ja sedagi on tehtud pika hambaga ning avalikkuse surve mõjul. Sisimas on ülikoo­ lid olnud rahvusvahelistumise usku ja eesti keel on selles ettevõtmises ristiks kaelas.

Alavääristav vastandus Hea näite selle kohta pakub 2020. aastal vastu võetud Tartu Ülikooli keele ja rahvusvahelis­ tumise põhimõtete preambul, mis mainib ,,rahvusülikooli kaht vastandlikku ülesannet“: tagada eesti keele ja kultuuri kestlik­ kust ning teha rahvusvaheliselt kõrgetasemelist teadus- ja õppe­ tööd. Põhimõtete vastuvõtmine on iseenesest samm õiges suu­ nas, aga et selles vastandatakse eestikeelsust kõrgetasemelisele teadus- ja õppetööle, näitab suhtumist. Ja seda suhtumist kinnitab preambuli lõpulause, et keelepõhimõtted pole ülikoolis kellelegi kohustuslikud.

Eesti kõrgharidus on pikalt olnud alarahastatud ja ühiskond on suhteliselt ükskõikselt lask­ nud sellel ka kesta. Võimalik, et

Põhiseadus on ajale hästi vastu pidanud Jaak Juske Riigikogu sotsiaaldemokraatide frakt­siooni liige 30 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi tänane põhi­ seadus lõi tugeva parlamen­ taarse riigikorra, mis on pida­ nud ajale väga hästi vastu.

1992. aasta juunikuu oli Eestis ajalooline. Käibele tuli oma raha Eesti kroon ning 28. juunil toimus põhiseaduse re­ ferendum. Hääletajatelt küsiti toona, kas nad kiidavad heaks Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud uue põhiseaduse ja toetavad valimisõiguse laienda­ mist nende Eesti kodakondsuse taotlejatega, kes on oma taot­ luse esitanud 1992. aasta 5. ­juuniks. Uut põhiseadust toetas koguni 91,9 protsenti hääletaja­ test, samas lükkas valimisõiguse laiendamise tagasi 53,5 protsenti hääletajatest. Osavõtt põhisea­ duse küsimuses toimunud rah­ vahääletusest oli 66,8 protsenti.

Põhiseaduse vastuvõtmisel oli mõistagi oma eellugu. Pärast

ülikoolid peaksid järele mõtle­ ma, kas seda ükskõiksust pole põhjustanud nende enda hal­ vasti varjatud arrogantsus eesti keele suhtes, autonoomia sildi all ühiskonna vajadustele vilis­ tamine ja jokk-skeemidega ­eestikeelseks kõrghariduseks eraldatud raha kantimine ing­ liskeelsetele õppekavadele. Anna sellisele rohkem raha ja ta teeb kõike seda veelgi jultunumalt.

Eesti keel on liiga kallis Samas on rahapuudus üli­ koolidele andnud põhjuse eesti­ keelset õpet veelgi vähendada.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ennustab riigikogu kõrg­ hariduse toetusrühma raportis mullu detsembris, et ,,juurde­ pääs eestikeelsele kõrghari­ dusele väheneb ja selle kvaliteet langeb“ ning trendi jätkudes ei ole tulevikus enam eesti keelt oskavaid arste, õpetajaid ja ülikooli õppejõude. Nagu tema sõnade kinnituseks vähendas Tallinna Ülikool märtsis eesti­ keelsete õppekavade mahtu kümme protsenti.

Kui juba eestikeelset kõrg­ haridust vähendatakse, mis siis veel tahta välisüliõpilaste eesti keele õppest. Tegelikult on need probleemid omavahel tihedalt seotud, sest eestikeelsete kavade vähenemisega õpib järjest rohkem eesti tudengeid inglis­ keelsetel kavadel koos välis­üli­ õpilastega. Praegust suhtumist arvestades läheb nii, et ülikooli lõpetanud hakkavadki inglis­

seda, kui Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus oli õigusliku järje­ pidevuse alusel augustis 1991 taastatud, alustas Toompea lossis tööd Põhiseaduse Assamblee.

Toonase Ülemnõukogu ja Eesti Komitee koostöös moodustatud assamblee tegutses kuni 10. aprillini 1992, pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhisea­ duse ja selle rakendamise sea­ duse eelnõud.

1992. aasta põhiseaduse demokraatlikud ideaalid on pal­ juski kantud Eesti esimese, 1920. aasta põhiseadusest. Alus pandi tugevale parlamentaarsele riigikorrale. Samas õpiti ka esi­ mese põhiseaduse vigadest. Nii seati riigikokku pääsemiseks erakondadele viie protsendi künnis, mis aitab vältida liialt killustunud parlamenti. Taastati ka presidendi institutsioon, kuid erinevalt 1938. aasta põhisea­ dusest polnud presidendil väga palju võimu, pigem on tal tasa­ kaalustav roll.

Kolme aastakümne jooksul on põhiseadusesse kokku viidud sisse vaid viis muudatust. Neist olulisim 2003. aasta septembris, kui rahvahääletusel kiideti heaks Euroopa Liiduga ühine­ mine ja selleks vajalik põhiseaduse

keelset suhtlemist normiks pida­ ma, isegi kui nad elavad ja töötavad Eestis. Ja ega inglis­ keelsel õppekaval bakalaureuseja magistrikraadi omandanud eestlasest noor spetsialist ei suudakski lõpetamise järel end oma erialal eesti keeles soravalt väljendada.

Paraku peaks Eesti kõrg­ koolide ülesanne olema ette valmistada haritlasi ning spet­ sialiste eesti ühiskonna jaoks. Ja selle ettevalmistuse osaks on toimiv eesti keele oskus. Selle ­ tunnistamine aga eeldaks üli­ koolidelt põhimõttelist suhtu­ mise muutust eesti keele õppesse ja see peaks puudutama nii välisüliõpilasi kui ka eesti omi.

Seni on aga ülikoolid leidnud, et eesti keele oskus on üli­ õpilase või tööandja mure.

Loomulikult ei pea eesti keelt õpetama kohustuslikus korras kõigile välisüliõpilastele, kuid õppekava kohustusliku osa sees peab olema piisavas mahus valikaineid eesti keele õppi­ miseks neile, kes soovivad jääda pärast lõpetamist tööle ­ Eestisse. Sest eesti keele oskus on Eestis erialaseks tööks välti­ matult vajalik pädevus ja selle peaksid ülikoolid tagama.

pole ülikooli demokraatlikes ot­ sustusprotsessides olnud lootust isegi valikulise eesti keele õppe mahu suurendamiseks. Ülikoolid muidugi põhjenda­ vad, et eesti keele õppimist eelistavatel üliõpilastel jääks seetõttu osa vajalikke eriala­ teadmisi omandamata. Samas on igale üliõpilasele, kes soovib leida Eestist erialast tööd, eesti keele oskus kõige esmane eri­ alane oskus. Nii on välisüliõpi­ lastel eesti keele oskamatuse tõttu raske leida praktikakohta ettevõtetes ja see on õppekava täitmisel probleemiks olnud aastaid. Ülikoolid pole aga omalt poolt teinud midagi, et eesti keele õppimist üliõpilasele kättesaadavamaks teha.

Ja kordan veel kord: küsimus ei ole kohustuslikus eesti keele õppes kõigile välisüliõpilastele, vaid üksnes mõistlike võima­ luste loomises eesti keele õppeks tasemeõppe raames neile, kes soovivad end lõpetamise järel Eestiga siduda. Et ülikoolid ei ole suutnud seda võimalust ene­ seregulatsiooni korras luua, tu­ leks neid selleks administratiiv­ selt sundida. Sest see on otse­ selt Eesti riigi ja ühiskonna ­huvides.

Tahte puudumise triumph

Mõelda ka pikemas perspektiivis

Mitte miski peale tahtmise ei takista ülikoole eesti keele va­ likaineid õppekavadesse tekita­ mast. Paraku tähendaks selliste valikute olemasolu, et välis­ üliõpi­ lased hakkaks senisest rohkem õppima eesti keelt, aga see tähendaks ühtlasi, et sellega seotud õpperaha liiguks ülikooli sees erialainstituutidest eesti keelt õpetavasse üksusesse. Et erialaüksused kaotaksid raha­ liselt, kui üliõpilased valivad rohkem eesti keele õpet, siis

muudatus. See on siiani ka vii­ mane kord, kui uuel iseseisvu­s­ ajal rahvahääletust on korralda­ tud.

Kuigi aeg-ajalt on kõlanud ka ettepanekud täiesti uue põhi­ seaduse koostamiseks, ei ole selleks hetkel tungivat vajadust.

Kõik parlamentaarse riigikorra kriisid on senini leidnud põhi­ seaduse kohaselt lahenduse. Ka tänane valitsuskriis on täiesti põhiseaduspärane. Vähemus­ valit­ susi on Eestil varemgi ­olnud. Küll aga on sel kevadel palju räägitud riigikogu erakor­ raliste valimiste korraldamisest ja seda lausa nõutud. Selleks pole aga vajadust, sest läbi­rää­ kimised uue enamusvalitsuse moodustamiseks käivad. Korra­ li­ sed parlamendivalimised on niikuinii juba kaheksa kuu pärast. Siis saab kõrgeim võim ehk rahvas teha oma demok­ raatliku valiku.

Erinevalt esimesest iseseis­ vusajast oleme olnud rahvana targemad ja suutnud oma demokraatlikku riiki ja ühiskon­ da hoida. See on tänases maail­ mas väga suur väärtus. Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord püsib kindlalt. Seda tuleb aga iga päev hoida. Meil kõigil.

Mündi teine külg on võõr­ keelsetel kavadel õppivate eesti üliõpilaste eesti keele õpe.

Ingliskeelsel kaval õppimine on tulevikus suuresti paratamatus ja ka eestikeelsetel kavadel on suur osa õppekirjandusest ning osa õppeainetest siiski inglise keeles, vaatamata sellele, et õppekava peaks kirjade järgi ­ olema eestikeelne.

Kõik see tähendab, et üliõpi­ lased vajavad erialast eesti keele

pädevust, et olla võimelised tulevikus eesti ühiskonnas ja ­ töökeskkonnas toimima. Muidu on tõesti mõne aja pärast nii, et raske on leida matemaatika või loodusainete õpetajat, kes suu­ daks oma ainet eesti keeles õpetada.

Sedavõrd, kuidas inglis­ keelne õpe laieneb, tuleks haka­ ta tõsist tähelepanu pöörama erialase eesti keele õppe laien­ damisele. Näiteks kõigil eesti üliõpilastel, kes õpivad inglis­ keelsetel bakalaureuse- ja ma­ gistrikavadel, peaks olema ko­ hustuslik osaleda eestikeelsetel lõputöö seminaridel ning kirju­ tada oma töö eesti keeles. See tagab, et nad vähemalt tunnek­ sid oma valdkonna terminoloo­ giat ja oskaksid eesti keeles ­seletada, millest nende töö on.

Suhtumine peab muutuma Lõppkokkuvõttes on eesti keele õppe küsimus ülikoolides kinni tahtmise taga ja see tule­ neb viimaste aastakümnetega kujunenud mentaliteedist, mis väärtustab rahvusvahelist mai­ net ja alavääristab eestikesksust.

Võimalik, et omal ajal oli eestikesksus tõesti tingitud provintslikust võimetusest rah­ vusvaheliselt tegutseda ja selle vastu tuli võidelda. Paraku loodi selle asemel akadeemiline kul­ tuur, mis ei väärtusta eestikesk­ set tegutsemist. See suhtumine peab muutuma.

Viimastel aastatel on võib-­ olla märgata väikest nihet pare­ muse poole. On mõningaid al­ gatusi keeleõppe võimaluste laiendamiseks doktorantidele ja teadlastele ning õppejõudude eesti keele oskuse nõuet võe­ takse tõsisemalt. Kuid põhimõt­ telist murrangut pole siiski veel toimunud.

14. juunil 1941. a Nõukogude okupatsioonivõimude poolt Eestist Siberisse küüditatud enam kui 10 000 inimese meenutuseks oli kogu päeva vältel Tallinnnas Vabaduse platsil „Pisarate vagun“.

Seekord olid pooled pisarad Ukraina lipuvärvides. Näitlejad esi­ tasid virtuaalselt eesti autorite luuletusi, milles kajastusid küüdi­ tamine, sellega seotud traumad ning küüditamisohvrite mälesta­ mine läbi aastakümnete ja erinevate olude. Muusikalisi meenutusi esitas Toomas Lunge. Keskpäeval asetasid Tallinna Memento esindajad pärjad ja lilled Linda kivi jalamile, Liiva kalmistul ase­tati pärg hukkunud riigiametnike mälestuseks ning Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris paigutati uued ­ nimetahvlid, samas toimus mälestustseremoonia ja -kontsert.

Foto: Ülo Isberg

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

Madis Järvi „Morbiidne sümfoonia“ Neeme Järvi jõulises tõlgenduses Sirje Vihma-Normet

Pamela Kõrgemägi Word on the Streetil Läinud nädalavahetusel, 11.12. juunil toimus Torontos üle kahe aasta taas populaarne kirjandusfestival ,,Word on the Street“. Sel korral kohtuti uuesti Queen’s Parki lähistel, viimasel paaril toimumisaas­ tal peeti seda Harbourfrontis, mis aga nii külaliste kui kirjastuste arvates kippus ­ ­kitsaks jääma.

Tänavusel festivalil oli eestlaste jaoks üheks kõrgpunk­ tiks muidugi kirjandusringkon­ dades tähelepanu äratanud aasta tagasi ilmunud debüüttromaani ,,The Hunter and the Old

Woman“ autor Pamela Kõrge­ mägi, kellega toimus laupäeval tunnine vestlus. Autor luges ette katke romaanist ja rääkis pike­ malt oma romaani saamisloost.

Koh­ tumise lõppedes oli publi­ kul võimalik ka küsimusi esita­ da ning soovijal autori auto­ grammiga raamat kaasa saada.

(Lugege ka Eesti Elus ilmunud intervjuud Pamela Kõrgemägiga EE # 21, 27.5.2022, intervju­ eeris Andres Raudsepp).

Fotol Pamela Kõrgemägi Word on the Streetil 11. juunil lugejatega kohtumas.

Kevade rõõm ja tänutunne

deklamatsioonid olid erakordse sisseelamisega. Mäletan Aderit isiklikult, kui ta kord 1930-nda­ tel aastatel meie algkoolis esi­ nes.

Raul Pettai Kevad on mitmeti ilus aeg.

Loodus ärkab ja päikesesära aina kasvab. Inimenegi on sellest tõusust haaratud ja tunnetab üha enam kaunidust enda ümber. On seepärast arusaadav, miks kahte püha – emadepäev ja isadepäev – pühitsetakse kevadeti. Eks täname ju oma vanemaid, et nad meile kord elu kinkisid ja meid teele saatsid. Tänu neile kõige eest on läbi aegade aval­ datud küll muusikas, laulus ja luules. Ja nii tahan minagi oma osa anda, eriti kuna mu vanemate sünnipäevad on ka kevadel (sel aastal isa 134, ema 119).

Lisan seepärast ühe eriliselt kauni luuletuse ,,Lapse tänu“.

Autori nime pole teada, kuid luuletus pärineb Matthias Johan Eiseni (1857 – 1934) kogumi­ kust ,,Eesti rahwalaulud“ (ligi 100,000 lehekülge). Ta on seega rahvalooming. Kuulsin luuletust esmakordselt 1965.a Eestist saadetud plaadil, kus teda ­ deklameerib Karl Ader (1903 – 1993). Ader oli tuntud näitleja ja sõnakunstiõpetaja ning tema

Foto: KAI KIILASPEA

Maestro Neeme Järvi juube­ likontsertidel Estonia kontser­ disaalis Järvide muusikadü­ nastia peale mõeldes tahtnuks parafraseerida astronoom Ernst Julius Öpikut: maa väiksus ei anna põhjust eitada tema tähtsust maailma muusikamaastikul.

Neeme Järvi 85. a juubelile pühendatud kontsertidel 9. ja 10. juunil astusid ERSO ette ka maestro pojad Paavo ja Krist­jan, kes on samuti tänavused juubi­ larid.

Suurima üllatuse tegi aga kunagise Estonia teatri dirigendi Vallo Järvi pojapoeg Madis Järvi – Neeme Järvi vaimus­ tavas tõlgenduses esitas ERSO (koos meeskooriga) Madise „Morbiidse sümfoonia“. Tema sümfoonias peegeldus niivõrd selgelt praegune masendav aja­ hetk, et pidin kohe kavalehelt järele vaatama, mis aastal see sümfoonia valmis. Kas tõesti on see kirjutatud mõne kuuga pärast Ukraina sõja puhkemist?!

Ei – sümfoonia on kirjutatud koroonapandeemia ajal ja sai valmis juba 2021. aastal. Kas tõesti oli sõja eelaimdus ainult tundlikule muusikule kättesaa­ davates sfäärides juba nii selgelt „nähtav“?! Niivõrd prohvet­ likult mõjub see suurteos.

Jõulised „pealetungivad“ mili­ taarsed rütmid vastanduvad keelpillide kaunikõlalisusele, mis samas aktiivset, paraku loo­ tusetuna näivat vastupanu osu­ tuvad. Kuna orkestri kontsert­ meistri Triin Ruubeli juhtimisel mängivad viiulites peamiselt naised, siis mõjus see visuaal­ selt vaprate naiste vastupanuna

kõigest ülerulluvale sõjamasi­ nale. Teistkordsel kuulamisel oli Madis Järvi sümfoonia veelgi huvitavam ja mõjusam.

Ilmselt tuleb nii mõnelegi üllatusena, et Järvide muusika­ ­ dünastiale pani aluse hoopis Vallo Järvi, mitte Neeme Järvi.

Estonia kunagine dirigent Vallo Järvi on Neeme Järvi vanem vend, kes oli Neemele nooruses suureks eeskujuks ja innusta­ jaks. Neeme Järvi tähelend al­ gas tudengipõlves Peterburis (Leningradis). Juba teisel kur­ susel (!) dirigeeris ta Maria Teatris Bizet’ooperit „Carmen“.

Temast sai ka üle aegade noorim ERSO peadirigent.

Samas dirigeeris Neeme Järvi oma venna Vallo kõrval ka Estonia teatris. Kui kõrge kaare­ ga karjäär N. Liidu esindus­ orkestritega ei võimaldanud Neeme Järvil õigel ajal Eestis olla, dirigeeris tema eest oopereid ta vanem vend Vallo.

Nüüd mängib Estonia teatri orkestris vioolat Vallo Järvi ­pojapoeg Madis Järvi, kes heli­ loomingu kõrval tegutseb ka dirigendina – ta on Lahden ­ Nuori Kamariorkesteri dirigent Soomes. 2011. aastal esitas Madis ise oma Vioolakontserdi koos White Dwarf sümfoonia­ orkestriga, tema sulest on ilmu­ nud ka klaveritrio „Hingamine“. „Morbiidse sümfoonia“ ette­ kanne paneb põnevusega oota­ ma Madise uusi helitöid.

Madis Järvi on ka ansambli Järvide Instrumentalistid liige, kus mängivad noorte Järvide kõrval Madise tšellistist isa Teet Järvi ja pianistist ema Mari Järvi. Loodetavasti kuuleb neid esinemas Pärnu suvisel muusi­ ka­festivalil.

Eerik Purjelt ilmus uus raamat ,,Üksi ja omaette“ Äsja jõudis Eestis raamatu­ poodidesse kirjastuse Argo väljaandena Eesti Elu luge­ jaile hästi tuntud Eerik Purje uus raamat ,,Üksi ja oma­ ette“.

Raamatu tutvustuses on öeldud järgmist. Pika teekonna läbinud väliseesti autor seisatab, vaatab tagasi ja iseendasse. Ta on sündinud eestlaseks ega oska kellegi teisena hauda minna.

Nüüd küsib ta, kas ja kuivõrd tema sünnimaa teda, kaaluva osa elueast võõrsil veetnud kir­ janikku, üldse omaks tunnistab.

On tal oma rahvale mingi sõ­ num? Ta sooritab külaskäigu noorusmaale, elab mõttes veel kord läbi oma rõõmu- ja õnne­ hetked, igatsused, täitumata soovid ja unistused. Kinnitab truudust oma veendumustele ja tõekspidamistele ning jagab lugejaga tõdemust: kui mälu on midagi talletanud, siis väärib see jäädvustamist. Kuni leidub teid, leidub ka käijaid. Käija sammudest jäävad jäljed. Sama on kirjutamisega. Iga kirjarida on jalajälg, mida keegi kunagi silmitseb ning mille järgi jäl­ gede tegijat hindab ja arvustab.

Sa lakkad küsimast ja kirjutad.

Lapse tänu Isakene, taadikene emakene, memmekene!

Küll sa nägid suure vaeva kui sa minda kasvatasid!

Kasvatasid, kallistasid, üles tõstsid, hüpatasid maha panid, mängitasid, suu juures suigutasid, kahel käel tiirutasid, süles hoides süüessagi, käe peal käiessagi, rüpes rukist lõigatessa.

Viisid põllel põllu peale panid parmaste vahele, sületäie keske’elle, et ei tulnud tuuli peale ega veerend liivahoogu.

Ole terve, eidekene, teiseks terve, taadikene, minda nõnda kasvatamast, kasvatamast, kallistamast!

Tänu teile hauassagi, musta mulla katte alla!

www.eestielu.ca

Riho Maimetsa uudisteose esiettekanne Eesti kooridelt Eelmisel laupäeval toimus Võrus suur Eesti kooride ühis­laulmine ,,Kodu(L)ootus“, kus mõtiskleti läbi laulusõna kodu ja perekonna olemuse ning tähtsuse üle. Koroona tõttu ära jäänud ja pikalt oodatud sündmus tõi Eesti Mees- ja Naislaulu Seltside jõudude ühendamisel ühis­ laulmiseks kokku 130 koori enam kui 3500 lauljaga.

Spetsiaalselt selleks Eesti kooride ühislaulmiseks valmis Torontos sirgunud Riho Esko Maimetsa kantaaditsükkel ,,Kojup minda oodatanne“.

Kodust rääkiv suurteos lõimub kogu kontserdi läbiva ideega, mille keskmes on kodu ja pere­ kond. ,,Need on sellised teemad, et kui need politiseeruvad, mis viimasel ajal on juhtunud tera­

Raamat vabatahtlikult Siberisse minemisest Peeter Vähilt ilmus juuni alguses uus reisiraamat ,,Siberisse, vabatahtlikult“.

Kohtumised šamaanide ja budamunkadega, osalemised spirituaalsetes riitustes, kulge­ mine GULAGi surmalaagrite radadel, vahistamine viisare­ žiimi rikkumise eest, intervjuu Siberi Jeesus Kristusega enne tema vangistamist, sattumine üleujutuse meelevalda, suunata­ ju kaotamine taigas – need on vaid üksikud seigad, mis hoia­ vad raamatus ülal pinget ja valt, siis nad kaotavad oma tõelise väärtuse. Kodu peale lootmine, et on koht, kuhu minna, on viimaste sündmuste ­ taustal maailmas kuidagi eriti teravalt jälle tõusunud, et kõigil seda kohta enam ei ole,“ selgi­ tas ,,Kodu(L)ootus“ lavastaja Priit Strandberg. (ERR/EE)

põnevust.

Olukirjeldustega kaasnevad autori kommentaarid ja julged üldistused, paralleelide tõmba­ mine möödanikuga ja detaili­ rohke taustainfo, lisaks fotoob­ jektiivi kaudu edastatav rikkalik visuaalne külg.

Autor kirjeldab nähtut ja k­ ogetut erapooletult ning eelarvamuste vabalt, soovimata ­ kallutada lugeja suhtumist ühegi äärmuse suunas. (PM/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1109 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 28

29

30

23 31

32

9

10

11

25

26

27

48

49

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

44 50

51

45

52

53

43 46

54

47 55

56

57

58

59

60

61

PAREMALE:

1. Teat. kunstiteos.

5. Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

8. Vahend millegi katmiseks.

12. Vorm sõnast ,,andma“.

13. Isiklik.

14. Norra pealinn.

15. _____oon, kevadlill.

16. _____i, on igal inimesel.

17. Valdek ______, kauaaegne end.

T.E.S. Täienduskooli juhataja.

18. Idamaine võitlus­ kunst.

20. Kruus, tass (ingl.k.).

22. Tihe, sagedane.

24. Egiptuse pealinn.

28. Montreali Eesti Selts.

31. Teat. rohttaim.

33. _____o Wolfe, Rex Stouti krimiraamatute detektiivist peategelane.

34. Ese. 35. Heikki ________, kauaaegne end.

Toronto Eesti Meeskoori ja ELPPA esimees.

36. Korea auto.

37. Amazon Machine Image.

38. Lõppki.

39. Siiras.

40. Tants.

42. D______, Walesi printsess (1961– 1997).

44. ______ Uuetoa, Kihnu Jõnn.

46. Varandused.

50. Vaba.

53. Teat. kaunviljad.

55. Pidulik üritus.

56. Alaväärtuslik, maitsetu kunstikaup.

57. Eostaim.

58. Pähklipureja.

59. Vaikselt.

60. Riigi maa-amet.

61. Sirgelt, kõverusteta.

ALLA:

1. Maavara (üldnimetus).

2. Käskiv kõneviis sõnast ,,andma“.

3. Põllutööriist.

4. Lebas.

5. Oma vaadetest taganeja, reetur, ülejooksik.

6. Õigusteta isik.

7. Vajalik juuste hooldamisel.

Naljanurk ,,Juku, mitu maailmajagu on?“ küsib õpetaja. ,,Viis,“ vastab Juku. ,,Loetle need!“ ,,Üks, kaks, kolm, neli, viis!“ teatab Juku kindlalt.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

S

T

Ristsõna nr. 1108 LAHENDUS

21 24

I

8. Kesk- ja IdaEuroopa Nõukogu Kanadas esimees.

9. Voodi, magamiskoht.

10. Tallinn (luh.).

11. Eesti Olümpiakomitee.

19. Topp (med.).

21. Praegu sõjas olev riik.

23. End. Tartus ilmunud ajaleht.

25. Peruu indiaanlane.

26. Küla ja samanimeline jõgi Pärnumaal.

27. Äsja tärganud vili.

28. Auaste mereväes.

29. Esimese-.

30. Mitte seal.

32. Kreeka maakond.

41. Jaapani meele­ lahutajanna.

43. Släng.

45. Mitte vana.

47. Viskenool (ingl.k.).

48. Minevikuvorm sõnast ,,elama“.

49. Lühend nimest David.

50. ____a_____, rahvusvaheline leping.

51. Riigi Infosüsteemi amet.

52. Itsitus.

54. Sp_____, tugev kramp.

Saksamaa ostab oma armeele Chinook helikoptereid Saksamaa ostab oma relva­ jõududele 60 USA-s toode­ tavat transpordihelikopterit Chinook, et vahetada välja seni kasutatavad, aga juba aegunud kopterid CH-53, teatas kaitseminister Chris­tine Lambrecht.

Saksamaa otsusega jääb lepingust ilma teine USA len­ nu­n­dusettevõte Lockheed Si­kor­ sk­y, mille toodetavad CH53K on Chinooki kõrval teised sarnast tüüpi transpordikopterid.

Saksamaa on seni kasutanud CH-53-sid, mis on riigi relvas­ tuses olnud 1970ndatest aasta­

7

Paremale: 1. Nulg, 5. Vaks, 9. Kai, 12. Asuu, 13. Isla(nd), 14. Alk, 15. Pits, 16. Iial, 17. Lee, 18. Snit(t), 19. Napa, 21. ASEAN, 25. Amet, 28. Leivat, L., 31.

Saast, 32. (P)aan, 33. Laama, 35. Jmt., 36. Astel, 38. Spagaat, 40. (A)ptee(k), 41. Sirge, 42. Reha, 44. Ilge, 48. Urn, 50. Amme, 53. Seal, 54. Uue, 55. Meer, 56. Elaa(n), 57. RMT, 58. Ette (ja taha), 59. Rust.

Alla: 1. Naps, 2. Usin, 3. Luti(pudel), 4. Gustav (Ernesaks), 5. VII, 6. Asi, 7.

Klann, 8. Sala, 9. Kalamaja, 10. Ale, 11.

Ike, 20. Paa, 22. Sall, 23. ETA, 24. Alasi, 26. Esma, 27. Tttt, 28. Laap, 29. East, 30. Internet, 31. Saag, 34. MPR, 37.

Eee, 39. Geiser, 41. Samet, 43. Hame, 45. Lelu, 46. Gaas, 47. Elat(is), 48. Uur, 49. Rum, 51. MET, 52. Ere.

Nädala retsept

Veel on rabarberiaeg... ja aeg kooki teha!

Rabarber oma hapu maitsega on alati olnud populaarne koos­ tisaine koogi küpsetamisel.

Rabarberikoogi retsepte leiab rohkesti, seda võib teha lihtsa kokkusegatud taignaga nagu all­ pool toodud retseptis, aga ka purukoogina või hoopiski eri kihtidega koogina. Suhkrut võib lisada ka vähem. Samuti võib lisaks rabarberile panna taig­ nasse maasikatükke, mis annab huvitava maitsekoosluse.

Valmistusained: 5 muna 5 spl suhkrut 5 spl jahu 1 tl küpsetuspulbrit 2 tassi kooritud ja tükeldatud rabarbereid

KARLA KALENDRISABA

Võidupühast ja pühast võidust Vata nüid on küll asjad sedasi, et ei saa niisama lori ajada, tõsised jutud on teinekord tähtsamad. Üks nisuke päev on just ukse ees, kus tuleb kargud nurka visata ja ennast ilma toeta sirgu ajada. Frentsinööbid on mul ammu läikima nühitud, tõmman paraadmundri selga ja sammun sõpradega ühte jalga. Mis sest, et suurem osa neist on juba ammu mulla all, küll nad juba astuvad minuga ikke ühes rivis, ei need poisid põrgu väravaski põnnama löö.

Ega nisuke jutt nüid aktuse kõneks ei kõlba. Ei maksa seda mulle nina alla õeruda, ma saan ise kah aru. Aga kõnelemata jätta ei saa. Venna arm on väärt värk ja relva­ vend on väärt vend. Sellega on kõige tähtsam ära üteldud ja kõne võib lõpetatuks lugeda. Aplausi pole vaja, see oitke koolitet kõnemeestele.

Eks neid pühasi ole ju tulemas kaks tükki ühtejutti, aga mina olen seda esimest ja vastsemat alati tähtsamaks pi­ dand. Jaanipäev on juba vanast ajast kena pidupäev old.

Valgus saab pimedusest jagu, sõnajalg lööb õitsele ja puha, jaanituli kerkib kõrgele ja poisid kiigutavad kiljuvaid pii­ gasid. Aga see Põdra Ärni tehtud püha on palju etem.

Võidutuli on valusam kui jaanituli. Võit tuli sellepärast, et vaenlasele sai tuld antud. Ja landesveer ei üpand üle tule nigu külapoisid jaanitulel teevad, nemad üppasid meie suu­ restükkide tule eest. Kes üpata ei jaksand, see paltimaa ka­ marale sirgu jäi.

Kes jaaniööl sõnajala õie leidis, selle isiklik õnn läks kah õitsele. Aga Võidupüha tähistab lahingut, millest läks kogu meie riik ja rahvas õitsele. Ei loe, et Võnnu lahing löödi Lätimaa pinnal. Pind oli võeras, aga võit on oma. Ja see jagu Lätimaad oli kunagi Liivimaa, nii et pold see pind kah nii väga võeras ühti.

Aga tänavaasta on küll nii, et peame mõtlema lahingu­ tele, mis käivad puhta võeral pinnal, ja soovima võitu võe­ rale rahvale, kes kah oma vabaduse eest võitlust peavad.

Nende vabaduse sõda käib selle vaenlase vasta, kellest meie olime omal ajal juba enne landesveeri jagu saand. See kole­ tis sõdib uue nime all, aga vanad vigurid on tal sehes. Kui ta oma vapra naabri peaks alla neelama, ei ta siis meidki rahule jäta, süies kasvab isu. Ja siis võib juhtuda, et meie võidupüha langeb jälle maikuu ühessandale päevale. See ei tohi neil korda minna.

KARGU KARLA

SÕNALEID

Valmistusviis: Segada esmalt jahu küpsetus­ pulbriga ning kloppida munad suhkruga lahti (kel aega ja taht­ mist, võib vahustada munakol­ lased suhkruga ning eraldi mu­ navalged tugevaks vahuks, mis lisatakse taignale viimasena) ning segada kokku. Lisada rabar­beritükid ning segada ker­ gelt läbi; need ei pea jääma ­ühtlaselt.

Valada taigen vormi – küpse­ tamiseks võib kasutada nelja­ kandilist ahjuplaati või ümmar­ gust koogivormi.

Küpsetada eelsoojendatud ahjus 395 F kraadi juures (võib varieeruda) u. 20-25 minutit, kui tegemist on suure ahju­ plaadiga ning taignakiht on õhem. Ümmarguses koogivor­ mis kulub küpsetamiseks kind­ lasti 35 mi­ nutit või enam.

Koogi valmis­olekut/läbiküpse­ misastet võib proovida puutiku abil.

Enne serveerimist lasta pisut jahtuda. Kook on hea nii sooja kui külmana. Peale sobib rapu­ tada tuhksuhkrut ja/või lisada marju.

www.eestielu.ca

test saadik ning plaanitud kasu­ tusest maha võtta 2030. aastaks.

(ERR/EE)

N E P

L

I

P Ü H A

S H A S Ä

V Õ

I

E

N W M V

P

K

A

V

U

Õ E

I

J

A

A N Z

N A C A L

I T

T

L

S N

I

A

S

I

K D P U

L Õ E

H B U K

D

A M

D U P Ü H A

I

A

V

J

Ä S

L

S

E

Ä

V

Ä

A G B U

L

L

I

A

J

I

A

K

K B P

U U N

Leia sõnad: JAAN, JAANIK, JAANIPÄEV, JUUNI, KASED, LÕKE, NELIPÜHA, PÄÄSUSILM, SUVI, SÕNAJALG, TULI, VÕIDUPÜHA (lahendus lk. 27)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

Ja ööd ei ole seal…

110 aastat Otmar Pello sünnist Kalle Kadakas, Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Õpetaja Pello mälestuste elav­ dajana valdavad mind kahe­ tised aimed. Aja pöörduma­ tuse paratamatusest tingitud nukrus, sest mul polnud siinses elus võimalust oma auväärt ametivenna, Tartu Ülikooli usu­teaduskonna kaasvilistlase, skautluses osalenu, kaasvilist­ lase frater esticusega kohtuda.

Ometigi lepitatult tänurõõ­ mus, et Vana-Andrese rahvas mind koguduse õpetajaks kut­ sus ja eelkäijat mulle oma alalhoitud mälestustes tund­ ma õpetas. Nii söandan ma Otmar Pellot tema 110. sün­ niaastapäeva mälestuskillus argsi ehk oma vaimulikuks vaarisaks nime­tada. Samas pole õpetaja Pello isiksus siinse eestlaskonna pärimustes alal hoitud pelk mütoloogiline kangelane, vaid koguduse esimene õpetaja, teerajaja, kelle jälgedes on ühtaegu või­

Ca 1971. Seedriorul? Õpetaja Otmar Pello kõnelemas.

matu, samas nõn­ da kindel astuda.

Aastatega on õpetaja Pellost minu jaoks saanud isiksus, kel­ lele ikka tänus mõtelda, seda nii oma vaimuliku elu rõõmsamail, miks mitte ka heitlikemail hetkil.

Paljutki jääb ta aegade kauguse tõttu tabamatuks ja liig erinev on meie vaimne mõõdustikki.

Samas on tema tavatus ja mõned sarnasedki jooned ehk aidanud kogudusel ehk mindki ära taluda. Viimaks vahest polegi see pelk juhus juhuste reas, et olen täna ilmaeestlasena ilma­ eestlaste seltsis. Juhuseid pole olemas, teadis hea õpetajagi.

Vaibumatu kõmu auväärsest ametivennast jõudis minuni juba ülikoolipäevil, mil professor Tarmo Kulmari poolt kiriku­aja­ loo-eksamiks soovitatud Pel­ lo kirikuajaloo raamatuid sirvisin.

Küll nooruse isekusest reservat­ sioonidega, sest teadupärast taa­s­avatud teoloogia teaduskond oli saksa keele ja mõtte keskne.

Vahest rohkem veel kui Pello päevil. Teadupärast paljud õpe­ taja Pello ametivennad pruu­ kisid eesti keelt iseäraliku saksa luteri pastorile omase aktsendi­ ga. Just seal avati mu silmad, et just kaasvilistlane Otmar Pello on ülikooli teoloogiateadus­ konna vankumatute aluskivide, võrdleva usuteaduse teadlaste Gustav Teichmülleri ja Eduard Tennmanni igakülgne tundja.

Teoloogia teaduskonna esimene dekaan taasavatud ülikoolis, emeriitprofessor Kalle Kase­maa, on tõlkinud ajakirjas Akadeemia (1986 nr. 6) Otmar Pello artikli „Teichmüller-Tennmanni krist­ luse filosoofiast“.

Torontos avastasin, et tema kristliku sõnumi kuulutusega

1952-1953. Toronto. Anton Alango ja Alma Mustise pulmad. Teenib õpetaja Otmar Pello.

10. märts 1951. Toronto Vana-Andrese koguduse esimene leer. Vas.: Lembit Vardjas, Enn Kiilaspea, Johannes Kruusel, Heino Kuri, õpetaja Otmar Pello, Juta Marks, Meida Tahk, Elvi Tahk.

harmoneeruvad idamaa religioo­ nide näited kangastuvad kogu­ dusele peetud jutlusteski. Pello jutlused, mis keskenevad ini­ m­ eksistentsi ummikutele lahen­ dustee pakkumisele, annavad tunnistust Sõnumitooja mitte üksnes teoloogilistest, vaid ka süvapsühholoogia-alastest tead­ mistest. Kas oli pastor Pello Martin Lutheri elu ja õpetuse järgija ja traditsiooni hoidja ehk liig luteriusu traditsiooni ja dogmaatikasse tardunud? Kui nii kindlalt väidaksime, jääk­ sime ehk elu pool- ja veerand­ toone unustades, üksnes musta valgele vastandades liig ühe­ ülbaliseks. Võrdleva usuteadlase pilk, ei luba tal olla vaid dog­ maatiliste tõdede kordaja, aga ka uuele avastamisele kutsuv kaaslooja.

Ka tema tihedad sidemed Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikust liig liberaalitsevate uus­ protestantlike vaadete tõttu ta­ gandatud ja pagendatud õpetaja Voldemar Kuljus ning otsene ­alluvussuhe uusprotestantliku liikumise juhi, toonase Püha­ vaimu koguduse peaõpetaja Theodor Tallmeistriga ei luba­ nud jääda lõpuni järjekindlaks konservatiiviks. Vahest Eestis kohatud kahe ametivenna harju­ muspärase piire ületav, toonases mõistes ultraliberaalsus, ajendas Pellot võõrsil olema rõhutatult alalhoidlikkuse mõtte kandja.

Igal juhul polnud õpetaja Pello, tema jutluse loomingu põhjal otsustades, pelk moraalilugev manitseja, vaid avarapilguline, silmnähtavalt akadeemilisusse kalduv, valgust ja varju armas­ tav filosoof. Rohket tarkuse armastust lugenule oli omane ­ väga arenenud ja terav huu­ morimeel.

Kõige elavamaks sidemeks õpetaja Pello ja ametijärglase vahel oli kirikuõpetaja lesest proua Aino Pello. Tudengi­ põlves kord Miina Härmale Vanemuise teatris saatjaks olnud proua Aino mälestuste läbi elav­ dus nii Suure Jaani „kiriku­ mõis“ kui ka Otmari isiksus veelgi kontrastsemalt. Kiriku­ õpetaja perepea argised küla­ lised – tulevased heliloojad ­vennad Kapid: Artur, Eugen ja Villem, neile lisandus Tallinna Konservatooriumist liikuma pääsenud heliloojast õppejõud

13. juuni 1962. Otmar Pello 50. sünnipäeva koosviibimine VanaAndrese kiriku ülemises saalis. Vas.: õp Bruno Ederma, Aino Pello, õp Otmar Pello, Serafima Markus, konsul Johannes Markus.

11. november 1971. Toronto Vana-Andrese kirikus. Õpetaja Otmar Pello matus. Kõneleb õp August Kivisikk.

Hüpasaare Martki (Saar). Kord olla olnud õpetaja ja tema he­ liloojatest sõbrad hobuvankril teel Hüpasaarest Suure-Jaani.

Teeäärne rahvas olla olnud kaht kätt kokku lüües imestunud, et kuhu siis selline seltskond küll teel on.

Keegi vastanud, et olge mureta, seal vankris olijate seas on üks mõistusega inimene ka.

See inimene oli meenutaja sõnutsi Aino Pello. Vahest oligi õpetajast abikaasa oma ametile omaselt karm ja autoritaarsusele kalduvgi. Millegipärast eeldas ta, et on üsna loomulik, et tema õbluke abikaasa suudab haiges­ tunud organisti Elkenit kolme­ minutilise hingetõmbe järel

kohe algaval pidulikul ametita­ litusel sujuvalt asendada. Kui Aino vastu puigelnud, öelnud abikaasast pastor, nüüd on teil veel kaks minutit aega. Eks Aino mänginudki siis ,,Kalla kallis…“ Õnneks olla olnud kanada laulatus. Aga Aino jut­ tude järgi tundusid kodumajan­ damise asjad olevat kindlalt tema käes. Eks ikka Jumala­ teadus ja majandusteadus har­ mooniliselt käsikäes.

Kaasaegsete sõnul oli imet­ lusväärt Otmar Pello unustamatu bassbaritonina meeskooris, aga ka soololauljana ooperi- ja operetikatkendeis tänaseks ae­ ­ gade hämarusse vajunud VanaAndrese kiriku teise korruse

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

30. mai 1971. Toronto Esimese Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kogudus. Õp Otmar Pello (pare­ mal) ja õp August Raidur (vasa­ kul).

l­aval. Mis sest, et kriitikud vahel kurtsid, et nõnda hämar ­ oli, et ooperi kangelasi polnud laval nähagi, kuid Pello bass­ bariton kaikus kuulajani. Sest õpetaja Otmar Pello usk püsis helgena lavalises olukorraski ja ööd ei olnud sealgi..

Ka sel surnuaiapühal läheb Vana-Andrese kogudus tänu­ meeles Pellode hauale. Selleks, et asetada lillekorv õpetaja kalmule. Olen vaimus valmis ­ andeks paluma ka nende saama­ tute ridade eest, mida sünni­ aastapäeval teiega jagada söan­ dasin.

•••

Kaasaegsete meenutusi Otmar Pellost Õpetaja Pello oli tihedalt seotud Toronto Eesti ühiskonnaga.

Muu hulgas oli ta üks Toronto Eesti Meeskoori asutajatest. See tähendab ta oli üks neist, kes kutsusid kokku asutamiskoo­ s­ oleku, millest osavõtjad said asutajaliikme tiitli. Sealt sai alguse minu osavõtt nii mees­ koorist kui ka Vana-Andrese kogudusest. Vana-Andrese esi­ mene leer oli juba käimas, kui õpetaja Pello (meeskoori bass) küsis, kas ma olin leeris käinud ja negatiivse vastuse saades ütles, et selle olukorra päästame kohe ära. Teeme nii, et puudu jäänud leeritunde võiks asenda­ da meeskoori harjutustega, kus oleme koos niikuinii. Niiviisi sai minust Vana-Andrese kogu­ duse kõige esimese leeriklassi lõpetaja. Õp Pello leeritundides võis arutada kõiki probleeme.

Kui võis arvata, et vandumine oli suur patt, siis tema arvates see just nii ei olnud. Arvas, et paar ,,tulist“ õige koha peal võis tõesti ära kuluda, aga Jumala nime asjata suhu võt­ mine oli kuritegu.

Õp Pello jättis minule väga meeldejääva mulje, eriti tema kõlava hääle poolest mitte ainult seoses jutlustega, vaid ka koraalide laulmisel. Tema harul­ dast bassihäält mäletan väga hästi veel, kui ta kord esines Toronto Eesti Meeskoori koos­ seisus ja kõlas võimsalt ,,Oma saare“ soolos Massey Hall’i ­lavalt.

Akadeemiliste vennaskon­ dade miljööst mäletan õp Pellot kui korporatsioon Fraternitas Estica vilistlast. Aga mõjuv oli üllatus, mis hiljem tuli lahku­ nud õpetaja lese Aino Pello poolt, kes usaldas mulle midagi väärtuslikku. Need olid kasuta­ mata jäänud laulunoodid kau­ gest minevikust tunnustatud ­helilooja Herman Kännu poolt.

Aga laulutekstid oli Saksamaal Geislingenis kirja pannud Otmar Pello ise. See oli harul­ dane kingitus, mis on viimastel aastatel aeg-ajalt ka kõlanud mõneski eestlaste pühakojas.

ANDRES RAUDSEPP

• Pastor Pello oli aktiivne Korp!

Fraternitas Estica vilistlane, kes oli alati kohal kõikidel koos­ viibimistel. Talle eriti meeldis nooremate liikmetega vestelda, tihti keskööni välja. Temaga juttu ajades sai selgeks, et ta huvide maastik oli suur, tead­ mised põhjalikud ning ta oskas asju kirjeldada erudeeritult, aga kuidagi boheemlaslikest lähte­ kohtadest. Üllatavalt näiteks oli ta väga hästi informeeritud Hollywoodis toimuvast, filmidest ja nende staaridest.

Meenub ka Pello jutuajamine noorpaariga, kelle abielutalitust pidi ta teenima. Peigmees oli inglane. Pello eelistas teisi keeli kasutada enne kui inglise keelt.

Lõpuks toimus vestlus peigme­ hega ladina keeles! ……. Otmar Pello, the renaissance man.

LAAS LEIVAT

• Otmar Pello oli mõnes mõttes vastuoluline isiksus: ühelt poolt vaimulikuna väga rangelt vana­ moeline, teiselt poolt tugev intellektuaal ja kaunite kunstide kummardaja. Ta võimas ja sügav bassihääl oli märgatav juba kõnes, kuid pääses eriti mõjule lauldes. Ta esines vahel soololauluga, teenistuste ajal eelistas liturgiat ikka läbi viia lauldes. See oli muusikaliselt nauditav, ainsaks miinuseks

ENN KIILASPEA

• Olen on olnud Vana-Andrese koguduse liige aastast 1972.

Olgugi et koguduse kauaaegne õpetaja lahkus aasta varem, oli mul siiski mitmekordne võima­ lus õpetaja Pello jutlusi jälgida, sest asusin Torontosse elama juba 1966.a suvel, mis tähendas kuut aastat kirikuskäimist nii Peetri kui ka Vana-Andrese kiri­ kus, enne kui viimasega ühine­ sin.

Otmar Pello hauda Yorki kalmistul Torontos märgib suur rist, millele on raiutud Meie isa palve.

Foto: Riina Klaas

võiks ehk lugeda rõhutatult aeglast ja venivat tempot. Esi­ mesel pilgul võis jääda temast mulje kui tuimast tagurlasest, teda lähemalt tundma õppides selgus aga, et ta võib end väl­ jendada vägagi vaimukalt ja originaalselt. Teatud küsimustes oli ta jonnakalt põhimõttekindel ja järeleandmatu, omapärase huumorisoone tõttu aga väga huvitav ja värvikas inimene.

Alljärgnevalt mõned iseloomus­ tavad seigad seoses temaga.

Korra juhtus, et Pello pidi lendama Ottawasse jumala­ teenistust pidama, kuid lend polnud reserveeritud ja lennu­ jaamas ei müüdud piletit, sest polnud enam vabu istekohti.

Soovitati oodata järgmist lendu, see aga Pellole ei sobinud. Ta hakkas kangekaelselt peale käima, et tema peab lennukile ­ pääsema, vaimulik talitus ootab.

Kui istekohti ei leidu, on ta valmis lühikese lennu püstijalu sooritama. Ametlik seletas kan­ natlikult, et sellist reisimisviisi pole kahjuks ette nähtud, seisu­ pileteid ei müüda. Pello murdis pead: istuda ei saa, seista ei tohi – pakkus kompromissi: „Aga ehk sobib, kui ma pikali heidan?“ Pika kauplemise tule­ musena nõustus keegi teine reisija ootama hilisemat lendu ja loovutas oma koha Pellole.

Kui Pello oli mingil kontser­ dil või muul sündmusel soolo­ lauluga esinenud, tuli keegi seltskonnadaam teda tänama ja õnnitlema: „Oh, härra Pello, teil on lihtsalt võrratu hääl! Te sobite lavale esinema palju ­ paremini kui kantslisse jutlusta­ ma.“ Pello mõõtis ütlejat pika pilguga ja reageeris kompli­ mendile: „Noh, proua, teie mind vist kuigi palju kantslist kuul­ nud ei ole.“ Küllap tal oli õigus.

Lõbusaim lugu, mida Pelloga seoses räägitakse, puudutab kaht noort inimest, kes õpetaja kõnetundide ajal ilmusid käär­ kambrisse, teatasid soovist abi­ elluda ja palusid õpetajal neid laulatada. Pello kumbagi ei tundnud, ilmselt ei kuulunud nad tema kogudusse. See juhtus hipikultuse ajal, kus mõnikord oli võimatu inimese sugu teda lahti riietamata kindlaks mää­ rata. Neilgi kahel noorel olid mõlemal pikad salkus juuksed ning jalas võidunud ja katkised teksapüksid, isegi hääled olid sarnaselt rämedad. Pello silmit­ ses noorpaari läbi prillide, siis üle prillide ja vastas lõpuks: „Miks mitte, aga enne palun ütelge, kumb teist pruut on.“ Minu tutvus praost Pelloga oli hulk aastaid juhusliku ilme­ ga, kuid mitmete asjaolude tõttu see süvenes. Aegapidi tekkis meie vahel vastastikune lugu­ pidamine, mis kulmineerus südamliku noodiga. Aastal 1965, kui olin asutanud noortest inimestest segakoori nimega Leelo, tekkis täbar olukord: vilkast tegevusest hõivatud Eesti Majas ei leidunud meile so­ bivaid harjutusruume. Abistava käe ulatas praost Pello. Koori esimesel tegevusaastal viilisime laulud esinemisküpseks VanaAndrese kiriku käärkambri taguses toakeses. Kaks aastat hiljem seisin selle koori liik­ mete hulgast leitud kaasaga sama kiriku altari ees, kus

9

Otmar Pello 110 • sündis Tallinnas raudteeametniku (vedurijuht) Johannes Ferdinand ja ema Minna Pello perekonnas 13. juunil 1912 • lõpetas J. Westholmi humanitaargümnaasiumi 1930 • õppis Tartu Ülikooli teoloogia-teaduskonnas 1930-34 • vaimulik prooviaasta Otepää koguduses praost J. O. Lauri juures • sõduriteenistus • prooviaasta Tallinna Jaani koguduses • E.E.L.K. piiskop Hugo B. Rahamägi ordineeris Tallinna Toomkirikus õpetajaks 27.12.1936 • esimesed aastad õpetajaametis abiõpetajana Viru praosti G. Beermanni ja Viljandi praosti Jaan Lattiku juures, olles ühtlasi Rahvaülikooli lektoriks võrdleva usuteaduse alal • laulatati kristlikku abiellu köstri tütrest Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud tulevase koguduse organisti ja muusikaõpetaja Aino Pelloga (nna Roots + 8. 02. 2009) • Riia Peeter-Pauli eesti koguduse õpetaja 1938–1940 • peale riigipööret abiõpetaja kohal õp. Th. Tallmeistri juures Tallinna Püha-Vaimu kirikus • Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja 1941-1944 • maapakku minek Saksamaale 1944 • õpetaja Austrias ja Geislingeni põgenike (DP) laagris 19451949 • õp Karl Raudsepa kutsel asus koos abikaasaga elama Torontosse • üle Atlandi sõidul tutvub läti ametivenna Adolfs Copsiga, kellega koos teenitakse eesti ja läti kogudusi Jarvise tänava Vana-Andrese kirikus. (Õp Cops kingib ametivenna esi­ meseks juubeliks saksakeelse leksikoni „Jumala narrid“ 1962) • 1949 jõuludel introtutseeritakse Toronto Esimese Eesti Evangeeliumi Luteriusu koguduse õpetajaks • Vana-Andrese koguduse 10. aastapäeva jumalateenistuse järgsel kontserdil etendatakse kiriku ülakorruse laval P. Tšaikovski ooperi ,,Jevgeni Onegin“ 2. vaatuse 2. pilti, kus Lenski osas esines Georg Soans, Onegini osas Johannes Krüüsel, Saretski osas Otmar Pello ja Guillot osas Siegfried Preem. Saretski osa oli mõeldud tegelikult Raimond Trallale, kuid viimase ootamatu ärasõidu tõttu asendas teda Otmar Pello. Klaveril saatis ooperistseeni Heino Elken, teadustajana tegutses Richard Pulk. Stseeni oli tõlkinud ladusalt eesti ­keelde Otmar Pello.

• teenis Vana-Andrese koguduseõpetajana kuni surmani 4.

11. 1971 • kuldametirist koos auaadressiga 1957 • teenetemärk skautluses Tammetäht II • avaldanud raamatuid usundiloost ,,Usundilugu“, AugsburgHochfeld 1948 • kirikuloost „Peatükke kirikuloost“; ,,Uusaeg“ Uppsala 1960, Vana kirik, Uppsala 1966.

• monograafia Martin Lutherist, Uppsala 1958 • Eesti teoloogia ajalukku läinud kui dr. Georg Teichmülleri ja dr. Eduard Tennmanni teoloogia tundja. ,,Über Teich­ müller-Tennmanns Philosophie des Christentums“ (avaldatud kogumikus: Charisteria Iohanni Kõpp octogenario oblata) Holmiae: [Estonian Theological Society in Exile], 1954 (Louvain (Belgique): Imprimerie Orientaliste, L. Durbecq) • ,,Ja ööd ei ole seal...“: (jutluste kogu)/Otmar Pello, Toronto 1972 • Ilmamaa kirjastus on avaldanud tema teoseid: Eduard Tenmann filosoofina 1996 ja Välis-Eesti mütoloogia. Pello 110 sünniaastapäevaks avaldati mõttevaramu ,,Välis-Eesti mütoloogia“ Kasutatud kirjandus: Wikipedia, Jakob Aunver, Otmar Pello 10 aastat meie kiriku töös ,,Vaba Eestlane“ 23.12.1961; Humoorikas jutuvestja ja hinnatud bass, Rita Puidet, Eesti Kirik 20.06. 2012, TLÜAR väliseesti isikud praost Pello õnnistas meid krist­ likku abiellu.

1971. aasta augustis viis ko­ dumaal maovähk hauda mu isa, keda ma kakskümmend seitse aastat polnud näinud. Matustele ma ei pääsenud, kuid palusin Pellot mälestada teda eestpal­ ves. Pello avaldas mulle kaas­ tunnet ja küsis, millesse isa suri. Seletasin, et isa lahkus õnneks vähimategi valudeta, ­ mis sellise tõvega harilikult kaasas käivad. Ta söögitoru kasvas kinni, ei saanud süüa ega hingata, suri nõrkusse.

Mälestamise ajal oli Pello jutlus iseäralik ja sööbis meelde.

Ta kõneles Enrico Carusost, kes

veel enne surma raskesti hai­ gena laulis Flotowi „Martha“ kuulsat aariat „M’appari tutt’amor“, enne kui Jumal talt lõplikult hingeõhu võttis. Kolm kuud hiljem matsime Pello. Ma ei teadnud, et ta jutlustades kan­ dis ihus täpselt sama haigust kui mu isa.

Oma elu lõpupäevil oli ta kogudusele mingi tähtpäeva puhuks kirjutanud vaimuliku sõnumi, mille esitamiseks ta ise polnud enam suuteline kohale tulema. Tema tungival soovil ja palvel pidin seda tegema mina.

Olin sellest väga liigutatud ja olen ikka veel, viiskümmend aastat hiljem.

EERIK PURJE

10

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

Võidupühaga tähistame eesti rahva kõiki võite.

Eestimeelsust soovides Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Kanadas

EERO Ukraina põgenikefondi uudised

Tervitusi Võidupühaks ja Jaanipäevaks!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur, 52 Glengrove Ave. W. Toronto, ON M4R 1N7 Tel. 416-485-9889 Annetused ja pärandused tulumaksuvabad

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Thomas A. Koger, B. COMM, CA, CBV

CHARTERED ACCOUNTANT Tel./Fax (416) 690-7717

Seni on EERO saatnud MTÜ Eesti Pagulasabile $320,000 (228,000 €), et Ukraina põge­ nikke, kes on Eestisse jõud­ nud, toetada. Alguses raha aitas tuua põgenikke Ukraina piirilt turvaliselt Eestisse, aga aprillist saadik on EERO annetused kasutatud, et toetada põgenikke Eestis. Peamine toe­ tus on sihitud laste koolitamise abirahaks, siis on ka laste grupi­ tegevused majutusühistutes, vaimse tervise toetusgrupid ja infotöötoad, vabatahtlike koor­ dineerimine ning eluliin.

Praegu on Eestis üle 40,000 põgeniku, mis on rohkem kui 3% rahvaarvust.

Pagulasi võib leida pea kõi­ gist Eesti omavalitsustest. Ena­ mik põgenikke elab Harjumaal.

Seega on eluasemepuudus suu­ re­ mates linnakeskustes ja eriti riigi põhjaosas kriitilise täht­ susega. Viimase kuu jooksul saabuvad põgenikud peamiselt Narva kaudu Mariupoli, Do­ nets­ ki ja Luganski piirkonda­ dest. Need on põgenikud, keda Venemaa Venemaale küüditas ja on kuidagi Ivangorodi jõudnud ja seejärel ületanud silla Narva.

Enamik neist on transiidis teis­ tesse riikidesse. Kuigi põgenike arv näib olevat stabiliseerunud, on raske kindlaks teha, kui kauaks pagulased Eestisse jäävad.

Sotsiaalkindlustusamet on andmestiku Ukraina pagulaste ametlikult registreeritud elu­ kohtade kohta avalikustanud ning 10 kõige enam inimesi vastu võtnud omavalitsust (suhtarvuna omavalitsuse ela­ nike arvu) on järgmised: • Viru-Nigula vald – registreeri­ tud sõjapõgenike arv 147 – nende osakaal rahvastikus 2,62% • Lääne-Harju vald – 266 – 2,04% • Keila linn – 195 – 1,96% • Rakvere linn – 278 – 1,89%

• Paide linn – 189 – 1,87% • Maardu linn – 268 – 1,72% • Rakvere vald – 93 – 1,66% • Võru linn – 187 – 1,65% • Häädemeeste vald – 77 – 1,54% • Märjamaa vald – 106 – 1,43% Tänaseks on hariduse toetus­ fond aidanud ligi 1,500 last.

Septembris koolide taasavami­ sel on laste koguarv üle 5,600 lapse. Need lapsed, keda praegu Eesti koolidesse ei majutata, osalevad Ukraina online kooli­ tundides. On palju põhjuseid, miks kõik lapsed ei ole veel koolides, kuid peamine põhjus on ülerahvastatus või ruumi puudumine koolides.

Tallinnas toimuvad vaimse heaolu tugirühma koosolekud ja neid rühmi on plaanis suurenda­ da üle Eesti. Paljud psühholoo­ gid, kes neid tugirühmi hõlbus­ tavad, on ka Ukraina pagulased, kellel on vajalik koolitus- ja hariduslik taust. Pagulasabi ­ nõustab pagulasi ka nende Tallinna keskuses, haldab nõus­ tamistelefoni telefoninumbrit ning abistab inimesi e-posti, Viberi ja teiste veebikanalite kaudu. Nõustamisteenused aita­ vad leida eluaset, tööd või kooli, lahendada õiguslikke küsimusi

ja muid probleeme.

Hetkel on Pagulasnõukogu korraldanud majutuskeskustes lastele rühmategevusi, mis jät­ kuvad sügisel. Suvel plaanib Eesti Pagulasabi korraldada ka kolm ööbimislaagrit ja kahte päevalaagrit umbes 100 pagu­ laslapsele. Laste/noorte tegevus­ rühmade ja suvelaagrite kogu­ eelarve on 50,000 eurot.

Sarnaseid laagreid on varem korraldanud pagulasabi nii Eestis kui Ukrainas ning neid põgenikelaagreid laiendatakse ja keskendutakse laste vaimsele heaolule ning nende hulka kuu­ luvad Ukraina psühholoogid.

Eesti kool New Yorgis kogub praegu raha, et toetada 20 last, kes lähevad suvelaagrisse Eesti Abikomitee USA (Eesti Abis­ tamiskomitee USAs) kaudu.

Need, kes annetavad USA-s, saavad annetada aadressil http:// www.estoreliefusa.org/donate_ eng.html Palun jätkake EERO Ukraina Põgenikefondi toetamist ja külas­tage www.EEROcanada. com veebisaiti.

MARI ANN TAMMARK

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU

11

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

Marika Blossfeldt

Millest tekivad erinevad isud?

Aeg-ajalt tekib meil kõigil vastupandamatu isu millegi järele, olgu see siis lemmik­ magustoit, lihapallid, hapu­ kurk või kuum kakao. Sel moel annab keha edasi sõnu­ mi oma vajadustest, mille üle tasub järele mõelda. Tungiv isu võib tähendada, et kehal on puudus mõnest toitainest, võib-olla on tasakaalust väljas sinu toitumine või elustiil, samuti võib see olla seotud mõne emotsionaalse seisundi või aastaaegade vaheldumise­ ga.

Kui võtad isusid kui varjatud tasakaalutuse ilmingut, saad ­alustada oma kehaga kahekõnet, mis võib osutuda äärmiselt väärtuslikuks. Võid enda kohta üht-teist teada saada ja saavuta­ da sügavama arusaamise sellest, kuidas sinu organism töötab.

Pea meeles, et keha püüdleb alati sisemise harmoonia saa­ vutamise poole ja erinevate isude mõistmine on väärtuslik vahend selleni jõudmiseks.

Keha soovib toetada sinu püüd­ lusi tervisliku ja õnneliku elu poole, tee temaga koostööd!

Vaatame nüüd kahte üldle­ vinud isu ja kuidas neid rahul­ dada nii, et saaksime teha ­tervislikumaid valikuid.

Kas sind vaevab magusaisu?

Sellel võivad olla mitmed põh­ jused: • liiga suure või liiga vähese koguse loomse valgu söömine • stress, kehaline pinge, üle­töö­ tamine või -treenimine • hormonaalsed muutused ke­­has • vähene füüsiline aktiivsus • kofeiini sisaldavate jookide nagu kohvi ja koolajookide liigne tarbimine • veepuudus • vähene magamine.

Püüa oma magusaisu rahul­ dada looduslikult magusate toitudega, mitte tööstuslikult ­ too­ detud maiustustega, mis si­ saldavad rafineeritud suhkrut, glükoosisiirupit, valget jahu,

Briti merearheoloogid teatasid Norfolki lähedalt leitud kuninga laevast Norfolki lähedalt on leitud 17. sajandil hukkunud fregatt HMS Gloucester, mille leidmist võrdlevad spetsialistid kuulsa Tudorite-aegse Mary Rose’i vrakiga. Laev leiti tegelikult juba 2007, kuid turvalisuse kaalutlustel hoiti seda tänaseni saladuses, vahendas BBC uudist Delfi Forte.

Vennad Julian ja Lincoln Barnwell koos oma isa ja paari sõbraga otsisid kuulsat fregatti nelja aasta vältel 5000 meremiili suurusel alal ja leidsid hästi säi­ linud vraki 45 km kaugusel sa­ da­malinnast Great Yarmouthist.

hüdrogeenitud õlisid ja keemili­ si aineid, mis sinu tervist kah­ justavad. Vali parem värske või kuivatatud puuvili, röstitud täis­ teraleib meega või täisterajahust küpsetatud koogid ja küpsised, mis on magustatud näiteks vahtrasiirupiga. Looduslikel magustajatel on hoopis leebem ­ mõju veresuhkru tasemele. Kui sind vaevab šokolaadiisu, siis vali selline šokolaad, mis sisal­ dab vähemalt 70% kakaod, kuna seal on suhkru ning teiste organismile kahjulike koosti­ s­ ainete hulk vastavalt väiksem.

Köögiviljad ei pruugi sinu arvates magusaisu leevendada, kuid kui sööd rohkelt magusa­ maitselisi aedvilju nagu peet, porgand, kõrvits, suhkrumais, herned või maguskartul, märkad peagi, et sul ei ole enam suurt tungi rafineeritud suhkru järele ning sinu maitsemeel on muu­ tunud palju tundlikumaks. Peagi avastad, et aedviljadel, eriti kee­ detuna, samuti täisteraviljal, on üllatavalt palju magusat maitset.

Muide, ka sibul muutub kuumu­ tades magusaks. Kui lisad mait­ seainetest kaneeli, muskaat­ pähklit või kardemoni, tundub toit veelgi magusam.

Kas sind vaevab soolase isu?

Kõige tõenäolisemalt on sul puudu mineraalainetest. Sellel võib aga olla mitmeid põhjusi: • rafineeritud ja töödeldud mine­raalainevaese toidu söö­mine • üleekspluateerimise, mono­ kultuuride või keemiliste väe­ tiste tõttu kurnatud mullas kasvanud taimede söömine • liigne suhkru, kohvi, gaseeri­ tud jookide, maavitsaliste (kar­ tul, paprika, tomat, baklažaan) ja hapendamata sojatoodete tar­ bimine, mis põhjustab mineraal­ ainete väljauhtumist organismist • happelist keskkonda tekita­ vate toitainete (suhkrud, tärkli­ sed ja valgud) liigne söömine • stress.

Kodusel toiduvalmistamisel on soovitatav kasutada loodus­ likku meresoola, millest saame terve rea mineraalaineid ja mikromineraale. Tavaline laua­ sool on rafineeritud ja töötle­ Barnwellid leidsid laeva juba 2007. a, kuid said sellest alles nüüd teada anda. Leiu tuvasta­ miseks koostöös ekspertide meeskonnaga kulus aastaid.

Purjelaev Mary Rose oli 16. sajandil Henry VIII laevastiku lipulaev ja sellelt leitud esemeid nimetatakse Tudorite ajastu „ajakapsliks“. Kui Mary Rose 1982. a Kagu-Inglismaal So­ lentist üles tõsteti, jälgis kogu riik keerulist operatsiooni tele­ viisorist. „Gloucesteri avasta­ mine peaks põhjalikult muutma arusaama 17. sajandist, selle sotsiaalsest, merenduslikust ja poliitilisest ajaloost,“ ütles pro­ fessor Jowitt. „Kogu lugu Gloucesteri viimasest reisist ja milleni selle tagajärjed viisid – see vajab uuesti jutustamist,“ rõhutab ajaloolane.

Gloucester ehitati 1652. aas­

Retsept

Sibulavõie Marika Blossfeldt Sibulavõie koosneb ainult sibulatest, sellele ei lisata vett, rasva ega magustajat.

Tänu väga pikale keetmis­ ajale vabanevad taime loo­ duslikud suhkrud ning tule­ ­ museks on nii magus maitse, et sibulavõiet võib ­ kasutada moosina.

Luban, et see on tõeline maitseelamus!

8 sibulat, tükeldatud 1. Pane sibulad suurde potti ja keeda madalaimal kuumusel 6–8 tundi.

2. Sega aeg-ajalt.

3. Ühtlasema massi saa­ miseks tõsta keedetud sibu­ lad kannmikserisse või köö­ gikombaini ja püreesta üht­ laseks.

4. Tõsta kaussi ja lase jahtuda.

Serveeri karaski, täisteralei­ va või soolaste küpsistega.

Variant: Samamoodi saad valmistada ka õuna- või ploomivõiet. mise käigus on sellest suurem osa mineraalaineid eemaldatud.

Tänapäeval on mineraalainete puudus väga levinud, sellest ka soolaste näkside populaarsus.

Iroonia on aga selles, et valdav osa poes müüdavaid soolaseid näkse ja toite on tehtud tavalise lauasoolaga ega anna sulle ik­ kagi vajalikke mineraalaineid.

Lisaks meresoola kasutamisele toiduvalmistamisel söö palju aed- ja juurvilju. Rohelised leht­ köögiviljad on tõelised ­mineraalainepommid. Suureks abiks on ka kõige mineraal­ aineterohkema toidu, mereveti­ kate lülitamine oma menüüsse. tal. Inglise laevastiku koossei­ sus osales ta merelahingutes sõ­ dades Hispaania ja Hollandiga.

1682. aastal purunes laev Norfolki ranniku lähedal lii­ varibal. Hukkus erinevatel hin­ nangutel 130–250 meest.

Pardal oli Yorki hertsog James Stewart, endine Inglise mereväe lordadmiral ja tollal valitsenud kuninga Charles II noorem vend. Hertsogil õnnes­ tus põgeneda koos veel umbes 330 meremehe ja laevalolijaga. Õnnetuse üle elanud Yorki hertsogist sai järgmine Inglis­ maa kuningas, keda tuntakse James II nime all – viimane katoliiklane Inglise troonil. ­ 1688. aastal kukutati ta „Kuul­ susrikka revolutsiooni“ käigus protestantliku enamuse poolt.

(D/ForteEE)

Tervitused võidupühaks ja jaanipäevaks Nick Kazakoff, Broker Royal LePage Urban Realty 840 Pape Ave Toronto, ON, M4K 3T6 Phone: 416-461-9900 Direct: 416-460-4524 nickkazakoff@royallepage.ca

Tervitusi võidupühaks ja jaanipäevaks!

Toronto Eesti Selts Toronto Estonian Society Toronto Eesti Noorte Selts

Tervitusi Võidupühaks ja jaanipäevaks! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

12

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Edendades lauluga üht Kanada põhikultuuri – Allan Seim Andres Raudsepp Kui eristame Kanada põliskul­ tuuri kahest hilisemast põhikul­ tuurist, leiame, et nii franko­ foonid kui ka anglofoonid olid need, kes tõukasid Kanadat euroopalikumas suunas. Siin­ juures väidaksin, et meie hulgas on aga eestlane, kes edendab üht selle maa siin mainitud põhikul­ tuuri. See on samas prantsuse keele õpetaja ja värvirikkas kee­ les koorilaulja Allan Seim.

Tundes Allanit elukutse ­poolest kolleegina ning olles ise elanud kaks ja pool aastat Québec’i provintsis, reageerisin positiivselt nädal aega tagasi Allani avalikule kutsele osale­ da ühe prantsuskeelse etenduse kuulajaskonnas meie armsa Toronto Eesti Maja uhkes saa­ lis. Dünaamilise eeskava pakkus omapärane muusika ansambel nimega ,,Les Voix du Coeur“ (,,Hääled südamest“). Eeskava nimetuseks oli pakutud ,,Les chemins croisés“, mis tähendab ,,Ristteed“. Head nimede vali­ kud!

Esinemine toimus professio­ naalse täpsusega, nii muusika kui ka tehnika poolest. Esitati peaaegu 30 laulu ja seega lauldi kõik palad peast. Hääled ,,sü­ damest“ kostsid intensiivselt ja selgelt. Kui poolte palade juures võis arvestada koori saatel solistidega, esineti ka duettides, triodes ja kvartettides. Kõlav in­ strumentaalsaade tuli professio­ naalse klaveri poolt. Oli kuulda ka viiuli kõla ja ühe vaiksemalt kuuldava kitarri keeli.

Käisin publiku seas ringi nii alguses kui vaheajal ja küsisin kohalviibijailt: ,,Est-ce que vous êtes estonien ou francophone?“ (Kas olete eestlane või prant­ suse keelt rääkiv?“) Sõbralikuks vastuseks kostis vaid ,,franco­ phone“. Ka tuttavaid kaaseest­ laste nägusid ma saalis ei näinud. Kas olin ainus eestlane peale Allani tol õhtul Eesti Maja saalis?

Heakene küll. Kõik selle olu­ korra selgitamiseks otsustasin Allaniga sooritada asjaliku jutu­ ajamise.

Oled äkki meile ilmutanud end kui prantsus-kanada edendaja. Muidu olen Si­­ nu­ ga tihti kohtunud eesti üritus­ tel. Kunas said kokku sellise

Allan Seimi hoogne osavõtt oli silmapaistev.

Foto: Andres Raudsepp

vahva lauljaskonnaga? Mil­ line oli selle algus?

Ma hakkasin prantsuskeel­ seid lauljaid jälgima, kui veet­ sin pärast keskkooli kuus näda­ lat Trois-Pistoles linnas Qué­ bec’is ühel prantsuse keele kur­ susel. Ma elasin kuus nädalat ühe Québec’i perekonna kodus ja tutvusin lauljatega nagu Gilles Vigneault, Félix Leclerc, Edith Butler, Robert Charlebois ja ansamblitega nagu Harmo­ nium ja Beau Dommage.

Need lauljad on ka minule tuntud.

Kui ma olin tagasi Torontos, ma läksin ühele kontserdile, kus esines üks Torontos tegutsev koor, Les Voix du Coeur. Paar minu tuttavat laulsid selles koo­ ris. See oli väga hea kontsert, mis jäi mulle meelde. Hiljem tutvusin teiste frankofoon-laul­ jate ja heliloojatega PõhjaAmeerikast ja ülemeremaadelt nagu Claude Léveillée, JeanPierre Ferland, Paul Piché, Céline Dion, Luc Plamondon, Daniel Lavoie ja André Gagnon.

Miks Sa ühinesid selle lau­ lugrupiga?

Olin laulnud paaris kooris ja otsisin üht seltskondlikku tege­ vust, mis aitaks hoida mu prant­ suse keele heal tasemel.

Teie ansambel, millele ma nüüd annan nime ,,Südame­ hääled“, oli super-vormis. Kus ja kui kaua tegite harjutusi?

Aitäh komplimendi eest, Andres. See on eriti liigutav, sest tean, et oled ise hea laulja ja solist. Ma olen nüüd laulnud Les Voix du Coeur kooris kolm aastat. Me tegime paar jõulu­ kontserti detsembris 2019. Siis varsti pärast seda algas Covid’i pandeemia peale ja me pidime isolatsioonis harjutama ikkagi samal ajal üksteisega kontaktis, tarvitades Zoom’i ja Jamulus’t oma koduarvutitel.

Oktoobrikuu alguses 2021. aastal hakkasime kesknädala õhtuti koos harjutama Toronto Eesti Maja suures saalis, kandes spetsiaalseid koorilauljate maske.

Me tegime seal 37 harjutust enne meie 4. juuni kontserti.

Meile väga meeldis Eesti Maja suur saal mitmel põhjusel.

Kas Sina pole ju laulnud mõnes eesti kooris ja kas Sa ei käinud ka viimasel laulu­ peol Eestis?

Ma laulsin tenorit Estonia Kooris Roman Toiga. Laulsin ka Lembit Avessoni Musica Divina kooris ja siis jälle Estonia Kooris Ingrid Silmiga.

Ma käisin Roman Toi ja Estonia Kooriga Eestis laulupeol aastal 1994. Tahan jälle minna laulu­ peole, kuna ma pole kahjuks kaua aega nüüd käinud.

Panin tähele, et Sina laulsid ,,Südamehäältega“ innukalt ja energiliselt kaasa. Millised on Sinu tunded, kui Sa nii vahvalt osaled sellises dünaa­ milises muusikaansamblis?

Mulle väga meeldib prant­ suse keel ja need laulud, mida me esitame, on väga hästi

Nr. 24

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Osa ansamblist ,,Hääled südamest“, kes nähtavalt panevad end jõuli­ selt maksma meie armsas Eesti Majas. Tagumises reas vasakul meie oma Allan Seim.

Foto: Andres Raudsepp

koostatud. Ma kirjutasin kõikide laulude sõnad välja, mõnede laulude sõnad mitu korda ja ma imetlesin, kui nupukalt nad olid kokku pandud. Iga laul rääkis ristteedest oma moodi. Nende erinevate heliloojate stiilid tegid nende laulude õppimise huvita­ vaks. Nad tõmbavad mind ja publikut kaasa.

Kas tunned, et sinu laulu­ kaaslaste hääled tõepoolest tulevad südamest?

Jah, kindlasti tulevad. Mu laulukaaslased tõesti armas­ tavad, mida nad teevad ja nad panevad palju energiat ja tööd kontsertide ettevalmista­ misse. Reklaam, programmi brošüürid, heli, valgustus, lava ja kuidas laval liikuda, kos­ tüümid, kuidas saali optimaal­ selt organiseerida ja samal ajal miljööd luua, koori toitlus­ ta­ mine, jne. Vabatahtlikud ini­ mesed, keda ma ei olnud varem näinud, tulid kontsertideks appi.

See oli üks suur meeskonnatöö ja mul väga huvitav kogeda.

Aga meie ei esinenud ainult lauludega. Programmi põimi­ sime ka tantsu ja teatrit. See oli rohkem nagu üks ,,show“ või ,,production“. Koori dirigent on Manon Côté, kes on koori dirigeerinud nüüd 25 aas­ tat. Koori president on Gilles Durot, aga kooril on ka juhatus, mille liikmetel on erinevad ­ülesanded.

Mis on Sinu arvamused eestlaste poolt kontserdist eemale jäämise puhul? See oleks olnud inspireeriv meie ­rahvale.

Ma arvan küll. Loodan, et järgmisel aastal tuleb rohkem eestlasi Les Voix du Coeur kont­ sertidele. Muusika on univer­ saalne ja on alati huvitav näha, mida teied rahvused teevad.

Prantslased on väga andekad muusika alal. Selles kooris on lauljaid mitmest rahvusest, aga me laulame peamiselt prantsuse keeles. Ma kohtasin inimesi pärast kontserte, kes ei räägi prantsuse keelt, aga nad ikka tulid ja nendele väga meeldis, mida meie olime esita­ nud.

Seekord me laulsime neli laulu inglise keeles: That Lonesome Road, Come Sail Away, Imagine ja Don’t Stop Believing.

Inimesed tihti tegutsevad ver­ tikaalselt silodes selle asemel, et töötada koos ja olla üks­ teisele kasulikud. Seepärast mul on väga hea meel, et sain Les

Voix du Coeur tuua Eesti Majja, kui Covid’i pärast meile ei antud luba harjutada edasi Etienne Brulé keskkoolis (prant­suskeelne kool – AR). Me aitasime Eesti Maja majandusli­ kult ja Eesti Maja aitas meid, pakkudes ühte väga head saali ja me kõik nüüd teame natuke rohkem Eesti kohta.

See on hea, et Sa seda vii­ mast mõtet esile tõid. Kas oled leidnud mõndagi sarna­ sust prantsus-kanadalaste ja eestlaste juures? On sinul mõtteid, tundeid, arvamusi sellel teemal?

Ma olen ka mõtelnud, et meie kaks rahvusgruppi on sa­ masuguseid raskeid olukordi aja jooksul läbi elanud. Prants­ lased Põhja-Ameerikas olid kaua aega ära lõigatud Prant­ susmaast sõja ja kauguse tõttu.

Prantslaste keel Põhja-Ameeri­ kas siis arenes pikkade aastate jooksul erinevat viisi ehk teed pidi, prantsuse keelest Euroo­ pas. Sama olukord tekkis välisja kodueestlastel.

Teiseks näiteks, meeles pi­ dades juuniküüditamisi Balti riikides, ma nimetaks prants­ ­ laste deporteerimist Kanada ida­ rannikult aastal 1755 – le grand derangement – nii kaugele kui Louisianasse. Selle kohta kirjutas Henry Wadsworth Longfellow kuulsa poeemi ,,Evangeline“.

Evangeline pidi oma armsa Gabrieliga abielluma, aga enne deporteerimist mehed eraldati naistest, neid pandi siis erine­ vate laevade peale ja saadeti erinevatesse kohtadesse ja ­ Evangeline jäi oma elu lõpuni otsima oma armsat Gabrieli.

Selliseid lugusid juhtus eestlas­ tele, lätlastele ja leedulastele, kui meid küüditati Venemaa kaugustesse. Teed kahjuks ei ristu uuesti. Aga räägime rõõm­ samatest asjadest.

Mis on ansambel ,,Süda­ mehäälte“ tuleviku kavatsu­ sed?

Me tahame anda ühe kont­ serdi veebruaris ja siis veel ühe järgmise hooaja lõpul juunis.

Nende kontsertide jaoks me ­valime kõik uued laulud, mida me õpime pähe. Meie koori tra­ ditsioon on alati laulda peast, õigemini südamest.

Tänan Sind, Allan, põhja­ like vastuste eest.

Sel nädalal teatas föderaalva­ litsus mõningatest muudatus­ test, mis seotud reisimisega.

Alates 20. juunist lõpetatakse siselendudel ja väljuvatel rah­ vusvahelistel lendudel nõue, et reisijad peavad olema täieli­ kult vaktsineeritud COVID-19 vastu. Välismaalased, kes saabuvad Kanadasse, peavad ikka olema vaktsineeritud (kui nad ei vasta erandi kri­ teeriumidele). Teised nõuded kehtivad vaktsineerimata ka­ ­ nadalastele ja alalistele elani­ kele (karantiin, testimine).

Hiljuti teatas valitsus ka juhusliku testimise peatamisest lennujaamades sissetulevatele rahvusvahelistele reisijatele, kes on täielikult vaktsineeritud, kuni 30. juunini.

Maskide kandmine on en­ diselt kohustuslik kõikidel len­ dudel ja provintsidevahelistes rongides Kanadas.

Kellel plaanis reisida või külalisi oodata, tuleks kind­ lasti eelnevalt põhjalikult tut­ vuda Kanada valitsuse rei­ sireeglitega, samuti sihtkoha­ maades.

Sel nädalal teatati ka vaktsii­ ninõude lõpetamisest föderaal­ setele ja transporditöötajatele.

(Lüh. CTVNews)

Tervis

Teadlased töötavad välja narkootikumide üledoosist päästvat plaastrit Kuna Ameerika Ühendriigid seisavad silmitsi narkootiku­ mide üledooside epideemiaga, töötavad teadlased välja kan­ tavat plaastrit, mis suudab tuvastada saabuva opioidi üle­ doosi ja manustada selle vastu ravimit, vahendas Medical Xpressi Postimees.

Indiana ülikooli uurimisrüh­ ma juhendab dr Ken Mackie.

Väljatöötatav umbes nikotiini­ plaastri suurune plaaster sisal­ daks andureid, mis jälgivad kandja pulssi, vererõhku ja vere hapnikutaset. Opioidide üle­ doosiks loetakse seda, kui nar­ kootilised ained põhjustavad hingamise aeglustumist või pea­ tumist. ,,Idee seisneb selles, et plaas­ ter mõõdab kõiki neid muutu­ jaid pidevalt,“ ütles Mackie. ,,Sooviksime tehisintellekti al­ goritmi abil tuvastada peatse opioidi üledoosi, enne kui vere hapnikuga küllastus langeb ­ohtlikult madalale tasemele.“ Kriisi alguse hetkel hakkavad tööle sajad mikronõelad, mis vooderdavad plaastri sisemust ja on täidetud üledoosi vastase ravimi naloksooniga. Helilai­ nete abil surutakse nõelad nahka ja manustatakse päästev ­ ravim. (PM/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

13

Eestlased Maive Rute ja Margus Raha PDAC’i konverentsil 13.-15. juunil toimus Toronto Convention Centre’is mainekas rahvusvaheline The Prospectors & Developers Association of Canada (PDAC) konverents, millest võtsid osa tuhandete teiste osalejate seas ka Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni esindavad delegatsioonid ning ka külalisesinejad Euroopa Lii­ du erinevatest riikidest. Eest­ lastest esinesid ettekannetega Maive Rute (Deputy DirectorGeneral, Directorate-General for Inter­ nal Market, Industry, Entre­pre­neurship and SMEs, European Commission) ja Mar­ gus Raha (Analyst, Mineral Resources, Ministry of Econo­ mic Affairs and Communi­ cations).

Margus Raha esines semi­ naril ,,Building resilient EU raw materials value chains“, mis oli korraldatud Euroopa Liidu poolt 14. juunil hommikul Inter­ Continental Toronto Centre Hotel Ballroom’is. Maive Rute esines seal sama päeva pärast­ lõunal ettekandega ,,EU Re­ search and Innovation for sus­ tainable raw materials value chains“.

Mõlemad eestlased olid ­konverentsi vaheajal nõus vasta­ ma mõnele küsimusele.

Palun tutvustage ennast ja rääkige oma osalemisest selle aasta nii tähtsal rahvusvaheli­ sel PDAC konverentsil Toron­ tos.

Maive Rute: Me oleme praegu siin Kanadas seetõttu, et siin on koos ülemaailmselt üks suuremaid, tunnustatumaid, parimaid konverentse ja näitusi just maapõuevarade kaevanda­ mise, väärindamise ning ümber­ töötlemise teemal. Mina olen siin kui Euroopa Komisjoni vas­ tava ala eest vastutav kõrgeim ametnik. Töötan Euroopa Komisjonis sellises peadirekto­ raadis, mis tegeleb tööstuspolii­ tika, väikeettevõtluspolii­ tika ja kogu siseturu korraldamisega ning olen seal peadirektori asetäitja. Vastutan tööstus­ poliitika standardiseerimise ja muuhulgas ka maapõuevarade poliitika eest.

Oleme siin seetõttu, et Euroopas on väga suur huvi kogu selliste maavarade kätte­ saadavusega seotud investee­ ringute edendamise, aga teist­ pidi ka poliitika ja seadusand­ likku raamistiku kavandi kaasajastamise vastu. Oleme ­ juba aastal 2020 uuendanud oma niinimetatud kriitiliste maavarade loetelu, mis on eel­ kõige kriitilised seetõttu, et nad on meile strateegiliselt olulised energiapöörde läbiviimiseks, meie ühiskonna digitaliseeri­ miseks ja nüüd ütleme selle Vene sõja, mille nad nüüd on Ukrainas agressioonina vallan­ danud, valguses ka meie kait­ sekulude jaoks ja kaitse eesmärkidel. Need kriitilised maavarad on nende strateegi­ liste eesmärkide jaoks. Energia, digitaliseerimine ja kaitse on

olulised ja sageli on nad väga raskesti kättesaadavad või siis oleme sõltuvad ainult võib-olla ühest või kahest riigist, kust neid on võimalik tarnida. Ehk sellel baasil on meil väga suur huvi investeeringuid tõsta, in­ vesteeringuid edendada ka poliitilise raamistikuga.

Milliseid organisatsioone te esindate sel nii olulisel PDAC konverentsil ja missuguseid koostöö võimalusi otsite?

Maive Rute: Siin me oleme Euroopa Liitu esindamas ja üht­ lasi aitame Euroopa erinevatel liikmesriikidel, sealhulgas Ees­ til, saada nähtavust, leida neile partnereid, kellega koostööd teha. On ka väga oluline, et Euroopa Liit näeb Kanadat just ühe sellise partnerina, kellega koostööd kiirendatult korras teha ja seda uuel tasandil läbi viia. Nii et meil on eelmisel aastal Euroopa Liidu ja Kanada vahel alla kirjutatud vastav koostööleping, mille alusel me täna ja ka muidu Kanada erine­ vate provintsidega räägime läbi ja otsime võimalusi tegelikuks koostööks. Näiteks mina olen siin täna esinemas Euroopa teaduse- ja arendusprogrammi ­ seminaril ning räägin, missu­ gused vahendid on maavarade jaoks olemas, aga pärastlõunal kohtun ka Ontario valitsuse vas­ tava ministriga, kes on siin ka kohal ja tahan temaga rääkida koostöö võimalustest Euroopa Liiduga.

Eesti on täna õnneks ka siin seminaril esindatud ja Eesti on esindatud just selle valdkonna poolel – hr. Raha on ­ kohal Majandusministeeriumist. Ta räägib Eesti suurepärastest võimalustest haruldaste muld­ metallide teemal. Ja räägib ka fosforiidi teemal. Need on väga olulised toorained. Nii on loomulikult ja arusaadavalt fos­ foriit oluline väetiste tooraine, aga ka kõik, mis siin puudutab haruldasi muldmetalle, on see tehnoloogia ja sellega kaasnev energia tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega.

Hr. Raha, palun tutvustage ennast lühidalt ,,Eesti Elu“ lugejatele: kus te töötate ja mis on teie põhieriala?

Margus Raha: Margus Raha (55 a), Tartu Ülikooli lõpetanud geoloog (MSc). Praegune töö­ koht on Majandus- ja Kom­mu­ nikat­siooniministeeriumis maa­ varade osakonnas, ametinime­ tusega „analüütik“. Samas olen ka Eesti Maavarade Komisjoni esimees ning paljude maavarade teemaliste juht- ja töögruppide liige nii Eestis kui ka välismaal.

Olen näiteks Eesti esindaja Euroopa Komisjoni juures töö­ tavas konfliktmaavarade töögru­ pis. Varasemalt töötasin Eesti Geoloogiateenistuse eelkäija Eesti Geoloogiakeskuses geo­ loogia direktorina (director of geology).

Millise sõnumi tõite Eestist Euroopa Liidu seminarile, mis toimus PDAC 2022 konverent­

Holland teatas Vene sõjaväeluure agendi tabamisest

PDAC konverentsil osalenud Margus Raha ja Maive Rute.

Foto: ©Ülle Baum

si raames Torontos? Mis oli Teie ettekande teema?

Margus Raha: Eestist tõin sõnumi, et kui rääkida kriitilis­ test toormetest, siis Eesti ei ole valge laik vastavatel kaartidel, vaid meil on, mida pakkuda.

See oli ka mu ettekande teema: „Kriitilised toormed – mida Eestil on pakkuda?“. Pakkuda on nimelt järgmised kriitilised toormed: fosforiit (väetise toore), haruldased muldmetallid, va­ naadium ja magneesium.

Kuidas hindate sellisel maailma ühel juhtivamal maavarade uurimise ja kae­ vandamise konverentsil osale­ mise tähtsust?

Margus Raha: Ma arvan, et osalemise tähtsust PDAC-il ei saa alahinnata. Mulle anti mõis­ ta, et on väga tore, et Eesti on ka esindatud nii ettekande osas kui ka Euroopa Liidu „lauas“, kus Eesti tutvustus jooksis tele­ viisori-ekraanil. Samas on väga oluline ka otsene suhtlus näiteks

ettevõtetega, kes pakuvad nii erinevaid maavarade analüüsi­ ­ mise kui ka otsingu-uuringu võimalusi. Tulevikku silmas pi­ dades – kui Eesti on valmis oma kriitilised toormed kontses­ siooni pakkumisele panema – siis on hea, kui vastavad potent­ siaalsed pakkujad on juba Eesti võimalustega kursis. Veel kord – virtuaalne suhtlus ei asenda otsekontakte, näost näkku aruta­ misi.

Millised uued ideed ja mõt­ ted viite kaasa kodumaale?

Margus Raha: Uued ideed ja mõtted kodumaale viimiseks on eelkõige seotud kriitiliste toormete uurimise ja kasu­ tuselevõtu edasiarendamisega: millised on meie järgmised etapid, rahastuse võimalused, kuidas töötada välja kontses­ sioo­ni skeem kriitilistele maava­ radele, millised on erinevad analüütilised ja jätkusuutlikud ning keskkonnasõbralikud teh­ noloogilised võimalused.

Macron, Scholz ja Draghi toetavad Ukraina saamist EL-i kandidaadiks

Eesti kagupiiri esimese etapi tööd said valmis

Saksa kantsler Olaf Scholz, Prantsuse president Emma­ nuel Macron ja Itaalia pea­ minister Mario Draghi saa­bu­ sid neljapäeval ühisele visiidile Kiievisse, kus kinnitati ühist soovi anda Ukrainale Euroo­ pa Liidu kandidaatliikme staatus. Kolme riigipea visiit oli nende jaoks esimene külaskäik Ukrainasse pärast Venemaa kallaletungi algust 24. veebruaril.

Poliitikavaatlejate sõnul ei pruugi Euroopa Liidu kandi­ daatliikme staatuse andmine tähendada veel peatset majan­ dusbloki liikmeks saamist.

Näiteks Türgi on olnud Euroopa Liidu kandidaatliige 40 aastat ning sisuliselt 10 aastat pole enam selle osas tõsiseid kõnelu­ si peetud.

Euroopa Liidu kolme suuri­ ma majandusega riigi juhi ühi­ sel visiidil on suur sümboolne tähtsus, eriti arvestades nädala pärast toimuvat Euroopa Ülemkogu, mis võib otsustada, kas anda Ukrainale ametlikult kandidaatriigi staatus. (ERR/EE)

Intervjueeris ÜLLE BAUM

Eesti kagupiiri esimese etapi ehitustööd 23,5 kilomeetri pikkusel piirilõigul said val­ mis, vahendas ERR. Merko Ehituse ja GRK Infra esindajad andsid Võrumaal politsei- ja piirivalveametile üle väljaehitatud piirilõigu, mis al­ gab Eesti, Läti, Venemaa kol­ mikpunktist ning kulgeb kuni Luhamaa piiripunktini.

Nii ehitaja kui ka tellija tõde­ sid, et piiritaristu ehitamine ko­ hati soisele pinnasele nõudis tavalisest keerukamaid insener­ tehnilisi lahendusi. ,,Kaks aastat tagasi algas siin tõsine ehitus ja see on päris suur piirilõik. See on valmis teh­tud kahe aastaga, mis oli esi­ algu plaanis valmis teha kolme aastaga, ehitaja on tubli olnud.

Piirivalvurid teevad oma tööd suure südamega ja tänastes oludes, mis nende jaoks on tun­ duvalt soodsamad ja paremad, on siin rajatised, tehnoloogia tuleb, on võimalik paremini ­ ­patrullida, ennetada ja paremini piiririkkujaid kinni pidada,“ rääkis siseministeeriumi kants­ ler Tarmo Miilits. (ERR/EE)

Madalmaade luureteenistused teatasid Vene sõjaväeluure (GRU) agendi tabamisest.

Tabatud agent kasutas võltsi­ tud Brasiilia isikudokumente, et reisida Brasiiliast Madal­ maadesse.

GRU agent pidi alustama praktikat Rahvusvahelises kri­ mi­ naalkohtus, mille käigus tal oleks olnud ligipääs kriminaal­ kohtu hoonetele ja süstee­ mi­ dele, vahendas BBC uudist rah­ vusringhäälingu portaal.

Madalmaade julgeolekutee­ nistus AIVD teatas, et juhul kui agent oleks rahvusvahelisele kriminaalkohtule ligi saanud, siis oleks ta peale info kogu­ mise võinud värvata ka uusi al­ likaid.

Agent teeskles, et ta on 1989. aastal sündinud Brasiilia kodanik Viktor Muller Ferreira.

Tema tegelik nimi on Sergei Vladimirovitš Tšerkasov, kes sündis 1985. aastal.

Peale kinnipidamist saadeti mees lennuga Hollandist tagasi Brasiiliasse. (ERR/EE)

Eesti taluliikumise edendajalt ilmus raamat ,,Maa ja armastus“ Ants Aaman (1948) on põllu­ mees ja kirjamees, suure sugu­ võsa seitsmenda põlve esindaja, kellelt hiljuti ilmus raamat ,,Maa ja armastus. Jutte ja mälestusi“. Aaman on Rätsepa talu peremees Kursi külas Kuusalu vallas ja peab koos poja Ants nooremaga Karu­ kämbla perefarmi ning on tun­ tud kui haruldaste eesti maatõu­ gu veiste kasvataja. Temalt on pärit rahvatarkuseks saanud mõte, et „talumees pole määgiv lambuke, vaid Eesti südame­ tunnistus“. Eesti taluliikumise eestvedajana pälvis Ants Aaman 2022. a Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenete­ märgi.

Eesti talu ja maa on Antsule kui taluliikumise edendajale sü­ damelähedane teema. Raamatus ilmuv „Ei au ega häbi“ toob ­esile tänase Eesti maaelu para­ doksid, mille jäljed ulatuvad minevikku.

Külmal kivilinnade ajastul kiirgab Ants Aamani talufilo­ soofiast meelekindlust, soojust ja rahu.

14

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

JK Alumni laager

Karl Hendrik Nurmeots: Tegin Torontosse õppima minnes igati õige otsuse Eesti Elu toimetus sai jutule kevadel Toronto Ülikooli lõpeta­ nud Karl Hendrik Nurmeot­ saga, kes oli nõus vastama mõnele küsimusele ning oma kogemusi Torontos õppimisest ja elamisest ka meie lehe luge­ jatele jagama.

Palun räägi natuke oma tagapõjast.

Olen üles kasvanud Tallin­ nas, ehkki olen sündinud Tartus ja minu juured ulatuvad hoopis Põlvamaale ning Setomaale.

Lõpetasin 2018. aastal Tallinna Reaalkooli ning asusin sama aasta sügisel õppima Toronto Ülikooli, kus ma tänavu lõpeta­ sin andmeteaduse eriala baka­ laureusekraadi.

Kuidas tuli mõte valida edasiõppimiseks Toronto?

Kui mul tuli gümnaasiumi lõpus välja mõelda, kuhu ma edasi õppima tahaksin minna, siis tundsin, et tahaksin lisaks hea hariduse saamisele ka liht­ salt maailma näha.

Peale erinevatesse kohtadesse kandideerimist oli Toronto Üli­ kooli pakutud võimalus minu jaoks kindlasti kõige meele­ pärasem – Toronto Ülikool on andmeteaduse ja arvutiteaduse erialade mõttes üks maailma parimaid ülikoole ning maail­ mas ei ole palju linnu, mis oleksid nii multikultuursed kui Toronto. Samuti oli minu jaoks oluline, et kuigi ma plaanisin minna Eestist kaugele õppima, ei tahtnud ma ära unustada eesti keelt ning eestlaseks olemist, mistõttu pakkus mulle suurt huvi, kuidas toimib väliseestlus Kanadas.

Kus Torontos olles elasid ja kas suhtlesid Torontos ka eesti kogukonnaga?

Toronto Eesti kogukonnaga läbikäimine on minu jaoks üks parimaid mälestusi, mis ma endaga Kanadast kaasa võtan.

Poole oma Kanadast veedetud aja jooksul elasin ma Tartu College’is, mis ei andnud mulle

ainult võimaluse elada ülikooli­ linnakule mugavas läheduses, vaid ka võimaluse igal hetkel sõita liftiga hoone keldrikorru­ sele, kus järsku leidsin end täiesti eestikeelses keskkonnas. ­ Kui ma Tartu College’is toimu­ vatele üritustele sattusin, siis vahel unustasin ma hetkeks ära, et ma üldsegi Kanadas olen.

Mul on hea meel, et sain ka oma panuse anda Toronto Eesti kogukonna tegutsemistesse töö­ tades vabatahtlikuna VEMU ja Estonian Music Week’i üritus­ tel. Samuti astusin ma Torontos Korporatsioon Rotalia liikmeks ning sain seal vahetult enne äraminekut ka värvikandjaks.

Kui ma Kanadasse tulles tundsin muret eestlustunde ka­ dumisest mu sealviibimise ajal, siis praegu tunnen nende nelja aasta taustal Eestiga hoopis tugevamat sidet kui enne ­ Kanadasse kolimist.

Kuidas kulges õppetöö Covidi tingimustes? Kas pan­ deemia ajal oli võimalik ka sotsiaalset üliõpilaselu elada?

Kahjuks ei saa ma öelda, et ma oleksin täitsa neli aastat saanud Torontos elada. Kui 2020. aastal jõudis Kanadasse COVID pandeemia, pidin enne minu teise õppeaasta lõppu Eestisse tagasi pagema. Toronto Ülikool otsustas, et järgnev ­õppeaasta, minu kolmas, toimub täiesti kaugtöö vormis, mistõttu läbisin kogu selle õppeaasta Eestist õppides. See aasta oli kindlasti mu igavaim ja väsita­ vaim üldse: 7-tunnise ajavahe tõttu toimus mu õppetöö Eesti kella järgi hilisõhtuti ning ­öösiti. Ükskord juhtus lausa nii, et pidin eksamit kirjutama öösel kella kolmest kella viieni.

Kõigist väljakutsetest hoolimata läks see õppeaasta edukalt, aga tundsin suurt igatsust Toronto järele. Ka minu äsja lõppenud viimane õppeaasta Torontos toi­ mus siiski pandeemiamõjudega

JK (Jõekääru) Alumni laager toimus 11.–12. juuni nädalavahetusel. Kahel päeval sai osaleda erinevates laagritegevustes. Päev algas hommikuvõimlemisega, seejärel heisati lipud, sai tehtud grupifoto ja nauditud hommikusööki. Muidugi toimusid tavalised laagritegevused – mitmed huvitavad õppetunnid, näiteks nahatöö, kunst, sport, rahvatants, kokaõpetus ja laskmine. Ja õhtul muidugi pidulik õhtusöök.

Fotod: Peeter Põldre (rohkem pilte EE veebil eestielu.ca)

käsikäes. Paratamatult mõjuta­ vad haigestumisoht ning maski­ kandmine seda, kuidas inimesed omavahel läbi käivad, mistõttu ei olnud ka see õppeaasta ehk nii lõbus, kui see oleks olnud tavatingimustes. Siiski kulges mu õppetöö edukalt ning heade sõpradega sai ikka lõbusalt aega koos veedetud.

Millised on Sinu edasised plaanid?

Olles ülikooli lõpetanud, olen nüüd kolinud tagasi Tallinnasse, kus mind ootab ees tööpõli. Mulle tekkis erakordne võimalus töötada andmetead­ lasena Microsofti Tallinna kon­ toris, millega juulikuus ka alus­ tan. Selle võimaluse taustal olen saanud kinnituse, et tegin Torontosse õppima minnes igati õige otsuse, sest sain väga tuge­ va akadeemilise hariduse, mis mulle väga palju uksi avab. Õppimise kõrvalt saadud sõbrad ning tutvused Eesti kogukonnas ei lähe mul kindlasti kunagi meelest ning panevad hoopis mõtlema selle peale, mis ajaks saaksin planeerida külastus­ sõidu Torontosse, et kõiki taas näha.

Aitäh! Oled teretulnud!

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

15

Ukraina sõjafotode näituse avamine ja juuniküüditamise mälestamine Hamiltoni raekojas 14. juunil kogunes Hamiltoni raekoja teisele korrusele, linna­pea kontori vastas, koha­ liku Ukraina, Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühiskonna liikmeid koos teiste huviliste­ ga Ukraina sõjafotode näituse „United for Ukraine: Images of War 2014-2022“ avamisele.

Näitus, mis on juba Toronto raekojas ja ka Tartu Col­ lege’is eksponeeritud, on Hamiltonis 28. juunini.

Piduliku avamise korraldaja ja sponsor, Cotton Factory omanik Rob Zeidler, oli tea­ dustajaks. Avasõnas kiitis ta näituse kuraatorit Kateryna Radchenkot ning OKAPI Galeriid Tallinnas, kelle algatu­ sel näitus teoks sai. Rob Zeidler andis tunnustust ka VEMU peaarhivaarile Piret Noorhanile, kes näituse Kanadasse tõi.

Brantford Slavic Gospel Church’i pastor Oleg Stepus tegi liigutava palve Ukrainale, millele järgnesid Kanada ja Ukraina hümnid Konstantyn Sheweli, Ukraina keskföderat­ siooni Hamiltoni haru presiden­ di juhtimisel.

Hamiltoni linnapea Fred Eisenberger tervitas järgmisena, märkides, et COVID’i pandee­ mia tõttu olid kaks ja pool aastat raekojas kogunemised ­ keelatud. See olevat esimene pärast piirangute leevendamisi.

Tal oli hea meel Hamiltoni euroopa ja balti juurtega ela­ ­ nikke jälle näha ning rõhutas tähtsust ühtselt seista Ukraina vastu toime pandud julmuste hukkamõistmisel.

Ukraina Noorte Seltsi presi­ dent Larysa Zariczniak võttis järgmisena sõna, suunates tähelepanu värskelt Mariupolist põgenenud perele, kes on Hamiltoni elama tulnud. Nen­ dele tehti aplaus. Ukraina olukorrast rääkides tõi Ms ­ Zariczniak esile, et idanaabri julmas käitumises pole midagi ­ uut. Et Eesti, Läti ja Leedu on massküüditamistega ja Poola Katõni massimõrvadega seda kõik juba läbi elanud.

Peakõnelejaks oli Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president, Eesti ühiskonnas hästi tuntud Marcus Kolga. ­ Meisterlik ülevaade sõjast Ukrainas rõhutas mitte allaand­ mise tähtsust ja kulmineeris märkusega selle päeva, 14. juu­ni tähtsusest: 1941. aasta massi­ küüditamised Eestis, Lätis, Leedus ja ka Lääne-Valgevenes, Lääne-Ukrainas ja Moldovas.

Kõne võeti publiku poolt soojalt vastu.

Lõppsõnas tänas Rob Zeidler abilisi, kõnelejaid ja ka koha­ l­ olijaid, nende seas John-Paul Danko, Hamiltoni linnavalitsu­ ses Ward 8 esindaja. Kirjalik tervitus Hamilton East-Stoney Creek MP Chad Collins’ilt loeti ette. Veel oli võimalust juttu ajada ja kohvilauda nautida.

14. juuni 1941 küüditamise­ ohvrite mälestuseks oli ka võimalus Hamiltoni Bayfront Park’is asuva Läti Vabariigi 100.a juubeli puhul istutatud tammepuu okstele musta värvi linte siduda. MERIKE KOGER

Torontos süüdati mälestusküünlad juuniküüditatuile 14. juunil toimunud ligi 10 000 eestlase küüditamine Siberisse on jätnud eestlaste kollektiivsesse teadvusesse tugeva märgi.

Lisaks eestlastele tabas 1941. aasta juunis sarnane saatus ka Lätit, Leedut, Poolat, Moldovat ja Ukrainat. Nõukogude režiimi poolt küüditati 1941. aasta juu­ nis kokku umbes 95 000 ini­ mest.

Küüditamisohvrite saatus teis­tes riikides oli sarnane küü­ ditatud eestlaste saatusele – pal­ jud surid rongides Siberisse ja Kasahstani ning need, kes küüditamise üle elasid, pidid töötama töölaagrites ja kannata­ ma nälga.

Torontos on juuniküüdita­ mise mälestamist läbi viidud ­erinevas kohtades, hiljuti Toron­ to raekoja juures Nathan Phillips väljakul. Nii toimus see

tänavugi. Sissejuhatava sõna­ võtuga esines Ida- ja KeskEuroopa Nõukogu Kanadas esi­ mees Marcus Kolga, esinesid ka Läti noorteorganisatsiooni esin­ daja, Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius ja pea­kõne­ lejana Waterloo ülikooli poliiti­ kateaduste osakonna emeriit­

professor Ivan (John) Jaworsky, keda tutvustas Balti Liit Kanadas ja Eestlaste Kesknõu­ kogu Kanadas president Kairi Taul Hemingway.

Mälestusküünalde süütamise järel kogunesid sündmusel osalenud Toronto tähtede juurde, kus võeti ühispilt.

Balti Liit Kanadas ja EKN president Kairi Taul-Hemingway.

Ukraina Keskföderatsiooni Hamiltoni haru president Konstantyn Sheweli, Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga, Hamiltoni linnapea Fred Eisenberger, Leedu Kanada Keskorganisatsiooni president Kazimieras Deksnys ja Hamiltoni Läti Organisatsioonide Ühingu ürituste koordinaator Baiba Bredovskis.

Foto: Merike Koger

Ida- ja Kesk-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga.

Lippurid ja paremal peakõneleja Ivan (John) Jaworsky.

Küüditatute mälestuseks sai siduda Läti 100 a juubelipuu külge leinalinte. Merike Koger (vas teine) koos Hamiltoni lätlaste kogukonna inimestega.

Mälestusüritusel osalejaid, keskel Eesti lipuga Allan Eistrat.

Fotod: Kai Kiilaspea

16

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS! EELK Põhja-Ameerika Praostkond

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

tervitab VÕIDUPÜHA puhul Pühakirja sõnaga: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

Ps 33:12

EELK Peetri Kogudus Torontos

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

EELK Hamiltoni Kogudus

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

Filateelia. Uus postmark.

Aastaajad Omniva lasi käibele uued sise­ riiklikuks kasutamiseks mõel­ dud postmargid ,,Aas­ taajad“.

Margid kujundas Triin Heimann ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Iga aastaaja saabumisest an­ navad märku meile kaunid lilled, mille õide puhkemist me igal aastal ootame.

Lumikelluke (Galanthus) on amarülliliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Looduslik kas­ vuala on Euroopast LääneAasiani, õitseb varakevadel ja sümboliseerib justkui puhast ja lootusrikast kevadet.

Karikakar (A. arvensis) on korvõieliste sugukonda kari­ kakra perekonda kuuluv taime­ liik. Väga tihti aetakse valge karikakar segi härjasilmaga.

Karikakar kasvab paljudest var­ test koosneva põõsana, härja­ silm aga tavaliselt üksiku taimena. Samuti on karikakral ­ korvõisikud rohkem, sest nad on väiksemad.

Aster (Aster L.) on astrilaad­ sete seltsi korvõieliste sugu­ konda kuuluv rohttaimede perekond. Nimi Aster pärineb ­ ­vanakreeka sõnast ἀστήρ, mis tähendab tähte ja viitab õisiku kujule. Mõned astrid õitsevad kaua ja on sügiseti ühed viimas­ test õitsevatest lilledest.

Lumimari (Symphoricarpos) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Taim kasvab Eestis ilupõõsana ae­ dades ja parkides. Valged sil­ mailu pakkuvad marjad val­ mi­ vad sügisel ja püsivad põõsal kaua veel pärast öökülmade saabumist. (Allikas: Omniva)

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B.

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Õnne Eesti rahvale Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Tervitusi Võidupühaks ja Jaanipäevaks saadavad Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

TERVITAME VÕIDUPÜHAL JA JAANIPÄEVAL

Jõekääru Kohtumiseni suvekodus ja JK-Kalev võrkpallilaagris järgmisel suvel! www.joekaaru.com

ADVOKAAT - NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7

Ottawa Eesti Selts

Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

Tervitusi Võidupühaks ja jaanipäevaks!

EESTI KODU INC. 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ont. M1E 4Y1

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Lõppes Bibliograafia Klubi edukas tööaasta

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

nii, nagu nad valesti ja naljakalt olid kirjutatud andmebaasis ja tuli ära arvata, mis on vastava isiku õige nimi. Kas oskad ära arvata, kes järgmiste nimede taga on: Karla Romp, Silva Pask, U. Tetusaa, Kris Gur, R. Parmsy, pr. Valdeski, Tamura Lepela? Kõik tuntud isikud Toronto ühiskonnas. (Vt. Õigeid vastuseid artikli lõpus.)

VEMU fotoarhiivis leidub koos sisulise kirjeldusega umbes 5000 digiteeritud fotot Välis-Eesti organisatsioonide tegevusest pagulasaja algusest ­ kuni umbes 10 aastat tagasi.

Lisaks sellele on hilisemast ajast mitu tuhat Eesti Elus ilmunud fotot. Organisatsioo­ ­ nide fotokogudega tegelesime äsja lõppenud tegevusaastal.

Eeltööd iganädalasteks koosole­ kuteks tegid Asta Lokk, Reet Marley, Marta Kivik ja Kati Marley. Töö käigus vaadati läbi umbes 3000 fotot. Grupina vaatasime koosolekutel koos umbes 900 pilti, neist enamu­ sele oli vaja teha parandusi või täiendusi. Abi saadi ka väljas­ poolt klubi – saadeti päringuid tuttavatele või sirviti vanu ajale­ heartikleid. Aeganõudev töö ­andis küll tulemusi, kuid vahel jäid andmed ikka puudulikuks.

Aasta jooksul toimus 35 kahe­ tunnilist zoom-koosolekut ning eeltööks ja järeltööks kulus veel mitusada tundi.

Bibliograafia Klubi loodab sügisel hakata jälle arhiivis tööl käima ning ka jätkata virtuaal­ selt fotode vaatamisega. Kuid praegu läheme ärateenitud suve­ puhkusele.

ASTA LOKK • (Vastused on: Karl Arro, Silver Kask, Udo Petersoo, Kristina Agur, Tõnu Parming, Aino Waldin ja Tamara Lehela.)

Bibliograafia Klubi pidas 7. juunil hooaja lõpu tähista­ miseks lõbusa zoom-koosviibi­ mise 15 liikme osavõtul – üks osales isegi Eestist.

Kui pandeemia on vähenda­ nud või koguni seisma pannud paljude klubide tegevuse, siis Bibliograafia Klubi töö käis edukalt edasi kogu aasta zoomi vahendusel. Septembrist kuni mai lõpuni saime kokku igal teisipäeval ja vaatasime ekraa­ nilt VEMU fotokogu pilte, püüdes lisada isikute nimesid ja teha muid täiendusi fotokogu andmebaasis. Alustasime selle­ suguse tööga tegelikult juba aasta varem, kui pandeemia sundis leidma võimaluse edasi tegutsemiseks ajal, mil arhiivi ei pääsenud tööle. Kohtumised zoomis on olnud igati lõbusad ning andnud võimaluse meenu­ tada kunagisi tegevusi ja inime­ si meie ühiskonnas. Tööpäeva­ dest võttis tavaliselt osa 12-15 liiget.

Lõpukoosviibimisel aga vali­ sime vahelduseks igaüks oma kodusest arhiivist ühe foto mingist meeldejäävast reisist või seiklusest ja rääkisime juurde huvitava loo. Saime kuulda sündmustest, mis leidsid aset mitmel maal: jäämägedest Newfoundlandis, jaanalindudest Lõuna-Aafrikas, paadisõidust Walesi kanalitel, pingi all maga­ misest Euroopa rongil, seiklus­ test Süürias, Eesti laulupeoga seotud lugudest, jne. Suit Olvet näitas omapärast ajaloolist fotot, kus ta on pildistatud oma vane­ matega idüllilises Pärnu rannas mõni päev enne Teise maailma­ sõja algust.

Ei puudunud ka tore arhiivi­ tööga seotud mäng, mille idee tuli Kati Marleylt ja mille viis läbi Aino Lokk. Esitati nimesid

17

Ehatare tegevustest

Tervitusi võidupühaks ja jaanipäevaks!

Eesti Majandusklubi Kanadas Head Võidupüha ja jaanipäeva tähistamist!

Pandeemiareeglite leevenemine võimaldab taas paljusid tege­ vusi, mis vahepeal olid pausil. Ka Ehatares jätkub tavapärane elurütm enamate tegevustega ja üritustega. Laupäeval, 4. juunil toimus taas Ehatare esisel parkimisplatsil õuemüük. Hea ilm meelitas väljapandud kaupa uudistama nii maja enda elanikke kui möödakäijaid. Õuemüügist teenitud raha kasutatakse huvi­ tegevuste heaks. Juunikuus ootavad Ehatare elanikke ees Võidupüha tähistamine, Ehatare aastapäeva märkimine ja Eesti Raadio Tütarlastekoori muusikaline külaskäik.

Foto: Janne Laanemaa

Elagu, õitsegu Eesti ja eestlaste sugu!

Eesti Liit Kanadas

18

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

We know who’s to blame but who’s liable for the damages done to Ukraine Making one party pay a war indemnity is a common prac­ tice with a long history.

Referred to as war re­ ­ parations, they are compensa­ tion payments made after a war by one side to the other.

They’re intended to cover damages or injury inflicted during a war.

One can immediately ask who’s going to force Russia to pay for the destruction it’s inflicted on Ukraine, both ­ ­physical and human. If the West has the necessary deter­ mination, Russia doesn’t have to be coaxed or pressured.

G7 countries have wisely frozen the Russian central bank’s currency reserves within their respective jurisdictions.

These funds in total are sub­ stantial, estimated to amount to approximately 400 billion dollars. With respective legis­ ­ lation these funds can be ­confiscated and the delivery of reparations made entirely pos­ sible.

Did Russia start the unpro­ voked war and cause the ensur­ ing devastation of Ukraine? The international community has overwhelmingly reached a ver­ dict in this.

There is little dispute about who’s responsible for the war.

On March 16, the International Court of Justice in The Hague, ruled by a vote of 13–2, with Russia and China dissenting, that Russia “shall immediately suspend the military operations that it commenced on February 24”.

Earlier in the month, the UN General Assembly demanded by an overwhelming majority, that Russia “immediately, completely and unconditionally withdraw all of its military forces from the territory of Ukraine within its internationally recognized borders”.

Vladimir Putin and the Russian leadership have been widely designated as war crimi­ nals. In response, Putin has accused the US and the ­ European Union on “defaulting on their obligations to Russia” by freezing its international currency reserves. Could this ­ “offence” be equivalent to Russian aggression causing

thousands of deaths, war crimes and crimes against humanity?

What could be the total amount of reparations owed by Russia? Already by mid-March the Ukrainian government stated it would take at least $575 (US currency) billion to rebuild that which Russia had destroyed in just three weeks. This did not include the 19th century archi­ tectural treasures that cannot be replaced. This covers only the physical infrastructure.

Can we crassly put a price on deaths, injuries and per­ manent psychological damage?

The US government has esti­ mated that every human loss be valued at nearly $10 million. If we lower this for Ukrainians to $5 million then the 10,000 losses by mid-March would ­ ­total $50 million.

Physical and emotional wounds cause a more devastat­ ing impact – conservatively esti­mated at another $50 million.

It’s a cold-blooded way of calculating, but Russia, as the ­ duly convicted party must be penalized and bear some of the actual costs in human losses and injuries, not only through remorse and shame.

In less than a month, Putin’s forces caused an estimated $700 billion in damages. A dollar figure cannot reflect all of ­ Ukraine’s losses. What calcu­ lation does one use to evaluate the trauma in children who no longer speak, have missed school and undergone no growth socially? How can the massive deterioration of the environment be totalled, the ­ harm done by munitions that poison the water, land and air?

Russia must not be allowed to escape from compensating Ukraine. For a full century Ukraine has suffered from losses, which Moscow has in­ ­ flicted with impunity. At least 1 million died at the hands of the Red Army in 1918–1921 when Ukraine was fighting for its ­independence. At least 4 million perished, mainly from starvation, from Josef Stalin’s Holodomor campaign of the 1930s. In 1941 the Soviets killed 10,000 to 40,000 languishing in Ukrainian jails.

Russia’s incompetent mili­

Jõekääru has been one of the cornerstones of our community, has helped our youth over three ­generations now, to form friendships and relations that last a lifetime. These are the ties that keep our community alive. Therefore an ‘alumni’ reunion at Jõekääru occasionally helps to enliven this social infrastructure. June 11–12 was a weekend full of the same activities that participants experienced some years/decades ago – morning exercises, raising the flag, breakfast, working with leather, art, sports. folk-dancing, cooking and of course, shooting at the rifle range, all followed by a dinner party.

Photo: Peeter Põldre

UCC statement on Global Affairs Canada officials joining celebrations with Russian war criminals The Ukrainian Canadian Con­­ gress (UCC) issued the following statement in re­ sponse to a June 12 Globe and Mail article, Canadian representative attends Rus­ sian embassy party in Ottawa which reported the atten­ dance of an official from the Department of Global Affairs Canada at celebrations held at the Russian Embassy in Ottawa:

while they wait for delivery of weapons promised by allies.

Ukraine is in desperate need of armoured vehicles, howitzers, multiple rocket launchers, am­ munition, tanks, drones and ­other materiel. The UCC again calls on Canada and allies to deliver these weapons into the hands of brave Ukrainian ­soldiers immediately.

According to the Kiel Institute for the World Economy and other international experts, Canada’s military aid and assis­ tance to Ukraine, proportionate to GDP, is far below that pro­ vided by the United States, the Baltic states, and other allies.

As the Ukrainian people conti­ nue their courageous defence of liberty in Europe, the UCC calls on the Government of Canada to substantially increase mili­ tary aid to Ukraine and the Ukrainian people. Canada can and should do more.”

The Russian government is

committing genocide against the Ukrainian people. One does not break bread with war crimi­ nals.

The only meaningful re­ sponse the Government of Canada can provide is to expel the Russian diplomatic mission from Canada. The UCC has long advocated for the expul­ sion of Russian diplomats, who represent a criminal, terrorist regime. Furthermore, Russia must be listed as a state sup­ porter of terrorism.

These calls have gone un­ heeded and unanswered. The failure of our government to ­adequately respond to the threat Russia and its representatives in Canada pose has deleterious effects on the security of all ­ Canadians. We call on the Government of Canada to take these steps immediately.

The war wrought by Russia is now in the second, more deadly phase. Over 100 Ukrainian soldiers die each day

tary in 1940–1941 led to 3 ­million Ukrainian deaths at the hands of Hitler – during a war that Russia started in collusion with Nazi Germany by the Molotov-Ribbentrop Pact of 1939.

In the post-war era, when Nikita Khrushchev administered Ukraine, 3,000,000 Ukrainians died from a deliberate famine.

Ukraine’s culture became the target for Russia’s intensive campaign of repression.

It takes firm Western resolve to hand out justice when the invasion is halted. Fair com­ ­ pensation for Ukraine is not ­unrealistic. As mentioned before,

Russia’s central bank currency reserves in G7 countries total approximately $400 billion.

They have been frozen. Overall, there could be more than $1 trillion frozen by Western ­countries.

Added to this is the $321 that Russia will earn from ­exporting oil this year – over a third more than in 2021.

According to the Institute of International Finance, Russia will have a record $240 billion surplus generating an extra 8.5 trillion rubles ($103 billion) in its budget revenue.

Although the West will likely commit its resources, it’s

s­imply wrong to expect the West to restore what Russia has destroyed. But for now, neither the Russian government nor most of its population will ad­ mit to any unjustified damages Russia has caused. They’ll most likely reject any war debt. And the ­destruction continues at full force.

Finally, an inescapable di­ lemma – demanding justice through reparations will pro­ bably make Russia’s recogni­ tion of Ukraine’s independence and integrity unacceptable for the Kremlin. Is a compromise here feasible? Most likely not.

“That the Department of Global Affairs would see fit to attend celebrations organized by the genocidal Russian govern­ ment, while Ukraine pleads for more arms to defend itself from an unprovoked invasion, is deeply offensive to Ukrainian Canadians and an insult to the memory of the brave Ukrainian people, soldiers and civilians, who have been barbarically slaughtered by Russia’s armed forces in an unprovoked in­ vasion of their country.

IHOR MICHALCHYSHYN, UCC CEO and Executive Director

LAAS LEIVAT

Nr. 24

Important news regarding Estonian House in Toronto, on Broadview The board of directors of Estonian House in Toronto Limited (EHTL) has impor­ tant news about the Estonian House (EH) and the leaseback at 958 Broadview Ave. From the outset, a single move from EH to KESKUS International Estonian Centre at 9 Madison Avenue was every­ one’s goal, intent and expecta­ tion. Unfortunately, delays caused in no small part by the COVID-19 pandemic have up­ rooted best-laid plans. The im­ pact has been felt on all fronts: slow and cumbersome munici­ pal and TTC approvals, supply chain and construction chal­ lenges with tendering and trades, and financial pressures on EHTL itself. Most recent challenges have been the con­ struction trades’ strikes.

As we overcome these un­ precedented challenges, prog­ ress is picking up steam with the start of construction, but there is no way to make up lost time.

Further leaseback extensions unlikely When the sale of EH closed on September 1, 2020, EH was able to lease the building back for 21 months. Earlier this year we were able to extend the lease a further six months to the end of October 2022.

The leaseback arrangement has been mutually beneficial, as Eesti Maja continues to receive revenues and pay the operating costs of the house and runs it essentially as before. The new owner has welcomed our com­ munity’s continued use of the house while they progress through development milestones and work toward a point of ­construction preparedness.

It is now the Board’s expec­ tation that any substantial ­extension beyond October 2022 is unlikely. This outlook has changed since the most recent community information meeting in March, when we did expect further extensions. As a com­ munity centre, we also owe

Notice of meeting of Shareholders Estonian House in Toronto Limited 6:30 P.M June 29, 2021 Online at: www.estohouse.com/agm Notice to shareholders Shareholders are invited to par­ ticipate in the Annual General Meeting of the Estonian House in Toronto Limited on June 29, 2021. Shareholders can attend the meeting virtually or over the phone. Instructions for access­

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

19

Report from the 4th virtual conference of CanadianEstonian organizations (II) Erik Kõvamees The second pillar entails involving the worldwide Estonian community in the life and development of Estonian society, promoting cooperation between internal and external actors, or strengthening pre-existing ties between Estonia and the Engraving from the invitation to the opening of an addition to Toronto’s Estonian community living abroad. In other words, it Estonian House, May 28, 1975. could be said that the second clear forecasts on timelines to tial. A committee of the EH pillar concerns global Esto­ community groups, leasing board will focus on community nian networking. tenants, and renters so that transition to KESKUS. The ob­ ­ Practically speaking, this ­everyone can plan and prepare. jective of the committee will be means expanding the services Running a community centre to make sure that the Centre is offered by Estonia to diasporic month-to-month is not an able to welcome and accommo­ Estonians, friends of Estonia, ­option. date every community group and so-called foreign missions that wants to use it – with the or välisesindused, and making Implications of an October goals of priority of usage, low sure that these services are of move-out date and affordable cost, and suit­ quality, thus enabling the in­ creased contribution of abroad­Based on these develop­ able spaces including storage.

The logistics of moving will Estonians and/or pro-Estonians ments, the Board is now plan­ ning with the expectation that be a major undertaking both to the development of Estonian October 31, 2022 will be the through the summer and into society. last date of our use. There are the fall. EH is again hiring a The third and final pillar en­ summer student, funded by a tails welcoming those who wish several important implications.

First and most importantly, it government grant, to assist in to return to Estonia, or those will mean that Eesti Maja is not the logistics of moving over the who go to Estonia and stay available for a period of summer months, similar to last there for the first time, and supporting them to the neces­ ­approximately a year as a bridge summer when a substantial ­ to Opening Day at KESKUS. amount of materials and sup­ sary extent as regards their For community groups that are plies were already moved out. re-adaptation – or simply adap­ impacted, we would like to offer We anticipate that much of the tation, if they have not lived the opportunity to work with month of October will likely be there before – to Estonian life. you, along with Tartu College required to finalize moving Involved in this objective, for example, is the development of and Estonian Foundation of ­logistics, including for tenants.

All community members a “national return support Canada, to explore possibilities for interim arrangements to suit who are EHTL shareholders are scheme,” the development and your needs, and will reach out invited to join the EHTL implementation of counselling Annual General Meeting vir­ services (such as returnee sup­ to you in the next few weeks. tually on June 29, 2022, for fur­ port meetings or general “com­ Save the date: Celebration ther information and an oppor­ patriots counselling”), and so on October 1, 2022 tunity to discuss and ask ques­ on. tions.

Another piece of the second Second, our longtime com­ We would also like to extend p ­ illar dedicated to Estonian net­ munity home deserves a proper to community groups the working was the construction celebration to remember its o ­ pportunity to use Eesti Maja in and design of a shared and di­ foundational role in shaping our September for your activities, at verse information and commu­ memories and our lives over 62 attractive rates.

Please contact nication space (Globalestonian. years. Preparations are being made provisionally around the General Manager Ingrid Laar to com) with channels allowing weekend of October 1st for this discuss possibilities, at info@ for the exchange of information between the Estonian state and celebration. We invite every­ estohouse.com.

For more information on the Estonian communities across one’s ideas and involvement for KESKUS project, please visit the globe. After Spiegel, Saks what is sure to be a bittersweet the news/events page at www. spoke about the Global day. estoniancentre.ca Estonian website, which was From the Boards of Directors of: defined in the following way: Transitions ahead ESTONIAN HOUSE IN TORONTO LTD. “Global Estonian is an online Finally, the implications for INTERNATIONAL ESTONIAN global community and network physical transition and planning CENTRE for Estonians and friends of for the gap of time are substan­ ESTONIAN ARTS CENTRE Estonians around the world.”

Saks brought out the three goals of the website: (1) “Provide a ing the meeting are available at M4K 2R6; common and unified infor­ www.estohouse.com/agm. This 2. By fax to 416-461-2017; meeting is a private meeting of 3. Deposited at the Manager’s mation space” for Estonians Estonian House in Toronto office located at 958 Broadview abroad; (2) “Contribute to the preservation and growth of the Limited and is closed to the Avenue; or global Estonian community”; general public.

4. By email to shares@­and (3) “Allow users to connect Invitations have been mailed, estohouse.com. and network with Estonian or­ and where requested emailed, to Any proxies sent by mail ganizations around the world.” all Shareholders. Shareholders As part of his presentation, that are not received or submit­ who are unable to participate Saks described the interactive ted by fax, in-person or email have the option of assigning a map feature of the website. after 6:30 pm on June 28, 2021 proxy. Proxies must be re­ That is, the Global Estonian will not be accepted. These gistered twenty-four (24) hours website features a browsable ­timing restrictions are designed prior to the meeting. to allow management adequate map of Estonian communities Shareholders can register time to prepare and distribute and organizations around the ­proxies in the following manner: electronic ballots for each proxy world; even now, there is the 1. By mail, addressed to the holder for the online election possibility to explore, for in­ Secretary Eric Sehr at 958 platform, Electionbuddy, to be stance, Australian Estonian communities and forge imme­ Broadview Avenue, Toronto used at the meeting.

diate connections. As it stands, information may be emailed to Saks, who stressed that he hopes people contact him so that he is able to link different organizations to the map.

As the official program came to a close, Hemingway orga­ nized conference participants into small groups and placed them into different Zoom break­ out rooms, for the purpose of sharing ideas on the topic of how to preserve and strengthen the Canadian-Estonian identity.

Of course, the aim was also to have different individuals get to know each other and introduce their specific organizations, whether these be folk dancing groups, Estonian schools, archi­ val groups, or whatever.

Discussion was facilitated by two questions given to partici­ pants beforehand: (I) “How can Estonian organizations/commu­ nities across Canada continue to support each other, learn from each other, share resources/ ideas, and so on?” and (II) “What does your organization/ community want/need from Estonia to help you in your organization’s objectives (i.e., ­ monetary funding, language ­acquisition programs/materials, exchange programs, global awareness, information share, and so forth)?” Once their time limit was exceeded, the breakout rooms closed and everybody re­ turned to the wider conference, wherein Hemingway and Sehr asked a representative of each individual session to give a re­ port on what was discussed and what ideas had been generated.

Together with one other council member, the group that I was representing at the con­ ference was the Vancouverbased Society for the Advance­ ment of Estonian Studies in Canada (SAESC). Here, the SAESC would like to express its gratitude to the organizers and presenters, and anybody else involved in its completion in any way, shape, or form: thank you for the opportunity to partake and for all of the information and thoughts that ­ were shared. The group as a whole would also like to thank all participants for the engaged and fruitful discussion: thank you each and every one and we are looking forward to the next occasion!

The objective of this article was to overview the Global Estonia program and the discus­ sions that took place during the 4th virtual conference of Canadian-Estonian organiza­ tions; a fuller report providing a more extensive summary, as well as some personal reflec­ tions, is published and available online. In the end, the hope was to give a more or less accurate understanding of the ideas that were generated over the course of this two-hour slice of Canadian-Estonian history.

20

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Why technical expertise isn’t always required to work in cybersecurity Natalie Jenkins The e-Estonia Briefing Centre hosts the series Digital Discussions, in which experts on digitalization and the cyber realm are invited to speak on relevant topics. On June 2nd, international cyber security heavyweights ga­ ­ thered for a discussion on an increasingly important topic – security in cyberspace.

Guests included Ms. Merle Maigre, Senior Cyber Security expert at the e-Governance Academy; Ms. Līga Raita Rozentāle, CISM, Microsoft Senior Director and Team Lead for EU Cybersecurity and Emerging threats; and Mr. Siim Alatalu, CEO of the CR14 foundation.

Topics included resilience, cyber warfare, the role of the private sector, and cooperation between international organisa­ tions, such as NATO and the United Nations. But one recur­ ring theme was the importance of people – both professionally involved and not – in develop­ ing a country’s cyber resilience.

Cybersecurity is as much people­-oriented as it is tech­ nology-driven, going against the

stereotypical idea that machines and hackers are all that make up the field.

Resilience begins with people While building new cyber weapons and security mecha­ nisms are important for de­ veloping a country’s resilience, the first line of defence truly lies in the awareness and educa­ tion of its population. Let’s say a country develops a powerful, all-encompassing firewall that protects its data and critical ­infrastructure. “Sooner or later, someone will get through,” says Merle Maigre. Security breaches are not a question of if, but when.

Cybersecurity is therefore a never-ending game of recon­ sidering what the worst-case scenario is and being prepared for that. It’s a “constantly moving target,” says Siim ­ Alatalu. Citizens must be aware of how to protect themselves when the inevitable happens.

More generally, they must be equipped with the knowledge necessary to maintain good ­cyber hygiene.

Resilience “all starts with people,” says Alatalu. “They need to be aware, have the

Garage talk: Erik Hess’ custom cars in Hamilton Vincent Teetsov They’re sculpted. They’re loud. They’re fast. And they have all left a searing hot mark of a time and place on their drivers’ memories. Hot rods, street rods, rat rods, muscle cars – no matter what variation a driver owns, cus­ tom classic cars become a subject of devotion for each driver.

They first arrive as a mass of disparate parts: a chassis, a body, an engine and its indivi­ dual components, seats, and more. The driver will put it all together over several years, maybe race with it for a few more, or maybe just put a couple thousand miles on the ­ car before selling it and moving on to a new challenge.

can lead to security incidents, data compromise and data loss.

This is especially harmful to those that work in government, as data breaches can lead to ­financial loss, operational down­ time, organisational upheaval, damage to the organisation’s reputation, and legal liability.

Poor cyber hygiene at an indi­ vidual level has the potential to adversely affect national se­ curity.

For Erik Hess, each car he has owned is immortalized in a mural on one wall of his garage in Hamilton. From the red dune buggy he built when he was 16, his very first build, to “OL FLAME”, the yellow 1940 Ford Deluxe Coupe that sits on a lift in the garage. Also starring on the mural are a couple of his friends’ and family’s cars, in­ cluding an old teacher’s 1961 Ford pickup truck. All of these vehicles converge in a scene in front of a charming diner in Magnetawan, in the District of Muskoka. Over the course of an evening, he described not only the role automobiles have played in his life, but their pro­ gression from the end of the Second World War onward.

Every small part of a car can

Erik Hess’ 1940 Ford Deluxe Coupe hot rod.

Merle Maigre.

Photo: estonianworld.com

training, and exercise this train­ ing. This is something that Estonia has done at all levels, beginning with young people…

Resilience also means knowing procedures, so that even if people are not 100 percent up ­ to date on their training, they are still aware of what to do in certain scenarios. For instance, what the course of action should be if you find a USB stick on the ground or you work in critical infrastructures [and something goes wrong]… You may not be interested in cyber but cyber is interested in you, so it’s important to be pre­ pared.”

Maintaining good cyber hy­ giene is an individual responsi­ bility. Poor cyber hygiene habits (such as repeatedly using the same password, clicking on phishing scams, positive sen­ sitive information online, etc.)

enhance or inhibit its perfor­ mance, and with Erik Hess, you are given an education on all of these fine details. Hess is a retired landscape architect, so ­ one is left to wonder how this hobby came to be. Perhaps it’s the contrasting scale of these two sets of skills that makes building and fixing cars so ­appealing.

Either way, he’s made the perfect space for it. After bull­ dozing the former garage, he built a bigger garage and work­ shop by himself, with more room to get around vehicles.

From the garage to the drive­ way, he stores two cars that span across two eras. The first is the aforementioned 1940 Ford, a classic hot rod with a flame paint job, for which Hess bought the steel body in Florida in 1998.

Delving into the history of this era, he describes how, “When the Second World War ended, all these GIs came home, and there were a ton of old Ford cars. 275,032 Fords were made and 185,000 of them had the Flathead V-8 in them.”

The engines produced a reason­ able amount of power and the lightweight cars were cheap and pretty fast. From here, dirt tracks sprung up all over North America, and races started ­almost immediately.

The flathead engines of this era are unique because they have valves next to the cylin­ ders, as opposed to valves being above the cylinders in overhead valve engines. These were the first real modern V-8 engines

So, what does it mean to be educated in cybersecurity? How can you, as a citizen, maintain good cyber hygiene? Maigre says that at an individual level, you should continuously “up­ date your passwords, software systems, have security backup systems, and use multifactor ­authentication.”

At the professional level, building cyber resilience also goes back to people. “There is always a human factor at the heart of technology,” says Maigre. Building on this idea, Rozentāle says that govern­ ments, civil society, industries, and international organisations alike require “the right people with the right skills to address new challenges that are con­ stantly changing. Those people have to come up with new and innovative ideas. [In this regard, I’m reminded of] Estonia’s data embassy that locates Estonian data outside of the country’s borders. That was a creative solution at the time.”

produced in large quantities, capable of being manufactured ­ with just one simple casting.

Moreover, Hess’ hot rod has an Offenhauser Cross Ram intake manifold, part of an ­ experi­ ment to get more horse­ power back in the day. In the end, more horsepower could have been achieved, but aestheti­ cally, what you see ­poking out of the hood is just too cool to change.

The car uses the same engine block Ford used to beat Ferrari at the 1966 24 Hours of Le Mans race. It sits on an old chassis and weighs about 3000 pounds, which is almost equally distributed between the front and rear axles. This is because Hess cut the firewall back and moved the motor and the seats back. After lots of sweat and frustration, it was finally ready to hit the road in 2003.

All in all, it’s such a rare ­setup that Ford engine builders were compelled to approach Hess when his car was at the Performance World Custom Car and Truck Show in Toronto, saying that they had never seen anything like it.

Through Hess’ description of the people and history behind these automobiles, one is re­ minded of how cars of the era, and technical specs like those mentioned above, were embed­ ded into the culture of the time.

Take, for example, the “little deuce coupe” that drag racer John Milner drove in the film American Graffiti. The same car was also described in detail by The Beach Boys in 1963. Then

Nr. 24

The “right” people working in cybersecurity When asked if there were enough cybersecurity profes­ sionals available in the market, the panellists unanimously agreed that there weren’t.

Perhaps this is because of the commonly shared idea that working in cybersecurity re­ quires a technical, STEM-based background. But this is not ­always the case.

“When speaking of educa­ tion, yes, it’s important to pro­ mote the study of STEM, but what we also need in cyberse­ curity are people that are good in other fields, like sociology, philosophy, and law,” said Maigre.

It takes one to know one. To design sufficient cyber defence mechanisms, policies, or legis­ lation, it’s important to under­ stand how an adversary would behave. Areas of discipline that study human behaviour – such as the ones that Maigre de­ scribed – are valuable towards these ends.

Far from being an area that focuses solely on the technical, cybersecurity encompasses many stakeholders, fields, and areas of life. To develop cyber ­resilience at both the individual and national levels, it is crucial to understand that cybersecurity is just as people-oriented as it is driven by technology. Solutions in the cyber realm must reflect this nuanced reality.

there’s the song “The Little Old Lady (from Pasadena),” by the duo Jan and Dean. The song describes her “super stock ­ Dodge” with a “four speed stick and a four-two-six,” referring to her car’s gear shifter and beefy Chrysler 426 Hemi engine.

Hess reminisced about the life around classic cars: from songs to drive-in diners. He says, “This was still part of the music, part of the songs, part of the culture, where we would just hop in the car and go ­cruising as teenagers.”

Further back on the driveway is the Shelby Cobra 427 that he built for his wife – the licence plate reads “LIA H.” This car leaves behind the hot rod era and moves into the muscle car era of the 60s. Before, there was an unwritten rule that big body cars must have big en­ gines and small body cars must have small engines. With the big engine and small body of the ‘64 Pontiac GTO, however, the rules were broken. And so, the muscle car era began.

Genuine Cobra bodies were made in England and then shipped to the US, where racer, designer, and chicken farmer Carroll Shelby put them together with a Ford V-8 engine and chassis that he built. Shelby had won at Le Mans in an Aston Martin, and so Ford Motor Company approached him to design a car that they could sell in showrooms. It was an era of more powerful cars than had ever been seen, but one that would not last for more than 10 (Continued on page 22)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

21

Thomas Pajur, President of Vancouveri Eesti Selts, Linda Jansons, re­presenting the Latvian community, and Algis Jaugelis, President of Lithuanians of B.C.

Vancouver Estonians support Ukrainian cause On May 28, 2022, members of the Estonian, Latvian and Lithuanian communities of the lower mainland gathered at Meie Kodu in Vancouver for a fundraising dinner in support for Ukraine. Jointly organized by the three Baltic communities, the event helped to raise just under $5k for the Maple Hope Foundation – a Canadian non-profit organi­ zation founded in 2014, help­ ing Ukraine and Ukrainians suffering from war.

Guests were treated to a ­traditional Ukrainian dinner and live music of Pavel Rhyzlovsky & members of the Vancouver Folk Orchestra. They also heard patriotic songs sung by mem­ bers of the local Ukrainian community, and had the oppor­ tunity to buy Ukrainian crafts and souvenirs for sale.

Guests were moved by the words of Svitlana Kominko, director of Maple Hope ­ Foundation, who expressed her sincere gratitude to the Baltic states for their strong support of Ukraine, and how important it is for Ukrainians not to feel alone in their struggle for free­ dom. In attendance was also Natalie Jatskevich, President of Ukrainian Canadian Congress (UCC) British Columbia Pro­ vincial Chapter, who added ­important words and expressed gratitude to the local Baltic communities for their continued support for Ukraine. Aarne Tork, Vice President of St. Peter’s Estonian Lutheran

Church in Vancouver, reminded the attendees of the importance of continuing to support the Ukrainian community at local rallies and events.

The evening also included greetings from Central and Eastern European Council in Canada (CEEC) President Marcus Kolga, Estonian Am­ bassador to Canada Toomas Lukk, Latvian Ambassador to Canada Kaspars Ozolinš & Lithuanian Ambassador to Canada Darius Skusevičius.

Each of the leaders of the r­espective Baltic communities were presented and gifted with wooden plaques embossed with the Ukrainian Trident (tryzub)

by Svitlana on behalf of Maple Hope. The gesture of gratitude was incredibly symbolic and moving and added to the feeling of unity, solidarity and ­ friendship with the Ukrainian community.

The event was sold out in advance, reflecting the Baltic communities’ deep desire to show solidarity with Ukraine and support for the Ukrainian community in Canada, with whom they share a history of defiance in the face of Russian aggression, and outrage for the unprovoked war taking place on the sovereign territory of Ukraine.

The organizers thank all that attended and donated to the event, and to all the volunteers, performers, and speakers for their involvement.

At Hamilton City Hall, the June 14, 1941 deportations were com­ memorated with the opening of photos of the Russian destruc­ tion of Ukaraine. Amongst the speakers were Marcus Kolga, President of the Central and Eastern European Coalition. In the photo are City Councilor John-Paul Danko, Hamilton Mayor Fred Eisenberger and Cotton Factory owner Rob Zeidler.

Photo: Merike Koger

On June 4 Estonians celebrated the 138th anniversary of the inauguration of the Estonian tri-colour as a national flag. For Estonians the flag is more than just a state symbol. It’s a symbol of Estonian ­defiance against foreign repression. It represents freedom and independence. For 50 years its display was forbidden by the occupying Soviet regime. Participating in the ceremony at the Estonian Parliament were members of the Riigikogu and Speaker Jüri Ratas, the president of the the Estonian Flag Society, Jüri Trei, Lutheran Arrchbishop, Urmas Viilma and other prominent Estonians.

Photo: Peeter Hütt

Have fun and advance your Estonian language skills at Kotkajärve Metsaülikool 2022 Vincent Teetsov It’s frequently said that immersion is the best way to learn a language. To be exposed to new words and phrases on all fronts in a stimulating setting without having to dedicate specific blocks of time to their acqui­ sition is certainly the most natural way to learn. It’s more enjoyable, too. This is how children absorb languages.

Not everyone has the oppor­ tunity to spend extended periods of time in Estonia or to speak the language at home. For­ tunately, there is a program out there to give you the experience of authentic Estonian language immersion – Kotkajärve Metsa­ ülikool (Kotkajärv Forest Uni­ versity).

If you can find a week of your summer to take time off, or even just a few days, head on up to Muskoka. After a two hour drive, you’ll be in a wood­ land paradise, where you can pitch a tent and very deliberately disconnect from the pressures of city living and reconnect to your Estonian roots, or to those of your significant other or a friend. After all, Metsaülikool is open to people of all back­ grounds!

Metsaülikool was founded in 1967 with the intent to fill a gap in Estonian-language edu­ cation and intellectual stimula­ tion at a post-secondary level during the time of the occupa­ tion of Estonia. 55 years since its first gathering, the program has vastly expanded its offer­ ings, providing something for all interests. If you’re enthusias­ tic about exercising in nature, you can go canoeing or hiking around the lake, Kotkajärv. If you want to party, you’ll find that many new friends, proper eesti toit (Estonian food), and a lakeside sauna are waiting for you.

Above all, though, Metsa­

ülikool is “a place where you can exchange ideas, learn some­ thing new, [and] be open to new acquaintances and experiences.”

Throughout the week, there will be a combination of ­specialist lectures akin to TED Talks, Q+A sessions, and work­ shops in subject areas such as music, poetry, folk dance, volleyball, and outdoor skills. ­ Attendees can truly choose how much they wish to expand their horizons and how far they stray from what’s familiar to them.

Among the speakers deliver­ ing specialist lectures on cam­ pus is Kristiina Mark from the Estonian University of Life Sciences. Mark will explain how the lichen and moss that are extremely abundant at Kotkajärv indicate a healthy ecosystem.

Multi-instrumentalist Krist­jan Kannukene will expound his radically experimental composi­ tions that blend pounding tradi­ tional drums with angular elec­ tric guitar soundscapes.

Acclaimed historian, political scientist, and University of Toronto professor Dr. Andres Kasekamp will also be speaking there. Dr. Kasekamp is an expert and frequent commentator on foreign policy, including the war in Ukraine. When the talks are over, you can continue to converse with these speakers over a morning coffee or in the saun.

The curriculum this summer runs the gamut. And it’s all within your reach here in Canada. You won’t find any­ thing quite like it in North America.

Tying everything together in 2022 is the theme of “The forest in us all” (“Mets meis ­ kõigis”). As Maimu Mölder, the Coordinator of Metsaülikool ­explains, the term “is attributed to author and semiotician Valdur Mikita, who was a guest lecturer at MÜ in 2015.”

Mölder adds “Considering we

have all been cooped up for two years with the pandemic, our theme this year is the beneficial effects of being in the forest, how it ‘recharges us’... Though we may not know how to ex­ plain why it soothes us, grounds us, most of us get immense benefit and pleasure from ­experiencing the forest.”

Don’t let the fact that many of these activities will happen in Estonian discourage you if you aren’t an experienced Estonian speaker. Everyone who attends is there to cheer you on, to create an encourag­ ing environment where trying to speak Estonian is the number one goal.

Things you say might not always come out in the way ­ you wanted them to, but with kind linguistic helpers there, you may find yourself coming home finally conquering your long-term Estonian language goals.

In fact, if you’d be interested in having a volunteer language “buddy” help you throughout the week, send an email to kj. metsaulikool@gmail.com and the team will be able to arrange this for you.

That being said, to get the most out of the program and its conversational practice, it is a good idea to learn some basic grammar and words beforehand.

You’ll feel much more fulfilled at the end of the week if you have a basic grasp of how to construct Estonian phrases.

The price of the program, which will go from Sunday August 21st until Saturday August 27th, is $360 (or $240 for students), for all costs, in­ cluding food. It’s also possible to register for individual days at a smaller cost. Proof of vacci­ nation is required to attend.

Visit eesti.ca/mu/registreerimine to register and for details such as what to bring along when you attend.

22

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

Victoria Estonians finally party!

After a long two years of rela­ tive isolation due to Covid, Victoria Estonians were ready to get together, worship, re-meet, re-greet and con­ verse. On the afternoon of Sunday June 5, they gathered at Anne Light’s gracious home in Sidney, outside Victoria on the southern tip of Vancouver Island, for a Lutheran church service fol­ lowed by pot-luck lunch and socializing.

Reverend Andres Rebane fer­ ried across Georgia Strait from Vancouver, accompanied by Council members Aarne and Anne Tork and Marie KaulRahiman. St. Peter’s congrega­ tion organist Cindy Leung had pre-recorded the hymns for the service, and Aarne Tork brought along his portable PA system, so the hymns could be played and sung along to in the living room. The music, combined with the peaceful view of the garden greenery in the sun­ shine, created a reverent mood.

Pastor Rebane spoke of kind­ ness on this Pentecostal Sunday and offered communion.

Anne Light and Mari Peepre supervised the ample potluck contributions which encom­ passed salads, pirukad, smoked

salmon sandwiches, herring, veg­gies, cold cuts, cakes, cookies and beverages. All was en­ hanced by blue floral decoration and cheerful cornflower themed serviettes. Tables with seating were scattered indoors in the light-filled living room and out­ doors in the green, blooming garden, including a pergola cover for the, ahem, odd rain­ ­ drop that may decide to fall in this part of the country. The rain stayed away, and people moved around from table to ­table, sharing stories and news, renewing old acquaintances and making new ones, conversing in both English and Estonian.

The conversations were ani­ mated, exuding an extraordinary mood felt by all of the 30 guests, who ranged in age from under 5 to over 80! The energy level was palpable – perhaps partly at the social relief after Covid isolation, partly by the psychological tie of Estonia to Ukraine’s current situation, but mainly by the interesting indi­ viduals present. The thank-you emails continue to arrive to Anne and Mari.

There are hopes for another such gathering in late fall!

HELGI LEESMENT and ANNE TORK

Photo: Leesment

Photo: M. Peepre

Jüri Ratas, speaker of the Estonian Parliament, paying tribute to victims of the mass deportations of June 14, 1941 at the Maarja­ mäe Memorial in Tallinn.

Photo: Maj. Ülo Isberg

Photo: Leesment

Garage Talk…

(Continued from page 20)

years. Hess lists a number of factors that contributed to the end of the muscle car era in the early 70s. Part of it was legis­ lation put in place by the En­ vironmental Protection Agency in the United States. Car manu­ facturers couldn’t meet standards for efficiency and pollution at the same time as maintaining high horsepower. There were also the oil crises of 1973 and 1979.

In a way, then, his cars are really artifacts. He turned the keys and let the Cobra, the blue and white beast, roar. The side pipes turned purple with the heat. It’s a spectacle. But also a chance to fine-tune the car’s performance. In place of a car­ buretor, Hess monitors the fuel pressure, ignition timing, engine RPM, and more with a Sniper EFI (electronic fuel injection) device.

For both the Ford and the Cobra, it took a lot of patience to get to this point. Sourcing parts was slow and laborious.

Hess did 90 percent of the sanding work, and the body shop did the rest. At times, the guts of the Cobra were built with the body floating above from the ceiling, because of limited space. And, as building kit cars is not legal in Canada, “every nut and bolt and wire and ribbon on that car we had to put on. You start from nothing.” Once completed, ­ driving has been met with ­ disruptions, too. The breakage ­ of a poor quality flat tappet cam required Hess to rebuild his whole motor one winter.

But the final result is still thrillingly satisfying. For one thing, the Cobra is geared for 200 mph (325 kmph), although Erik Hess adds that it “tech­ nically is aerodynamically un­ stable at speeds over 170 mph without a splitter.”

And he doesn’t hesitate to express how rewarding the whole experience is. Especially when it’s “a family affair,” where everyone is involved, where everyone comes out to help and watch.

The culture around cars may be different today, but as ­everyone gathers around in his garage, it’s evident that cars are still a very social pursuit.

Statement by James Bezan, M.P, House of Commons, June 13, 2022 Mr. Speaker, I am sad to announce the passing on June 2 of Mr. Markus Hess.

Markus is the founder of Black Ribbon Day, a global demonstration against human rights violations by the for­ mer Soviet Union. As a son of immigrant parents from Estonia and initially angered in the 1980s by Soviet occupa­ tion of his parents’ homeland, Markus spent much of his life advocating for the rights and freedoms of individuals who suffered greatly at the hands of communist dictators and blood-thirsty murderers.

He served his community from the Baltic and central European states as chairman and president of many organiza­ tions. As a board member for Tribute to Liberty, he was in­ strumental in constructing and

erecting the memorial to vic­ tims of communism right here in Ottawa.

Markus received many recog­ nitions for his contribu­ tions, including the Gold Cross from the Republic of Poland, and was named to the Order of the White Star by the Republic of Estonia. Because of his ­human rights advocacy, Markus was banned from Russia early this year. I hope he viewed this as a badge of honour for his life’s work.

I offer my sincere condo­ lences to Markus’ wife Eha and their children and family.

Markus’ work inspires all of us.

We will continue his legacy, be­ cause together, our democratic forces for freedom can over­ come totalitarianism once and for all.

On June 14th, Estonians, Latvians and Lithuanians gathered at Toronto City Hall square to commemorate the first mass depor­ tations in 1941 that occupying Communist forces executed, sending tens of thousands to the vast hinterlands of the Soviet Union. Speaking is Lithuanian Ambassador Darius Skusevičius.

Photos: Estonian Life

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

23

81 aastat juuniküüditamisest Eelmisel aastal, vahetult enne juuniküüditamise 80. aasta­ päeva, ilmus küüditatute mälestustest kogumik peal­ kirjaga ,,Katki“. Kogumiku koostaja Vahur Laiapea lah­ kel nõusolekul avaldame tänavugi sellest raamatust mõned mälestuskatked.

Siis ütles mulle ema, et mine Lukatsi Bettyga kaasa, kes läheb Tšurulkasse asju vaheta­ ma, ja võta kaasa oma nukk Beebi, ehk seal keegi annab selle eest midagi. See oli minu hingele valus hoop, sest seda nukku ma hoidsin väga. Olin saanud selle kingituseks risti­ emalt viiendaks sünnipäevaks.

Nukk oli suur ja kenasti riides.

Mul oli väga valus vaadata, kui­ das Betty pakkus müüa koos oma asjadega ka minu Beebit.

Käisime majast majja ja lõpuks küla kooliõpetaja ostis minu nuku oma lapsele üsna väikese ämbri kartulite eest. (Rutt Kresling. Mareta Moring, Valve Luuka EESTI RAHVA KAN­ NATUSTE AASTAD SIBERIS. Väljaandja MTÜ Tartu Me­ mento. Tartu 2012) Ühel õhtul, olles töötsoonis teel selle värava juurde, kuhu kogu brigaad kogunes, olin töökaaslastest veidi maha jää­ nud. Sammusin mõttesse vaju­ nult mööda tuttavaks saanud teerada, mis viis mööda maagi­ rikastustehase kõrghoonest. See oli sama tehas, kus töötas meie baraki naaberbrigaad. Äkki vi­ hises minu peast vaid mõne­ kümne sentimeetri kauguselt mööda mingi raske ese. Jäin ­instinktiivselt seisma. Minu jal­ ge ees lamas neli nööriga kokku seotud telliskivi. Vaatasin üles ja nägin hoone kõige ülemise korruse aknaavas kahte irvitava näoga tüüpi. Neil polnud ve­ danud. Raske tellisekimp oli vaid juuksekarva võrra ohvri peast mööda vihisenud.

Ma ei usu, et need tüübid tahtsid mind röövida. Mul pol­ nud ju peale räbaldunud vati­ riiete seljas midagi väärtuslik­ ku. Nende jaoks oli see vaid tavaline mäng. Aga võib-olla ka kihlvedu. (Vaino Kallas PUNA­ NE KATK VIRMALISTE MAAL. Grenader 2017) Märtsi lõpuks oli meie 109-st eestlasest järgi 27 inimest.

Saime selgeks, et näljapaiste­ tusega on nii, et kui esimest korda paistetab ja alaneb, ei juhtu veel midagi, kui teist kor­ da paistetab ja alaneb, tuleb ette „mask“: meelekohad on sisse langenud ja põsesarnad üles

kerkinud ja kui siis veel kolmas kord paistetab, siis enam ei alane ja järgnebki surm. Kohe ­ kattub ka inimene täidega kui elava vaibaga.

(Maie Leuska. EESTI ELU­ LOOD. ME TULIME TAGASI. Koostanud Rutt Hinrikus. Eesti Kirjandusmuuseum, ühendus „Eesti elulood“ 1999) Nüüd mõistan, et ema sur­ mani tundsin end tema kaitse all täiesti turvaliselt. Mu tark ja kena ema oskas Venemaal hak­ kama saada, nii et isegi mitmed eestlased käisid temalt nõu kü­ simas, kuidas ühes või teises olukorras talitada tuleks. Järsku, peale ema matuseid, olin üksik ja kaitsetu üheksa-aastane poisike venelaste seas. Minu lähedal polnud kedagi. Vend Ants oli tavaliselt autoga kaugel sõidus. Mäletan, kuidas mul tekkis järsku tunne, et kogu elu on lavastus. Tekkis küsimus, mis on tegelikkus. Püüdsin mõis­ta, kas teised inimesed ta­ juvad maailma samamoodi kui mina. Mingi etenduses osale­ mise tunne oli nii tugev, et hak­ kasin tundma, kuidas ma elan erinevates rollides. Kord mitte päris eestlastena eestlaste seas, kord võõrana venelaste seas.

See ebameeldiv kõrvaltvaataja tunne jäi mind ajuti häirima ­pikaks ajaks.

(Enn Tõugu. ELU NAGU ETENDUS. Varrak 2017) Metsas nägin huvitavat ora­ vataolist looma. Natuke väik­ sem, vöödilise seljaga ja saba nagu villane lõng taga.

Peremees ütles, et olla burun­ duk (vöötorav). Kevadel, märt­ sis võivat neid kergesti kinni püüda vilega, mis matkib emase looma häält. Istud kännu otsas, võtad kätte lühikese ridva, otsas silmus ja hakkad vilistama.

Varsti tuleb isaseid loomi nii palju su ümber, et ei jõua nii ruttu neile silmust kaela ümber panna. Aga sellest pole viga midagi, nad pidavat ootama ­ järjekorras. Arvasin, et jahime­ ­ hejutt. Aga sellel oli tõsi taga.

Tegin kevadel proovi. Neli viis looma seisid järjekorras ja oota­ sid, millal neile silmus kaela pannakse. Päris näljaga söödi ka nende liha.

(Kalju Ausmaa OLIN VAENE VENEMAA KOL­ HOOSNIK. Toimetanud Leida Talts. Pärnus 1993) Ühel talvisel õhtupoolikul, kui ma parajasti sööklast tulin, kuulsin valjuhääldajast tuttavaid helisid. Jäin posti alla seisma ja järsku taipasin, et see oli ju Beethoveni 5. sümfoonia, mida mängiti. Selline muusika mõjus nagu erakorraline ilmutus siin pimeduseriigis, kus sadistikal­ duvustega tšekistid aina val­ vasid iga võimalust, et meid jul­ malt karistada ja ka kaasvang oli tihtipeale toores ja jõhker nagu viimane vaenlane.

Hoolimata ligi 40-kraadisest pakasest kuulasin liikumatult lõpuni. Kontrast oli liiga tugev: seal üle õhtuhämaruses Kolõma sopkade kõlavad jumalikud ­helid ja siin poolräbalates ning poolnäljas, kõigist põlatud sun­ nitööline. Olukord polnud enam talutav ja kui muusika lõppes,

Tartu Ülikooli hargettevõte RedoxNRG teeb õhust eemaldatud CO2-st rohelist kütust. Oma tööd tutvustati lähemalt ülikooli demopäeval.

Foto allikas: RedoxNRG

Tartu Ülikool tutvustas demopäeval teadusmahukaid ettevõtlusideid Isesõitvate autode testimis­ platvorm, lämmastikreostuse kõrvaldamine mikroobidega, puidupahtel, mis hõlbustab vineeritootmist ja spreipudel, mis muudab kraanivee desin­ fitseerimisvahendiks – need on vaid mõned näited Tartu Ülikooli teadlaste arendata­

vatest lahendustest, mis meie igapäevaelu juba lähitulevikus mõjutama hakkavad.

16. juunil Tartu Ülikooli Delta keskuses toimunud de­ mopäeval tutvustasid ülikooli teadlased tulevastele koos­ töö­ partneritele ja investoritele ligi 30 arendusideed, millel on väl­

Tutvustame Jõekääru Suvekodu kasvatajaid

Thea on atesteeri­ tud kooli­psühho­ loog ja supervisee­ ritav pereterapeut.

Ta on lõpetanud 2001. a Tallinna Ülikooli psühholoogia erialal ja kõr­ val­ eriala on tervisekasvatuse õpetaja. Praegu on käsil pere­ teraapia õpingute viimane aasta.

Põhikohaga töötab Thea koo­ lis, kus on rohkem kui 20 aasta jooksul nõustanud õpilasi, lapse­ vanemaid ja kooliperso­ nali. Ta on olnud ametis kahes koolis: vanas pikkade traditsioo­ nidega gümnaasiumis ja nüüd veidi üle kümne aasta vanuses põhikoolis. Koolid on võrrelda­ vad oma suuruse poolest, prae­ guses põhikooliski on õpilasi üle 800 ja õpetajaid ligikaudu 90. Mitmekülgne töökogemus psühholoogina hõlmab indivi­ duaalset ja grupi- ning paari- ja perenõustamist. Thea on olnud praktikajuhendaja psühholoogia eriala tudengitele.

Thea õpetas 16 aastat tervi­se­ kasvatust/inimeseõpetust põhi­ kooliõpilastele ning psühholoo­ giat gümnasistidele. Sep­tembris

2000. a õpetajana alustades puudusid kaasaegsed õppeva­ hendid.

Probleem oli üldine, õpeta­ jate vajadused teada ka kirjas­ tusele. Kirjastus otsis ülikooli kaudu autoreid ja nii tehti ette­ panek ka Theale, kes väljakutse vastu võttis. Kaks aastat hiljem valmiski Eestis esimene värvi­ line psühholoogiaõpik gümna­ sistidele, mille üheks autoriks oli Thea. Õpiku juurde koostati töövihik.

Thea keskendus psühholoo­ giaõpingute ajal noorukite suit­ siidsuse teemale, ent ta on kaitsnud magistrikraadi ka sot­ sioloogia erialal, uurides Eesti meeste suitsiidsust. Ta on osale­ nud mitmetes rahvusvahelistes teadusprojektides (SEYLE ja WE-STAY) koolinoorte riski­ käitumise ja vaimse tervise probleemide skriinijana ning Eesti projektides (Põhikooli­ õpilaste psüühiliste protsesside hindamisvahendite komplekti koostamine) testide katsetaja ja andmete kogujana.

Professionaalne enesetäien­ dus on pidev. Viimasel ajal on teda enim paelunud lahendus­ keskne lühiteraapia ning süs­ teemne pereteraapia.

Kogemus näitab, et süs­ teemne lähenemine on kooli kontekstis sekkumisel sageli tõhusam kui individuaalne

tundsin ainult lõpmatut väsi­ must. See tõi teadvusse kogu ammu unustatud ja mahamaetud mineviku, rebis kõik vanad haa­ vad jälle lahti. Ei iial varem ega ka hiljem pole ükski heliteos mulle sellist elamust pakkunud.

See vapustas mind üdini, avas mulle hetkeks hoopis teise maailma, ja nüüd tahtsin ma ­ endaga üksi olla. (ME OLIME NOORED, ME TAHTSIME ELADA. Vabadusvõitleja Jüri Hanko mälestused. Koostanud Juta Keskküla. Varrak, Tallinn 2018) Ma hakkasin kirjutama seda

lugu sellepärast, et need, kelle jäljetutel haudadel praegu kas­ vab kastehein või ürgmets, tu­ levad peaaegu igal ööl oma haudadest minu juurde ja tuleta­ vad end meelde. Need sinna­ jäänud ei tule päeval, päeval on ju meil omal niipalju toimeta­ misi... On möödunud pool sa­ jandit sellest, kui olin nendega koos. Olen enamuses unustanud nende nimed, nemad aga tule­ vad ikka ja jälle.

(Elmar Valpi MÕNED TULID TAGASI. MÄLESTUSI JA MÕTIS­ KLUSI. AS Külim 1994)

Thea RumbergTorga, erialaõpetaja

javaateid toodete ja teenustena meie igapäevaelu hõlbustada.

Osa ideedest on alles katseta­ misjärgus, osa juba elluviimisel kas alustavates või tegutsevates iduettevõtetes.

Tartu Ülikool on seadnud eesmärgiks toetada teadmis­ tepõhise ja suurt majanduslikku lisandväärtust loova ettevõtluse arengut. Üks viis selleks on jul­ gustada teadlasi ettevõtlusega alustama. (Allikas Tartu Ülikool)

nõustamine. Koolitused üldiselt koos sisukate grupisupervisioo­ nidega on andnud palju tead­ misi, oskusi.

Thea hobid on lugemine, rei­ simine ning prantsuse keel.

Thea on Eesti Pereteraapia Ühingu ja Eesti Koolipsühho­ loogide Ühingu liige.

Jõekääru laagris viib Thea läbi töötube lastele ja laagriper­ sonalile. Ta pakub mängulises ja turvalises keskkonnas võima­ lust ennast paremini tundma õp­ pida ning oma suhtlemis- ja koostööoskusi arendada.

Eestilt relvaabina saadud soomuk sattus Ukrainas tule alla Ukrainian Weapons Tracker avaldas neljapäeval twitteri­ postituse, teatades, et üks Eestilt saadud Alvis 4 APC soomuk sattus Vene armee suurtükitule alla ja muutus selle tagajärjel kasutuskõlb­ matuks.

Väidetavalt tarnis Eesti Ukrainale seitse sellist 4x4soomukit.

Nimetatud soomukid sobivad patrullimiseks ning peaksid ­vastu pidama nii käsitulirelvade tulele kui ka miinipilduja­ miinide plahvatustele.

Eesti kaitsevägi kasutas Alvise soomukeid Afganistani missioonil. (PM/EE)

24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

NOORTE NURK

Lähme tõuksiga!

Hakkan hommikul hiljaks jääma. Tahan jõuda kiiremini trammi peale, kui mu jalad kanda suudavad. ,,Emme, võta Bolt!“ ütleb peatselt 13-aastaseks saav tütar. Ta oleks võinud sama hästi öelda: ,,Emme, võta Tuul!“ Just nende kahe kodu/maise firma elektri/tõuke/rattaid (electric kick scooters) saab suuremates Eesti linnades kergesti igalt poolt tänaval laenutada. Kui sul on nuti/ telefonis mobiili/rakendus ehk ÄPP (mobile app(lication) kohe võtta ja ASI KÄPAS nii öelda, ehk oled harjunud, siis silma/pilkselt (in the blink of an eye) oledki trammi/peatu­ ses. Pead muidugi vaatama, et jätad sõiduki lubatud kohta.

Kõike seda annab rakendus sulle teada. Tee lõpetuseks oma tõuksist foto ja arve tuleb sinu (või siis ema või isa) mobiil/telefoni/arvele.

Tõuke/ratas (kick scooter) on saanud oma nime sellest, et seda tuleb liikumiseks ühe jala­

ga TÕUGATA (to push). Vanem sarnane kerg/liiklus/vahend (means of transportation) on TÕUKE/kelk (kicksled, spark) ja nüüd, kui tõuke/rattal on elekter sees, ei tõuka enam sina, vaid mootor, mille akut ­(battery) tuleb laadida. Rula (skateboard) tuleb ka ühe jalaga tõugata. Seal ongi jalgade töö, sest puuduvad handlebars. Eesti keeles on selleks jäänud saksa/ keelne sõna lenkstang, mida kutsutakse lühidalt LENKS. ,,Tõuke/ratta lenksul on QRkood, mida skaneerides saad oma ratta lahti lukustada,“ sel­ gitab Bolt.

Bolti tõukeratta-laenutus maksab 15 (euro)senti minut. ,,Boldi poiste“, eesti vendade Markus ja Martin Villigi edu/ lugu (success story) on väga muljet/avaldav (impressive).

Viki­ peedia annab paljudes keeltes teada, et: Bolt (endise nimega Taxify, algselt mTakso) on 2013. a. asutatud Eesti tark/ vara/ettevõte (asutaja oli 19­-­aastane!), mille põhi/tegevus on takso/tellimis/tark/vara loo­ mine. E- ehk (elektri)tõukside

Elektri/tõuke/rataste (Electric scooters) plahvatusliku (explosive) ­populaarsuse teine külg on nendega toimunud tõsiste õnnetuste suur arv. See on tõuganud Eesti Transpordi/ameti tegema laia/ulatusliku teavitus (information) kampaania. Kui tõuksiga, – siis ÜKSI (oma sõidukil); – siis RAHULIKULT (vähenda kiirust jala/käijate läheduses ja teed ületades); – siis KAINELT (sober); – siis liigu kõnni/teel ja jalg/ ratta/teel PAREMAL pool. Kui tõuksiga, siis KIIVRIGA. Kampaaniat toetavad kodu/maised tõuke/ratta laenutus/firmad Bolt ja Tuul.

Allikas: Transpordi/amet

Rubriigist (Falls under the heading) ,,Muna õpetab kana (ja kukke)“. Nii öeldakse, kui laps õpetab vanemat. Siin isa Lauri proovib elus esimest korda elektri/tõuke/ratast, mida laenutati Eesti Rahva Muuseumi ees Tartus. Kannul jookseb ,,muna“, kogenum (more experienced) tõuksi/ juht Suvi Mari. Muna on ühtlasi juba natuke kana/ema moodi, kuna muretseb kogenematu (inexperienced) isa turvalisuse (safety) pärast.

Loomulikult peaks olema tõuksiga sõitjal kiiver peas! Õnneks oli suur tühi territoorium turvaline paik sõidukiga tutvumiseks. Enamik tõuke/ ratta/õnnetusi on kokku/põrked (collisions) teiste liiklejatega.

Foto: Riina Kindlam

Nr. 24

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

teenust hakkasid nad pakkuma 2018. aastal. Ja nüüd on nende pärus/maa (,,their thing“) ka toidu/tellimise teenus restora­ nidest. Bolti pea/kontor asub Tallinnas. ,,Tänaseks on Boltis 3000+ töötajat üle maailma 70+ erinevast rahvusest. Bolti tee­ nused on saadaval 45+ riigis üle maailma, millel on kokku üle 10 miljoni kasutaja.“ Lugege sellest edasi Vikipeediast. Või võrdluseks Wikipediast. Ikka lähevad silmad suureks!

Firma kodu/lehe uudistamist võite alustada siit: https://bolt. eu/et/ või näiteks blogist https:// blog.bolt.eu/et/bolt-elektritou­ kerattad/.

Samas kirjeldab teine ilusa nimega Eesti firma Tuul, et on ,,esimene eestlaste arendatud ja toodetud maa/ilma kõige vastu/ pidavam ja loodus/sõbralikum e-tõukeratas“. Minge ja veen­ duge (go see for yourself): https://tuul.xyz. Sealne ava/sõ­ num: ,,Laadi alla Tuul ja naudi sähkuga vuhisemist.“ Inglise keelsel lehel: ,,Download Tuul and breeze along.“ SÄHKU! See on uudis/sõna, mille pakkus 2020. a välja Tanel Kaldma digi/sõnade kor­ jel, et asendada kohmakaid (clumsy) või mitte väga eesti/ keele/sõbralikke sõnu. Tõuks on jäänud rahva/suus püsima, aga sähku vihjab kiirusele, mida just elektri/jõul liikuval tõuksil on rohkem. Elektri/sähvak (flash) võib taevast maanduda välguna (lightning), nagu idee sähvatab su pähe. (Säh sulle sähku sähvakut! ... ja kooki moosiga.)

Bolti ja Tuule lehed on mõis­ tagi ka inglise keeles, aga soo­ vitan avastada eesti/keelset ­tutvustust, kuna siis õpid palju uut. See on loodud just Sulle, kallis eesti/keele/mõistja! Ja ikka võimalikult lihtsalt ja selgelt.

Vaadake kindlasti teavitus/ kampaania (public service cam­ paign) näpu/näiteid (tips, pointed at with a finger, NÄPP), mis võivad päästa sinu või su sõbra elu > https://transpordiamet.ee/ kergliikurite-ohutus. ,,Kõikidel Bolti tõukeratastel on peal kii­ ruse/piirang 20 km/h. Kui sa ei tunne ennast piisavalt enese/ kindlalt, siis vali tõuke/ratastega tutvumiseks algajate režiim (be­ ginners’ mode). See hoiab sinu kiiruse 15 km/h juures.“ Kas huvitab millised e-tõuk­ si/mudelid on olemas ja kuidas valida ostuks see õige? Mina toksin (toks-toks näppudega) võrgu/otsingusse ,,tõuksimaa­ ilm.ee“ ja jõuan kenasti kohale, aga linki kopeerides näeb see välja nii: https://www.xn--tuksi­ maailm-ffb.ee/ Kui küsitakse: ,,Translate this page from Estonian?“, vastake ,,Not now“.

(Naeru/nägu).

Meie lõuna/naabrite liivlaste tuntud rahva/laul, enne: ,,Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kura­ maale mind.“ Nüüd: Rendi Tuul ja tõuka tõuksi, vura Kalev spaasse mind.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

Head võidupüha ja jaanipäeva kõigile!

Loodame teid varsti näha! www.seedrioru.com

Elle Rosenberg, BA, EPC, CFP Certified Financial Planner

OLYMPIAN FINANCIAL INC / LIFETIME PLANNING Rahanduslik nõuandmine Aeg kokkuleppel Tel. 905-669-5930 • Mobile 416-970-5930 elle.rosenberg@sympatico.ca “Committed to providing sound, professional financial planning advice and solutions from cradle to grave.”

Tervitusi võidupühaks!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

Telefon 416-461-0764

Selline vaatepilt 16. jaani/kuu hommikul meie tänavas: valesse kohta jäetud ja siis veel ümber kukkunud TUULe firma e-tõuks.

Kui jätad laenatud sõiduki selleks mitte ette/nähtud kohta, võib tulla su telefoni/arvele 5 – 40 eurone trahv (fine). Samas satub keegi varsti ikka selle peale ja hakkab kasutama. Kui ta aku (battery) just tühjaks pole sõidetud.

Foto: Riina Kindlam

Tartu Rae/koja platsil antakse teada, et platsil peavad kõik, ka kassid, tulema JALGratta sadulast (saddle) maha ja kõndima ratast käe/kõrval lükates. Ilmselt kehtib see palve kõikidele teistele liikle­ jatele, kellel üks/kõik millised RATTAD all. Natuke maad eemal, Ema/jõe kaldal on sarnased kiisu/ratturiga (kitty-cyclist) sildid, kus palutakse olu/korrale vasta­ valt (according to the situation) käituda: ,,Kui rahvast on palju, palun võta ratas käe/kõrvale!

Aitäh!“ Foto: Riina Kindlam

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Oreli sisse sai minna, kuigi seal oli tolmune ja kitsas...

Kärt Hellerma ajakirjanik ja kirjanik „Jõelähtme kirik on maagiline koht,“ ütleb Eesti Kunstiaka­ deemia ehte- ja sepakunsti eriala professor Kadri Mälk. „Linna poolt tulles näed kor­ raga keset tühja välja eemal metsatukas majesteetlikku lihtsat kirikutorni taeva taus­ tal. Maa poolt, sõites üle kivisilla, avaneb esmalt ime­ line korras vana kirikaed ühes sammaldunud ristidega.

Kirik on lihtne, ent alati puhas, kaunistatud lillede ja küünaldega. Ja kui kirikuisa kantslisse jõudes lambikese süütab, tundub, et ta kõneleb just sulle. Heitunuid ja lohu­ tust vajajaid ei ole palju, kindlameelseid samuti, kogu­ dus ei ole ülemäära suur. Ja kuigi on külm, on ikkagi ­hinges nii soe.“ Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik on üks Eesti vane­ maid kirikuid. Algkirik oli Jõelähtmel juba 1220. aastatel – selle ehitasid 1219. aastal Tallinna jõudnud taanlased.

Kirjalikes allikates mainitakse Jõelähtme Neitsi Maarjale pühitsetud kirikut esmakordselt 1241. aastal. Praegune kirik on valminud mitmes etapis, piki­ hoone on kõige vanem, koori­ ruum on ehitatud 15. sajandil ja torn 20. sajandil. Kirik on näinud katku- ja näljaaegu, sõdu ja tulekahjusid. Põhjasõja ajal seadsid Vene sõdurid kiri­ kusse sisse moonalao. Teisest maailmasõjast jäi järele lõhutud ja lagastatud kirik.

Kiriku välisilme ja interjöör on aegade jooksul muutunud.

Jõelähtme kirik.

Alles 19. sajandi lõpul raiuti kiriku põhjaseina aknad. Juhus­ likust sädemest süttinud tuli hävitas 2. septembril 1910 ­katuse ja selle läänepoolset otsa kaunistanud puidust torni. 4. novembril 1912 õnnistati sisse praegune sihvakas uusgooti stii­ lis kivist torn, mis juba kaugelt teeliste pilke püüab.

Kirikus on alati kõlanud muusika, olgu see siis gregoo­ riuse koraal, köstri eeslaulmisel kirikulaul või oreli võimsal saa­ tel kõlav koraal. Jõelähtme kirik sai oreli 1858. aastal PõhjaEesti tuntuima orelimeistri Gustav Normanni valmistatuna.

Tema ehitatud on ka Tallinna Püha Vaimu ja Tallinna Jaani kiriku orel, kokku vähemalt 25 orelit Eesti kirikutes. Oreli ehi­ tamise kunsti omandas Gustav Normann tolle aja Euroopa kuulsaima orelimeistri Friedrich Ladegasti juures.

Jõelähtme kiriku orelit mängis 48 aastat (1879–1927) Hans Jackumberg. Tema järeltu­ lijaist orelimängijaid ei saanud.

Aga Hansul oli Rebala külas Jaagu talus vend Jüri Jaagu­ mägi, kelle tütretütrest Aino Leedjärvest (sündinud Toom) sai Jõelähtme kiriku organist alates 1941. aastast.

Aino Leedjärv kirjutab oma mälestustes: „1941. aasta suvel viibis õpetaja maapaos. Jumala­ teenistusi kirikus pidasid siis kohalikud vennastekoguduse vennad. Ühel pühapäeval, kui organisti ei olnud kohal, män­ gisin mina jumalateenistusel orelit.“ Sõjaaeg oli kirikule raske: punaarmeelased rüüstasid kiri­ kumõisa ja koguduse kantselei.

Foto: Michael Rozhdestvensky

Gustav Normanni 1889. aastal Simuna kirikusse valmistatud orel on tänaseni heas töökorras.

Foto: Kert Veiper

Kirikus lõhuti orel, kisti puruks altarikatted.

Orel taastati hädapäraselt, aga kaua see vastu ei pidanud.

Tuli leppida harmooniumiga.

Alles 1959. aastal sai orel enam-vähem rahuldavalt korda.

Aino Leedjärv sai jälle igal pühapäeval jumalateenistust orelihelidega kaunistada.

Aino Leedjärve poeg, astro­ füüsik Laurits Leedjärv mee­ nutab: „Lapsena arvasin, et orel on umbes samasugune pill nagu klaver. Ema istub pingil, mis küll millegipärast on oreli klahvidega liikumatult ühenda­ tud, ja sealtsamast klahvide alt need helid välja tulevadki.

Teadsin ka, et ema kõrvale ore­ lipingile ronides peab olema väga ettevaatlik, et jalgadega mitte puudutada neid imelikke kitsaid ja pakse laudu, mis täit­ sid kogu pingi esise – sealt tuleb ka hääl välja. Olin ka tähele pannud, et oreli taga on veel mingi tohutu suur kapp.

Ajapikku selgus, et kapil on uks ja sellest saab sisse minna. Siis hakkas mulle pärale jõudma ema selgitus, et seal kapis pei­ tubki oreli põhisisu – sajad viled, suured ja kandilised puust, väiksemad ja ümmar­ gused tinast. Et kui ema mingit klahvi vajutab, paneb tuul vile helisema. Seejuures on mängus veel need isemoodi värvilised lülitid oreli klahvide kõrval, nendest sõltub, missugune vile just häält tegema hakkab. Aga kuidas saab tuul oreli sisse?

Seda tekitab hirmsasti mürisev elektrimootor, mis lööb oreli lõõtsa täis. Varasematel aegadel tallati tuult käsitsi, õigemini jalutsi. Olen minagi seda proo­ vinud. Kiriku elektrisüsteem oli vilets ja kui paljud lambid ­kroonlühtrites põlesid, võis juh­ tuda, et väljalöönud kaitse tegi oreli tummaks. Siis pidi keegi kiiresti tuult tallama hakkama.

Aga kustumatu mulje on jätnud see, et oreli sisse sai minna, kuigi seal oli tolmune ja kitsas …“ Tervise tõttu loobus Aino Leedjärv 1991. aastal oreli­ mängija kohast, mida ta oli pi­ danud pea 50 aastat. Seega on üle poole Jõelähtme oreli enam kui 160 aasta pikkusest ajaloost seda mänginud kaks inimest ühest suguvõsast. Jõelähtme orel on toitnud ka teisi kogu­ dusi. Aino Leedjärve tütar Mai Mänd on nüüdseks olnud 50 aastat Hageri koguduse orga­ nist. Aino käe all tegi esimest tutvust oreliga Puhja koguduse organist ja Valga praostkonna muusikasekretär Miina-Liisa Kuusemaa.

Jõelähtme orel väsis koos organistiga ja orelimäng pole ­ enam aastaid kirikus kõlanud.

Aga oreli uuendamise projekt on olemas. Jõelähtme kiriku oreli kavandi ja dispositsiooni autor on professor Andres Uibo.

Oreli renoveerimistööd lähevad maksma ligikaudu 250 000 ­eurot.

Oreli taastamist korraldab ja kogub selleks otstarbeks an­ netusi Jõelähtme Kirikumõisa Sihtasutus. Esimesed annetused on tehtud ja oreli taastamiseks raha kogumine on käivitunud.

Annetamiseks on järgmised võimalused:

25

Victoria eestlased tulid taas kokku

Photo: Leesment

Photo: M. Peepre

Peale kaheaastast Covidist tingitud isolatsiooni said Victoria eestlased taas kokku tulla 5. juunil. Koguneti Anne Light’i kodus Sidney’s Vancouveri saare lõunapunk­ tis luteri kirikuteenistuseks, millele järgnes lõunasöök ja omavaheline suhtlemine.

Pastor Andres Rebane saabus Vancouverist, temaga koos nõu­ kogu likmed Aarne ja Anne Tork ning Marie Kaul-Rahiman.

1. Annetada saab ükskõik ­millise, teile sobiva summa; 2. Annetada saab, ostes nime­ lise orelivile. Vilede hinnad on 30, 80, 100, 130, 150, 200, 250, 300, 350, 400 ja prospektiviled alates 800 eurost. Kui annetaja soovib, saab ta nimelise vile sertifikaadi.

3. Kuldannetaja aunimetuse saab inimene, kes on annetanud 5400 eurot või rohkem. Summa on tänase päeva ekvivalent 100grammise kuldplaadi maksu­ musele. Kuldannetaja nimi koos annetuse suurusega jäädvusta­ takse oreli külgseinale ja see säilib seal kuni püsivad orel ja kirik. Kuldannetaja saab nime­ lise sertifikaadi.

Annetused palume kanda Jõelähtme Kirikumõisa Siht­a­sutuse arveldusarvele EE907­ 70077­ 1007276357 LHV Pank BIC/SWIFT: LHVBEE22 või Paypal kontole: joe­lahtme@ kirikumoisa.eu Selgitusse kas „annetus“, „orelivile“ või „kuldannetus“.

Täiendav info: Kert Veiper, tele­

Teenistusele järgnes koosviibi­ mine.

Kõik 30 külalist, kelle vanus oli 5-st kuni 80 eluaastani, olid heas tujus ning energiatase oli tuntav. (Pikemalt saab lugeda sellest üritusest Helgi Leesmenti ja Anne Torki artiklist tänase lehe ingliskeelses osas.)

Tähelepanu – Vancouveri eestlaste surnuaiapüha jumala­ teenistus toimub pühapäeval, 26. juunil kl 18.00 Forest Lawn kalmistul Burnabys, BC-s.

Teenistuse pidas õp. Andres Rebane.

Foto: Leesment

fon +372 5100407 või Margus Kirja, telefon+372 56647686, e-post: joelahtme@kirikumoisa. eu koduleht: www.kirikumoisa.eu FB @joelahtmekirikumoisa

26

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Aeg ühiseid rõõme ja muresid ei mata, aeg kaunimad ajad meelde jätab…

Rudolf (Rudi) Must Südamlik kaastunne ENDLALE, THOMASELE, HARRYLE ja ELLENILE perekondadega, armsa abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa kaotuse puhul

AVA KIILASPEA & PETER SEPP SILVIA AARLAHT & PETER TOMSON ALLAN PERTENS MAI PÕVVAT OLAV SEPP & GINA DeCAVALLAS

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Nr. 24

Mälestame kurbuses kauaaegset unustamata armsat sõpra

Markus Hess’i Südamlik kaastunne EHA’le, lastele peredega, ja suguvõsale ENE & KEN LOMP MAILIS & JAAN SAUN LILLY VALGE KASTELIC & MATTI PRIMA REET & TOOMAS VOKSEPP

Mälestame sügavas kurbuses

Markus Hess’i Südamlik kaastunne emale PILLELE, abikaasale EHALE laste perekondadega ning õele LIISALE, vendadele ERIKULE, ALLANILE, KRISTOFFERILE perekondadega Leinavad

Alice Beloglazovs’it

ELGI KÄÄRID VILLI ja CINDY perega MARK

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Canada Post esitleb postmarkidel põlisrahvaste liidreid Kolmapäeval avalikustas Ca­ ­ nada Post uue postmargi, millel on kujutatud Chief ­ Marie-Anne Day WalkerPelletier (Saskatchewan), kes oli Okanese First Nation’i chief ligi 40 aastat, enne kui läks pensionile 2020. aastal.

Ta nimetas seda väga märki­ misväärseks päevaks, avalda­ des lootust, et see mark inspireerib noori inimesi.

Tegemist on kolmanda hilju­ tise margiga sarjas, mis esitleb põlisrahvaste liidreid ja tunnus­ tab neid nende panuse ja pühen­ dumuse eest. Teised kaks liidrit on Métis’e juht Harry Daniels (Saskatchewan) ja Jose Kusu­ gak (Nunavut), kes on mõlemad tänaseks lahkunud.

Margid on saadaval alates 21. juunist, mil tähistatakse National Indigenous Peoples Day’d. (Lüh. CBC; markide pildid

Canada Post’i kodulehelt)

Eesti maavärinatest võib osa jääda märkamata Sel nädalal toimus Loode-Eestis Alliklepa lahes maavä­ rin mag­ nituudiga 2,3. Süga­ vuseks hin­ nati umbes neli kilomeetrit, mis sarnaneb Loode-Eestis viimase aasta­ kümne jooksul täheldatud maavärinate sügavustega.

Eesti tingimustes on maa­ värin magnituudiga 2,3 juba märkimisväärne nähtus. Tege­ likult võib Eestis maavärinaid toimuda tihedalt. Kuna Eestis on ainult kolm alalist seismo­ jaama, mis mõõdavad maaväri­ naid ja muid seismilisi sündmu­ seid, võivad paljud pisemad juhtumid märkamata jääda.

(D/EE)

Eesti kõrgkoolidesse soovib tänavu astuda vähem välistudengeid Välistudengid esitasid sel ke­ vadel Eesti kõrgkoolidesse sisseastumise avaldusi vähem kui eelnevatel aastatel. Üli­ koolide hinnangul võis vali­ kuid mõjutada sõda Ukrainas, teisalt ka sihtstipendiumite kadumine ning koolide kõrge­ mad lävendid.

Tartu ülikooli ingliskeelsetele õppekavadele esitas eelmisel aastal sisseastumisavalduse üle 2000 välistudengi. Tänavu oli avaldusi kolmandiku võrra vähem.

Huvi languse üks põhjus võib olla seegi, et sel aastal ei pakkunud ülikool välistuden­ gitele sihtstipendiume. Välja arvatud Ukraina kodanikele, ­ keda on praegu sisseastumiseks hindamisel rekordiliselt 260.

Umbes sama suur huvi nagu Tartu ülikooli, oli tänavu ka Tallinna tehnikaülikooli rah­ vusvahelistele õppekavadele.

Sealne avalduste arv eelmisest aastast ei erine, samas kui kaks aastat tagasi soovis välismaalasi kooli astuda poole rohkem. ,,See meie langus tuli aasta varem. Kui vaatame kaheaastast perspektiivi, siis see on 3000 pealt kukkunud 1200 peale. Siin on kolm aspekti. Eelmisel aastal oli kindlasti see, et tõstsime vastuvõtulävendit. Keeruline on öelda, nüüd on sõda, vastuvõ­ tulävend ja me sihtstipendiumit ei paku. /.../ Pigem on selline tendents, et mida kaugemalt ­tullakse, seda vähem seda sõda teatakse, tuntakse ja kardetakse.

Lähiregioonide üliõpilased on kartlikumad sellel aastal,“ rääkis tehnikaülikooli prorektor Hendrik Voll.

Ka Tallinna ülikooli on aval­ dusi tehtud vähem kui möö­

S P ORT AUTO-MOTO. Eesti autospordi ajalugu teinud Martin Rump täitis lapsepõlveunistuse, kui osales esimese eestlasena Le Mansi 24 tunni sõidul.

Martin Rump osales esimese eestlasena Le Mansi 24 tunni sõidul.

Rump lõpetas Eesti jaoks ajaloolise Le Mans’i 24 tunni sõidu oma tiimiga Hardpoint Motorsportiga LM GTE Am klassis 11. kohal Rump roolis Porsche 911 RSR-19 autot ligi kaheksa tundi ja tema vahetuste lõppedes hoidis tiim viiendat kohta. Andrew Haryanto sõitis aga eelviimasel tunnil rajalt välja, Hardpoint kaotas palju ­ aega ja lõpuks jäädi esikümnest välja. Lisaks Rumpile ja Haryantole oli võistkonna koos­ seisus Alessio Picariello.

Rumpi võistkond kaotas võitjaks tulnud ja 343 ringi läbinud TF Sportile viie ringiga.

24 tunni sõidu kõige mainekama klassi Hypercari võitsid Sebastien Buemi, Bran­ don Hartley ja Ryo Hirakawa (Toyota GR010 Hybrid), kes läbisid kolme peale 380 ringi.

Kaheksakordse autoralli maail­m ameistri Sebastien Ogier’ võistkond Richard Mille Racing sai LM P2 klassis ühek­ sanda koha. (D/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

dunud aastatel. Tallinna ülikooli õppejuht on sõja kontekstis suurimat muutust märganud Ameerika kodanikes, kes esi­ tatud avaldusi tagasi võtavad.

(ERR/EE)

Ive Leesmenti Meie südamlik kaastunne perekonnale AADE ja AGO AMBRE VAIKE KÜLVET

Mälestame armast eluaegset perekonnasõpra

Ive Leesment’i Südamlik kaastunne ETILE, ANNELILE ja MERIKELE RUTT LEMBI LEIKI

Näitleja ja lavastaja Raivo Trass 1946–2022 7. juunil lahkus lavastaja, näitleja ja pedagoog Raivo Trass (76).

Raivo Trass (snd 12.03.1946) lõpetas 1968. aastal näitleja erialal Tallinna Riikliku Kon­ ­ servatooriumi lavakunstikateedri III lennu. Ta töötas erinevates Eesti teatrites nii näitleja, lavastaja kui peanäitejuhina ­ (Draama­teater, Rakvere Teater, Tallinna Linnateater, Endla Teater), samuti vabakutselisena. Õppejõuna tegutses ta TRK ­lavakunstikateedris ja Tallinna Pedagoogikaülikooli režiika­ teedris.

Trass on mänginud nii teatris kui filmides. Tuntuimaks filmi­ rolliks jääb ilmselt Hans von Risbieteri kehastamine kul­

tusfilmis ,,Viimne reliikvia“ (1969), hiliseim filmiroll oli au­ gustis kinodesse jõudvas filmis ,,Apteeker Melchior. Viirastus“.

Trassi viimaseks lavastuseks jäi 4. juunil Pärnumaal Pikavere vanas vallamajas esietendunud ,,Ai, velled“, mis räägib met­ savendadest.

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 19. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­ LAUAGA Peetri kirikus ja mälestuspalve urnimüüride juures.

Kell 13.00 SURNUAIAPÜHA Mount Pleasanti surnuaial.

Kell 15.00 SURNUAIAPÜHA Yorki surnuaial.

Kell 17.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 Eesti Raadio Tütarlaste­ koori KONTSERT Peetri kirikus.

Pühapäevadel, 3., 10., 17. ja 31. juulil KIRIKUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ M ULAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA. Eelteated: Koguduse õpetaja viibib korralisel puhkusel 21. juunist 21. juulini 2022.

Jumalateenistusi kirikus õpetaja puhkuse ajal ei toimu. Küll aga saab iga soovija koguduse FB-grupist järelvaadata sinna varem üles pandud pühapäevaste jumalateenistuste salvestusi, mida sinna on kogunenud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt.

Sellesse ajavahemikku sattuvate matusetalituste korral on lubanud aidata baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.

VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 19. juunil kell 1 pl Vana-Andrese ja Peetri koguduste SURNUAIAPÜHA MOUNT PLEA­ SANTi KALMISTUL. Kell 3 pl YORKi KALMISTUL. Hea koguduse liige – õp Kalle Kadaka korralise puhkuse ajal ütleb Agricola soome kogudus ja õpetaja Sulle tere tulemast ing­ liskeelsele jumalateenistusele!

Pühapäeval, 26. juunil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pastor Matti Kormano.

Pühapäeval, 3. juulil teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 10. juulil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

SÕNALEID LAHENDUS N E P

L

I

P Ü H A

S H A S Ä

V Õ

I

E

N W M V

P

K

A

V

U

Õ E

I

J

A

A N Z

N A C A L

J

I T

T

L

S N

I

A

S

I

K D P U

L Õ E

H B U K

D

A M

D U P Ü H A

I

A

V

Ä S

L

S

E

Ä

V

Ä

A G B U

L

L

I

A

J

I

A

K

K B P

U U N

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Kaduvad ja kadumatud aarded Kristus ütleb oma jüngritele: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab ­kõrvale minu. Lk 10:16 Uus nädal eeldab, et käes­o­ lev vaimulik mõtisklus suu­ daks katta päris paljusid teema­ sid. Lähipäevade konteksti kuu­ luvad pühapäevased surnu­ aiapühad, kuhu koguneme mee­ nutama oma igavikku läinud eelkäijaid ja omakseid. Ühtlasi toob pühapäevaga algav nädal endaga eestlastele eriliselt hinge­lähedased päevad ja ööd – aasta valgeima aja. Noortele ro­ mantilise sõnajalaõie otsimise öö ning eriti ehk vanemale põlvele omase esivanemate elu­ tarkuse tänuga meenutamise, mis samuti kõneleb ajalikest ja ajatutest väärtustest.

23. juunil pühitseme Eesti võitu Vabadussõjas ning peame jaaniõhtut. Sellel aastal oleme oma rahva vabaduse rõõmu ja looduse suveilu tänumeeles nautides ka kindlasti mõtetes ja eestpalvetes Ukraina rahvaga nende vabadusvõitluses. On ju nende püsima jäämine osa meie kõigi vabadusest.

24. juuni on Ristija Johan­ nese sünnipäev – jaanipäev.

Oluline on rõhutada, et meie rahvas, kes aeg-ajalt armastab eputada sellega, et on üks usk­ matumaid rahvaid, on kristliku kalendri ajaloo jooksul nii omaks tunnistanud, et ei oska oma näiliselt usukauget elu ette kujutadagi ilma jõulude, liha­ võtete, jaani- ega mihklipäeva­ deta. Usukaugus tähendab kaa­s­ aja kontekstis ennekõike mitte teadlikku usust taganemist, vaid usuasjus süüdimatus teadmatu­ ses püsimist. Aga seegi on ju ­lihtsalt üks ajas mööduv trend.

Tulevad uued ajad ja uued hoiakud – see on kindel.

Kaduvaist ja kadumatutest aaretest mõtisklemise põhjust annab meile ka käesolev lehe­ number.

Kuningas Taaveti 49. laul on selle pühapäeva psalmiks. See pakub igaühele iseseisvat mõt­ teainet kogu nädala konteksti arvestades.

Miks ma peaksin kartma kur­ jal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod, kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikku­ sest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.

Sest nähakse ju, et targad

surevad, albid ja sõgedad saa­ vad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.

Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma ni­ mede järgi nimetanud maakohti.

Ent inimene toreduses ei jää püsima, ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots. See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned.

Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saa­ vad hommikul nende valitse­ jaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset.

Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu.

Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.

Aamen. Ps 49:6-10, 21 Palvetame: Jumal, oma lõp­ matus armastuses oled Sa meie kätte usaldanud nii Sinu tõe tunnetuse kui ka Sinu andide külluse. Aita meil neid tarvitada heade majapidajatena, helde­ käeliselt, ustavatena palves ja hoolsatena töös. Lase meil nõnda oma elu elada, et Sinu ­ riik võiks kasvada. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

27

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 19. juunil kell 11.00 ISADEPÄEVA VIR­ TUAAL-JUMALATEE­N ISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Julgus­ tuse and”. Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 26. juunil kell 11.00 TEBK 73. aastapäeva tähistamise LIVE jumalateenis­ tus kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: „Kirkus koguduses”. Muusika TEBK Ansambel. Jumalateenis­ tusele järgneb ühine lõunaeine.

Lõunast osavõtu soovist palume teatada Monika Piil-Smith’ile, tel: 647-270-1953, hiljemalt 19. juuniks.

Pühapäeval, 3. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: Seeria ,,Usukangelased”,,Tähed Aabrahami taevas!”

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 10. juulil kell 2 pl VABAÕHU-JUMALATEE­ NISTUS perek. Väljaste suvilas Georgian Bay ääres. Pastor Timo Lige jutlus: „Noa ja ilma tüürita laev”. Muusika Timo Lige.

Lähemaks informatsiooniks ja osavõtuks registreerimiseks palume teatada Marika Wilbiksile, tel 416-712-4311, hiljemalt 3.

Juuliks. Kirikus EI toimu jumalateenistust sel päeval.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil esto-

Ilmus vinüülplaat Pärdi lastelauludega 1. juunil esitleti Arvo Pärdi Keskuses vinüülplaati „Lap­ sepõlve lood“. Plaadil kõlab valik Arvo Pärdi lastelaule, mis on kirjutatud ajavahemi­ kul 1956–1970 peamiselt näi­ denditele ja multifilmidele.

Plaadiesitlusel astuvad üles Raadio laste laulustuudio Kadri Hundi juhatusel ja instru­ men­ taal­ ansambel koosseisus Kadri Toomoja (klaver), Triin Ruubel (viiul), Triinu Piiroja (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Paul-Gunnar Loorand (tšello).

Arvo Pärdi lastelauludest ja plaadi sünniloost räägivad Kristina Kõrver Arvo Pärdi Keskusest, dirigent Kadri Hunt ning Peeter Ehala TIKS rekord­ sist.

CD-album „Lapsepõlve lood“ sündis 2015. aastal laulja ja dirigendi Kadri Hundi algatu­ sel Arvo Pärdi Keskuse ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.

Plaadi jaoks valmisid helilooja Tauno Aintsil koostöös Arvo Pärdiga lauludest uued värvikad instrumentaalseaded, mis on plaadil ka eraldi fonogrammi­ dena välja toodud.

Vinüülplaadi andsid välja TIKS rekords ja Arvo Pärdi Keskus.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

church@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

28

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

Nr. 24

Tellige EESTI ELU!

Aktsionäride koosoleku teade Toronto Eesti Maja 29. juuni 2021, kell 18.30 Veebis aadressil www.estohouse.com/agm Teade Aktsionäridele

14. juunil Toronto raekoja juures toimunud juuniküüditamise mälestamisest osavõtnud ühisel pildil.

Foto: K. Kiilaspea

Tuluõhtu Ukraina toetuseks Vancouveri Meie Kodus 28. mail kogunesid eesti, läti ja leedu ühiskondade esinda­ jad Vancouveri Meie Kodus tuluõhtusöögiks Ukraina toe­ tuseks. Üritus oli ühiselt organiseeritud kolme balti ühiskonna poolt ja sellega koguti ligi $5000 Maple Hope Foundation’i jaoks, mis aitab Ukrainat ja sõja all kanna­ tavaid ukrainlasi.

Külalistele pakuti traditsioo­ nilist ukraina toitu ning elavat muusikat, samuti esitati patrioo­ tilisi laule kohaliku ukraina ühiskonna liikmete poolt.

Võimalus oli ka osta ukraina käsitööd ja suveniire.

Maple Hope Foundation’i ­direktor Svitlana Kominko aval­ das siirast tänu Balti riikidele nende tugeva toetuse eest Ukrainale.

Vancouveri Peetri koguduse abiesimees Aarne Tork rõhutas jätkuva toetuse tähtsust ukraina ühiskonnale erinevate ürituste kaudu.

Tervitused olid ka Central and Eastern European Council in Canada (CEEC) president Marcus Kolgalt ja Eesti suur­ saadikult Kanadas Toomas Lukkilt, samuti Läti ja Leedu suursaadikuilt. (Pikem artikkel ürituse kohta tänase lehe ing­ liskeelses osas.)

Tänusõnad Ukraina kogukonna esindajalt võtab vastu Vancouveri Eesti Seltsi esimees Thomas Pajur.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor on suletud reedel, 1. juulil – Kanada päeval. Sel nädalal ilmub ajaleht neljapäeval. 30. juunil ja postitatakse samal päeval.

Suur aitäh EAK/Ehatarele, kelle lahke annetus võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

E-resident lõi Eestisse uue ettevõtte rekordkiirusega Kõige kiirem viis ettevõtte loomiseks on kasutada Eesti e-teenuseid ja luua oma firma Eestisse, tõestas 13. juunil IT-maailma tippsündmusel London Tech Week e-resident dr. Dominik Panosch, kes purustas ettevõtte loomise ­kiiruse maailmarekordi.

Austriast pärit Eesti e-resi­ dendil kulus ettevõtte loomisele kõigest 15 minutit ja 33 sekun­ dit. Sellega lõi ta eelmist, 2009. aastal püstitatud rekordit 2 minuti ja 30 sekundiga. Rekor­ diline ettevõte sai nimeks sign. online OÜ ning pakkuma hak­ kab see lepingute automatiseeri­ mise teenust.

Ettevõte registreeriti London Tech Weeki pealaval e-äriregist­ ri keskkonnas. E-resident läbis rekordilise aja jooksul kõik fir­ ma asutamise etapid: alustades autentimisest ja õigusliku vormi valikust, avalduse täitmisest, te­ gevusala valikust ning lõpetades riigilõivu tasumise ja avalduse esitamisega. Rekordiaja sisse arvestati ka järgnenud kontroll­ tegevused registriosakonna poolt ning osaühingu kandmine re­ gistrisse.

Rekord plaanitakse eelmise eeskujul ka ametlikult regist­ reerida.

Maailmarekordi purustamine toimus koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega (RIK). „E-äriregistri teenus, mis va­ rem oli mugav e-lahendus ainult eestlasele, on koostöös e-resi­ dentsuse programmiga avanud Euroopas ettevõtlusega tegut­ semise võimaluse kogu maail­ male,“ sõnas RIKi kohturegis­ trite osakonna juhataja Ingmar Vali. „Meie protsess on kasuta­ jale mugav, kuid seejuures ei ole tehtud järeleandmisi läbi­ paistvuses ja turvalisuses.

Virtuaalse ettevõtluskeskkonna turvalisust aitab tagada nii isiku tuvastamine kui ka digitaal­ allkirjastamine, aga ka süs­ teemis uusimate tehnoloogiate kasutamine.“ Alates 2014. aastast on Eesti

Kõik aktsionärid on kutsutud Toronto Eesti Maja aastapea­ koosolekule 29. juunil 2021. Aktsionärid võivad koosolekust osa võtta virtuaalselt või telefoni teel. Juhised, kuidas seda täpselt teha, on kirjas aadressil www.estohouse.com/agm.

Toronto Eesti Maja aastapeakoosolek on kinnine ja suletud publikule.

Kutsed on saadetud posti teel välja kõikidele aktsio­ nä­ ridele ning e-postiga nendele, kes sellekohase palve esitanud.

Aktsionärid, kes ei saa osaleda, võivad määrata volitatud isiku end esindama. Volitus tuleb registreerida kakskümmendneli (24) tundi enne koosolekut.

Aktsionärid saavad volikirju registreerida järgmisel viisil: 1. Posti teel. Kiri peab olema adresseeritud sekretär Eric Sehri nimele aadressil 958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6; 2. Faksiga numbril 416-461-2017; 3. Toodud Eesti Maja mänedžeri kontorisse aadressil 958 Broadview Avenue; või 4. e-posti teel: shares@estohouse.com.

Volikirju ei aktsepteerita, kui need pole kätte saadud enne 28. juunit, kell 18.30.

Need ajapiirangud on pandud paika selleks, et oleks pii­ savalt aega elektrooniliste hääletussedelite ettevalmistamiseks ja nende edastamiseks kõikidele volitatud isikutele. Hää­ le­ tamiseks kasutatakse internetipõhist rakendust Electionbuddy. e-residentsuse programmiga liitunud üle 92 000 e-residendi 179 riigist. Selle tulemusena on tänaseks asutatud Eestis ühte­ kokku enam kui 21 000 uut ettevõtet, mille kogukäive üle­ tab 10 miljardit eurot.

Suurbritannia on üks e-resi­ dentsuse 2022. aasta sihtturgu­ dest ning London Tech Weekil osalemise eesmärk on suurenda­ da e-residentsuse taotluste hul­ ka. Praegu on Suurbritannias üle 4000 Eesti e-residendi, kes on loonud siia ligi 900 ette­ võtet. (ÄL/EE)

Surnuaiapüha Vancouveris Tänavune surnuaiapüha jumala­ teenistus Vancouveris toimub pühapäeval, 26. juunil k.a. kell 18.00 Forest Lawn kalmis­ tul Burnabys, BC.

Sündmuste kalender • Pühap., 26. juunil kl 12 p EESTI RAADIO TÜTAR­ LASTE­KOORI KONTSERT Peetri kirikus, 817. Mt Plea­ sant Rd. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLI­LAA­ GER. • Pühap., 21. – laup., 8. aug. METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

LUDMILLA OTS – 100 Ludmilla Ots’a lapsed, lapselapsed ja lapselapse-lapsed pühitsesid tema 100. aasta juubelit Ehatares, Torontos. Ema sündis Harjumaal, Jõelähtme vallas, 12. juunil 1922.

The children, grandchildren and great grandchildren of Ludmilla Ots celebrated her 100 birthday at Ehatare in Toronto. She was born in Estonia Jõelähtme Parish on July 12, 1922.