Nr. 24
EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022
13
Eestlased Maive Rute ja Margus Raha PDAC’i konverentsil 13.-15. juunil toimus Toronto Convention Centre’is mainekas rahvusvaheline The Prospectors & Developers Association of Canada (PDAC) konverents, millest võtsid osa tuhandete teiste osalejate seas ka Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni esindavad delegatsioonid ning ka külalisesinejad Euroopa Lii du erinevatest riikidest. Eest lastest esinesid ettekannetega Maive Rute (Deputy DirectorGeneral, Directorate-General for Inter nal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs, European Commission) ja Mar gus Raha (Analyst, Mineral Resources, Ministry of Econo mic Affairs and Communi cations). Margus Raha esines semi naril ,,Building resilient EU raw materials value chains“, mis oli korraldatud Euroopa Liidu poolt 14. juunil hommikul Inter Continental Toronto Centre Hotel Ballroom’is. Maive Rute esines seal sama päeva pärast lõunal ettekandega ,,EU Re search and Innovation for sus tainable raw materials value chains“. Mõlemad eestlased olid konverentsi vaheajal nõus vasta ma mõnele küsimusele. Palun tutvustage ennast ja rääkige oma osalemisest selle aasta nii tähtsal rahvusvaheli sel PDAC konverentsil Toron tos. Maive Rute: Me oleme praegu siin Kanadas seetõttu, et siin on koos ülemaailmselt üks suuremaid, tunnustatumaid, parimaid konverentse ja näitusi just maapõuevarade kaevanda mise, väärindamise ning ümber töötlemise teemal. Mina olen siin kui Euroopa Komisjoni vas tava ala eest vastutav kõrgeim ametnik. Töötan Euroopa Komisjonis sellises peadirekto raadis, mis tegeleb tööstuspolii tika, väikeettevõtluspolii tika ja kogu siseturu korraldamisega ning olen seal peadirektori asetäitja. Vastutan tööstus poliitika standardiseerimise ja muuhulgas ka maapõuevarade poliitika eest. Oleme siin seetõttu, et Euroopas on väga suur huvi kogu selliste maavarade kätte saadavusega seotud investee ringute edendamise, aga teist pidi ka poliitika ja seadusand likku raamistiku kavandi kaasajastamise vastu. Oleme juba aastal 2020 uuendanud oma niinimetatud kriitiliste maavarade loetelu, mis on eel kõige kriitilised seetõttu, et nad on meile strateegiliselt olulised energiapöörde läbiviimiseks, meie ühiskonna digitaliseeri miseks ja nüüd ütleme selle Vene sõja, mille nad nüüd on Ukrainas agressioonina vallan danud, valguses ka meie kait sekulude jaoks ja kaitse eesmärkidel. Need kriitilised maavarad on nende strateegi liste eesmärkide jaoks. Energia, digitaliseerimine ja kaitse on
olulised ja sageli on nad väga raskesti kättesaadavad või siis oleme sõltuvad ainult võib-olla ühest või kahest riigist, kust neid on võimalik tarnida. Ehk sellel baasil on meil väga suur huvi investeeringuid tõsta, in vesteeringuid edendada ka poliitilise raamistikuga. Milliseid organisatsioone te esindate sel nii olulisel PDAC konverentsil ja missuguseid koostöö võimalusi otsite? Maive Rute: Siin me oleme Euroopa Liitu esindamas ja üht lasi aitame Euroopa erinevatel liikmesriikidel, sealhulgas Ees til, saada nähtavust, leida neile partnereid, kellega koostööd teha. On ka väga oluline, et Euroopa Liit näeb Kanadat just ühe sellise partnerina, kellega koostööd kiirendatult korras teha ja seda uuel tasandil läbi viia. Nii et meil on eelmisel aastal Euroopa Liidu ja Kanada vahel alla kirjutatud vastav koostööleping, mille alusel me täna ja ka muidu Kanada erine vate provintsidega räägime läbi ja otsime võimalusi tegelikuks koostööks. Näiteks mina olen siin täna esinemas Euroopa teaduse- ja arendusprogrammi seminaril ning räägin, missu gused vahendid on maavarade jaoks olemas, aga pärastlõunal kohtun ka Ontario valitsuse vas tava ministriga, kes on siin ka kohal ja tahan temaga rääkida koostöö võimalustest Euroopa Liiduga. Eesti on täna õnneks ka siin seminaril esindatud ja Eesti on esindatud just selle valdkonna poolel – hr. Raha on kohal Majandusministeeriumist. Ta räägib Eesti suurepärastest võimalustest haruldaste muld metallide teemal. Ja räägib ka fosforiidi teemal. Need on väga olulised toorained. Nii on loomulikult ja arusaadavalt fos foriit oluline väetiste tooraine, aga ka kõik, mis siin puudutab haruldasi muldmetalle, on see tehnoloogia ja sellega kaasnev energia tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega. Hr. Raha, palun tutvustage ennast lühidalt ,,Eesti Elu“ lugejatele: kus te töötate ja mis on teie põhieriala? Margus Raha: Margus Raha (55 a), Tartu Ülikooli lõpetanud geoloog (MSc). Praegune töö koht on Majandus- ja Kommu nikatsiooniministeeriumis maa varade osakonnas, ametinime tusega „analüütik“. Samas olen ka Eesti Maavarade Komisjoni esimees ning paljude maavarade teemaliste juht- ja töögruppide liige nii Eestis kui ka välismaal. Olen näiteks Eesti esindaja Euroopa Komisjoni juures töö tavas konfliktmaavarade töögru pis. Varasemalt töötasin Eesti Geoloogiateenistuse eelkäija Eesti Geoloogiakeskuses geo loogia direktorina (director of geology). Millise sõnumi tõite Eestist Euroopa Liidu seminarile, mis toimus PDAC 2022 konverent
Holland teatas Vene sõjaväeluure agendi tabamisest
PDAC konverentsil osalenud Margus Raha ja Maive Rute. Foto: ©Ülle Baum
si raames Torontos? Mis oli Teie ettekande teema? Margus Raha: Eestist tõin sõnumi, et kui rääkida kriitilis test toormetest, siis Eesti ei ole valge laik vastavatel kaartidel, vaid meil on, mida pakkuda. See oli ka mu ettekande teema: „Kriitilised toormed – mida Eestil on pakkuda?“. Pakkuda on nimelt järgmised kriitilised toormed: fosforiit (väetise toore), haruldased muldmetallid, va naadium ja magneesium. Kuidas hindate sellisel maailma ühel juhtivamal maavarade uurimise ja kae vandamise konverentsil osale mise tähtsust? Margus Raha: Ma arvan, et osalemise tähtsust PDAC-il ei saa alahinnata. Mulle anti mõis ta, et on väga tore, et Eesti on ka esindatud nii ettekande osas kui ka Euroopa Liidu „lauas“, kus Eesti tutvustus jooksis tele viisori-ekraanil. Samas on väga oluline ka otsene suhtlus näiteks
ettevõtetega, kes pakuvad nii erinevaid maavarade analüüsi mise kui ka otsingu-uuringu võimalusi. Tulevikku silmas pi dades – kui Eesti on valmis oma kriitilised toormed kontses siooni pakkumisele panema – siis on hea, kui vastavad potent siaalsed pakkujad on juba Eesti võimalustega kursis. Veel kord – virtuaalne suhtlus ei asenda otsekontakte, näost näkku aruta misi. Millised uued ideed ja mõt ted viite kaasa kodumaale? Margus Raha: Uued ideed ja mõtted kodumaale viimiseks on eelkõige seotud kriitiliste toormete uurimise ja kasu tuselevõtu edasiarendamisega: millised on meie järgmised etapid, rahastuse võimalused, kuidas töötada välja kontses siooni skeem kriitilistele maava radele, millised on erinevad analüütilised ja jätkusuutlikud ning keskkonnasõbralikud teh noloogilised võimalused.
Macron, Scholz ja Draghi toetavad Ukraina saamist EL-i kandidaadiks
Eesti kagupiiri esimese etapi tööd said valmis
Saksa kantsler Olaf Scholz, Prantsuse president Emma nuel Macron ja Itaalia pea minister Mario Draghi saabu sid neljapäeval ühisele visiidile Kiievisse, kus kinnitati ühist soovi anda Ukrainale Euroo pa Liidu kandidaatliikme staatus. Kolme riigipea visiit oli nende jaoks esimene külaskäik Ukrainasse pärast Venemaa kallaletungi algust 24. veebruaril. Poliitikavaatlejate sõnul ei pruugi Euroopa Liidu kandi daatliikme staatuse andmine tähendada veel peatset majan dusbloki liikmeks saamist. Näiteks Türgi on olnud Euroopa Liidu kandidaatliige 40 aastat ning sisuliselt 10 aastat pole enam selle osas tõsiseid kõnelu si peetud. Euroopa Liidu kolme suuri ma majandusega riigi juhi ühi sel visiidil on suur sümboolne tähtsus, eriti arvestades nädala pärast toimuvat Euroopa Ülemkogu, mis võib otsustada, kas anda Ukrainale ametlikult kandidaatriigi staatus. (ERR/EE)
Intervjueeris ÜLLE BAUM
Eesti kagupiiri esimese etapi ehitustööd 23,5 kilomeetri pikkusel piirilõigul said val mis, vahendas ERR. Merko Ehituse ja GRK Infra esindajad andsid Võrumaal politsei- ja piirivalveametile üle väljaehitatud piirilõigu, mis al gab Eesti, Läti, Venemaa kol mikpunktist ning kulgeb kuni Luhamaa piiripunktini. Nii ehitaja kui ka tellija tõde sid, et piiritaristu ehitamine ko hati soisele pinnasele nõudis tavalisest keerukamaid insener tehnilisi lahendusi. ,,Kaks aastat tagasi algas siin tõsine ehitus ja see on päris suur piirilõik. See on valmis tehtud kahe aastaga, mis oli esi algu plaanis valmis teha kolme aastaga, ehitaja on tubli olnud. Piirivalvurid teevad oma tööd suure südamega ja tänastes oludes, mis nende jaoks on tun duvalt soodsamad ja paremad, on siin rajatised, tehnoloogia tuleb, on võimalik paremini patrullida, ennetada ja paremini piiririkkujaid kinni pidada,“ rääkis siseministeeriumi kants ler Tarmo Miilits. (ERR/EE)
Madalmaade luureteenistused teatasid Vene sõjaväeluure (GRU) agendi tabamisest. Tabatud agent kasutas võltsi tud Brasiilia isikudokumente, et reisida Brasiiliast Madal maadesse. GRU agent pidi alustama praktikat Rahvusvahelises kri mi naalkohtus, mille käigus tal oleks olnud ligipääs kriminaal kohtu hoonetele ja süstee mi dele, vahendas BBC uudist rah vusringhäälingu portaal. Madalmaade julgeolekutee nistus AIVD teatas, et juhul kui agent oleks rahvusvahelisele kriminaalkohtule ligi saanud, siis oleks ta peale info kogu mise võinud värvata ka uusi al likaid. Agent teeskles, et ta on 1989. aastal sündinud Brasiilia kodanik Viktor Muller Ferreira. Tema tegelik nimi on Sergei Vladimirovitš Tšerkasov, kes sündis 1985. aastal. Peale kinnipidamist saadeti mees lennuga Hollandist tagasi Brasiiliasse. (ERR/EE)
Eesti taluliikumise edendajalt ilmus raamat ,,Maa ja armastus“ Ants Aaman (1948) on põllu mees ja kirjamees, suure sugu võsa seitsmenda põlve esindaja, kellelt hiljuti ilmus raamat ,,Maa ja armastus. Jutte ja mälestusi“. Aaman on Rätsepa talu peremees Kursi külas Kuusalu vallas ja peab koos poja Ants nooremaga Karu kämbla perefarmi ning on tun tud kui haruldaste eesti maatõu gu veiste kasvataja. Temalt on pärit rahvatarkuseks saanud mõte, et „talumees pole määgiv lambuke, vaid Eesti südame tunnistus“. Eesti taluliikumise eestvedajana pälvis Ants Aaman 2022. a Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenete märgi. Eesti talu ja maa on Antsule kui taluliikumise edendajale sü damelähedane teema. Raamatus ilmuv „Ei au ega häbi“ toob esile tänase Eesti maaelu para doksid, mille jäljed ulatuvad minevikku. Külmal kivilinnade ajastul kiirgab Ants Aamani talufilo soofiast meelekindlust, soojust ja rahu.
