8
EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022
Nr. 24
Ja ööd ei ole seal…
110 aastat Otmar Pello sünnist Kalle Kadakas, Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Õpetaja Pello mälestuste elav dajana valdavad mind kahe tised aimed. Aja pöörduma tuse paratamatusest tingitud nukrus, sest mul polnud siinses elus võimalust oma auväärt ametivenna, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kaasvilistlase, skautluses osalenu, kaasvilist lase frater esticusega kohtuda. Ometigi lepitatult tänurõõ mus, et Vana-Andrese rahvas mind koguduse õpetajaks kut sus ja eelkäijat mulle oma alalhoitud mälestustes tund ma õpetas. Nii söandan ma Otmar Pellot tema 110. sün niaastapäeva mälestuskillus argsi ehk oma vaimulikuks vaarisaks nimetada. Samas pole õpetaja Pello isiksus siinse eestlaskonna pärimustes alal hoitud pelk mütoloogiline kangelane, vaid koguduse esimene õpetaja, teerajaja, kelle jälgedes on ühtaegu või
Ca 1971. Seedriorul? Õpetaja Otmar Pello kõnelemas.
matu, samas nõn da kindel astuda. Aastatega on õpetaja Pellost minu jaoks saanud isiksus, kel lele ikka tänus mõtelda, seda nii oma vaimuliku elu rõõmsamail, miks mitte ka heitlikemail hetkil. Paljutki jääb ta aegade kauguse tõttu tabamatuks ja liig erinev on meie vaimne mõõdustikki. Samas on tema tavatus ja mõned sarnasedki jooned ehk aidanud kogudusel ehk mindki ära taluda. Viimaks vahest polegi see pelk juhus juhuste reas, et olen täna ilmaeestlasena ilma eestlaste seltsis. Juhuseid pole olemas, teadis hea õpetajagi. Vaibumatu kõmu auväärsest ametivennast jõudis minuni juba ülikoolipäevil, mil professor Tarmo Kulmari poolt kirikuaja loo-eksamiks soovitatud Pel lo kirikuajaloo raamatuid sirvisin. Küll nooruse isekusest reservat sioonidega, sest teadupärast taasavatud teoloogia teaduskond oli saksa keele ja mõtte keskne. Vahest rohkem veel kui Pello päevil. Teadupärast paljud õpe taja Pello ametivennad pruu kisid eesti keelt iseäraliku saksa luteri pastorile omase aktsendi ga. Just seal avati mu silmad, et just kaasvilistlane Otmar Pello on ülikooli teoloogiateadus konna vankumatute aluskivide, võrdleva usuteaduse teadlaste Gustav Teichmülleri ja Eduard Tennmanni igakülgne tundja. Teoloogia teaduskonna esimene dekaan taasavatud ülikoolis, emeriitprofessor Kalle Kasemaa, on tõlkinud ajakirjas Akadeemia (1986 nr. 6) Otmar Pello artikli „Teichmüller-Tennmanni krist luse filosoofiast“. Torontos avastasin, et tema kristliku sõnumi kuulutusega
1952-1953. Toronto. Anton Alango ja Alma Mustise pulmad. Teenib õpetaja Otmar Pello.
10. märts 1951. Toronto Vana-Andrese koguduse esimene leer. Vas.: Lembit Vardjas, Enn Kiilaspea, Johannes Kruusel, Heino Kuri, õpetaja Otmar Pello, Juta Marks, Meida Tahk, Elvi Tahk.
harmoneeruvad idamaa religioo nide näited kangastuvad kogu dusele peetud jutlusteski. Pello jutlused, mis keskenevad ini m eksistentsi ummikutele lahen dustee pakkumisele, annavad tunnistust Sõnumitooja mitte üksnes teoloogilistest, vaid ka süvapsühholoogia-alastest tead mistest. Kas oli pastor Pello Martin Lutheri elu ja õpetuse järgija ja traditsiooni hoidja ehk liig luteriusu traditsiooni ja dogmaatikasse tardunud? Kui nii kindlalt väidaksime, jääk sime ehk elu pool- ja veerand toone unustades, üksnes musta valgele vastandades liig ühe ülbaliseks. Võrdleva usuteadlase pilk, ei luba tal olla vaid dog maatiliste tõdede kordaja, aga ka uuele avastamisele kutsuv kaaslooja. Ka tema tihedad sidemed Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikust liig liberaalitsevate uus protestantlike vaadete tõttu ta gandatud ja pagendatud õpetaja Voldemar Kuljus ning otsene alluvussuhe uusprotestantliku liikumise juhi, toonase Püha vaimu koguduse peaõpetaja Theodor Tallmeistriga ei luba nud jääda lõpuni järjekindlaks konservatiiviks. Vahest Eestis kohatud kahe ametivenna harju muspärase piire ületav, toonases mõistes ultraliberaalsus, ajendas Pellot võõrsil olema rõhutatult alalhoidlikkuse mõtte kandja. Igal juhul polnud õpetaja Pello, tema jutluse loomingu põhjal otsustades, pelk moraalilugev manitseja, vaid avarapilguline, silmnähtavalt akadeemilisusse kalduv, valgust ja varju armas tav filosoof. Rohket tarkuse armastust lugenule oli omane väga arenenud ja terav huu morimeel. Kõige elavamaks sidemeks õpetaja Pello ja ametijärglase vahel oli kirikuõpetaja lesest proua Aino Pello. Tudengi põlves kord Miina Härmale Vanemuise teatris saatjaks olnud proua Aino mälestuste läbi elav dus nii Suure Jaani „kiriku mõis“ kui ka Otmari isiksus veelgi kontrastsemalt. Kiriku õpetaja perepea argised küla lised – tulevased heliloojad vennad Kapid: Artur, Eugen ja Villem, neile lisandus Tallinna Konservatooriumist liikuma pääsenud heliloojast õppejõud
13. juuni 1962. Otmar Pello 50. sünnipäeva koosviibimine VanaAndrese kiriku ülemises saalis. Vas.: õp Bruno Ederma, Aino Pello, õp Otmar Pello, Serafima Markus, konsul Johannes Markus.
11. november 1971. Toronto Vana-Andrese kirikus. Õpetaja Otmar Pello matus. Kõneleb õp August Kivisikk.
Hüpasaare Martki (Saar). Kord olla olnud õpetaja ja tema he liloojatest sõbrad hobuvankril teel Hüpasaarest Suure-Jaani. Teeäärne rahvas olla olnud kaht kätt kokku lüües imestunud, et kuhu siis selline seltskond küll teel on. Keegi vastanud, et olge mureta, seal vankris olijate seas on üks mõistusega inimene ka. See inimene oli meenutaja sõnutsi Aino Pello. Vahest oligi õpetajast abikaasa oma ametile omaselt karm ja autoritaarsusele kalduvgi. Millegipärast eeldas ta, et on üsna loomulik, et tema õbluke abikaasa suudab haiges tunud organisti Elkenit kolme minutilise hingetõmbe järel
kohe algaval pidulikul ametita litusel sujuvalt asendada. Kui Aino vastu puigelnud, öelnud abikaasast pastor, nüüd on teil veel kaks minutit aega. Eks Aino mänginudki siis ,,Kalla kallis…“ Õnneks olla olnud kanada laulatus. Aga Aino jut tude järgi tundusid kodumajan damise asjad olevat kindlalt tema käes. Eks ikka Jumala teadus ja majandusteadus har mooniliselt käsikäes. Kaasaegsete sõnul oli imet lusväärt Otmar Pello unustamatu bassbaritonina meeskooris, aga ka soololauljana ooperi- ja operetikatkendeis tänaseks ae gade hämarusse vajunud VanaAndrese kiriku teise korruse
