Eesti Elu / Estonian Life No. 25 | June 24, 2022

This newspaper was mailed on Friday, June 24, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 25, 2022

Reedel, 24. juunil — Friday, June 24

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Tori süüdatud võidutuli läks Kuressaare kaudu üle Eesti President Alar Karis ütles ­neljapäeval Võidupüha paraa­ dil Kuressaare keskväljakul peetud kõnes, et meil pole voli väsida ega leppida kurjusega, unustada ukrainlaste kaota­tud elud ja purustatud Ukraina linnad, kui tahame ise rahuli­ kult elada oma riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. „Kaitsta Eesti iseseisvust – see ülesanne, mis paljudele on sisemine tahe ja sund, lasub tegelikult meil kõigil,“ kõneles president Karis. „See tähendab, et me ei istu käed rüpes, kui Eesti võib sattuda ohtu. Eeskätt need, kellel on riigi ja elanik­ konna kaitsmiseks vajalikud ­oskused olemas.“ „Seistes siin kaitseliitlaste rivi ees, on tänane päev minu jaoks parim tõendus sellest, et meie, rahvana, kavatseme kogu jõuga kaitsta oma iseseisvust, oma vaba otsustusõigust, oma maad. Mistahes hind sellel võit­ lusel ka ei oleks,“ ütles presi­ dent Karis.

Riigipea sõnul on viimased neli kuud näidanud, et isegi Euroopas, kus me oleme relvas­ tatud vägivalla ajastu pöördu­ matult lõppenuks kuulutanud, on sõda võimalik. „Lääs on teinud kõik, et sõda Euroopas ära hoida, kuid Venemaa tegi samal ajal kõik, et sõda alusta­ da,“ ütles president Karis. „Nüüd peame mitte ainult Eestis või Balti riikides, vaid terves Euroopas harjuma mõtte­ ga, et rahu ei pruugi kesta iga­ vesti. Ja peame olema valmis vajadusel vabadust lahinguväljal kaitsma.“ President Karise sõnul tähendab see juba täna tuntavat mõju meie igapäevaelule, mis käib kaasas meie ja liitlaste pingutustega toetada Ukrainat ja ohjeldada Venemaad. „See puu­ dutab meid kõiki ja me kõik tunneme nüüd ühel või teisel viisil Venemaa algatatud sõja mõju,“ ütles riigipea. „Ma tean, et paljudel on senisest veelgi raskem toime tulla. See vastu­ (Järgneb lk. 5)

Võidutuli süüdati Tori kirikus.

Foto: major Ülo Isberg

President Karis annab üle võidutule.

Foto: major Ülo Isberg

Langenute mälestamine Kuressaares.

Roman Toi sai Lauluväljakule oma pingi Tallinna lauluväljakul avati 20. juunil viie Eesti muusi­ kaelu suurtegija mälestuspin­ gid. Nimelise pingi said Alo Mattiisen, Miina Härma, Ülo Vinter, Ester Mägi ja lauluisa Torontost Roman Toi. Esimesed viis pinki juhata­ vad sisse suurema projekti, mille raames plaanivad SA Tallinna Lauluväljak ja Kul­ tuuri­partnerluse SA avada järg­ neva kahe aasta jooksul 25 Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelu suurtegija mälestuspingid.

Koostööprojekti raames saa­ vad ka 25 noort Eesti kultuurielu tegijat ühekordse toetuse.

Barclay de Tolly Sõprade Klubi, Heidi ja Allar Jõks, Olav Miil, Limestone factories of Estonia ja Kultuuripartnerluse SA toeta­ vad kokku noorte Eesti talentide õpinguid ja loomingulisi tege­ vusi kokku vähemalt 20 000 euro ulatuses. Esimesed viis toetust pälvisid kontratenor Martin Karu, lauljanna Hedi Maaroos, kitarrist Helin Hallik ja tšellist Marcel Johannes Kits ning Jõgeval toimuva Alo Mattiiseni nimelise vokaalan­ samblite lauluvõistluse korral­ dajad. (Allikas: ERR)

Foto: Siim Lõvi, ERR

Foto: major Ülo Isberg

President Karis andis üle teenetemärgid „Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenete­ märkidega inimesi, kelle sihi­ kindlus, ennastsalgavus, pü­ ­ hendumus, leidlikkus või looming on eeskujuks palju­ dele teistele ning on muutnud kogu Eesti paremaks, hooliva­ maks, märkavamaks, ettevõt­ likumaks,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemär­ kide andmise otsuse eessõnas.

Koroonast tulenevate piiran­ gute tõttu aga ei olnud teene­ temärke võimalik veebruarikuus vabariigi aastapäeval üle anda.

Seda tehti alles nüüd, vahetult Võidupüha eel – 22. juunil Tallinnas Vanasadama kruiisiter­ minalis pidulikul tänuüritusel ,,Eesti tänab“. ,,Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie sõpra­ dele välismaal, kes oma tege­ vusega on hoidnud meie põhi­ seaduse sõna ja mõtet, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õig­

lusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tule­ vastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,“ rõhutas Karis veebruaris teenetemärke välja kuulutades.

Karis sõnas oma kolmapäe­ vases kõnes, et tänu teenetemär­ gi saanud inimestele võime tun­ da end enesekindlalt, turvaliselt, vabade kodanike, vaba riigina. ,,Need 148, kes tänavu pälvi­ sid teenetemärgi, on inimesed, kelle pühendumine oma erialale või kogukonnale võiksid mõju­ da innustavalt ka paljudele teistelegi, kes sageli tõstavad endast ettepoole töö, loomingu, riigi teenimise. Teie jaoks on niisugune pühendumine loomu­ lik,“ kõneles president.

Kolmapäeval toimunud pidu­ likul üritusel sai Valgetäht IV tee­­ netemärgi kätte ka VEMU pea­ ar­hivaar PIRET NOORHANI.

Foto: Priit Mürk, ERR

2

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

Nr. 25

Sideväelased meenutasid Raua tänava lahingut

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Julge samm Et NATOsse kuulumine on oluline, sai kinnitust laupäeval. Leedu keelas Venemaalt raudteede, rongide kaudu Euroopa Liidu poolt asetatud sanktsioonide järgselt transiiti sealt Kaliningradi. (Mis oli enne sõda Königsberg. Kui Leningrad nimetati ümber Peterburiks, siis oleks see enklaav samuti pidanud uue – või vana – nime saama. Mihhail Kalinin oli aastast 1919 Nõukogude Liidu formaalne riigipea kuni surmani 1946. a. Ta oli nukuks, võimu tal ei olnud, aga ei vaielnud terrorile vastu, lubas paljul juhtuda.)

Pole teada, kuidas Leedu saab kindlaks teha, et NATO, ELi riigina tema territooriumi läbivad rongid ei kanna rauda, metalle, ehitusmaterjale, kõrgtehnoloogiat – ühe sõnaga kaupa, millega on keelatud Venemaaga turul tegeleda. Need kategooriad, neid on veelgi, on umbes pool sellest, mida enklaav Venemaalt impordib. Kaliningradi sadam on suur ja jäävaba, seal on ka Venemaa Läänemere laevastiku baas. Meritsi saab muidugi nüüd Peterburist Kaliningradi blokeeritud materjali viia, aga rongiga oli lihtsam.

Rongiliiklus oli lubatud, kuna seda ei nähtud ohuna. Nüüd aga on Ukrainas toimuva sõjaga olud teised. Igat vagunit inspekteerida, uurida sajaprotsendiliselt, seda ei ole võimalik teha. Tea, mis sõjamaterjale on jubagi nii Kaliningradi viidud.

Sel nädalal avaldati muret, et Ukraina kaitseks ei jõua pii­ savalt laskemoona, sõjatehnikat, muud, mis on Venemaa poolt agressiooniga alustatud sõjas kaitseks vajalik. Associated Pressi järgi, isegi kui USA hiljuti lubas miljardi dollari eest sõjalist toetust Ukrainale anda, ei suuda Ameerika tööstused täita tellimisi.

Poola ja Ühendkuningriik aga on täitnud senini lubadusi.

Lisamureks on see, et Ukraina sõdurid on harjunud N. Liidu aegse sõjatehnikaga, sõdurid peavad saama väljaõpet NATO relvastusega. Paljud saavad seda treeningut võõrsil, mis muidugi eemaldab neid rindelt. Hetkel on Venemaa ülekaal selline, et nende väeosad saavad pommitada – ja muidugi maju, erainimesi, mitte sõdureid, palju tihemini, kui ukrainlased saavad vastata.

Neljapäeval tähistasime Võidupüha, päeva, mis viis Eesti vabaduseni, sellega tähistades ka hiljem, pärast okupatsiooni taas­ iseseisvumist, järgnevalt ka NATOsse kuulumist. Tuleb kaitse­allianssi kuulumist rõhutada. Isegi kui on teada, et mitte kaugel Leedu idapiirist on arvukalt Vene väeosi, just nagu oli mitu kuud, enne sõjalist tegevust, agressiooni neid Ukraina piiri lähistel, tuleb kiita Leedu sammu, millele Kreml vastas väga vihaselt.

Aga sõjaväge ei rakendanud. Tänu NATOle. TÕNU NAELAPEA

Küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon meenutas teisi­ päeval Tallinnas 21. kooli juures pärgade asetamisega 82. aasta möödumist side­ väelaste ja punaarmeelaste vahel toimunud lahingust. „Raua tänava lahingu ja seal langenute meeles pidamine on oluline. Tänu toonastele side­ väelasetele saame öelda, et Eesti vabadust ei antud 1940. aastal ära vastuhakuta,“ ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Taavi Otsa­lai­ nen. „Meie kohus on oma kangelasi meeles pidada.“ Pärast pidulikku rivistust ja pärja asetamist kooli juures suun­dusid sideväelased Keilasse oma veterani kapral Eduard Kuuskori hauale. Kuuskor oli viimane elusolnud Raua tänava lahingu veteran, kes jaanuaris tähistas oma 103. sünnipäeva.

1940. aasta juunipöörde ajal puhkes Raua tänava koolimajas paiknenud sideväelaste ja neilt relvi konfiskeerima tulnud punaarmeelaste vahel lahing, ­ milles langes kaks Eesti sõdurit – nooremseersant Aleksei Männik ja reamees Johannes Mandre. Sideväelaste ja riigi­ pöörajate vahel peetud tulevahe­ tus oli ainuke Eesti kaitseväe peetud lahing Teises maailma­ sõjas. (KVPST/EE)

Kaitseväe kalmistule plaanitakse kindralite matmispaika Eesti Sõjamuuseumi eestve­ damisel on valminud eskiisla­ hendus, mille järgi rajatakse Kaitseväe kalmistule kõrge­ mate ohvitseride matmispaik ning ühtlustatakse hauatähi­ sed.

Asukoht kindralite matmis­ paigaks valiti välja eelmisel aastal, kui otsiti matmispaika kindral Johannes Kerdile.

Kava järgi tuleb alale kahek­ sa matmiskohta.

Kõrgemate ohvitseride mat­ mispaiga asukoht on planeeritud Männiku mälestusplatsi lähe­ dusse, kvartali lõunapoolsesse ossa.

Selleks, et oleks mõtteline järjepidevus ja side varasema arhitekt E. J. Kuusiku poolt ka­ vandatud Vabadussõja juhtide memoriaali planeeringu ja haua­ tähise kujundusega, on püütud kasutada sarnaseid kujundusele­ mente ka uue planeeringu puhul.

Olemasolevale kindral Kerdi hauale on samuti kavandatud hauatähisena paigaldada graniit­ kivist plaat sarnane Vabadussõja juhtide memoriaali hauatähis­ tele. Ühtlustatud hauatähise ku­ jundamisel võib kasutada kait­ seväe sümboolikat ja soovi kor­ ral rahvuslikku ornamentikat.

(ERR/EE)

www.eestielu.ca

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Jaak Tarien ülendati brigaadikindraliks President Alar Karis andis teisipäeval Kadriorus üle brigaadikindrali auastmetun­ nused Jaak Tarienile. 1974. aastal sündinud Tarien oli aastatel 2012 – 2018 Eesti õhuväe ülem. 2018. aastast on ta juhtinud NATO küberkait­ se koostöökeskust.

Eelmisel nädalal allkirjas­ tatud käskkirjaga said uue auastme kokku 157 kaitse­

väelast ja kaitseliitlast. Koloneli auastme sai Indrek Lilleorg.

Kolonelleitnanti või kaptenleit­ nanti auastmesse ülendati 10 kaitseväelast ning majori või kaptenmajori auastmesse 12 kaitseväelast.

Traditsiooniliselt annab kõr­ gemate ohvitseride ehk kindra­ lite auastmed üle president, va­ nemohvitseride auastmed kait­ seväe juhataja. (VPK)

Venemaa Föderatsiooni helikopter rikkus Eesti õhupiiri

Kaitseministeeriumi kantsler Soome meedias: Venemaa viib läbi simuleeritud raketirünnakuid Eesti vastu

18. juuni õhtul sisenes KaguEestis Koidula piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni piiri­ valve helikopter MI-8. Kopter viibis Eesti õhuruumis ligi kaks minutit.

Helikopteril ei olnud lennu­ plaani, transponder oli välja lülitatud. Samuti puudus kop­ ­ teril kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus väl­ja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu teine Eesti õhupiiri rikkumine.

Eesti seisukohast on tegemist äärmiselt tõsise ja kahetsus­ väärse juhtumiga, mis kahtle­ mata tekitab lisapingeid, ja ei ole kuidagi vastuvõetav.

Venemaa suursaadikuga koh­ tunud asekantsler Rein Tamm­ saar rõhutas veel kord, et Venemaa on Ukrainasse tun­ gides rikkunud rängalt rahvus­ vahelist õigust, jätkab tapatal­ guid ja on osaline ukrainlaste massiküüditamises Venemaale.

Kutsume taaskord Venemaad üles oma väed Ukrainast viivi­ tamatult välja viima, lõpetama agressiooni ning austama Ukraina suveräänsust ja territo­ riaalset terviklikkust tema rah­ vusvaheliselt tunnustatud piiri­ des.

Asekantsler Tammsaar väl­ jendas solidaarsust Leeduga, rõhutades, et Leedu rakendab ellu Euroopa Liidu neljanda sanktsioonipaketi otsuseid.

Vene­maa peab lõpetama naaber­ riikide ähvardamise ja aru saa­ ma, et Venemaa enda alustatud agressioonil Ukraina vastu ongi kõrge hind.

Eelmisel aastal rikkusid Vene

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kinnitas Soome väljaandele Iltalehti, et Vene­ maa tegeleb sellega, et harju­ tada rünnakuid Eesti vastu.

Kaitseministeerium peab olu­ korda tõsiseks. Salm hoiatas, et venelased ei pea Eestit ise­ seisvuse vääriliseks. „Nende viimase aja operatsioonid ning strateegiline kommunikatsioon kinnitavad seda järeldust,“ märkis ta.

Hiljuti toimus Läänemerel ka suurõppus, kus osales 60 veesõidukit ning 40 lennukit ja helikopterit. Lahingtegevuse harjutamist juhtis Vene mereväe Balti laevastiku ülem Viktor Liina.

Iltalehti kirjutab, et NATO teeb järgmisel nädalal Madridis toimuval tippkohtumisel kon­ k­ reetsed otsused, kuidas Balti ­riikide kaitset tugevdada.

Teravnenud on ka Leedu ja Venemaa suhted. Leedu alustas EL-i sanktsioonide kohaldamist Kaliningradi oblastisse suundu­ vale transiidile. See tähendab, et kaliningradlastele mõeldud kivi­ süsi, metallid, ehitusmaterjalid ja tipptehnika läbi Leedu terri­ tooriumi enam ei pääse.

Kohalike võimude sõnul lõikab see ära poole nende kaubaveost.

Venemaa süüdistab Leedut ühepoolses blokaadis ja hoiatas esmaspäeval, et jätab endale vabad käed vastusammudeks.

(D/EE)

Föderatsiooni lennukid Eesti õhupiiri viiel korral.

(KVPST/VMPT/EE)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

3

Ülemaailmse jalgrattapäeva tähistamisest osavõtjad rohkem kui 10 riigist 3. juunil Ottawas Parlamendimäel.

See iga-aastane üritus oli korraldatud Poola suursaatkonna poolt.

Foto: Poola Suursaatkond Ottawas

Ottawas tähistati 3. juunil ülemaailmset jalgrattapäeva Ülle Baum Meile kõigile tuntud ja armas­ tatud jalgrattal on pikk – ligi 200-aastane ajalugu. Šoti­ maalt pärit sepp Kirkpatrick MacMillan tegi selle esimese tänapäeval tuntud jalgratta mudeli 1839. a., mida täienda­ ti hilisematel aastatel paljude teiste andekate leiutajate poolt. Tunnustust väärib aga ka see, et Leszek Sibilski, en­­ dise Poola Rahvusliku Jal­ g­ rat­ takoondise liikme ja USA Rockville’is asuva Mont­ gomery College sotsioloo­ gia-professori ettepaneku võt­ tis vastu Ühinenud Rahvaste

Naiskodukaitse meenutas juuniküüditatuid raudteejaamades ,,Ma ei unusta Sind!“ on vaikiv mälestusüritus, mille raames seovad Naiskodukaitse esindajad Eesti raudteejaa­ madesse leinalindid juuni­ küüdi­ tamise ohvrite ja kõigi repressioonide tõttu kannata­ nute mälestuseks.

Naiskodukaitsjad alustasid tragöödia ohvrite mälestamist 13. juuni õhtul Balti jaamas, üle Eesti pandi mälestuslindid 70 raudteejaama juurde, kokku ku­ lus 1630 meetrit linte. Balti jaa­ mas seoti postidele ka Ukraina lipuvärvidega siilusid, kuna 81 aastat tagasi toimunud tragöö­ diale sarnaseid olukordi toimub praegu Ukrainas.

Fotod (vt galeriid Eesti Elu veebil: eestielu.ca) on pildis­

Organisatsioon ning 2018. aastast tähistatakse igal aastal 3. juunil ülemaailmset jalgrat­ tapäeva.

Selle aasta 3. juunil korral­ dati Poola Suursaatkonna init­ siatiivil ja Poola Suursaatkonna esimese sekretäri Karolina Willmann-Duralska juhtimisel ülemaailmne jalgrattapäeva tähistamine ka Kanada pealin­ nas. Osa võtsid Austria, Belgia, Taani, Soome, Poola, Prantsuse, Saksa, Madalmaade, Slovakkia ja Ukraina suursaatkondade ning Euroopa Liidu Delegat­ siooni esindajad. Üritus sai al­ guse kesk­ päeval suure Ottawa sildi juures, mis asub ByWard

tatud 13. juuni õhtul Balti jaamas ja 14. juunil Pääsküla jaama haruteede juures, kuhu on rajatud mälestusmärk teksti­ ga ,,Siit algas nõmmelaste tee Siberisse“. Mälestusmärk sai teoks 1991. aasta juunis noo­ remgaider Elvi Pirk’i initsiatii­ vil ning üksikannetajate ja mit­ mete Eesti organisatsioonide, sealhulgas Rootsi Eestlaste Liit, rahalisel toel.

14. juunil 1941 küüditati Nõukogude Liidu okupatsioo­ nivõimude poolt üle 10 000 eestimaalase, et likvideerida ­ moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile.

Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond.

Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Marketil. Koos sõideti entusi­ astlikult jalgratastel läbi aja­ loolise Sandy Hilli linnaosa, Rideau kanali piirkond, Rock­ cliffe linnaosa ja paljud teised paigad. Jõuti ka Kanada Parlamendimäele, kus koos tehti ühisfoto. Samuti võeti ühisfotod Ukraina ja Poola suursaat­ kondade ees.

Jalgrattasõit kui huviala ja professionaalne sport on palju­ des riikides au sees, kuid tege­ likult oskab jalgrattaga sõita ainult pool maailma rahvasti­ kust. Hüppame aga kiiruga jalgrattale ja naudime jalgrat­ ­ tasõitu just sel ilusal ning üürikesel suvisel ajal. Jalgrat­ tasõit on tervislik ja mugav eriti just pandeemia ajajärgust välja­ mineku perioodil ning keskkon­ nasõbralik. ÜLLE BAUM, Ottawa

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul on hirmutav, et 81 aastat tagasi toimunule saab tõmmata paralleele tänase maail­maga: „Me ei tohi unusta­ da, et minevikus toimunud ­koledused võivad taas korduda.

Valus on kuulda lugusid ukrain­ lastest, kes on vägisi oma ­kodudest viidud ja läbi raskete emotsionaalsete ja füüsiliste vintsutuste jõuavad meie piirile, vaba maailma künnisele. Need on inimesed, kes ei soovi muud kui elada iseseisval ja vabal maal. Nagu meiegi praegu ja nagu juuniküüditamise ohvrid 81 aastat tagasi.“ (Tekstis on kasutatud 14. juunile pühenda­ tud pressiteate ja ajakirjanduse andmeid) Fotod: AIEN V.

Helsingi Vantaa lennujaamas avati uus terminal

Erakondade reitingud: Isamaa ja EKRE toetus kasvab

Soome lennunduse eest vastu­ tav Finavia koondas selle nädala alguses Helsingi Van­ taa lendude registreerimise, julgestuskontrolli ja pagasi kättesaamise ala ühte termi­ nali.

Nii välismaale suunduvatele kui Soome sisestele reisijatele on nüüd kasutuses üks ühine terminal. Varem kasutuses ol­ nud esimene ja teine terminal ning neid ühendanud koridor suletakse ja plaanitakse ümber ehitada reisijate ja personali ruumideks.

Teenuste koondamise ees­ märgiks on muuta lennujaamas liikumist selgemaks ja kättesaa­ davamaks. Samuti on reisijate lennujaama toomine ja neile vastu tulemine lihtsamaks teh­ tud. ,,Viimati tegutses Helsingi Vantaa ühes terminalis pea 40 aastat tagasi. Tol ajal oli kasutu­ sel 1969. a avatud ja 1983. a laiendatud esimene reisijatele mõeldud terminal,“ ütles Helsingi Vantaa lennujaama juht Ulla Lettijeff. (PM/EE)

MTÜ Ühiskonnauuringute Insti­ tuut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimased tulemused kajastavad perioodi 24. maist 20. juunini, mil küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.

Selle põhjal toetab Refor­ miera­ konda 34,5%, konserva­ tiivset rahvaerakonda 20,9% ja Keskerakonda 17,5% valimisõi­ guslikest kodanikest. Järgnevad Eesti 200 (10,6%), Isamaa (7,3%) ning Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (6,3%). (D/EE)

KANADA UUDISED

TORONTO. Populaarne suvine toidufestival Taste of Danforth, mis oli plaanitud toimuma 5.-7. augustini, jääb tänavu logisti­ liste probleemide tõttu ära, tea­ tasid korraldajad, kelle sõnul on neil nüüd piisavalt aega, tööta­ des käsikäes linna ja partneri­ tega, korraldades seda üritust parimana 2023.a. (Lüh. CP24) Tutvu • Loe • Kommenteeri

Suri kõrgushüppe olümpiavõitja Jüri Tarmak Eesti Olümpiakomitee teatel lahkus 75-aastaselt kõrgus­ hüppe olümpiavõitja Jüri Tarmak (21.07. 1946 – 22. 06.

2022).

Jüri Tarmak oli esimene eestlane, kes tuli kergejõustikus olümpiavõitjaks. 1972. aastal Münchenis võitis Tarmak kõr­ gushüppes tulemusega 2.23 olümpiakulla. Lisaks võitis ta sise-EMil 1971. aastal hõbeda ja 1972. aastal pronksi.

Nõukogude Liidu meistri­ võistustel võitis ta 1970. aastal pronksmedali ning Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlustel (1972) kuldmedali, 1973. aastal hõbemedali ja 1968. aastal pronksi.

Tarmaku isiklik rekord kõr­ gushüppes oli 2.25, mis oli maailma 1972. a parim tulemus.

(PM/EE) www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

Mõneks ajaks Eestist Kanadasse – Brait Õispuu Andres Raudsepp Vennaskonna kaasliikmed kodu­ maal teatasid hilistalvel, et Kanadasse on saabumas noor vilistlane meie korporatsioo­ nist. Saabujast oli huvitatud ka Eesti Elu toimetaja, kes palus, et Brait Õispuu avaldaks sobival ajal oma muljeid nii Kanada elust kui ka siinsest eestlaskon­ nast. Mina oma kontaktide kaudu sain teada, et Brait on ka laulumees. Kutsusin teda vii­ vitamata osalema Toronto Eesti Meeskoori märtsikuisel esi­ mesel harjutusel, kus ta kohe sobis meeskoori lauluvendliku miljöö keskele. Laulu ja juttu sai ka laialt tehtud hiljuti­ sel korporatsioon Sakala koos­ viibimisel, mis võimaldas all­ järgneva intervjuu.

Brait, kuulsin, et oled Saaremaalt. Minu äiapapa oli saarlane Sõrve säärelt ja omal ajal mind kutsuti Toronto saarlaste pidudele esinema.

Kust kandist siis Sina täpselt pärit oled?

Ma ise sündisin ja kasvasin Kuressaares, aga sugulased on mul enamasti Leisi kandist. Seal on ka mu vanaema kodutalu ja kogu oma maaelu kogemuse olen ma sealt saanud.

Ja kuidas sattusid siis hil­ jem mandrimaal meie toreda vennaskonna liikmeks?

See on küll veidi pikem lugu, aga kokkuvõtvalt on tegu ühe suure juhusega. Kui üli­ kooli aeg kätte jõudis, oli meil sõpradega vaja elukohta ja kuidagi kogemata kuulsime, et ühe sõbra õde on oma elukohast välja kolimas, aga et lisaks on samast majast mitmed mehed kaitseväkke minemas ja alumi­ sel korrusel on veel kolm vaba kohta. Pikalt ei mõelnud, pak­ kumine oli hea ja lõime käed.

See oli üks väga rikka ajalooga maja Tartus Kreutzwaldi täna­ val, mis kuulus Eesti esimese riigivanema Ants Piibu järeltuli­ jatele. Alumisel korrusel oli 6 tuba, kus me elasime viiekesi,

ülemisel korrusel 5, kus elati neljakesi. Ja just seal alumisel korrusel, kuhu mina kolisin, elas juba 2 sakalanust ees. Me, Saaremaa poisid, polnud varem korporatsioonidest kuulnudki, aga nad kutsusid meid üritustele, ütlesid, et vaadake teisi organi­ satsioone ka, aga juba järgmisel semestril läks nii, nagu minema pidi ja meie kolmekesi alt kor­ ruselt ning lisaks veel üks mees ülevalt astusime kõik korraga Sakalasse.

Aga mis Sind siia Kanada­ maale tõi?

Mulle jubedalt meeldib mugavustsoonis istuda, aga aegajalt tulevad väiksed süümepii­ nad kallale ja siis ma jälle mõtlen välja võimalusi, kuidas ­ oma elu huvitavamaks teha.

Taaskord, üsna juhuslikult, mängis elu kätte sellised kaar­ did, et firma, kus ma Eestis juba aastaid tööanud olen, avas Kanadas kontori ja mulle pakuti võimalust siia tulla, et kohalikele õpetada, kuidas nad siin minu tööd teha saaks.

Alati küsitakse, mis olid Sinu esimesed muljed, kui Sa siia linna sattusid. Oli see siis märtsikuu algul?

Jõudsin kohale märtsikuu keskel ja muljed olid ilmselt ­ sarnased teiste kodumaalt tuli­ jatega. Eestiga võrreldes oli siin igal pool nii palju rahvast ja linn ise, isegi Tallinnaga võrrel­ des, on ikka erakordselt mas­ taapne. Kuna ma esialgu elasin downtownis külaliskorteris, siis põhiliselt vaimustasid mind ikka need suured ja kõrged majad ja see üldine ,,urban ­ ­jungle“ siin. Aga teisest küljest oli kurb vaadata, kuidas ümber­ ringi on nii suured majad, aga tänavad on täis kodutuid. Kind­ lasti on meil see probleem ka Eestis, aga siin paistis see kuidagi eriliselt silma.

Teine suurem probleem, mil­ lega ma kohe alguses kokku puutusin ja millest tundub, et ei saagi üle ega ümber, on bürokraatia. Asjad, mis Eestis

Brait Õispuu, olles saabunud Eestist mõneks ajaks Torontosse tööle, nautimas seltskonda korp!

Sakala hiljutisel õlleõhtul.

Foto: AR

saaks ära teha ühe klikiga inter­ netis, võtavad siin aega pool­ teist kuud (SINi saamine), 5 tundi telefonikõnesid (WiFi), mitu korda füüsiliselt kohale minemist (Health card) või liht­ salt ülemäära kaua (pangakonto avamine). Ma kardan, et lehes pole piisavalt ruumi selleks, et ma kõike seda jõuaks ära kiru­ da.

Positiivsema noodi pealt pean nentima, et kuigi eestlase­ na oli see alguses väga võõras ja ma olin ikka skeptiline, siis see, kui soojad ja sõbralikud siin inimesed on ja kui avatud kohe esimesest kokkupuutest, on tegelikult väga lahe. Lisaks veel multikultuursus, mida vist isegi Berliiniga ei anna võrrel­ da.

Kas meeskooriga kohtu­ mine oli Sinu esimene kokku­ puude kaaseestlastega?

No kuidas võtta. Mul oli juba enne tulekut selge siht, et tahan nii palju kui võimalik meie korporatsiooni kohalike meestega kokku saada ja nende­ ga tutvuda. Seega juba enne ­tulekut võtsin ühendust sinuga.

Kui ma pühapäeval maandusin, oli meil teisipäevaks juba kooriproov kokku lepitud. Ega sinna vahele enam palju aega ei jäänud. Aga tõepoolest, sealt sai mu kokkupuude eestlastega alguse ja edasi on ainult ­ ülesmäge läinud.

Milliseid ühendusi nii koha­like kanadalastega kui ka eestlastega oled Sina veel loonud?

Ei, see ei ole mitte Toronto Eesti Meeskoor, olgugi et üle poole pildil nähtavast vennaskonnast on hetkel meeskoori koosseisus (Altosaar, Heinar, Kreem, Raudsepp ja Õispuu). Need on mehed, kes hiljuti said omavahel kokku, rüüpasid õlut, laulsid tudengilaule ja hüüdsid ,,tere tulemast“ kaasvennale kodumaalt. Brait Õispuu, mees Saaremaalt, kes seisab tagumises reas kõige paremal, võeti märtsikuisel s.a. esimesel harjutusel vastu meeskoori ridadesse, saades samal ajal Eesti Majas kokku mitme kaasvennaga korp! Sakalast.

Kogu lugu on osa mõnusast jutuajamisest, mis ootab lugemist käesoleval leheküljel.

Foto: AR

Nr. 25

Sealsamas kooriproovis sain veel mitmete Sakala meestega tuttavaks ja üsna pea pärast meeskooriga liitumist sain ma teada, et tegelikult käib Tartu College’is koos ka üks väga tore segakoor. Ma pean ütlema, et kohalik Eesti kogukond on ikka väga asjalik ja siin toimub nii palju erinevaid asju. Ma olen näiteks käinud kuulamas eesti­ keelset loengut Kanadas Ukraina teemal, Eestist tulnud koori kontserdil ja kontserdi järelpeol, mis kujunes omakorda kontserdiks ja just hiljuti sain ma külalisena osa võtta ka ­korporatsioon Fraternitas Estica aastapäeva pidustustest. Väga tore oli vaadata, et kuigi ürituse ülesehitus ja üldine korraldus olid võib-olla veidi erinevad sellest, mida me tavaliselt Eestis näeks, siis kogu asja tuum ja pidulikkus olid täpselt sellised, ­ nagu võiks näha kodumaal, olgugi et me viibime põhi­ ­ mõtteliselt teisel pool planeeti.

Aga milline on Sinu töö siin Torontos?

Ma olen programmeerija.

Kuidas kirjeldaksid oma elu Torontos viimase nelja kuu jooksul? Arvestades käes­ oleva ajavahemikuga, kas üsna vaikne?

Ei saa öelda, et siin kunagi vaikne oleks. Toronto on lihtsalt juba nii suur, et siin on alati midagi teha ja ikka paras ­ seiklus on olnud. Kuna olen siin ikkagi täiesti uues keskkonnas, siis olen üritanud võimalikult palju turistida ja kõike, mis siin pakutakse, näha ja kogeda. Isegi väga lihtsad asjad on siin teist­ moodi. Näiteks praegu ma elan 21. korrusel. Varasemalt olen ma kõige kõrgemal elanud nel­ jandal korrusel, nii et puhtalt aknast välja vaatamine on siin juba nii põnev, et mul on tele­ fonis vist sadu pilte samast vaatest erinevate nurkade alt.

Lisaks on siin väga palju erine­ vaid maailmakööke esindatud,

katsun ikka pidevalt uusi asju proovida.

Kui oluline on laul Sinu elu juures?

Ma astusin viimasel lasteaia aastal Saaremaa poistekoori ja sealt alates on mulle koorilaulu pisik külge jäänud. Gümnaa­siu­ mis laulsin lisaks veel segakoo­ ris ja hiljem ülikoolis liitusin korp! Sakala meeskooriga.

Laulupeol käisin esimest korda vist millalgi algklassides ja sealt saadik olen ikka üldjuhul alati laval olnud, viimane noorte laulupidu jäi vist vahele. Ja kui koorilaulust väheks jääb, siis laulan duši all ja süüa tehes.

Vanasti ma röökisin mandrilt saarele sõites terve tee raadioga ka kaasa, see oli väga teraa­ piline. Aga kuna mul siin het­ kel autot ei ole, on see paraku unarusse jäänud.

On Sinul kavatsus siin Põhja-Ameerikas ka veidi reisida?

Ma mõtlesin, et peaasjalikult tuleks ikka Kanadat avastada ja lähemad kohad nagu Niagara on mul juba nähtud. Samas, kui ma siin juba olen, siis USA on siit nii kiviga visata, et vist tahaks ikka Suure kanjoni ja New Yorgi ka ära näha. Ja kui või­ malus tekib, siis tahaks Kalju­ mäestiku ka üle vaadata.

Millised on Sinu lootused seoses siinse töö ja külas­ käi­ guga? Mida kavatsed Sa siit mandrilt tagasi kodumaale viia?

Ikka võimalikult palju näha ja kogeda, et pärast oleks ko­ dustele rääkida, mida kõike ma laias ilmas näinud olen.

Tagasimineku ja asjade peale pole ausalt veel mõelnudki, see on alles nii kaugel. Kaks mag­ netit on mul juba olemas, need tuleb kindlasti kodusele külm­ kapile kingituseks viia.

Oli tõepoolest meeldiv kuulda Sinupoolseid muljeid ja tajuda Sinu seniseid koge­ musi. Ole Sina tänatud.

Afganistani maavärinas on hukkunud üle 900 inimese

Šveits seadustas ravikanepi

Sel nädalal oli Afganistanis tugev maavärin, mille tagajär­ jel on hukkunud vähemalt 920 inimest ja vigastada saanud veel sadu, teatasid Talibani ametnikud.

Maavärin leidis aset umbes 44 kilomeetri kaugusel Khosti linnast.

Tõukeid oli tunda enam kui 500 kilomeetri raadiuses Afga­ nistanis, Pakistanis ja Indias, teatas Euroopa Vahe­m ere Seismoloogiakeskus Reu­tersi vahendusel. Samuti oli tõukeid tunda Afganistani pealinnas Kabulis ja Pakistani pealinnas Islamabadis.

Maavärin toimus ajal, kui paljud inimesed magasid. Selle magnituud oli 6,1 ja selle kese asus 51 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiateenistus (USGS). (D/EE)

Šveitsi valitsus otsustas sea­ dustada 1. augustist kanepi raviotstarbelise kasutamise.

Patsiendid, kellele on ravi­ kanepit välja kirjutatud, ei pea enam taotlema tervishoiu­ ministeeriumi eriluba. Valitsus kavatseb võimaldada patsien­ tidele ligipääsu raviotstarbe­ lisele kanepile ja tühistab seega senise keelu, seisis avalduses.

Seadusmuudatus võib pakkuda leevendust tuhandetele ini­ mestele, kes kannatavad tõsise kroonilise valu käes, märkis valitsus, sealhulgas vähi- ja hulgiskleroosihaiged.

Parlament kiitis seadusmuu­ datuse heaks juba märtsis 2021.

Seadusmuudatus tähendab ka, et kanepi kasvatamine, tööt­ lemine, tootmine ja müümine raviotstarbeliseks kasutamiseks langeb ravimiameti pädevu­s­a­lasse, sarnaselt teistele narkoo­ tikumidele nagu kokaiin, meta­ doon ja morfiin.

Mõnukanepi müük ja tarbi­ mine on endiselt keelatud.

(PM/EE)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

23.06.2022 Tublid kaitseliitlased, hea Eesti rahvas! Noored kotkad, kodutütred, külalised!

Ametisse astudes andsin vande, milles tõotasin vankuma­ ta kaitsta Eesti Vabariigi põhisea­ dust. Põhiseadus ei ole ainult üks seadus. See on mida­ gi palju enamat – kirjeldus sel­ ­ lest, milliste väärtuste ja põhimõtete alusel me oma riigis elame ja mis on meie jaoks rah­ vana oluline, millised on meie õigused, vabadused ja kohus­ tused üksteise ja oma riigi ees.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 54 ütleb, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav ­ põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust ning ­ lisab, et kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Kaitsta Eesti iseseisvust – see ülesanne, mis paljudele on sisemine tahe ja sund, lasub

tegelikult meil kõigil. See tähendab, et me ei istu käed rüpes, kui Eesti võib sattuda ohtu. Eeskätt need, kellel on ­riigi ja elanikkonna kaitsmiseks vajalikud oskused olemas.

Seistes siin kaitseliitlaste rivi ees, on tänane päev minu jaoks parim tõendus sellest, et meie, rahvana, kavatseme kogu jõuga kaitsta oma iseseisvust, oma vaba otsustusõigust, oma maad.

Mistahes hind sellel võitlusel ka ei oleks.

Teie ei paindu võõra ees.

Teie hakkate vastu. Kaitsete oma kodu.

Teie olete osa sellest loost, mida võiksid rääkida Vabadus­ sõja veteranid. Aga samuti meie kaitseväelased, kes on olnud välisoperatsioonidel Balkanil, Afganistanis, Iraagis, Malis. Ja samuti päästjad, politseinikud – kõik, kes hoiavad meie sise­tur­ valisust.

Aasta tagasi, võidupüha paraadil Paides, oli Eesti just väljunud viiruskriisi suletusest

Tori süüdatud…

võidutuli.

Eesti reservohvitseride kogu 25. aastapäeva tähistamise üri­ tused jätkusid mälestushetkega Vabadusristi teise liigi kolman­ da järgu kavaleri Reinhold Hoogi vast renoveeritud haua­ platsil Vana-Pärnu kalmistul. Õhtul toimus pidulik õhtusöök restoranis Embecke.

Reservohvitseride kogu asu­ tasid 22. juunil 1997 Võrumaal kaitseväe Meegomäe lahingu­ koolis esimeste vabatahtlike reservohvitseride kursuste lõpe­ tajad. Vabatahtlikele reserv­ ohvitseride kursustele panid aluse mure Eesti julgeoleku pärast ning rahva kaitsetahte kasvatamise vajadus. Praegu on koguga liitunud üle 430 reserv­ ohvitseri.

Tori kirikus toimunud mäles­ tusteenistusel süüdati ka mäles­ tustuli, mis liikus võidupüha maratoni peas Pärnusse Iseseis­ vuse väljakule ning sealt edasi Kuressaarde, kus see koos mui­ nastulega neljapäeva hommikul võidutuleks liideti.

President Alar Karis andis Kuressaares Võidupüha paraadil võidutule üle kodutütardele, kes viisid selle edasi oma kodumaa­ kondadesse. (VPK/ERR/EE)

(Algus lk. 1)

pidavus ja kannatlikkus, see lisa­koorem, mida ma teilt palun, ei ole lihtne kanda. Aga aidates Ukrainal võidelda ja kaitsta ­ennast, kaitseme me ka Eestit ja rahu Euroopas. See ongi meie vabadusvõitlus.“ (vt ka presi­ dendi kõne kõrval).

Kuressaare keskväljakule olid üles rivistatud kaitseliitla­ sed, Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Lisaks part­ nerid Politsei- ja Piirivalve­ ametist ning Päästeametist ning lõunanaabrid Lätist ühe rüh­ maga. Välisriikide esindajatest osalesid paraadil liputoimkon­ nad Soomest, Leedust, Poolast, Ameerika Ühendriikidest ja Tapal paiknevasse liitlaste la­ hingugruppi (NATO Battlegroup Estonia) panustavad riigid Prantsusmaa, Ühendkuningrii­ gid ning Taani.

Võidupüha märkimine algas juba 22. jtuunil, kui Tori kirikus toimus mälestusjumalateenistus, millega märgiti Eesti reserv­ ohvitseride kogu 25. aastapäeva, tunnustati teenekaid kogu liik­ meid ja toetajaid ning süüdati

Foto: major Ülo Isberg

ja tundis rõõmu võimalusest jälle päriselt kokku tulla. Ent juba siis varjutas seda kergen­ dustunnet mure nende pärast, kes pole loobunud soovist, et Euroopa tulevikku kujundaks mitte rahvaste vaba enese­ mää­ ramine, vaid tugevama õigus.

Nüüd me teame, et juba aas­ ta tagasi oli sõja uks praokil.

Viimased neli kuud on näidanud, et isegi Euroopas, kus me oleme relvastatud vägivalla ajastu pöördumatult lõppenuks kuulutanud, on sõda võimalik.

Lääs on teinud kõik, et sõda Euroopas ära hoida, kuid Venemaa tegi samal ajal kõik, et sõda alustada.

Nüüd peame mitte ainult Eestis või Balti riikides, vaid terves Euroopas harjuma mõtte­ ga, et rahu ei pruugi kesta iga­ vesti. Ja peame olema valmis vajadusel vabadust lahinguväljal kaitsma.

Juba täna tähendab see tunta­ vat mõju meie igapäevaelule, mis käib kaasas meie ja liitlaste pingutustega toetada Ukrainat ja ohjeldada Venemaad. Olgu siin näiteks suurenenud kütte- ja bensiiniarved, toidukaupade hin­natõus – inflatsioon, aga ka vajadus abistada sõja eest põ­ genenud Ukraina perekondi.

See puudutab meid kõiki ja me kõik tunneme nüüd ühel või teisel viisil Venemaa algatatud ­ sõja mõju.

Ma tean, et paljudel on senisest veelgi raskem toime tulla. See vastupidavus ja kan­ natlikkus, see lisakoorem, mida ma teilt palun, ei ole lihtne kanda. Aga aidates Ukrainal ­ võidelda ja kaitsta ennast, kaitseme me ka Eestit ja rahu Euroopas. See ongi meie vaba­ dusvõitlus.

Võib-olla me ei olnud valmis selleks, et praegustel põlv­ kondadel on vaja astuda vastu Venemaa sõjalisele jõule võtta oma naabritelt nende vaba ot­ sustusõigus. Kuid meil tuleb seda teha ja Venemaa agres­ sioon peatada.

24. veebruaril ütlesin, et Venemaa alustatud sõda Ukrai­ nas on kuritegu, mis võtab ­paljude ukrainlaste ja venelaste elud. Tegelikkus on veel õud­ sem. Venemaa käib neljandat sõjakuud ja tema kuriteod aina kuhjuvad: Butša, Borodjanka, Mariupol, Sjeverodonjetsk. Pal­ judele seni tundmatud nimed, mis nüüd on vägivalla, surma, kannatuste sünonüümid.

Meil pole voli väsida ega leppida kurjusega, unustada ukrainlaste kaotatud elud ja purustatud Ukraina linnad, kui ­ tahame ise rahulikult elada oma riigis, mis on rajatud vaba­ dusele, õiglusele ja õigusele.

Võidupüha märgib 103 aastat tagasi saavutatud võitu Võnnu lahingus. Sajand hiljem saame enesekindlalt öelda – Eesti on ja jääb turvaliseks, leidlikuks, demokraatlikuks, loodusthoid­ vaks, ilusaks, iseseisvaks.

Foto: major Ülo Isberg

Eesti Vabariigi President Alar Karise kõne Võidupüha paraadil Kuressaares

Selline Eesti väärib hoidmist ja kaitsmist.

Armsad kaasmaalased.

Vene vägede koleduste taus­ tal on meid inspireerinud Ukraina rahva, sõjaväelaste ja maakaitseüksuste vaprus, leid­ likkus ja tugevus. Ukrainlased on meile kõigile näidanud oma südikust ja armastust oma kodu­ maa vastu. Nägime, kuidas Ukraina inimesed astusid Venemaa kallaletungi järel hul­ galiselt maakaitsesse. Kui sõja puhkedes oli Ukraina maa­ kaitse­ üksustes umbes kuus ja pool tuhat võitlejat, siis kolme kuu jooksul kasvas see arv 117 000-ni. 18 korda.

Kas meie oleksime sama kindlameelsed? Jah, ei mingit kahtlust.

Alates 24. veebruarist on üle 3300 inimese esitanud Kait­ seliiduga liitumise avalduse. On märkimisväärne, et neist roh­ kem kui kolmandik liitus Naiskodukaitsega, sest Eesti naiste panus meie riigi kaitsesse on hädavajalik. Siinsamas Saa­ remaal, pani 50 saarlast lauale avalduse Kaitseliitu astumiseks ja 30 ühines Naiskodukaitsega.

Kui liitujatega rääkida, on nende põhjendused väga liht­ sad: nad tahavad olla valmis kriisiolukorraks ja saada vajali­ kud oskused juba rahuajal. Või peavad nad tähtsaks tuletada meelde seda, mis on pärast ­ajateenistust ununenud.

Neil on tuline õigus, sest krii­ sis saab meid saata edu ainult siis, kui meie tegevus on rajatud korralikule ettevalmis­ tusele. Me oleme oma tegevuse läbi harjutanud ja õppinud koos tegutsema.

Iga Eesti inimene võiks teada, mis on tema ülesanne ja töö ­kriisi ajal. Vahel võib see üles­ anne olla lihtsalt teadmine ja oskused, kuidas tagada iseenese hakkama saamine. Kellel aga võimalik, saab panustada rii­ gi­ kaitsesse ka otsesemalt.

Läbi Kaitseliidu, kus on ra­ kendust ka neile, kes vanuse, veendumuste või tervise tõttu ei saa otseselt panustada sõjalisse kaitsesse. Sama kehtib vabataht­

like päästjate või abipolitseinike kohta. Me kõik saame õppida, kuidas aidata ennast ja teisi.

Selline valmidusele kesken­ duv, ettevaatav mõtlemine on täpselt see, mis aitab meil rahva ja riigina olla valmis kõigiks olukordadeks. Järgmisel aastal kasvatame oma maakaitset ­veelgi – 10 000 inimese võrra, reservväelastele toetudes. See annab võimaluse läbi maakaitse veelgi tugevdada meie riigi­ kaitset. Aitab reservväelastel senisest paremini säilitada ja lihvida oma oskusi ning hoida ­ tugevana side võitluskaaslaste ja riigikaitsega.

Minu kindel usk Eesti riigi­ kaitsesse põhineb ka sellel, et uuringud näitavad üheselt – meie reservväe valmidus ja moraal on kõrge. Toon ühe näite eelmisel aastal tehtud uu­ ringust: 98% reservväelastest oleks valmis osalema kaitsete­ gevuses, kui Eestile tungitaks kallale. Selles küsitluses ei ol­ nud mitte ühtegi inimest, kes kindlasti ei oleks valmis selles osalema. Mitte ühtegi.

Ja kuigi paljudel ei ole lihtne oma töö, pere ja muude kohus­ tuste kõrvalt käia õppekogu­ ne­ mistel, tuli sel kevadel õppusele SIIL üle 6200 reservväelase.

Lisaks neile tuhandeid ajateeni­ jaid, tegevväelasi, kaitseliitlasi.

Tunnustada tuleb nende läheda­ si ja tööandjaid, kes õppusel käia võimaldasid. Teie toetus on hädavajalik, sest sellised õp­ pused aitavad meil hoida oma kaitsevalmidust.

Armsad sõbrad!

Julgeolekutaevas pole päike­ seline, pigem tumedates pilve­ des. Aga täna tähistame siiski võitu ja Võidupüha ning mis tegelikult veelgi tähtsam – on jaanilaupäev. Loodan, et saate täna veeta toredaid hetki koos oma pere, sõprade ja võitlus­ kaaslastega.

Head paraadi Võidupüha!

ja

head

Elagu Kaitseliit! (www.president.ee)

6

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

Nr. 25

Ikka meenub midagi Tiit Made: Ajad ammused. Autori ­kirjastus, 2022. 528 lk.

Tõlkijad kogunesid Käsmu Elle-Mari Talivee ja Andres Gutman Käsmu, kunagine kaptenite küla, asub Eesti põhjaranni­ kul Tallinnast 80 km idas.

Seal on põnev kohaliku meresõidu ajaloole pühenda­ tud muuseum, säilinud on endine merekooli hoone ning väike kirik seda ümbritseva surnuaiaga, kus meremehed rahus puhkavad. Tänapäeva Käsmu on muutunud kenaks puhkekülaks, kus asuvad

uhked suvekodud. Äsja, kesk juunit, toimus seal järjekordne üritus eesti kirja­ kultuuri levitamiseks: kogu maailmast, Euroopa riikidest, Taiwanist ning Põhja-Ameeri­ kast tuli kokku 43 eesti kirjan­ duse tõlkijat, kes vahendavad eesti ilukirjandust võõrkeel­ tesse. Nende tõlkeis levib eesti ilukirjandus kuueteistkümnesse keelde. Käsmus arendasid tõlki­ jad suhteid eesti kirjanike ja kirjandusteadlastega. Päevakava oli tihe, sisaldades loenguid ja

Foto: Dmitri Kotjuh

usutlusi. Õhtuti peeti vabamaid vestlusi kokkutulnute vahel.

Suhtlus toimus muidugi eesti keeles.

Mitmekesise kava koosta­ mine, tõlkijate majutamine, toit­ mine ja nende meele lahuta­ mine oli keeruline ettevõtmine, millega Eesti Kirjanduse Keskus tuli suurepäraselt toime.

Kõik oli kavatsetud, korraldatud ja ellu viidud viimse üksikas­ jani.

Tõlkijad läksid, täis elevust, laiali igaüks oma maailmanurka: ürituse siht, eesti ilukirjanduse levitamine laias maailmas oli jälle hoogu juurde saanud.

Fred Jüssi ,,Olemise mõnu“ ilmus Ööülikooli raamatusarjas Ööülikooli Raamatukogu sar­ ja teise raamatuna ilmus mai lõpus Fred Jüssi ,,Ole­ mise mõnu“, kuhu on koondatud nii ,,Ööülikooli“ loengud kui ka värske intervjuu.

Raamatu jaoks on Jaan Tootsen teinud pikema vestluse

Fred Jüssi kujunemisest ja tema mõjutajatest-õpetajatest. ,,Õpe­ tada ei saa. Inimene mõjutab teisi eelkõige eeskuju kaudu.

Fred on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul,“ ütles Tootsen ja lisas, et ta on võtnud aega elu märka­

Leelo Tungal 75

tide hulk. Kolmapäeval Eesti Televisiooni saates Ringvaade ütles sünnipäevalaps, et laulu­ tekste on ta loonud üle tuhande!

Esimene neist valmis tõlkena ülikooli kursusevenna, täna tun­ tud ja armastatud laulja Ivo Linna palvel ja kannab pealkirja ,,Tühi päev“. Samuti Ivo Linna esituses kõlanud ,,Tähti üheks õhtuks“ peab Leelo Tungal ise üheks õnnestunumaks tekstiks, mille esmane esitus toonud lausa pisara silma. Erinevaid ­ versioone on Valter Ojakääru laulust ,,Oma laulu ei leia ma üles“, mille esmaesitajaks oli Heli Lääts. Uue hingamise tõi loole aga Metsatöllu jõuline versioon, mis sai ka Eesti ­aja­lool põhineva teleseriaali ,,Tuulepealne maa“ tunnuslau­ luks.

Tänapäeva Eesti üks viljaka­ maid ja armastatumaid kir­ janikke Leelo Tungal tähistas 22. juunil oma 75. sünnipäeva.

Leelo Tungal on ühtviisi ­hinnatud nii luuletaja, prosaisti, lib­ retisti kui tõlkijana. Ta on ühtviisi armastatud nii laste kui täiskasvanud lugejate poolt.

Paljud muusikahuvilised ei pruugi teadagi, kui mahukas on Leelo Tungla loodud lauluteks­

Leelo Tungal esinemas T.E.S. Täienduskooli perele.

Oma lapsepõlves läbielatu on Leelo Tungal jäädvustanud raamatutesse ning raamatute ­ ,,Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning ,,Samet ja sae­ puru ehk Seltsimees laps ja kir­ jatähed“ ainetel valmis 2016. a Moonika Siimetsal film ,,Seltsi­ mees laps“.

miseks ja süvenemiseks ning nii oskab tähele panna asju ja näh­ tusi, millest enamik meist niisa­ ma mööda ratsutab. ,,Metsa­ poole linnamees hoiab oma hinges teist, avarat taustsüs­ teemi – looduse ja kultuuri rist­ teel toimub sünapside särin iseä­ ranis heledate sähvatuste­ ga.“ Raamatus on ka valik Fred Jüssi Ööülikooli loenguid, mis on kõlanud pea kahe aasta­ kümne jooksul Viker- ja Klassikaraadio lainetel. Ööülikooli Raamatukogu esi­ mese teosena ilmus mullu Jaan Kaplinski ,,Vaimu paik“.

(ERR/EE)

Võiks vist öelda, et pealkiri kät­ keb ka kõnesoleva teose žanri­ määratlust. Nagu autor kohe esimeses sissejuhatavas lauses tähendab, ei ole tegu tüüpilise mälestuste- või elulooraamatu­ ga. Ei saagi olla, sest suure osa oma kirevast ja värvikast elu­ loost on ta juba õige mitmes varasemas raamatus avalikusta­ nud. Tõsiasi on aga, et kõnele oma elu mitmesugustest faasi­ dest kuitahes põhjalikult ja ulatuslikult, ikka meenub veel ­ midagi, mis on jäänud ütlemata ja mis ei tarvitse olla vähema olulise tähtsusega kui öeldu.

Mitte niivõrd mälestused, kui just meenutused, tahaks öelda kirjapandu iseloomustuseks.

Sedalaadi meenutusi on hu­ vitav ja õpetlik lugeda juba seepärast, et nad on osa aja­ loost. Ajalugu ei tehta ainult lahinguväljadel ja riiklikes ­ võimukoridorides, ajalugu sün­ nib igal ajal ja igal pool. Selle vormijad võivad uhkeldada pük­ siviikide ja lakk-kingadega või tammuda takustes pükstes ja pasteldes, kanda ballikleiti või pearätikut, vahet pole. Nii sageli oleme kuulnud mälestuste luge­ jaid lausumas, et autor elas erakordselt huvitavat elu või ­ tähendusrikkas ajajärgus. Tege­ likult on igas elus ja ajajärgus piisavalt huvitavat, mis väärib jäädvustamist. Tuleb vaid mär­ gata ja märgatu oskuslikult kirjasõnas edasi anda. Autoril ­ on see võime olemas.

Majandusteadlase, ajakirjani­ ku ja poliitikuna tuntust ko­ gunud autor algas oma eluteed heitlikul ajal, eesti rahvale sün­ gete ajaloosündmuste eelõhtul.

1940. aasta paastukuu kolme­ teistkümnendal päeval oli vaba ja demokraatlik Eesti Vabariik veel vormiliselt olemas, vaata­ mata Nõukogude baasidele ja eelnenud „vaikiva ajastu“ ­perioodile. Pisut enam kui kolm kuud hiljem toimus enamlaste juunipööre, mis selle vabaduse ligi poolesajaks aastaks varjutas.

Aasta hiljem võttis uus riigikord autorilt ta isa, veel hiljem, varases noorukieas, mõneks aastaks ka ema. Seetõttu tuli autoril varakult enda heaolu ­ eest väljas olla ja iseseisvalt langetada otsuseid oma edaspi­ dise elusaatuse kujundamisel.

Lugedes ei saa kuidagi lahti tundest, et autoris tulevad tu­ gevalt esile ema geenid. Ema oli vilunud naisterätsep ja juur­ delõikaja. Õmblusateljees asetati lõiked riidetükile ja paigutusest olenes, kui palju riiet üle jäi, mida sai hiljem muuks otstar­ beks ära kasutada. Autor on oma elukangast välja lõiganud ja raamatuna avaldanud õige mitu märkimisväärset perioodi.

Meenutagem vaid teoseid nagu „Kremlis iseseisvust toomas“ (Tallinn, 2011), mis käsitab tema tegevust rahvasaadikuna Eesti Vabariigi taasiseseisvu­

mise protsessis; või „Rootsis Nõukogude saatkonnas“ (Tal­ linn, 2016), kuhu teda läkitati ülesandega jälgida väliseestlaste tegevust, et mainida vaid üksi­ kuid.

Kõne all olevas teoses on ära kasutatud ja lõdvalt kokku traageldatud autori elukanga ülejäänud riidetükid, mis oluli­ selt täiendavad üldpilti ja aitavad paremini mõista, kuidas toimus tema isiksuse kujunemine, miks asjad läksid just nii ja mitte kuidagi teisiti. Näeme autorit nelja-aastase poisikesena kõndi­ mas Tallinna tänavatel märtsi­ pommitamisest suitsevate aher­ varemete vahel, mängimas kaas­ lastega „sussimängu“, suu­ remaks sirgudes teenimas tasku­ raha suhkrusabas seismise või tsirkuse reklaami levitamisega.

Järgnevad karastuse aastad, kus tuleb vahetada koole ja elu­ kohta, lüüa vene poistega lahin­ guid ja saatuslikul päeval kõndi­ da koolist üksi koju, teadmata, miks ema vastu ei tulnud.

Aastate edenedes tulevad juba mängu Noorte Reporterite Klubi, koolipeod, tantsukursu­ sed, nakatumine spordipisikust, mis viib tippsportlusse. Aja­ kirjanduslik tegevus, tutvumine ja abiellumine kolleegiga, pere loomine ja palju muud.

Autori elutee areng ja kulg on paigutatud kahe perekeskse peatüki vahele. Raamat algab kirjeldusega esivanematest ja lähisugulastest, lõpeb enda ja abikaasa sugupuuga. Rohke kvaliteetne fotomaterjal lisab raamatule koloriiti.

EERIK PURJE

Eestis võitis Euroopa disainiauhindadelt mitu auhinda 18. juunil jagati Tallinnas Euroopa disainifestivali raa­ mes disainiauhindu. Eesti võitis kaks hõbe- ja kaks ­ pronksauhinda digitaalse disaini valdkonnas.

Euroopa disainiauhindade jagamisel anti välja 47 auhinda.

Eesti disainerid esitasid konkur­ sile rekordilised 50 tööd.

Tallinn 2035 Arengustra­ teegia veebilehe eest pälvisid hõbemedali digitaalse disaini stuudio Platvorm, Stuudio Stuu­ dio, Disainiosakond ja arhitekt Raul Kalvo.

Korporatiivse kodulehe kate­ goorias pälvis hõbemedali büroo Velvet lahendus bio­ tehnoloogia kiudude tootjale FiberPartner. (ERR/EE)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1110 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 29

30

23

37

9

10

11

26

27

28

47

48

32 34

35

38

36

39

41

40

42 43 50

44

51

52

45 53

54

46 55

56

57

58

59

60

61

PAREMALE:

1. Teat. loom.

5. I nglise (ingl.k. lüh.).

8. Ajanäitaja.

12. Traditsioon.

13. Eesti end. tippujuja.

14. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

15. Sidesõna.

16. Väliseesti dirigent ja helilooja (18.6.

1916 – 7. 5. 2018).

17. Euroopa ühisraha.

18. Kangekaelne loom.

20. Saksa mark (lüh.).

22. Preili (ingl.k.).

25. Küsisõna.

29. Teat. avang malemängus.

32. Pühapilt.

33. P_____, isa, vanaisa (kõnek.).

34. Kellaosuti.

36. _____ Stewart, end jalgpallur, hilisem tuntud tänaseni tegutsev briti popmuusik.

37. Märga, vihma (murd.).

39. Provints & linn Andaluusias, Hispaanias.

41. Kaksteist kuud.

kus asub Munalaiu sadam.

19. Õhuke tükk, laast.

21. Emiiri valitsuse all olev riik.

23. _____sta, pärastlõunane puhkeaeg.

24. Rootsi spordi­ tarbeid tootev firma.

26. Lobajutt, lori.

27. Vee sügavuse mõõtmise seade.

28. Enese.

29. Pidulik üritus.

30. Linn Samoas.

31. Siseelund.

35. Isiklik-.

ALLA: 38. (Aj.) Itaalia rahva liige.

1. Sirgelt, 40. Üleaedne. kõverusteta.

44. Kartlikum.

2. Raiumine.

46. Haruldane (ingl.k.)

3. Autorendifirma.

47. Arno ______, O. 4. Vasak (murd.).

Lutsu ,,Kevade“ 5. Eesti maatähis. tegelane.

6. Eesti maadleja (1908–1982), kahe- 48. Koera häälitsus.

49. Temal. kordne olümpia­ 50. ______ Grande. medalist.

7. Teejuht.

51. Malakas.

8. Keemia asja­tundja. 53. ____Tänak, eesti 9. Lennuvõimetu lind. rallisõitja, 2019. maailmameister.

10. Liiter (lüh.).

11. Küla Pärnumaal, 54. Planeet.

KANADA. Kõrgenenud inflat­ siooninäitaja on pannud kanada­ lasi harjuma elukallidusega, sest tõusnud on nii toidu- kui ben­ siinihinnad. Ekspertide sõnul võib see kaasa tuua ka elamis­ pinna üüri hindade tõusu, ning ka üürileandjad seisavad silmitsi suuremate kuludega.

(Lüh. CTVNews)

Naljanurk ,,Ma nägin unes, et ost­ sid mulle imelise teemandi­ ga sõrmuse,“ ütleb naine hommikul ärgates mehele. ,,Jää uuesti magama,’ soovitab mees. ,,Võib-olla näed ka, kus ma selleks raha sain.“

T

Paremale: 1. Maal, 5. ROK, 8. Kate, 12.

Anda, 13. Era, 14. Oslo, 15. Anem(oon), 16. Nim(i), 17. (Valdek) Lenk, 18.

Karate, 20. Mug, 22. Sage, 24. Kairo, 28. MES, 31. Madar, 33. Ner(o Wolfe), 36. Asi, 35. (Heikki) Paara, 36. KIA, 37.

AMI, 38. Otski, 39. Aus, 40. Tango, 42.

(D)iana, 44. Enn (Uuetoa), 46. Aarded, 50. Prii, 53. Oad, 55. Gala, 56. Kitš, 57.

Osi, 58. Orav, 59. Tasa, 60. RMA, 61.

Otse.

Alla: 1. Maak, 2. Anna, 3. Ader, 4.

Lamas, 5. Renegaat, 6. Ori, 7. Kamm, 8. Kolga, 9. Ase, 10. Tln, 11. EOK, 19.

Tampoon, 22. Ukraina, 23. Edasi, 25.

Inka, 26. Reiu, 27. Oras, 28. Maat, 29.

Esma, 30. Siin, 32. Arkaadia, 41. Geiša, 43. Argoo, 45. Noor, 47. Dart, 48. Elas, 49. Dave, 50. P(a)kt, 51. RIA, 52. Its, 54.

(Sp)asm.

Nädala retsept

42. Ühesugused vokaalid.

43. Riigi kinnisvara amet.

45. Ülikoolilinn.

49. Ustav.

52. Royal Ontario Museum.

55. Väike restoran, kohvik.

56. Immuun­ süsteemihaigus.

57. Eesti Teaduste Akadeemia.

58. Naisenimi.

59. Lomp.

60. Maksu- ja Tolliamet.

61. Mehenimi.

LÜ H I DALT K ANADAST

S

Ristsõna nr. 1109 LAHENDUS

21 25

31

33

49

24

I

KANADA. 21. juunil, aasta pikimal päeval tähistati National Indigenous People’s Day’d, tun­ nustades First Nations’i, Inuit’i ja Metis’e inimeste panust. Üle riigi toimusid rohked tseremoo­ niad, kus pühitseti kultuuri ja meenutati ajalugu.

Juustuga suupisteid suveõhtuks Kaire Tensuda Pikad õhtud väljas, eelroad, grillimine – see kõik kuulub praeguste pikkade suveõhtute juurde. Veel on muide pikimad päevad aastas, aga kohe hakka­ vad õhtud lühemaks muutuma!

Mitte et peaks alati just pime­ duse saabumiseni einestama, aga mõnikord ikka…

Allpool mõned lihtsalt val­ mivad suupisted. Mõlemal on ühiseks nimetajaks Havarti juust, mis sobib nii külmalt kui soojalt ja on hea täiendus mit­ metele roogadele. Siin on kasu­ tatud punase pipra ja jalapeno tükkidega juustu.

Poolpehme Havarti juust so­ bib serveerimiseks juustuvaag­ nal, viilutamiseks, grillimiseks ja sulatamiseks, lisandina teistele toitudele (salatid, pastaroad, vormiroad, grillitud võileib kanaga, fondüü vm.), andes huvi­ tava maitsenüansi. Seda saab edukalt kasutada isegi ma­ gustoitudes ja koos puuviljaga.

Volli veste

Ai, need noored Elurõõm määrab ju paljutki. Iga, näiteks. Et kaua võib võimalikult elada. Vasta kõike noid niinimetatud prognoose.

Ku nalja saab teha, laulda, tantsida, siis mes tervisel viga.

Sestap mulle kik need Mardid, Kadrid – isegi Mihklid ja Jürid, kel inämp muresid ku mul, meeldivad. Aga lemmik ikke vist too naabri Jaan. Kelle nimel saab sellist koerust teha, et lase aga olla. Ehk isegi noorelt neiult musu saada.

No mina olen vana, jaanipäiv on ikke noorte huvides, aga egas see tähenda, et mul mingi ajuskleroos. Mäletan, kudas siia ehitati kiiged, korraldati jaanideks suurimaid prallesid.

Noh, kas just prallesid, eestlastena pidi ikke kõned ja laulu­ koorid olema mängus. Alles siis sai hullata. Nigu jaanid lubava. Ja kõikuda telki varahommikul magama.

Ei usu, et keegi kunagi sõnajalaõit on leidnu. See on vist mütoloogia. Kud elame just mütoloogia ajastul. Õigustatakse kikjal, et oleme rahva huvides. Seda siin ja mujal. Kud see pole minu huvides, mida praegused kojanarrid teevad. Neid tuleb vist veelgi. Ja hea eluolul olles noogutame. Järglaste mure, eks?

Just selle tõttu on Jaane tarvis. Poliitikasse. Suure jotiga nigu Tõnisson ja Lattik. Eks neid ole olnud veelgi. Mina saan oma poolt uhkustada, et olen nigu maadleja Väli, sama nimega. (Voldemarid, nigu mina, on vist kadunud liik, välja­ suremise ohus.) Meil Suure-Jaani olemas, seda küll. Ning miks on ta Suur, mette Veike? Ehk Hiiumaal on olemas, ma’p tia.

Jaanipäeval laseme valla, seda vist igas vanuses, võimete järgselt, elulusti. Seda on tarvis, mette ainult kuna olema kaotanud elavate hulgast häid inemesi, vaid, et homne tooks ka head. Nii, et mes sest kiikumisest, tantsimisest, hüppami­ sest. Oleme elus, oleme eestlased, oleme inemesed. Parimat soovida ei võikski.

Meenub, kuda kunagi kirjutasin, siis ku olin Saaremaal mitukümmend aastat tagasi, noored tugevad mehed kutsusid kiigele. Et kas vanamees julgeb. No pidin. Surma ei saanud, aga too üle võlli minek pani mõtlema.

Hea on, et mõttekäik on ikke olemas, paremp, ku kere oma. Mõtlen aga ikke, jaanipäeval, et peame andma juht­ ohjad mõistusega noorematele. Kuda aga teada, kes need peaksid olema, seda peame, meie vanemad, isegi vanurid, juhtima. Oleks eeskirju, teaks.

Enese nooruse mälestustest on kõige tugevaim ehk see, kuda temake kinnitas oma huuled minu omadele, sosistades, et just jaanipäeval tuleb armastust näidata. Ongi nii, arvab üts vanamees. Oleme helded, leplikud, andeksandvad. Kõige tähtsam aga see, et oma inimene on tähtis. Mette intrigant ega killustaja. Hääd jaani!

Optimismuses, Teie VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark.

Taldrik heeringa, Havarti juustuviilude, sibulaviilude ja külmade minikartulitega, lisaks röstitud mitmeviljaleib. Mini­ kartulid on eelnevalt röstitud ahjus koos koorega, raputatud peale maitseainesegu.

(Lüh. CTVNews)

• ONTARIO. Käesoleva nädala algupoolel on Torontos ja ümbruskonnas ning mujal Ontarios olnud suur kuuma­ laine, päevased õhutemperatuu­ rid on tõusnud üle 30 kraadi ja mõnedes piirkondades mängib oma osa suur niiskus. Välja on antud kuumahoiatusi ning soo­ vitatud inimestel olla ettevaatli­ kud, eriti vanemaealised jt., ­kellele kõrge kuumus võib ter­ viseriske põhjustada. Avatud on „jahutuskeskusi“. (Lüh. CP24)

7

Tomati- ja sibulaviilud ja Havarti juust on taldrikul kuu­ mutatud mikrolaineahjus umbes 10-12 sekundit, kuni juust on hakanud kergelt sulama. Hea süüa röstleivaga.

Eesti-USA diplomaatilised suhted 100 Eesti ja USA diplomaatiliste suhete 100 aastaseks saamist märkis Omniva (Eesti Post) sellele päevale pühendatud uue postmargiga. 17. juunil käibele tulnud rahvusvahe­ listele kirjadele mõeldud 1,90 € postmargi kujundas Indrek Ilves ja margid trükiti trüki­ kojas AS Vaba Maa. Tänavu tähistame 100 aasta möödumist diplomaatiliste su­ hete sõlmimisest Eesti Vaba­riigi ja Ameerika Ühendriikide vahel.

28. juulil 1922. aastal tunnustas USA iseseisvat Eesti Vabariiki de jure.

Eesti Posti äsja välja antud postmargil on kujutatud nii Eesti kui ka USA kodanikele olulist sümboolikat: Eesti ja USA riigilippe. Eesti sinise,

musta ja valge lipu seadusta­ misest riigilipuna möödub 2022. aastal samuti 100 aastat.

USA ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni Eestis.

Ka neil aastakümnetel, kui Eesti oli võõrvõimu all, seisis iseseis­ va Eesti Vabariigi riigilipp koos teiste riikide lippudega USA välisministeeriumis. USA välis­ minister James Baker andis selle kui vaba Eesti sümboli kingitusena Eestile üle oma vi­ siidil Tallinnasse 1991. aastal.

Täna seisavad Eesti ja USA üheskoos ühiste demokraatlike väärtuste ja reeglitel põhineva maailmakorra eest ning on head ja lähedased liitlased NATO-s.

(Allikas: Omniva/Eesti Post)

8

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

Nr. 25

PA L J U Õ N N E , S K M E N N !

Kalevi lipkonna skautide vilistlaste koosviibimised har­va mööduvad ilma Enn Kiilaspead maini­ mata. Tema 90. eluaasta tähistamine oli meile ajendiks teda laiemale seltskonnale meenutada.

Sel­leks ette valmistades jagasime omavahel mälestusi, kogemusi ja anekdoote ning avastasime muuhulgas kahte korduvat teemat – naerda sai palju, kuid seda lugu meie vist kirja ei pane, jätame suulistesse meenutustesse!

Siiski on mõnda asja jagada ja selleks võiks alustada algu­ sest ehk see, mis meid kõiki ühendas. Toronto skaudilipkond Kalev sai alguse 1953. aastal, mille liikmeks peatselt ka Enn sai. Tema armastusega ja vaeva­ ga õitses organisatsioon, mis kaasas lugematuid Toronto ja ümbruse noori eesti mehi kuni aastani 2015, mil alustati järg­ mist etappi Kanada eestlaste skautluses.

Mitmed Ennu käe all kasva­ tust saanud noored on tänapäe­ vani endiselt skautluses tegusad.

Kahtlemata ollakse ülimalt tänulikud nende oskuste, koge­ muste, mälestuste, teadmiste ja võimaluste eest, mida võimen­ das hundudes, skautides, laag­ rites ja orkestris osalemine.

Enam kui kuuekümne aasta jooksul on Enn juhendanud mitut põlvkonda. Kui tema ­ möönab, et käbi ei kuku kän­ nust kaugele, siis meie omalt poolt naerdes märkame, kuidas ajalugu kipub korduma.

Oma pika skaudikarjääri jook­ sul, mis algas juba Geis­ lingeni DP-laagris ning jätkub tänapäevani, on Enn suutnud täita igat ametit. Näiteks rivi-,

skaudi-, lipkonna-, orkestri-, maleva-, laagri-, maailmalaagri­ juht. Tema pühendumine skaut­ lusele aitas teenida hämmastava nimekirja tunnistusi kohalikul, riigi ja isegi rahvusvahelisel tasandil. Näiteks tema 80. sünni­päeval austati teda Kanada kõrgeima auhinnaga Hõbehunt.

Seda antakse skautluses kõige erakordsema iseloomuga teenete eest, mis on tavaliselt riikliku tähtsusega. Enn Kiilaspea on hästi tuntud skautluse ring­ kondades Kanadas, Ameerikas ja Eestis. Kõik see on veelgi usutavam, kui saad teada, et Enn on väidetavalt osalenud vist igas skaudilaagris viieküm­ nendatest aastatest alates kuni väärika eani välja.

Kõige enam huvi pakkus juubilarile tegelemine noortega.

Vaatamata suurele vanusevahele oli Enn sageli koondustel, ja mitte pealtvaatajana. Tema vär­ vikad väljendid ja oskus sõna­ dega mängida pakkus huumorit ja aitas korra majja luua. Üks tema leiutatud sõnadest oli ko­ tiskaut. Viimati mainitu oli kee­ gi, kes jõudis koondusele kort­ sunud vormisärgiga, mis ilmus täistopitud seljakotist. Meile

Enn (vasakul) oma skaudipoistega 2015.a. ringreisil Eestis Pika Hermanni otsas, kui Toronto skaudid langetasid sel päeval Eesti lipu.

Samal reisil külastati ka tolleaegset Eesti presidenti Lennart Meri tema kodus Viimsis.

suureks eeskujuks oli Enn alati inseneri täpsusega õigesti riietatud, viimaste peensusteni ­ välja. Märgid tema vormisärgi peal olid nagu kleebikud, mida eemaldati särgi pesemiseks ja pärast pandi vaid sekunditega tagasi õigesse kohta. Tema nõu­ dis teistelt sama kõrget standar­ dit, mida oli endale määranud ja noored pidasid temast suurt lugu, sest tema suhtus nendesse, nagu suhtuks oma eakaaslas­ tesse.

Igavust polnud kunagi tunda, kui Enn oli seltsis. Kunagi ei kartnud ta oma arvamusi jagada või tulla esimesena välja mõne seisukohaga. Paratamatult oli see omadus vahel teistele mee­ lelahutuseks. Lisaks sõnadele oli Enn alati platsil osavate, leidlike ja praktiliste lahendus­ tega. Näiteks Kotkajärvel sauna puudumise korral pakkus ta laagrile välja lahendusena aju­ tise suitsusauna, mis osutus suurepäraseks elamuseks. Igal pool suutis ta ruumi täita oma suure isiksusega, karismaatilise olekuga ja härrasmehe komme­ tega. Laagrites hoidis ja väär­ tustas oma köögirahvast, kinki­ des neile tänutäheks ilusa ­õhtusöögi linna peal restoranis.

Oma vabatahtlikke ja juhte hoidis ta sama hästi. Eranditult ja rõhutusega oli ta igal juhul valmis oma meeskonda kuula­ ma, aitama, toetama ja enne­ kõike kaitsma. Selle üle ollakse tänapäevani eriti tänulikud.

Skautluse kõrgeima tunnustuse Hõbehundi üleandmine 23. juunil 2012.a.

Kalevi lipkonna 60. aastapäeval 23.03.2013.

Enn Kiilaspead hindame kui ennastsalgavat, eeskujulikku ja asendamatut eestimeelset skauti, keda siinkohal täname tema legendaarse, enam kui seitsme­ kümne aastase teenistuse eest, mis on jätnud sügava jälje ja rajanud meile rikka ja viljaka ­ tee, mida meie loodame tema vaimus edasi kanda.

Palju õnne Sulle, skautmaster Enn Kiilaspea!

SOOVIVAD KALEVI LIPKONNA ­VILISTLASED

Oleme sõbrad! Oleme aumehed! Oleme eestlased!

Enn koos abikaasa Iviga – mõlemad on andnud suure panuse skaudi-liikumisse.

Kotkajärvel Kalevi maja ees 2005. a septembris.

Kalevi lipkonna juhtkogu 1967–1968. Enn ees vasakult teine.

Nr. 25

Oh, Enn Skautmaster Enn Kiilaspea, enam kui 80 aastat olnud aktiivne skautluses, on olnud kaua eeskujuks – hea noorte­ juht, veendunud liikumises.

Saavutusi palju, vähesed aga teavad, et ta on skautide-gai­ dide orkestreid juhtinud juba 50ndatest aastatest. Praegune on Kõla nimega, kus ka vane­ mad oma noortega mängivad.

Enn märkis 23. juunil oma 90. sünnipäeva. Järgnevad read loodetavasti annavad pildi heast noortejuhist.

Sattusin pihtide vahele.

Jällegi. Lapsevanemana. Meie esmasündinu pidi mitmeid aas­ taid tagasi keskkoolis õppima pilli mängima. Valis trombooni üle viiuli. Mida ei ole kõige ­lihtsam mängida. Vist viiul pole ka lihtne. Esialgu aga oli kee­ ruline pikka toru õigesse paika asetada. Mulle tuli toetusena mõte, et läheksime kahas täien­ dusõppuseks siinsesse skaut­­gaidorkestrisse mängima. Tu­leks kaasa, lubasin. Olin juba diri­ gendiga enam kui tuttav.

Hõbedane pasun oli kodus olemas, kuid nii kaua polnud mänginud. Siiski – toetada tuli oma tütart.

Mida värske, vaid teismeline skaut/gaid orkestrant sai teada siis, et heatahtlik isa oli ennegi osalenud tolles noorteorkestris.

Ning jagelenud siis – ainult pisult, hea orkestrijuhiga. Kes ­

Eesti rahareformist möödus 30 aastat Eesti Pank tähistas 20. juunil Eesti krooni käibele tuleku 30. aastapäeva piduliku semi­ nariga, kus meenutusi ja kogemusi jagasid toonaste reformide peategelased. Ette­ kandeid oli kuulama kogu­ nenud hulk 90-ndate ja ka hilisema aja tipptegijaid.

Põhiettekandega esines Sak­ samaa keskpanga asepresident Claudia Maria Buch.

Eesti Panga endiste presiden­ tide vestlusringis jagasid koos Madis Mülleriga oma kogemusi rahareformile järgnenud võitu­ dest ja väljakutsetest majandu­ ses ja rahapoliitikas Eesti Panga endised presidendid Siim Kallas, Vahur Kraft, Andres Lipstok ja Ardo Hansson. Eesti eelmine president Kersti Kaljulaid juhtis arutlust, Eesti majanduse ees praegu seisvate väljakutsete ja võimaluste üle.

Eesti krooni käibeletulekul sai 1500 nõukogude rubla vastu vahetada 150 Eesti Vabariigi krooni. Praeguses vääringus on see umbes üheksa ja pool eurot.

Arvestama peab, et hinnad olid tol ajal teised.

Tolleaegne Eesti Panga presi­ dent Siim Kallas mäletab raha­ reformi ajast eelkõige magama­ ta öid. Kallas tunnistas, et kuna Rahvusvaheline Valuutafond Eesti reformiideed esialgu ei toetanud, oli ikka pisut kõhe ka.

Rahareformikomitee liige Ardo Hansson meenutas, et sai esimest korda elus ihukaitsjad. ,,Istusin siis Eesti Pangas tollal.

Hommikul tulid kaks tursket

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

seda tööd on nii kaua teinud, et mälu ei ütlegi… Tütrega asi ei piirdunud – ka tema noorem vend soovis trombooni mängida.

Olime siis kohal, kui skm Enn Kiilaspea juhtis tipptasemel Kõla orkestri harjutusi. Vaid vahetevahel tuli märkus, et ­ lõuad, nagelkopf. Õieti suuna­ tud. Enn viis orkestri, täpselt ei mäleta millal, enne meie pere noorte seal osalemist, Eestisse skaut/gaidlaagrisse. Ja samuti mitu korda uhkusega Lake­ woodi. Tean, et oli siis maail­ malaager. Seal olid meie noored uljalt pilli puhumas. Nende mälestused sellest ajast on ­olulised. Kahju, et ei olnud ise seal.

Ning sealt ongi siinse mee­ nutuse pealkiri. Esmasündinu ohkas enne ja pärast harjutusi tihti, et oh, Enn. Kuna Enn oli ja on Enn. Vist teda keegi muuta ei saa. Ega tohikski. ­ Noortejuhina, orkestrit elus nii kaua hoides – müts maha Sinu ees, Enn! Orkestriharjutustel sai ja saab veelgi nalja. Mis on tähtis. Kuid orkestrijuht soovis, isegi nõudis, et noored, jälgige nooti. Lõker­ dati, aga mängiti, nagu pidi.

Mis kinnitab ühele vanemale, märksa viletsamale puhk-ähk­ pilli mängijale kui praegused noored, et Enn Kiilaspea jätab olulise jälje. Sellise, mida tuleb hinnata.

Aitäh, Enn! Palju õnne, ­vasaku käe pigistusega,

9

Kõla pakkus meelelahutust 2019. a Rahvajõulupuul Eesti Majas.

TÕNU NAELAPEA

suurt kasvu meest mu juurde ja ütlesid, et me vastutame teie turvalisuse eest järgmised 72 tundi. Ma ei olnud varem sellist ihukaitsjat omanud. See oli uus kogemus, mis näitas, et võeti seda asja väga tõsiselt,“ meenu­ tas Hansson.

Krooni käibeletuleku 30. aas­ tapäeva puhul avati Eesti Rahva Muuseumi veebis virtuaalnäitus ,,Krooniaeg“, mis teeb nostal­ giarännaku lähiminevikku, mil tuli kasutusele Eesti kroon.

ERMi produtsent Eve Aab sõnas, et oma raha oli väärilisel kohal ka postmarkidel. ,,Krooni taaskehtestamise viienda aasta­ päeva eel alustas Eesti Post raha tutvustavat margiseeriat, mille kujundamisel kasutati ka raha­ tähtede turvamärke,“ selgitas ta ja lisas, et virtuaalnäitusel ongi põhjalikumalt välja toodud Eesti Panga ettepanekud Eesti Postile 1996. aastal uue margi käibele laskmiseks ning margi kavandikonkursi võitnud Jaan Saare meenutused.

Eesti kroonile on pühendatud neli marki ja margiplokk. Tol­ lane suurima nominaaliga posti­ maksevahend oli ,,100-kroo­nine mark“, millega sai 2000. aastal maapostiga ja tähituna saata rahvusvahelise kirja kaaluga 500-1000 grammi.

Postiajaloo üheks verstapos­ tiks on nii taasiseseisvunud riigi esimene kui ka viimane ainult kroonivääringus mark, samuti esimene ja viimane kahe nomi­ naaliga (kroon/euro) mark.

Kusjuures kahe nominaaliga margid kehtivad ka praegu postimaksevahendina.

Näituse kokkupanekul on ka­

Kõla esinemas ühel Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Vana-Andrese kirikus Jarvise tänaval.

Skaut-/gaidorkestri asutajat ja dirigenti

Noor Eesti tšellist pälvis mainekal võistlusel Brüsselis auhinna Brüsselis toimunud kuninganna Elisabethi muusikakonkursil tuli esimese eestlasena finaali jõud­ nud tšellist Marcel Johannes Kits kõrgele kolmandale kohale.

Konkursi finaali jõudis 66 osalejast 12 tšellisti. Marcel Johannes Kits esitas vabakavas Dmitri Šostakovitši esimese tšellokontserdi ning kohustus­ likus kavas spetsiaalselt võist­ luseks kirjutatud Jörg Wid­ manni teose.

Esikoha saavutas Hayoung Choi Koreast ja teise koha Yibai Chen Hiinast.

Belgia kuninganna Elisabethi järgi nime saanud muusika­ konkurss sai alguse 1937. aastal ning seda on nimetatud ka klassikalise muusika solistide olümpiaks. (ERR/EE)

sutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargi- ja kultuurilooliste esemete kogu ning erakogusid. https://www.erm.ee/et/con­ tent/krooniaeg (ERR/EE)

Enn Kiilaspead õnnitlevad 90 a juubelisünnipäeval TÄNA ,,KÕLA“ NIME KANDVA ORKESTRI ENDISED JA PRAEGUSED LIIKMED

Me soovime õnne ja rõõmu Sull’ nüüd…

6.10.1950 Alati Sinule, Kodumaa, kõlagu vabade meeste laul!

Enn Kiilaspea

Esimesest harjutusest tänaseni meie ridades!

Sind õnnitlevad 90. sünnipäeval TORONTO EESTI MEESKOORI LAULUVENNAD

10

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

The realities of life in Canada for Ukrainian refugees Interview by Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Ukraine’s plight and the media International news coverage of Russia’s invasion of Ukraine has shown a predict­ ably huge contrast in content and viewpoint. Press freedom or government control have been the determining factors in this wide difference in not only opinion but also facts.

We all know the chokehold with which the Kremlin strangles the media in Russia. “War” in reference to the war in Ukraine can only be used in a context such as: “The West started an economic war against Russia.”

Or, “Facebook started an in­ formational war without rules to Russia.”

The Russian online Gazeta.ru newsfeed very rarely mentions war casualties and Russian prisoners of war. In fact, the ­ Kremlin has stated that war casualty statistics can be men­ ­ tioned only when the Defence Ministry so decides. On March 25, it admitted to 1,351 dead.

Western media had placed the total many thousands higher.

NATO for one, has estimated that after four months the total could be as high as 15,000. In terms of the severity of human losses, compare this to the offi­ cial Russian figure of 14,453 for fallen soldiers over the full 10-year span of its war in Afghanistan.

The use of any non-official numbers in describing casual­ ties is a criminal offence. To comply with the law, they ad­ here to official statements. It’s evident that the Russian govern­ ment prefers to keep silence on the topic.

But dead soldiers cannot be hidden forever. The families will be notified sooner or later.

Human losses will eventually become the actual reality check and truth will be exposed.

Even though opinion polls in Russia are inaccurate for many reasons, Western observers still insist that they give a rough indication of the populations’ ­ feelings of the war. Since the people are being grossly misled about the war, it’s no surprise that they’re supportive of the “special military operation” of which they are “proud”.

Media controlled by auto­ cratic regimes show many simi­ larities. They reflect the govern­ ment narrative. In China’s case this means not allowing news of the war a dominant position in any line-up. Domestic issues

come first.

In China, Russia is shown in a sympathetic light. Also, fol­ lowing Russia’s primary mes­ sage, it’s not a “war”. And, the US and the West are to blame.

Government-sanctioned media takes its cue from the Chinese Communist regime.

Within Chinese social media, some dissenting voices and dif­ ferent perspectives do break through. However, they have difficulty sustaining their posi­ tion, due to eventual censorship.

In the West our connection with the brutal onslaught suffered by the Ukrainian ­ people is through reportage ­ from journalists in the war zone. This is augmented by analysis and commentaries ­distant from the conflict.

Unquestionably media cover­ age plays a major role in in­ fluencing our knowledge of and feelings about the Russian invasion. In general, the ­ Western press, except for some fringe right and left media, ­support Ukraine in its fight for self-preservation. However, com­ mentary ranges over a wide spectrum of opinions in Estonia as with media in all demo­ cracies: ERR – “Germany broke its promise to give Ukraine more heavy artillery”. ERR – “Mihkelson: Scholz and Macron are easing Russia to­ wards more aggression.” The Telegraph: “Germany is under­ mining the West’s oil embargo.”

In contrast: BNS – “Totally unexpected for Putin was the NATO unity resulting from Russia’s attack.” ERR – “Pedro Sanchez: NATO support for Ukraine is solid.” It’s evident that in an open society, one would expect a range of obser­ vations, but not “alternative facts” as Trump’s White House put it.

Soon Russia’s unwarranted attack against Ukraine will reach its fifth month. Will the West sustain its support amidst a possible dwindling of media attention just as Russian forces are reportedly making gains on the battlefield?

The Russian invasion has surely merited the enormous coverage it’s received in the West. In addition to the horren­ dous humanitarian disaster in Ukraine, we cannot dismiss the notion, even confirmed by highly ranked ex-Kremlin officials, that the war can transform into

The invasion of Ukraine and the escape of Ukrainian refu­ gees has sobering parallels to what Estonian refugees went through after fleeing their homeland during the Second World War. This begs the question, then: is there light at the end of the tunnel for those who have sought refuge in Canada?

One Ukrainian family – Amir and Liliia Harati and their five-year-old daughter, Amira – have found a place to live with an Estonian-Canadian, Toomas Marley. In Marley’s home in midtown Toronto, Amir related his family’s experiences thus far.

You and your family were living in Kyiv before the war.

Can you describe the journey from there to Toronto?

It all happened over three months. In February, I was working as an electrical engi­ neer for SNC Lavalin in Oman.

Although I planned to come back home on the 23rd via Qatar Airways, I arrived in Doha and found all of the flights cancelled. So I sent an email to the HR of my employer, explaining my situation, and they managed to book another ticket. And I’m so happy they did that. If it was one day later, everything would be different, because the day after I arrived, the bombing started.

My wife Liliia’s family are from Zhytomyr, west of Kyiv.

So we went there and stayed for one night with Liliia’s sister, brother-in-law, grandfather, and grandmother. The news became worse and worse, and so I said that we had to leave the country.

I wanted to be sure about ­everything, so I made the deci­ sion to go first and see what was happening. That was very difficult, because the only people who could leave the ­ country were women and ­children. As a foreigner, I could leave. But Ukrainian men were not permitted to leave the a wider conflict. An emboldened Putin could eventually also ­target the Baltic states.

With the current steady focus on Ukraine, we should be con­ cerned of it being abandoned too soon. Could Ukraine, like other conflicts, become the ­victim of only episodic report­ ing? Just for example, most news media, don’t have any presence in the Middle East or Africa, where ongoing, longterm military confrontations, ­ignited long ago, continue with full force.

Ukraine is a story of para­ mount importance. The fact that news from Ukraine could be­ come just “background noise” on TV is just as worrisome as the suppression of truth to the Russian people. If our interest fades, so will the attention of Western TV and print media.

LAAS LEIVAT

c­ountry. I arrived in Kraków ­after three days and then after one day I met Liliia at the ­border.

Eventually, we flew from Berlin, Germany to Toronto, ar­ riving on the fourth of May. The Red Cross helped us with three days of hotel accommoda­ tion. After that, I called many organizations and shelters to find somewhere for ourselves, but nobody could help us.

There are lots of organizations around, but the service is poor in my experience. Eventually, it was through the [CanadaUkraine Authorization for Emer­ gency Travel] that we were put in contact with Toomas.

What has it been like to find employment and settle here in Canada?

It’s been a stressful time. It’s difficult as an electrical engi­ neer, working now for 11 years in oil and gas projects, includ­ ing in Australia and Middle Eastern countries, to be asked to take entry-level work. It’s hard to accept it. I’ve been applying to many companies ­ over the last 40 days, but haven’t had success.

The government has support­ ed us financially and socially.

But we still need to find jobs.

All the people who have come here due to this situation, they need jobs more than financial help. I’m ready to start from zero, but in a relevant field like energy, electrical. There are some jobs here, but it’s difficult as a newcomer if your ­ex­perience is not in Canada.

Accommodation is also a major problem. We are ready to rent a place, but even if you offer to pay three or four ­ months rent as a deposit, you are asked for a job contract. I have never seen that anywhere.

Even if I show six months of bank account statements, it’s not enough.

Has Liliia been able to find work?

Not yet, because she cannot speak English very well. We found an ESL course for her, so she’s focusing on that. We’d prefer to wait for two months when Amira goes to school.

Conversely, how has your daughter settled into life here with school and friends?

This was successful. The school application was easy and quick. We just enrolled her for the start of school in September.

Other social benefits, though, like summer camp, or using ­facilities at the YMCA, haven’t been so easy to access. It’s an expensive country.

What are the biggest cul­ tural differences that you have noticed between Ukraine and Canada?

You know, my wife and daughter are Ukrainian, but my background is Iranian. The first time I went to Ukraine was back in 2007, for a vacation.

Then, Liliia and I met each ­other through social media, and we fell in love. Ukrainian

Nr. 25

Notice of meeting of Shareholders Estonian House in Toronto Limited 6:30 P.M June 29, 2022 Online at: www. estohouse.com/agm Notice to Shareholders Shareholders are invited to par­ ticipate in the Annual General Meeting of the Estonian House in Toronto Limited on June 29, 2022. Shareholders can attend the meeting virtually or over the phone. Instructions for access­ ing the meeting are available at www.estohouse.com/agm. This meeting is a private meeting of Estonian House in Toronto Limited and is closed to the general public.

Invitations have been mailed, and where requested emailed, to all Shareholders. Shareholders who are unable to participate have the option of assigning a proxy. Proxies must be registered twenty-four (24) hours prior to the meeting.

Shareholders can register proxies in the following manner: 1. By mail, addressed to the Secretary Eric Sehr at 958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6; 2. By fax to 416-461-2017; 3. Deposited at the Manager’s office located at 958 Broadview Avenue; or 4. By email to shares@­ estohouse.com.

Any proxies sent by mail that are not received or submit­ ted by fax, in-person or email after 6:30 pm on June 28, 2022 will not be accepted. These ­timing restrictions are designed to allow management adequate time to prepare and distribute electronic ballots for each proxy holder for the online election platform, Electionbuddy, to be used at the meeting. p­ eople are welcoming and good at communicating. It’s a won­ derful country. So I just really felt at home there.

Looking from another per­ spective, though, it’s similar here. I didn’t feel any differen­ ces in that way.

What are your family’s plans or hopes for the near future?

It would be a good decision (Continued on page 12)

Amir, Liliia, and Amira.

Photo used with permission from the Harati family

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

11

Europe 2022

Geislingen: Does the past exist, if no one remembers it?

Enn Raudsepp On the morning of May 22, bypassing Stuttgart, the regional capital of BadenWürttemburg and its largest city, also the headquarters of Mercedes-Benz and Porsche, we took the most direct route to Geislingen an der Steige, the small town where I had spent nearly three of my earliest years in a refugee ­ camp after WW II. (“Steige” can be translated as “steep incline,” and is a reference to an important trade route from the five lower valleys up to the plateau of the Swabian Jura mountains that has con­ nected the Rhine Valley to the Mediterranean since the fifth century.)

In the immediate aftermath of the Second World War, when more than a million refugees were on the move in Europe, Geislingen became the largest DP camp for Estonians with 4,400 residents. One of 69 such camps established by the U.S. Army and run by the United Nations Relief and Rehabili­

The cross on the top of the mountain up from Karl Strasse where the Raudsepp family of six lived in two rooms in a house shared with another family.

The Rathaus, or city hall, on the pedestrianized main street.

tation Agency (UNRRA) and the International Refugee Organization (IRO), the camp occupied three of the town’s districts in houses from which the German residents had been expelled by the U.S. Army.

There is some indication that those districts were chosen ­deliberately due to their heavy support of the National Socialist (Nazi) Party in the 1930s.

I had no idea what to expect.

I was six months old when we arrived in Germany from Estonia, and only 4 years and nine months old when we left in December, 1948. Almost 75 years had passed since then. I had no real memories of the place, only a few scattered ­images put into my head by the handful of photographs my parents had managed to pre­ ­ serve. I had no idea which houses we had stayed in, other than that there were two of them in two different districts – six months in Rappenäcker and 2 1/2 years in Wilhelmshöhe on Karl Strasse, a long street that climbed up one of the hills. It had never occurred to me to ask my parents where we had lived, and they obviously didn’t think it necessary to write down or volunteer that kind of infor­ mation.

Only after they died 30 years ago, when I started to research our family history, did I begin to take interest in such things, but it was too late. I was able to contact a few other people who had been in Geislingen, but most of them were equally in the dark. (One of the things I did learn at that time was that relatively few Geislingen Esto­ nians had ended up in Canada, where most Estonians seem to have come via Sweden.)

So even though I didn’t ex­ pect any cathartic experience, I thought that it would be amaz­ ing to breathe the air and walk along streets where I may have toddled hand-in-hand with Ema or Tädi. That alone, I thought, would be enough to warrant the trip.

Another problem was that when we had drawn up the ­itinerary for this trip, I had paid no attention to which days we would be in the six places we were planning to visit. Un­ fortunately, we ended up in Geislingen on a Sunday, when almost everything was closed, especially the official establish­ ments (city hall, tourist offices, libraries, schools etc.) so it end­ ed up being nearly impossible to find anyone to talk to.

The first people we met – in a cafe on the corner of the pedestrianized main street – ­ turned out to be representative of the new waves of immigrants who have settled in Germany in recent years: two Kosovars who were working on construction projects in the area. They did

The Geislingen cemetery where a memorial commemorates the 154 Estonians whose life-journey ended there. The monument, designed by Estonians, was erected in 1949, the year before the camp closed.

speak halting English and were happy to learn that I had spent a couple of months in Pristina, but they had been in Germany for only four years and knew almost nothing about the town.

A Turkish couple who ran a fast food outlet a little further up the street, where we stopped for lunch, were similarly unin­ formed. Only one other place was open on the main street, a French bistro called Le Petit Bonheur, where we found the lovely Felicia, a tattooed thirty­ ish self-styled shaman, who had spent time travelling abroad and spoke fluent English. More to the point, she was a native of the area.

She didn’t know any Esto­ nians nor anything about what had happened in the town 75 years ago, but was able to guide us to the main church, the old schoolhouse, and the cemetery, where she believed there was an Estonian monument. She also had a consignment of little knit­ ted hens (?) that she was selling as a favor to a local crafts­ woman. These turned out to be the only souvenirs we were able to buy, to go with a handful of beer coasters from the local Kaiser brauerei that she gave us, and a few local stones that I picked up outside.

We wandered around the central area for a couple of hours, taking photographs of the main street, the Rathaus and the old school, as well as the large old Evangelische Stadt­ kirche, a Reformation era Gothic church where I am fairly certain that father occasionally preached and shared services with the other seven Estonian Lutheran pastors in the camp.

We also drove the length of Karlstrasse up the mountain side but because the town is much modernized and bigger now than it was 75 years ago, I came no closer to understanding where we might have lived.

We did, however, park near the top and hike a kilometer or so to the tall iron cross that is visible from all parts of the town below, much like the cross on Mount Royal.

For our last destination, we fittingly reserved the cemetery, where we eventually found the monument to the 154 Estonians who had ended their life’s jour­ ney in the camp. We almost didn’t, because the half-dozen

burly cemetery workers drink­ ing vodka whose “coffee break” we had interrupted didn’t seem to know what we were talking about. We persisted until finally one of them, who had a little more English than the others, remembered that some “Esto­ nian bigshot” had visited the cemetery maybe 10 years ago.

He thought we might find what we were looking for at the far end of the cemetery.

We followed his directions as best we could, but without suc­ cess. On a different path on the way back to the car, I spotted something that seemed worth looking at more closely. And it did, in fact, turn out to be the white marble monument erected just before the camp was closed in 1950. As I found out later, it had been visited in 2000 by the then Estonian President Lennart Meri, who was on a state visit to Germany. While we were examining the names on the ­ memorial, three German men in perhaps their 50s or 60s passed by and stopped to ask us what the monument was about. They knew enough English to follow my explanation, but even though they were lifelong resi­ dents of Geislingen, none of them had known anything about the Estonian camp of 75 years ago.

In 2008, when 22 former camp residents led by Mai Maddisson, who subsequently compiled a book about the

Seedrioru Suvihari 2022

Geislingen’s Evangelische Stadt­ kirche, a Reformation-era Gothic church where the camp’s eight Estonian Lutheran pastors, including the writer’s father, Bishop Karl Raudsepp, held weekly church services in rotation.

c­ hildren in the camp, visited the town, only 15 Estonians still lived in Geislingen, Today no one seems to know whether any of them are still alive. It may well be that the only visible reminder of the Estonian ­ presence in the town is this ­ memorial. On leaving, as I ­ turned for a last lingering look, my eyes were drawn to the foot of the monument where a small glass jar held a few faded ­plastic flowers.

cluded in ticket price) • 5:30 pm – Concert featuring Estonian Girls’ Radio Choir • Remembrance and Reflection • Lowering of the Flag July 1–3 Evening to include: Program Highlights • Dance on the basketball court featuring DJ Rob Vessmann and Friday, July 1st • Jaanituli / Campfire & sing­ other musical performances, Jaanituli ing on the field We are excited to be joined • Dance on the basketball court by the Estonian Girls’ Radio with DJ Rob Vessmann Choir from Tallinn, Estonia!

• Canada Day Celebrations The choir consists of 30 girls Saturday, July 2nd from the ages of 14–19.

• Volleyball Tournament (re­gis­ The weekend will include tration from 10-10:30 am) fun for everyone!

• Lottery Join us to help celebrate • Chess Tournament Jaanipäev and Canada Day and • Market fundraise for Seedrioru! Laste • Swimming • Kids Korner – Sponsored heaks.

by Northern Birch Credit Union Advance tickets can be pur­ • 5 pm – Dinner for all (in­ ­ chased at www.seedrioru.com

12

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

On the Wall: the benefits of handmade pottery as shown by Ella Katarina Valge-Saar Vincent Teetsov Take a look at the cup and mug collection in your kitchen cupboard and what do you see? Delicate tea cups?

Printed mugs with the names of cities and countries you’ve visited? Cartoon images of Mr. Men and Little Miss characters? Many of them are probably of similar sizes and standard shapes.

Even if you have a huge col­ lection of ceramic items, there’s probably one item that you gravitate towards more than the others. The reason for this may be because it has memories of good times associated with it.

Because it reminds you of a certain vacation, or because it offers a snapshot of your ­personality. Or it could just be physically different enough that it always stands out from the others.

Examining the pottery crea­ tions of Ella Katarina ValgeSaar, one will see atypical textures, undulations, and out­ ­ lines that could become one of the aforementioned favourite pottery pieces. Tea bowls, drinking sets, mugs, and tumb­ lers: Valge-Saar crafts pieces that could sit sympathetically in a woodland setting or blend into the side of a mountain just as well as it rests on the kitchen counter.

Her educational background and the surroundings of her home make sense of this. Valge-

“Back to Our Roots!”

Youth Exchange in Estonia Organized by: Seiklejate Ven­nas­kond Dates of activities: 11th – 22nd of September 2022 Description: Youth exchange brings together 30 young people aged 18–30 of Estonian origin; 20 living abroad and 10 from Estonia.

The programme: The goal for all of the activities is to bridge the gap between an expat and their Estonian roots.

This will be achieved by: • introducing the Estonian his­ tory and cultural heritage to young Estonians living abroad; • sharing Estonian success ­stories, planned future develop­ ments; • teaching participants the Estonian language in the non­formal learning environment;

Saar has studied biology as well as obtaining a BFA in ceramics at the Alberta College of Art and Design in 2016. As a forest­ ry fieldworker and avid hiker (living in Canmore, Alberta), she has imbued her ceramic art with echoes of the landscapes and ecosystems she has closely observed.

Elements of these places are physically integrated into these items, too, though. Valge-Saar states, “I strive to involve my­ self and others in meaningful relationships with the places we move through; to remind of the intricacies of our ecology I integrate local minerals and ­ narratives to evoke memories, ­ contemplations and metaphors of the environment.” Look closely at these vessels, and you’ll notice handles and other components in which granite, limestone, and quartz are in­ tegrated into the pottery.

One key reason why one probably reaches for custom ceramic mugs and such more ­ than others is because the slight imperfections of a handmade piece are appealing to one’s ­human nature. Sometimes with­ out even realizing it. It has more heart. As such, we em­ brace imperfections that give an object that extra edge or per­ sonality; a state of mind that is known in Japanese aesthetic philosophy as wabi-sabi.

On the other hand, custom ceramics can offer a perfect

• providing information about work and study opportunities in Estonia; • introducing Estonian gover­ nance system; • creating a network for young people of Estonian origin that will support repatriation.

Activities may be subject to change due to Covid19 related restrictions.

The programme consists of various activities organized in different parts of Estonia.

The youth exchange pro­ gramme is organized by youth organization Seiklejate Vennas­ kond, coordinated by Estonian Youth Work Centre and fi­ nanced by the Compatriots Programme of the Estonian Ministry of Education and Research.

Profile of participants (com­ ing from abroad): • Age 18-30; • Estonian roots, but living

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

Nr. 25

An update from Northern Birch Credit Union – branch locations

Ella Katarina Valge-Saar mug for Meeskoor.

b­alance of weight, such as when a mug’s bottom is not too heavy or thick. A well propor­ tioned rim and a handle that’s big enough to comfortably fit your hand into makes drinking so much easier.

More recently, Valge-Saar has designed and crafted limited edition commemorative blue, black, and white mugs for Toronto Eesti Meeskoor’s (Toron­ to Estonian Male Choir) 70th anniversary. The 375 milli­ litre mug has a well propor­ tioned base. The top is glazed with a shinier glaze, elegantly contrasting with the matte pottery on the bottom of the ­ mug. On this lower section, the choir’s motto – “Alati sinule kodumaa, kõlagu vabade meeste laul!” (“Always for you my homeland, may the song of free men ring out!”) – reminds the user of the larger meaning ­behind the work of art.

Thus, a “perfect” factory mug may not actually suit its user as well as expected. All of these little details, both useful and beautiful, make simple mo­ ments like a morning cup of coffee more distinct.

abroad for at least 10 years; • Motivation to learn and prac­ tice Estonian; • Willingness to participate in whole programme of youth exchange.

Costs related to participation: If selected, all costs within Estonia are covered 100%, including accommodation, food, local transport, visits and excur­ sions. Travel costs will be reim­ bursed after the exchange up to 300€ based on actual costs.

There could be exceptions of increasing/decreasing the limit depending on the overall travel budget and the distance of indi­ vidual journey. For instance, as travel costs from neighbouring countries are under the limit and from more distant countries over the limit, it will be balanced to be fair to everyone. Visa (if needed) is the responsibility of each participant, but organizers can provide assistance in getting the travel documents. Travel insurance is obligatory and can be obtained by the participant.

This cost will not be reim­ bursed.

Additional information and questions: rahvuskaaslased@gmail.com – all questions are welcome!

Apply ASAP. Application form and additional information: http://www.seikle­ jad.org/rahvuskaaslased.html

June 15th, 2022 Dear members, At the recent Northern Birch Credit Union Annual General Meeting, a special resolution was passed to move our Head Office address from our Estonian House Branch at 958 Broadview Avenue to our Latvian Centre Branch at 4 Credit Union Drive.

As many of you know, the Toronto Estonian House activi­ ties will be moving to the new KESKUS International Estonian Centre currently being built on Madison Avenue downtown Toronto. Northern Birch Credit Union will have a flagship branch at this location once the building is completed. Con­ struc­tion of KESKUS has begun.

In the meantime, the Esto­ nian House and its current tenants have been notified that the leaseback is likely to expire at the end of October 2022, meaning we would need to move out of the building by then. We have put move plans in place to ensure our members will continue to be served with­ out interruption. Move activities will continue over the next few months and affect all three NBCU branches.

What does that mean for our members?

• We will continue to serve you from our Estonian House Branch as long as possible.

Updates will be provided.

• Our Latvian Centre Branch continues to serve our mem­ bers. We will be leasing addi­ tional space to help meet our growing staff and member needs at this branch location.

• We are committed to opening a new flagship branch at the

The realities…

(Continued from page 10)

to stay here, for Amira’s future, for the quality of life. But as an Iranian-Ukrainian family, it’s difficult to persuade Liliia to stay because her soul and her mind remain with her family and country.

Has Toomas introduced you to the Estonian commu­ nity?

I never had any idea about Estonian people before. Now that we’ve visited a few Estonians with Toomas, I un­ derstand what nice, sociable people they are. I’m really in­ terested in going to Estonia now.

We appreciate their support, especially of our host Toomas.

He really pushes us to do our best and to settle here com­ pletely. We really appreciate the support of Canada, all Canadian people. The brilliant help of our community here. And also other countries who stand with Ukraine. We appreciate it so much.

Toomas Marley expresses that he is very happy to host

KESKUS International Estonian Centre on Madison Avenue downtown Toronto. Construc­ tion on this building has begun and we plan to start fitting out the branch in late 2023.

• Our Hamilton Branch con­ tinues to be open to serve mem­ bers in Southwestern Ontario.

You may notice some small renovations happening in that space, to help better meet ­member needs.

We are also excited to an­ nounce that we will be opening a small branch inside Tartu College, at 310 Bloor Street West, as an interim solution while our KESKUS branch is being built. This branch is fully accessible from TTC’s Spadina Station and provides easy ­access for those in the west-end of Toronto. We plan to open this mini-branch in the fall of 2022.

Our teams continue to be here to serve you both in-per­ son and over the phone, and as always, your accounts are ac­ cessible online and through NBCU’s mobile banking app.

We will post status updates on our website. Stay tuned. We encourage all members to sign up for our e- newsletter via our website, to have news and up­ dates delivered directly to your inbox.

Thank you to our members for your continued support. We look forward to what the future brings!

THE TEAM AT NORTHERN BIRCH CREDIT UNION www.northernbirchcu. com

the Ukrainian guests, describ­ ing how they are “hard-work­ ing, very independent and getting to know Toronto very well.” Moreover, Marley has never eaten as much delicious borscht as now. He adds, “Anyone with an extra bed­ room should consider housing Ukrainians. Our parents need­ed housing 78 years ago.”

The guests and Toomas are very grateful to everyone who has donated furniture and bedding. Most recently, the Harati family has found a one-bedroom apartment in Davisville Village with occu­ pancy starting in the middle of July. They will need every­ thing which an empty apart­ ment requires.

Please contact Toomas at tom@tommarley.com to ad­ vise what you can contribute.

He owns a Dodge Caravan, so is able to pick up these dona­ tions on behalf of the family.

(This interview has been edited and condensed.)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

13

The unexpected genre of music that kept Estonia’s spirit alive during Soviet occupation Natalie Jenkins In the smothering darkness of foreign occupation, singing patriotic songs can illuminate the light at the end of the tun­ nel. Triumphant melodies and hopeful messages reminiscent of peacetime – even those con­ cealed due to censorship from the state – can brighten even the darkest of times. This has been especially true for Estonians who lived under the Soviet occupation. Those who are familiar with Estonia’s national song festival know that in the face of hardship, choral and folk music lives in the collective imagination of Estonians as a continuing symbol of peace and freedom.

But another genre of music also kept Estonia’s cultural identity alive during the Soviet occupation.

Progressive rock (or prog rock) is witty, experimental, and strikingly fantastical. Inspired by earlier psychedelic rock, prog rock’s pioneers in the late 1960s – including The Moody Blues and The Beatles – ­embraced creativity in the pro­ duction and writing process, fusing hard rock with jazz, clas­ sical, and folk to create a sound that transcended the boundaries of what we now call classic rock. Albums were created based on an overarching (often abstract) theme that was meant to extract listeners from their reality into a distant fantasy.

Prog rock concerts materialized these themes by putting on shows of extravagance and grandiose theatrics. English prog rock band Genesis went as far as creating unique stage shows, during which front man Peter Gabriel dressed up in

KESKUS news roundup KESKUS International Estonian Centre has been in the news in Estonia, in both English and Estonian, as the project moves from groundbreaking on April 8, 2022 into the first phase of construction.

Aktuaalne kaamera: Estonia’s public broadcaster, Eesti Rah­ vusringhääling, reported on the KESKUS ceremonial ground­ breaking in its national evening news broadcast (start at 13:30 marker) the day after the event itself: https://etv.err.ee/160­ 8542­974/aktuaalne-kaamera-ilm Hajala ringvaade: Estonia’s public broadcaster, Eesti Rah­ vus­ringhääling reports weekly on diaspora news, with its radio program “Hajala ringvaade” (“Diaspora review”), which ended its 2021/2022 season with a show dedicated to KESKUS. Maarja MerivooParro, the show’s host inter­

c­ostume to act out the various characters portrayed in the lyrics in their 1972 record, ­ Foxtrot.

New, funky, and uniquely bold; it was undeniable that prog rock altered the fundamen­ tal rules of how rock could be created and enjoyed. But these defiant characteristics were not accepted everywhere in the world, especially in the context of the Cold War. The Soviet Union vehemently opposed Western culture and worked to prevent any of its influence from seeping through the Iron Curtain.

Like a noxious poison, the Soviet state thought Western ­influences would spread through the veins of society and disrupt its morals from within. This included music – especially ­ rock music – that was popular in the United States.

Yet the Soviet Union could not prevent the inevitable spread of shaking and boogy­ ing, nor the twisting and shout­ ing popular in the West. When the hippie movement eventually reached the Soviet Union in the 1970s, state officials were con­ cerned that their society was crumbling before their eyes.

Aare Purga, the then-Secretary of the Central Committee of the Leninist Young Communist League in Estonia, wrote in a letter to Moscow officials that: “In the summertime, young people gather on the streets and other places, and there are lots of so-called ‘longhairs’ among them. Their appearance – long hair, outlandish clothing – and a sloppy manner popularizes ­degenerate Western ‘fashions.’

During the last two years, but especially in 1969, the habit of

viewed Ellen Valter regarding KESKUS in the previous sea­ son as well. https://vikerraadio. e r r. e e / 1 6 0 8 5 9 8 3 0 9 / h a j a ­ la-ringvaade-ellen-valter-toron­ to-eesti-keskuse-arengutest Uudis+: Estonia’s public broad­ caster’s current affairs program “Uudis+” (News+) interviewed KESKUS project lead Ellen Valter during the Estonian Culture Days in New York about the history of the KESKUS project and what the future holds for it. Listen here, alas, not dubbed into English: h t t p s : / / v i k e r r a a d i o . e r r. ee/160­8 549535/uudis-margit­ ta-otsmaa/983c2c1b7f973f861a­ 8ca14d4642bdaf Global Estonian Report pro­ vides a weekly roundup of dias­ pora affairs, an effort shared by Estonia’s Ministry of Foreign Affairs and Integratsiooni Sih­ tasutus. It appears in English on Estonia’s public broadcaster’s website weekly. The search

cided to offer state-sponsored (censored) rock music. Known as vocal-instrumental ensembles (VIAs), these bands were meant to simultaneously placate and reinvigorate its propaganda within the population. They were a success. Beloved by the older generations, VIAs sold millions of records and became the “de facto soundtrack of late socialism.”

Ruja members.

Prog rock concert.

imitating Western ‘hippie’ fashions in a vulgar way has ­ increased. Some of the young ­ people have started wearing long hair, which in some cases even reaches the shoulders. The first to adopt these fashions have been the poorly educated constant club goers, including a steadily increasing number of working class young people.”

The increasing number of youth who imitated Western fashion can be attributed to the fact that Estonia had a relatively relaxed atmosphere and higher exposure to Western culture (compared to the rest of the USSR). Estonia’s connections to Finland and access to its tele­ vision programs intensified this process.

function will pull up past ­weekly reports. https://news.err. ee/1608630235/global-esto­ nian-report-june-15-22 Global Estonian Newsletter is a monthly newsletter to which all can subscribe, to stay apprised of items like this month’s launch of the MisKES­ KUS videogame and other goings-on in Estonia and abroad! For the Global Estonian site (https://globalestonian.com/ en), set up your own event, business, group on the site, and if you need a 101 on how to do so, click here: www.youtube. com/watch?v=9oM6nPoCDog (have your favourite Estonian speaker handy to translate).

KESKUS has already been ­featured numerous times in the newsletters. Sign up here: https://globalestonian.com/en/ newsletter

Photo: estonianworld.com

Photo: loudersound.com

Foreign radio broadcasts also exposed occupied Estonia to the world of Western music. Radio Luxembourg was especially popular for this. From The Beatles to The Rolling Stones, Estonians attentively listened to hazy, low-quality transmissions that captivated their minds and provoked a new yearning for what seemed like an alien world.

By the late 1960s, illegal trading, buying, and selling of these rock records became ­popular in Estonia. Despite the blackmarket’s best attempts at being clandestine, the Soviet Union was well-aware of their happenings. Alarmed by the music’s ability to undermine Soviet control, the USSR de­

Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

KESKUS leadership donors are recognized here: www.estonian­ centre.ca/capital-campaign To follow the construction journey and for KESKUS updates:

Get involved and support KESKUS

• Visit the KESKUS website and subscribe to the monthly newsletter:

Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian

• Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

However, VIAs did not hold the same popularity in the hearts of the younger generations of occupied Estonians. Being cen­ sored by the state, VIAs had a strict dress code that consisted mostly of suits, national cos­ tumes, and military uniforms, and had to follow Soviet ideolo­ gy. But the imaginations of Estonians were ripe with fanta­ sized versions and idealizations of the West. They needed some­ thing more that challenged ­“authoritative discourse, morals, militarism, censorship, cultural repressions, and proclaimed atheism” that was inherent to the Soviet Union.

Consequently, it was around this time that Estonia began producing its own prog rock scene. Concerts were held across the country. Whether Soviet observance was present or not, anthropologist Terje Toomistu notes that “they were nevertheless important sites of socialization and self-expression and a source of divergence…” from Soviet rule. At concerts where Soviet monitoring was present, lyrics of Soviet resis­ tance and self-expression were buried in allegories and hidden meanings.

Paap Kõlar, member of prog rock band Psycho, describes his group’s musicality as such: “We were very protest-minded. So we ignored everything… Why does a piece of music have to have a form? Let’s try making music without form! …We tried doing songs without melody or harmony. We made fearless ­experiments. The more hopeless the surroundings, the more you needed to cocoon yourself in order to do what you wanted.

As it turned out, it was possible to remain independent of that crap…”

Concerts weren’t the only way that Estonians could pre­ serve their cultural identity ­under Soviet Rule. As a genre, prog rock itself played an important role too. The sound ­ represented a way of going against the status-quo. It was defiant. It was extravagant. It was theatrical. It was everything the Soviet Union opposed, argu­ ably even more so than classic rock.

As silly or flamboyant as the sound may be, prog rock con­ tinued to ignite the spark of resistance and hope in Esto­ ­ nians. Unsurprisingly, the genre became a significant influence in the Singing Revolution lead­ ing up to the country’s re-inde­ pendence day, alongside choral and folk music. Many Estonians who lived through Soviet occu­ pation hold prog rock close to their hearts.

14

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

Nr. 25

Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli olulist teost

ERMis: Tšehhi Vabariigi Saatkond, M. Tománková, tšehhi tudengid, TV saadik G. Tománková, tudeng PTK, ­pedagoogid H. Frolíkova, I. Zájedova.

Külvaja tants Praha – Vinohradska teater PTK tütarlaste esituses.

Tallinna ja Praha balletitantsijad esitlesid oma oskusi Juunikuu, mil algab suvi, on kooliõpilastele oodatuim kuu, ühelt poolt saab kauaoodatud suvevaheajale, teisalt on see kuu, mil paljud noored astu­ vad oma järgmisesse – ise­ seisva elu etappi.

Käesoleva aasta juunis näita­ sid Tallinnas asuv Noor Ballett Fouetté ja Praha tantsukon­ servatooriumi lõpetajad Praha Vinohradska teatris oma õpin­ gute tulemusi. Esimesel pilgul tekib küsimus, mis neid kahe ­riigi või linna õpilasi üksteisega seob? Ühenduslüliks on mitme­ aastane Erasmuse programmi raamis toimuv koostöö.

Koostöö kahe kooli vahel al­ gas tegelikult juba 2017. aastal, mil Iivi Zajedova Praha Tšehhi Eesti Klubist (TEK) tegi ette­

paneku õpetada Praha Tantsu­ konservatooriumi (PTK) lõpu­ klasside õpilastele Helmi Tohvelmani koreograafiale loodud „Külvaja“ tantsu. Seda esitati seejärel mitme aasta jooksul klubi üritusel nn EL päevadel Eesti kultuuri tutvusta­ des Tšehhi linnades (nt Pardu­ bices, Kroměřížis), kuid ka ­klubi korraldatud Eesti päevadel Praha Muusikaakadeemias (2018), Praha Linna Raama­ tukogu suures saalis (2019), Rahvusvähemuste majas ja ka konservatooriumi lõpukontser­ dil.

Praha konsevatooriumi õpi­ lased on osalenud samuti Eestis, Rakvere teatri ja Vanemuise teatri õpilaste konsertidel ning ­ Tartus Eesti Rahva Muuseumis

(ERM) ja Laulupeo­ muuseumis eraldi kontsertidega. Alustati koostööd Erasmuse programmi raames Tallinnas asuva Noor Ballett Fouetté tantsukooli kun­ stilise juhi Tõnu Veileriga.

Praha tudengid käi­ vad end täiendamas Tallinnas ja Veiler seab juba mitmendat a­astat külalisena Praha kon­ servatooriumis lõpukontserdi numbreid.

Oluline oli seegi, et lõpu­ kontserdi kavasse oli lisatud eraldi lehekülg, mis selgitas Praha Tantsukonservatooriumi koostööd Tšehhi Eesti Klubi ja Noor Ballett Fouettéga.

Kõik eelnevalt mainitu sai võimalikuks TEK ja PTK tänu pedagoogide Helena Frolikova, Romana Khauerova koostööle.

Seda toetasid PTK asutaja Jana Dyršmídovale ning Tšehhi ja Eesti saatkonnad kahel asuko­ hamaal. Enne etenduse algust tervitati ka etendusele kutsutud EV suursaadikut Prahas Gita Kalmetit. Entusiasm ja ees­pool nimetatud asjaolud toetavad Tšehhi – Eesti suhteid heal tasemel tantsukunsti vallas.

IIVI ZAJEDOVA (ex prof balletitansija Eesti ja Praha Rahvusteatrist)

Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumi kogu­ desse Eesti kunstiajaloo neli sümboolset teost: Johannes Greenbergi õlimaalid ,,Naine maskiga“ (1930. aastate lõpp) ja ,,Naine sinise buketiga“ (1940–44), Ants Laikmaa pas­ tell ,,Mulatipoisi portree“ (1919) ning Kristjan Raua segatehnikas teos ,,Kalevi pojad jahil“ (u 1927–28).

Stockholmi Eesti Maja te­ gevjuht Taave Sööt Vahermägi selgitas, et nad otsustasid 2022. aasta alguses võtta oma kunsti­ kogu fookusesse väliseesti kunsti, millega seoses kavan­ dasid paari teose müüki, valides koostööks Vernissage galerii, mis korraldas mais Tallinnas kevadoksjoni. ,,Oksjoni eel otsisime Ver­ nissage galerii palvel oma ar­ hiivist kunstiteostega seonduvat täiendavat materjali. Selle käi­ gus tuli päevavalgele kinke­ leping aastast 1990, millega nelja oksjonile pandud teose eelmine omanik Lisette Stein­ man need Stockholmi Eesti Majale kinkis, andes ka juhise need edasi kinkida Eesti kuns­ timuuseumile, kui Stockholmi Eesti Maja leiab, et see on asja­ kohane,“ selgitas ta. ,,Palusime kunstigaleriil nende teoste müük vaid kaks päeva enne oksjoni peatada, et maalid jõuaksid proua Lisette

Steinmani soovi järgides Eesti Kunstimuuseumi kogusse. Tä­ name Vernissage galeriid äärmi­ selt mõistva ja professionaalse suhtumise ning kiire tegutse­ mise eest. Meil on hea meel, et Eesti kunst on jõudnud tagasi koju,“ lisas Vahermärgi.

Pätsi kuju valmimine lükkub edasi

Sel nädalal koalitsioonilepet ei sõlmitud

Skulptor Vergo Vernik esitas Tallinna linnavalitsusele taot­ luse, et Konstantin Pätsi mälestusmärgi skulptuuri valmistamise ja paigalduse lepingujärgset tähtaega piken­ dataks, sest alltöövõtjana kivi­ raiumise töid teinud kivi­ raidur viibib kinnipidamis­ asutuses.

Vernik palus Pätsi mäles­ tusmärgi skulptuuri valmista­ mise ja paigalduse lepingu­ järgse tähtaja pikendamist 15. septembrini. Algul pidi see valmima 3. augustil.

Konstantin Pätsi mälestus­ märgi ideekonkurss toimus 2019. a detsembrist kuni 2020. a aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit. Pätsi mälestus­ märgi ideekonkursi võitis Toivo Tammiku ja Vergo Verniku ka­ vand ,,Riigipea“. (ERR/EE)

S P ORT

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) Pärast lõpukontserti juunis 2022 Praha Vinohradska teatris. Fotol: Noor Ballett Fouetté tudengid, õpetajad Helena Froliková, Tõnu Veiler, projektijuht Iivi Zájedova.

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

VORMEL. Eelmisel nädalava­ hetusel Montrealis peetud Kanada GP võitis Red Bulli sõitja Max Verstappen, pidades lõpus maha põneva heitluse Ferrarit esindava Carlos Sainziga (Ferrari), kes jäi teiseks. Mercedese sõitja Lewis Hamilton oli kolmas, teenides oma hooaja teise pjedestaali­ koha. (ERR/EE)

,,Mul on väga hea meel, et kinkeleping tuli avalikuks enne oksjoni ning nende nelja sil­ mapaistva kunstiteose eelmise omaniku soovi on õnnestunud täita ja austada. Vernissage 18-aastase ajaloo jooksul on selline juhtum esmakordne, kus vahetult enne oksjoni ilmnevad enampakkumist välistavad asja­ olud,“ märkis Vernissage galerii juhataja Kristiina Radevall.

Eesti Kunstimuuseumi juha­ tuse liikme doktor Sirje Helme sõnul on tegu Eesti kunstiloo märgiliste teostega, mis saavad muuseumis väärikalt eksponee­ ritud. ,,Kristjan Raud, Ants Laik­ maa ja Johannes Greenberg on meie kunstiajaloo suurnimed, hindamatud ja väärikad autorid.

Eesti Kunstimuuseumil on era­ kordne rõõm vastu võtta Lisette Steinmani pärandisse kuulunud teosed, mis täiendavad ja rikas­ tavad muuseumi 20. sajandi kogu,“ sõnas Helme.

Teosed anti Kumu kunsti­ muuseumis pidulikult üle 15. juunil. (ERR/EE)

Koalitsioonikonsultatsioone pida­vad Reformierakond, Isa­ maa ja Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond kolmapäeva õhtuks võimuleppes kokkuleppele ei jõudnud.

Erakonnad peavad pühade ajal kõnelustes pausi. ,,Leppi­ sime kokku, et nädala lõpus mõtleme, arutame ja vaatame uuesti, kas kuskil on mingi­ sugune kompromiss,“ sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets. ,,Ma olen mõõdukalt opti­ mistlik, meil on päris suur ühis­ osa, me oleme palju liikunud teineteisele lähemale, me ot­ sime kompromisse, kõik on läbirääkijatena väga kõvad pähklid,“ ütles Reformiera­ ­ konna juht Kaja Kallas rahvus­ ringhäälingule.

Kokkulepe on Kallase sõnul raskem sündima eestikeelse ­hariduse teemal.

Ta tõdes, et osapooled on teineteisele lähemale liikumas elektrituru reformi ja tulumak­ suvaba miinimumi teemal.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et on endiselt on teemasid, kus ­ osapooled ei ole piisavalt kiires­ ti edasi liikunud ja kus ühisosa saamine on jätkuvalt väga keeruline. (ERR/EE)

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

15

Isadepäeval autode seltsis

Kohalik Taj Mahal Tekst ja fotod Kati Kiilaspea Udorale päris lähedal, Durham Regional Road 1 e ääres on suur kalmistu, milles on pisut peidus üsna vägev hoone, nimelt Thomas Foster Memorial ehk lihtsalt Foster Memorial. Jõekäärule sõites ei ole tihti aega just peatuda ja ringi vaadata, nii et sellest võib silmapilkselt mööda sõita, aga seda on kindlasti väärt vaadata pisult pikemalt.

Surnuaias leidub ka mitmeid vanu hauakive eelmisest sa­ jandist. Mitmel perel, kes sinna maetud, on ka järeltuli­ jad originaalsetele piirkonna rajajatele. Aga nüüd natuke rohkem hoone enda kohta.

Foster, kes töötas lihuniku abina noorelt, hiljem kinnis­ vara-maaklerina ja oli ka Toronto linnapea 1925.-1927. aastani, oli nii liigutatud, nähes kuulsat Taj Mahal’i mausoleumi ühel lndia reisil, et otsustas ehitada selle hoone arhitektuuri­ liselt saranaselt ning tribuudina kuulsale hoonele. Nii lasi ta selle hoone ehitada 1935.-1936. aastatel, see maksis tollel ajal $250,000. Kuigi ta pole pooltki nii suur kui Taj Mahal, on tal ilusad, nii väga värvikad mo­ saiigid ja vitraažaknad tehtud bütsantsi stiili silmas pidades.

Praegu puhkavad seal igavest und Foster koos oma naise ning tütrega.

Hoone arhitekt oli J.H. Craig ning koos teise arhitekti H.H. Madill’iga töötasid nad välja selle erilise disaini, teist sellist pole Ontarios leida. Hoone ise on valitud ka raamatusse, kuhu on koondatud 100 avastamist väärt paika Ontarios. Foster ise oli sama värvikas isik nagu vit­

ERMi külastajate arv ületab miljoni künnise Eesti Rahva Muuseumis (ERM) täitub juunis miljoni külastaja künnis. 1 000 000. külastajale kingib rahvamuu­ seum külastaja kihelkon­ naeelistuste ja mõõtude järgi tehtud ERM-i rahvarõivakoo­ lis valmistatud rahvarõivad.

ERM avas uues majas külastajatele uksed 2016. a ok­ toobris. Esimestel aastatel külastas muuseumi uut maja paarsada tuhat inimest aastas, kuid koroona ajal langes see 100 000 külastuseni aastas.

Tänavu on külastuste arv taas tõusnud ning ka välismaalasi on jälle rohkem olnud. Suurem osa ERMi külastanud välisriikide turistidest on Soomest, Lätist, Leedust, aga ka Saksamaalt.

Eesti Rahva Muuseum on Emor Kantari uuringu järgi ol­

Eesti Rahva Muuseum.

raažaknad, mis mälestushoonet kaunistavad.

Oma testamendis jättis ta mitmele huvitavale ning oma­ pärasele ettevõttele raha – näiteks Toronto lindude toitmi­ seks talvel, puude istutamiseks teede ääres, mis viivad linna, üle-linnaliste koolide pikniku jaoks ja vähiravi uurimiseks.

Tõesti väärt on külastada

hoonet seest, kui on aega.

Kellaajad, kui hoone on avatud, on muutlikud, kuid neid saab veebilehelt https://fostermemo­ rial.com ise uurida. Mõnikord on isegi seal džässikontserte korraldatud, akustika on seal kindlasti väga hea ja ajalooline hõng annab muusikale juurde.

Avastage lähemalt oma ko­ dupaika!

nud viimastel aastatel kõige tuntum muuseum Eestis, muu­ seumide spontaanse tuntuse esi­ kolmiku moodustavad ERM, Kumu kunstimuuseum ja Meremuuseum. Sel aastal kogus ERM tähelepanu ka Euroopas: maikuus võõrustati Euroopa muuseumide aastaauhindade konverentsi ja auhinnatseremoo­ niat, mida külastasid kolleegid 60 Euroopa tippmuuseumist.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori raamat ,,Kammerlauljad“

Lisaks püsinäitustele on ERM-is eksponeeritud mitu kunstinäitust. Vahetuvate näi­ tuste saalis on 2. oktoobrini avatud ,,Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“, mille fookuses on värvide kasutusviisid Eesti vanemas maalikunstis. Galeriis on 21. augustini avatud Kumu kunstimuuseumi näitus ,,Talo­ muro ilmaruum“, mis tutvustab Lõuna-Eesti kunstnike loomin­ gut. (ERR/EE)

Foto: EE

Eesti Filharmoonia Kammer­ koor andis oma 40. sünnipäeva puhul välja raamatu ,,Kam­ merlauljad. Eesti Filhar­ moo­ nia Kammerkoor 40“, mis annab põhjaliku ülevaate koori loomisest, arengust ja tegevusest läbi aastakümnete.

Allan Vurma avab oma kirju­ tises nelja peadirigendi mõtte­ maailma ja mõju koori kõlaes­ teetikale, Kristina Kõrver analüüsib Veljo Tormise ja Arvo Pärdi loomingu rolli koori re­ pertuaaris ning nende heliloo­ jate seoseid kooriga. Hele-Mai Poobuse artikkel annab mitme­ kesise ülevaate muusikaelu kor­ raldusest erinevates riikides.

Sõna saavad koori asutaja ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste ning peadirigendid Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars Putniņš. Samuti on kaante va­ hele pandud aastakümneid suust suhu kandunud legendid ja mälestused.

Trükise lisades on välja toodud koori tegevusaastate põhisündmused ajajoonena,

Igal aastal toimub isadepäeva nädalalõpul Toronto all-lin­ nas kallite poodide ning uhkete hoonete piirkonnas Yorkville Exotic Car Show. Kuna seda polnud pandeemia tõttu paar aastat saadud läbi viia, oli sel isadepäeval, 19. juunil hulganisti pealtvaatajaid kogunenud uhkeid luk­ susautosid vaatama-uudistama. Selle show jaoks pannakse Bloori tänav lausa kinni Bay ja Avenue tänavate vahel.

Ja seal nad ilutsesid: Ferrarid, Lamborghinid, Maseratid… seal oli neid kõiki näha. Sellel aastal oli aga märgata eriti palju Aston Martineid, vanadest kuni kõige uuemate mudeli­ teni. Minu lemmik oli ’71 aasta Aston Martin DBS V8 (alu­ misel pildidl), sarnane ühe minu unistuste auto Vantage’i mudeliga, kuid pisut luksuslikum. Aga paistis ka silma kõige uuem Aston Martin Vantage F1 Edition (ülemine pilt) ehk siis viidates Vormel 1 võidusõidu-sarjale. Samal päeval, kui oli näitus Torontos, toimus ka sobivalt Montréalis F1 iga-aas­ tane Grand Prix’ etapp, mille sel korral võitis valitsev maail­ mameister, hollandlane Max Verstappen (Red Bull), kes põ­ nevas esikohaheitluses edestas hispaanlast Carlos Sainzi (Ferrari); kolmandaks platseerus seitsmekordne maailmameis­ ter Lewis Hamilton (Mercedes). F1 sarjas sõidavad ka praegu kaks noort kanadalast, Lance Stroll, kes võistlebki Aston Martin’i meeskonna jaoks (lõpetas Montréalis viimasel punk­ tikohal – 10. positsioonil, sakslasest meeskonnakaaslane, neljakordne maailmameister Sebastian Vettel oli 12.) ning ­ Nicholas Latifi (lõpetas 16. kohal), kes kuulub Williams’i meeskonda; mõlemad – Stroll ja Latifi – on Montréalist pärit.

Tekst ja fotod KATI KIILASPEA

plaadistuste ja auhindade loet­ elu ning kooris tegutsenud laul­ jate ja töötajate nimekiri.

Raamatu autorid on muu­ sikateadlane ja koori kauaaegne laulja Allan Vurma, Arvo Pärdi Keskuse teadlased Kristina Kõrver ja Hele-Mai Poobus ning Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno. Raamatu tegemises osalesid lisaks autoritele toi­me­ taja Tiina Õun, kujundaja Mari Kaljuste, fototoimetaja Tõnu Tormis, korrektor Eha Kõrge ja tehniline toimetaja Anneli Ivaste. (ERR/EE)

Põhja-Korea nimetas ametisse esimese naisvälisministri Põhja-Korea liider Kim Jongun nimetas ametisse riigi esi­ mese naisvälisministri, kes on varem osalenud läbirääkimis­ tel Ameerika Ühendriikidega.

Choe Son-hui (57) on üks Põhja-Korea mõjuvõimsamaid naisi. Kõige paremal võimupo­ sitsioonil olevaks naiseks erakli­ kus riigis peetakse Kim Jonguni õde, Kim Yo-jongi, vahen­ dab The Times.

Choe Son-hui räägib sujuvalt inglise keelt ning on pikalt esin­ danud Põhja-Koread kõnelustes USA-ga. Välisministri vahetus annab lootust, et Põhja-Korea pole loobunud diplomaatiast, kuigi riigi ametlik retoorika on jätkuvalt väga sõjakas ning valmistutakse järgmiseks PõhjaKorea tuumakatsetuseks.

Choe nimetati ametisse kol­ mepäevase Korea tööliste partei kongressil, mille raames Kim lubas parandada Põhja-Korea sõjalist võimekust. (ERR/EE)

16

märkmik Laul kisub kaasa ...ja enda sisse neelata võiks meid Kui jaaniajal on ilus ilm – ning tänavu tõotab see Eestis tulla tõesti nii – on patt minna liiga vara magama! Selge see, et pärast jaanitule ääres söömist ja veel sauna kipub Une-Mati üliagaralt meeli­ tama kotile keerama, aga sel­ lepärast ongi hea eelnevalt otsustada, kuidas mitte uni­ seks jääda, vaid kogeda kõi­ kide meeltega seda imelist ­looduse seisu.

Vahest soodustavad olud seda iseenesest. Näiteks, kui oled looduskaunis kohas ja muud üle ei jäägi, kui heleda taeva taustal suurte silmadega enda ümber toimuvat imetleda. Üks sõber äsja meenutas, kui­ das on südasuvel istutud mere­ rannas, vaadates, kuhu päike kaob (hetkel loodesse, NW) ja siis paari tunni pärast nähes sealtsamast paigast, kuidas ta kirdest (NE) taas paistma hak­ ­ kab. ,,Õhtul, kui päikene LOODESSE veab, salk sammud Kotkajärvel seab,“ on ju tuttav salm laulust ,,Kotkajärve Kai“.

Sellise täisulatuses valge öö kogemuse nimel on väärt pingutada ning eks pingutus ­ olegi tagantjärgi magamine.

Küll jõuab!

Hea vestluspartneri seltsis ­üllatab taas helendav taevas ka ääretult ruttu. Kui mõõdukalt süüa ja veel mõõdukamalt tar­ bida alkoholi (või kohe üldse mitte), on kogemus seda mõ­ jusam, sest märkad valges öös toimuvat teravamalt ja puhta­ malt. Äsja oli üks kamp kuuenda klassi lõpetanud klassiõdesid hommikul kuueni üleval. Käisid mööda inim- ja sõidukitetühja­ sid Nõmme tänavaid päiksetõu­ su vaatamas. Sellist tegevust ei saa ju lapsevanem taunida ehk pahaks panna. Pigem vastupidi.

Mind see just innustas – voh, lapsed on nüüd küllalt vanad, et saada tõelise valge öö fenomeni osaliseks, ratastega kuhugi vän­ dates või midagi tavatut (eba­ tavalist) kogedes! Kas linnud üldse vaikivad neil öödel?

Kuidas nad nii vähese unega nii pikalt hakkama saavad? Proo­ viksime me vaid ühegi öö ­erksamana püsida.

Teadagi, et laul on võimas erguti. Tänapäeval on paljudel köidetud lauliku asemel nuti­

Mais registreeriti Eestis 1085 sündi Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna and­ metel registreeriti mais Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1085 sündi. Sündis 507 tüdrukut ja 578 poissi.

Möödunud aasta mais re­ ­ gistreeriti 1148 sündi.

Kaksikuid registreeriti 15 paari, (8 paari poisse, 2 paari tüdrukuid ja 5 segapaari).

Tallinnas sündis 366, Harjumaal

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

Heino Lipp sai Maidla mõisa parki ausamba

Riina Kindlam

telefon, kust saab nii taustalaulu tuge kui ka laulusõnu. Soovitan oma ühe lemmiku, 33-aastase andeka Karl-Erik Taukari lugusid kuulata. Tema loodud ­ laule järgida ning nendega kaa­ sa laulda on lihtne – ilusas sel­ ­ ges eesti keeles ja tempogi maha ei jäta.

Karl-Erik Taukari värskeim ,,hitt“ ehk menulugu on paeluv ,,Ookean“. ,,Seitsme tuule poole“, mille internetist õngit­ setud videol on laulusõnad kenasti ekraani peal jälgitavad, ­ on juba suisa suveklassika – ,,Päiksest kuum on maantee, samu plaate kuulame. Lõputult on aega, end ei vaeva asjata. Ei tee suuri plaane, kui kokku saame siis sõidame, seitsme tuule poole, nende hoolde end ­ jätame.“ Laulu ,,Seitse pühapäe­ va“ videos lööb (sõidab) kaasa kogu Eesti muusikatähtede ladvik, mida on lõbus jälgida. ­ Kerge on ette kujutada suve­ kodu või laagri lapsi laulmas selle refrääni: ,,Kui seisad selg vastu seina ja püüad väljapääsu leida, kui lõpuks sõbrad on koos, sõbrad on koos, siis müür kaob eest. Nii nädalatest väänad välja seitse pühapäeva, sest siis kui sõbrad on koos, sõbrad on koos, kõik edeneb – ja veereb.“ Laagris või peol laske käima ,,Tähti täis on öö“ – ,,See kisub kaasa ja enda sisse neelata võiks meid...“ Jällegi on sõnad video sisse põimitud, kuidas Sa siis kaasa ei laula? Meelde jäävad mõlkuma (kummitama) veel Taukari loodud ,,Need read“, ,,Segased lood“, ,,Vastu­ pandamatu“ ja läinud aasta ­populaarne ,,Superkange­kael­ne“. (,,Sul on üleloomulikud või­ med, oled superkangekaelne.“) Toksides internetiotsingusse laulu pealkirja ja ,,sõnad“, leiate internetist igasuguseid tekste kergeks kaasalaulmiseks. See on uue aja kaasaskantav karaoke­-­laulik. Huvitav paik on ka lyricstranslate.com, kust saab ka otse videoteni.

Ma ei ole Karl-Erik Taukari bändi poolt palgatud promoja (reklaamija), ausõna! Olen aga ammu arvanud, et kauged kaas­ maalased saaksid indu ja rõõmu nendest lõbusatest ja kergesti arusaadavate sõnadega emakeel­ setest lugudest. Head asja tuleb jagada! Sest need on me valged ööd. Silmad pärani ja sõita kasvõi Kuule! (Astronoomilise nimena kirjutatakse suure tähe­ ga.) Ergast jaaniaega!

RIINA KINDLAM, Tallinn

176, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 69, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Läänemaal 14, LääneVirumaal 56, Põlvamaal 15, Pärnumaal 72, Raplamaal 26, Saaremaal 22, Tartumaal 146, Valgamaal 17, Viljandimaal 29 ja Võrumaal 28 last.

Mais olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Mia, Sofia, Eva ning Amelia. Poiste nimedest olid eelistatud Oskar, David, Mark, Aron ja Lucas.

Mais sõlmiti 496 abielu, neist 44 notarite ja 33 vaimulike

Nr. 25

Hiljutisel päikesetõusufotol on osa Karl-Erik Taukari laulu ,,Kuule“ refräänist. Laul ei manitse kuulama, vaid soovitab: ,,Ööpimeduses võime sõita kasvõi Kuule“. Hetkel oleks see pigem ,,öövalguses“ ja ,,kahanevale Kuule“. Sõnum ,,Vali, kas paar ööd magamata või pool elu jääb elamata“ sobib just väga jaaniaega, aga ka kogu suveks. Otsige Karl-Erik Taukari laule YouTube’i kanalist või Spotifyst ja varsti juba laulate valjus eesti keeles kaasa, sest sõnad on väga selgelt esitatud ja viisid kisuvad kaasa.

Foto: kuvatõmmis autori Instagramiloost

Ida-Virumaal on käimas legendaarse spordimehe ja ­ -pedagoogi Heino Lipu mäles­ tusnädal. Teisipäeval avati temanimeline staadion, kol­ mapäeval paigaldati Heino Lipu ausammas, reedel toi­ mub tema auks kuulitõuke­võistlus.

Legendaarne sportlane Heino Lipp oleks saanud 21. juunil ­saja-aastaseks. Andekas kerge­ jõustiklane jäi Nõukogude võimu hammasrataste vahele ja rahvusvahelistele tiitlivõistlus­ tele ei pääsenud. Olümpia­ mängudele pääses ta alles 70-aastasena, kui 1992. a kandis Barcelona mängude avamisel Eesti lippu.

Ida-Virumaalt sirgunud mehe nime sai teisipäeval Jõhvis ava­ tud Kirde-Eesti esimene nüüdis­ aegne staadion.

Kolmapäeval paigaldati Maid­ la mõisa parki Heino Lipu skulptuur, mille autor on Aivar Simson ehk Simson von Seakyl.

Ausamba püstitamise eestvedaja Ahto Paavo sõnul läks ideest samba valmimiseni üle kümne aasta.

48 000 eurot maksma läinud Heino Lipu ausammas avatakse pidulikult reede keskpäeval.

Pärast sambalt katte eemal­ damist on Maidla mõisa pargis kavas kuulitõukevõistlus, mille raames selguvad Eesti meistrid.

(ERR/EE)

Raplamaa kirikutes toimub taas muusikafestival

Karl-Erik Taukar (s. 1989) on p ­ opulaarne laulja, basskitarrist ja telesaatejuht.

Foto: Kai Kiilaspea

Rosma linnamäelt leiti muinasaegseid viljateri Põlva lähistel Rosma linna­ mäel toimuvad jälle arheo­ loogilised väljakaevamised.

Kunagise linnuse asupaigast leiti seekord muinasaegseid söestunud viljateri.

Rosma linnamäe keskosas on natuke madalam koht, kus ar­ heoloogid lootsid leida vana, muistse kaevu koha, kuid välja­ kaevamiste käigus selgus, et seal kaevu ei ole. Leiti aga poolt. Lahutati 202 abielu.

Mullu mais sõlmiti 388 ning ­lahutati 214 abielu.

Mais registreeriti 1301 surma, möödunud aastal samal ajal 1426. (SiMPT/EE)

söestunud viljaterad.

Väljakaevatud leiud saade­ takse edasi laboratooriumisse, kus tehakse kindlaks nende vanus ja viljaterade sort. ,,Põlenud viljalasusid, mis meie muinasaegse põllumajan­ duse kohta nüüd infot annaksid, on meil väga vähe ja põlenud peast nad ju ongi, aga enamvähem võib juba prognoosida siin vanust. Siin hoone seest ei ole tulnud ühtegi kildu kedral tehtud keraamikat, nii et see võiks olla viikingiaegne, arves­ tades varasemaid dateeringuid, mis meil siit linnamäelt on,“ ütles arheoloogiaprofessor Heiki Valk. (ERR)

Tutvu • Loe • Kommenteeri

XXX Rapla Kirikumuusika festival (26.06-10.07) avab uksed 26. juunil Rapla kiri­ kus, kui esineb Tallinna Kammerorkester koos Eesti Filharmoonia Kammer­koo­ri­ ga Tõnu Kaljuste dirigeerimi­ sel. Enne kontserti on vestlus­kohtumine festivali pat­roo­ni Urmas Viilmaga. Festivali kunstiline juht on Pille Lill ja korraldaja Muusikute fond PLMF. ,,On suur au olla korral­ damas üht Eesti vanimat festi­ vali, kes tähistab sel aastal 30ndat juubelit“, ütleb Pille Lill ja lisab, ,,suurepärased kollek­ tiivid ja interpreedid täidavad kirikusaale imelise muusikaga.

Oleme tänulikud, et õnnistuse festivali patroonina annab EELK peapiiskop Urmas Viilma“.

Pea igal päeval on erinevate muusikute ülesastumised Rap­ lamaa erinevates pühakodades.

Festivali lõpetab 10. juulil Rapla kirikus Eesti Rahvus­ mees­ koor Mikk Üleoja juhata­ misel. Kõlavad Pärt Uusbergi ja Carlo Gesualdo teosed põimi­ tuna tervikuks pealkirjaga ,,Tenebrae“ (Pimedus).

Festivali peasponsoriteks on Akzo Nobel AS ja Harviker OÜ. (Allikas: PLMF)

www.eestielu.ca

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

PUHKA RAHUS, KALLIS MERIKE, SINU VIIMASEL TEEKONNAL. MÄLESTAME SIND ALATI.

31.X.1942 Tallinn – 9.VII.2019 Toronto

17

Lahkus visa Eesti naine, armastatud tädi ja sõber

Merike Weiler

Egna Miralda Kimsto

Matus ja mälestamine laupäeval, 9. juulil 2022 kell 11.00 Mount Pleasant kalmistul Krunt S-354 (Perekond Weiler) (Sissetulek Yonge St värav) Urni muldasängitamise tseremoonia ja Merikese elu mälestamine

Avaldame sügavat kaastunnet KRISTALE, RUTTILE, ROBERTILE ja JAANUSELE koos perekondadega

HENDRIK ROLAND Elupartner JAMES WINSLOW

Perekond KÄÄRID

Vennad

Merike oli tugevalt eesti seltskonna liige, nagu segakoor Estonia, arhiiv, Tartu College, jne.

ON meil kõigil elavalt mälus tema aktiivsus ja entusiasm laulupidudel ja teistel üritustel.

Mälestame meie armast ristiema ja sugulast

Egna Kimsto Me vaikses leinas langetame pea

LAHKUS MEIE ARMAS ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Kalju Jaason sündinud 27. veebruaril 1920 Haanjas, Võrus surnud 23. juunil 2022 Guelphis

Mälestame leinas Puhka rahus, Haanja miis

Tutvustame Jõekääru kasvatajaid

Kunstiõpetaja PROOMET TORGA Proomet on atesteeritud õpetaja, kes töötab Tallinna lähedal Viimsis, Haabneeme koolis kunstiõpetuse õpetaja ja projektijuhina.

Ta on õppinud kaks aastat Tallinna Ülikoolis kunstiõpeta­

UNO ja TIIU ERIK, HELI, JUHAN ja LAAS SILVI, ANDRES ja HELENA

jaks ning see järel viis aastat Eesti Kunstiakadeemias. Lõpe­ tas seal 1983. a maaliosakonna lavastuskunsti erialal ja sai ka kunstiõpetaja ettevalmistuse.

Haabneeme koolis töötab Proomet viiendat aastat ja õpetab hetkel kunstiõpetust 6.9. klasside õpilastele. Viimsis õpetas ta kunsti, joonestamist ja kunstiajalugu ka kohe pärast Kunstiakadeemia lõpetamist.

Proomet on töötanud vaba­

kutselise lavastuskunstnikuna. aga enamuse elust trükireklaa­ mide ja e-õppematerjalide disai­ nerina.

Kuna Eestis on võimalik elukestva õppe raames teha kannapöördeid, siis 2012–2015 õppis ta kolm aastat Haapsalu Kutsehariduskeskuses mööbli restaureerimist. Viibis kooli ajal puidu voolimise praktikal Saksamaal Empfertshausenis.

Kooli lõpetamisel tegi ka tisleri kutseeksami. Lõpetamise järel töötas mööblikonstruktorina ja veidi hiljem sattus juhuse tahtel uuesti kooli õpetajaks.

Proomet arvab, et kunsti ­õppimine on üsna sarnane mate­ maatika või füüsika õppimisega.

Keskendumist ja mõtlemist on vaja nii matemaatika jaga­ misülesande lahendamiseks kui ka pooleks lõigatud õuna joonis­tamiseks. Kunsti puhul on omaloominguks rohkem võima­ lusi, näiteks saab õuna ka siniseks värvida.

ristitütar L EILA ja MARK ALEXANDRA ja VICTORIA IIVI ja URMAS KAI ja JAAN KRISTINA ja JAAN

Lahkus armas

Egna Kimsto Sügav kaastunne JAANUSELE, ROBERTILE, RUTTILE ja KRISTALE peredega Vaikses leinas TOOMAS KOGER perega MERIKE KOGER

Kallis tädi Egna Kevadtuultega läksid Sa teele, helged mälestused jäävad Sinust meelde.

Sügav kaastunne lähedastele. ÜLO, VALVE, ALEKSANDRA, KATRIINA

S P ORT SÕUDMINE. Eesti sõudmise paarisaeruline neljapaat (Mih­ hail Kuštein, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Johann Poolak) saa­ vutas nädalavahetusel Poznanis toimunud MK-etapil teise koha, finaali lõpumeetritel alistati Tokyo OM-i neljas Poola.

Võitis kogu distantsi esikohal püsinud Hiina. (ERR/EE) • KARDISPORT. Möödunud nädalavahetusel sõideti Cre­ mona kardirajal Itaalias kardis­ pordi EM-sarjas viimane etapp.

Eestlastest parimana lõpetanud Markus Kajak (AIX Racing Team) sai EM-i üldarvestuses kuuenda koha, mis on Eesti kardispordi ajaloos märkimis­ väärne tulemus. (ERR/EE)

VORMEL. Vormel 3 EM-sarja hooaja viiendal etapil Hollandis tegi 18aastane Paul Aron (Pre­ ma Powerteam) kaks suure­ pärast esitust, võites mõlemad võistlussõidud. Aron näitas parimat aega ka kvalifikatsioo­ nides.

Eestlane on nüüd vormel 3 EM-sarjas võidutsenud kolmes kvalifikatsioonis järjest.

Aron on EM-sarja kokku­ võttes 138 punktiga teisel ko­ hal. Esikohal olevast meeskon­ nakaaslasest Dino Beganovicist lahutab Aronit 36 punkti.

(PM/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

18

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

LAHKUS ARMAS EMA, ÄMM, VANAEMA JA PEREKONNASÕBER

Aino Müllerbeck

Nr. 25

Mälestame kauaaegset juhtivat liiget

Aino Müllerbeck’i Avaldame kaastunnet perekonnale

snd (EISENBERG) RAUDMÄE sündinud 19. veebruaril 1925 Tallinnas surnud 18. juunil 2022 Torontos

BIBLIOGRAAFIA KLUBI

Mälestavad poeg ERIC minia ILO pojapoeg ANDRES pojapoeg KRISTJAN perega perekonnasõbrad MILVI ja LEMBIT MAIMETS

Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu…

Mälestame kauaaegset koori liiget

Aino Müllerbeck’i Avaldame kaastunnet lähedastele ESTONIA KOOR

LAHKUS USTAV KOGUDUSE LIIGE JA ARHIIVITOIMKONNA KAUAAEGNE EESTVEDAJA

Aino Müllerbeck

Mälestame meie kauaaegset suurepärast perekonnasõpra

Aino Müllerbeck’i

Südamlik kaastunne Aino perekonnale EELK TORONTO PEETRI KOGUDUSE JUHATUS JA ÕPETAJA EELK TORONTO PEETRI KOGUDUSE ARHIIVITOIMKOND

Südamlikus kaastundes perekonnale LIA PIKKOV MART PIKKOV DEANNA PIKKOV peredega

Leiname armast

Aino Müllerbeck’i Tunneme südamest kaasa ERICULE, ILOLE, KRISTJANILE ja ANDRESELE VIIVE, ROBERT, MAARIKA, TIINA IMBI, HILLAR, JAANIKA, HENDRIK ja ALARI LEMBIT ANNE ja AARNE MAIKI ja MART perega ANNELI ja GREG perega VIVIAN EVI PIA perega, ka lahkunud LAINE nimel

S P ORT UJUMINE. Ujumise maailma­ meistrivõistlustel Budapestis teenis Torontost pärit Aleksa Gold naiste 200 m seliliujumi­ ses 15. koha ajaga 2.14,14.

Hommikuses eelujumises näitas Gold aega 2.14,02 ehk oli pisut kiirem. Tema aasta eest Banja Lukas püstitatud Eesti ­rekord on aga 2.11,70.

Ungaris Budapestis toimuval ujumise MM-il püstitas Kregor Zirk 200 m liblikujumises uue Eesti rekordi ajaga 1.55,62 ning saavutas 11. koha.

• VORMEL. Eesti vormelipiloot Jüri Vips eemaldati ajutiselt Red Bulli vormel-1 tiimi tööko­ halt. Red Bull algatas uurimise seoses võimaliku rassistliku ja homofoobse keelekasutusega avalikus ruumis.

Hetkel vormel-2 sarjas Hitechi võistkonnas sõitev Vips ja teine Red Bulli noortepro­ grammi piloot Liam Lawson mängisid videomängu, mida kanti ka voogedastusena üle ning vestluse ühel hetkel keel­ dus eestlane kandmast Red Bulli roosat nokamütsi, sest ,,see on gei [it’s gay]“. Samuti kasutas Vips ühel teisel hetkel ,,n-“sõna. Vips vabandas avali­ kult. (ERR/EE)

Puhka rahus!

Mälestame armsat

Aino Müllerbecki ja avaldame siirast kaastunnet omastele OLEV ja TALVI MAIMETS perega

Armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks…

Mälestame kurbuses oma armast vilistlast Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Ralf Kall’i Meie südamlik kaastunne perekonnale

Aino Müllerbeck’i 19.02.1925 – 18.06.2022 ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

ANNE ja JAAN Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Aino Müllerbeck’i

Lahkus meie seast seltsi liige

Mai Jüris-Guay sündinud 28.01.1955 Stockholmis surnud 21.06.2022 Gatineaus, QC

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses OTTAWA EESTI SELTS

Aino Müllerbeck SNUUKER JA PILJARD. Eesti piljardisportlane, 25 aastane Andres Petrov teenis eelmisel nädalal EM-i võiduga esimese Baltikumi snuukrimängijana õiguse osaleda järgmisel kahel aastal maailma snuukri

profiliigas.

Petrov on unistanud pääsust snuukri profiliigasse juba aas­ taid. EM-i võiduga avaneb tal esimene võimalus maailma ­elii­dis kaasa lüüa juba juulikuus Leicesteris. (ERR/EE)

Mälestame head sõpra ja teenekat vabatahtlikku.

Siiras kaastunne lähedastele.

TARTU COLLEGE VEMU

Nr. 25

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 Eesti Raadio Tütarlaste­ koori KONTSERT Peetri kirikus.

Pühapäevadel, 3., 10., 17. ja 31. juulil KIRIKUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ M ULAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA. Eelteated: Koguduse õpetaja viibib korralisel puhkusel 21. juunist 21. juulini 2022.

Jumalateenistusi kirikus õpetaja puhkuse ajal ei toimu. Küll aga saab iga soovija koguduse FB-grupist järelvaadata sinna varem üles pandud pühapäevaste jumalateenistuste salvestusi, mida sinna on kogunenud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt.

Sellesse ajavahemikku sattuvate matusetalituste korral on lubanud aidata baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Hea koguduse liige – õp Kalle Kadaka korralise puhkuse ajal ütleb Agricola soome kogudus ja õpetaja Sulle tere tulemast ing­ liskeelsele jumalateenistusele!

Pühapäeval, 26. juunil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pastor Matti Kormano.

Pühapäeval, 3. juulil teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 10. juulil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 26. juunil kell 11.00 TEBK 73. aastapäeva tähistamise LIVE jumalateenis­ tus kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: „Kirkus koguduses”. Muusika TEBK Ansambel. Issanda surma mälestamine. Jumalateenis­tusele järgneb ühine lõunaeine. Lõunast osavõtu soovist palume teatada Monika Piil-Smith’ile, tel: 647270-1953, hiljemalt 19. juuniks.

Pühapäeval, 3. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: Seeria ,,Usukangelased”,,Tähed Aabrahami taevas!”

Muusika TEBK Ansambel.

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Jaanipäeva tagamaadest

selline protseduur tuttav. Seda Lk.3;1-22. Prohvetit iseloomus­ toimetati judaismi pöördunud tab lihtsus elustiilis kui ka paganate juures ja ka käsusea­ kõnes, julge tõe väljaütlemine duste vastu eksijate puhastus­ koos lahenduste pakkumisega.

Ta seisukohtadest saavad haa­ Igale inimesele on antud era­ protseduurina. ratud lihtsad rahvamassid kui ka Kuna Moosesele antud liht­ kordne võime meenutada või tollane Galilea asevalitseja sad kümme käsku olid aegade unustada. Mõlemad võimed Heroodes. Viimane võtab Risti­ jooksul asendatud üle kuuesaja vajavad arendamist. Ideaalne ja Johannese tõeavaldusi ,,viha­ piiranguga, siis tarvidus süm­ oleks head meenutada ja kõnena“ ja laseb prohveti huka­ boolse puhastuse järele oli muu­ halba unustada. Kui meil on ta. Ajaloo jooksul on mõnigi tunud hädatarvilikuks.

Sadade halb mälu kasuliku meenuta­ tõekuulutaja pidanud põgenema uute käskude ja keeldude täit­ miseks ja hea mälu halva esile või isoleeruma üksindusse. mine oli muutunud juutidele toomiseks, peame oma mälu­ praktiliselt võimatuks.

Ristija ga tõsiselt tegelema. VanaRistija Johannese tõde oli Kreeka filosoof Themistocles Johannes pidi Kristuse eelkäijana karm, kuid siiras armastuses on ütelnud: ,,Ma vajan keda­ kuulutama välja uue lahenduse. ­esitatud. ,,Ka veel muude asjade gi, kes õpetaks mind unusta­ See väljendus tema tuntud pärast manitsedes kuulutas ma halba.“ Juuni viimane Kristuse tutvustuses rahvale Johannes rahvale rõõmusõnunädal pakub eestlastele rohket Jordani jõe ääres: ,,Vaata, see mit“ Lk. 3;18. Rõõmusõnum meenutamist ja põhjust pidut­ on Jumala Tall, kes kannab ära tõmbas massid Johannese semiseks. Kogu maa täitub maailma patud“ Jh.1;29. juurde, mitte vastupidi! See ei tuhandete jaanituledega. Ko­ ­ Ristimine sai uueks lepingusse langenud tühjale maale. Rah­ du­ maal on jaanipäev üks astumiseks Kristusega! vahulgad küsisid Johanneselt: Kristuse ilmumine rahvale ,,Mis meil siis tuleb teha…“ suurematest pühadest, mil tä­­ histatakse meie iseseisvusele Jordani ääres on nii sümboolne. Lk.3;10. Kuulutajal olid konk­ nii tähtsat Võidupüha sõja­ Vanatestamentlik juutide tõo­ reetsed vastused maksuametile, tatud maale saabumise operat­ sõjameestele. Lahendused seisa­ väe­paraadiga ja aktustega.

Tahaksin tänases mõtiskluses sioon Jordani ületamisega oli vad mitte teadmistes, vaid põgusalt puudutada meile krist­ asendumas uue testamentliku tegudes! luse tulekuga toodud jaani­ isikliku vabastusoperatsiooniga Viimaste aastate Ristija päevaga kokkulangevat kiri­ kõigile maailma rahvastele.

Johannese taoline prohvet kupüha – Ristija Johannese Vana asendus laiendatud kujul Jordan B. Peterson on võitnud (John the Baptist) sünnipäeva. uuega. maailmas suure populaarsuse Ligi nelisada aastat kestnud Sünnipäeval sobib meenutada lihtsatele tegudele kutsuva raa­ religioossesse segadusse ilmus ­ tema elu määranud tähtsünd­ must Jordani jõe ääres. Sealt omalaadne prohvet, kes hoidis matuga ,,12 Rules for Life“ ehk talle ka omistatud nimi Ristija ühes käes vanatestamentliku An Antitode to Chaos. Piibel käsuseadust ja teises uustesta­ kui 66 raamatuga raamatukogu Johannes. Ingliskeelne nimi ­ tuleneb kreekakeelsest sõnast mentlikku armuseadust. Käsk ja paneb meid isiklikult avastama, ­ ,,baptize“, mis tõlkes tähendab reeglid said uue väljenduse kus antud hetkel oleme ja paneb ,,vee alla kastmist“. Juutidele ­armus. ,,Seadus on antud liikuma sinnapoole, kus tõeliselt oli juba enne Kristuse tulekut Moosese kaudu, arm ja tõde peaksime olema. Kogu Ristija aga tulnud Kristuse kaudu“ Johannese lugu taandub ühele küsimusele: ,,Mida me peak­ Jh.1;17 LÜ H I DALT K ANADAST Kristuse eekäijana tegutse­ sime praktiliselt tegema?“ Neid nud Ristija Johannest kirjelda­ küsimusi on meil kõigil!

TORONTO. Suur-Toronto piir­ vad hästi evangelistid Johannes Õnnistatud ja ilusat jaani­ konna (GTA) uute kodude turg ja Luukas. Jh.1;19–29 ja päeva! jätkas langust mais, teatas Building Industry and Land Development Association (BILD). Uute kodude müügid mais (kokku 2549 ühikut) olid 40% võrra allpool 2021.a. mai­ kuuga võrreldes, ja 26% allpool 10 aasta keskmisest, vastavalt tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST) Altus Group’i (BILD’i ametlik Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; uute kodude turu-uuringute allikas) andmetele. Analüütikute Veerandaastas $48.— sõnul seisavad tarbijad silmitsi TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) kõrgenenud laenumääradega ja KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. kasvavate majanduslike mure­ USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. dega. (Lüh. BILD) ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Pühapäeval, 10. juulil kell 2 pl VABAÕHU-JUMALATEE­ NISTUS perek. Väljaste suvilas Georgian Bay ääres. Pastor Timo Lige jutlus: „Noa ja ilma tüürita laev”. Muusika Timo Lige.

Lähemaks informatsiooniks ja osavõtuks registreerimiseks palume teatada Marika Wilbiksile, tel 416-712-4311, hiljemalt 3. juuliks. Kirikus EI toimu jumalateenistust sel päeval.

Pühapäeval, 17. juunil kell 11.00 LIVE JUMALATEE­ NISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Taavet – Kuningas nüüd aga mitte praegu”. Muusika Alexandra Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022

Nr. 25

Tellige EESTI ELU! Seiklejate Vennaskond kutsub Eestisse! ,,Tagasi juurte juurde!“ Noortevahetus Eestis.

Korraldaja: Seiklejate Vennaskond.

Toimumisaeg: 11.–22. september 2022

Sündmuste kalender

Osalusega seotud kulud:

Kirjeldus: Noortevahetus toob kokku 30 Eesti juurtega noort, kellest 20 elavad välismaal ja 10 Eestis.

Projektiga seotud eesmärgid on: • tutvustada Eesti ajalugu ja kultuuripärandit, et tuua välis­ maal elavad eestlased lähemale oma pärimusele; • tutvustada Eesti edulugusid, kogemusi ja tulevikuplaane; • õpetada mitteformaalses kesk­ konnas eesti keelt; • teadvustada töö- ja õppimis­ võimalusi Eestis; • tutvustada Eesti riigijuhtimist; • luua toetusvõrgustiku, et toe­ tada (soovi korral) väliseestlaste naasmist kodumaale.

Tegevused võivad koroonast põhjustatud piirangute tõttu muutuda.

Programmi käigus toimuvad mitmekesised tegevused Eesti erinevates piirkondades.

Noortevahetust korraldab noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond, koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kau­ du.

Välisosalejate profiil • vanus 18–30; • Eesti juurtega, kuid olnud Eestist eemal vähemalt 10 aastat; • soov õppida ja praktiseerida eesti keelt; • võimalus ja valmidus osaleda kõikides noortevahetuse tege­ vustes.

Valituks osutumise korral on 100%-selt kaetud kõik osaleja kohapealsed kulud: majutus, toit, kohalik transport, erinevad külastused ja väljasõidud.

Reisikulud hüvitatakse peale noortevahetuse toimumist kuni 300€ ulatuses, võttes arvesse reaalseid kulusid. Limiit võib suureneda või väheneda tulene­ valt noortevahetuse üldisest eelarvest ja osalejate indivi­ duaalse reisi pikkusest. Kui näiteks naaberriikidest tulijatel kulub sõidukuludele alla 300€ ja kaugemalt tulijatel üle 300€, siis jagatakse reisitoetus ümber nii, et see oleks kõigile õiglane.

Viisa taotlemine (vajadusel) on iga osaleja oma vastutus, kuid korraldajad on valmis osalejaid taotlemisel abistama. Reisikind­ lustus on igale osale­jale kohus­ tuslik ning seda kulu osalejatele ei hüvitata.

Värskete uudiste saamiseks jälgi Rahvuskaaslaste Face­ booki lehte.

Link Facebookis www.face­ book.com/5219091­4 8284646/ photos/a.526313704510857/ 1­440974976378054 Videod möödunud aastate vahetustest: www.youtube.com/ watch?v=5Rd_MN3qzro ja www.youtube.com/watch?v­ =AnKxgMS4Gj4 Lisainfo ja küsimused: rahvuskaaslased@gmail.com – Kõik küsimused on teretulnud!

Kandideerimine ja lisainfo: http://www.seiklejad.org/rahvus­ kaaslased.html Kandideeri kohe!

Aastates peidus on rõõmude ootust, neist leiad õnne ja neis on lootust.

Oota ja vaata, mis toovad nad tulles, meie poolt päikest täis päevasid Sulle!

Kallist abikaasat, isa, vanaisa ja vanavanaisa

ENNU õnnitlevad 90. juubelisünnipäeval IVI PAUL, ARNO, AVA, PIA peredega

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor on suletud reedel, 1. juulil – Kanada päeval. Sel nädalal ilmub ajaleht neljapäeval. 30. juunil ja postitatakse samal päeval.

• Pühap., 26. juunil kl 12 p EESTI RAADIO TÜTARLAS­ TEKOORI KONTSERT Peetri kirikus, 817. Mt Pleasant Rd. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLI­LAA­ GER. • Pühap., 21. – laup., 28. aug. METSAÜLIKOOL ,,METS MEIS KÕIGIS“ Kotkajärvel.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

Torontos toimuvast TORONTO. Teisipäeval algas ametlikult suvi ja see toob kaasa ka mitmeid linnas toimu­ vaid üritusi, mis kahel viimasel aastal on pandeemia tõttu pidanud ära jääma. Plaanitud ürituste seas on Pride paraad 26. juunil, TD Salsa on St. Clair 9. ja 10. juulil, TD Toronto Jazz Festival 24. juunist 3. juulini, Caribbean Carnival paraad 30. juulil, Honda Indy 15.-17. juuli­ ni, Afrofest 8.-10. juulini, Taste of Lawrence 8.-10. juulini, Beaches Jazz Festival 2.-24. juulini, Canadian National Exhibition 19. augustist 5. sep­ tembrini, Buskerfest 2.-5. sep­ tembrini, Toronto Inter­national Film Festival (TIFF) 8.-18. sep­ tembrini. (Lüh. CP24)

Seedrioru Suvihari 2022 1.-3. juulini Piletid: $50 eelmüügist TASUTA lastele 16 a ja nooremad $60 väravas Piletite hinna sisse kuulub õhtusöök laupäeval.

Ostke piletid aadressilt www. seedrioru.com Programmi kõrgpunktid: Reede, 1. juuli Jaanituli ja laulmine Tants korvpalliväljakul, DJ Robert Vessmann Kanada päeva pühitsemine Laupäev, 2. juuli Võrkpalliturniir (registreerimine kl 10-10.30 h) Loterii Maleturniir Turg Ujumine Kids Korner – sponsor on Northern Birch Credit Union Kl 5 pl Õhtusöök (kuulub pileti hinna sisse) Kl 5.30 pl Kontsert – esineb Eesti Raadio Tütarlastekoor Tallinnast (30 tüdrukut vanuses 14-19 a)

Aktsionäride koosoleku teade Toronto Eesti Maja 29. juuni 2022, kell 18.30 Veebis aadressil www.estohouse.com/agm Teade aktsionäridele Kõik aktsionärid on kutsutud Toronto Eesti Maja aastapea­ koosolekule 29. juunil 2022. Aktsionärid võivad koosolekust osa võtta virtuaalselt või telefoni teel. Juhised, kuidas seda täpselt teha, on kirjas aadressil www.estohouse.com/agm.

Toronto Eesti Maja aastapeakoosolek on kinnine ja suletud publikule.

Kutsed on saadetud posti teel välja kõikidele aktsio­ nä­ ridele ning e-postiga nendele, kes sellekohase palve esitanud.

Aktsionärid, kes ei saa osaleda, võivad määrata volitatud isiku end esindama. Volitus tuleb registreerida kakskümmend neli (24) tundi enne koosolekut.

Aktsionärid saavad volikirju registreerida järgmisel viisil: 1. Posti teel. Kiri peab olema adresseeritud sekretär Eric Sehri nimele aadressil 958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6; 2. Faksiga numbril 416-461-2017; 3. Toodud Eesti Maja mänedžeri kontorisse aadressil 958 Broadview Avenue; või 4. e-posti teel: shares@estohouse.com.

Volikirju ei aktsepteerita, kui need pole kätte saadud enne 28. juunit, kell 18.30.

Need ajapiirangud on pandud paika selleks, et oleks piisa­ valt aega elektrooniliste hääletussedelite ettevalmistamiseks ja nende edastamiseks kõikidele volitatud isikutele. Hääle­ tamiseks kasutatakse internetipõhist rakendust Electionbuddy.

Meenutamine ja mälestamine Lipu langetamine Õhtu sisaldab ka tantsu korvpalliväljakul, DJ Robert ­ Vessmann jt. muusikalised esi­ nejad, jaanituli

See nädalavahetus toob rõõmu igaühele! Ühinege meiega, et tähistada jaanipäeva ja Kanada päeva ning koguda raha Seedrioru laste heaks!