This newspaper was mailed on Friday, June 24, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)
Alates / since 2002 Nr. 25, 2022
Reedel, 24. juunil — Friday, June 24
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Tori süüdatud võidutuli läks Kuressaare kaudu üle Eesti President Alar Karis ütles neljapäeval Võidupüha paraa dil Kuressaare keskväljakul peetud kõnes, et meil pole voli väsida ega leppida kurjusega, unustada ukrainlaste kaotatud elud ja purustatud Ukraina linnad, kui tahame ise rahuli kult elada oma riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. „Kaitsta Eesti iseseisvust – see ülesanne, mis paljudele on sisemine tahe ja sund, lasub tegelikult meil kõigil,“ kõneles president Karis. „See tähendab, et me ei istu käed rüpes, kui Eesti võib sattuda ohtu. Eeskätt need, kellel on riigi ja elanik konna kaitsmiseks vajalikud oskused olemas.“ „Seistes siin kaitseliitlaste rivi ees, on tänane päev minu jaoks parim tõendus sellest, et meie, rahvana, kavatseme kogu jõuga kaitsta oma iseseisvust, oma vaba otsustusõigust, oma maad. Mistahes hind sellel võit lusel ka ei oleks,“ ütles presi dent Karis.
Riigipea sõnul on viimased neli kuud näidanud, et isegi Euroopas, kus me oleme relvas tatud vägivalla ajastu pöördu matult lõppenuks kuulutanud, on sõda võimalik. „Lääs on teinud kõik, et sõda Euroopas ära hoida, kuid Venemaa tegi samal ajal kõik, et sõda alusta da,“ ütles president Karis. „Nüüd peame mitte ainult Eestis või Balti riikides, vaid terves Euroopas harjuma mõtte ga, et rahu ei pruugi kesta iga vesti. Ja peame olema valmis vajadusel vabadust lahinguväljal kaitsma.“ President Karise sõnul tähendab see juba täna tuntavat mõju meie igapäevaelule, mis käib kaasas meie ja liitlaste pingutustega toetada Ukrainat ja ohjeldada Venemaad. „See puu dutab meid kõiki ja me kõik tunneme nüüd ühel või teisel viisil Venemaa algatatud sõja mõju,“ ütles riigipea. „Ma tean, et paljudel on senisest veelgi raskem toime tulla. See vastu (Järgneb lk. 5)
Võidutuli süüdati Tori kirikus.
Foto: major Ülo Isberg
President Karis annab üle võidutule.
Foto: major Ülo Isberg
Langenute mälestamine Kuressaares.
Roman Toi sai Lauluväljakule oma pingi Tallinna lauluväljakul avati 20. juunil viie Eesti muusi kaelu suurtegija mälestuspin gid. Nimelise pingi said Alo Mattiisen, Miina Härma, Ülo Vinter, Ester Mägi ja lauluisa Torontost Roman Toi. Esimesed viis pinki juhata vad sisse suurema projekti, mille raames plaanivad SA Tallinna Lauluväljak ja Kul tuuripartnerluse SA avada järg neva kahe aasta jooksul 25 Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelu suurtegija mälestuspingid. Koostööprojekti raames saa vad ka 25 noort Eesti kultuurielu tegijat ühekordse toetuse. Barclay de Tolly Sõprade Klubi, Heidi ja Allar Jõks, Olav Miil, Limestone factories of Estonia ja Kultuuripartnerluse SA toeta vad kokku noorte Eesti talentide õpinguid ja loomingulisi tege vusi kokku vähemalt 20 000 euro ulatuses. Esimesed viis toetust pälvisid kontratenor Martin Karu, lauljanna Hedi Maaroos, kitarrist Helin Hallik ja tšellist Marcel Johannes Kits ning Jõgeval toimuva Alo Mattiiseni nimelise vokaalan samblite lauluvõistluse korral dajad. (Allikas: ERR)
Foto: Siim Lõvi, ERR
Foto: major Ülo Isberg
President Karis andis üle teenetemärgid „Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenete märkidega inimesi, kelle sihi kindlus, ennastsalgavus, pü hendumus, leidlikkus või looming on eeskujuks palju dele teistele ning on muutnud kogu Eesti paremaks, hooliva maks, märkavamaks, ettevõt likumaks,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemär kide andmise otsuse eessõnas. Koroonast tulenevate piiran gute tõttu aga ei olnud teene temärke võimalik veebruarikuus vabariigi aastapäeval üle anda. Seda tehti alles nüüd, vahetult Võidupüha eel – 22. juunil Tallinnas Vanasadama kruiisiter minalis pidulikul tänuüritusel ,,Eesti tänab“. ,,Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie sõpra dele välismaal, kes oma tege vusega on hoidnud meie põhi seaduse sõna ja mõtet, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õig
lusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tule vastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,“ rõhutas Karis veebruaris teenetemärke välja kuulutades. Karis sõnas oma kolmapäe vases kõnes, et tänu teenetemär gi saanud inimestele võime tun da end enesekindlalt, turvaliselt, vabade kodanike, vaba riigina. ,,Need 148, kes tänavu pälvi sid teenetemärgi, on inimesed, kelle pühendumine oma erialale või kogukonnale võiksid mõju da innustavalt ka paljudele teistelegi, kes sageli tõstavad endast ettepoole töö, loomingu, riigi teenimise. Teie jaoks on niisugune pühendumine loomu lik,“ kõneles president. Kolmapäeval toimunud pidu likul üritusel sai Valgetäht IV tee netemärgi kätte ka VEMU pea arhivaar PIRET NOORHANI.
Foto: Priit Mürk, ERR
