12
EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022
Edendades lauluga üht Kanada põhikultuuri – Allan Seim Andres Raudsepp Kui eristame Kanada põliskul tuuri kahest hilisemast põhikul tuurist, leiame, et nii franko foonid kui ka anglofoonid olid need, kes tõukasid Kanadat euroopalikumas suunas. Siin juures väidaksin, et meie hulgas on aga eestlane, kes edendab üht selle maa siin mainitud põhikul tuuri. See on samas prantsuse keele õpetaja ja värvirikkas kee les koorilaulja Allan Seim. Tundes Allanit elukutse poolest kolleegina ning olles ise elanud kaks ja pool aastat Québec’i provintsis, reageerisin positiivselt nädal aega tagasi Allani avalikule kutsele osale da ühe prantsuskeelse etenduse kuulajaskonnas meie armsa Toronto Eesti Maja uhkes saa lis. Dünaamilise eeskava pakkus omapärane muusika ansambel nimega ,,Les Voix du Coeur“ (,,Hääled südamest“). Eeskava nimetuseks oli pakutud ,,Les chemins croisés“, mis tähendab ,,Ristteed“. Head nimede vali kud! Esinemine toimus professio naalse täpsusega, nii muusika kui ka tehnika poolest. Esitati peaaegu 30 laulu ja seega lauldi kõik palad peast. Hääled ,,sü damest“ kostsid intensiivselt ja selgelt. Kui poolte palade juures võis arvestada koori saatel solistidega, esineti ka duettides, triodes ja kvartettides. Kõlav in strumentaalsaade tuli professio naalse klaveri poolt. Oli kuulda ka viiuli kõla ja ühe vaiksemalt kuuldava kitarri keeli. Käisin publiku seas ringi nii alguses kui vaheajal ja küsisin kohalviibijailt: ,,Est-ce que vous êtes estonien ou francophone?“ (Kas olete eestlane või prant suse keelt rääkiv?“) Sõbralikuks vastuseks kostis vaid ,,franco phone“. Ka tuttavaid kaaseest laste nägusid ma saalis ei näinud. Kas olin ainus eestlane peale Allani tol õhtul Eesti Maja saalis? Heakene küll. Kõik selle olu korra selgitamiseks otsustasin Allaniga sooritada asjaliku jutu ajamise. Oled äkki meile ilmutanud end kui prantsus-kanada edendaja. Muidu olen Si nu ga tihti kohtunud eesti üritus tel. Kunas said kokku sellise
Allan Seimi hoogne osavõtt oli silmapaistev. Foto: Andres Raudsepp
vahva lauljaskonnaga? Mil line oli selle algus? Ma hakkasin prantsuskeel seid lauljaid jälgima, kui veet sin pärast keskkooli kuus näda lat Trois-Pistoles linnas Qué bec’is ühel prantsuse keele kur susel. Ma elasin kuus nädalat ühe Québec’i perekonna kodus ja tutvusin lauljatega nagu Gilles Vigneault, Félix Leclerc, Edith Butler, Robert Charlebois ja ansamblitega nagu Harmo nium ja Beau Dommage. Need lauljad on ka minule tuntud. Kui ma olin tagasi Torontos, ma läksin ühele kontserdile, kus esines üks Torontos tegutsev koor, Les Voix du Coeur. Paar minu tuttavat laulsid selles koo ris. See oli väga hea kontsert, mis jäi mulle meelde. Hiljem tutvusin teiste frankofoon-laul jate ja heliloojatega PõhjaAmeerikast ja ülemeremaadelt nagu Claude Léveillée, JeanPierre Ferland, Paul Piché, Céline Dion, Luc Plamondon, Daniel Lavoie ja André Gagnon. Miks Sa ühinesid selle lau lugrupiga? Olin laulnud paaris kooris ja otsisin üht seltskondlikku tege vust, mis aitaks hoida mu prant suse keele heal tasemel. Teie ansambel, millele ma nüüd annan nime ,,Südame hääled“, oli super-vormis. Kus ja kui kaua tegite harjutusi? Aitäh komplimendi eest, Andres. See on eriti liigutav, sest tean, et oled ise hea laulja ja solist. Ma olen nüüd laulnud Les Voix du Coeur kooris kolm aastat. Me tegime paar jõulu kontserti detsembris 2019. Siis varsti pärast seda algas Covid’i pandeemia peale ja me pidime isolatsioonis harjutama ikkagi samal ajal üksteisega kontaktis, tarvitades Zoom’i ja Jamulus’t oma koduarvutitel. Oktoobrikuu alguses 2021. aastal hakkasime kesknädala õhtuti koos harjutama Toronto Eesti Maja suures saalis, kandes spetsiaalseid koorilauljate maske. Me tegime seal 37 harjutust enne meie 4. juuni kontserti. Meile väga meeldis Eesti Maja suur saal mitmel põhjusel. Kas Sina pole ju laulnud mõnes eesti kooris ja kas Sa ei käinud ka viimasel laulu peol Eestis? Ma laulsin tenorit Estonia Kooris Roman Toiga. Laulsin ka Lembit Avessoni Musica Divina kooris ja siis jälle Estonia Kooris Ingrid Silmiga. Ma käisin Roman Toi ja Estonia Kooriga Eestis laulupeol aastal 1994. Tahan jälle minna laulu peole, kuna ma pole kahjuks kaua aega nüüd käinud. Panin tähele, et Sina laulsid ,,Südamehäältega“ innukalt ja energiliselt kaasa. Millised on Sinu tunded, kui Sa nii vahvalt osaled sellises dünaa milises muusikaansamblis? Mulle väga meeldib prant suse keel ja need laulud, mida me esitame, on väga hästi
Nr. 24
Kanada nädal võitluses COVID-19ga
Osa ansamblist ,,Hääled südamest“, kes nähtavalt panevad end jõuli selt maksma meie armsas Eesti Majas. Tagumises reas vasakul meie oma Allan Seim. Foto: Andres Raudsepp
koostatud. Ma kirjutasin kõikide laulude sõnad välja, mõnede laulude sõnad mitu korda ja ma imetlesin, kui nupukalt nad olid kokku pandud. Iga laul rääkis ristteedest oma moodi. Nende erinevate heliloojate stiilid tegid nende laulude õppimise huvita vaks. Nad tõmbavad mind ja publikut kaasa. Kas tunned, et sinu laulu kaaslaste hääled tõepoolest tulevad südamest? Jah, kindlasti tulevad. Mu laulukaaslased tõesti armas tavad, mida nad teevad ja nad panevad palju energiat ja tööd kontsertide ettevalmista misse. Reklaam, programmi brošüürid, heli, valgustus, lava ja kuidas laval liikuda, kos tüümid, kuidas saali optimaal selt organiseerida ja samal ajal miljööd luua, koori toitlus ta mine, jne. Vabatahtlikud ini mesed, keda ma ei olnud varem näinud, tulid kontsertideks appi. See oli üks suur meeskonnatöö ja mul väga huvitav kogeda. Aga meie ei esinenud ainult lauludega. Programmi põimi sime ka tantsu ja teatrit. See oli rohkem nagu üks ,,show“ või ,,production“. Koori dirigent on Manon Côté, kes on koori dirigeerinud nüüd 25 aas tat. Koori president on Gilles Durot, aga kooril on ka juhatus, mille liikmetel on erinevad ülesanded. Mis on Sinu arvamused eestlaste poolt kontserdist eemale jäämise puhul? See oleks olnud inspireeriv meie rahvale. Ma arvan küll. Loodan, et järgmisel aastal tuleb rohkem eestlasi Les Voix du Coeur kont sertidele. Muusika on univer saalne ja on alati huvitav näha, mida teied rahvused teevad. Prantslased on väga andekad muusika alal. Selles kooris on lauljaid mitmest rahvusest, aga me laulame peamiselt prantsuse keeles. Ma kohtasin inimesi pärast kontserte, kes ei räägi prantsuse keelt, aga nad ikka tulid ja nendele väga meeldis, mida meie olime esita nud. Seekord me laulsime neli laulu inglise keeles: That Lonesome Road, Come Sail Away, Imagine ja Don’t Stop Believing. Inimesed tihti tegutsevad ver tikaalselt silodes selle asemel, et töötada koos ja olla üks teisele kasulikud. Seepärast mul on väga hea meel, et sain Les
Voix du Coeur tuua Eesti Majja, kui Covid’i pärast meile ei antud luba harjutada edasi Etienne Brulé keskkoolis (prantsuskeelne kool – AR). Me aitasime Eesti Maja majandusli kult ja Eesti Maja aitas meid, pakkudes ühte väga head saali ja me kõik nüüd teame natuke rohkem Eesti kohta. See on hea, et Sa seda vii mast mõtet esile tõid. Kas oled leidnud mõndagi sarna sust prantsus-kanadalaste ja eestlaste juures? On sinul mõtteid, tundeid, arvamusi sellel teemal? Ma olen ka mõtelnud, et meie kaks rahvusgruppi on sa masuguseid raskeid olukordi aja jooksul läbi elanud. Prants lased Põhja-Ameerikas olid kaua aega ära lõigatud Prant susmaast sõja ja kauguse tõttu. Prantslaste keel Põhja-Ameeri kas siis arenes pikkade aastate jooksul erinevat viisi ehk teed pidi, prantsuse keelest Euroo pas. Sama olukord tekkis välisja kodueestlastel. Teiseks näiteks, meeles pi dades juuniküüditamisi Balti riikides, ma nimetaks prants laste deporteerimist Kanada ida rannikult aastal 1755 – le grand derangement – nii kaugele kui Louisianasse. Selle kohta kirjutas Henry Wadsworth Longfellow kuulsa poeemi ,,Evangeline“. Evangeline pidi oma armsa Gabrieliga abielluma, aga enne deporteerimist mehed eraldati naistest, neid pandi siis erine vate laevade peale ja saadeti erinevatesse kohtadesse ja Evangeline jäi oma elu lõpuni otsima oma armsat Gabrieli. Selliseid lugusid juhtus eestlas tele, lätlastele ja leedulastele, kui meid küüditati Venemaa kaugustesse. Teed kahjuks ei ristu uuesti. Aga räägime rõõm samatest asjadest. Mis on ansambel ,,Süda mehäälte“ tuleviku kavatsu sed? Me tahame anda ühe kont serdi veebruaris ja siis veel ühe järgmise hooaja lõpul juunis. Nende kontsertide jaoks me valime kõik uued laulud, mida me õpime pähe. Meie koori tra ditsioon on alati laulda peast, õigemini südamest. Tänan Sind, Allan, põhja like vastuste eest.
Sel nädalal teatas föderaalva litsus mõningatest muudatus test, mis seotud reisimisega. Alates 20. juunist lõpetatakse siselendudel ja väljuvatel rah vusvahelistel lendudel nõue, et reisijad peavad olema täieli kult vaktsineeritud COVID-19 vastu. Välismaalased, kes saabuvad Kanadasse, peavad ikka olema vaktsineeritud (kui nad ei vasta erandi kri teeriumidele). Teised nõuded kehtivad vaktsineerimata ka nadalastele ja alalistele elani kele (karantiin, testimine). Hiljuti teatas valitsus ka juhusliku testimise peatamisest lennujaamades sissetulevatele rahvusvahelistele reisijatele, kes on täielikult vaktsineeritud, kuni 30. juunini. Maskide kandmine on en diselt kohustuslik kõikidel len dudel ja provintsidevahelistes rongides Kanadas. Kellel plaanis reisida või külalisi oodata, tuleks kind lasti eelnevalt põhjalikult tut vuda Kanada valitsuse rei sireeglitega, samuti sihtkoha maades. Sel nädalal teatati ka vaktsii ninõude lõpetamisest föderaal setele ja transporditöötajatele. (Lüh. CTVNews)
Tervis
Teadlased töötavad välja narkootikumide üledoosist päästvat plaastrit Kuna Ameerika Ühendriigid seisavad silmitsi narkootiku mide üledooside epideemiaga, töötavad teadlased välja kan tavat plaastrit, mis suudab tuvastada saabuva opioidi üle doosi ja manustada selle vastu ravimit, vahendas Medical Xpressi Postimees. Indiana ülikooli uurimisrüh ma juhendab dr Ken Mackie. Väljatöötatav umbes nikotiini plaastri suurune plaaster sisal daks andureid, mis jälgivad kandja pulssi, vererõhku ja vere hapnikutaset. Opioidide üle doosiks loetakse seda, kui nar kootilised ained põhjustavad hingamise aeglustumist või pea tumist. ,,Idee seisneb selles, et plaas ter mõõdab kõiki neid muutu jaid pidevalt,“ ütles Mackie. ,,Sooviksime tehisintellekti al goritmi abil tuvastada peatse opioidi üledoosi, enne kui vere hapnikuga küllastus langeb ohtlikult madalale tasemele.“ Kriisi alguse hetkel hakkavad tööle sajad mikronõelad, mis vooderdavad plaastri sisemust ja on täidetud üledoosi vastase ravimi naloksooniga. Helilai nete abil surutakse nõelad nahka ja manustatakse päästev ravim. (PM/EE)
