Nr. 25
EESTI ELU reedel, 24. juunil 2022 — Friday, June 24, 2022
3
Ülemaailmse jalgrattapäeva tähistamisest osavõtjad rohkem kui 10 riigist 3. juunil Ottawas Parlamendimäel. See iga-aastane üritus oli korraldatud Poola suursaatkonna poolt. Foto: Poola Suursaatkond Ottawas
Ottawas tähistati 3. juunil ülemaailmset jalgrattapäeva Ülle Baum Meile kõigile tuntud ja armas tatud jalgrattal on pikk – ligi 200-aastane ajalugu. Šoti maalt pärit sepp Kirkpatrick MacMillan tegi selle esimese tänapäeval tuntud jalgratta mudeli 1839. a., mida täienda ti hilisematel aastatel paljude teiste andekate leiutajate poolt. Tunnustust väärib aga ka see, et Leszek Sibilski, en dise Poola Rahvusliku Jal g rat takoondise liikme ja USA Rockville’is asuva Mont gomery College sotsioloo gia-professori ettepaneku võt tis vastu Ühinenud Rahvaste
Naiskodukaitse meenutas juuniküüditatuid raudteejaamades ,,Ma ei unusta Sind!“ on vaikiv mälestusüritus, mille raames seovad Naiskodukaitse esindajad Eesti raudteejaa madesse leinalindid juuni küüdi tamise ohvrite ja kõigi repressioonide tõttu kannata nute mälestuseks. Naiskodukaitsjad alustasid tragöödia ohvrite mälestamist 13. juuni õhtul Balti jaamas, üle Eesti pandi mälestuslindid 70 raudteejaama juurde, kokku ku lus 1630 meetrit linte. Balti jaa mas seoti postidele ka Ukraina lipuvärvidega siilusid, kuna 81 aastat tagasi toimunud tragöö diale sarnaseid olukordi toimub praegu Ukrainas. Fotod (vt galeriid Eesti Elu veebil: eestielu.ca) on pildis
Organisatsioon ning 2018. aastast tähistatakse igal aastal 3. juunil ülemaailmset jalgrat tapäeva. Selle aasta 3. juunil korral dati Poola Suursaatkonna init siatiivil ja Poola Suursaatkonna esimese sekretäri Karolina Willmann-Duralska juhtimisel ülemaailmne jalgrattapäeva tähistamine ka Kanada pealin nas. Osa võtsid Austria, Belgia, Taani, Soome, Poola, Prantsuse, Saksa, Madalmaade, Slovakkia ja Ukraina suursaatkondade ning Euroopa Liidu Delegat siooni esindajad. Üritus sai al guse kesk päeval suure Ottawa sildi juures, mis asub ByWard
tatud 13. juuni õhtul Balti jaamas ja 14. juunil Pääsküla jaama haruteede juures, kuhu on rajatud mälestusmärk teksti ga ,,Siit algas nõmmelaste tee Siberisse“. Mälestusmärk sai teoks 1991. aasta juunis noo remgaider Elvi Pirk’i initsiatii vil ning üksikannetajate ja mit mete Eesti organisatsioonide, sealhulgas Rootsi Eestlaste Liit, rahalisel toel. 14. juunil 1941 küüditati Nõukogude Liidu okupatsioo nivõimude poolt üle 10 000 eestimaalase, et likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.
Marketil. Koos sõideti entusi astlikult jalgratastel läbi aja loolise Sandy Hilli linnaosa, Rideau kanali piirkond, Rock cliffe linnaosa ja paljud teised paigad. Jõuti ka Kanada Parlamendimäele, kus koos tehti ühisfoto. Samuti võeti ühisfotod Ukraina ja Poola suursaat kondade ees. Jalgrattasõit kui huviala ja professionaalne sport on palju des riikides au sees, kuid tege likult oskab jalgrattaga sõita ainult pool maailma rahvasti kust. Hüppame aga kiiruga jalgrattale ja naudime jalgrat tasõitu just sel ilusal ning üürikesel suvisel ajal. Jalgrat tasõit on tervislik ja mugav eriti just pandeemia ajajärgust välja mineku perioodil ning keskkon nasõbralik. ÜLLE BAUM, Ottawa
Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul on hirmutav, et 81 aastat tagasi toimunule saab tõmmata paralleele tänase maailmaga: „Me ei tohi unusta da, et minevikus toimunud koledused võivad taas korduda. Valus on kuulda lugusid ukrain lastest, kes on vägisi oma kodudest viidud ja läbi raskete emotsionaalsete ja füüsiliste vintsutuste jõuavad meie piirile, vaba maailma künnisele. Need on inimesed, kes ei soovi muud kui elada iseseisval ja vabal maal. Nagu meiegi praegu ja nagu juuniküüditamise ohvrid 81 aastat tagasi.“ (Tekstis on kasutatud 14. juunile pühenda tud pressiteate ja ajakirjanduse andmeid) Fotod: AIEN V.
Helsingi Vantaa lennujaamas avati uus terminal
Erakondade reitingud: Isamaa ja EKRE toetus kasvab
Soome lennunduse eest vastu tav Finavia koondas selle nädala alguses Helsingi Van taa lendude registreerimise, julgestuskontrolli ja pagasi kättesaamise ala ühte termi nali. Nii välismaale suunduvatele kui Soome sisestele reisijatele on nüüd kasutuses üks ühine terminal. Varem kasutuses ol nud esimene ja teine terminal ning neid ühendanud koridor suletakse ja plaanitakse ümber ehitada reisijate ja personali ruumideks. Teenuste koondamise ees märgiks on muuta lennujaamas liikumist selgemaks ja kättesaa davamaks. Samuti on reisijate lennujaama toomine ja neile vastu tulemine lihtsamaks teh tud. ,,Viimati tegutses Helsingi Vantaa ühes terminalis pea 40 aastat tagasi. Tol ajal oli kasutu sel 1969. a avatud ja 1983. a laiendatud esimene reisijatele mõeldud terminal,“ ütles Helsingi Vantaa lennujaama juht Ulla Lettijeff. (PM/EE)
MTÜ Ühiskonnauuringute Insti tuut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimased tulemused kajastavad perioodi 24. maist 20. juunini, mil küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. Selle põhjal toetab Refor miera konda 34,5%, konserva tiivset rahvaerakonda 20,9% ja Keskerakonda 17,5% valimisõi guslikest kodanikest. Järgnevad Eesti 200 (10,6%), Isamaa (7,3%) ning Sotsiaaldemok raatlik Erakond (6,3%). (D/EE)
KANADA UUDISED
TORONTO. Populaarne suvine toidufestival Taste of Danforth, mis oli plaanitud toimuma 5.-7. augustini, jääb tänavu logisti liste probleemide tõttu ära, tea tasid korraldajad, kelle sõnul on neil nüüd piisavalt aega, tööta des käsikäes linna ja partneri tega, korraldades seda üritust parimana 2023.a. (Lüh. CP24) Tutvu • Loe • Kommenteeri
Suri kõrgushüppe olümpiavõitja Jüri Tarmak Eesti Olümpiakomitee teatel lahkus 75-aastaselt kõrgus hüppe olümpiavõitja Jüri Tarmak (21.07. 1946 – 22. 06. 2022). Jüri Tarmak oli esimene eestlane, kes tuli kergejõustikus olümpiavõitjaks. 1972. aastal Münchenis võitis Tarmak kõr gushüppes tulemusega 2.23 olümpiakulla. Lisaks võitis ta sise-EMil 1971. aastal hõbeda ja 1972. aastal pronksi. Nõukogude Liidu meistri võistustel võitis ta 1970. aastal pronksmedali ning Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlustel (1972) kuldmedali, 1973. aastal hõbemedali ja 1968. aastal pronksi. Tarmaku isiklik rekord kõr gushüppes oli 2.25, mis oli maailma 1972. a parim tulemus. (PM/EE) www.eestielu.ca
